dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sisendi andmine

Sotsiaalministeerium · 13. november 2018
Viit
5.1-3/3524-1
Registreeritud
13. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2018
Vastutaja
Kristo Kleemann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. detsember 2018

Failid

  • 📎2018.11.08.TERE_KK_pöördumine_SM.bdoc401 KB
  • 📎E-kiri.pdf432 KB
  • 📎K. Künnis-Beres_EKSPERTARVAMUS_05.11.2018.bdoc27 KB

Sisu (failidest)

Lp. Kristo Kleemann Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium 08.11.2018 nr. 2.1-10/3235 Pöördumine Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus (TERE KK) on ravimuda-mudaravi ja liikumis-tegevusvõime valdkonnas uurimise, arendamise, teabe rakendamise, teabe levitamise ja vahendamise ning teadmuspõhise ettevõtluse arengut soodustav keskus. TERE KK on tunnustatud partner erasektorile uute tõenduspõhiste toodete ja teenuste arendamisel ning TERE KK tegevuste elluviimine toetab otseselt konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamist nii Läänemaal kui Eestis tervikuna. Teeme tihedat koostööd ravimuda-mudaravi valdkonna ettevõtjatega ning oleme muuhulgas kursis ravimuda valdkonna ettevõtjate ootuste- ja vajadustega. TERE KK on kaasatud Sotsiaalministeeriumi Rahvatervise osakonna eestvedamisel Rahvatervise seaduses ravimuda määruse „Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja turbale ning nende käitlemisele“ koostamise töögruppi ning pöördun Teie poole seoses täiendava sisendiandmise vajadusega ravimuda määruse koostamisse balneoloogilistes protseduurides kasutatava ravimuda mikrobioloogiliste näitajate määratlemise teemal. Nimelt, ettevõtjatelt saadud informatsioonile tuginedes, on Terviseamet viinud läbi 2018. aasta suvel ravimuda kaevandajate ettevõtetes ja spaa-ettevõtetes mikrobioloogiliste näitajate analüüsimiseks uuringud, analüüsides järgmisi näitajaid: Clostridium perfringens, Staphylococcus aureus, Salmonella spp., Pseudomonas aeruginosa, Escherichia coli. TERE KK on konsulteerinud ravimuda määruse fookuses mikrobioloogiliste näitajate teemal sõltumatu mikrobioloogist ekspert dr Kai Künnis-Beres’ga, kes on TalTech Meresüsteemide instituudi teadur mereökoloogia valdkonnas, ning oleme jõudnud ettevõtjate- ja eksperdiga konstruktiivse arutelu raames tulemuseni, et ravimuda mikrobioloogiliste näitajate analüüsimisel on mõistlik, seda nii inimese tervisohutuse kui ravimuda-mudaravi valdkonna jätkusuutliku ettevõtluse tagamise eesmärgil, määratleda ravimudas null tolerantsiga vaid tõelisi patogeene, milleks on E-coli patogeensed serotüübid (näiteks serotüüp O157:H7) ja Salmonella spp (Kai Künnis-Beres ekspertarvamus (05.11.2018) on lisatud kirjaga). Patogeense E-coli serotüüp O157:H7 ja Salmonella spp mitte-esinemine ravimudas oleks käsitletav ravimuda miinimum kvaliteedinäitajatena. Muude mikrobioloogiliste näitajate esinemine ravimudas võiks olla TERE KK ettepanekul fookuses eelkõige ravimuda võimaliku järgmise (kõrgema) taseme kvaliteedinäitajatena, mida ravimuda määrusega ei ole vajalik määratleda. Ravimuda balneoloogilisi protseduure pakutakse üle Eesti, omades selles enam kui 200 aastast kogemust. Mudaravi pakutakse Eesti spaades vastutustundlikult - ravijuhised välistavad mudaravi pakkumise haavade esinemise korral. Spaadele