Tere!
Saadan Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ 2019.a. suurprojekti “Lähedase pereliikme
kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana”.
Digiallkirjastatud lisas on 3 faili:
Taotlus
Eelarve
Omafinantseeringu kinnitus
Head,
Maire Riis
Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ
www.lastekriis.ee
tel 50 696 58
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
3. Registrikood 80154088
4. Juriidiline aadress Lastekodu 6a, Tallinn 10113
5. Postiaadress Muraka tee 13, Muraste, Harku vald 76901, Harjumaa
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* a/a EE562200221017932306 Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Maire Riis, juhatuse esimees
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Maire Riis
9. Telefon +372 506 9658
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede
rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 104 934,00
14. Hasartmängumaksu 83 509,00
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 9 185,00
16. Kaasfinantseeringute summa 12 240,00
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Maire Riis, juhatuse esimees /digitaalne/ 12.11.2018
1
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE LISA 1 (LISA 1 NB! on kaasas eraldi failina)
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti tegevused
on peamiselt suunatud lastega peredele, kes on kaotanud lähedase pereliikme, pereliikmete vaimse tervise
probleemide ennetusele ja lastega perede toimetuleku parandamisele, samuti nendega seotud
võrgustikuliikmete jõustamisele. Lähedase kaotuse järgselt on kõige haavatavamaks riskigrupiks lapsed,
kus lähedase surm võib mõjutada tugevalt nende elu pikema aja jooksul ja esialgu enamasti varjatud viisil.
Perede toimetulek halveneb peale lähedase kaotust olulisel määral. Nii lastel kui täiskasvanud pereliikmetel
suureneb stressitekkeliste häirete risk (vaimse tervise probleemid, käitumishäired, füüsilised haigused,
sõltuvusprobleemid, riskikäitumine jms). Seetõttu leinas laps on sageli abivajav laps, kelle heaolu on
ohustatud tema enda ja/või tema pereliikmete seisundi tõttu. Väga suureks riskigrupiks on lapse kaotanud
pered (vanemad, õed-vennad) ja pered, kes on kogenud traumaatilise iseloomuga kaotust. Varase ja
õigeaegse sekkumisega ning abivajaduse ennetusega on võimalik hilisemaid riske oluliselt vähendada ja
vältida. Projekt kaasab ka eelkooliealiste e. väikelastega peresid. Kuna vaimse tervise probleemide
ennetusel/vähendamisel on oluline varane märkamine ja õigeaegne ning pädev sekkumine, siis on jätkuvalt
oluline osa sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajate kompetentsusel ja sekkumisvalmidusel.
(Täsemad tegevused on kirjeldatud edaspidi).
Seotus alusdokumentide ja toetuste 2019.a. prioriteetidega
Projekti tegevused on kooskõlas 2019. aastaks Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud Hasartmängumaksu
Nõukogu sotsiaalvaldkonna projektide prioriteetsete valdkondadega (allikas SM kodulehekülg) nii sotsiaal-
kui tervisevaldkonnas. Varase ja õigeaegse sekkumisega abivajaduse ennetamine ja abivajava lapse,
temaga seotud täiskasvanute toetamine on leinatoetusprogrammis prioriteet. Projekti tegevustega
pakume lastega peredele erinevas vormis kaotus-, leina- ja traumakogemuse järgseid nõustamisteenuseid
vaimse tervise probleemide vähendamiseks ja ka nende ennetuseks. Otseseks sihtrühmaks on just leinas
lastega pered, kus enamasti saame õigeaegse ja professionaalse tegevusega ennetada lapse abivajadust
(vaimse tervise, käitumise, tervise jm riskid). Projekti toel peredele tasuta kättesaadavad terapeutilised- ja
rehabilitatsioonialased tegevused (mida teised teenusepakkujad selliselt Eestis ei paku) suurendavad
vaimse tervise valdkonnas nõustamisteenuste kättesaadavust. Kahjuks pole jätkuvalt leina- ja
traumaspetsiifiline abi veel küllaldaselt kättesaadav ja erinevates piirkondades kaetud.
Samuti rakendame jätkuvalt koolitus- ja supervisiooniprogrammi sotsiaaltöötajatele ning sotsiaalteenuste
osutajatele vastava kompetentsi tõstmiseks – s.o. leina ja traumat kogenud peredega suhtlemiseks, nende
jõustamiseks, probleemide äratundmiseks ja esmaseks sekkumiseks. Kolme eelneva aasta kogemuse põhjal
on sihtgrupi huvi ja vajadus jätkuvalt väga suur. Kuna varases märkamises ja sekkumises on traumeeritud
lapsevanema kõrval väga oluline roll ka kohalikul tasandil lastekaitse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatel,
erinevatel vaimse tervise spetsialistidel ning sotsiaalteenuste osutajatel, siis üks osa projektitegevusest
ongi suunatud nende kompetentside tõstmisele.
Saame kinnitada, et ühe 2019.a. toetusprioriteedina toodud valdkonna e. „kohalikul tasandil sotsiaal- ja
tervisevaldkonna teenuste puhul süsteemse koostöö toetamine“, on meie poolt läbiviidud HMN
finantseerimisel toimunud koolituste järgselt (2016-2018) muutunud kohaliku tasandi spetsialistidega
meie koostöö oluliseks paremaks ja sisulisemaks (24 koolitust, ligi 500 osalejat). Kuna seoses
haldusreformiga on palju töötajaid vahetunud (või on oluliselt muutunud nende vastutusvaldkond), siis
soovime jätkata, et paraneks õigeaegne teenuste kättesaadavus ja efektiivne koostöö teenusepakkujatega.
2
Eesmärgistus ja tegevusplaan on kooskõlas ka „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ programmis
sätestatuga, kus oluliste suundadena on välja toodud ennetustöö, varajane sekkumine ning perede ja
kohalike omavalitsuste jõustamine lastekaitse tõhustamiseks. Lastekaitseseaduse §6 on sätestatud, et
„lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske: ennetamine
hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist,
sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja
väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Riigi
ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed
lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad
lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut
ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.“
Tervise Arengu Instituudi erinevatest ülevaadetest on selgunud, et psüühika- ja käitumishäirete hulk
näitab kahjuks tõusutendentsi ja ennetavate tegevustega on võimalik vältida nii vaimse kui füüsilise tervise
probleemide süvenemist.
Oleme juhindunud ka hiljuti Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja TÜ poolt läbi viidud uuringu „Aastatel 2006-
2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“ tulemustest, kuna meie sihtgrupi hulgas on iga-
aastaselt suitsiidiohvri leinajaid ning traumaatilised üleelamised (koos muude oluliste kahjustavate
faktoritega) on suitsiidiriski suurendavad tegurid. Uuringus väljatoodud poliitikasoovitused rõhutavad
samuti üksinduse ja suitsiidimõtetega laste ja noorukite märkamise, psüühikahäire all kannatavate inimeste
abi võimaluste suurendamise ja suitsiidiohvrite lähedastele suurema tähelepanu ja tugivõrgustiku olulisust.
Programmi tegevused suudavad just viimatitoodud aspekte pakkuda lastele, noortele, nende
vanematele/täiskasvanud hooldajatele.
Eeltoodud suunad ongi käesoleva projekti tegevuste aluseks. Varase sekkumise all peame silmas nii
juhtunujärgset õigeaegset sekkumist sh väikelaste (enamasti varjatud või vanemale raskesti äratuntavate)
leinareaktsioonide märkamist ja hilisemas eas tekkivate probleemide ennetust. Viimati mainitu puhul on
võtmeroll just toimetuleval ja teadlikul vanemal. Et oma last toetada, peaks vanem tulema toime nii enda
kui lapse/laste traumajärgsete reaktsioonidega ning olema teadlik juhtunu pikaajalisest mõjust lapse/laste
vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Konkreetse projekti vajaduse põhjendus.
Statistikaameti andmetel sureb Eestis igal aastal vanusegrupis 25...50 ca 800 inimest ja vanema kaotab
aastas üle 500 lapse (vanuses 0...18). Toodud arv ei kajasta õe-venna kaotust, samuti lapsi kasvatanud või
esmaseks hooldajaks oleva vanavanema kaotust. Umbes 50% selle vanusegrupi surmajuhtumitest on
ootamatud ja/või traumaatilised (liiklusõnnetused, suitsiidid, uppumised, tapmised jms). Oma töö
planeerimisel oleme toetunud ka andmetele, mis laekuvad meile kohalikest omavalitsustelt (meie seniste
koostöökontaktide ja päringute põhjal). Igal aastal oleme saanud informatsiooni ca 200-st hiljutise
sündmuse järgselt leina kogenud lapsest, kusjuures andmed laekuvad oluliselt vähem kui 50%
omavalitsustest.
Vaimse tervise spetsialistide kättesaadavus, sh leina- ja traumatöö ettevalmistusega spetsialistide
kättesaadavus peredele, leinas lastele ja noortele, on jätkuvalt nõrk (nii kaetus spetsialistidega kui pikad
järjekorrad). Peredel endil puuduvad rahalised võimalused ja abi otsimine on nii psühholoogiliselt kui ka
logistiliselt keeruline, samuti on pereliikmetel endil raskusi ka abivajaduse tajumisel (vähesed sotsiaalsed
oskused, tegevust ja otsustusvõimet piirav lein, jms).
Programm keskendub just lastele/noortele ja eeltoodut silmas pidades on selge, et traumeeritud laps ise ei
suuda olla enese abistamisel proaktiivne. Ka leinas vanem ei pruugi seda suuta. Seetõttu on eriti oluline
koostöös kohalike omavalitsuste jt spetsialistidega jätkata ja arendada Laste ja Noorte Kriisiprogrammi
hästitöötavat ja end tõestanud perede abistamise süsteemi. Tänases haldusreformijärgses süsteemis
(peredel on vaja kohaneda uute vallakeskuste, ka uute spetsialistidega) võib olla keerukas ka leida
proaktiivselt tuge KOV süsteemist. Käesoleva projekti tegevused aitavad seda kitsaskohta lahendada.
Planeerime ja tõhustame koostööd loodud laste ja noorukite vaimse tervise keskuste ja kabinettidega,
võimalusel ka piirkondlike tervisekeskustega. Enamasti on nende tegevus suunatud peamiselt
väljakujunenud häirete ravile, projektiga teostatav programm on eelkõige suunatud aga varasele
märkamisele, ennetusele ja psühhosotsiaalsele rehabilitatsioonile.
3
Sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuse osutajate teadmised laste leina- ja traumareaktsioonidest ja vanema
kaotuse pikaajalisest mõjust vajavad jätkuvalt täiendamist ja/või uuendamist, et rakendada vajalikke
sekkumisi. 2018.a. saime positiivse kogemuse ka kooliõdede koolitamisega. 2016-2018.a. sarnastel
koolitustel osalejad on tunnistanud, et vastavasisulisi koolitusi napib, samas teema hinnati äärmiselt
oluliseks (2016-2018 hinnangutega 9,88 punkti 10-st) ja täiendusvajadust ülikõrgeks (keskmiselt 9,83
punkti 10-st). Seoses haldusrefromiga on KOV-ides hulgaliselt uusi töötajaid või uue vastutusvaldkonnaga
töötajaid, kes vajavad sedaliiki jõustamisi (väide baseerub 2018.a. koolitatavate tagasisidel).
VT. vastav seletus lõigus „Seotus alusdokumentide ja 2019.a. prioriteetidega“
Sarnaselt varasematele aastatele on programmis osalevatele peredele kõik siinkirjeldatud teenused tasuta.
Kuna meie programmil puudub püsiv riiklik rahastus, siis on oluline jätkata juba hästitoimivate, efektiivsust
tõestanud (sh peredelt kõrge soovitusindeksiga - 9,8!) teenuste pakkumisega koostöös vastava valdkonna
vaimse tervise spetsialistidega (vt edaspidi siht- ja sidusgrupp jms).
Programmi läbiviija senine tegevus ja taust.
Programmi läbiviijaks on pikaajalise valdkonnaspetsiifilise kogemusega Laste ja Noorte Kriisiprogramm
MTÜ. Leinas peredele rehabilitatsioonialast professionaalset tegevust, akuutset kriisiabi jm on ühing
pakkunud Eestis alates 1995. a. Arvestades parimaid praktikaid on koostöös välisspetsialistidega (Rootsi,
Norra, Soome, Suurbritannia jm) välja töötatud hästitoimiv ja unikaalne programm leinas lastega perede
abistamiseks, mis on olnud jätkusuutlik juba 23 aastat.
Programmi tegevustes (sh käesoleva projekti tegevustes) toetume pikaajalisele leina- ja kriisitöö
kogemusele, samuti sisulistele audititele, eksperthinnangutele, programmis osalejate struktureeritud
hindamistulemustele, vastava valdkonna juhistele mujalt maailmast (NICE Guidelines Suurbritannias, APA
guidelines USA-s) ja rahvusvahelisele sarnase tegevuse kogemustele (Winston’s Wish Inglismaal, Bergeni
Kriisipsühholoogia Keskus Norras, lastekaitseorganisatsioon Rädda Barnen Rootsis jm), Euroopa Liidu poolt
aktsepteeritud TENTS (The European Network for Traumatic Stress) juhistele ja erinevatele uuringutele
(Dyregrov, Worden, Silverman, Yule, van der Kolk etc).
Uuringud tõestavad, et leinatoetusprogrammis professionaalselt läbiviidav psühholoogiline leinagrupitöö
koos aktiivsust ja loovust toetavate tegevustega on äärmiselt tõhus ja lapsesõbralik viis töötamaks laste ja
noorte leinaga (Pynoos, Yule). Kriisiprogrammi 23-aastane kogemus ja programmi tulemuste hindamine
küsimustike ja erinevas vormis tagasiside abil on veennud nii meid, abi saanud peresid, lastega töötavaid
spetsialiste ja rahastajaid selles, et see kehtib ka Eestis. Tänaseks on lastega perede
leinatoetusprogrammis osalenud ligi 1500 last, neist aktiivselt leinagrupitöö sessioonidel 930.
Projekti peamisteks tegevusteks 2019. a. jooksul
on sarnaselt varasemate aastatega lähedase kaotanud pereliikmete (sh kooliealised lapsed ja noored,
väikelaste vanemad) erinevas vormis psühholoogiline nõustamine ja rehabilitatsioon ning leinas peredega
kokkupuutuvate sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, vaimse tervise
spetsialistid jm) koolitamine, jõustamine ja supervisioon.
Töövormideks projekti eesmärkide saavutamisel
on individuaal- ja perenõustamised, piirkondlikud leinagrupinõustamised vanematele/hooldajatele ning
eakohased psühholoogiliselt harivad ja positiivseid muutusi esilekutsuvad toetusgrupid lastele ja noortele
leinagrupitöö intensiivsessioonidel (kokku 14 intensiivsessiooni päeva aastas). Lisaks igapäevastele
leinatoetusgruppidele ja individuaaltööle on leinagrupitöösessiooni integreeritud laste arenguks ja
heaoluks olulised loovad, arendavad ja harivad eakohased eesmärgistatud tegevused.
Leina- ja/või traumafokusseeritud gruppe saame erinevates regioonides läbi viia vastavalt piirkondliku
sihtgrupi vajadustele (lapse kaotanud vanemad, suitsiidiohvrid, väikelaste vanemate grupid jms)
Erinevatele sotsiaalvaldkonna võrgustikuspetsialistidele, vaimse tervise spetsialistidele, teenusepakkujatele
viime piirkonniti läbi koolitusi ja supervisioone (täpsemalt vt „Tegevuste detailne kirjeldus“).
Projektimeeskond
on minimaalselt 11- liikmeline. Meeskonda kuuluvad pikaajalise kogemusega leina-, kriisi- ja traumatöö
spetsialistid Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Meeskonnaliikmed tegelevad perede nõustamisega, leina- ja
traumateraapiaga, erinevate tegevuste organiseerimisega, viivad läbi individuaal- ja grupitööd, koolitusi,
supervisioone ning hindamistegevusi. Intensiivsetele leinatöö sessioonidel kaasame 2019. aastal 2-3
praktikanti-vabatahtlikku. 2017-2018.a. jooksul on projektimeeskond panustanud vabatahtlike
koolitamisse, neile praktikabaasi pakkumisse ning vabatahtliku töö võimalust programmi teostamisel. Kõik
4
meeskonnaliikmed on sotsiaalteaduste, pedagoogilise või meditsiiniala kõrgharidusega ning saanud
spetsiaalse väljaõppe (sh erinevatel rahvusvahelistel koolitustel). Vabatahtlikega on sõlmitud kokkulepped,
milles jälgitakse programmi eetilisi tavasid ja nõudeid. 2018.a. lõpus ja 2019.a. alguses tegeleme ühe uue
meeskonnaliikme (vabaajajuhi) otsingutega. (Põhjalikuma info saamiseks Vt LISA 5 „Projekti meeskond“,
LISA 6 ja 7 „Võtmeisikute CV-d“).
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega perede vaimse tervise probleemide
ennetamine ja vähendamine. Lähedas(t)e surma tõttu on pereliikmed sattunud keerulisse
psühholoogilisse, sotsiaalsesse ja/või majanduslikku olukorda ja traumaatiline sündmus süvendab muudes
valdkondades probleemset toimetulekut (majandusraskused, tööpuudus, puudulikud vanemlikud oskused
jms). Kuna perede vaimse tervise säilitamine ja probleemide ennetamine on paljuski seotud erinevate (sh
vaimse tervise) spetsialistidega, siis osa eesmärke on seotud ka nende koolitamise ja jõustamisega.
Projekti eesmärkideks perede tasandil on:
• parandada leinas perede psühholoogilist ja sotsiaalset toimetulekut õigeaegse ja professionaalse
psühhosotsiaalse sekkumise ning süsteemse leina- ja traumatööga;
• vältida ja/või vähendada lastel trauma ja leinaga kaasuvaid õpi-, käitumis-, suhte- ja
terviseprobleeme lapsesõbralikus terapeutilises leinatoetusprogrammis;
• ennetada või pidurdada täiskasvanud pereliikme kõikehõlmavat abituse, jõuetuse, masenduse ja
lootusetuse tekkimist, mis võib viia käegalöömisele, passiivsusele või hoolimatusele ning
suurendab (olemasolevaid) probleeme;
• õpetada pereliikmetele lihtsalt kasutatavaid eneseabivõtteid ja toimetulekuviise;
• aidata luua tingimused pereliikmete vaimse tervise püsimiseks ja/või parandamiseks koostöös
perega kokkupuutuvate spetsialistidega;
• tugevdada pereliikmete omavahelisi toetussüsteeme, õpetada ära tundma ja mõistma erinevate
vanusegruppide reageerimisviise lähedase kaotusele;
• luua sotsiaalne toetusvõrgustik peredele väljaspool oma peresüsteemi.
Peredega kokkupuutuvate spetsialistide/võrgustikuliikmete tasandil
• tõsta sotsiaaltöötajate ja erinevate sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi ja kindlust leina ja/või
traumaatilist sündmust kogenud peredega suhtlemisel ja esmases sekkumises ning
rehabilitatsioonis koolituste ja supervisioonide kaudu;
• kohalikus omavalitsuses, erinevates lastega seotud institutsioonides, haridusasutustes jm ning
perede suhtevõrgustikus suurendada teadlikkust kriitilise ja traumeeriva juhtumi järgse
psühhosotsiaalse sekkumise olulisusest ja viisidest;
• teavitada erinevaid sotsiaalvaldkonna spetsialiste tugiteenuste olemasolust ja pakutavatest
võimalustest, mille läbi paraneb peredele abi õigeaegne kättesaadavus.
Riiklikul tasandil
• süsteemse, õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumisega ennetada, õigeaegselt
avastada ja lahendada leina ja trauma komplikatsioonidena tekkivaid vaimse ja füüsilise tervise
ning sotsiaalseid probleeme, mistõttu vähenevad hilisemad kulutused ravile ja rehabilitatsioonile;
• suurendada kodanike sotsiaalset ja emotsionaalset turvalisust ning lootust taastumisele
teadmisega, et kriitiliste ja potentsiaalselt traumeerivate sündmuste puhul on abi vajalik ja
võimalik.
Sihtgrupp:
Projektitegevuste esmaseks sihtgrupiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega pered üle Eesti , samuti
sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tugispetsialistid ja sotsiaalteenuste osutajad.
2019.a. projektitegevustes saab eristada järgnevaid lähedase kaotanud sihtrühma gruppe:
• kooliealised lapsed ja noored;
• eelkooliealised lapsed;
• lähedase kaotanud perede täiskasvanud pereliikmed;
• eelkooliealiste laste vanemad:
• lapse kaotust kogenud täiskasvanud pereliikmed;
• traumaatilise iseloomuga kaotust kogenud isikud (erilise tähelepanuga noortel).
5
Ülaltoodud sihtrühmade gruppide osas saab olla kattuvusi (täiskasvanud pereliikmete puhul).
Perede rehabilitatsiooniprogrammi valimise kriteeriumid:
• Pere on kahe viimase aasta jooksul kogenud lähedase pereliikme (ema, isa, laps, erandkorras ka
vanavanem, kui ta oli laste esmane või väga lähedane hooldaja) surma.
• Intensiivsessioonidele ja grupitöödesse kaasatavatel lastel ei ole väljakujunenud tugevaid käitumis-
ja sõltuvusprobleeme, rehabilitatsioonitööd oluliselt segavat puuet või muid grupitöös osalemist
raskendavaid asjaolusid.
• Teenusega saavad liituda pered, kelle programmis osalemist toetavad lisaks projekti
finantseerimisele kohalikud omavalitsused ja/või teenuse osutaja omavahenditest (sh annetused,
sponsorid).
Kaasatud on ka muukeelsed lapsed, kes on integreeritud eestikeelsesse tegevusse.
Koolitus- ja supervisioonigruppide sihtrühmaks on sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad
(sotsiaaltöötajad ja -nõunikud, lastekaitsespetsialistid, sotsiaalpedagoogid, kooliõed, psühholoogid ja
erinevad vaimse tervise spetsialistid jms) – kokku kuni 160 inimest.
Otsese sihtgrupi hõlmatus on kokku ca 240 inimest) s.o:
• perede arv ca 110, provisoorne laste arv on ca 130 ja vanemate/hooldajate arv 110 (sõltub laste
hulgast peres):
o nendest vähemalt 80 last osalevad programmi poolt pakutavates intensiivsetel
leinatoetusgrupitöö sessioonidel (2018/2019.a. jätkuprogrammis kuni 40 last ja 2019.a.
programmis kuni 45 last),
o nendest kuni 50 lapse hooldajat/lapsevanemat osalevad 2019.a. programmi valikuprotsessis
pereintervjuudel ja esmases nõustamises ja kuni 20 lastevanemat toetusgruppide töös
(korduvatel sessioonidel),
• spetsiifilise fookusega leinatoetusgruppides (väikelaste vanemad, lapse kaotanud vanemad,
traumeeritud noored jm) osaleb kuni 30 inimest;
• kuni 20 last osalevad valikuprotsessis intervjueerimisel ja esmanõustamisel; need, kes ei pruugi
erinevatel põhjustel sobida intensiivsesse leinatoetusprogrammi saavad soovi korral individuaalset
leinanõustamist;
• kuni 50 lapsel ja/või vanemal on võimalik saada aasta jooksul individuaalset leinanõustamist ja
/või traumateraapiat lisaks eeltoodutele (pöördumised aasta jooksul, võimalusel ja vajadusel
kodukülastus).
Sidusgrupi planeeritud hõlmatus (kokku ca 450 inimest):
• KOV sotsiaal- ja/või lastekaitsespetsialistid (79 kohalikku omavalitsust), hinnanguliselt kokku ca
kokku ca 250 retsipienti);
• lapsepsühholoogid, nõustamiskeskuste psühholoogid, lastepsühhiaatrid, koolipsühholoogid,
õpetajad, koolide sotsiaalpedagoogid, SKA spetsialistid, jm. (hinnanguliselt ca 180 inimest);
Sihtgrupi (koos sidusgrupiga) arvuliseks suuruseks on kokku ca 690 inimest.
Kuna professionaalse leinatöö kättesaadavus Eestis on jätkuvalt raskendatud vastava (leina- ja traumatöö)
kompetentsiga spetsialistide puudumise/vähesuse tõttu ja järjekorrad on pikad, samuti puudub sageli
peredel võimalus ja ressurss toimetada last keskusesse või mujale regulaarselt psühholoogi juurde, siis
sihtgrupi kaasamisel arvestame, et traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms)
halvendab pere toimetulekut ja suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Paljudes maapiirkondades on
kaasuvaks veel töötus, lastega perede keerukas toimetulek, suurenenud riskikäitumine jms. Tugiteenuste
pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel. Samuti ei paku
ainult individuaalnõustamised leinas lastele seda kasu, mida pakub eakaaslaste grupi ja leinatoetusgrupi
juhtide toetus. Eeltulenevast lähtudes on intensiivsed leinatoetusgrupitöö sessioonid, mis on seotud
lapsesõbralike arendavate tegevustega, lastele sisuliselt efektiivseim ja majanduslikult odavaim viis
nende aitamiseks.
6
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Oodatavad tulemused perede tasandil:
• Intensiivsetel leinatöö sessioonidel osaleb ca 80 last ja vähemalt 85% nende vanematest hindab, et
programmist ja sekkumisest on olnud nende lapsele kasu.
• Vähemalt 75% peredel paraneb peresiseselt omavaheline toetus ja võimalus arutada kaotusega
seonduvaid teemasid.
• Täiskasvanud pereliikme hinnangul vähenevad lastel terapeutilise leinatoetusprogrammi järgselt
trauma ja leinaga kaasuvad õpi-, käitumis- , suhtlemis- ja/või terviseprobleemid kuni 75 %
osalenutest (kui ei lisandu uut traumat või/ja suuri muutusi peresüsteemis või kui pole tegu
komplekstrauma juhtumiga).
• Programmis osalevatest peredest 80% on saanud kaasajastatud teadmisi leina- ja trauma mõjust
lapsele ja noorele.
• Vähemalt 75% osalenud lastest hindab, et grupitööd on neid aidanud.
• Vähemalt 60% lastest kasvab tänu toetusprogrammis õpitule võime asendada destruktiivne
käitumine talle enesele ja ümbritsevaile kahjutumate, konstruktiivsete viisidega (kui pole tegu
komplekstrauma juhtumiga).
• Pereliikmed on saanud teadmisi uutest eneseabistrateegiatest nii juhtunuga paremaks
toimetulekuks kui laste toetamiseks (vähemalt 80 % programmis osalenutest).
