Tere!
Edastame Eesti Tegevusterapeutide Liidu pöördumise seoses tervishoiuteenuse osutamisel
tegevusterapeutidele esitatavate nõuetega (täpsemalt kutseregistri registreeringu nõue).
Pöördumisele on lisatud mustand kirjast teenuse osutajatele, mille võiksime Eesti
Haigekassaga koostöös välja saata.
Kõike paremat soovides
Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatus
Rain Laane
Juhatuse esimees
Eesti Haigekassa
E-post:
[email protected]
Heli Paluste
Tervishoiuvõrgu juht
Sotsiaalministeerium
E-post:
[email protected]
Lugupeetud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindaja!
Käesoleva kirjaga soovib Eesti Tegevusterapeutide Liit täpsustada tervishoiuteenuse
osutamisel osalevale tegevusterapeudile esitatud nõudeid ja selgitada praegust olukorda.
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus1 on tegevusteraapia teenuste 7053, 7054,
7061 osutajaks märgitud tegevusterapeut, kuid seadustes ei täpsustata, kellel on õigus
tegevusterapeudina töötada. Tervishoiuteenuse korraldamise seadusega on reguleeritud
tegevusteraapia eriala üliõpilase osalemine teenuse osutamisel2, kuid täpsemalt on
määratlemata, keda loetakse pädevaks tegevusterapeudiks teda juhendama. Vähemalt
alates 2012. aastast on ravi rahastamise lepingu üldtingimustes sees, et haigekassa võtab
tasu maksmise kohustuse üle kui tegevusterapeut on registreeritud kutseregistris3.
Kutsetunnistuse nõue lisati ravi rahastamise lepingu üldtingimustesse ajal, mil
tegevusterapeudi kutset veel välja ei antud. 2014. aastal saadeti Liidule ülevaatamiseks ja
kommenteerimiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu, milles oli algselt plaanis kutsetunnistuse nõue lisada Tervishoiuteenuste
korraldamise seadusesse4.
Kutsetunnistuse nõude vajalikkuse osas liigub vastuolulist infot nii spetsialistide kui ka
teenuse osutajate seas. Kahjuks on hetkel Eestis tekkinud olukord, kus paljud
tervishoiuteenuseosutajate juures töötavatest tegevusterapeutidest on kutsetunnistuseta.
Eesti Tegevusterapeutide Liit on olnud tegevusterapeudi kutse andjaks alates 2013. aastast.
Vastavalt kutse andmise korrale oli kutse taotlemise eeltingimuseks lisaks erialasele
kõrgharidusele ja 1 EAP ulatuses täiendkoolitustele ka 3-aastane töökogemus pärast
1
§ 26. lõige 7) 2) koodidega 7053, 7054 ja 7061 tähistatud tervishoiuteenuste piirhinda rakendatakse,
kui teenust osutab tegevusterapeut;
2
§ 43. 7) tegevusteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud
ained, tegevusterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
3
9.3. Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle, kui teenuse osutamisel osalevad
Tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad logopeed, kliiniline psühholoog, füsioterapeut ja
tegevusterapeut, kes on registreeritud kutseregistris
4
§ 43. lõige 1) 6) spetsialist, kellel on kutseregistris registreeritud tegevusterapeudi kutse;
erialase kõrghariduse omandamist5. Kutse andmist viidi läbi üks kord aastas sügisel ning
perioodil 2013 kuni 2015 anti välja kokku 18 kutset. 2016. aastal kutse taotlejaid ei olnud ja
2017. aastal ei antud kutseid välja dokumentatsiooni vananemise tõttu. 2018. aastal
uuendati tegevusterapeudi kutsestandardit ning kutse andmine viidi vastavusse uue
kutsestandardiga. Eelpool toodust tulenevalt on kutsetunnistust saanud taotleda (ja olla
registreeritud kutseregistris) ainult tegevusterapeudid, kes lõpetasid tegevusteraapia eriala
2012. aastal6 või enne seda. Suur osa pärast 2012. aastat lõpetanutest töötab aga hetkel
tervishoiuteenuste osutajate juures ning see on teinud tegevusteraapia teenuse
tervishoiusüsteemis kättesaadavaks. 2018. aastal vastu võetud kutse andmise korra järgi
vähendasime senist kolmeaastast töökogemuse nõuet 6-kuuliseks. Sellega lõpetasime
olukorra, kus tegevusterapeut oleks pidanud enne tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle
minemist töötama kuskil mujal kolm aastat. Koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga on
ettevalmistamisel eriala lõpetamisel esmase kutse andmine, millega kaasneb eriala
lõpetamisel ka eluaegne kutse.