teadaolevalt ei ole mudaraviprotseduur põhjustanud klientidele tervisekahjustusi. Krooniliste haiguste ennetus- ja taastusravi pakkumiseks on Eesti spaades tagatud vajalikud ressursid (sh taristu, pädevad töötajad). Eesti spaa- ja ravimuda kaevandajatest ettevõtjad näevad väga selgelt oma rolli ravimuda balneoloogiliste protseduuride võimaldamise kaudu Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Lugupidamisega, Eva Makienko TERE KK direktor [email protected] +372 5563 4012 Kai Künnis-Beres, PhD mikrobioloog-ökoloog Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Akadeemia tee 15a [email protected] Tel: +372 55605156 Ekspertarvamus: Ravimuda mikrobioloogilistest näitajatest Kirjutan oma arvamuse ravimuda tootjate ja kasutajate palvel. Pean ennast pädevaks arvamuse avaldamiseks, kuna oman Eestile haruldast väga pikka kogemust nii pinna kui põhjavee mikrobioloogia alal (36 aastat). Esimesed 13 aastat , peale Tartu Riiklikus Ülikooli veemikrobioloogia kitsama eriala valimist (diplomitöö “Võhandu jõe isepuhastumisprotsessi kajastus mikrobioloogilistes näitajates ” ) , olen ma süüvinud sanitaar- ja üldmikrobioloogiliste analüüside metoodilisele poolele ja ka nende näitajate poolt kantava informatsiooni tõlgendamisele. Nimetatud tegevus oli esimesel töökohal minu põhiülesanne, kuna esindasin Läänemere rahvusvahelises seires NSVL-tu. Probleemiks oli kahe süsteemi metoodikate erinevus. Hiljem olen töötanud 5 aastat mikrobioloogina Tallinna Veepuhastusjaamas, teostades 6 päeva nädalas joogivee mikrobioloogilist kontrolli. Aasta l 2003 viibisin külalisteadlasen a Euroopa Komisjoni Veedirektiivide osakonna (EC Joint Research Centre ) Ispras (Itaalia) ja osalesin perioodilise EL Joogiveedirektiivi uuendamise protsessis. Eestisse tagasi tulles olin assistent EL ekspertidele, kes koostöös Eesti ministeeriumitega aitasid meil veega seotud eurodirektiive üle võtta ja juurutada. Ajavahemikul 2005-2011 töötasin ma Tallinna Ülikoolis, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi Keskkonnakorralduse õppetoolis dotsent, kus me õpetasime kõigi muude õppeainete kõrval eeldatavalt tulevastele riigiametnikele keskkonnamõju ning keskkonna- ja terviseriskide hindamist. Viimased 15 aastat olen vajadusel konsulteerinud Eesti Veetootjaid veekvaliteediprobleemide ilmnemisel. Viimastel aastatel oleme koostöös Terviseametiga läbiviinud pilootprojekti, mille käigus analüüsiti patogeensete ja indikaatorbakterite esinemist rannikumeres Tallinnas ja selle ümbruse s. Lisaks olen ma aastaid tegutsenud assessorina auditeerides katselaborite mikrobioloogiliste analüüside ja sellega seonduva vastavust ISO17025 esitatud nõuetele . Oman kehtivat assessor i ja keskkonnaaudiitori litsentsi. ( https://www.etis.ee/CV/Kai_Künnis-Beres/est ) Ravimuda mikrobioloogiliste näitajate hindamise kriteeriumid Mul on hea meel tõdeda, et Terviseamet on asunud ravimudade mikrobioloogilise seisundi hindamiseks riiklikke regulatsioone välja töötama ja kavatseb selleks rakendada riskianalüüsi , mille osas on Sotsiaalministeeriumil juba head kogemused seoses kambrium-vendi veekompleksi radionukliidide sisaldusest terviseohtude hindamisega ( http://www.arpalombardia.it/sites/DocumentCenter/Documents/RADIOATTIVIẢ/Final_Report_Estonia.pdf ) . R iskianalüüsi käigus on Terviseametil