• Peredel on võimalus kohtuda sarnase kogemusega peredega täiskasvanute grupitöös vähemalt 3
korral programmis osalemise jooksul ja luua kontakte edaspidiseks ning toetusgrupi soovitusindeks
on vähemalt 8,5.
• Programmis osalevad pereliikmed on saanud kogemusi, kontakte ja võimalusi üksteiselt
psühholoogilise toe saamiseks.
• Programmis osalenud laste enesehinnang paraneb vähemalt 75% juhtudest.
• Kuni 75% lastest märgivad ära toetuslaagrite järgselt paremat iseseisvat probleemilahendusoskust
(kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga).
• Programmis osalenud täiskasvanud pereliikmete toetusprogrammi soovitusindeks on vähemalt 8.5.
Oodatavad tulemused sidusgruppide tasandil
• 90% kohalikes omavalitsustes lastega tegelevatest spetsialistidest (sotsiaalnõunikud,
lastekaitsespetsialistid) on saanud uuendatud informatsiooni leinas lastega perede
rehabilitatsioonivõimalustest ja professionaalsetest teenustest.
• Kuni 160 sotsiaalvaldkonna spetsialisti on omandanud kaasaegseid teadmisi sekkumisviiside kohta
töös leina ja traumaatilist sündmust kogenud lastega peredega ning nendest 80% hindab saadud
kogemusi edasises töös kasulikuks.
Oodatavad tulemused ühiskonna tasandil
• Paraneb leina kogevate inimeste ja erinevate institutsioonide spetsialistide informeeritus ja kasvab
õigeaegselt valdkonna spetsialistide poole pöördujate arv, mis pikemas perspektiivis toob kaasa
sotsiaal- ja ravikulude vähenemise.
• Paraneb teadlikkus erinevates ühiskonnakihtides leina- ja traumatöö olulisusest.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses (vt. detailsemad kirjeldused edaspidi)
Aeg Tegevused
02.2019 2019.a. programmi tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine ja ettevalmistamine,
aastakava kinnitamine.
Siht- ja sidusgruppide kaardistamine, projektikohase informatsiooni edastamine
sihtgruppidele, laekuva info kogumine ja analüüsimine sihtgruppide lõikes (KOV töötajad,
abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm).
Spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal,
sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad, erinevad
vaimse tervise spetsialistid jt) koolitusprogrammide ajakohastamine ja ettevalmistamine.
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
7
03.2019 Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine
sihtgruppide lõikes.
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ajakohastamine ja
ettevalmistamine.
Koolitus(t)e ja/või supervisioonide läbiviimine.
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Spetsiifilise fookusega leinatoetusgruppide ettevalmistamine ja esmased grupitööd
(traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või lapse kaotanud
vanematele vm)
04.2019 Laekunud info koondamine ja töötlus (potentsiaalsete programmiga liituvate perede
kaardistus jm).
11.-12.04.2019 projektimeeskonna metoodiline seminar kevadise sessiooni
ettevalmistuseks.
12.-14.04.2019 kevadine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon 2018. a. programmiga
liitunud lastele.
Perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (kohtumised, perekülastused).
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete grupitööd 2018/2019.a. programmi peredele
Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste
vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm)
05.2019 Jätkuv perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised,
perekülastused)
2018/2019. a. leinatoetusprogrammi lõplik hindamine ja tagasisidestus
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
06.2019 Lõplik perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised,
perekülastused)
31.05.-01.06.2019 meeskonnaseminar seoses 2019-2020 a. programmi läbiviimisega
Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2019/2020.a. programmi peredele
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
07.2019 Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2018/2019.a. programmi peredele
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele
08.2019 7.-8.08.2019 meeskonna metoodiline seminar
8.-15.08.2019 suvine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele
15.-16.08.2019 meeskonna debriifing- ja analüütiline seminar
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Programmi tulemuste vahehindamine
09.2019 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine
Koolituste ja supervisioonide läbiviimine
Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste
vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm)
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematega)
10.2019 Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste
vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm)
Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised grupitööd
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine
8
Koolituste ja supervisioonide läbiviimine
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
11.2019 Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste
vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm)
7.-8.11.2019 meeskonna metoodiline seminar
8.-10.11.2019 sügisene intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele
Koolituste ja supervisioonide läbiviimine
Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
12.2019 Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste
vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm)
Programmis osalevate pereliikmete sessioonidevaheline täiendav grupitöö (võimalusel)
Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Pidev, Projektitegevuste juhtimine, ülevabariigiline koordineerimine, meeskonnakoosolekud,
02.-12.2019 administreerimine ja aruandlus.
Eelnevalt toodud tegevuste detailsed sisukirjeldused:
2019. a. tervikprogrammi ettevalmistamine (veebruar-märts 2019)
• 2019.a. leinatoetusprogrammi ülevabariigilise tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine,
ettevalmistus ja kinnitamine;
• siht- ja sidusgruppide kaardistamine, erinevate sihtgrupi segmentide analüüs,
• kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse- ja sotsiaaltööspetsialistide kontaktandmete andmebaasi
uuendamine, vaimse tervise spetsialistide, võrgustikuspetsialistide ja koostööpartnerite
andmebaaside kontrollimine ja uuendamine;
• spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal (8 tasuta
koolituspäeva), koolitusprogrammide ajakohastamine jua ettevalmistamine lähtuvalt koolitatavate
tagasisidest
• 2019/2020.a. meeskonna komplekteerimine, individuaalse panustamise võimaluste ja ressursside
analüüs, arenguvestlused, kokkulepete ja lepingute sõlmimine;
• praktikantide ja/või vabatahtlike kaasamine ja kokkulepete sõlmimine;
• teenuste disaini arendus.
Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine sihtgruppide lõikes
(KOV töötajad, abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm) (veebruar-märts 2019).
• 2019/2020 a. programmi teenuseid ja võimalusi kirjeldavate infomaterjalide koostamine ja
edastamine siht- ja sidusgruppidele
o kõigile vabariigi KOV sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistidele
o ühingu poole pöördunud peredele,
o peredele, kes on varasemalt kaardistatud (näiteks need, kes on 2018.a. erinevatel
põhjustel jäänud programmi aktiivtegevustest välja) ja kellega on varasemalt tehtud
eeltööd programmiga liitumiseks ja selles osalemiseks,
o MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi koostööpartneritele (psühholoogid,
psühhoterapeudid, sotsiaalpedagoogid, meedikud, haridustöötajad jm)
• võimalusel kohtumiste korraldamine sihtgrupi erinevates segmentides (erialaliidud ja -ühingud,
töökoosolekud erinevates institutsioonides, infopäevad jms).
9
Laekunud info salvestamine, potentsiaalse kliendibaasi koostamine, statistiline analüüs (aprill-mai 2019)
• abivajavate perede (vastavalt isikuandmete kaitse seadusele osaliselt anonüümse) andmebaasi
koostamine, perede nõusolekul konkreetsete andmete päring ja fikseerimine;
• konkreetse rehabilitatsioonivajaduse ja selle kättesaadavuse analüüs, võrgustikuliikmete
nõustamine, koostöö planeerimine;
• prioriteetide seadmine, abivõimaluste analüüs, tegevuste ja logistika planeerimine piirkonniti.
Perede valik 2019/2020.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (aprill-juuni 2019)
• esmase kontakti loomine täiskasvanud pereliikme(te)ga kirja või telefoni teel;
• perede intervjueerimisplaanide koostamine;
• perekohtumiste planeerimine ja perekülastuste logistika kavandamine (koostöös
võrgustikuliikmetega);
• regionaalsete perekohtumiste korraldamine (eeldatavalt Tallinn, Tartu, vajadusel ja perede kriitilise
hulga olemasolul ka mujal keskustes);
• väljasõidud perekülastusteks maakonnakeskustest kaugemal (perede logistiliste raskuste puhul),
• perekohtumiste ja struktureeritud pereintervjuude läbiviimine nii lastevanemate/hooldajate kui
kõigi lastega
o seisundi esialgne kaardistamine ja hindamine,
o pereliikmete esialgne reaktsioonide normaliseerimine,
o esmased perenõustamised.
• eelhindamine (hilisemaks tulemuslikkuse hindamiseks fikseeritakse kirjalikult laste ja pereliikmete
psühhosotsiaalne seisund enne rehabilitatsiooniprogrammi lülitumist).
Hindamismeetodid:
o semistruktureeritud süvaintervjuud,
o küsimustikud (51 erinevat näitajat) nii lapsevanemale/hooldajale kui lapsele,
o trauma sümptomaatika hindamislehed IES (Impact of Event Scale) e. Sündmuse Mõju
Skaala lapsele ja täiskasvanule: IES-22 täiskasvanule, CRIES (Children Revised Impact
of Event Scale) lapsele, vajadusel traumaatilise leina kontrolliküsimustik TGIC
(Traumatic Grief Inventory for Children) ja/või noorte dissotsiatsiooni
kontrollküsimustik A-DES;
o vajadusel telefoniintervjuud lapsega/perega seotud vaimse tervise spetsialistidega ja
haridustöötajatega.
• Perede valik programmi eelhindamise, võrgustikuliikmete tagasiside ja perega koostöö põhjal.
• Vajadusel:
o individuaalse traumateraapia seansside planeerimine ja läbiviimine regioonides
§ kasutame traumatöös tõenduspõhist, efektiivseks tunnistatud traumateraapiat
EMDR, mida on soovitatud rahvusvahelistes teraapiajuhistes (Ameerika
Psühhiaatrite Assotsiatsioon; NICE guidelines; Cochrane Report, 2008; Euroopa
TENTS juhised jne.),
o edasisuunamine vaimse tervise vm spetsialisti poole,
o pereliikmete täiendav koostööks motiveerimine ja täiendavate kohtumiste läbiviimine.
Edasise perekoostöö kavandamine leinatoetusprogrammis.
Toetusprogramm lastele ja noortele
Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid on turvalises keskkonnas ning grupijuhtide ja sarnase kogemusega
eakaaslaste toel julgustatakse last väljendama oma erinevaid tundeid, mõtteid, reaktsioone. Aidatakse
leida viise probleemide lahendamiseks ning paremaks toimetulekuks igapäevaeluga. Samuti
normaliseeritakse leinareaktsioone ja õpetatakse konstruktiivseid käitumisviise, et vähendada
traumaatilise elusündmuse mõju lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Terapeutilistel leinagrupitöö sessioonidel on igapäevaselt toimuva psühholoogiliselt abistava, toetava,
hariva ja õpetusliku grupitööga ühendatud lastepärane sportlik, arendav ja loov tegevus.
10
3-päevane kevadine intensiivne leinagrupitöö sessioon lastele ja noortele (12.-14.04.2019)
(s.o. kevadine jätkuprogramm 2018/2019.a. programmile, koht täpsustub)
Iga sessioonipäev sisaldab:
• leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi), kus grupitöö sisuks on muutustega
toimetulek, toimetulekuviiside kinnistamine, õpitust kokkuvõtete tegemine, leinatoetusprogrammi
hindamine;
o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel,
o kokku 40-45 last, 11 meeskonnaliiget, 3 praktikanti/vabatahtlikku,
• toetavaid, arendavaid ja loovaid tegevusi programmis osalevatele lastele ja noortele (sõltuvalt
päevast ca 5-8 tundi)
• individuaalset nõustamist või traumateraapia seanssi lapsele (vastavalt vajadusele),
• meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi),
• grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (a` 1 tund),
Sessiooni jooksul erinevate hinnangu- ja tagasisidevormide täitmist gruppides:
(muutusi, rahulolu ja enesehinnangut puudutavad küsimused, soovitusindeks, vajadusel 51-
probleemi küsimustikud vm).
8-päevane suvine intensiivne leinatoetusgrupitöö sessioon 40-45 lapsele ja noorele
(8.08.-15.08.2019) Harjumaal Laagrikeskus TALU
Iga sessioonipäev sisaldab:
• eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi) reaktsioonide
normaliseerimiseks ja edasiste riskide vähendamiseks ning toimetulekuviiside õpetamiseks,
o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel
o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku,
• kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi
(ca 5-8 tundi),
• vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele,
• meeskonna kovisiooni (1,5 tundi);
• grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (1 tund).
Lisaks toimuvad ühel päeval sessiooni jooksul nn. temaatilisted leinagrupid
o s.o. selgitav ja tegevuslik õpe rõhuga kaotuse iseloomule (erinevad haigused, enesetapp,
õnnetused, äkksurm, alko-narkosurmad jm) ning sellega seonduvate teemade
käsitlemiseks, lisaks fookus ennetusele ja riski- või sõltuvuskäitumise vältimisele - kokku 5-
8 gruppi, a´ 2 tundi,
o grupid on tavapäraselt vanuseülesed, sarnase kaotusega laste suurema arvu korral ka
nooremad ja vanemad lapsed eraldi, igas grupis 1-2 grupijuhti.
3-päevane sügisene jätkusessioon lastele ja noortele (8.-10.11.2019)
Esialgsete plaanidega Harjumaal Laagrikeskus TALU (koht täpsustub)
Iga sessioonipäev sisaldab:
• eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (3 tundi) toimetulekuviiside õpetamise
jätkamiseks, leinaprotsessi toetamiseks, läbivaks teemaks töö mälestustega
o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel,
o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku,
• kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi
(ca 5-8 tundi)
• hingedeajaga seonduvaid rituaale,
• vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele,
• meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi),
• grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi, 1 tund.
Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele
Täiskasvanud pereliikmete toetusgrupid 2018/2019.a. jätkuprogrammina (aprill 2019)
11
• Piirkondlikud grupinõustamised Tartus ja Tallinnas 2018/2019.a. programmis osalenud
täiskasvanud pereliikmetele
o Gruppi viivad läbi 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid kahes
grupis kokku kuni 18 inimest;
o Teemad: programmi mõju kokkuvõtted, perede toimetuleku hindamine, toetussüsteemi
tugevdamine, nõustamine, individuaalne tagasisidestus, vajaduspõhiselt edasise koostöö
kavandamine.
Esmased toetusgrupid 2019.a. programmi peredele (juuni ja juuli 2019)
• Piirkondlikud esmased toetusgrupid täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate
perede elukohast, suure tõenäosusega Tallinnas juunis ja Tartus juulis).
o Grupi läbiviijad 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid – kahes
grupis kokku kuni 20 inimest.
o Teemad: omavaheline tutvumine, kogemuste jagamine, vanemate endi leinareaktsioonide
normaliseerimine, laste leinareaktsioonid ja ealised iseärasused, leinatoetusgrupi ja
programmi tutvustus, aastase koostöö edasine planeerimine.
Täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised toetusgrupid (oktoober-detsember 2019)
• Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate perede
elukohast, suure tõenäosusega Tallinna ja Tartu):
• Kokku 2 korda 2 keskuses, à 3 tundi, grupi läbiviijad 2 inimest, osalejaid pereliikmeid kahes
grupis kokku kuni 20 inimest.
• Teemad: leinaga toimetulek, individuaalne tagasisidestus, toetussüsteemi tugevdamine,
perede jõustamine.
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele, sh väikelaste vanematele
(terve projektiperioodi jooksul, 11 kuud)
• Vastavalt sihtgrupi pöördumistele ja vajadustele
o Tallinnas, Tartus, Pärnus, läbiviijateks programmi meeskonnaliikmed, kokku 150 seanssi
Spetsiifilise fookusega leinagrupitööd (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste vanematele ja/või
lapse kaotanud vanematele vm) (plaaniliselt märts, aprill, sept-dets, operatiivselt vajadusel aasta jooksul
• Grupitööde korraldamine Tallinnas ja Tartus (võimalike akuutsete juhtumite järgselt vajadusel ka
mujal) vastavalt sihtgrupi spetsiifilistele leina-, kaotuse- ja traumaga seotud kogemustele
• Võimalikeks sihtgruppideks: lähedase pereliikme kaotanud väikelaste vanemad, lapse kaotanud
vanemad; kaaslase suitsiidi kogenud noored; traumaatilist kaotust kogenud noored jm.
• Kokku 16 korda, à 3 tundi, grupi läbiviijad 2 inimest, igas grupis kuni 10 inimest.
Metoodilised tööseminarid meeskonnale intensiivsessioonide läbiviimiseks
Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar kevadsessiooni läbiviimiseks (11.-12.04.2019, koht
täpsustub)
• Teemad:
o meeskonnasisene ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine
kevadiseks leinatoetusgruppide töö sessiooniks ja suve-sessiooni eelseks perioodiks;
o perede senise tagasisidestuse analüüs;
o ülesannete jagamine 2018/2019 programmi lõplikuks hindamiseks ja kokkuvõtete
tegemiseks, samuti jätkuvalt abivajavate peredega töö võimalikuks jätkamiseks.
Meeskonna metoodiline seminar seoses 2018.a. programmi läbiviimisega
(31.05.-1.06.2019, 2 päeva, Tartumaa, koht täpsustub)
• Teemad ja tegevused:
o ülevaade programmis osalevatest peredest (laste taust ja vajadused, probleemide
küsimustikes fikseeritu, vanemate ja laste endi hinnangute võrdlus jms.);
o augustikuise intensiivsessiooni esialgne tööplaan ja vastutuse jaotus;
o meeskonnasiseste ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine
suveprogrammis;
12
o uute teoreetiliste lähtekohtade ja praktiliste töömeetodite vastastikune tutvustus
kolleegidele.
Suvise leinatoetusgrupi intensiivsessiooni ettevalmistusseminar meeskonnale (7.-8.08.2019, praeguse
plaaniga Harjumaal)
• Teemad ja tegevused:
o intensiivsessioonil osalevaid lapsi puudutava info täpsustused, grupitööde ettevalmistus,
o vahetud ettevalmistused sessiooniks (konkreetsed tegevused, päevakavad, ürituste
ruumide, majutuskohtade ja grupiruumide ettevalmistus tegevusteks, ruumide ja inventari
jaotus, majutusplaanide täpne koostamine, metoodiliste materjalide valmistus ja jaotus
jms).
Suvise intensiivsessiooni järgne debriifing, analüüs ja supervisioon (15.08. -16.08.2019 Harjumaal,
Susisool)
• Teemad:
o meeskonnaliikmete individuaalse kogemuse ja läbielatu jagamine,
o kollegiaalne toetus, sekundaarse trauma vältimine,
o esialgsete hinnangumaterjalide ja laste grupitöö analüüs töö sisulise kvaliteedi tõstmiseks
ja edasiseks planeerimiseks,
o tekkinud probleemide sõnastamine ja edasiste terapeutiliste tööpunktide sätestamine,
o edasise tegevuskava koostamine (individuaalne järeltöö mõne lapsega, programmilise
tegevuse täpsustamine).
Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar sügiseseks sessiooniks (7.-8.11.2019)
• Teemad:
o sügissessiooni programmi ja tegevuskava arutelu, täpsustamine ja kooskõlastamine,
meeskonnaliikmete ülesannete jaotamine,
o programmis osalevate laste ja perede seisundi, dünaamika, toimetuleku hindamine,
probleemide arutelu ja edasiste tegevuskavade kokkuleppimine.
Koolitus- ja supervisiooniprogramm erinevatele sotsiaalvaldkonna töötajatele ja sotsiaalteenuste
osutajatele (märts-detsember 2019):
• Koolitusprogrammide sihtgruppide täpsustamine ja kaardistamine;
• Koolituste kava ja sisu ettevalmistamine (vastavalt sihtgrupi segmendile ja vajadustele),
infolehtede koostamine, info levitamine erinevate sotsiaaltöötajate, sotsiaalteenuste osutajate jm
spetsialistide hulgas, materjalide ja slaidiprogrammide koostamine, koolituste korraldamine ja
läbiviimine.
• Peamisteks teemadeks on kaotuse, leina ja traumaga seonduv: traumaatilised juhtumid laste elus,
psühholoogiliste probleemide ennetus varase sekkumisega, juhtumite mõju lapse arengule,
võimetele, vaimsele ja somaatilisele tervisele; erinevas vanuses laste leina iseärasused,
traumaatilise leina eripärad sekkumisel, spetsialistide võimalused sekkumiseks ja perede
toetamiseks, lapse ja pere seisundi ja vajaduste hindamine traumaatilise juhtumi järgselt, varajase
sekkumise strateegiad nii üksiku pere kui kogukonna tasandil, perede motiveerimine
psühholoogilise abi vastuvõtmiseks kaotuse ja traumeeriva sündmuse järgselt, konkreetsed
suhtlemisstrateegiad pereliikmetega, koostöö arendamine võrgustikuliikmete vahel jm.
• Vastavalt sihtgrupi vajadusele veel teemadest: psühholoogilise esmaabi võtted,
traumasümptomaatika äratundmine ja sekkumisvõtted; informatsiooni jagamine abi võimalustest
jm.
• Vajadusel kriitiliste juhtumite järgselt paindlikult ja operatiivselt supervisiooni läbiviimine
sotsiaaltöötajatele, vaimse tervise jt sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.
• Koolituste läbiviimine: kokku 8 koolitus- ja/või grupisupervisiooni päeva à 8 tundi (1
koolitaja/superviisori juhtimisel, erinevates keskustes (Tallinn, Tartu jm), kokku kuni 160 osalejat)
• Tagasiside ja koolituste/supervisioonide käigus laekunud info analüüs, kokkuvõtete tegemine.
13
Hindamistegevus
2018/2019.a. programmi lõpetamine ja tulemuste hindamine (aprill-mai 2019)
• hindamismaterjalide täiendamine ja täitmine (s.h. rahulolu ja enesehinnangut puudutavad
küsimused lastele ja täiskasvanud pereliikmetele; lastega tööl põhinevate tähelepanekute või /ja
51-probleemi küsimustiku baasil grupijuhtide eksperthinnangud, tagasiside probleemide ja
seisundi dünaamikast, soovitusindeksi rakendamine jm)
• programmi tegevuste ja muudatusettepanekute analüüs ,
• tagasisidestus pere- ja võrgustikuliikmetele,
• vastuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine,
• edasise koostöö planeerimine,
• konkreetse vajaduse puhul konsultatsioonid pereliikmete edasisuunamiseks,
2019.a. koolituste/supervisioonide tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine (detsember 2019).
2019/2020.a. programmi hindamistegevused 2019. aasta jooksul
• grupitööde jm tegevuste analüüs ja kirjalike kokkuvõtete, tegevuskirjelduste koostamine (kõigi
meeskonnaliikmete osalusel augustis ja novembris 2019),
• laste ja vanemate tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine,
• oodatavate ja reaalsete tulemuste võrdlus ja analüüs,
• kerkinud probleemide ja küsimuste analüüs ja nende edasise vältimise võimaluste selgitamine,
• sihtgrupi ja sidusgruppide koostöö analüüs.
Selgituseks: Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse
tagasisidestuse läbiviimise eest ja kahepoolse informatsiooni kättesaadavuse eest ning grupijuhid teevad iga
lapse kohta jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö, muude tegevuste ja perelt saadava informatsiooni põhjal.
Materjalid on aluseks tegevusplaanide korrigeerimiseks ja konkreetse perega tegevuste planeerimiseks.
Projektitegevuste administreerimine ja juhtimine (pidev)
Administreerimisel ja juhtimisel saab välja tuua tegevused erinevatel tasanditel: projekti juhtmeeskonna
tasandil (2 inimest), kogu projektitegevustesse kaasatud meeskonna tasandil (min. 11 inimest),
projektijuhtimisega seotud tegevused MTÜ juhatuse tasandil (4 juhatuse liiget), erinev institutsionaalne
suhtlus ja administreerimine väljapoole organisatsiooni:
Konkreetseteks tegevusteks on:
• vajaduspõhine infovahetus (telefonikõned, meilivahetus, dokumentide vahetus),
• konverentsikõned ja Skype’i suhtlus,
• kohtumised vastutavate valdkonnajuhtidega vähemalt 1 x kuus:
• töö meeskonnaga: kriitilise informatsiooni olemasolu ja edastamise kindlustamine, meeskonna
juhtimine, projektimeeskonna nõupidamised,
• ülevabariigiline koordineerimine, probleemianalüüs, riskide maandamine,
• eelarvestamine ja finantsarvestus, dokumendihaldus, suhtlus raamatupidamisfirmaga jms
• suhtlus meediaga, sotsiaalmeedia edastused jm.
• kirjalike andmete fikseerimine (kooskõlas delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega)
• dokumendihaldus (tegevused seoses olulise projektdokumentatsiooniga) .
14
LISA 3
PROJEKTI TÕENDUSPÕHISUS
Erinevate uuringute andmetel saab väita:
• Traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms) halvendab pere toimetulekut ja
suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Pere toimetuleku suurendamine ja tugiteenuste
pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel
(Dyregrov, Salloum, Kristensen, Dyregrov, 2015).
• Lastega leinas pered on nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt, meditsiiniliselt kui majandusliku
toimetuleku suhtes riskirühm. Nende riskide vältimiseks ja minimiseerimiseks on efektiivne
rakendada süsteemset psühhosotsiaalset abi (TENTS juhised).
• Lapsevanema või venna/õe surm on lapsel seotud vaimse tervise probleemidega (Cerel, Fristad ,
Verducci, 2006), õppeedukuse langusega, suhete- ja käitumisprobleemidega ning somaatiliste
kaebuste suurenemisega (Luecken, 2008; Dyregrov, 2009). Hiljutised uuringud Skandinaavias on
näidanud, et vanema surm lapsepõlves toob kaasa suremuse suurenemist, eriti vägivaldse surma
korral (Li, Vestergaard, Cnattingius, 2014; Rostila , Saarela 2011; Smith, Hanson, Norton 2014).
• Traumaatilise (ootamatu, vägivaldne jm) surma korral segavad surma asjaolud normaalset
leinaprotsessi (Layne et al. 2008).
• Osalemine intensiivses leinatoetusprogrammis tõstab teadlikkust ja normaliseerib
leinareaktsioone, paranevad peresisesed suhted, tõuseb laste ja noorukite enesehinnang ja
paraneb käitumine (Loy, 2000; Creed, Ruffin, & Ward, 2001).
• Noorukitel ja lastel traumajärgse stressi sümptomid ei taandu kergesti ega spontaanselt ning
sümptomid ei ole silmnähtavad (Scheeringa jt., 2011).