Liit on juba välja kuulutanud selleaastase kutsete taotlemise vooru ja tegutseb selle nimel, et
tõsta tegevusterapeutide teadlikkust kutsetunnistuse vajalikkusest. Eesti Tegevusterapeutide
Liidule on aga ka tähtis, et tervishoiuteenuse osutajate juures töötavate tegevusterapeutide
kutsetunnistuse puudumine ei halvendaks teenuse kättesaadavust patsientidele, ei paneks
töötavaid tegevusterapeute ebavõrdsesse olukorda ega tooks kaasa teenuse osutajatele
trahve või teenuse rahastamata jätmisi.
Soovime koostöös Eesti Haigekassaga saata tööandjatele välja kirja (mustand lisatud
failina), milles rõhutame kutsetunnistuse tähtsust. Samuti teeme ettepaneku kehtestada
kutseregistri registreeringu nõudele üleminekuaeg kuni 01.01.2021 kuupäevani. Antud aeg
võimaldaks Eesti Tegevusterapeutide Liidul võtta ühendust tegevusteraapia eriala
lõpetanud tegevusterapeutidega ning viia läbi nendega kutseeksamid kutsetunnistuste
väljastamiseks.
Grete Anton Anne-Mari Rebane
Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liit
Juhatuse esimees Juhatuse aseesimees
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
5
Vähemalt kolme-aastane erialase praktilise töö kogemus pärast erialase kõrghariduse omandamist
vähemalt 0,5 koormusega viimase viie aasta jooksul
6
Kuni 2014. aastani lõpetasid tegevusterapeudid iga kahe aasta tagant, 2013. aastal lõpetajaid ei
olnud.
Lugupeetud Tervishoiuteenuse osutaja esindaja! Käesoleva kirjaga soovib Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatus juhtida Teie tähelepanu Eesti Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingu lisa 1 punktile 9.3, mille kohaselt võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle, kui teenuse osutamisel osalevad Tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad logopeed, kliiniline psühholoog, füsioterapeut ja tegevusterapeut, kes on registreeritud kutseregistris. Eesti Tegevusterapeutide Liit peab kutsesüsteemi oluliseks teenuse kvaliteedi hoidmisel ja edendamisel. Liit on olnud tegevusterapeudi kutse andjaks alates 2013. aastast. Kutseregistris registreeritakse tegevusterapeudid, kellele on pärast kutseeksami edukat sooritamist väljastatud kutsetunnistus. Kooli lõpetamisel tegevusterapeutidele kutset ei omistata ning kutseregistris neid eriala lõpetamise järgselt ei registreerita. Eesti Tegevusterapeutide Liit on välja kuulutanud ka selleaastase kutse taotlemise vooru ning eeldavatasti toimuvad kutseeksamid juba detsembris. Tegevusterapeutide palkamisel haigekassa tervishoiuteenuse loetellu kantud tegevusteraapia teenuse osutamiseks soovitame kontrollida üle kutsetunnistuse olemasolu ning lisada kehtiva kutseregistri registreeringu nõude ka töötajaga sõlmitavasse lepingusse. Juba kehtivate töösuhete puhul, kui töölepingutes puudub viide kutseregistri registreeringule või kutsetunnistusele, ei tohiks kutsetunnistuse puudumine mõjutada töötajaga sõlmitud lepingu kehtivust ega panna töötajat sellest tingituna varasemaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Teenuse osutamisel kutsetunnistuseta tegevusterapeudi poolt ei võta haigekassa vastava teenuse eest tasu maksmise kohustust üle alates …... [siia paneks siis ülemineku kuupäeva kui selle rakendamine on võimalik] . Eesti Tegevusterapeutide Liit soovitab tööandjatel kontrollida asutuses töötavate tegevusterapeutide kutsetunnistuste olemasolu ning vajadusel leida võimalused ja vahendid kutsetunnistuse omandamise toetamiseks. Kehtiva kutsetunnistuse olemasolu on võimalik kontrollida Kutseregistrist ( https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/valjastatudkutsed ).