kavas lähtuga muda ja selle kasutusviisile sarnaste toodete kvaliteedi rahvusvahelistest regulatsiooni dest ja juhistest ( http://www.espa-ehv.eu/media/130/File/quality_criteria.pdf http://adilet.zan.kz/rus/docs/V1800016913#z32 https://www.canada.ca/content/dam/hc-sc/migration/hcsc/dhp-mps/alt_formats/pdf/prodnatur/legislation/docs/eq-paq-eng.pdf ). Terviseamet on arvamusel , et balneoloogilistel protseduuridel kasutatavas ravimudas eksisteerib potentsiaalne oht tarbija tervisele ning seega peab mudas olema välistatud Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Clostridium perfringens ja Salmonella spp. esinemine. Vastav ettepanek on esitatud sotsiaalministeeriumile riiklike regulatsioonide väljatöötamise raames. Tutvudes Terviseameti poolt esitatud alusdokumentidega ilmnes, et kui väja arvata tõelised/obligatoorsed patogeenid ( Salmonella spp ) pole kõigi loetletud bakterite osas täieliku välistamise nõuet esitatud. Järgnevalt olen kõneallolevaid baktereid lühi dalt kirjeldan ud, mis peaks aitama nende tähendust tervisemuda ohutu kasutamise kriteeriumitena paremini lahti mõtestada. Escherichia coli (lühendatult E. coli ) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad kolibakterid on peremehele kasulikud aidates kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele ja tootes soolestikus K-vitamiini . E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks arvukaim esindaja (kontsentratsioon jämesooles 10 7 –10 8 mikroobirakku/g ) . Kuigi ü ldjuhul on E. coli ohutu leidub kolibakterite seas ka üksikuid haigust tekitavaid serotüüpe (näiteks verist kõhulahtisust põhjustav serotüüp O157:H7) . E. coli rikkalik esinemine terve inimese ja teiste soojavereliste soolestikus ongi põhjus, miks E.coli on valitud fekaalse reostuse indikaatoriks. Väliskeskkonnas on colibakterid vastupidavad ning neid leidub kirjanduse andmetel nii pinnases, vees kui ka taimedel. E. coli optimaalne kasvutemperatuur on 37 °C ja ta on fakultatiivne anaeroob. Väliskeskkonnas reeglina ei paljune ja säilib väliskeskkonnas kauem jahedas, mis on iseloomulik kõigile väliskeskkonnas mittepaljunevatlee mikroobidele . Clostridium perfringens on pulga kujuline anaeroobne spoore moodustav bakter. C. perfringens on looduskeskkonnas suhteliselt laialt levinud , näiteks võib teda leiduda kõdunevas taimses massis , mullas, meresetetes, kuid ka inimese, teiste soojavereliste ja ka putukate soolestikus . On juhtumeid kui C. perfringens on põhjustanud makku sattudes toidumürgitus t (Inglismaal ja USA-s sage toidumürgituste põhjsustaja), kuid samaväärselt on ka juhtumeid, kus peale allaneelamist haigusnähud puuduvad. Seega on selle bakteri käsitlemine fekaalse reostuse näitajana küsitav. Kuigi C. perfringens on ka raske haigus e gaasgangreen tekitaja, siis võib selline oht avalduda vaid juhul kui baktere või tema spoorid satuvad sügavasse haava (anaeroobsetesse tingimustesse millega kaasneb soodne temperatuur ja toitainete rikkus), näiteks raske avarii puhul (haav satub mulda/muda jne). Naha pinnal või pindmises haavas, kuhu on vaba hapniku juurdepääs, klostriidid anaeroobidena a renema ei hakka ning ohtu ei kuj uta. Kui 2003. aastal Euroopa Komisjoni joogivee töögrupp Joogivee direktiivi mikrobioloogilisi näitajaid üle vaatas (viibisin juures vaatlejana) , tegid