• Lapsed teeb traumaatilisele juhtumile eriti haavatavaks see, et nende aju alles areneb, sealhulgas
need aju piirkonnad, mis on seotud emotsioonide juhtimisega, kognitsioonidega ning kaotuse ja
selle pika-ajalise mõju mõistmisega. Laste reaktsioonide kestus ja intensiivsus on samuti mõjutatud
vanemate reaktsioonidest, nende suutlikkusest lastega toimuvat mõista, pere toetussüsteemi
olemasolust jm. (Dyregrov, 2013).
• Leina ja traumaga seotud riskidel (eriti laste puhul) on esialgu varjatud iseloom jaa vanem ei oska
lapse muutunud käitumise taga näha leina- ja traumareaktsioone. Nende varane väljaselgitamine
ja õigeaegne sekkumine on oluliselt odavamad kui hilis-tagajärgede likvideerimine.
• Norra uurimused (Dyregrov, 2001) näitavad abi vajadust ja kättesaadavuse olulisust mitte ainult
vahetult peale sündmust, vaid eriti pikemal ajaperioodil (kriitiline periood on 0,5 kuni 2 aastat).
• Cohen jt. (1998) on öelnud, et struktureeritud intervjuud on traumajärgse sümptomite avastamisel
“kuldne standard”. Lühikesed, lapsesõbralikud, enesekohased küsimustikud traumajärgse stressi
väljaselgitamiseks on vajalikud (Brewin jt., 2002).
• Laste puhul mängib eriti olulist rolli see, et mõõtevahend oleks kergesti arusaadav, töötaks erinevat
liiki traumade puhul, oleks kasutatav erinevate ajaperioodide kohta, mis traumast on möödunud
ning oleks kergesti hinnatav ka mitteprofessionaalidele. CRIES (Children’s Revised Impact of Event
Scale, Smith, Perrin, Dyregrov & Yule, 2002) vastab nendele kriteeriumidele. See on lühike,
enesekohane mõõtevahend, mida on võimalik täita kõigil lugeda oskavatel lastel alates 8-ndast
eluaastast. Seda küsimustikku on kasutatakse nii Soomes, Norras, Rootsis ja mujal ning selle abil
tuvastatakse edukalt posttraumaatilise stressihäire esinemist lastel. Need küsimustikud on Laste ja
Noorte Kriisiprogrammi töös kasutusel üle 12 aasta.
• Dissotsiatsiooni väljaselgitamiseks kasutame A-DES (Adolescent Dissociative Experience Scale,
Putnam, 1997) küsimustikku.
• Traumaatilise leina küsimustikest kasutame TGIC (Traumatioc Grief Inventory for Children,
Dyregrov, Yule, Smith, Perrin, Gjestad, Prigerson).
• Professionaalne leinatöö sarnase kogemusega eakaaslaste gruppides kindla metoodika alusel on
parim viis leinas laste aitamiseks ja toetamiseks (Pynoos 1993, Yule 1991). See on võrratult kiirem,
efektiivsem ja odavam kui individuaalseansid.
15
• Traumaatilise kogemusega ja leina kogenud laste seisund halveneb ja probleemid süvenevad peale
ühiskonnas laia negatiivset kõlapinda, hirmu, ängi ja ebaturvalisust tekitanud sündmusi (viidetes
TENTS jm. juhistele psühhosotsiaalse abi tõenduspõhiste sekkumiste osas).
• Teenuse pakkumine ja arendamine on igati kooskõlas ka „Rahvastiku tervise arengukavas 2009-
2020“ sätestatud põhimõtete ja erinevate rakendusmeetmetega.
Laste ja Noorte Kriisiprogramm on iga-aastaselt kirjalike küsitlustega mõõtnud leinatoetusprogrammi
tulemuslikkust (hinnangud programmis osalejatelt 2005-2018). Sarnases programmis osalenud laste ja
noorte hinnangute põhjal on programmi lõppedes tulemused olnud väga head:
• üle 90% lastest on vastanud, et programmist on kasu olnud ja nad soovitavad seda ka teistele
lastele;
• 95% lastest on vastanud, et nad on teadlikumad, kuidas rakendada eneseabivõtteid;
• kuni 95% lastest on kinnitanud, et grupitöö on neid aidanud;
• 90 % vastas, et muredest rääkimine on aidanud;
• teadmine, et ta pole ainuke, kel on lähedane surnud ja teiste lastega koosolemine aitas 86% lapsi;
• surmast rääkimine pole enam nii raske kui varasemalt samuti 85% lastest;
• paremini saavad hakkama 85% lastest;
• enesekindlus ja usk endasse on kasvanud 83% lastest;
• tulevikku usuvad nüüd rohkem 80% lastest ja
• selgemad tulevikuootused olid ca 70% lastest.
Lastevanemate hinnangud:
• 96% vastanud vanemate arvates on tema laps/lapsed saanud programmis osalemisest kasu ja nad
soovitavad teenust ka teistele peredele (2017.a. lastevanemate küsitlus);
• 2017.a. programmi soovitusindeks lastevanematelt oli 9,6
• üle 80% vastanutest tunnistavad, et saavad lapsega rasketel teemadel vabamalt rääkida, vältimist
on vähem;
• ca 80% vanematest tunnistab, et lapsed on elurõõmsamad ja aktiivsemad.
Veel uuringutest, mis tõestavad rehabilitatsioonitöö olulisust:
§ 6-17 aastaste vanema kaotanud laste hulgas läbi viidud uuring (Child Bereavement Study. Silverman,
Worden 1993, 1996) näitas, et ühe aasta möödudes esineb vanema kaotanud lastel 3 korda rohkem
kehalisi kaebusi või haigestumisi võrreldes kontrollgrupiga. 25% leinavatest lastest (peamiselt
teismelised poisid) sattusid õnnetustesse, esimesel leina-aastal isegi 34% (teismelistest poistest
45%). Nendest umbes 1/3 vajas meditsiinilist abi.
§ Lapseea negatiivsete kogemuste uuringu järgi põhjustavad lapse traumaatilised kogemused
(vanema surm, hooletussejätmine, vanema alkoholi/narkootikumide tarbimine, vanema
psüühikahäire (traumajärgne stressihäire, depressioon), perevägivald (võis eelneda vägivaldsele
surmale), lapse väärkohtlemine jm. mitte ainult emotsionaalset stressi, vaid suureneb vähi, infarkti,
uimastite tarbimise ning suitsiidi sagedus (ACE study, Felitti, et al., 1998)
§ Varase lapseea traumad (mh vanema kaotus) mõjutavad lapse arengut. Ema kaotanud lapsel on
täiskasvanueas suurem tõenäosus haigestuda depressiooni. Van der Kolk, B.A., d´Andrea, W. (2010).
Towards a developmental trauma disorder diagnosis for childhood interpersonal trauma. In Lanius,
R.A., Vermetten, E., Pain, C. (eds.), The impact of early life trauma on health and disease. The hidden
epidemic (pp. 59-65). Cambrige University Press.
Toetudes nii Laste ja Noorte Kriisiprgogrammi kui rahvusvahelisele analoogsele kogemusele, samuti
maailma vastava valdkonna spetsialistide poolt koostatud juhistele (NICE guidelines Suurbritannias, APA
guidelines USA-s, TENTS guidelines) ja erinevatele uuringutele (Worden, Silverman, Dyregrov, Yule, van der
Kol, Dyregrov etc.) saab kindlalt väita, et mitte ainult traumaatilise sündmuse järgne vahetu, vaid ka hilisem
ja pikaajalisem psühholoogiline abi on olulise mõjuga lapse/nooruki arengus ja võimalike tõsiste hilisemate
probleemide ennetuses. Lapsepõlves kogetud lein võib mõjutada inimese arengut ja luua eelduse
psüühilistele probleemidele hilisemas elus, mõjutades ka inimese eluiga. Leinavad lapsed ja noored, kelle
16
lähedane pereliige on surnud või hukkunud, kogevad nii vahetult peale juhtunut kui veel aastate jooksul
väga erinevaid leinareaktsioone (psühholoogilised, somaatilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, hariduslikud
jne.). Tekkinud muutused nimetatud valdkondades segavad optimaalset eakohast arengut ning
komplitseerivad lapse suhteid temaga seotud eakaaslaste ja täiskasvanutega. Oma kogemusele toetudes
saame väita, et lastevanemate endi üleelamised ning lastega kokku puutuvate spetsialistide endiselt
ebapiisavad teadmised takistavad toetamast last tema sisemistest ja välistest konfliktidest ülesaamisel.
Kuna laste ja noorte leinale on omane varjatud iseloom, sageli näiline väline toimetulek, ei oska
täiskasvanud tihti märgata abi ja sekkumise vajadust ja selle preventiivset tähtsust.
Viimastel aastakümnetel on teadlasi huvitanud, mis on iseloomulik nendele inimestele, kellest lapsepõlves
kogetud traumadest hoolimata on saanud tublid ja toimetulevad täiskasvanud. Neis uuringutes on jõutud
enamasti samatüübiliste teguriteni, mis paistavad laste stressitaluvust traumaatilise sündmuse järel
tugevdavat. Alljärgnevalt mõned nn. tervise faktorid („resilience“ faktorid).
Tervise faktorid
Individuaalsed
§ positiivne enesehinnang, eneseväärikustunne,
§ loovus, intelligentsus, aktiivsus,
§ kindel usk sisemisse kontrolli, oma võimesse asju mõjutada,
§ head sotsiaalsed oskused,
§ empaatiavõime.
Perekondlikud
§ perekonna normaalne funktsioneerimine,
§ lapse ja vanema hea toetav suhe, piisav tähelepanu lapsele,
§ lapsele mõistetav ja selge pere struktuur, rollid, reeglid,
§ oskus abi otsida.
Võrgustikuga seonduvad
§ vähemalt üks oluline lähedussuhe,
§ ühtekuuluvustunne,
§ turvaline ja usalduslik keskkond,
§ toetus konstruktiivsete toimetulekustrateegiate rakendamiseks,
§ võimalus end väljendada,
§ edu-elamus.
Töös laste ja peredega loome tingimusi nende faktorite tekkeks, avaldumiseks ja tugevnemiseks. Sarnast
printsiipi kasutavad ka muu maailma, sh Põhjamaade erinevate institutsioonide spetsialistid (n. Oslo
Regionsenter for Barne-og Ungdomspsykiatri R-PUB ja Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Norras; Rädda
Barnen Centrum för Barn och Ungdomar i Kris Rootsis, Traumateraapiakeskus Soomes).
Perede programmi kaasamisel püüame arvestada erinevate riskifaktoritega, mis raskendavad laste
toimetulekut ja psühholoogilist taastumist.
Riskifaktorid (projekti sihtgrupiga seonduvalt osaline valik)
§ Surmaga seotud traumaatilised asjaolud (sündmuse ootamatus, vägivaldne surma põhjus, nt
suitsiid, tapmine; sündmuse pealtnägemine, ühiskondlikud negatiivsed hoiakud vm)
§ Traumaatilise sündmuse mõju, vanemate puudulikud teadmised leina- ja traumareaktsioonidest,
hõivatus omaenda emotsioonidega, kurnatus
§ Vanema toimetulematus ja depressiivsus
§ Eelnevad varasemad traumad
§ Puudulik toetusvõrgustik ja teenuste kättesaadavus
§ Pere halb sotsiaalmajanduslik olukord
17
LISA 4
NÕUDED KVALITEEDILE JA KVALITEEDIKONTROLL
• Teenuste osutamisel järgime kõiki EV seadusi ja mitmeid Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud
rahvusvahelisi psühhosotsiaalse abi osutamise juhiseid:
o TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress) Guidelines
o NICE Guidelines (National Institute for Health and Clinical Excellence), London
o Lastekaitse seadus
o ÜRO lapse õiguste konventsioon
o Isikuandmete kaitsega seotud õigusaktid
o Vabaühenduste eetikakoodeks
• Kõik projektitegevuste läbiviijad/meeskonnaliikmed on kõrgharidusega, spetsiaalse väljaõppe ja
koolitused läbinud ning kogenud psühholoogid, vaimse tervise spetsialistid või pedagoogid.
• Kõik praktikandid/vabatahtlikud läbivad enne programmiga liitumist põhjalikud intervjuud,
taustakontrolli ja võimalusel küsitakse soovitusi.
• Kõik meeskonnaliikmed osalevad regulaarselt kovisioonigruppides (kõigi leinatoetusgrupi töö
sessioonide jooksul) ja saavad supervisiooni.
• Iga projektis osaleva pere kohta on avatud spetsiaalne toimik, kus on fikseeritud vajalikud andmed,
konkreetse perega seotud võrgustikuliikmete kontaktandmed (KOV, haridusasutus, vajadusel
meditsiinitöötaja jms), probleemikirjeldus ning kokkuvõtted erinevatel perioodidel läbi viidud
lapse ja täiskasvanud pereliikme hindamismaterjalidest. Toimikuid säilitakse Tartus ja Tallinnas.
• Kõik meeskonnaliikmed on läbinud regulaarselt praktilise esmaabi koolituse (Tartu Kiirabi
Koolituskeskuse kaudu, koolitajaks Andras Laugamets). Tööks lastega on perioodiliselt (vastavalt
seadustes sätestatud sagedustele) tehtud päring Politsei- ja Piirivalveameti asjakohasesse
karistusregistrisse.
• Meekonnaliikmetel on kehtiv tervisetõend, mis on vajalik tööks lastega.
• Lisaks kompetentsusele tööks leinas lastega peredega, omavad 3 meeskonnaliiget kutsetunnistust
(Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku EQF) vastavalt Noorsootöötaja kutsestandardile (tase 4)
laagrikasvataja osakutse (tase 4), mis on välja antud Eesti Noorsootöökeskuse poolt koos SA
Kutsekoda (kehtiv kuni 08.05.2021)
Kvaliteedikontroll
• Grupijuhtidel on kohustus kirjalikult dokumenteerida ja projektijuhile esitada kindlaks määratud
tähtaegadeks ülevaated grupitöös toimuvast (päevade lõikes) ja problemaatikast.
• Aktuaalseid probleeme arutatakse igapäevastel intensiivsessioonide kovisioonidel.
• Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse
kontaktihoidmise ja tagasisidestuse läbiviimise eest (telefonikontaktid, meilisuhtlus, võimalusel
kohtumised). Iga lapse kohta teevad grupijuhid jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö kui muude
tegevuste põhjal. Enne igat intensiivsessiooni toimub perega vestlus.
• Kõigile programmis osalejatele rakendub mitme-etapiline hindamisprotsess teenuse tõhususe ja
probleemide selgitamiseks
o sõltuvalt vanusest rakendatakse programmi sisenemisel eakohane semistruktureeritud
intervjuu, hindamismaterjalide kirjalik täitmine (laps + täiskasvanu) (CRIES lapse ja vanema
versioon, 51-probleemi küsimustik vm);
o toimuvad laste seisundi ja problemaatika vahehindamised intensiivse leinatoetussessiooni
jäv
o läbi programmi lõplik hindamine ja mitmekülgse tagasiside kogumine (lapsevanemad,
lapsed), CRIES lapse ja vanema versioon;
o programmi lõppedes rakendatakse ka rahulolu ja enesehinnangut puudutavaid
küsimustikke;
o analüüsitakse muutusi ja dünaamikat, soovitusindeksi rakendamine;
o koolitustel osalejad täidavad kirjalikud hinnangulehed ja nendest tehakse kokkuvõtted.
18
Kvaliteedi hindamiskriteeriumid
• Pereliikmete hinnang rehabilitatsiooniprogrammile, rahulolu, soovitusindeksi määr.
• Traumajärgse sümptomaatika vähenemine.
• Positiivne tulevikunägemus ja usk toimetulekusse, isiklike ressursside (taas)leidmine.
• Sidusgrupi ja koolitusgruppides osalenute rahulolu ja soovitusindeksi määr.
LISA 5
PROJEKTI MEESKOND
Projekti üldjuht:
Maire Riis - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse esimees, psühhhoterapeut, EMDR
traumaterapeut ja superviisor, grupijuht, 24 aastat kriisi-, leina- ja traumatöö kogemust (vt. lisas CV)
Projekti Lõuna-Eesti koordinaator, projektijuhi abi:
Merike Sarapuu - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse liige, psühholoog, läbinud EMDR
baasõppe 1.osa, grupijuht, 24 aastat leina- ja kriisitöö kogemust (vt. lisas CV)
Programmi läbiviijad:
Ruth Raielo - programmi arst, OÜ Jaanson & Lääne psühhoterapeut, kliiniline psühholoog
23 a. grupijuhi kogemust, läbinud EMDR baasõppe;
Naatan Haamer - SA TÜK Lastekliiniku ja Naistekliiniku hingehoidja-superviisor, pereterapeut, TTA
pastoraalnõustamise eriala lektor; hingehoidja tase 7, kaplan tase 7, 23 a. kriisitöö kogemust sh akuutses
kriisisekkumises, läbinud EMDR baasõppe 1.osa;
Sirje Rass - Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskuse psühhoanalüütiline laste ja noorte
psühhoterapeut, neuropsühholoog tase 7 ja kliiniline psühholoog tase 7, 6 a. grupijuhi kogemust laste
leinagruppide juhtimisel; läbinud EMDR baasõppe.
Ivo Raenok -Tallinna 21. Keskkool, pedagoog; 24 a. grupijuhi kogemust leinatöö sessioonidel;
Aivar Simmermann – Moreno Keskuse grupiterapeut, Eesti Muusikaakadeemia doktorant, Luguteatri
asutaja, 20 a. grupijuhi kogemust;
Kaupo Jõeveer – füsioterapeut ja Tartu Maarja Kooli liikumisõpetaja, 16 aastat laste leinagruppide juhtimise
kogemust;
Tuuli Vellama – Moreno Keskuse psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja, 16 a. leinagrupijuhi ja
individuaaltöö kogemust kogemust, läbinud EMDR baasõppe;
Helar Peterson - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut; 10 a. laste leinagrupijuhi kogemust.
Lisaks on kaasatud 1 tegevusprogrammi juht:
Uku Presmann - Luguteatri lavastaja, 13 aastat tegevusprogrammi juhi kogemust,
Rakendame ka praktikante ja vabatahtlikke.
Kõigi ülaltoodud meeskonnaliikmetega on sõlmitud suulised eelkokkulepped. Lepingud ja konkreetsed
koostöökokkulepped sõlmitakse 2019. aastaks rahastuse saamisel. Programmi kavatseme kaasata
2019.aastal veel ühe vabaaja juhi.
Väliskonsultandid (pro bono):
Leinatööd nõustab vajadusel dr. Atle Dyregrov (Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse juhataja), Laste ja
Noorte Kriisiprogrammi auliiige.
Traumateraapia EMDR superviisor on Reet Oras, Uppsala Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut, EMDR
Rootsi facilitator.
19
LISA 6
Curriculum Vitae
Maire Riis
tel. +372 50 696 58, e-mail:
[email protected]; skype: maire.riis
Haridus
2004 - 2007 EMDR Europe Association ja EMDR Instituut (USA)
sertifitseeritud EMDR terapeut ja facilitator (sertifikaat uuendatud, kehtib 2022.)
1999 – 2002 TPÜ Avatud Ülikool psühholoogiaosakond, lõpetamata
1992 – 1997 Taani Instituut GIS-International
sertifitseeritud gestaltpsühhoterapeut
1976 – 1981 TPI automaatika teaduskond, süsteemiinseneri diplom (võrdsustatud MSc)
1965 – 1976 Tallinna 7.Keskkool (Inglise Kolledz)
Töökogemus (viimased 22 aastat)
2007 - k.a. Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ juhatuse liige, koolitaja, traumaterapeut
1995 - k.a. Laste- ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ, juhatuse esimees, laste leinatoetusprogrammi juht,
EMDR traumaterapeut, grupijuht, koolitaja (leina ja trauma teemad)
2000 - 2004 MTÜ Iseseisvad Konsultandid, kriisi, stressi ja meeskonnatöö konsultant
1996 – 2000 Koolitusfirma PMI Eesti OÜ, konsultant, gestaltpsühhoterapeut
Täiendkoolitused psühhotraumatoloogias ja laste probleemidega seotult
10.2018 Raske haigus või lein töökohal. 4 tundi.
How to understand and help a person in a crisis situation? 2 tundi.
Varane sekkumine grupis kriitilise juhtumi järgselt. Supervisioon.
Atle Dyregrov, Norra, 8 tundi.
08.2018 EMDR II taseme uuendatud koolitus. Koolitaja: Roger Solomon, USA, 24 tundi.
03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel tööks
dissotsiatsiooniga. Koolitaja: Joyanna Silberg, USA, 16 tundi
12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events (disasters,
terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow-up
Koolitaja: Atle Dyregrov , Norra, 4 tundi ja Atle Dyrgerovi supervisioon, 8 tundi
05.2017 Komplekstrauma ja dissotsiatsiooni hindamine TADS-I abil. Teraapia raskused
stabiliseerimisfaasis. Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t.
03.2017 EMDR kasutamine töös laste ja noortega.
Koolitaja: Margareta Friberg Weschke, Rootsi, 16 t
01.2017 EMDR ja komplitseeritud lein. Koolitaja; Roger Solomon, USA, 8 t.
11.2016 EMDR väljaõpe, I tase. Koolitaja: Kerstin Bergh Johannesson, Rootsi, 28 t.
10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters.
Laste leinatöö. Komplitseeritud lein noortel. Koolitaja: Atle Dyregrov, Norra, 16 t.
09.2016 EMDR ja lein.
Koolitaja: Roger Solomon, USA, 16 t. Soome Traumateraapiakeskus
08.2016 Komplekstrauma töötuba: Töö isiksuse dissotsiatiivsete osadega.
Onno vand der Hart, Holland, 8 t, Soome Traumateraapiakeskus
05. 2016 EMDR rakendamine komplekstrauma korral.
Koolitaja: Dolores Mosquera (Hispaania-USA), 16 t, Rootsi EMDR Ühing
03.2016 Komplekstrauma ja dissotsiatiivsete häirete hindamine.
Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t.
06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti
Teadusagentuur, TerVe
10.2014 Varase lapseea püsiva trauma rasked tagajärjed täiskasvanueas
20
Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t.
05. 2013 Varase lapseea traumaga täiskasvanute stabiliseerimine. Koolitaja: Kathy Steele, USA, 16 t
03.2013 Lapsepõlve komplekstrauma tagajärjed täiskasvanueas.
Koolitaja Anne Suokas-Cunliffe, Soome, 8t.
01.2013 Vaimupuue ja ennasthävitav käitumine. TAI, 8 t.
2004-2012 Komplekstrauma ja EMDR, Soome Traumateraapiakeskus.
Koolitajad: Roger Solomon, USA ja Anne Suokas-Cunliff, Soome, 40 t
2008, 2012 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende
peredega. Koolitaja: PhD Sandra Wieland, Kanada, 32 t.
2004 -2011 Traumateraapia EMDR töös lastega, 48 t.
Koolitajad: Bob Tinker and Sandra Wilson, USA , Reet Oras, Rootsi.
2011 ISSTD (International society for Trauma and Dissociation) Professional
Training Child & Adolescent Online Course (USA, Canada).
Koolitajad: Joyanna Silberg, Sandra Wieland, Anita Jones, Frances Waters
2006-2008 Magistritaseme rahvusvaheline koolitusprogramm:
Komplekstraumaga seotud häirete hindamine ja ravi: strukturaalse
dissotsiatsiooniteooria, 160 t, Traumateraapiakeskus, Soome.
2009-2012 Komplekstrauma täiendkoolitused, 72 tundi, Traumateraapiakeskus, Soome.
2002 Children, Adolescents and Trauma, Psykologien Kustannus OY, 24 t
Koolitajad: PhD W. Yule, Londoni Ülikool; Ph.D. A. Dyregrov, Norra.
Kriisisekkumis-, juhtimise- ja noorsootöö-alased koolitused:
07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t.
10.2015 Kriisiseminar: Soome kogemus koolitulistamisjuhtumite järel. Salli Saari, Soome.
Korraldaja: Rajaleidja Keskus.
10.2013 Iga inimene heliseb. KENK Akadeemia, 7 t.
01.2012 Kriisiolukorra lahendamise plaani koostamine, ESF, RAM, 7 t.
02.2012 Kriisikommunikatsioon. Koolitaja: Illari Lään, TÜ, 8 t.
06.2011 Esmaabikoolitus. Tartu Kiirabi. Koolitaja: Andras Laugamets. 8 t.
04.2011 Hädaolukorra lahendamise plaan: tugiprogrammid ja materjalid. INNOVE
01.2011 TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress-Training & Practice) koolitajate
koolitus.16 t. Koolitaja: K.B. Johannesson, PhD, Uppsala Ülikooli Haigla
Katastroofipsühhiaatria Keskus.
10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases
kriisisekkumises. 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, PhD, Norra.
04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral, 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, Norra.
09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides, 8t, ERSI.
1994 – 2000 PMI Danmark, koolitused juhtimise, meeskonna, stressiga toimetuleku alal
Osalemine rahvusvahelised traumakonverentsidel ja Euroopa psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni
võrgustikutöös:
2007 –2011 psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni Euroopa võrgustikes EUTOPA,
IMPACT, TENTS ja TENTS-TP osalemine (ekspertide töögrupi konverentsid, seminarid).
11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata
külalised unustatud minevikust“.
2008-2016 ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) Bi-annual konverentsid Berliinis,
Belfastis , Amsterdamis, Kopenhagenis, Amsterdamis
2007- 2011 Euroopa EMDR traumakonverentsid Viinis, Pariisis, Stockholmis.
11.2006 ISSTD (International Society for Trauma and Dissociation) 23rd Conference,LA, USA.
ISTSS (International Society for Traumatic Stress Studies) Annual Conference, California.
Varasemad kriisi-ja leinaalased koolitused:
11.2004 Töötuba: Traumaga töötamine psühhodraama abil / Marcia Karp, Suurbritannia, 16 t.
05.2000 Psychological debriefing. LNKP, 20 t, Koolitaja: Dr. A.Dyregrov, Norra.
1994 –2001 Crisis Intervention for children and families. Grief therapy. Koolitaja: A.Dyregrov, Norra.
Sandtherapy with traumatized children.Tallinna Laste Tugikeskus,
21
Koolitaja: Sandra Wieland, PhD, Canada, 16 t.
Recent trauma psychotherapy. EPPE, 14 t. Koolitaja: Katherine D.Czesak, PhD. USA.
Psühholoogilise esmaabi koolitus, Eesti Punane Rist,
Koolitaja: Thorunn Finnsdottir, Islandi Punane Rist, 40 t.
Grief-work with children and teenagers. Theory and method.
Koolitaja: Lotta Polfeldt, Rädda Barnen, Rootsi. 32 t
Trauma and grief-work, Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 8t.
Tark juht on kriisiolukordadeks valmis. LNKP, Koolitaja: A.Dyregrov, Norra.
koolituspäevad kriisiinterventsioonist, korraldaja Soome Punane Rist.
Ekspressiivsete kunstiteraapia- ja grupitöömeetodite, meeskonna- jm koolitused:
2018 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 32 t
2017 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 16 t
2015 Meeskonna koostööseminarid, Läbiviijad: Sirkku Aitolehti, Viigi Viil, 16 t
11.2010 Pärisväärtused. Moreno Keskus. Koolitaja: Sirkku Aitolehti, 20 t
2001, 2011 Introduction to Expressive Arts Therapy methods. LNKP, 76 t
Koolitajad: Margareta Thun, kunstiterapeut, Inartes, Helsingi Majken Jacoby, Taani
2004 Laste neuropsühholoogia, PPE, 2 ap. Koolitaja: Kai Teeäär, neuropsühholoog.
2000 Somaatisen traumaterapian perusteet. Traumaterapiakeskus, 8 t
Koolitaja: Babette Rothschild, USA.
1999 Holding therapy. Tallinna Laste Tugikeskus, 6t
Koolitaja: Satu Aurela,lastepsühhiaater, Mäntmäe Perekeskus.
Täiendav info
Tähtsamad koostööd ja projektid (teemadeks: psüühiline trauma, lein, kriisipsühholoogia)
2018 - SKA ja Lastemaja koolituspartner laste psüühilise trauma teemal
2017 - EMDR supervisioonid PERH, Laste Vaimse Tervise Keskuse, TÜ Kliinikumi jt psühholoogidele
2017 - PERH Psühhiaatriakliinik , outreach kriisiabi meeskonna koolitaja
2017 Soome Traumateraapiakeskuses laste leinateemaline koolitus
2017 Läti SOS Lastekülas laste leinateemaline koolitus
2017 SoM ja VATEK partner psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamisel
2016 - Moreno Keskus, partner asenduskodu supervisioonide projektis (SKA)
2016 Innove Rajaleidja Keskused üle Eesti, koolitaja
2016 - 2018 SEB Heategevusfondi koolitused asenduskodudele trauma teemal
2015 Tallinna Konverentside Koolituskeskus
2015 Perekeskus Sina ja Mina täiendkoolitus
2011 - 2015 Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistuse koostööpartner -superviisor „outreach“
meeskonna koolitamisel
2010 - 2012 Sotsiaalministeeriumi partner Haapsalu õnnetusejärgse psühhosotsiaalse abi alal
(koostöö Lääne MV ja Haapsalu Lastekoduga)
2009 - 2011 AEF lepinguline partner kriisiprogrammi raames
2003 - 2010 Haigekassa lepinguline partner laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal
2000 - 2018 Hasartmängumaksu Nõukogu projektid laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal
Lepinguline lektor:
2011 - 2015 Lääne-Tallinna Keskhaigla koolituskeskus
2010 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut, Rakendusloome osakond
2009, 2014 Raseduskriisi nõustajate ja haiglate meditsiinitöötajate täiendkoolitus
2007 - k.a. Tervise Arengu Instituut
2003 - 2012 Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus
2003 - 2006 Tallinna Rahvaülikool
2005 - 2008 Sisekaitseakadeemia
2001 - 2002 Mainori Majandusinstituut
1998 - 1999 PMI Danmark, EHTP Cross Functional Team Training (Rootsis, 1-aastane programm)
1994 Tallinna Kriisiabi Keskus, kriisinõustaja
22
Artiklid:
Riis, M. (2013). Varase lapseea psüühiline trauma. Kaotus väikelapse elus. Lapse vaimse tervise toetamine
lasteaias. TAI juhendmaterjal, lk. 6-27.
Riis, M. (2012). Traumaatilise olukorra põhjustatud muutused kehas ja meeles. Perearst 6/2012, lk.37-41.
Wieland, S., Riis, M. (2012). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks. Sotsiaaltöö
5/2012,lk.36-40.
Wieland, S., Riis, M. (2013). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks (2). Sotsiaaltöö
1/2013, lk. 44-47.
Riis, M. (2011). Räägime lapsega leinast. Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine. TAI
juhendmaterjal, lk.43-58.
Ettekanded rahvusvahelistel ja kohalikel konverentsidel
2018 OMA PERE ja TLÜ seminar. Ettekanne “ Psühhiline trauma lapse pilgu läbi”
2016 VATEK Vaimse Tervise Mess, Peaettekanne “ Kas aeg parandab kõik haavad?”
2012 SM konverents: „Tõenduspõhine praktika töös riskilaste ja -noortega: Norra kogemus“
Ettekanne: EMDRi kui terapeutilise meetodi rakendamine töös traumeeritud laste ja peredega.
2010 Ida-Euroopa Suitsiidipreventsiooni konverents.
Ettekanne “Practitioner perspective: Local NGO with success in suicide prevention”
2003 3-päevane töötuba ja avalik loeng, Islandi Punane Rist
„Working with bereaved children in Estonia.Methology and practice“.
2002 Konverentsid Helsingis ja Oulus, Soome, Oulu Traumaterapiakeskus
Ettekanne “Working with bereaved children in Estonia.”
Ühiskondlik töö
Traumateraapia EMDR European Section of Children, Eesti esindaja (2009-k.a.)
ESTD (European Society for Trauma and Dissociation), asutajaliige, juhatuse liige (2006-2010), liikmelisuse
töögrupi liige (2010 –k.a), laste dissotsiatsiooni töögrupi liige (2011 – 2012);
Eesti Gestalt Psühhoterapeutide Ühing, liige (2011 – k.a.);
Tallinna Laste Tugikeskus, asutajaliige; liige (k.a.)
Tunnustused
2006, Eestimaa Uhkus nominent; 2000, UNICEF tänumärgi laureaat; 2014 Tunnustusauhind ” Lastega ja
lastele”.
Keeleoskus
inglise – väga hea nii kõnes kui kirjas; vene, soome – passiivne; rootsi – vähene
12.11.2018
23
LISA 7
Curriculum Vitae
MERIKE SARAPUU
Sündinud 15.06.1960.a.
Kontakt: telefon 520 5166, aadress Salme 1B-2, Tartu 50103 ; e-post
[email protected]
Skype merike.sarapuu
Haridus ja kvalifikatsioon:
1978 – 1983 Tartu Riiklik Ûlikool, ajalooteaduskond, psühholoogia eriala,
sotsiaalpsühholoogi diplom
1967 – 1978 Tartu 7. Keskkool
Töökogemus:
04.1995 - k.a. Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ (lepinguline töö), grupijuht, programmi
Lôuna-Eesti koordinaator, juhatuse liige (kriisiabi, leinas perede, laste ja noorte
nôustamine, grupitöö, programmi organisatsiooniline töö, projektide juhtimine
jne)
10.2012 - k.a. Johannes Mihkelsoni Keskus MTÜ (lepinguline töö), karjäärinõustaja
12.2009 - k.a. FIE Merike Sarapuu (koolitused, konsultatsioonid, leina-ja kriisinõustamine jm)
09.2003 - k.a. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabi keskus MTÜ (lepinguline töö), psühholoog-nõustaja
(kriisiabi, laste leina- ja traumatöö)
03.1996 – 09.2017 personalivalikufirma ARIKO ReServ AS, konsultant (personalialased
konsultatsioonid, personali valik, otsing, hindamine, konkursside korraldamine,
psühholoogiline testimine ja nôustamine, jne)
11.1987 – 08.1997 Tartu Lastekodu (al. 1997 reorganiseeritult Kône ja Kuulmishälvetega Laste
Keskus), psühholoog
(psühhodiagnostika, töö kône ja kuulmishälvetega lastega, perede ja meeskonna
nôustamine)
Täiendkoolitus:
9.-10.05.2018 Kliendi profileerimine ja motiveerimine (motiveeriva intervjueerimise
tehnika)/EMITA/ 14 tundi
22.01.2018 Laste emotsionaalsed probleemid ja ravimid/Katriito OÜ/ 4 t.
19.-20.03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel
tööks dissotsiatsiooniga /Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ/ 16 tundi
11.-12.12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events
(disasters, terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow-
up / VATEK , Atle Dyregrov ja supervisioon
05.2017 –01.2018 CARe metoodika (A Comprehensive Approach of Rehabilitation and Recovery)
rakendaja koolitus / koolitajad Triin Vana, Dagmar Narusson, 80 tundi
5.04.2017 Testikasutaja litsentsikoolitus /Tripod Grupp OÜ/kehtivus 2 aastat
24.11.2016 PERH psühhiaatriakliiniku IX sügiskonverents ”Aju ja tunded: mida on
psühhiaatrial pakkuda aastal 2016”/ 1 päev
10.10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters/Traumateraapia- ja
koolituskeskus OÜ
07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t.
08.06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti
Teadusagentuur, TerVe
03.2015 Koolitusprogramm ”Veebipõhiste nõustajate koolitused ja supervisioonid” ERSI,
OÜ Tervisekliinik/ 2 päeva
06.2014 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t.
24
1.03.2013 ”Lapsepõlve komplektrauma tagajärjed täiskasvanueas”/Traumateraapia- ja
koolituskeskus OÜ, Anne Suokas-Cunliffe; 8 tundi
03-04. 2012 ”Kuidas koguda annetusi?” Praxis, KÜSK/ 16 tundi
28.02.2012 Kriisikommunikatsiooni koolitusseminar. Kogukondlik lähenemine kriisijuhtumile/
Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ/ 1 päev
24.11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata
külalised unustatud minevikust“
21.11.2011 Kriisimeeskond tööle, hädaolukorra lahendamise plaan korda!/Euroopa
sotsiaalfondi poolt toetatud projekti koolitus, 7 t/
26.-27.01.2011 TENTS-TP Train-The Trainers two-day workshop/The European Network for
Traumatic Stress Training & Practice/ Tallinn
5.10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases
kriisisekkumises, Dr. Atle Dyregrov (Norra)/Traumateraapia- ja Koolituskeskus OÜ
10.-11.11.2008 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende
peredega, Sandra Wieland, 16 t. / Traumateraapia ja Koolituskeskus OÜ
13.10.2008 Arukas juht on kriisiolukordadeks valmis / Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli
täiendõppekeskus
23.05.2007 Traumateraapia koolitus / Tartu Teoloogia Akadeemia
30.03.2007 Koolitõrge ja selle hindamine /Lastepsühholoogide Ühing
3.04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral /Dr. Atle Dyregrov/ koolituspäev
Tallinnas
23.09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides / Eesti-
Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi koolituspäev, Tallinn
9.05.2005 Trauma ja dissotsiatsioon /Anne Suokas-Cunliffe koolituspäev
13.-14.11.2004 Töötuba: “Traumaga töötamine psühhodraama abil” / Marcia Karp, Suurbritannia
/ Tallinna Psühhodraama Kool
20.-21.04.2004 EMDR – Eye Movement Desensitization and reprocessing baaskursus / Roger M.
Solomon, USA
2.-3.04.2004 EMDR Bridge Cource ja EMDR töös lastega /MTÜ laste ja Noorte Kriisiprogramm ja
Reet Oras, Uppsala
01.2004 Traumateraapia koolitus (EMDR tehnika) /Ph.D.Roger Solomon (USA) /Laste ja
Noorte Kriisprogramm, 2 p.
2.-3.10.2002 Training program ” Cultural marketing, Fund Rising and Sponsorship” / J.Dennis
Rich, Chicago Columbia College, USA/, Tartus, 2 p.
02. 2002 ”Trauma and grief-work” / Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 1 p.
02. 2002 ”Trauma- ja leinatööst lastega, toetusgruppide kogemus Rootsis ja Eestis”
/koostööseminar Göran Gyllenswardiga (Rädda Barnen, Rootsi)
06.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, 3 p. (Margarethe Thun, Inartes, Soome)
05.2001 ”Tark juht on kriisiolukordadeks valmis”, Dr. Atle Dyregrovi (Norra, Bergen)
koolituspäev 1 p., Laste ja Noorte Kriisiprogramm
Seminar ”Kriisijuhtumite analüüs” 1 p. (Dr. Atle Dyregrov, Norra)
01.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, Soome terapeudi Margarethe Thuni
workshop, Laste ja Noorte Kriisiprogramm
05.2000 ”Psychological debriefing”, Bergeni Kriisikeskuse (Norra) ja
EVTÛ workshop
Täiendav informatsioon:
Keeleoskus: emakeel eesti keel, inglise keel kônes (ja kirjas),
vene keel suhtlustasandil
Arvutioskus: MS Word, MS Excel, MS Outlook
Kuulumine vabaühendustesse:
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm juhatuse liige
Lastepsühholoogide Ûhingu liige al. 1994
ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) liige al. 2006
25
Noorsootöötaja tase 4, laagrikasvataja osakutse kutsetunnistus (kehtivus kuni 08.05.2021)
12.11.2018.a.
LISA 8
Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt:
Viimastel aastatel programmis osalenud lapsed ja vanemad on kirjutanud:
Ø Selline programm on asendamatu, sest ainult teised, kes on samas olukorras olnud, mõistavad, ning
koostöös oma ala spetsialistidega on selline ettevõtmine parim lahendus. Meile tundub, et kõik mida
Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi mida sel puhul üldse anda saab. (8 a. tüdruku
isa Harjumaalt)
Ø See annab meile, lastele, kes on kaotanud lähedase, palju jõudu. Laager aitab meil mõista, et aeg ei
peatu ja kõigega peab edasi minema. Algul, kui siia tulin, arvasin, et ma ei õpi siin midagi, et ma ei
saa oma tunnetest üle... aga nüüd on see muutunud. Ma suhtlen palju rohkem inimestega ja ei mõtle
kogu aeg isast. Minu elu on nii palju muutunud ja ma ei kujuta ette, mis see oleks olnud siis, kui ma
ei oleks tulnud siia /14.a. tüdruk Saaremaalt/
Ø Meile tundub, et kõik, mida Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi, mida sel puhul
üldse anda saab. Midagi, mida paremini/teisiti võiksite? Arvame, et olete oma ala parimad ja
rohkemat ei oska midagi lisada (9-aastase tüdruku vanemad)
Ø Olen südamest tänulik. Me oskame üksteist toetada ja aidata paremini kui keegi teine. Me õppisime,
kuidas kaotusega toime tulla ning kuidas olla ja mida teha, kui me satume emotsioonides ning
hinges musta auku. Lapsed ja noored nagu meie tõesti vajavad seda laagrit. Te mõistaksite
paremini, kui näeksite, kuidas me üksteist tugevamaks teeme lihtsalt koos olles /16.a. tüdruk Ida-
Virumaalt/
Ø Siin on toredad grupijuhid, kes aitavad meil kõigil asju paremini mõista ja eluga edasi minna. Ma ei
vahetaks seda nädalat mitte millegi vastu välja /15 a. poiss Jõgevamaalt/
Ø Laager on aidanud mul saada tuttavaks inimestega, kellega mul on midagi ühist ning see on aidanud
mul juhtunust rääkida. See andis mulle jõudu ja jaksu edaspidiseks. See laager on mind aidanud nii
palju, et ma räägiks oma juhtunust isegi võõrale inimesele /15.a. tüdruk Jõgevamaalt/
Ø Olen väga tänulik selle võimaluse eest, mis te minu pojale pakkusite. Ta oli õnnelik ja rahulolev ja
ta sai rääkida oma probleemist, mis ta sees oli peidus /14.a. poisi ema Tartust/
Varasemaid näiteid lastelt vanuses 10-17.a.
Ø On oluline teada, et ma pole ainukene, kellel nii on juhtunud; süütunnet on vähemaks
jäänud; ma ei mõtle enam nii palju sellele, et mina olen isa surmas süüdi.
Ø Aitab see, et me räägime end siin tühjaks ja siis on mujal hiljem kergem olla. Ja
õpetatakse kuidas sellest üksinda üle saada.
Ø Mina olen 13.aastane tüdruk, kes kaotas oma ema. See oli raske küll, aga grupitöö aitas
väga. Väga paljud arvasid alguses, et see grupitöö on igav ja ei aita, tegelt see aitab väga
palju!
Ø Peale esimest päeva tekib juba tunne, et tead kõiki palju aastaid.
Ø Grupitöös olid ka grupijuhid väga head: kuulasid oskasid kaasa rääkida ja andsid nõu
edaspidiseks. Mõelda sai ja sai ka mõtted selgemaks.
Ø Ma pole ainus, kellel keegi surnud, kui albumeid vaatan, pole nii valus ja kurb.
Ø Julgust rääkida oma tunnetest, kurbusest, rõõmust, avalikult ja jääda selle juures
iseendaks on kõige suurem asi selle juures, mida ma siin õppisin.
Ø Olen palju rõõmsameelsem. Rõõmsa meele sain just siit.
Ø Mina kaotasin enda ema, ning ei julgenud siia tulla. Kui mul oli juba piisavalt julgust,
tulin. Kohtusin siin enda praeguste parimate sõpradega siis, sain ka suurest leinast üle ja
sain meeletult naerda. Siin on meeletult palju teha, sõbralikud inimesed ja huvitav
õppida.
26
Ø Kui ma esimesel päeval jõudsin Pivarootsi, polnud mul õrna aimugi, mis siin saama
hakkab. Kõik olid kuidagi võõrad ja ma ei teadnud mitte kedagi. Päris imelik oli. Aga siis
tuli esimene grupitöö ja ma sain tuttavaks esimeste inimestega. Tuli välja, et nad on väga
toredad. Saime siis oma grupis juba enam-vähem tuttavaks ja varsti polnud mul enam
mingit hirmu. Hirm oli asendunud naeru, rõõmu ja mõistmisega. Meil oli grupis tore,
saime rääkida kõigest ja tänu sellele on mul palju kergem. Mis on veel oluline, grupitöö
kõrvalt tegime me väga palju mänge ja muid tegevusi, mis on tõesti väga lõbusad.
Sõbrad, kelle ma olen endale siit leidnud, on mulle väga olulisteks saanud ja nad on mulle
väga kallid.
Ø See pole üldse mingi ringis istumine, küünla põletamine ja koos kogu aeg nutmine. Seal
on nii rõõmu kui kurbust. Aga teadmine, et sa pole üksi aitab.
Ø Olen õppinud paremini teisi inimesi mõistma ja ka endast paremini aru saama.
Ø Ma poleks kunagi arvanud, et tühipaljast rääkimisest võib nii kergeks minna.
Ø Juhtumitest rääkida oli kurb, aga sellest oli kasu.
Ø Siin sa saad oma muredest rääkida, leida lahendusi ja ka oma muresid teistega jagada.
Siin kõik mõistavad sind, sest kõik on siin ühe mure pärast ja seda võetakse tõsiselt. Siin on
kõik sõbralikud.
Ø See on ikka hea, et on, kus saab ennast välja elada ning ei pea enda mõtteid ja tundeid elu
eest varjama ja alla suruma.
Ø Leidsin endale palju sõpru ja need on parimad sõbrad mu elus.
Ø Suured tänud, et olete siinse toimumise võimalikuks teinud. Noorte eludele on see suureks
hüppelauaks edasises elus hakkama saamiseks peale nii suurt traagilist sündmust. Just siit
saame me abi, nõu ja toetust, kuidas edasi elada täisväärtuslikku elu ilma, kas emata,
isata või venna, õeta. Ilma selleta jääksid paljud noored tänu lähedase kaotusele elu
hammasrataste vahele. Ma tänan kogu südamest, et selline tegevus toimub ning usun, et
seda teevad ka meie kadunud lähedased.
27
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
„Lähedase pereliikme kaotanud laste rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana“
Esitaja: Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ
LISADE NIMEKIRI
LISA 1 Projekti tulude-kulude eelarve
LISA 2 Projekti lühikirjeldus (lk. 2-14)
LISA 3 Projekti tõenduspõhisus (lk. 15-17)
LISA 4 Nõuded kvaliteedile ja kvaliteedikontroll (lk. 18-19)
LISA 5 Projekti meeskond (lk. 19)
LISA 6 Võtmeisikute CV (Maire Riis) (lk.20-23)
LISA 7 Võtmeisikute CV (Merike Sarapuu) (lk.24-25)
LISA 8 Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt
(lk.26-27)
LISA 9 Omafinantseeringu kinnitus
28
Page 1
2019
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Projekt "Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana"
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik
summa summa/ TÖÖTASUD
EUR vastamise kp. töötasud koos maksudega (sots.m 32,5% + töötus 0,8%)
EUR Programmi ettevalmistamine, perede ja laste valik, eelhindamine (kohtumised) üld
Hasartmängumaksu 83509 2 kuni 4 spetsialisti , 6 kuud 10436
Nõukogu (2 spetsialisti x 2 kuud x 350 eur/bruto; 4 spetsialisti x 4 kuud x 400 eur/bruto )
Täiskasvanud pereliikmete leinatoetusgrupid
2 linna, 2 grupijuhti, 3 gruppi X 3 tundi x 30 eur/bruto 1445
Individuaalne traumatöö peredele (aasta jooksul)
150 tundi x 25 eur/bruto 5018
Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis
10 grupijuhti x 42 tundi x 30 eur/bruto 16859
10 spetsialisti (individuaaltöö, tegevused jm) x 98 tundi x 10 eur/bruto 13112
2 tegevusterapeuti, 140 tundi x 14 eur/bruto 5245
üldjuhtimine 1 in x 98 t x 12 eur/bruto, 1 in 98 t x 4 eur/bruto 2099
Täiendkoolitused sotsiaaltöötajatele jt. sotsiaalvaldkonna spetsialistidele
koolituste ettevalmistamine (info levitamine, korraldamine, registreerimine jm)
( 8 koolitust x 200 eur/bruto ) 2141
koolituste/supervisioonide läbiviimine
(8 koolitust x 8 tundi x 60 eur/bruto) 5138
tagasiside analüüs, kokkuvõtete tegemine
16 tundi x 10 eur/bruto 214
Leinatoetusprogrammi hindamine
12 grupi-ja tegevusjuhti, 14 tundi x 6 eur/bruto 1349
2 spetsialisti, 40 tundi x 10 eur/bruto 1070
Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (väikelaste vanemad, lapse kaotanud vanemad...)
info levitamine jooksvalt, gruppide komplekteerimine, metoodika kohandamine, korraldamine
Page 2
2 spetsialisti x 4 kuud x 200 eur/bruto 2141
spetsiifiliste toetusgruppide läbiviimine (töötasud koos maksudega)
(2 grupijuhti x 8 korda x 3 t x 2 linna x 30 eur/bruto) 3853
kokkuvõtted, hindamine (töötasud koos maksudega)
(4 spetsialisti x 16 t x 10 eur/br) 856
KOOLITUSTE JA GRUPITÖÖDE LÄBIVIIMISE MUUD KULUD
ruumide rent (8 koolitust x 8 tundi x 13 eur) koos tehnilise toega 832
PROJEKTIJUHTIMISKULUD (11 kuud)
töötasud koos maksudega (2 in: projektijuht, projektijuhi abi, 300 eur br/kuus) 8831
raamatupidamisteenus (120 eur/kuus) 1320
kontoriga seotud kulud (rent, kommunaalkulud: 130 eur/kuus) 1430
transpordikulud (sõidud seoses projektikoosolekutega Tartus, Tallinnas vm) 120
HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU TOETUSE KULUD KOKKU 83509
Kaasfinantseerijad
KOV-d 12240 Intensiivse leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis
ruumide rent , majutus (45 last x 11 ööd x 10 eur) 4950
toitlustuskulu (45 last x 14 päeva x 10 eur) 6300
laste transport (Tallinnast 1 buss, 3 x aastas, laste bussipiletid, ekskursioonid) 990
Omafinantseering
(Kampaaniad, asutuste 3185 6000 Intensiivse leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis
jm toetused, omaosalus) ruumide rent , majutus (12 grupijuhti, 2 praktikanti x 11 ööd x 10 eur) 1540
toitlustuskulu (12 grupijuhti, 2 praktikanti x 14 päeva x 10 eur) 1960
meeskonnna transport (7 in, 3 korda, Tartust, Tallinnast, Pärnust) 400
laste transport (Tartust, 1 buss, 3 x aastas, laste bussipiletid) 1900
Sidekulud
sidekulud (sh postikulud, internet) KOV-ga, peredega jm. (11 kuud) 550
Meeskonna koolitusseminaride kulud
koolitus/supervisioon meeskonnale: 3 koolitust x 4 tundi x 50 eur/bruto 803
toitlustus (4 päeva x 11 in x 10 eur) 440
transpordikulud (sõidud ettevalmistusseminaridele, Tallinnast ja Tartust) 200
ruumide rent programmi ettevalmistusseminarideks (11 in, 4 päeva x 200/päev) 800
Koolituste ja toetusgruppide läbiviimise kulud
Page 3
toetusgruppide kohvipausid (2 linna, 11 korda x 6 eur) 132
transport, vajadusel majutus koolituste/supervisioonidega seoses üle Eesti (5 x 20 eur, 2 x 60 eur) 220
ruumide rent Tartus (8 grupitööd x 3 t x 10 eur) 240
TULUD KOKKU 98 934 6000 KULUD KOKKU 104 934
Kaas-ja omafinantseering 21275
LISA 9
Hasartmängumaksu Nõukogule
Garantiikiri. 12.11.2018
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm garanteerib Hasartmängumaksu Nõukogule
esitatud projekti „Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon
vaimse tervise mõjutajana“ omafinantseeringu summas: 9 185 EUR (üheksa tuhat
ükssada kaheksakümmend viis).
Maire Riis
Juhatuses esimees
Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ
tel. + 372 50 696 58
e-post:
[email protected]
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
3. Registrikood 80154088
4. Juriidiline aadress Lastekodu 6a, Tallinn 10113
5. Postiaadress Muraka tee 13, Muraste, Harku vald 76901, Harjumaa
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* a/a EE562200221017932306 Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Maire Riis, juhatuse esimees
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Maire Riis
9. Telefon +372 506 9658
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede
rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02.2019 – 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 91 632,00
14. Hasartmängumaksu 70 000,00
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 9 392,00
16. Kaasfinantseeringute summa 12 240,00
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Maire Riis, juhatuse esimees /digitaalne/ 29.01.2019
1
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE LISA 1 (LISA 1 NB! on kaasas eraldi failina)
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti tegevused
on peamiselt suunatud lastega peredele, kes on kaotanud lähedase pereliikme, pereliikmete vaimse tervise
probleemide ennetusele ja lastega perede toimetuleku parandamisele, samuti nendega seotud
võrgustikuliikmete jõustamisele. Lähedase kaotuse järgselt on kõige haavatavamaks riskigrupiks lapsed,
kus lähedase surm võib mõjutada tugevalt nende elu pikema aja jooksul ja esialgu enamasti varjatud viisil.
Perede toimetulek halveneb peale lähedase kaotust olulisel määral. Nii lastel kui täiskasvanud pereliikmetel
suureneb stressitekkeliste häirete risk (vaimse tervise probleemid, käitumishäired, füüsilised haigused,
sõltuvusprobleemid, riskikäitumine jms). Seetõttu leinas laps on sageli abivajav laps, kelle heaolu on
ohustatud tema enda ja/või tema pereliikmete seisundi tõttu. Väga suureks riskigrupiks on lapse kaotanud
pered (vanemad, õed-vennad) ja pered, kes on kogenud traumaatilise iseloomuga kaotust. Varase ja
õigeaegse sekkumisega ning abivajaduse ennetusega on võimalik hilisemaid riske oluliselt vähendada ja
vältida. Projekt kaasab ka eelkooliealiste e. väikelastega peresid. Kuna vaimse tervise probleemide
ennetusel/vähendamisel on oluline varane märkamine ja õigeaegne ning pädev sekkumine, siis on jätkuvalt
oluline osa sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajate kompetentsusel ja sekkumisvalmidusel.
(Täpsemad tegevused on kirjeldatud edaspidi).
Seotus alusdokumentide ja toetuste 2019.a. prioriteetidega
Projekti tegevused on kooskõlas 2019. aastaks Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud Hasartmängumaksu
Nõukogu sotsiaalvaldkonna projektide prioriteetsete valdkondadega (allikas SM kodulehekülg) nii sotsiaal-
kui tervisevaldkonnas. Varase ja õigeaegse sekkumisega abivajaduse ennetamine ja abivajava lapse,
temaga seotud täiskasvanute toetamine on leinatoetusprogrammis prioriteet. Projekti tegevustega
pakume lastega peredele erinevas vormis kaotus-, leina- ja traumakogemuse järgseid nõustamisteenuseid
vaimse tervise probleemide vähendamiseks ja ka nende ennetuseks. Otseseks sihtrühmaks on just leinas
lastega pered, kus enamasti saame õigeaegse ja professionaalse tegevusega ennetada lapse abivajadust
(vaimse tervise, käitumise, tervise jm riskid). Projekti toel peredele tasuta kättesaadavad terapeutilised- ja
rehabilitatsioonialased tegevused (mida teised teenusepakkujad selliselt Eestis ei paku) suurendavad
vaimse tervise valdkonnas nõustamisteenuste kättesaadavust. Kahjuks pole jätkuvalt leina- ja
traumaspetsiifiline abi veel küllaldaselt kättesaadav ja erinevates piirkondades kaetud.
Samuti rakendame jätkuvalt koolitus- ja supervisiooniprogrammi sotsiaaltöötajatele ning sotsiaalteenuste
osutajatele vastava kompetentsi tõstmiseks – s.o. leina ja traumat kogenud peredega suhtlemiseks, nende
jõustamiseks, probleemide äratundmiseks ja esmaseks sekkumiseks. Kolme eelneva aasta kogemuse põhjal
on sihtgrupi huvi ja vajadus jätkuvalt väga suur. Kuna varases märkamises ja sekkumises on traumeeritud
lapsevanema kõrval väga oluline roll ka kohalikul tasandil lastekaitse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatel,
erinevatel vaimse tervise spetsialistidel ning sotsiaalteenuste osutajatel, siis üks osa projektitegevusest
ongi suunatud nende kompetentside tõstmisele.
Saame kinnitada, et ühe 2019.a. toetusprioriteedina toodud valdkonna e. „kohalikul tasandil sotsiaal- ja
tervisevaldkonna teenuste puhul süsteemse koostöö toetamine“, on meie poolt läbiviidud HMN
finantseerimisel toimunud koolituste järgselt (2016-2018) muutunud kohaliku tasandi spetsialistidega
meie koostöö oluliseks paremaks ja sisulisemaks (24 koolitust, ligi 500 osalejat). Kuna seoses
haldusreformiga on palju töötajaid vahetunud (või on oluliselt muutunud nende vastutusvaldkond), siis
soovime jätkata, et paraneks õigeaegne teenuste kättesaadavus ja efektiivne koostöö teenusepakkujatega.
2
Eesmärgistus ja tegevusplaan on kooskõlas ka „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ programmis
sätestatuga, kus oluliste suundadena on välja toodud ennetustöö, varajane sekkumine ning perede ja
kohalike omavalitsuste jõustamine lastekaitse tõhustamiseks. Lastekaitseseaduse §6 on sätestatud, et
„lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske: ennetamine
hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist,
sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja
väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Riigi
ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed
lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad
lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut
ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.“
Tervise Arengu Instituudi erinevatest ülevaadetest on selgunud, et psüühika- ja käitumishäirete hulk
näitab kahjuks tõusutendentsi ja ennetavate tegevustega on võimalik vältida nii vaimse kui füüsilise tervise
probleemide süvenemist.
Oleme juhindunud ka hiljuti Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja TÜ poolt läbi viidud uuringu „Aastatel 2006-
2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“ tulemustest, kuna meie sihtgrupi hulgas on iga-
aastaselt suitsiidiohvri leinajaid ning traumaatilised üleelamised (koos muude oluliste kahjustavate
faktoritega) on suitsiidiriski suurendavad tegurid. Uuringus väljatoodud poliitikasoovitused rõhutavad
samuti üksinduse ja suitsiidimõtetega laste ja noorukite märkamise, psüühikahäire all kannatavate inimeste
abi võimaluste suurendamise ja suitsiidiohvrite lähedastele suurema tähelepanu ja tugivõrgustiku olulisust.
Programmi tegevused suudavad just viimatitoodud aspekte pakkuda lastele, noortele, nende
vanematele/täiskasvanud hooldajatele.
Eeltoodud suunad ongi käesoleva projekti tegevuste aluseks. Varase sekkumise all peame silmas nii
juhtunujärgset õigeaegset sekkumist sh väikelaste (enamasti varjatud või vanemale raskesti äratuntavate)
leinareaktsioonide märkamist ja hilisemas eas tekkivate probleemide ennetust. Viimati mainitu puhul on
võtmeroll just toimetuleval ja teadlikul vanemal. Et oma last toetada, peaks vanem tulema toime nii enda
kui lapse/laste traumajärgsete reaktsioonidega ning olema teadlik juhtunu pikaajalisest mõjust lapse/laste
vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Konkreetse projekti vajaduse põhjendus.
Statistikaameti andmetel sureb Eestis igal aastal vanusegrupis 25...50 ca 800 inimest ja vanema kaotab
aastas üle 500 lapse (vanuses 0...18). Toodud arv ei kajasta õe-venna kaotust, samuti lapsi kasvatanud või
esmaseks hooldajaks oleva vanavanema kaotust. Umbes 50% selle vanusegrupi surmajuhtumitest on
ootamatud ja/või traumaatilised (liiklusõnnetused, suitsiidid, uppumised, tapmised jms). Oma töö
planeerimisel oleme toetunud ka andmetele, mis laekuvad meile kohalikest omavalitsustelt (meie seniste
koostöökontaktide ja päringute põhjal). Igal aastal oleme saanud informatsiooni ca 200-st hiljutise
sündmuse järgselt leina kogenud lapsest, kusjuures andmed laekuvad oluliselt vähem kui 50%
omavalitsustest.
Vaimse tervise spetsialistide kättesaadavus, sh leina- ja traumatöö ettevalmistusega spetsialistide
kättesaadavus peredele, leinas lastele ja noortele, on jätkuvalt nõrk (nii kaetus spetsialistidega kui pikad
järjekorrad). Peredel endil puuduvad rahalised võimalused ja abi otsimine on nii psühholoogiliselt kui ka
logistiliselt keeruline, samuti on pereliikmetel endil raskusi ka abivajaduse tajumisel (vähesed sotsiaalsed
oskused, tegevust ja otsustusvõimet piirav lein, jms).
Programm keskendub just lastele/noortele ja eeltoodut silmas pidades on selge, et traumeeritud laps ise ei
suuda olla enese abistamisel proaktiivne. Ka leinas vanem ei pruugi seda suuta. Seetõttu on eriti oluline
koostöös kohalike omavalitsuste jt spetsialistidega jätkata ja arendada Laste ja Noorte Kriisiprogrammi
hästitöötavat ja end tõestanud perede abistamise süsteemi. Tänases haldusreformijärgses süsteemis
(peredel on vaja kohaneda uute vallakeskuste, ka uute spetsialistidega) võib olla keerukas ka leida
proaktiivselt tuge KOV süsteemist. Käesoleva projekti tegevused aitavad seda kitsaskohta lahendada.
Planeerime ja tõhustame koostööd loodud laste ja noorukite vaimse tervise keskuste ja kabinettidega,
võimalusel ka piirkondlike tervisekeskustega. Enamasti on nende tegevus suunatud peamiselt
väljakujunenud häirete ravile, projektiga teostatav programm on eelkõige suunatud aga varasele
märkamisele, ennetusele ja psühhosotsiaalsele rehabilitatsioonile.
3
Sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuse osutajate teadmised laste leina- ja traumareaktsioonidest ja vanema
kaotuse pikaajalisest mõjust vajavad jätkuvalt täiendamist ja/või uuendamist, et rakendada vajalikke
sekkumisi. 2018.a. saime positiivse kogemuse ka kooliõdede koolitamisega. 2016-2018.a. sarnastel
koolitustel osalejad on tunnistanud, et vastavasisulisi koolitusi napib, samas teema hinnati äärmiselt
oluliseks (2016-2018 hinnangutega 9,88 punkti 10-st) ja täiendusvajadust ülikõrgeks (keskmiselt 9,83
punkti 10-st). Seoses haldusrefromiga on KOV-ides hulgaliselt uusi töötajaid või uue vastutusvaldkonnaga
töötajaid, kes vajavad sedaliiki jõustamisi (väide baseerub 2018.a. koolitatavate tagasisidel).
VT. vastav seletus lõigus „Seotus alusdokumentide ja 2019.a. prioriteetidega“
Sarnaselt varasematele aastatele on programmis osalevatele peredele kõik siinkirjeldatud teenused tasuta.
Kuna meie programmil puudub püsiv riiklik rahastus, siis on oluline jätkata juba hästitoimivate, efektiivsust
tõestanud (sh peredelt kõrge soovitusindeksiga - 9,8!) teenuste pakkumisega koostöös vastava valdkonna
vaimse tervise spetsialistidega (vt edaspidi siht- ja sidusgrupp jms).
Programmi läbiviija senine tegevus ja taust.
Programmi läbiviijaks on pikaajalise valdkonnaspetsiifilise kogemusega Laste ja Noorte Kriisiprogramm
MTÜ. Leinas peredele rehabilitatsioonialast professionaalset tegevust, akuutset kriisiabi jm on ühing
pakkunud Eestis alates 1995. a. Arvestades parimaid praktikaid on koostöös välisspetsialistidega (Rootsi,
Norra, Soome, Suurbritannia jm) välja töötatud hästitoimiv ja unikaalne programm leinas lastega perede
abistamiseks, mis on olnud jätkusuutlik juba 23 aastat.
Programmi tegevustes (sh käesoleva projekti tegevustes) toetume pikaajalisele leina- ja kriisitöö
kogemusele, samuti sisulistele audititele, eksperthinnangutele, programmis osalejate struktureeritud
hindamistulemustele, vastava valdkonna juhistele mujalt maailmast (NICE Guidelines Suurbritannias, APA
guidelines USA-s) ja rahvusvahelisele sarnase tegevuse kogemustele (Winston’s Wish Inglismaal, Bergeni
Kriisipsühholoogia Keskus Norras, lastekaitseorganisatsioon Rädda Barnen Rootsis jm), Euroopa Liidu poolt
aktsepteeritud TENTS (The European Network for Traumatic Stress) juhistele ja erinevatele uuringutele
(Dyregrov, Worden, Silverman, Yule, van der Kolk etc).
Uuringud tõestavad, et leinatoetusprogrammis professionaalselt läbiviidav psühholoogiline leinagrupitöö
koos aktiivsust ja loovust toetavate tegevustega on äärmiselt tõhus ja lapsesõbralik viis töötamaks laste ja
noorte leinaga (Pynoos, Yule). Kriisiprogrammi 23-aastane kogemus ja programmi tulemuste hindamine
küsimustike ja erinevas vormis tagasiside abil on veennud nii meid, abi saanud peresid, lastega töötavaid
spetsialiste ja rahastajaid selles, et see kehtib ka Eestis. Tänaseks on lastega perede
leinatoetusprogrammis osalenud ligi 1500 last, neist aktiivselt leinagrupitöö sessioonidel 930.
Projekti peamisteks tegevusteks 2019. a. jooksul
on sarnaselt varasemate aastatega lähedase kaotanud pereliikmete (sh kooliealised lapsed ja noored,
väikelaste vanemad) erinevas vormis psühholoogiline nõustamine ja rehabilitatsioon ning leinas peredega
kokkupuutuvate sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, vaimse tervise
spetsialistid jm) koolitamine, jõustamine ja supervisioon.
Töövormideks projekti eesmärkide saavutamisel
on individuaal- ja perenõustamised, piirkondlikud leinagrupinõustamised vanematele/hooldajatele ning
eakohased psühholoogiliselt harivad ja positiivseid muutusi esilekutsuvad toetusgrupid lastele ja noortele
leinagrupitöö intensiivsessioonidel (kokku 14 intensiivsessiooni päeva aastas). Lisaks igapäevastele
leinatoetusgruppidele ja individuaaltööle on leinagrupitöösessiooni integreeritud laste arenguks ja
heaoluks olulised loovad, arendavad ja harivad eakohased eesmärgistatud tegevused.
Erinevatele sotsiaalvaldkonna võrgustikuspetsialistidele, vaimse tervise spetsialistidele, teenusepakkujatele
viime piirkonniti läbi koolitusi ja supervisioone (täpsemalt vt „Tegevuste detailne kirjeldus“).
Projektimeeskond
on minimaalselt 11- liikmeline. Meeskonda kuuluvad pikaajalise kogemusega leina-, kriisi- ja traumatöö
spetsialistid Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Meeskonnaliikmed tegelevad perede nõustamisega, leina- ja
traumateraapiaga, erinevate tegevuste organiseerimisega, viivad läbi individuaal- ja grupitööd, koolitusi,
supervisioone ning hindamistegevusi. Intensiivsetele leinatöö sessioonidel kaasame 2019. aastal 2-3
praktikanti-vabatahtlikku. 2017-2018.a. jooksul on projektimeeskond panustanud vabatahtlike
koolitamisse, neile praktikabaasi pakkumisse ning vabatahtliku töö võimalust programmi teostamisel. Kõik
meeskonnaliikmed on sotsiaalteaduste, pedagoogilise või meditsiiniala kõrgharidusega ning saanud
spetsiaalse väljaõppe (sh erinevatel rahvusvahelistel koolitustel). Vabatahtlikega on sõlmitud kokkulepped,
4
milles jälgitakse programmi eetilisi tavasid ja nõudeid. 2018.a. lõpus ja 2019.a. alguses tegeleme ühe uue
meeskonnaliikme (vabaajajuhi) otsingutega. (Põhjalikuma info saamiseks Vt LISA 5 „Projekti meeskond“,
LISA 6 ja 7 „Võtmeisikute CV-d“).
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projekti eesmärgiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega perede vaimse tervise probleemide
ennetamine ja vähendamine. Lähedas(t)e surma tõttu on pereliikmed sattunud keerulisse
psühholoogilisse, sotsiaalsesse ja/või majanduslikku olukorda ja traumaatiline sündmus süvendab muudes
valdkondades probleemset toimetulekut (majandusraskused, tööpuudus, puudulikud vanemlikud oskused
jms). Kuna perede vaimse tervise säilitamine ja probleemide ennetamine on paljuski seotud erinevate (sh
vaimse tervise) spetsialistidega, siis osa eesmärke on seotud ka nende koolitamise ja jõustamisega.
Projekti eesmärkideks perede tasandil on:
• parandada leinas perede psühholoogilist ja sotsiaalset toimetulekut õigeaegse ja professionaalse
psühhosotsiaalse sekkumise ning süsteemse leina- ja traumatööga;
• vältida ja/või vähendada lastel trauma ja leinaga kaasuvaid õpi-, käitumis-, suhte- ja
terviseprobleeme lapsesõbralikus terapeutilises leinatoetusprogrammis;
• ennetada või pidurdada täiskasvanud pereliikme kõikehõlmavat abituse, jõuetuse, masenduse ja
lootusetuse tekkimist, mis võib viia käegalöömisele, passiivsusele või hoolimatusele ning
suurendab (olemasolevaid) probleeme;
• õpetada pereliikmetele lihtsalt kasutatavaid eneseabivõtteid ja toimetulekuviise;
• aidata luua tingimused pereliikmete vaimse tervise püsimiseks ja/või parandamiseks koostöös
perega kokkupuutuvate spetsialistidega;
• tugevdada pereliikmete omavahelisi toetussüsteeme, õpetada ära tundma ja mõistma erinevate
vanusegruppide reageerimisviise lähedase kaotusele;
• luua sotsiaalne toetusvõrgustik peredele väljaspool oma peresüsteemi.
Peredega kokkupuutuvate spetsialistide/võrgustikuliikmete tasandil
• tõsta sotsiaaltöötajate ja erinevate sotsiaalteenuste osutajate kompetentsi ja kindlust leina ja/või
traumaatilist sündmust kogenud peredega suhtlemisel ja esmases sekkumises ning
rehabilitatsioonis koolituste ja supervisioonide kaudu;
• kohalikus omavalitsuses, erinevates lastega seotud institutsioonides, haridusasutustes jm ning
perede suhtevõrgustikus suurendada teadlikkust kriitilise ja traumeeriva juhtumi järgse
psühhosotsiaalse sekkumise olulisusest ja viisidest;
• teavitada erinevaid sotsiaalvaldkonna spetsialiste tugiteenuste olemasolust ja pakutavatest
võimalustest, mille läbi paraneb peredele abi õigeaegne kättesaadavus.
Riiklikul tasandil
• süsteemse, õigeaegse ja professionaalse psühhosotsiaalse sekkumisega ennetada, õigeaegselt
avastada ja lahendada leina ja trauma komplikatsioonidena tekkivaid vaimse ja füüsilise tervise
ning sotsiaalseid probleeme, mistõttu vähenevad hilisemad kulutused ravile ja rehabilitatsioonile;
• suurendada kodanike sotsiaalset ja emotsionaalset turvalisust ning lootust taastumisele
teadmisega, et kriitiliste ja potentsiaalselt traumeerivate sündmuste puhul on abi vajalik ja
võimalik.
Sihtgrupp:
Projektitegevuste esmaseks sihtgrupiks on lähedase pereliikme kaotanud lastega pered üle Eesti , samuti
sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tugispetsialistid ja sotsiaalteenuste osutajad.
2019.a. projektitegevustes saab eristada järgnevaid lähedase kaotanud sihtrühma gruppe:
• kooliealised lapsed ja noored;
• eelkooliealised lapsed;
• lähedase kaotanud perede täiskasvanud pereliikmed;
• eelkooliealiste laste vanemad:
• lapse kaotust kogenud täiskasvanud pereliikmed;
• traumaatilise iseloomuga kaotust kogenud isikud (erilise tähelepanuga noortel).
Ülaltoodud sihtrühmade gruppide osas saab olla kattuvusi (täiskasvanud pereliikmete puhul).
5
Perede rehabilitatsiooniprogrammi valimise kriteeriumid:
• Pere on kahe viimase aasta jooksul kogenud lähedase pereliikme (ema, isa, laps, erandkorras ka
vanavanem, kui ta oli laste esmane või väga lähedane hooldaja) surma.
• Intensiivsessioonidele ja grupitöödesse kaasatavatel lastel ei ole väljakujunenud tugevaid käitumis-
ja sõltuvusprobleeme, rehabilitatsioonitööd oluliselt segavat puuet või muid grupitöös osalemist
raskendavaid asjaolusid.
• Teenusega saavad liituda pered, kelle programmis osalemist toetavad lisaks projekti
finantseerimisele kohalikud omavalitsused ja/või teenuse osutaja omavahenditest (sh annetused,
sponsorid).
Kaasatud on ka muukeelsed lapsed, kes on integreeritud eestikeelsesse tegevusse.
Koolitus- ja supervisioonigruppide sihtrühmaks on sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad
(sotsiaaltöötajad ja -nõunikud, lastekaitsespetsialistid, sotsiaalpedagoogid, kooliõed, psühholoogid ja
erinevad vaimse tervise spetsialistid jms) – kokku kuni 160 inimest.
Otsese sihtgrupi hõlmatus on kokku ca 240 inimest) s.o:
• perede arv ca 110, provisoorne laste arv on ca 130 ja vanemate/hooldajate arv 80 (sõltub laste
hulgast peres):
o nendest vähemalt 80 last osalevad programmi poolt pakutavates intensiivsetel
leinatoetusgrupitöö sessioonidel (2018/2019.a. jätkuprogrammis kuni 40 last ja 2019.a.
programmis kuni 45 last),
o nendest kuni 50 lapse hooldajat/lapsevanemat osalevad 2019.a. programmi valikuprotsessis
pereintervjuudel ja esmases nõustamises ja kuni 20 lastevanemat toetusgruppide töös
(korduvatel sessioonidel),
• kuni 20 last osalevad valikuprotsessis intervjueerimisel ja esmanõustamisel; need, kes ei pruugi
erinevatel põhjustel sobida intensiivsesse leinatoetusprogrammi saavad soovi korral individuaalset
leinanõustamist;
• kuni 80 lapsel ja/või vanemal on võimalik saada aasta jooksul individuaalset leinanõustamist ja
/või traumateraapiat lisaks eeltoodutele (pöördumised aasta jooksul, võimalusel ja vajadusel
kodukülastus).
Sidusgrupi planeeritud hõlmatus (kokku ca 450 inimest):
• KOV sotsiaal- ja/või lastekaitsespetsialistid (79 kohalikku omavalitsust), hinnanguliselt kokku ca
kokku ca 250 retsipienti);
• lapsepsühholoogid, nõustamiskeskuste psühholoogid, lastepsühhiaatrid, koolipsühholoogid,
õpetajad, koolide sotsiaalpedagoogid, SKA spetsialistid, jm. (hinnanguliselt ca 180 inimest);
Sihtgrupi (koos sidusgrupiga) arvuliseks suuruseks on kokku ca 690 inimest.
Kuna professionaalse leinatöö kättesaadavus Eestis on jätkuvalt raskendatud vastava (leina- ja traumatöö)
kompetentsiga spetsialistide puudumise/vähesuse tõttu ja järjekorrad on pikad, samuti puudub sageli
peredel võimalus ja ressurss toimetada last keskusesse või mujale regulaarselt psühholoogi juurde, siis
sihtgrupi kaasamisel arvestame, et traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms)
halvendab pere toimetulekut ja suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Paljudes maapiirkondades on
kaasuvaks veel töötus, lastega perede keerukas toimetulek, suurenenud riskikäitumine jms. Tugiteenuste
pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel. Samuti ei paku
ainult individuaalnõustamised leinas lastele seda kasu, mida pakub eakaaslaste grupi ja leinatoetusgrupi
juhtide toetus. Eeltulenevast lähtudes on intensiivsed leinatoetusgrupitöö sessioonid, mis on seotud
lapsesõbralike arendavate tegevustega, lastele sisuliselt efektiivseim ja majanduslikult odavaim viis
nende aitamiseks.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Oodatavad tulemused perede tasandil:
• Intensiivsetel leinatöö sessioonidel osaleb ca 80 last ja vähemalt 85% nende vanematest hindab, et
programmist ja sekkumisest on olnud nende lapsele kasu.
• Vähemalt 75% peredel paraneb peresiseselt omavaheline toetus ja võimalus arutada kaotusega
seonduvaid teemasid.
6
• Täiskasvanud pereliikme hinnangul vähenevad lastel terapeutilise leinatoetusprogrammi järgselt
trauma ja leinaga kaasuvad õpi-, käitumis- , suhtlemis- ja/või terviseprobleemid kuni 75 %
osalenutest (kui ei lisandu uut traumat või/ja suuri muutusi peresüsteemis või kui pole tegu
komplekstrauma juhtumiga).
• Programmis osalevatest peredest 80% on saanud kaasajastatud teadmisi leina- ja trauma mõjust
lapsele ja noorele.
• Vähemalt 75% osalenud lastest hindab, et grupitööd on neid aidanud.
• Vähemalt 60% lastest kasvab tänu toetusprogrammis õpitule võime asendada destruktiivne
käitumine talle enesele ja ümbritsevaile kahjutumate, konstruktiivsete viisidega (kui pole tegu
komplekstrauma juhtumiga).
• Pereliikmed on saanud teadmisi uutest eneseabistrateegiatest nii juhtunuga paremaks
toimetulekuks kui laste toetamiseks (vähemalt 80 % programmis osalenutest).
• Peredel on võimalus kohtuda sarnase kogemusega peredega täiskasvanute grupitöös vähemalt 3
korral programmis osalemise jooksul ja luua kontakte edaspidiseks ning toetusgrupi soovitusindeks
on vähemalt 8,5.
• Programmis osalevad pereliikmed on saanud kogemusi, kontakte ja võimalusi üksteiselt
psühholoogilise toe saamiseks.
• Programmis osalenud laste enesehinnang paraneb vähemalt 75% juhtudest.
• Kuni 75% lastest märgivad ära toetuslaagrite järgselt paremat iseseisvat probleemilahendusoskust
(kui pole tegu komplekstrauma juhtumiga).
• Programmis osalenud täiskasvanud pereliikmete toetusprogrammi soovitusindeks on vähemalt 8.5.
Oodatavad tulemused sidusgruppide tasandil
• 90% kohalikes omavalitsustes lastega tegelevatest spetsialistidest (sotsiaalnõunikud,
lastekaitsespetsialistid) on saanud uuendatud informatsiooni leinas lastega perede
rehabilitatsioonivõimalustest ja professionaalsetest teenustest.
• Kuni 120 sotsiaalvaldkonna spetsialisti on omandanud kaasaegseid teadmisi sekkumisviiside kohta
töös leina ja traumaatilist sündmust kogenud lastega peredega ning nendest 80% hindab saadud
kogemusi edasises töös kasulikuks.
Oodatavad tulemused ühiskonna tasandil
• Paraneb leina kogevate inimeste ja erinevate institutsioonide spetsialistide informeeritus ja kasvab
õigeaegselt valdkonna spetsialistide poole pöördujate arv, mis pikemas perspektiivis toob kaasa
sotsiaal- ja ravikulude vähenemise.
• Paraneb teadlikkus erinevates ühiskonnakihtides leina- ja traumatöö olulisusest.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses (vt. detailsemad kirjeldused edaspidi)
Aeg Tegevused
02.2019 2019.a. programmi tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine ja ettevalmistamine,
aastakava kinnitamine.
Siht- ja sidusgruppide kaardistamine, projektikohase informatsiooni edastamine
sihtgruppidele, laekuva info kogumine ja analüüsimine sihtgruppide lõikes (KOV töötajad,
abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm).
Spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal,
sotsiaalvaldkonna spetsialistide (sotsiaaltöötajad, sotsiaalteenuste osutajad, erinevad
vaimse tervise spetsialistid jt) koolitusprogrammide ajakohastamine ja ettevalmistamine.
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
03.2019 Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine
sihtgruppide lõikes.
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ajakohastamine ja
ettevalmistamine.
Koolitus(t)e ja/või supervisioonide läbiviimine.
7
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
04.2019 Laekunud info koondamine ja töötlus (potentsiaalsete programmiga liituvate perede
kaardistus jm).
11.-12.04.2019 projektimeeskonna metoodiline seminar kevadise sessiooni
ettevalmistuseks.
12.-14.04.2019 kevadine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon 2018. a. programmiga
liitunud lastele.
Perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (kohtumised, perekülastused).
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete grupitööd 2018/2019.a. programmi peredele
05.2019 Jätkuv perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised,
perekülastused)
2018/2019. a. leinatoetusprogrammi lõplik hindamine ja tagasisidestus
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
06.2019 Lõplik perede valik 2019.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (peredega kohtumised,
perekülastused)
31.05.-01.06.2019 meeskonnaseminar seoses 2019-2020 a. programmi läbiviimisega
Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2019/2020.a. programmi peredele
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
07.2019 Esmased piirkondlikud toetusgrupid 2018/2019.a. programmi peredele
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele
08.2019 7.-8.08.2019 meeskonna metoodiline seminar
8.-15.08.2019 suvine intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele
15.-16.08.2019 meeskonna debriifing- ja analüütiline seminar
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Programmi tulemuste vahehindamine
09.2019 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine
Koolituste ja supervisioonide läbiviimine
Spetsiifilise fookusega leinatoetusgrupid (traumakogemusega noortele ja/või väikelaste
vanematele ja/või lapse kaotanud vanematele vm)
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematega)
10.2019
Piirkondlikud täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised grupitööd
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitusprogrammide ettevalmistamine
Koolituste ja supervisioonide läbiviimine
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
11.2019
7.-8.11.2019 meeskonna metoodiline seminar
8.-10.11.2019 sügisene intensiivne leinatoetusgrupi töö sessioon lastele ja noortele
Koolituste ja supervisioonide läbiviimine
Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus
8
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
12.2019
Programmis osalevate pereliikmete sessioonidevaheline täiendav grupitöö (võimalusel)
Projekti hindamine, analüüs ja kokkuvõtted, aruandlus
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele (sh. väikelaste
vanematele)
Pidev, Projektitegevuste juhtimine, ülevabariigiline koordineerimine, meeskonnakoosolekud,
02.-12.2019 administreerimine ja aruandlus.
Eelnevalt toodud tegevuste detailsed sisukirjeldused:
2019. a. tervikprogrammi ettevalmistamine (veebruar-märts 2019)
• 2019.a. leinatoetusprogrammi ülevabariigilise tegevuskava prioriteetide seadmine, planeerimine,
ettevalmistus ja kinnitamine;
• siht- ja sidusgruppide kaardistamine, erinevate sihtgrupi segmentide analüüs,
• kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse- ja sotsiaaltööspetsialistide kontaktandmete andmebaasi
uuendamine, vaimse tervise spetsialistide, võrgustikuspetsialistide ja koostööpartnerite
andmebaaside kontrollimine ja uuendamine;
• spetsialistide koolitusvajaduse analüüs 2018.a. toimunud koolituste põhjal (8 tasuta
koolituspäeva), koolitusprogrammide ajakohastamine jua ettevalmistamine lähtuvalt koolitatavate
tagasisidest
• 2019/2020.a. meeskonna komplekteerimine, individuaalse panustamise võimaluste ja ressursside
analüüs, arenguvestlused, kokkulepete ja lepingute sõlmimine;
• praktikantide ja/või vabatahtlike kaasamine ja kokkulepete sõlmimine;
• teenuste disaini arendus.
Informatsiooni edastamine siht- ja sidusgrupile, info kogumine ning analüüsimine sihtgruppide lõikes
(KOV töötajad, abivajajad pered, võrgustikuspetsialistid jm) (veebruar-märts 2019).
• 2019/2020 a. programmi teenuseid ja võimalusi kirjeldavate infomaterjalide koostamine ja
edastamine siht- ja sidusgruppidele
o kõigile vabariigi KOV sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistidele
o ühingu poole pöördunud peredele,
o peredele, kes on varasemalt kaardistatud (näiteks need, kes on 2018.a. erinevatel
põhjustel jäänud programmi aktiivtegevustest välja) ja kellega on varasemalt tehtud
eeltööd programmiga liitumiseks ja selles osalemiseks,
o MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi koostööpartneritele (psühholoogid,
psühhoterapeudid, sotsiaalpedagoogid, meedikud, haridustöötajad jm)
• võimalusel kohtumiste korraldamine sihtgrupi erinevates segmentides (erialaliidud ja -ühingud,
töökoosolekud erinevates institutsioonides, infopäevad jms).
Laekunud info salvestamine, potentsiaalse kliendibaasi koostamine, statistiline analüüs (aprill-mai 2019)
• abivajavate perede (vastavalt isikuandmete kaitse seadusele osaliselt anonüümse) andmebaasi
koostamine, perede nõusolekul konkreetsete andmete päring ja fikseerimine;
• konkreetse rehabilitatsioonivajaduse ja selle kättesaadavuse analüüs, võrgustikuliikmete
nõustamine, koostöö planeerimine;
• prioriteetide seadmine, abivõimaluste analüüs, tegevuste ja logistika planeerimine piirkonniti.
Perede valik 2019/2020.a. leinatoetusprogrammi, eelhindamine (aprill-juuni 2019)
• esmase kontakti loomine täiskasvanud pereliikme(te)ga kirja või telefoni teel;
• perede intervjueerimisplaanide koostamine;
• perekohtumiste planeerimine ja perekülastuste logistika kavandamine (koostöös
võrgustikuliikmetega);
9
• regionaalsete perekohtumiste korraldamine (eeldatavalt Tallinn, Tartu, vajadusel ja perede kriitilise
hulga olemasolul ka mujal keskustes);
• väljasõidud perekülastusteks maakonnakeskustest kaugemal (perede logistiliste raskuste puhul),
• perekohtumiste ja struktureeritud pereintervjuude läbiviimine nii lastevanemate/hooldajate kui
kõigi lastega
o seisundi esialgne kaardistamine ja hindamine,
o pereliikmete esialgne reaktsioonide normaliseerimine,
o esmased perenõustamised.
• eelhindamine (hilisemaks tulemuslikkuse hindamiseks fikseeritakse kirjalikult laste ja pereliikmete
psühhosotsiaalne seisund enne rehabilitatsiooniprogrammi lülitumist).
Hindamismeetodid:
o semistruktureeritud süvaintervjuud,
o küsimustikud (51 erinevat näitajat) nii lapsevanemale/hooldajale kui lapsele,
o trauma sümptomaatika hindamislehed IES (Impact of Event Scale) e. Sündmuse Mõju
Skaala lapsele ja täiskasvanule: IES-22 täiskasvanule, CRIES (Children Revised Impact
of Event Scale) lapsele, vajadusel traumaatilise leina kontrolliküsimustik TGIC
(Traumatic Grief Inventory for Children) ja/või noorte dissotsiatsiooni
kontrollküsimustik A-DES;
o vajadusel telefoniintervjuud lapsega/perega seotud vaimse tervise spetsialistidega ja
haridustöötajatega.
• Perede valik programmi eelhindamise, võrgustikuliikmete tagasiside ja perega koostöö põhjal.
• Vajadusel:
o individuaalse traumateraapia seansside planeerimine ja läbiviimine regioonides
§ kasutame traumatöös tõenduspõhist, efektiivseks tunnistatud traumateraapiat
EMDR, mida on soovitatud rahvusvahelistes teraapiajuhistes (Ameerika
Psühhiaatrite Assotsiatsioon; NICE guidelines; Cochrane Report, 2008; Euroopa
TENTS juhised jne.),
o edasisuunamine vaimse tervise vm spetsialisti poole,
o pereliikmete täiendav koostööks motiveerimine ja täiendavate kohtumiste läbiviimine.
Edasise perekoostöö kavandamine leinatoetusprogrammis.
Toetusprogramm lastele ja noortele
Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid on turvalises keskkonnas ning grupijuhtide ja sarnase kogemusega
eakaaslaste toel julgustatakse last väljendama oma erinevaid tundeid, mõtteid, reaktsioone. Aidatakse
leida viise probleemide lahendamiseks ning paremaks toimetulekuks igapäevaeluga. Samuti
normaliseeritakse leinareaktsioone ja õpetatakse konstruktiivseid käitumisviise, et vähendada
traumaatilise elusündmuse mõju lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Terapeutilistel leinagrupitöö sessioonidel on igapäevaselt toimuva psühholoogiliselt abistava, toetava,
hariva ja õpetusliku grupitööga ühendatud lastepärane sportlik, arendav ja loov tegevus.
3-päevane kevadine intensiivne leinagrupitöö sessioon lastele ja noortele (12.-14.04.2019)
(s.o. kevadine jätkuprogramm 2018/2019.a. programmile, koht täpsustub)
Iga sessioonipäev sisaldab:
• leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi), kus grupitöö sisuks on muutustega
toimetulek, toimetulekuviiside kinnistamine, õpitust kokkuvõtete tegemine, leinatoetusprogrammi
hindamine;
o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel,
o kokku 40-45 last, 11 meeskonnaliiget, 3 praktikanti/vabatahtlikku,
• toetavaid, arendavaid ja loovaid tegevusi programmis osalevatele lastele ja noortele (sõltuvalt
päevast ca 5-8 tundi)
• individuaalset nõustamist või traumateraapia seanssi lapsele (vastavalt vajadusele),
• meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi),
10
• grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (a` 1 tund),
Sessiooni jooksul erinevate hinnangu- ja tagasisidevormide täitmist gruppides:
(muutusi, rahulolu ja enesehinnangut puudutavad küsimused, soovitusindeks, vajadusel 51-
probleemi küsimustikud vm).
8-päevane suvine intensiivne leinatoetusgrupitöö sessioon 40-45 lapsele ja noorele
(8.08.-15.08.2019) Harjumaal Laagrikeskus TALU
Iga sessioonipäev sisaldab:
• eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (sõltuvalt east 2- 3 tundi) reaktsioonide
normaliseerimiseks ja edasiste riskide vähendamiseks ning toimetulekuviiside õpetamiseks,
o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel
o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku,
• kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi
(ca 5-8 tundi),
• vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele,
• meeskonna kovisiooni (1,5 tundi);
• grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi (1 tund).
Lisaks toimuvad ühel päeval sessiooni jooksul nn. temaatilisted leinagrupid
o s.o. selgitav ja tegevuslik õpe rõhuga kaotuse iseloomule (erinevad haigused, enesetapp,
õnnetused, äkksurm, alko-narkosurmad jm) ning sellega seonduvate teemade
käsitlemiseks, lisaks fookus ennetusele ja riski- või sõltuvuskäitumise vältimisele - kokku 5-
8 gruppi, a´ 2 tundi,
o grupid on tavapäraselt vanuseülesed, sarnase kaotusega laste suurema arvu korral ka
nooremad ja vanemad lapsed eraldi, igas grupis 1-2 grupijuhti.
3-päevane sügisene jätkusessioon lastele ja noortele (8.-10.11.2019)
Esialgsete plaanidega Harjumaal Laagrikeskus TALU (koht täpsustub)
Iga sessioonipäev sisaldab:
• eakohast psühholoogilist leinatoetusgruppide tööd (3 tundi) toimetulekuviiside õpetamise
jätkamiseks, leinaprotsessi toetamiseks, läbivaks teemaks töö mälestustega
o paralleelselt toimuvad 5 erinevat ealist leinatoetusgruppi, iga grupp 2 grupijuhi juhtimisel,
o kokku 40-45 last, 11-12 meeskonnaliiget, 2-4 praktikanti/vabatahtlikku,
• kehalist aktiivsust ja koostööd, loovust, mõistmist, eneseusku ning suhtlemist arendavaid tegevusi
(ca 5-8 tundi)
• hingedeajaga seonduvaid rituaale,
• vajaduspõhiselt individuaalset nõustamist või traumateraapia seansse lastele,
• meeskonna kovisiooni (ca 1,5 tundi),
• grupijuhtide omavahelist grupitöö analüüsi, 1 tund.
Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele
Täiskasvanud pereliikmete toetusgrupid 2018/2019.a. jätkuprogrammina (aprill 2019)
• Piirkondlikud grupinõustamised Tartus ja Tallinnas 2018/2019.a. programmis osalenud
täiskasvanud pereliikmetele
o Gruppi viivad läbi 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid kahes
grupis kokku kuni 18 inimest;
o Teemad: programmi mõju kokkuvõtted, perede toimetuleku hindamine, toetussüsteemi
tugevdamine, nõustamine, individuaalne tagasisidestus, vajaduspõhiselt edasise koostöö
kavandamine.
Esmased toetusgrupid 2019.a. programmi peredele (juuni ja juuli 2019)
• Piirkondlikud esmased toetusgrupid täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate
perede elukohast, suure tõenäosusega Tallinnas juunis ja Tartus juulis).
o Grupi läbiviijad 2 inimest, à 3 tundi, 2 erinevas keskuses, osalejaid pereliikmeid – kahes
grupis kokku kuni 20 inimest.
11
o Teemad: omavaheline tutvumine, kogemuste jagamine, vanemate endi leinareaktsioonide
normaliseerimine, laste leinareaktsioonid ja ealised iseärasused, leinatoetusgrupi ja
programmi tutvustus, aastase koostöö edasine planeerimine.
Täiskasvanud pereliikmete sessioonide vahelised toetusgrupid (oktoober-detsember 2019)
• Piirkondlikud grupitööd täiskasvanud pereliikmetele (sõltub programmiga liituvate perede
elukohast, suure tõenäosusega Tallinna ja Tartu):
• Kokku 2 korda 2 keskuses, à 3 tundi, grupi läbiviijad 2 inimest, osalejaid pereliikmeid kahes
grupis kokku kuni 20 inimest.
• Teemad: leinaga toimetulek, individuaalne tagasisidestus, toetussüsteemi tugevdamine,
perede jõustamine.
Individuaalne leina- ja traumatöö lastele, noortele ja nende pereliikmetele, sh väikelaste vanematele
(terve projektiperioodi jooksul, 11 kuud)
• Vastavalt sihtgrupi pöördumistele ja vajadustele
o Tallinnas, Tartus, Pärnus, läbiviijateks programmi meeskonnaliikmed, kokku 150 seanssi
Metoodilised tööseminarid meeskonnale intensiivsessioonide läbiviimiseks
Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar kevadsessiooni läbiviimiseks (11.-12.04.2019, koht
täpsustub)
• Teemad:
o meeskonnasisene ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine
kevadiseks leinatoetusgruppide töö sessiooniks ja suve-sessiooni eelseks perioodiks;
o perede senise tagasisidestuse analüüs;
o ülesannete jagamine 2018/2019 programmi lõplikuks hindamiseks ja kokkuvõtete
tegemiseks, samuti jätkuvalt abivajavate peredega töö võimalikuks jätkamiseks.
Meeskonna metoodiline seminar seoses 2018.a. programmi läbiviimisega
(31.05.-1.06.2019, 2 päeva, Tartumaa, koht täpsustub)
• Teemad ja tegevused:
o ülevaade programmis osalevatest peredest (laste taust ja vajadused, probleemide
küsimustikes fikseeritu, vanemate ja laste endi hinnangute võrdlus jms.);
o augustikuise intensiivsessiooni esialgne tööplaan ja vastutuse jaotus;
o meeskonnasiseste ülesannete määratlemine ja tegevuskava ajaline planeerimine
suveprogrammis;
o uute teoreetiliste lähtekohtade ja praktiliste töömeetodite vastastikune tutvustus
kolleegidele.
Suvise leinatoetusgrupi intensiivsessiooni ettevalmistusseminar meeskonnale (7.-8.08.2019, praeguse
plaaniga Harjumaal)
• Teemad ja tegevused:
o intensiivsessioonil osalevaid lapsi puudutava info täpsustused, grupitööde ettevalmistus,
o vahetud ettevalmistused sessiooniks (konkreetsed tegevused, päevakavad, ürituste
ruumide, majutuskohtade ja grupiruumide ettevalmistus tegevusteks, ruumide ja inventari
jaotus, majutusplaanide täpne koostamine, metoodiliste materjalide valmistus ja jaotus
jms).
Suvise intensiivsessiooni järgne debriifing, analüüs ja supervisioon (15.08. -16.08.2019 Harjumaal,
Susisool)
• Teemad:
o meeskonnaliikmete individuaalse kogemuse ja läbielatu jagamine,
o kollegiaalne toetus, sekundaarse trauma vältimine,
o esialgsete hinnangumaterjalide ja laste grupitöö analüüs töö sisulise kvaliteedi tõstmiseks
ja edasiseks planeerimiseks,
o tekkinud probleemide sõnastamine ja edasiste terapeutiliste tööpunktide sätestamine,
o edasise tegevuskava koostamine (individuaalne järeltöö mõne lapsega, programmilise
tegevuse täpsustamine).
12
Meeskonna metoodiline ettevalmistusseminar sügiseseks sessiooniks (7.-8.11.2019)
• Teemad:
o sügissessiooni programmi ja tegevuskava arutelu, täpsustamine ja kooskõlastamine,
meeskonnaliikmete ülesannete jaotamine,
o programmis osalevate laste ja perede seisundi, dünaamika, toimetuleku hindamine,
probleemide arutelu ja edasiste tegevuskavade kokkuleppimine.
Koolitus- ja supervisiooniprogramm erinevatele sotsiaalvaldkonna töötajatele ja sotsiaalteenuste
osutajatele (märts-detsember 2019):
• Koolitusprogrammide sihtgruppide täpsustamine ja kaardistamine;
• Koolituste kava ja sisu ettevalmistamine (vastavalt sihtgrupi segmendile ja vajadustele),
infolehtede koostamine, info levitamine erinevate sotsiaaltöötajate, sotsiaalteenuste osutajate jm
spetsialistide hulgas, materjalide ja slaidiprogrammide koostamine, koolituste korraldamine ja
läbiviimine.
• Peamisteks teemadeks on kaotuse, leina ja traumaga seonduv: traumaatilised juhtumid laste elus,
psühholoogiliste probleemide ennetus varase sekkumisega, juhtumite mõju lapse arengule,
võimetele, vaimsele ja somaatilisele tervisele; erinevas vanuses laste leina iseärasused,
traumaatilise leina eripärad sekkumisel, spetsialistide võimalused sekkumiseks ja perede
toetamiseks, lapse ja pere seisundi ja vajaduste hindamine traumaatilise juhtumi järgselt, varajase
sekkumise strateegiad nii üksiku pere kui kogukonna tasandil, perede motiveerimine
psühholoogilise abi vastuvõtmiseks kaotuse ja traumeeriva sündmuse järgselt, konkreetsed
suhtlemisstrateegiad pereliikmetega, koostöö arendamine võrgustikuliikmete vahel jm.
• Vastavalt sihtgrupi vajadusele veel teemadest: psühholoogilise esmaabi võtted,
traumasümptomaatika äratundmine ja sekkumisvõtted; informatsiooni jagamine abi võimalustest
jm.
• Vajadusel kriitiliste juhtumite järgselt paindlikult ja operatiivselt supervisiooni läbiviimine
sotsiaaltöötajatele, vaimse tervise jt sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.
• Koolituste läbiviimine: kokku 8 koolitus- ja/või grupisupervisiooni päeva à 8 tundi (1
koolitaja/superviisori juhtimisel, erinevates keskustes (Tallinn, Tartu jm), kokku kuni 160 osalejat)
• Tagasiside ja koolituste/supervisioonide käigus laekunud info analüüs, kokkuvõtete tegemine.
Hindamistegevus
2018/2019.a. programmi lõpetamine ja tulemuste hindamine (aprill-mai 2019)
• hindamismaterjalide täiendamine ja täitmine (s.h. rahulolu ja enesehinnangut puudutavad
küsimused lastele ja täiskasvanud pereliikmetele; lastega tööl põhinevate tähelepanekute või /ja
51-probleemi küsimustiku baasil grupijuhtide eksperthinnangud, tagasiside probleemide ja
seisundi dünaamikast, soovitusindeksi rakendamine jm)
• programmi tegevuste ja muudatusettepanekute analüüs ,
• tagasisidestus pere- ja võrgustikuliikmetele,
• vastuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine,
• edasise koostöö planeerimine,
• konkreetse vajaduse puhul konsultatsioonid pereliikmete edasisuunamiseks,
2019.a. koolituste/supervisioonide tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine (detsember 2019).
2019/2020.a. programmi hindamistegevused 2019. aasta jooksul
• grupitööde jm tegevuste analüüs ja kirjalike kokkuvõtete, tegevuskirjelduste koostamine (kõigi
meeskonnaliikmete osalusel augustis ja novembris 2019),
• laste ja vanemate tagasiside analüüs ja kokkuvõtete tegemine,
• oodatavate ja reaalsete tulemuste võrdlus ja analüüs,
• kerkinud probleemide ja küsimuste analüüs ja nende edasise vältimise võimaluste selgitamine,
• sihtgrupi ja sidusgruppide koostöö analüüs.
Selgituseks: Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse
tagasisidestuse läbiviimise eest ja kahepoolse informatsiooni kättesaadavuse eest ning grupijuhid teevad iga
13
lapse kohta jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö, muude tegevuste ja perelt saadava informatsiooni põhjal.
Materjalid on aluseks tegevusplaanide korrigeerimiseks ja konkreetse perega tegevuste planeerimiseks.
Projektitegevuste administreerimine ja juhtimine (pidev)
Administreerimisel ja juhtimisel saab välja tuua tegevused erinevatel tasanditel: projekti juhtmeeskonna
tasandil (2 inimest), kogu projektitegevustesse kaasatud meeskonna tasandil (min. 11 inimest),
projektijuhtimisega seotud tegevused MTÜ juhatuse tasandil (4 juhatuse liiget), erinev institutsionaalne
suhtlus ja administreerimine väljapoole organisatsiooni:
Konkreetseteks tegevusteks on:
• vajaduspõhine infovahetus (telefonikõned, meilivahetus, dokumentide vahetus),
• konverentsikõned ja Skype’i suhtlus,
• kohtumised vastutavate valdkonnajuhtidega vähemalt 1 x kuus:
• töö meeskonnaga: kriitilise informatsiooni olemasolu ja edastamise kindlustamine, meeskonna
juhtimine, projektimeeskonna nõupidamised,
• ülevabariigiline koordineerimine, probleemianalüüs, riskide maandamine,
• eelarvestamine ja finantsarvestus, dokumendihaldus, suhtlus raamatupidamisfirmaga jms
• suhtlus meediaga, sotsiaalmeedia edastused jm.
• kirjalike andmete fikseerimine (kooskõlas delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega)
• dokumendihaldus (tegevused seoses olulise projektdokumentatsiooniga) .
14
LISA 3
PROJEKTI TÕENDUSPÕHISUS
Erinevate uuringute andmetel saab väita:
• Traumaatiline sündmus peres (õnnetused, pereliikme surm jms) halvendab pere toimetulekut ja
suurendab olulisel määral pere riskifaktoreid. Pere toimetuleku suurendamine ja tugiteenuste
pakkumine leinas peredele on seega äärmiselt olulise kaaluga pere toimetuleku säilitamisel
(Dyregrov, Salloum, Kristensen, Dyregrov, 2015).
• Lastega leinas pered on nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt, meditsiiniliselt kui majandusliku
toimetuleku suhtes riskirühm. Nende riskide vältimiseks ja minimiseerimiseks on efektiivne
rakendada süsteemset psühhosotsiaalset abi (TENTS juhised).
• Lapsevanema või venna/õe surm on lapsel seotud vaimse tervise probleemidega (Cerel, Fristad ,
Verducci, 2006), õppeedukuse langusega, suhete- ja käitumisprobleemidega ning somaatiliste
kaebuste suurenemisega (Luecken, 2008; Dyregrov, 2009). Hiljutised uuringud Skandinaavias on
näidanud, et vanema surm lapsepõlves toob kaasa suremuse suurenemist, eriti vägivaldse surma
korral (Li, Vestergaard, Cnattingius, 2014; Rostila , Saarela 2011; Smith, Hanson, Norton 2014).
• Traumaatilise (ootamatu, vägivaldne jm) surma korral segavad surma asjaolud normaalset
leinaprotsessi (Layne et al. 2008).
• Osalemine intensiivses leinatoetusprogrammis tõstab teadlikkust ja normaliseerib
leinareaktsioone, paranevad peresisesed suhted, tõuseb laste ja noorukite enesehinnang ja
paraneb käitumine (Loy, 2000; Creed, Ruffin, & Ward, 2001).
• Noorukitel ja lastel traumajärgse stressi sümptomid ei taandu kergesti ega spontaanselt ning
sümptomid ei ole silmnähtavad (Scheeringa jt., 2011).
• Lapsed teeb traumaatilisele juhtumile eriti haavatavaks see, et nende aju alles areneb, sealhulgas
need aju piirkonnad, mis on seotud emotsioonide juhtimisega, kognitsioonidega ning kaotuse ja
selle pika-ajalise mõju mõistmisega. Laste reaktsioonide kestus ja intensiivsus on samuti mõjutatud
vanemate reaktsioonidest, nende suutlikkusest lastega toimuvat mõista, pere toetussüsteemi
olemasolust jm. (Dyregrov, 2013).
• Leina ja traumaga seotud riskidel (eriti laste puhul) on esialgu varjatud iseloom jaa vanem ei oska
lapse muutunud käitumise taga näha leina- ja traumareaktsioone. Nende varane väljaselgitamine
ja õigeaegne sekkumine on oluliselt odavamad kui hilis-tagajärgede likvideerimine.
• Norra uurimused (Dyregrov, 2001) näitavad abi vajadust ja kättesaadavuse olulisust mitte ainult
vahetult peale sündmust, vaid eriti pikemal ajaperioodil (kriitiline periood on 0,5 kuni 2 aastat).
• Cohen jt. (1998) on öelnud, et struktureeritud intervjuud on traumajärgse sümptomite avastamisel
“kuldne standard”. Lühikesed, lapsesõbralikud, enesekohased küsimustikud traumajärgse stressi
väljaselgitamiseks on vajalikud (Brewin jt., 2002).
• Laste puhul mängib eriti olulist rolli see, et mõõtevahend oleks kergesti arusaadav, töötaks erinevat
liiki traumade puhul, oleks kasutatav erinevate ajaperioodide kohta, mis traumast on möödunud
ning oleks kergesti hinnatav ka mitteprofessionaalidele. CRIES (Children’s Revised Impact of Event
Scale, Smith, Perrin, Dyregrov & Yule, 2002) vastab nendele kriteeriumidele. See on lühike,
enesekohane mõõtevahend, mida on võimalik täita kõigil lugeda oskavatel lastel alates 8-ndast
eluaastast. Seda küsimustikku on kasutatakse nii Soomes, Norras, Rootsis ja mujal ning selle abil
tuvastatakse edukalt posttraumaatilise stressihäire esinemist lastel. Need küsimustikud on Laste ja
Noorte Kriisiprogrammi töös kasutusel üle 12 aasta.
• Dissotsiatsiooni väljaselgitamiseks kasutame A-DES (Adolescent Dissociative Experience Scale,
Putnam, 1997) küsimustikku.
• Traumaatilise leina küsimustikest kasutame TGIC (Traumatioc Grief Inventory for Children,
Dyregrov, Yule, Smith, Perrin, Gjestad, Prigerson).
• Professionaalne leinatöö sarnase kogemusega eakaaslaste gruppides kindla metoodika alusel on
parim viis leinas laste aitamiseks ja toetamiseks (Pynoos 1993, Yule 1991). See on võrratult kiirem,
efektiivsem ja odavam kui individuaalseansid.
15
• Traumaatilise kogemusega ja leina kogenud laste seisund halveneb ja probleemid süvenevad peale
ühiskonnas laia negatiivset kõlapinda, hirmu, ängi ja ebaturvalisust tekitanud sündmusi (viidetes
TENTS jm. juhistele psühhosotsiaalse abi tõenduspõhiste sekkumiste osas).
• Teenuse pakkumine ja arendamine on igati kooskõlas ka „Rahvastiku tervise arengukavas 2009-
2020“ sätestatud põhimõtete ja erinevate rakendusmeetmetega.
Laste ja Noorte Kriisiprogramm on iga-aastaselt kirjalike küsitlustega mõõtnud leinatoetusprogrammi
tulemuslikkust (hinnangud programmis osalejatelt 2005-2018). Sarnases programmis osalenud laste ja
noorte hinnangute põhjal on programmi lõppedes tulemused olnud väga head:
• üle 90% lastest on vastanud, et programmist on kasu olnud ja nad soovitavad seda ka teistele
lastele;
• 95% lastest on vastanud, et nad on teadlikumad, kuidas rakendada eneseabivõtteid;
• kuni 95% lastest on kinnitanud, et grupitöö on neid aidanud;
• 90 % vastas, et muredest rääkimine on aidanud;
• teadmine, et ta pole ainuke, kel on lähedane surnud ja teiste lastega koosolemine aitas 86% lapsi;
• surmast rääkimine pole enam nii raske kui varasemalt samuti 85% lastest;
• paremini saavad hakkama 85% lastest;
• enesekindlus ja usk endasse on kasvanud 83% lastest;
• tulevikku usuvad nüüd rohkem 80% lastest ja
• selgemad tulevikuootused olid ca 70% lastest.
Lastevanemate hinnangud:
• 96% vastanud vanemate arvates on tema laps/lapsed saanud programmis osalemisest kasu ja nad
soovitavad teenust ka teistele peredele (2017.a. lastevanemate küsitlus);
• 2017.a. programmi soovitusindeks lastevanematelt oli 9,6
• üle 80% vastanutest tunnistavad, et saavad lapsega rasketel teemadel vabamalt rääkida, vältimist
on vähem;
• ca 80% vanematest tunnistab, et lapsed on elurõõmsamad ja aktiivsemad.
Veel uuringutest, mis tõestavad rehabilitatsioonitöö olulisust:
§ 6-17 aastaste vanema kaotanud laste hulgas läbi viidud uuring (Child Bereavement Study. Silverman,
Worden 1993, 1996) näitas, et ühe aasta möödudes esineb vanema kaotanud lastel 3 korda rohkem
kehalisi kaebusi või haigestumisi võrreldes kontrollgrupiga. 25% leinavatest lastest (peamiselt
teismelised poisid) sattusid õnnetustesse, esimesel leina-aastal isegi 34% (teismelistest poistest
45%). Nendest umbes 1/3 vajas meditsiinilist abi.
§ Lapseea negatiivsete kogemuste uuringu järgi põhjustavad lapse traumaatilised kogemused
(vanema surm, hooletussejätmine, vanema alkoholi/narkootikumide tarbimine, vanema
psüühikahäire (traumajärgne stressihäire, depressioon), perevägivald (võis eelneda vägivaldsele
surmale), lapse väärkohtlemine jm. mitte ainult emotsionaalset stressi, vaid suureneb vähi, infarkti,
uimastite tarbimise ning suitsiidi sagedus (ACE study, Felitti, et al., 1998)
§ Varase lapseea traumad (mh vanema kaotus) mõjutavad lapse arengut. Ema kaotanud lapsel on
täiskasvanueas suurem tõenäosus haigestuda depressiooni. Van der Kolk, B.A., d´Andrea, W. (2010).
Towards a developmental trauma disorder diagnosis for childhood interpersonal trauma. In Lanius,
R.A., Vermetten, E., Pain, C. (eds.), The impact of early life trauma on health and disease. The hidden
epidemic (pp. 59-65). Cambrige University Press.
Toetudes nii Laste ja Noorte Kriisiprgogrammi kui rahvusvahelisele analoogsele kogemusele, samuti
maailma vastava valdkonna spetsialistide poolt koostatud juhistele (NICE guidelines Suurbritannias, APA
guidelines USA-s, TENTS guidelines) ja erinevatele uuringutele (Worden, Silverman, Dyregrov, Yule, van der
Kol, Dyregrov etc.) saab kindlalt väita, et mitte ainult traumaatilise sündmuse järgne vahetu, vaid ka hilisem
ja pikaajalisem psühholoogiline abi on olulise mõjuga lapse/nooruki arengus ja võimalike tõsiste hilisemate
probleemide ennetuses. Lapsepõlves kogetud lein võib mõjutada inimese arengut ja luua eelduse
psüühilistele probleemidele hilisemas elus, mõjutades ka inimese eluiga. Leinavad lapsed ja noored, kelle
16
lähedane pereliige on surnud või hukkunud, kogevad nii vahetult peale juhtunut kui veel aastate jooksul
väga erinevaid leinareaktsioone (psühholoogilised, somaatilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, hariduslikud
jne.). Tekkinud muutused nimetatud valdkondades segavad optimaalset eakohast arengut ning
komplitseerivad lapse suhteid temaga seotud eakaaslaste ja täiskasvanutega. Oma kogemusele toetudes
saame väita, et lastevanemate endi üleelamised ning lastega kokku puutuvate spetsialistide endiselt
ebapiisavad teadmised takistavad toetamast last tema sisemistest ja välistest konfliktidest ülesaamisel.
Kuna laste ja noorte leinale on omane varjatud iseloom, sageli näiline väline toimetulek, ei oska
täiskasvanud tihti märgata abi ja sekkumise vajadust ja selle preventiivset tähtsust.
Viimastel aastakümnetel on teadlasi huvitanud, mis on iseloomulik nendele inimestele, kellest lapsepõlves
kogetud traumadest hoolimata on saanud tublid ja toimetulevad täiskasvanud. Neis uuringutes on jõutud
enamasti samatüübiliste teguriteni, mis paistavad laste stressitaluvust traumaatilise sündmuse järel
tugevdavat. Alljärgnevalt mõned nn. tervise faktorid („resilience“ faktorid).
Tervise faktorid
Individuaalsed
§ positiivne enesehinnang, eneseväärikustunne,
§ loovus, intelligentsus, aktiivsus,
§ kindel usk sisemisse kontrolli, oma võimesse asju mõjutada,
§ head sotsiaalsed oskused,
§ empaatiavõime.
Perekondlikud
§ perekonna normaalne funktsioneerimine,
§ lapse ja vanema hea toetav suhe, piisav tähelepanu lapsele,
§ lapsele mõistetav ja selge pere struktuur, rollid, reeglid,
§ oskus abi otsida.
Võrgustikuga seonduvad
§ vähemalt üks oluline lähedussuhe,
§ ühtekuuluvustunne,
§ turvaline ja usalduslik keskkond,
§ toetus konstruktiivsete toimetulekustrateegiate rakendamiseks,
§ võimalus end väljendada,
§ edu-elamus.
Töös laste ja peredega loome tingimusi nende faktorite tekkeks, avaldumiseks ja tugevnemiseks. Sarnast
printsiipi kasutavad ka muu maailma, sh Põhjamaade erinevate institutsioonide spetsialistid (n. Oslo
Regionsenter for Barne-og Ungdomspsykiatri R-PUB ja Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Norras; Rädda
Barnen Centrum för Barn och Ungdomar i Kris Rootsis, Traumateraapiakeskus Soomes).
Perede programmi kaasamisel püüame arvestada erinevate riskifaktoritega, mis raskendavad laste
toimetulekut ja psühholoogilist taastumist.
Riskifaktorid (projekti sihtgrupiga seonduvalt osaline valik)
§ Surmaga seotud traumaatilised asjaolud (sündmuse ootamatus, vägivaldne surma põhjus, nt
suitsiid, tapmine; sündmuse pealtnägemine, ühiskondlikud negatiivsed hoiakud vm)
§ Traumaatilise sündmuse mõju, vanemate puudulikud teadmised leina- ja traumareaktsioonidest,
hõivatus omaenda emotsioonidega, kurnatus
§ Vanema toimetulematus ja depressiivsus
§ Eelnevad varasemad traumad
§ Puudulik toetusvõrgustik ja teenuste kättesaadavus
§ Pere halb sotsiaalmajanduslik olukord
17
LISA 4
NÕUDED KVALITEEDILE JA KVALITEEDIKONTROLL
• Teenuste osutamisel järgime kõiki EV seadusi ja mitmeid Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud
rahvusvahelisi psühhosotsiaalse abi osutamise juhiseid:
o TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress) Guidelines
o NICE Guidelines (National Institute for Health and Clinical Excellence), London
o Lastekaitse seadus
o ÜRO lapse õiguste konventsioon
o Isikuandmete kaitsega seotud õigusaktid
o Vabaühenduste eetikakoodeks
• Kõik projektitegevuste läbiviijad/meeskonnaliikmed on kõrgharidusega, spetsiaalse väljaõppe ja
koolitused läbinud ning kogenud psühholoogid, vaimse tervise spetsialistid või pedagoogid.
• Kõik praktikandid/vabatahtlikud läbivad enne programmiga liitumist põhjalikud intervjuud,
taustakontrolli ja võimalusel küsitakse soovitusi.
• Kõik meeskonnaliikmed osalevad regulaarselt kovisioonigruppides (kõigi leinatoetusgrupi töö
sessioonide jooksul) ja saavad supervisiooni.
• Iga projektis osaleva pere kohta on avatud spetsiaalne toimik, kus on fikseeritud vajalikud andmed,
konkreetse perega seotud võrgustikuliikmete kontaktandmed (KOV, haridusasutus, vajadusel
meditsiinitöötaja jms), probleemikirjeldus ning kokkuvõtted erinevatel perioodidel läbi viidud
lapse ja täiskasvanud pereliikme hindamismaterjalidest. Toimikuid säilitakse Tartus ja Tallinnas.
• Kõik meeskonnaliikmed on läbinud regulaarselt praktilise esmaabi koolituse (Tartu Kiirabi
Koolituskeskuse kaudu, koolitajaks Andras Laugamets). Tööks lastega on perioodiliselt (vastavalt
seadustes sätestatud sagedustele) tehtud päring Politsei- ja Piirivalveameti asjakohasesse
karistusregistrisse.
• Meekonnaliikmetel on kehtiv tervisetõend, mis on vajalik tööks lastega.
• Lisaks kompetentsusele tööks leinas lastega peredega, omavad 3 meeskonnaliiget kutsetunnistust
(Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku EQF) vastavalt Noorsootöötaja kutsestandardile (tase 4)
laagrikasvataja osakutse (tase 4), mis on välja antud Eesti Noorsootöökeskuse poolt koos SA
Kutsekoda (kehtiv kuni 08.05.2021)
Kvaliteedikontroll
• Grupijuhtidel on kohustus kirjalikult dokumenteerida ja projektijuhile esitada kindlaks määratud
tähtaegadeks ülevaated grupitöös toimuvast (päevade lõikes) ja problemaatikast.
• Aktuaalseid probleeme arutatakse igapäevastel intensiivsessioonide kovisioonidel.
• Igal konkreetsel perel on meeskonnaliikmete hulgast kontaktisik, kes vastutab personaalse
kontaktihoidmise ja tagasisidestuse läbiviimise eest (telefonikontaktid, meilisuhtlus, võimalusel
kohtumised). Iga lapse kohta teevad grupijuhid jooksvalt tähelepanekuid nii grupitöö kui muude
tegevuste põhjal. Enne igat intensiivsessiooni toimub perega vestlus.
• Kõigile programmis osalejatele rakendub mitme-etapiline hindamisprotsess teenuse tõhususe ja
probleemide selgitamiseks
o sõltuvalt vanusest rakendatakse programmi sisenemisel eakohane semistruktureeritud
intervjuu, hindamismaterjalide kirjalik täitmine (laps + täiskasvanu) (CRIES lapse ja vanema
versioon, 51-probleemi küsimustik vm);
o toimuvad laste seisundi ja problemaatika vahehindamised intensiivse leinatoetussessiooni
jäv
o läbi programmi lõplik hindamine ja mitmekülgse tagasiside kogumine (lapsevanemad,
lapsed), CRIES lapse ja vanema versioon;
o programmi lõppedes rakendatakse ka rahulolu ja enesehinnangut puudutavaid
küsimustikke;
o analüüsitakse muutusi ja dünaamikat, soovitusindeksi rakendamine;
o koolitustel osalejad täidavad kirjalikud hinnangulehed ja nendest tehakse kokkuvõtted.
18
Kvaliteedi hindamiskriteeriumid
• Pereliikmete hinnang rehabilitatsiooniprogrammile, rahulolu, soovitusindeksi määr.
• Traumajärgse sümptomaatika vähenemine.
• Positiivne tulevikunägemus ja usk toimetulekusse, isiklike ressursside (taas)leidmine.
• Sidusgrupi ja koolitusgruppides osalenute rahulolu ja soovitusindeksi määr.
LISA 5
PROJEKTI MEESKOND
Projekti üldjuht:
Maire Riis - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse esimees, psühhhoterapeut, EMDR
traumaterapeut ja superviisor, grupijuht, 24 aastat kriisi-, leina- ja traumatöö kogemust (vt. lisas CV)
Projekti Lõuna-Eesti koordinaator, projektijuhi abi:
Merike Sarapuu - MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi juhatuse liige, psühholoog, läbinud EMDR
baasõppe 1.osa, grupijuht, 24 aastat leina- ja kriisitöö kogemust (vt. lisas CV)
Programmi läbiviijad:
Ruth Raielo - programmi arst, OÜ Jaanson & Lääne psühhoterapeut, kliiniline psühholoog
23 a. grupijuhi kogemust, läbinud EMDR baasõppe;
Naatan Haamer - SA TÜK Lastekliiniku ja Naistekliiniku hingehoidja-superviisor, pereterapeut, TTA
pastoraalnõustamise eriala lektor; hingehoidja tase 7, kaplan tase 7, 23 a. kriisitöö kogemust sh akuutses
kriisisekkumises, läbinud EMDR baasõppe 1.osa;
Sirje Rass - Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskuse psühhoanalüütiline laste ja noorte
psühhoterapeut, neuropsühholoog tase 7 ja kliiniline psühholoog tase 7, 6 a. grupijuhi kogemust laste
leinagruppide juhtimisel; läbinud EMDR baasõppe.
Ivo Raenok -Tallinna 21. Keskkool, pedagoog; 24 a. grupijuhi kogemust leinatöö sessioonidel;
Aivar Simmermann – Moreno Keskuse grupiterapeut, Eesti Muusikaakadeemia doktorant, Luguteatri
asutaja, 20 a. grupijuhi kogemust;
Kaupo Jõeveer – füsioterapeut ja Tartu Maarja Kooli liikumisõpetaja, 16 aastat laste leinagruppide juhtimise
kogemust;
Tuuli Vellama – Moreno Keskuse psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja, 16 a. leinagrupijuhi ja
individuaaltöö kogemust kogemust, läbinud EMDR baasõppe;
Helar Peterson - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut; 10 a. laste leinagrupijuhi kogemust.
Lisaks on kaasatud 1 tegevusprogrammi juht:
Uku Presmann - Luguteatri lavastaja, 13 aastat tegevusprogrammi juhi kogemust,
Rakendame ka praktikante ja vabatahtlikke.
Kõigi ülaltoodud meeskonnaliikmetega on sõlmitud suulised eelkokkulepped. Lepingud ja konkreetsed
koostöökokkulepped sõlmitakse 2019. aastaks rahastuse saamisel. Programmi kavatseme kaasata
2019.aastal veel ühe vabaaja juhi.
Väliskonsultandid (pro bono):
Leinatööd nõustab vajadusel dr. Atle Dyregrov (Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse juhataja), Laste ja
Noorte Kriisiprogrammi auliiige.
Traumateraapia EMDR superviisor on Reet Oras, Uppsala Psühhiaatriakliiniku psühhoterapeut, EMDR
Rootsi facilitator.
19
LISA 6
Curriculum Vitae
Maire Riis
tel. +372 50 696 58, e-mail:
[email protected]; skype: maire.riis
Haridus
2004 - 2007 EMDR Europe Association ja EMDR Instituut (USA)
sertifitseeritud EMDR terapeut ja facilitator (sertifikaat uuendatud, kehtib 2022.)
1999 – 2002 TPÜ Avatud Ülikool psühholoogiaosakond, lõpetamata
1992 – 1997 Taani Instituut GIS-International
sertifitseeritud gestaltpsühhoterapeut
1976 – 1981 TPI automaatika teaduskond, süsteemiinseneri diplom (võrdsustatud MSc)
1965 – 1976 Tallinna 7.Keskkool (Inglise Kolledz)
Töökogemus (viimased 22 aastat)
2007 - k.a. Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ juhatuse liige, koolitaja, traumaterapeut
1995 - k.a. Laste- ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ, juhatuse esimees, laste leinatoetusprogrammi juht,
EMDR traumaterapeut, grupijuht, koolitaja (leina ja trauma teemad)
2000 - 2004 MTÜ Iseseisvad Konsultandid, kriisi, stressi ja meeskonnatöö konsultant
1996 – 2000 Koolitusfirma PMI Eesti OÜ, konsultant, gestaltpsühhoterapeut
Täiendkoolitused psühhotraumatoloogias ja laste probleemidega seotult
10.2018 Raske haigus või lein töökohal. 4 tundi.
How to understand and help a person in a crisis situation? 2 tundi.
Varane sekkumine grupis kriitilise juhtumi järgselt. Supervisioon. 6 tundi.
Atle Dyregrov, Norra, 8 tundi.
08.2018 EMDR II taseme uuendatud koolitus. Koolitaja: Roger Solomon, USA, 24 tundi.
03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel tööks
dissotsiatsiooniga. Koolitaja: Joyanna Silberg, USA, 16 tundi
12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events (disasters,
terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow-up
Koolitaja: Atle Dyregrov , Norra, 4 tundi ja Atle Dyrgerovi supervisioon, 8 tundi
05.2017 Komplekstrauma ja dissotsiatsiooni hindamine TADS-I abil. Teraapia raskused
stabiliseerimisfaasis. Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t.
03.2017 EMDR kasutamine töös laste ja noortega.
Koolitaja: Margareta Friberg Weschke, Rootsi, 16 t
01.2017 EMDR ja komplitseeritud lein. Koolitaja; Roger Solomon, USA, 8 t.
11.2016 EMDR väljaõpe, I tase. Koolitaja: Kerstin Bergh Johannesson, Rootsi, 28 t.
10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters.
Laste leinatöö. Komplitseeritud lein noortel. Koolitaja: Atle Dyregrov, Norra, 16 t.
09.2016 EMDR ja lein.
Koolitaja: Roger Solomon, USA, 16 t. Soome Traumateraapiakeskus
08.2016 Komplekstrauma töötuba: Töö isiksuse dissotsiatiivsete osadega.
Onno vand der Hart, Holland, 8 t, Soome Traumateraapiakeskus
05. 2016 EMDR rakendamine komplekstrauma korral.
Koolitaja: Dolores Mosquera (Hispaania-USA), 16 t, Rootsi EMDR Ühing
03.2016 Komplekstrauma ja dissotsiatiivsete häirete hindamine.
Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t.
06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti
Teadusagentuur, TerVe
10.2014 Varase lapseea püsiva trauma rasked tagajärjed täiskasvanueas
20
Koolitaja: Suzette Boon, Holland, 16 t.
05. 2013 Varase lapseea traumaga täiskasvanute stabiliseerimine. Koolitaja: Kathy Steele, USA, 16 t
03.2013 Lapsepõlve komplekstrauma tagajärjed täiskasvanueas.
Koolitaja Anne Suokas-Cunliffe, Soome, 8t.
01.2013 Vaimupuue ja ennasthävitav käitumine. TAI, 8 t.
2004-2012 Komplekstrauma ja EMDR, Soome Traumateraapiakeskus.
Koolitajad: Roger Solomon, USA ja Anne Suokas-Cunliff, Soome, 40 t
2008, 2012 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende
peredega. Koolitaja: PhD Sandra Wieland, Kanada, 32 t.
2004 -2011 Traumateraapia EMDR töös lastega, 48 t.
Koolitajad: Bob Tinker and Sandra Wilson, USA , Reet Oras, Rootsi.
2011 ISSTD (International society for Trauma and Dissociation) Professional
Training Child & Adolescent Online Course (USA, Canada).
Koolitajad: Joyanna Silberg, Sandra Wieland, Anita Jones, Frances Waters
2006-2008 Magistritaseme rahvusvaheline koolitusprogramm:
Komplekstraumaga seotud häirete hindamine ja ravi: strukturaalse
dissotsiatsiooniteooria, 160 t, Traumateraapiakeskus, Soome.
2009-2012 Komplekstrauma täiendkoolitused, 72 tundi, Traumateraapiakeskus, Soome.
2002 Children, Adolescents and Trauma, Psykologien Kustannus OY, 24 t
Koolitajad: PhD W. Yule, Londoni Ülikool; Ph.D. A. Dyregrov, Norra.
Kriisisekkumis-, juhtimise- ja noorsootöö-alased koolitused:
07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t.
10.2015 Kriisiseminar: Soome kogemus koolitulistamisjuhtumite järel. Salli Saari, Soome.
Korraldaja: Rajaleidja Keskus.
10.2013 Iga inimene heliseb. KENK Akadeemia, 7 t.
01.2012 Kriisiolukorra lahendamise plaani koostamine, ESF, RAM, 7 t.
02.2012 Kriisikommunikatsioon. Koolitaja: Illari Lään, TÜ, 8 t.
06.2011 Esmaabikoolitus. Tartu Kiirabi. Koolitaja: Andras Laugamets. 8 t.
04.2011 Hädaolukorra lahendamise plaan: tugiprogrammid ja materjalid. INNOVE
01.2011 TENTS-TP (The European Network for Traumatic Stress-Training & Practice) koolitajate
koolitus.16 t. Koolitaja: K.B. Johannesson, PhD, Uppsala Ülikooli Haigla
Katastroofipsühhiaatria Keskus.
10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases
kriisisekkumises. 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, PhD, Norra.
04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral, 8 t. Koolitaja: A. Dyregrov, Norra.
09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides, 8t, ERSI.
1994 – 2000 PMI Danmark, koolitused juhtimise, meeskonna, stressiga toimetuleku alal
Osalemine rahvusvahelised traumakonverentsidel ja Euroopa psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni
võrgustikutöös:
2007 –2011 psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni Euroopa võrgustikes EUTOPA,
IMPACT, TENTS ja TENTS-TP osalemine (ekspertide töögrupi konverentsid, seminarid).
11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata
külalised unustatud minevikust“.
2008-2016 ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) Bi-annual konverentsid Berliinis,
Belfastis , Amsterdamis, Kopenhagenis, Amsterdamis
2007- 2011 Euroopa EMDR traumakonverentsid Viinis, Pariisis, Stockholmis.
11.2006 ISSTD (International Society for Trauma and Dissociation) 23rd Conference,LA, USA.
ISTSS (International Society for Traumatic Stress Studies) Annual Conference, California.
Varasemad kriisi-ja leinaalased koolitused:
11.2004 Töötuba: Traumaga töötamine psühhodraama abil / Marcia Karp, Suurbritannia, 16 t.
05.2000 Psychological debriefing. LNKP, 20 t, Koolitaja: Dr. A.Dyregrov, Norra.
1994 –2001 Crisis Intervention for children and families. Grief therapy. Koolitaja: A.Dyregrov, Norra.
Sandtherapy with traumatized children.Tallinna Laste Tugikeskus,
21
Koolitaja: Sandra Wieland, PhD, Canada, 16 t.
Recent trauma psychotherapy. EPPE, 14 t. Koolitaja: Katherine D.Czesak, PhD. USA.
Psühholoogilise esmaabi koolitus, Eesti Punane Rist,
Koolitaja: Thorunn Finnsdottir, Islandi Punane Rist, 40 t.
Grief-work with children and teenagers. Theory and method.
Koolitaja: Lotta Polfeldt, Rädda Barnen, Rootsi. 32 t
Trauma and grief-work, Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 8t.
Tark juht on kriisiolukordadeks valmis. LNKP, Koolitaja: A.Dyregrov, Norra.
koolituspäevad kriisiinterventsioonist, korraldaja Soome Punane Rist.
Ekspressiivsete kunstiteraapia- ja grupitöömeetodite, meeskonna- jm koolitused:
2018 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 32 t
2017 Enesehoidmine psühhodraama meetodil. Läbiviija: Sirkku Aitolehti, 16 t
2015 Meeskonna koostööseminarid, Läbiviijad: Sirkku Aitolehti, Viigi Viil, 16 t
11.2010 Pärisväärtused. Moreno Keskus. Koolitaja: Sirkku Aitolehti, 20 t
2001, 2011 Introduction to Expressive Arts Therapy methods. LNKP, 76 t
Koolitajad: Margareta Thun, kunstiterapeut, Inartes, Helsingi Majken Jacoby, Taani
2004 Laste neuropsühholoogia, PPE, 2 ap. Koolitaja: Kai Teeäär, neuropsühholoog.
2000 Somaatisen traumaterapian perusteet. Traumaterapiakeskus, 8 t
Koolitaja: Babette Rothschild, USA.
1999 Holding therapy. Tallinna Laste Tugikeskus, 6t
Koolitaja: Satu Aurela,lastepsühhiaater, Mäntmäe Perekeskus.
Täiendav info
Tähtsamad koostööd ja projektid (teemadeks: psüühiline trauma, lein, kriisipsühholoogia)
2018 - SKA ja Lastemaja koolituspartner laste psüühilise trauma teemal
2017 - EMDR supervisioonid PERH, Laste Vaimse Tervise Keskuse, TÜ Kliinikumi jt psühholoogidele
2017 - PERH Psühhiaatriakliinik , outreach kriisiabi meeskonna koolitaja
2017 Soome Traumateraapiakeskuses laste leinateemaline koolitus
2017 Läti SOS Lastekülas laste leinateemaline koolitus
2017 SoM ja VATEK partner psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamisel
2016 - Moreno Keskus, partner asenduskodu supervisioonide projektis (SKA)
2016 Innove Rajaleidja Keskused üle Eesti, koolitaja
2016 - 2018 SEB Heategevusfondi koolitused asenduskodudele trauma teemal
2015 Tallinna Konverentside Koolituskeskus
2015 Perekeskus Sina ja Mina täiendkoolitus
2011 - 2015 Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriateenistuse koostööpartner -superviisor „outreach“
meeskonna koolitamisel
2010 - 2012 Sotsiaalministeeriumi partner Haapsalu õnnetusejärgse psühhosotsiaalse abi alal
(koostöö Lääne MV ja Haapsalu Lastekoduga)
2009 - 2011 AEF lepinguline partner kriisiprogrammi raames
2003 - 2010 Haigekassa lepinguline partner laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal
2000 - 2018 Hasartmängumaksu Nõukogu projektid laste psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni alal
Lepinguline lektor:
2011 - 2015 Lääne-Tallinna Keskhaigla koolituskeskus
2010 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut, Rakendusloome osakond
2009, 2014 Raseduskriisi nõustajate ja haiglate meditsiinitöötajate täiendkoolitus
2007 - k.a. Tervise Arengu Instituut
2003 - 2012 Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus
2003 - 2006 Tallinna Rahvaülikool
2005 - 2008 Sisekaitseakadeemia
2001 - 2002 Mainori Majandusinstituut
1998 - 1999 PMI Danmark, EHTP Cross Functional Team Training (Rootsis, 1-aastane programm)
1994 Tallinna Kriisiabi Keskus, kriisinõustaja
22
Artiklid:
Riis, M. (2013). Varase lapseea psüühiline trauma. Kaotus väikelapse elus. Lapse vaimse tervise toetamine
lasteaias. TAI juhendmaterjal, lk. 6-27.
Riis, M. (2012). Traumaatilise olukorra põhjustatud muutused kehas ja meeles. Perearst 6/2012, lk.37-41.
Wieland, S., Riis, M. (2012). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks. Sotsiaaltöö
5/2012,lk.36-40.
Wieland, S., Riis, M. (2013). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks (2). Sotsiaaltöö
1/2013, lk. 44-47.
Riis, M. (2011). Räägime lapsega leinast. Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine. TAI
juhendmaterjal, lk.43-58.
Ettekanded rahvusvahelistel ja kohalikel konverentsidel
2018 OMA PERE ja TLÜ seminar. Ettekanne “ Psühhiline trauma lapse pilgu läbi”
2016 VATEK Vaimse Tervise Mess, Peaettekanne “ Kas aeg parandab kõik haavad?”
2012 SM konverents: „Tõenduspõhine praktika töös riskilaste ja -noortega: Norra kogemus“
Ettekanne: EMDRi kui terapeutilise meetodi rakendamine töös traumeeritud laste ja peredega.
2010 Ida-Euroopa Suitsiidipreventsiooni konverents.
Ettekanne “Practitioner perspective: Local NGO with success in suicide prevention”
2003 3-päevane töötuba ja avalik loeng, Islandi Punane Rist
„Working with bereaved children in Estonia.Methology and practice“.
2002 Konverentsid Helsingis ja Oulus, Soome, Oulu Traumaterapiakeskus
Ettekanne “Working with bereaved children in Estonia.”
Ühiskondlik töö
Traumateraapia EMDR European Section of Children, Eesti esindaja (2009-k.a.)
ESTD (European Society for Trauma and Dissociation), asutajaliige, juhatuse liige (2006-2010), liikmelisuse
töögrupi liige (2010 –k.a), laste dissotsiatsiooni töögrupi liige (2011 – 2012);
Eesti Gestalt Psühhoterapeutide Ühing, liige (2011 – k.a.);
Tallinna Laste Tugikeskus, asutajaliige; liige (k.a.)
Tunnustused
2006, Eestimaa Uhkus nominent; 2000, UNICEF tänumärgi laureaat; 2014 Tunnustusauhind ” Lastega ja
lastele”.
Keeleoskus
inglise – väga hea nii kõnes kui kirjas; vene, soome – passiivne; rootsi – vähene
12.11.2018
23
LISA 7
Curriculum Vitae
MERIKE SARAPUU
Sündinud 15.06.1960.a.
Kontakt: telefon 520 5166, aadress Salme 1B-2, Tartu 50103 ; e-post
[email protected]
Skype merike.sarapuu
Haridus ja kvalifikatsioon:
1978 – 1983 Tartu Riiklik Ûlikool, ajalooteaduskond, psühholoogia eriala,
sotsiaalpsühholoogi diplom
1967 – 1978 Tartu 7. Keskkool
Töökogemus:
04.1995 - k.a. Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ (lepinguline töö), grupijuht, programmi
Lôuna-Eesti koordinaator, juhatuse liige (kriisiabi, leinas perede, laste ja noorte
nôustamine, grupitöö, programmi organisatsiooniline töö, projektide juhtimine
jne)
10.2012 - k.a. Johannes Mihkelsoni Keskus MTÜ (lepinguline töö), karjäärinõustaja
12.2009 - k.a. FIE Merike Sarapuu (koolitused, konsultatsioonid, leina-ja kriisinõustamine jm)
09.2003 - k.a. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabi keskus MTÜ (lepinguline töö), psühholoog-nõustaja
(kriisiabi, laste leina- ja traumatöö)
03.1996 – 09.2017 personalivalikufirma ARIKO ReServ AS, konsultant (personalialased
konsultatsioonid, personali valik, otsing, hindamine, konkursside korraldamine,
psühholoogiline testimine ja nôustamine, jne)
11.1987 – 08.1997 Tartu Lastekodu (al. 1997 reorganiseeritult Kône ja Kuulmishälvetega Laste
Keskus), psühholoog
(psühhodiagnostika, töö kône ja kuulmishälvetega lastega, perede ja meeskonna
nôustamine)
Täiendkoolitus:
9.-10.05.2018 Kliendi profileerimine ja motiveerimine (motiveeriva intervjueerimise
tehnika)/EMITA/ 14 tundi
22.01.2018 Laste emotsionaalsed probleemid ja ravimid/Katriito OÜ/ 4 t.
19.-20.03.2018 Laste ja noorte komplekstrauma ning dissotsiatsiooni mõistmine. Teraapiamudel
tööks dissotsiatsiooniga /Traumateraapia- ja koolituskeskus OÜ/ 16 tundi
11.-12.12.2017 Planning for the unthinkable. Psychosocial interventions following major events
(disasters, terror, community crises). Preparation, acute interventions and follow-
up / VATEK , Atle Dyregrov ja supervisioon
05.2017 –01.2018 CARe metoodika (A Comprehensive Approach of Rehabilitation and Recovery)
rakendaja koolitus / koolitajad Triin Vana, Dagmar Narusson, 80 tundi
5.04.2017 Testikasutaja litsentsikoolitus /Tripod Grupp OÜ/kehtivus 2 aastat
24.11.2016 PERH psühhiaatriakliiniku IX sügiskonverents ”Aju ja tunded: mida on
psühhiaatrial pakkuda aastal 2016”/ 1 päev
10.10.2016 Crisis Intervention following terror and disasters/Traumateraapia- ja
koolituskeskus OÜ
07.2016 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t.
08.06.2015 Technological Addiction and Children/Dr Richard Graham (Suurbritannia)/ Eesti
Teadusagentuur, TerVe
03.2015 Koolitusprogramm ”Veebipõhiste nõustajate koolitused ja supervisioonid” ERSI,
OÜ Tervisekliinik/ 2 päeva
06.2014 Esmaabikoolitus / Tartu Kiirabi, Andras Laugamets/ 8 t.
24
1.03.2013 ”Lapsepõlve komplektrauma tagajärjed täiskasvanueas”/Traumateraapia- ja
koolituskeskus OÜ, Anne Suokas-Cunliffe; 8 tundi
03-04. 2012 ”Kuidas koguda annetusi?” Praxis, KÜSK/ 16 tundi
28.02.2012 Kriisikommunikatsiooni koolitusseminar. Kogukondlik lähenemine kriisijuhtumile/
Traumateraapia-ja koolituskeskus OÜ/ 1 päev
24.11.2011 PERH sügiskonverents Posttraumaatilisest Stressihäirest „Kutsumata
külalised unustatud minevikust“
21.11.2011 Kriisimeeskond tööle, hädaolukorra lahendamise plaan korda!/Euroopa
sotsiaalfondi poolt toetatud projekti koolitus, 7 t/
26.-27.01.2011 TENTS-TP Train-The Trainers two-day workshop/The European Network for
Traumatic Stress Training & Practice/ Tallinn
5.10.2009 Uued arengud aju-uuringutes ja nende rakendamise võimalused varases
kriisisekkumises, Dr. Atle Dyregrov (Norra)/Traumateraapia- ja Koolituskeskus OÜ
10.-11.11.2008 Komplekstrauma ja dissotsiatsioon: töö traumeeritud laste, noorte ja nende
peredega, Sandra Wieland, 16 t. / Traumateraapia ja Koolituskeskus OÜ
13.10.2008 Arukas juht on kriisiolukordadeks valmis / Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli
täiendõppekeskus
23.05.2007 Traumateraapia koolitus / Tartu Teoloogia Akadeemia
30.03.2007 Koolitõrge ja selle hindamine /Lastepsühholoogide Ühing
3.04.2006 Eneseabistrateegiad kriisi ja trauma korral /Dr. Atle Dyregrov/ koolituspäev
Tallinnas
23.09.2005 Laste ja noorte suitsidaalsus ja depressioon. Suitsiidipreventsioon koolides / Eesti-
Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi koolituspäev, Tallinn
9.05.2005 Trauma ja dissotsiatsioon /Anne Suokas-Cunliffe koolituspäev
13.-14.11.2004 Töötuba: “Traumaga töötamine psühhodraama abil” / Marcia Karp, Suurbritannia
/ Tallinna Psühhodraama Kool
20.-21.04.2004 EMDR – Eye Movement Desensitization and reprocessing baaskursus / Roger M.
Solomon, USA
2.-3.04.2004 EMDR Bridge Cource ja EMDR töös lastega /MTÜ laste ja Noorte Kriisiprogramm ja
Reet Oras, Uppsala
01.2004 Traumateraapia koolitus (EMDR tehnika) /Ph.D.Roger Solomon (USA) /Laste ja
Noorte Kriisprogramm, 2 p.
2.-3.10.2002 Training program ” Cultural marketing, Fund Rising and Sponsorship” / J.Dennis
Rich, Chicago Columbia College, USA/, Tartus, 2 p.
02. 2002 ”Trauma and grief-work” / Rädda Barnen, Göran Gullensvard, 1 p.
02. 2002 ”Trauma- ja leinatööst lastega, toetusgruppide kogemus Rootsis ja Eestis”
/koostööseminar Göran Gyllenswardiga (Rädda Barnen, Rootsi)
06.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, 3 p. (Margarethe Thun, Inartes, Soome)
05.2001 ”Tark juht on kriisiolukordadeks valmis”, Dr. Atle Dyregrovi (Norra, Bergen)
koolituspäev 1 p., Laste ja Noorte Kriisiprogramm
Seminar ”Kriisijuhtumite analüüs” 1 p. (Dr. Atle Dyregrov, Norra)
01.2001 Ekspressiivse kunstiteraapia jätkukursus, Soome terapeudi Margarethe Thuni
workshop, Laste ja Noorte Kriisiprogramm
05.2000 ”Psychological debriefing”, Bergeni Kriisikeskuse (Norra) ja
EVTÛ workshop
Täiendav informatsioon:
Keeleoskus: emakeel eesti keel, inglise keel kônes (ja kirjas),
vene keel suhtlustasandil
Arvutioskus: MS Word, MS Excel, MS Outlook
Kuulumine vabaühendustesse:
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm juhatuse liige
Lastepsühholoogide Ûhingu liige al. 1994
ESTD (European Society for Trauma and Dissociation) liige al. 2006
25
Noorsootöötaja tase 4, laagrikasvataja osakutse kutsetunnistus (kehtivus kuni 08.05.2021)
12.11.2018.a.
LISA 8
Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt:
Viimastel aastatel programmis osalenud lapsed ja vanemad on kirjutanud:
Ø Selline programm on asendamatu, sest ainult teised, kes on samas olukorras olnud, mõistavad, ning
koostöös oma ala spetsialistidega on selline ettevõtmine parim lahendus. Meile tundub, et kõik mida
Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi mida sel puhul üldse anda saab. (8 a. tüdruku
isa Harjumaalt)
Ø See annab meile, lastele, kes on kaotanud lähedase, palju jõudu. Laager aitab meil mõista, et aeg ei
peatu ja kõigega peab edasi minema. Algul, kui siia tulin, arvasin, et ma ei õpi siin midagi, et ma ei
saa oma tunnetest üle... aga nüüd on see muutunud. Ma suhtlen palju rohkem inimestega ja ei mõtle
kogu aeg isast. Minu elu on nii palju muutunud ja ma ei kujuta ette, mis see oleks olnud siis, kui ma
ei oleks tulnud siia /14.a. tüdruk Saaremaalt/
Ø Meile tundub, et kõik, mida Teie oma programmis käsitlete on parim võimalik abi, mida sel puhul
üldse anda saab. Midagi, mida paremini/teisiti võiksite? Arvame, et olete oma ala parimad ja
rohkemat ei oska midagi lisada (9-aastase tüdruku vanemad)
Ø Olen südamest tänulik. Me oskame üksteist toetada ja aidata paremini kui keegi teine. Me õppisime,
kuidas kaotusega toime tulla ning kuidas olla ja mida teha, kui me satume emotsioonides ning
hinges musta auku. Lapsed ja noored nagu meie tõesti vajavad seda laagrit. Te mõistaksite
paremini, kui näeksite, kuidas me üksteist tugevamaks teeme lihtsalt koos olles /16.a. tüdruk Ida-
Virumaalt/
Ø Siin on toredad grupijuhid, kes aitavad meil kõigil asju paremini mõista ja eluga edasi minna. Ma ei
vahetaks seda nädalat mitte millegi vastu välja /15 a. poiss Jõgevamaalt/
Ø Laager on aidanud mul saada tuttavaks inimestega, kellega mul on midagi ühist ning see on aidanud
mul juhtunust rääkida. See andis mulle jõudu ja jaksu edaspidiseks. See laager on mind aidanud nii
palju, et ma räägiks oma juhtunust isegi võõrale inimesele /15.a. tüdruk Jõgevamaalt/
Ø Olen väga tänulik selle võimaluse eest, mis te minu pojale pakkusite. Ta oli õnnelik ja rahulolev ja
ta sai rääkida oma probleemist, mis ta sees oli peidus /14.a. poisi ema Tartust/
Varasemaid näiteid lastelt vanuses 10-17.a.
Ø On oluline teada, et ma pole ainukene, kellel nii on juhtunud; süütunnet on vähemaks
jäänud; ma ei mõtle enam nii palju sellele, et mina olen isa surmas süüdi.
Ø Aitab see, et me räägime end siin tühjaks ja siis on mujal hiljem kergem olla. Ja
õpetatakse kuidas sellest üksinda üle saada.
Ø Mina olen 13.aastane tüdruk, kes kaotas oma ema. See oli raske küll, aga grupitöö aitas
väga. Väga paljud arvasid alguses, et see grupitöö on igav ja ei aita, tegelt see aitab väga
palju!
Ø Peale esimest päeva tekib juba tunne, et tead kõiki palju aastaid.
Ø Grupitöös olid ka grupijuhid väga head: kuulasid oskasid kaasa rääkida ja andsid nõu
edaspidiseks. Mõelda sai ja sai ka mõtted selgemaks.
Ø Ma pole ainus, kellel keegi surnud, kui albumeid vaatan, pole nii valus ja kurb.
Ø Julgust rääkida oma tunnetest, kurbusest, rõõmust, avalikult ja jääda selle juures
iseendaks on kõige suurem asi selle juures, mida ma siin õppisin.
Ø Olen palju rõõmsameelsem. Rõõmsa meele sain just siit.
Ø Mina kaotasin enda ema, ning ei julgenud siia tulla. Kui mul oli juba piisavalt julgust,
tulin. Kohtusin siin enda praeguste parimate sõpradega siis, sain ka suurest leinast üle ja
sain meeletult naerda. Siin on meeletult palju teha, sõbralikud inimesed ja huvitav
õppida.
26
Ø Kui ma esimesel päeval jõudsin Pivarootsi, polnud mul õrna aimugi, mis siin saama
hakkab. Kõik olid kuidagi võõrad ja ma ei teadnud mitte kedagi. Päris imelik oli. Aga siis
tuli esimene grupitöö ja ma sain tuttavaks esimeste inimestega. Tuli välja, et nad on väga
toredad. Saime siis oma grupis juba enam-vähem tuttavaks ja varsti polnud mul enam
mingit hirmu. Hirm oli asendunud naeru, rõõmu ja mõistmisega. Meil oli grupis tore,
saime rääkida kõigest ja tänu sellele on mul palju kergem. Mis on veel oluline, grupitöö
kõrvalt tegime me väga palju mänge ja muid tegevusi, mis on tõesti väga lõbusad.
Sõbrad, kelle ma olen endale siit leidnud, on mulle väga olulisteks saanud ja nad on mulle
väga kallid.
Ø See pole üldse mingi ringis istumine, küünla põletamine ja koos kogu aeg nutmine. Seal
on nii rõõmu kui kurbust. Aga teadmine, et sa pole üksi aitab.
Ø Olen õppinud paremini teisi inimesi mõistma ja ka endast paremini aru saama.
Ø Ma poleks kunagi arvanud, et tühipaljast rääkimisest võib nii kergeks minna.
Ø Juhtumitest rääkida oli kurb, aga sellest oli kasu.
Ø Siin sa saad oma muredest rääkida, leida lahendusi ja ka oma muresid teistega jagada.
Siin kõik mõistavad sind, sest kõik on siin ühe mure pärast ja seda võetakse tõsiselt. Siin on
kõik sõbralikud.
Ø See on ikka hea, et on, kus saab ennast välja elada ning ei pea enda mõtteid ja tundeid elu
eest varjama ja alla suruma.
Ø Leidsin endale palju sõpru ja need on parimad sõbrad mu elus.
Ø Suured tänud, et olete siinse toimumise võimalikuks teinud. Noorte eludele on see suureks
hüppelauaks edasises elus hakkama saamiseks peale nii suurt traagilist sündmust. Just siit
saame me abi, nõu ja toetust, kuidas edasi elada täisväärtuslikku elu ilma, kas emata,
isata või venna, õeta. Ilma selleta jääksid paljud noored tänu lähedase kaotusele elu
hammasrataste vahele. Ma tänan kogu südamest, et selline tegevus toimub ning usun, et
seda teevad ka meie kadunud lähedased.
27
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
„Lähedase pereliikme kaotanud laste rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana“
Esitaja: Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ
LISADE NIMEKIRI
LISA 1 Projekti tulude-kulude eelarve
LISA 2 Projekti lühikirjeldus (lk. 2-14)
LISA 3 Projekti tõenduspõhisus (lk. 15-17)
LISA 4 Nõuded kvaliteedile ja kvaliteedikontroll (lk. 18-19)
LISA 5 Projekti meeskond (lk. 19)
LISA 6 Võtmeisikute CV (Maire Riis) (lk.20-23)
LISA 7 Võtmeisikute CV (Merike Sarapuu) (lk.24-25)
LISA 8 Projekti elluviimisel saadud tagasiside sihtrühmadelt ja seotud huvirühmadelt
(lk.26-27)
LISA 9 Omafinantseeringu kinnitus
28
Page 1
2019
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Projekt "Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon vaimse tervise mõjutajana"
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik
summa summa/ TÖÖTASUD
EUR vastamise kp. töötasud koos maksudega
EUR Programmi ettevalmistamine, perede ja laste valik, eelhindamine (kohtumised) üld
Hasartmängumaksu 70000 2 kuni 4 spetsialisti , 6 kuud 10436
Nõukogu (2 spetsialisti x 2 kuud x 350 eur/bruto; 4 spetsialisti x 4 kuud x 400 eur/bruto )
Täiskasvanud pereliikmete leinatoetusgrupid
2 linna, 2 grupijuhti, 3 gruppi X 3 tundi x 30 eur/bruto 1445
Individuaalne traumatöö peredele (aasta jooksul)
130 tundi x 25 eur/bruto 4349
Intensiivsed leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis
10 grupijuhti x 42 tundi x 30 eur/bruto 16859
10 spetsialisti (individuaaltöö, tegevused jm) x 98 tundi x 10 eur/bruto 13112
1 tegevusterapeuti, 100 tundi x 16 eur/bruto 2141
üldjuhtimine 1 in x 98 t x 12 eur/bruto, 1 in 98 t x 4 eur/bruto 2099
Täiendkoolitused sotsiaaltöötajatele jt. sotsiaalvaldkonna spetsialistidele
koolituste ettevalmistamine (info levitamine, korraldamine, registreerimine jm)
( 6 koolitust x 150 eur/bruto ) 1204
koolituste/supervisioonide läbiviimine
(6 koolitust x 8 tundi x 60 eur/bruto) 3853
tagasiside analüüs, kokkuvõtete tegemine
12 tundi x 10 eur/bruto 161
Leinatoetusprogrammi hindamine
11 grupi-ja tegevusjuhti, 14 tundi x 6 eur/bruto 1236
2 spetsialisti, 40 tundi x 10 eur/bruto 1070
KOOLITUSTE JA GRUPITÖÖDE LÄBIVIIMISE MUUD KULUD
ruumide rent (3 koolitust x 8 tundi) koos tehnilise toega 334
Page 2
PROJEKTIJUHTIMISKULUD (11 kuud)
töötasud koos maksudega (2 in: projektijuht, projektijuhi abi, 300 eur br/kuus) 8831
raamatupidamisteenus (120 eur/kuus) 1320
kontoriga seotud kulud (rent, kommunaalkulud: 130 eur/kuus) 1430
transpordikulud (sõidud seoses projektikoosolekutega Tartus, Tallinnas vm) 120
HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU TOETUSE KULUD KOKKU 70000
Kaasfinantseerijad
KOV 10000 2240 Intensiivse leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis
ruumide rent , majutus (45 last x 11 ööd x 10 eur) 4950
toitlustuskulu (45 last x 14 päeva x 10 eur) 6300
laste transport (Tallinnast 1 buss, 3 x aastas, laste bussipiletid, ekskursioonid) 990
Omafinantseering
(Kampaaniad, asutuste 3392 6000 Intensiivse leinagrupitöö sessioonid 14-päevases programmis
jm toetused, omaosalus) ruumide rent , majutus (12 grupijuhti, 2 praktikanti x 11 ööd x 10 eur) 1540
toitlustuskulu (12 grupijuhti, 2 praktikanti x 14 päeva x 10 eur) 1960
meeskonnna transport (7 in, 3 korda, Tartust, Tallinnast, Pärnust) 400
laste transport (Tartust, 1 buss, 3 x aastas, laste bussipiletid) 1900
1 tegevusterapeuti, 25 tundi x 14 eur/bruto 450
Sidekulud
sidekulud (sh postikulud, internet) KOV-ga, peredega jm. (11 kuud) 550
Meeskonna koolitusseminaride/supervisioonide kulud
koolitus/supervisioon meeskonnale: 15 tundi x 60 eur/bruto 900
toitlustus (4 päeva x 11 in x 10 eur) 440
transpordikulud (sõidud ettevalmistusseminaridele, Tallinnast ja Tartust) 100
ruumide rent programmi ettevalmistusseminarideks (11 in, 4 päeva x 200/päev) 800
Koolituste ja toetusgruppide läbiviimise kulud
toetusgruppide kohvipausid (2 linna, 11 korda x 6 eur) 132
transport, vajadusel majutus koolituste/supervisioonidega seoses üle Eesti (5 x 20 eur, 2 x 60 eur) 220
TULUD KOKKU 83392 8240 KULUD KOKKU 91 632
Kaas-ja omafinantseering 21632
LISA 9
Hasartmängumaksu Nõukogule
Garantiikiri. 29.01.2019
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm garanteerib Hasartmängumaksu Nõukogule
esitatud projekti „Lähedase pereliikme kaotanud laste ja perede rehabilitatsioon
vaimse tervise mõjutajana“ omafinantseeringu summas: 9 392 EUR (üheksa tuhat
ükssada kaheksakümmend viis).
Maire Riis
Juhatuses esimees
Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ
tel. + 372 50 696 58
e-post:
[email protected]