mitmed liikmesriigid ettepaneku C. perfringens fekaalse reostuse indikaatorina ebaselge päritolu tõttu j oogiveedirektiivist välja jätta . Joogivee puhul tuleb C. perfringens - i olemasolu analüüsida siis , kui toorveeks on pinnavesi ja sel juhul näitab se e bakter veepuhastusprotsessi efekt iivsust bakterispooride suhtes. Pseudomonas aeruginosa on laialdase levikuga oportunistlik patogeen . Võimeline tekitama infektsioone nii loomadel (sh inimesel) kui ka taimedel. Riskigrupiks on aga eelkõige nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud . On täheldatud, et h alva kvaliteediga ja P. aeruginosa rakke sisaldav vesi võib pikaajalise kasutamise korral põhjustada nahapõletikku ( dermatiiti ) . Vähenõudlikkus toitainete suhtes võimaldab asustada väga erinevaid keskkondi. Tavaline bakter pinnases, vees, naha mikroflooras . Vibur võimaldab vees kiiresti liikuda ja kinnituda erinevatele pindadele. Suudab ellu jääda ka anaeroobsetes tingimustes. Väga vastupidava biofilmina katab ka meditsiiniseadmeid ja -vahendeid olles oluliseks haiglainfektsioonide põhjustajaks. Tulenevalt nimetatud omadustest leidub P. aeruginosat sageli k a tehiskeskkondades. Agregeeruvad bakterid on kaetud eksopolüsahhariididega ning on seetõttu vastupidavad väliskeskkonna mõjudele , sh desinfitseerimiskemikaalidele . Optimaalne kasvutemperatuur 37 °C, kuid on võimeline elama ka 42 °C juures. S taphylococcus aureus on väikeserakuline ( läbimõõt 0,8–1,2 μm), liikum isvõimetu mittesporogeenne bakter. Väga laia levikuga , esineb paljude inimeste nahal ja ülemistes hingamisteedes. Võib inimese nahal teatud tingimustel, eriti kui inimese immuunsüsteem on välistingimuste või teiste haiguste tõttu nõrgenenud, ülemäära paljunema hakata ning nahahaigusi (furunk l id, karbunk l id ), lihasehaigusi , e rakorralistel juhtudel ka el uohtlikud haigusi nagu kop supõletik, endokardiit, toksilin e šoki sündroom ja sepsis põhjustada . Stafülokokk ide puhul on levinud resistentsus tavapärases ravis kasutatavate antib iootikumide suhtes. Just viimatinimetatud asjaolu on selle bakteri ohtlikuks teinud. Eestis kasutusel olevad ravimudad on unikaalsed ning nende kasutamisel balneoloogilistel protseduuridel on pikk ajalugu ja ka edulugu. Tuleb arvestada, et o lles orgaanikarikkad ja neutraalse või selle lähedase pH-ga puuduvad meie ravimudades bakterite olemasolu välistavad tingimused. Üheks bakterite suhtes selekteerivaks teguriks mudas on muda hapnikusisaldus , kuna bakterite hapnikuvajadus/taluvus on erinevatel süstemaatilistel gruppidel erinev. Sanitaarmikrobioloogilised indikaatorbakterid ja patogeense d baktereid taluvad enamasti hapnikupuudust , kuid elavad ka hapnikurikkas keskkonnas. Erandi moodustavad klostriidid (näiteks C. perfringens ), kes on ranged anaeroobid ja hapniku juuresolekul ei kasva. Seega on bakterite olemasolu ja levik mudas määratud muda hapnikusisaldusega. Teine tegur, millest sõltub bakterite levik mudas on bakterirakkude võime või võimetud liiku da. Näteks omavad E. coli ja P. aeruginosa vibureid ja on võimelised asukohta muutma , klostriididel ( C. perfringens ) ja stafülokokkidel ( S. aureus ) aga liikumisvõime puudub . Bakterite vastupidavus ebasoodsatele keskkonnatingimustele (ekstreemsed temperatuurid, kuivus, kemikaalid) on määratud nende võimega sporuleeruda (moodustada spoore). Kõneallolevatest bakteritest moodustab ainsana spoore C. perfringens, mistõttu on see mikroob vä ga vastupidav ja võib erinevalt mittesporogeensetest bakteritest ( E. coli , S. aureu , P. aeruginosa ) mudas säilida aastaid. KOKKUVÕTE E. coli täelik välistamine ravimudas on väga keeruline , kui mitte võimatu ja ka põhjendamatu , sest paratamatult puutub muda suuremal või vähemal määral kokku inimesega või teist e soojavereliste organismidega ning muda termiline või keemiline töötlemine rikub ravimuda tervistavad omadused. Lisaks ei ole E. coli ise ohtlik bakter vaid inimkaasleja . E. coli esinemine pole täielikult välistatud isegi joogivees. C. perfringens on looduses laialt levinud, eriti mullas ja mudas, ning aeroobsetes või ka mikroaerofiilsetes tingimustes , nagu need esinevad mudaprotseduuride ajal , nahaga kontaktis olles terviseohtu ei saa põhjustada. Alfa-toksiine produtseerib bakter vaid sügavates haavades anaeroobsetes tingimustes. Haavadega klientidele mudaraviprotseduure aga ei tehta. Seega on ka selle bakteri täielik välistamine mudas liigne rangus, mida ei rakenda ka teised riigid. P. aeruginosa ja S. aureus võivad teatud ol ukordades põ hjustada nahaprobleeme ja haigusi. Seetõttu on nende bakterite puhul oluline protseduuri kasutaja isikupära ning ne nd e olemasol u mudas peaks olema minimaalne. Ainuke obligatoorne patogeen käsitletavate bakterite hulgas on Salmonella , keda ravimudas ei tohiks esineda. Tuleb silmas pidada, et terviseriski hindamine võtab arvesse nii huviobjektiks olevate bakterite üldist fooni (pikaajalise esinemise trende), võimalike reostusallikate olemasolu ja analüüsi , ettevõtte protseduuride kontrollitavust ning haigusjuhtumite ja tervisehäirete/kaebuste esinemise senist statistikat. Enamasti arvestatakse ka teenuse tarbja võimalike riskide aksepteeritavusega, mis kaasneb iga raviprotseduuriga. Soovitan enne ravimudadele mikrobioloogiliste kriteeriumite kinnitamist viia läbi toormudade täiendav pikemajaline mikobioloogiline uuring ning analüüsida mudaprotseduure kasutavate klientide rahulolu ning tervislikku seisundit peale varsemaid mudaprotseduuride kasutamist . Alles siis saab objektiivselt hinnata, kas mikroobide esinemisest tulenev võimalik (teoreetiline) oht mudaprotseduuride kasutajale kaalub üles ravimuda protseduuridest saadavad tegelikud positiivsed tervisemõjud. 5. november 2018 Kai Künnis-Beres Tere Palun registreerida Deltas. Parimat Kristo Kleemann peaspetsialist | Rahvatervise osakond 6269 151 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee From: Eva Makienko <[email protected]> Sent: Thursday, November 8, 2018 4:14 PM To: Kristo Kleemann <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: TERE KK: balneoloogilisteks protseduurideks kasutatav ravimuda - täiendav sisend ravimuda määruse koostamiseks Lp. Kristo Kleemann, cc: Terviseamet, Olga Gurjanova Edastan täiendava sisendina balneoloogilisteks protseduurideks kasutatava ravimuda määruse koostamisse mikrobioloogiliste näitajate teemal TERE KK pöördumise koos ekspertarvamusega - vt palun kirjaga lisatud. Parimate koostöösoovidega, Eva Makienko TERE KK direktor, Tervisedenduse ja mudaravi valdkonnajuht [email protected] mob 5563 4012
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel