dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 9. november 2018
Viit
1.2-3/3485-1
Registreeritud
9. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Ly Pärenson
Lahendamise tähtaeg
23. november 2018

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.bdoc2586 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium 09.11.2018 nr 1-4/18/7286 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3.–8. Määruse lisad 2–7 9. Määruse lisa 12 10. Määruse lisa 13 Teadmiseks: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Keemiatööstuse Liit, AS Kunda Nordic Tsement, Eesti Energia Aktsiaselts, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstus OÜ Reet Pruul 626 0731, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 18.10.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr … Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel. § 1. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruses nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“; 2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus reguleerib põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatud järgmiste saasteainete heitkoguste määramist: 1) vääveldioksiid (SO2); 2) lämmastikoksiidid (NO2 + NO); 3) süsinikoksiid (CO); 4) lenduvad orgaanilised ühendid (CnHm); 5) osakesed; 6) polüklooritud bifenüülid (PCB); 7) polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF); 8) benso(a)püreen; 9) benso(b)fluoranteen; 10) benso(k)fluoranteen; 11) indeo(1,2,3-cd)püreen; 12) heksaklorobenseen (HCB); 13) raskmetallid. (2) Osakesed käesoleva määruse tähenduses on mis tahes kuju, struktuuri või tihedusega osakesed, mis hajuvad gaasifaasis proovivõtukoha tingimustes ja mida võib koguda filtreerimise teel kindlaks määratud tingimustel pärast analüüsitava representatiivse gaasiproovi võtmist ning mis jäävad filtrist ülesvoolu ja filtrile pärast kuivatamist kindlaksmääratud tingimustes.“; 3) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Saasteaine heitkoguse arvutuslikul määramisel võib lisaks käesoleva määruse lisades sätestatud eriheidetele kasutada põletusseadme või püüdeseadme tootja kinnitatud andmeid.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Eriheidete arvutamise alusena aktsepteeritakse mõõtmisi, mis on mõõdetud ajal, mil põletusseade töötab stabiilselt tavapärasele käitamisele vastava ühtlase koormusega. Käivitamise ja seiskamise perioode ei arvestata. (5) Kui eriheidete arvutamise aluseks on pidevseire andmed, lähtutakse mõõteperioodi keskmisest kontsentratsioonist.“; 5) paragrahvi 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) mõõtja ja mõõtmise tellija koostavad mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande käesoleva määruse lisa 2 kohaselt ning mõõtmise tellija säilitab mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruannet vähemalt viis aastat;“; 6) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „lisast 3–8“ tekstiosaga „või 13“; 7) paragrahv 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Põlevkiviõli tootmisel arvutatakse osakeste ja raskmetallide heitkogused järgmiselt: 1) leitakse saasteaine eriheide qõi käesoleva määruse lisast 12; 2) arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes tekkivast põlevkiviõli kogusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = Mõli × qõi / t mg/s, kus Mõli – tekkiva põlevkiviõli kogus (t); qõi – i-nda saasteaine eriheide (mg/tõli); t – põlevkiviõli tootmise aeg (s); 3) arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine heide Mi, lähtudes tekkivast põlevkiviõli kogusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10–6 × Mõli × qõi, kg/a, kus Mõli – tekkiva põlevkiviõli kogus (t); qõi – i-nda saasteaine eriheide (mg/tõli).“; 9) lisad 2–8 kehtestatakse uues sõnastuses ja määrust täiendatakse lisadega 12 ja 13 (lisatud). § 2. Käesoleva määruse jõustumisel pooleliolevad keskkonnaloa taotlemise menetlused viiakse lõpuni keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ kohaselt. Enne käesoleva määruse jõustumist antud õhusaasteload kehtivad kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, kuid heitkoguste arvestamisel on lubatud kasutada käesoleva määruse lisades esitatud eriheiteid. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel. Määrusega kehtestatakse uued saasteainete eriheited biomassi, maagaasi, kivisöe, turba, vedelkütuste ja põlevkivi kasutamisel. Lisaks täpsustatakse määruses kehtivaid põhimõtteid ning täiendatakse mõõtmiste protokolli nõudeid. Kütuste põletamisel põletusseadmetes ja põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivad saasteainete eriheited kehtivad alates aastast 2004, mil kehtestati välisõhu kaitse seaduse alusel keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 99 „Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid“. Eriheiteid analüüsiti Keskkonnaministeeriumi töögrupis, milles osalesid Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK) spetsialistid. Leiti, et kehtivad eriheited on aegunud, sest saasteainete eriheited on tegelikkuses vähenenud tänu tootmise ja püüdeseadmete tehnoloogiate arengule ning seega vajavad uuendamist. Uute eriheidete aluseks võeti Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi (European Monitoring and Evaluation Programme – EMEP) ja Euroopa Keskkonnaameti (European Environmental Agency – EEA) õhusaasteainete inventuuri käsiraamatus esitatud vastavad eriheited https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2016 ning EKUKi tehtud mõõtmiste tulemused. Lähtuti ettevaatusprintsiibist ehk valiti võimalik halvim olukord (suurim eriheide). Põletusseadmete eriheidete täpsustamiseks tegi EKUK uuringud „Välisõhku eralduvate saasteainete eriheidete täpsustamine“ ja põlevkivi termilise töötlemise käigus eralduvate saasteainete eriheidete määramiseks „Raskmetallide, püsivate saasteainete ja ülipeente osakeste eriheidete määramine põlevkivi termilisel töötlemisel“. Eriheidete täpsustamise töös mõõdeti vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NO2 + NO), süsinikoksiidi (CO), lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), tahkete osakeste (TSP, PM10, PM2,5) ning raskmetallide, (elavhõbeda, kaadmiumi, plii, vase, tsingi, arseeni, kroomi, nikli ja vanaadiumi) sisaldust põletusseadmetest väljuvates gaasides. Mõõdetavate põletusseadmete valikus olid esindatud erinevad põletustehnoloogiad (põleti, eelkolle, restkolle, keevkiht), kasutatavad kütused (maagaas, põlevkiviõli, kivisüsi, raskekütteõli, kergekütteõli, puit ja turvas) ning erinevad võimsused (< 50 MW). Põlevkivi termilise töötlemise projekti käigus tehti mõõtmisi põlevkivi põletavates soojus- ja elektrijaamades, põlevkiviõlitööstuses ning tsemendi tootmisel. Mõõdeti põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivate raskmetallide (elavhõbeda, arseeni, plii, kaadmiumi, kroomi, nikli, tsingi, vanaadiumi, vase), tahma (BC) ning peente osakeste (suurusjaotus 40 nm-10 µm) ja lisaks veel õlitootmises tekkivate dioksiinide ning furaanide sisaldust väljuvates gaasides. Saadud tulemused on aluseks põlevkivi termilise töötlemise protsessidest pärinevate saasteainete eriheidetele. Põlevkivi põletamisel eralduvate raskmetallide, tahma, peenosakeste (PM 40 nm–10 µm), dioksiinide ning furaanide (PCDD/F) eriheited, mida kasutatakse Eesti riiklikus heiteinventuuris, on samuti määratud aastaid tagasi. Selle aja jooksul on oluliselt täiustunud ning paranenud nii põletamis- ja töötlemistehnoloogiad kui ka määramismeetodid, lisandunud on mitmeid püüdeseadmeid ning seetõttu ei iseloomusta need eriheited enam hetkeolukorda 1 ning selle tulemusena toimub heitkoguste ülehindamine. Täpsustatud eriheited võimaldavad hinnata täpsemalt tekkivate oluliste saasteainete heitkoguseid ning tekib võimalus saada parem ülevaade võimalikest saastetasemetest Eestis ja selle lähiümbruses. Seoses Minamata konventsioonist tulenevate nõuetega elavhõbeda heidete piiramiseks on oluline ka, et Eesti esitab riikliku heiteinventuuriga korrektsed, reaalset heidet iseloomustavad andmed. Lisaks on oluline raskmetallide heitkoguste täpsustamine Genfi konventsiooni raskmetallide protokolli raames. Seni puudusid riiklikus heiteinventuuris kajastatavate saasteainete (tahm, eriti peened osakesed) eriheited ning põlevkiviõli tootmisel tekkivate raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide eriheited, mida esitatakse lisaks riikliku heiteinventuuri andmetele ka Stockholmi ja Genfi konventsioonide alusel esitatavates aruannetes. Eelnõukohane määrus ei ole seotud menetluses olevate õigusaktidega. Määruse eelnõu koostasid Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialistid Kaidi Kiil (teenistussuhe ajutiselt peatunud) ja Reet Pruul (tel 626 0731, [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel osalesid Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa (tel 611 2937, [email protected]) ja andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets (tel 5648 7722, [email protected]), Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel (tel 673 6628, [email protected]), andmehaldusosakonna peaspetsialistid Natalija Kohv (tel 673 7571, [email protected]) ja Ardi Link (tel 673 6638, [email protected]) ning Keskkonnaameti keskkonnaosakonna välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits (tel 627 2177, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 0717, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruses tehtavad muudatused: Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, täiendades seda põlevkivi termilise töötlemise osaga. See on vajalik, et määrusega kehtestada ka põlevkiviõli tootmisest pärinevate saasteainete eriheited. Samuti sätestatakse termin „osakesed“ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) nr 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta ja samamoodi on see sätestatud ka keskkonnaministri 05.11.2017 määruses nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. Punktiga 2 täiendatakse §-s 1 sätestatud reguleerimisala, lisades konkreetsed saasteainete nimetused. Lisatakse ka põlevkivi termiline töötlemine, sh põlevkiviõli tootmine, millele siiani ei ole saasteainete eriheiteid kehtestatud, kuid mis on oluline saasteainete heidete põhjustaja. Punktiga 3 muudetakse § 2 lõiget 3, asendades selle uue sõnastusega, mille kohaselt võib saasteainete heitkoguste arvutuslikul määramisel kasutada lisaks määruses sätestatud 2 eriheidetele ka põletusseadme või püüdeseadme tootja kinnitatud andmeid. Säte võimaldab arvestada põletusseadmete spetsiifiliste näitajatega saasteainete heitkoguste arvutamisel. Punktiga 4 täiendatakse § 2 lõigetega 4 ja 5. Lõikes 4 sätestatakse uus põhimõte seadme töökoormuse kohta mõõtmiste ajal. Siiani nõuti, et seadmest väljuvate saasteainete heitkoguste mõõtmised peavad toimuma vähemalt 80% nominaalkoormuse juures. Praktikas oli selle nõude täitmine väga raske, sest põletusseadmed suudavad 80% koormuse nõuet tagada vaid väga üksikutel juhtudel ja valdavalt ainult väga külmal perioodil. Uue sätte põhimõte on, et mõõtmised peavad toimuma ajal, mil seade töötab stabiilselt normaaltingimustel tootmisele tüüpilistele oludele vastava ühtlase koormusega. See tähendab, et kajastatakse kõige reaalsemat olukorda ning mõõtmiste jaoks ei ole vaja eritingimusi tekitada. Lõikes 5 sätestatakse saasteainete heitkoguste eriheidete arvutamise võimalus mõõteperioodi keskmise kontsentratsiooni alusel juhul, kui käitises tehakse saasteainete heite pidevseiret. Punktiga 5 muudetakse § 3 punkti 4 sõnastust, et täpsustada informatsiooni esitamist lisa 2 kohaselt. Kehtiva määruse kohaselt pidi mõõtja koostama mõõtmiste protokolli ja mõõtmistulemuste aruande. Praktikast ilmneb, et teatud informatsiooni (näiteks tootmises kasutatavate materjalide, kütuste, võimsuste jne kohta) ei oma mõõtja, vaid see on mõõtmiste tellijal ehk käitajal, kes ka vastutab nimetatud informatsiooni õigsuse eest. Seetõttu on sätte sõnastust muudetud ning lisasse 2 on lisatud informatsioon, mille esitab mõõtmiste tellija ehk käitaja vajaduse korral Keskkonnaametile või Keskkonnainspektsioonile. Punktiga 6 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 3, täiendades sätet viitega uutele põlevkivi eriheidetele, mis kehtestatakse lisaga 13. Punktiga 7 muudetakse § 4 lõiget 2. Sissejuhatavat lauseosa täiendatakse täpsustusega, et lisaks kütuses sisalduvale väävlisisaldusele võib vääveldioksiidi heidet arvutada määruse lisades sätestatud eriheite järgi. Punktiga 8 täiendatakse § 4 lõikega 6, kus esitatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivate raskmetallide ja osakeste hetkeliste heitkoguste ja aastase heite arvutamise valemid, et kõik asjaomased osalised hindaksid heidete koguseid samadel alustel. Punktiga 9 asendatakse kehtiva määruse lisad 2–8 ja täiendatakse määrust lisadega 12 ja 13. Lisade struktuur erineb kehtivast – saasteainepõhise lähenemise asemel on lisade aluseks võetud kasutatav kütus ja sellega seotud saasteained. Eriheited kehtestatakse kuni 50 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmetele ning põlevkivi termilisele töötlemisele, st põletamisele ja õlitootmisele. Siiani kehtisid eriheited kuni 10 MWth ja 10–50 MWth põletusseadmetele eraldi, kuid selline jaotamine ei ole vajalik. Uutes lisades esitatakse kuni 50 MWth allikatest pärinevad saasteainete eriheited puhastussüsteeme arvestamata, st puhastusseadme efektiivsuse põhjal tuleb arvutada konkreetse heiteallika väljuvas gaasis sisalduvate saasteainete eriheited. See tagab täpsemad andmed konkreetse käitise kohta. Saasteainete eriheidete uuendamisel arvestati Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa Seire ning Hindamisprogrammi koostatud õhusaasteainete inventuuri käsiraamatusse kirja pandud 3 eriheidetega, esitatud on parima olemasoleva teabe kohased eriheited eri tootmissektoritele. Käsiraamatu andmed on aluseks ka Euroopa Liidu liikmesriikide heiteinventuuri andmete arvutamisel. Eriheidete aluseks olevate allikate loetelu on esitatud seletuskirja lisas. Riikliku heiteinventuuri tegemisel kasutatakse olenevalt vajadusest kolme täpsuse taset. Esimene tase on kõige lihtsam, põhinedes lineaarsel seosel eriheidete ja heiteallikate vahel, kasutades statistilisi andmeid ning esindades tüüpilisi keskmisi tingimusi, olles seega kõige suurema määramatusega. Teine tase võtab eriheiteid arvesse tehnoloogia põhjal ja riigiti ning kolmas tase kasutab käitise informatsiooni, olles seega kõige väiksema määramatusega. Eelnõu lisades, mis käsitlevad põletamist põletusseadmetes nimisoojusvõimsusega kuni 50 MWth, esitatud kütuste põletamisel tekkivate saasteainete eriheidete määramisel lähtuti käsiraamatu 2. taseme andmetest, lisaks on arvestatud ka EKUKi mõõtmiste tulemusi kuni 50 MWth nimisoojusvõimsusega põletusseadmetes ja põlevkivi termiliselt töötlevates käitistes – elektrijaamades ja põlevkiviõlitehastes ning tsemenditehases. Eriheitena on asjakohane kasutada mõõtmistulemuste normaliseeritud kontsentratsioone, millest usaldusvahemiku 95% osa (95% CI UB) tagab eriheite reservi põlevkivi koostise ja tehnoloogiliste protsesside võimalike kõikumiste korral. Eriheidete tabelitesse lisatakse ka eri kütuste põletamisel tekkivate polüklooritud bifenüülide (PCB), polüklooritud dibenso-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF), benso(a)püreeni, benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeo(1,2,3-cd)püreeni, heksaklorobenseeni (HCB) eriheited. Määruses on eriheited saasteainete heitkoguste arvutamiseks esitatud hinnanguliste väärtustena. Kõige täpsemad ja konkreetse seadme spetsiifilisemad eriheited saadakse otseste (pidev)mõõtmistega. Põletusseadmete puhul tuleb (lisaks saasteainete heitkoguste väljaarvutamisele) teada ka mõningate saasteainete kontsentratsioone (mg/Nm3) väljuvates gaasides. Keskkonnaministri 05.11.2017 määruses nr 44 sätestatakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning osakeste heite piirväärtused kontsentratsioonina, mida ületada ei tohi. Eelnõukohases määruses esitatud eriheiteid saab kasutada ennekõike saasteainete heitkoguste väljaarvutamiseks. Eriheidete põhjal kontsentratsioonide määramine on väga hinnanguline, sest tegemist on kaudse meetodiga, millel on suur määramatus. Heite piirväärtustele vastavuse hindamiseks on keskmistele ja suuretele põletusseadmetele kehtestatud saasteainete seirekohustus. Põlevkivi termilise töötlemise, sh õlitootmise, raskmetallide uued eriheited iseloomustavad protsesse paremini ning on oluliselt väiksemad kehtivatest põlevkivi põletamisel siiani kasutatavatest eriheidetest. Seega uute eriheidete kasutamine võimaldab anda riigi aruandluses täpsema seisu saasteainete heitkogustest, parandades Eesti ja sh põlevkivi kasutamise kuvandi. Käitajatele tähendab väiksemate eriheidete rakendamine väiksemaid saastetasusid. Õlitööstuse tahkeid heiteid ja raskemetallide heiteid ei saa esitada ühikuna mg/GJ kohta. Õige on nende puhul esitada kg/a (kilogrammi aasta kohta) või siis t/a (tonni aasta kohta), sest ei ole üheselt tehtud kindlaks toorme jaotumist, st milline osa sisenevast põlevkivist võtab osa õlitootmise ja milline osa järelpõlemise protsessist. Ka õlitööstuse parima võimaliku tehnika dokument „Eesti Põlevkiviõli tootmise parim võimalik tehnika“ kasutab eriheidete jaoks toodanguga seotud samu ühikud. 4 Lisas 12 sätestatavate põlevkiviõli tootmise eriheidete tabelis on praegu puudu Kiviõli Keemiatööstuse ASi eriheited. Kiviõli Keemiatööstuse AS paigaldas käesoleval aastal elektrifiltri, mis oluliselt vähendab osakeste ja seega ka osakese koostisesse kuuluvate raskmetallide heidet. Elektrifiltri seadistamise tõttu ei ole saanud mõõta heiteid, mis läbivad elektrifiltrit. Novembris peaks elektrifilter hakkama normaalselt tööle ning siis tehakse ka heidete mõõtmised, mille alusel saab määrata eriheited. Lisa 12 täiendatakse vastavate näitajatega enne määruse kehtestamist. Paragrahvis 2 sätestatakse, et pooleliolevad keskkonnaloa menetlused viiakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud määruse kohaselt ning enne eelnõukohase määruse jõustumist antud keskkonnaload kehtivad kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni, aga heitkoguste arvestamisel on lubatud kasutada käesoleva määruse lisades esitatud uusi eriheiteid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määrusega kaasnev mõju tuleneb tehnoloogia arengut arvestatavate eriheidete uuendamisest. Uutest eriheidetest olenevad saasteainete arvutuslikud heitkogused, mis on aluseks maksimaalse lubatud heitkoguse määramisel keskkonnaloal ning saastetasude arvutamisel. Ettevõtete esitatav täpsem saasteainete heitkoguste hinnang võimaldab saada reaalsemad andmed kogu riigi heitkoguste kohta. See annab riigile kasulikku informatsiooni, mis aitab planeerida ja tagada riiklike kohustuste täitmist (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/2284/EL õhusaasteainete ülemmäärade kohta). Täpsemate andmete korral paranevad igal aastal Euroopa Komisjonile esitatavad riikliku heiteinventuuri andmed. Võrreldes kehtiva määrusega on uuendatud saastainete eriheiteid senistest üldjuhul väiksemad, kuid lisatakse ka saasteainete eriheiteid, mida seni sätestatud ei olnud ning ei kajastatud ka riiklikes heiteinventuurides, näiteks põlevkiviõli tootmisel tekkivad raskmetallid. Põlevkiviõli tootmisel tekkivate raskmetallide heidete mittearvestamist on Euroopa Komisjon märkusena esitanud ka riiklike heiteinventuuride ülevaatamisel. Alla 50 MWth põletusseadmete raskmetallide eriheited on kehtivatega võrreldes umbes 20% võrra väiksemad. Sellest tingituna vähenevad umbes sama palju ka aruannetes esitatavad raskmetallide heitkogused ja nendelt makstavad saastetasud. Kuna alla 50 MWth põletusseadmetest eralduvate raskmetallide heited on kehtivate eriheidete alusel alla 10 tonni aastas, siis nende 20% vähenemine ei põhjusta saastetasude laekumiste olulist vähenemist, seega ka mitte olulist rahalist mõju riigieelarvele ega käitistele. Näiteks uuendatud eriheidete alusel väheneb põlevkivi põletamisel plii raporteeritud heitkogus ligi 32 tonnilt ühele tonnile ja tsingil 42 tonnilt kümnele tonnile ja summaarne raskmetallide heitkogus seni raporteeritud 113 tonnilt 15 tonnile. Uuendatud eriheidetega arvestatud raskmetallide heitkogused näitavad, et seni saadi tugevalt ülehinnatud ja reaalset olukorda mittearvestavad heitkogused. 5 Põlevkiviõli tootjad ei ole seni tasunud raskmetallide heitelt saastetasu, kuid eriheidete alusel tehtud saasteainete heitkoguste alusel tuleb neil seda tasuma hakata. Kuivas ja 6% hapnikule taandatud suitsugaasi ühes kuupmeetris on ligikaudu 110 µg raskmetalle, ehk 0,5 g raskmetalle 1 tonni toodetud põlevkiviõli kohta. Kui arvestada, et põlevkiviõli tootmine toimub nominaalkoormusel kogu aasta jooksul ööpäev ringi, siis ühe Enefiti õlitootmise üksuse kohta tuleks saastetasu maksta aastas orienteerivalt mõnisada eurot. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine toob kaasa uusi tegevusi, muutuvad tulud ja kulud. Eriheidete muutmine ei too Keskkonnaametile keskkonnalubade kiire muutmise vajadust, vaid uuenenud eriheidetega saasteainete heitkogused arvutatakse siis, kui tekib mõni muu vajadus keskkonnaluba muuta. Keskkonnaagentuurile toob eriheidete muutmine kaasa vajaduse arvutada ümber Eesti riikliku heiteinventuuri andmed. Selle kohustuse eest vastutaval Keskkonnaagentuuril on seega oodata töökoormuse kasvu. Põlevkivi põletamisel tekkivate saasteainete eriheidete muutmine vähendab riiklikus heiteinventuuri aruandes raskmetallide aastast summaarset heidet ligikaudu 100 tonni, mistõttu kehtivate saastetasude hindade alusel väheneb põlevkivi põletavatel käitistel saastetasu tasumise kohustus umbes 125 000 euro võrra (ühe tonni raskmetallide heite saastetasu on 1278 eurot), kuid lisandub põlevkiviõli tootjate saastetasu raskmetallide heite eest mõnisada eurot õlitootmisseadme kohta. Vähem makstava saastetasu võrra väheneb riigieelarvesse laekuv summa. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Keemiatööstuse Liidule, ASile Kunda Nordic Tsement, Eesti Energia Aktsiasektsile, Viru Keemia Grupp ASile ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le e-postiga. 6 Lisa Eriheidete sätestamiseks kasutatud allikad Tabel 1. Maagaasi eriheited Saasteaine Saasteaine Usaldusvahemik Allikas Saasteaine eriheite ühik eriheide q Madalam Kõrgem Lämmastikoksiid g/GJ 42,8 34 60 EKUK (NOx) Süsinikoksiid (CO) g/GJ 30 15 30 Käsiraamat Mittemetaansed g/GJ 2 1,2 2,8 Käsiraamat lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid g/GJ 0,51 0,004 1,26 EKUK (SO2) Osakesed (PMsum) g/GJ 0,45 0,27 0,63 Käsiraamat Peenosakesed g/GJ 0,45 0,27 0,63 Käsiraamat (PM10) Eriti peened g/GJ 0,45 0,27 0,63 Käsiraamat osakesed (PM2,5) Must süsinik (BC) % PM2,5-st 5,4 2,7 11 Käsiraamat Plii (Pb) mg/GJ 0,0015 0,00075 0,003 Käsiraamat Kaadmium (Cd) mg/GJ 0,00025 0,00013 0,0005 Käsiraamat Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0,1 0,0013 0,68 Käsiraamat Arseen (As) mg/GJ 0,12 0,06 0,24 Käsiraamat Kroom (Cr) mg/GJ 0,00076 0,00038 0,0015 Käsiraamat Vask (Cu) mg/GJ 0,000076 0,000038 0,00015 Käsiraamat Nikkel (Ni) mg/GJ 0,00051 0,00026 0,001 Käsiraamat Seleen (Se) mg/GJ 0,011 0,0037 0,011 Käsiraamat Tsink (Zn) mg/GJ 0,0015 0,00075 0,003 Käsiraamat Polüklooritud ng/GJ 0,5 0,3 0,8 Käsiraamat dibenso-p- dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen µg/GJ 0,56 0,19 0,56 Käsiraamat Benso(b)fluoranteen µg/GJ 0,84 0,28 0,84 Käsiraamat Benso(k)fluoranteen µg/GJ 0,84 0,28 0,84 Käsiraamat 7 Indeo(1,2,3- µg/GJ 0,84 0,28 0,84 Käsiraamat cd)püreen Tabel 2. Kivisöe eriheited Saasteaine Saasteaine Usaldusvahemik Allikas Saasteaine eriheite ühik eriheide q Madalam Kõrgem Lämmastikoksiid g/GJ 180 150 200 Käsiraamat (NOx) Süsinikoksiid (CO) g/GJ 1200 Kehtiv määrus Mittemetaansed g/GJ 20 10 300 Käsiraamat orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid g/GJ Arvestuslik (SO2) Osakesed (PMsum) g/GJ 85 1 90 EKUK Peenosakesed g/GJ 28 1 30 EKUK (PM10) Eriti peened g/GJ 26 1 27 EKUK osakesed (PM2,5) Must süsinik (BC) % PM2,5-st 6,4 2 26 Käsiraamat Plii (Pb) mg/GJ 100 80 200 Käsiraamat Kaadmium (Cd) mg/GJ 1 0,5 3 Käsiraamat Elavhõbe (Hg) mg/GJ 9 5 10 Käsiraamat Arseen (As) mg/GJ 4 0,5 5 Käsiraamat Kroom (Cr) mg/GJ 15 1 20 Käsiraamat Vask (Cu) mg/GJ 10 8 30 Käsiraamat Nikkel (Ni) mg/GJ 10 2 20 Käsiraamat Seleen (Se) mg/GJ 2 0,5 3 Käsiraamat Tsink (Zn) mg/GJ 150 100 300 Käsiraamat Polüklooritud µg/GJ 170 85 260 Käsiraamat bifenüül (PCB) Polüklooritud ng/GJ 100 40 500 Käsiraamat dibenso-p- dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 13 10 150 Käsiraamat Benso(b)fluoranteen mg/GJ 17 10 180 Käsiraamat Benso(k)fluoranteen mg/GJ 9 8 100 Käsiraamat Indeo(1,2,3- mg/GJ 6 5 80 Käsiraamat cd)püreen 8 Heksaklorobenseen µg/GJ 0,62 0,31 1,2 Käsiraamat (HCB) Tabel 3. Turba eriheited Saasteaine Saasteaine Usaldusvahemik Allikas Saasteaine eriheite ühik eriheide q Madalam Kõrgem Lämmastikoksiid g/GJ 281 18 325 EKUK (NOx) Süsinikoksiid (CO) g/GJ 1200 150 3000 Käsiraamat Mittemetaansed g/GJ 20 10 300 Käsiraamat orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid g/GJ Arvutuslik (SO2) Osakesed (PMsum) g/GJ 283 27 636 EKUK Peenosakesed g/GJ 148 23 160 EKUK (PM10) Eriti peened g/GJ 146 21 150 EKUK osakesed (PM2,5) Must süsinik (BC) % PM2,5-st 6,4 2 26 Käsiraamat Plii (Pb) mg/GJ 100 80 200 Käsiraamat Kaadmium (Cd) mg/GJ 1 0,5 3 Käsiraamat Elavhõbe (Hg) mg/GJ 9 5 10 Käsiraamat Arseen (As) mg/GJ 4 0,5 5 Käsiraamat Kroom (Cr) mg/GJ 20 10 80 EKUK Vask (Cu) mg/GJ 20 3 80 EKUK Nikkel (Ni) mg/GJ 10 5 20 EKUK Seleen (Se) mg/GJ 2 0,5 3 Käsiraamat Tsink (Zn) mg/GJ 300 12 350 EKUK Polüklooritud µg/GJ 170 85 260 Käsiraamat bifenüül (PCB) Polüklooritud ng/GJ 100 40 500 Käsiraamat dibenso-p- dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 13 10 150 Käsiraamat Benso(b)fluoranteen mg/GJ 17 10 180 Käsiraamat Benso(k)fluoranteen mg/GJ 9 8 100 Käsiraamat 9 Indeo(1,2,3- mg/GJ 6 5 80 Käsiraamat cd)püreen Heksaklorobenseen µg/GJ 0,62 0,31 1,2 Käsiraamat (HCB) Tabel 4. Biomassi eriheited Saasteaine Saasteaine Usaldusvahemik Allikas Saasteaine eriheite ühik eriheide q Madalam Kõrgem Lämmastikoksiid g/GJ 210 50 300 Käsiraamat (NOx) Süsinikoksiid (CO) g/GJ 1200 415 2300 EKUK Mittemetaansed g/GJ 17 6 22 EKUK orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid g/GJ 11 5 13 EKUK (SO2) Ammoniaak (NH3) g/GJ 37 18 74 Käsiraamat Osakesed (PMsum) g/GJ 145 60 230 EKUK Peenosakesed g/GJ 118 58 220 EKUK (PM10) Eriti peened g/GJ 115 45 180 EKUK osakesed (PM2,5) Must süsinik (BC) % PM2,5-st 15 6 39 Käsiraamat Plii (Pb) mg/GJ 27 0,5 118 Käsiraamat Kaadmium (Cd) mg/GJ 13 0,5 87 Käsiraamat Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0,56 0,2 1 Käsiraamat Arseen (As) mg/GJ 1 0,5 5 EKUK Kroom (Cr) mg/GJ 23 1 100 Käsiraamat Vask (Cu) mg/GJ 20 9 38 EKUK Nikkel (Ni) mg/GJ 20 10 30 EKUK Seleen (Se) mg/GJ 0,5 0,25 1,1 Käsiraamat Tsink (Zn) mg/GJ 512 200 1500 EKUK Polüklooritud µg/GJ 0,007 0,0007 0,07 Käsiraamat bifenüül (PCB) Polüklooritud ng/GJ 100 30 500 Käsiraamat dibenso-p- dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 10 5 20 Käsiraamat 10 Benso(b)fluoranteen mg/GJ 16 8 32 Käsiraamat Benso(k)fluoranteen mg/GJ 5 2 10 Käsiraamat Indeo(1,2,3- mg/GJ 4 2 8 Käsiraamat cd)püreen Heksaklorobenseen µg/GJ 5 0,1 30 Käsiraamat (HCB) Tabel 5. Vedelkütused Saasteaine Saasteaine Usaldusvahemik Allikas Saasteaine eriheite ühik eriheide q Madalam Kõrgem Lämmastikoksiid g/GJ 111 97 132 EKUK (NOx) Süsinikoksiid (CO) g/GJ 42 15 62 EKUK Mittemetaansed g/GJ 15 9 15 Käsiraamat orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid g/GJ Arvestuslik (SO2) Osakesed (PMsum) g/GJ 8 6 10 EKUK Peenosakesed g/GJ 6 0,75 6 Käsiraamat (PM10) Eriti peened g/GJ 6 0,75 6 Käsiraamat osakesed (PM2,5) Plii (Pb) mg/GJ 20 5 40 Käsiraamat Kaadmium (Cd) mg/GJ 0,3 0,075 0,6 Käsiraamat Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0,1 0,025 0,2 Käsiraamat Arseen (As) mg/GJ 44,5 20 50 EKUK Kroom (Cr) mg/GJ 20 5 40 Käsiraamat Vask (Cu) mg/GJ 10 2,5 20 Käsiraamat Nikkel (Ni) mg/GJ 300 75 600 Käsiraamat Tsink (Zn) mg/GJ 26 21 74 EKUK Polüklooritud ng/GJ 10 2,5 20 Käsiraamat dibenso-p- dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 8 2 16 Käsiraamat Benso(b)fluoranteen mg/GJ 9 2,25 18 Käsiraamat Benso(k)fluoranteen mg/GJ 6 1,5 12 Käsiraamat Indeo(1,2,3- mg/GJ 3 0,75 6 Käsiraamat cd)püreen 11 Tabel 6. PM-sum eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, g/GJ PM-sum, g/GJ EJ nr 1 Keskmine 39,517 PM-sum, g/GJ EJ nr 1 95% CI UB 45,859 PM-sum, g/GJ EJ nr 1 Mediaan 40,355 PM-sum, g/GJ EJ nr 2 Keskmine 2,368 PM-sum, g/GJ EJ nr 2 95% CI UB 2,579 PM-sum, g/GJ EJ nr 2 Mediaan 2,349 PM-sum, g/GJ EJ nr 3 Keskmine 7,145 PM-sum, g/GJ EJ nr 3 95% CI UB 10,053 PM-sum, g/GJ EJ nr 3 Mediaan 5,995 PM-sum, g/GJ tsemenditehas Keskmine 4,441 PM-sum, g/GJ tsemenditehas 95% CI UB 7,996 PM-sum, g/GJ tsemenditehas Mediaan 2,778 PM-sum, g/GJ SEJdeSOx Keskmine 9,220 PM-sum, g/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 17,650 PM-sum, g/GJ SEJdeSOx Mediaan 3,941 Tabel 7. As eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ As, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 2,1662 As, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 2,5600 As, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 2,0674 As, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 0,1440 As, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 0,2054 As, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 0,1118 As, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 0,2647 As, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 0,3278 As, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 0,2539 As, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 0,1190 As, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 0,1967 As, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 0,0845 As, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 0,6670 As, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 1,2316 As, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 0,4080 Tabel 8. Cd eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Cd, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 0,7884 Cd, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 0,8294 Cd, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 0,7830 Cd, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 0,0521 Cd, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 0,1370 Cd, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 0,0201 12 Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Cd, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 0,0148 Cd, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 0,0170 Cd, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 0,0145 Cd, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 0,2257 Cd, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 0,4420 Cd, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 0,1212 Cd, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 0,1784 Cd, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 0,2837 Cd, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 0,0984 Tabel 9. Cr eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Cr, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 3,2181 Cr, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 3,5767 Cr, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 3,2845 Cr, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 1,6276 Cr, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 1,9130 Cr, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 1,6060 Cr, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 1,7950 Cr, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 1,9548 Cr, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 1,7963 Cr, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 1,7205 Cr, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 2,5573 Cr, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 1,2721 Cr, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 5,9448 Cr, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 9,5122 Cr, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 3,6658 Tabel 10. Cu eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Cu, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 5,1953 Cu, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 5,6709 Cu, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 5,3807 Cu, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 2,7123 Cu, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 5,0891 Cu, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 1,6570 Cu, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 9,7867 Cu, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 30,5733 Cu, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 1,6879 Cu, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 8,8533 Cu, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 17,3890 Cu, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 2,9918 Cu, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 12,9274 Cu, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 17,9560 Cu, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 10,6607 13 Tabel 11. Hg eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Hg, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 1,3198 Hg, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 1,5980 Hg, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 1,3712 Hg, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 1,1375 Hg, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 1,1923 Hg, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 1,1361 Hg, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 1,0588 Hg, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 1,2957 Hg, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 0,9784 Hg, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 17,7012 Hg, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 24,3976 Hg, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 15,4569 Hg, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 0,0619 Hg, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 0,0835 Hg, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 0,0515 Tabel 12. Ni eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Ni, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 1,0479 Ni, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 1,4190 Ni, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 0,9465 Ni, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 0,5854 Ni, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 0,8130 Ni, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 0,6088 Ni, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 0,5930 Ni, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 0,7897 Ni, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 0,6481 Ni, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 0,5219 Ni, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 0,9177 Ni, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 0,2926 Ni, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 3,1009 Ni, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 4,6058 Ni, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 3,1213 Tabel 13. Pb eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Pb, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 4,8327 Pb, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 5,1300 Pb, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 4,8753 Pb, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 0,5639 Pb, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 0,8827 Pb, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 0,3967 14 Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Pb, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 0,6075 Pb, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 0,8202 Pb, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 0,5481 Pb, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 120,1677 Pb, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 246,3383 Pb, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 60,2817 Pb, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 5,0828 Pb, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 7,2903 Pb, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 4,1248 Tabel 14. V eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ V, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 4,9528 V, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 5,5172 V, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 4,9398 V, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 0,4797 V, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 0,5371 V, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 0,4645 V, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 0,7521 V, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 0,9231 V, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 0,6930 V, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 0,4777 V, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 0,6073 V, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 0,4514 V, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 0,6241 V, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 0,7395 V, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 0,5787 Tabel 15. Zn eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ Zn, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 12,9267 Zn, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 23,3979 Zn, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 8,6472 Zn, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 4,7941 Zn, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 8,7508 Zn, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 3,3883 Zn, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 73,8324 Zn, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 157,9911 Zn, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 59,9544 Zn, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 38,9285 Zn, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 68,6551 Zn, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 17,7657 Zn, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 92,2673 Zn, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 231,3281 Zn, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 27,0153 15 Tabel 16. BC eriheited (keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, mg/GJ BC, mg/GJ EJ nr 1 Keskmine 195,4490 BC, mg/GJ EJ nr 1 95% CI UB 240,1157 BC, mg/GJ EJ nr 1 Mediaan 190,0530 BC, mg/GJ EJ nr 2 Keskmine 18,0235 BC, mg/GJ EJ nr 2 95% CI UB 21,1442 BC, mg/GJ EJ nr 2 Mediaan 17,7210 BC, mg/GJ EJ nr 3 Keskmine 37,6615 BC, mg/GJ EJ nr 3 95% CI UB 50,2329 BC, mg/GJ EJ nr 3 Mediaan 35,0675 BC, mg/GJ tsemenditehas Keskmine 13,5420 BC, mg/GJ tsemenditehas 95% CI UB 23,3916 BC, mg/GJ tsemenditehas Mediaan 11,3735 BC, mg/GJ SEJdeSOx Keskmine 144,2841 BC, mg/GJ SEJdeSOx 95% CI UB 289,4884 BC, mg/GJ SEJdeSOx Mediaan 65,1050 Tabel 17. PM-sum kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, g/Nm3 PM-sum, g/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,02680 PM-sum, g/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,03730 PM-sum, g/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,02319 PM-sum, g/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,00416 PM-sum, g/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,00537 PM-sum, g/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,00420 Tabel 18. As kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline Tulem, µg/Nm3 parameeter Arseen (As), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 1,41366 Arseen (As), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 1,93305 Arseen (As), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 1,29607 Arseen (As), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,71938 Arseen (As), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 1,25254 Arseen (As), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,29939 Tabel 19. Hg kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline Tulem, µg/Nm3 parameeter Elavhõbe (Hg), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,35578 Elavhõbe (Hg), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,74416 Elavhõbe (Hg), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,13498 Elavhõbe (Hg), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,44252 16 Saasteaine Käitis Statistiline Tulem, µg/Nm3 parameeter Elavhõbe (Hg), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,60000 Elavhõbe (Hg), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,38785 Tabel 20. Cd kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Kaadmium (Cd), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,05816 Kaadmium (Cd), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,07032 Kaadmium (Cd), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,05823 Kaadmium (Cd), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,13151 Kaadmium (Cd), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,21088 Kaadmium (Cd), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,06474 Tabel 21. Cr kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Kroom (Cr), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 6,70563 Kroom (Cr), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 7,66911 Kroom (Cr), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 6,89878 Kroom (Cr), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 8,03857 Kroom (Cr), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 11,20695 Kroom (Cr), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 5,95934 Tabel 22, Ni kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Nikkel (Ni), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 3,55656 Nikkel (Ni), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 5,28638 Nikkel (Ni), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 2,33422 Nikkel (Ni), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 3,02551 Nikkel (Ni), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 4,77716 Nikkel (Ni), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 1,71524 Tabel 23, Pb kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Plii (Pb), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 2,87754 Plii (Pb), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 3,92854 Plii (Pb), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 2,48727 Plii (Pb), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 2,32320 Plii (Pb), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 3,26040 Plii (Pb), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 1,86472 Tabel 24, Zn kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Tsink (Zn), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 191,50522 17 Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Tsink (Zn), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 410,79415 Tsink (Zn), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 66,83886 Tsink (Zn), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 40,32703 Tsink (Zn), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 67,44633 Tsink (Zn), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 19,00162 Tabel 25, V kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Vanaadium (V), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 2,65005 Vanaadium (V), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 3,37394 Vanaadium (V), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 2,56232 Vanaadium (V), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 2,25976 Vanaadium (V), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 3,65826 Vanaadium (V), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 1,25803 Tabel 26, Cu kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 Vask (Cu), ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 7,43224 Vask (Cu), ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 10,33497 Vask (Cu), ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 5,49367 Vask (Cu), ug/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 7,40579 Vask (Cu), ug/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 11,62998 Vask (Cu), ug/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 4,90352 Tabel 27. PCDD/F kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem I-TEQ-Upperbound, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0031624 I-TEQ-Upperbound, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0096300 I-TEQ-Upperbound, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0018594 I-TEQ-Upperbound, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0011688 I-TEQ-Upperbound, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0012915 I-TEQ-Upperbound, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0011973 2378-TCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0004499 2378-TCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0010598 2378-TCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0003132 2378-TCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0003364 2378-TCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0004590 2378-TCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0003079 12378-PeCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0002869 12378-PeCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0006585 12378-PeCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0002055 12378-PeCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0002024 12378-PeCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0002349 12378-PeCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0002053 18 Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem 123478-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000525 123478-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0001146 123478-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000411 123478-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000547 123478-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000680 123478-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000530 123678-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000525 123678-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0001146 123678-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000411 123678-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000547 123678-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000680 123678-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000530 123789-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000525 123789-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0001146 123789-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000411 123789-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000547 123789-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000680 123789-HxCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000530 1234678-HpCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000153 1234678-HpCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000224 1234678-HpCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000137 1234678-HpCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000083 1234678-HpCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000163 1234678-HpCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000068 OCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000076 OCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000103 OCDD, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000076 OCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000047 OCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000128 OCDD, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000058 2378-TCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0007205 2378-TCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0023336 2378-TCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0004110 2378-TCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000408 2378-TCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000932 2378-TCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000308 12378-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0002715 12378-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0011613 12378-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000851 12378-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000177 12378-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000230 12378-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000180 23478-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0007694 23478-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0027056 23478-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0004208 23478-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0001229 19 Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem 23478-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0003547 23478-PeCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0001539 123478-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0001816 123478-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0007165 123478-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000587 123478-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000525 123478-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000629 123478-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000505 123678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0001164 123678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0003709 123678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000587 123678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000525 123678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000629 123678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000505 123789-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000607 123789-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000758 123789-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000587 123789-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000525 123789-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000629 123789-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000505 234678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000607 234678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000758 234678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000587 234678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000525 234678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000629 234678-HxCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000505 1234678-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000179 1234678-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000554 1234678-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000108 1234678-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000054 1234678-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000075 1234678-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000055 1234789-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000257 1234789-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000967 1234789-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000108 1234789-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000054 1234789-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000075 1234789-HpCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000055 OCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 0,0000059 OCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 0,0000269 OCDF, ng/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 0,0000012 OCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Keskmine 0,0000009 OCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 95% CI UB 0,0000012 OCDF, ng/Nm3 õlitehas 1 Mediaan 0,0000009 20 Tabel 28. Tahma (BC) kontsentratsioon (3% O2, keskmine, 95% CI UB ja mediaanväärtus) Saasteaine Käitis Statistiline parameeter Tulem, µg/Nm3 BC, ug/Nm3 õlitehas 2 Keskmine 138,60090 BC, ug/Nm3 õlitehas 2 95% CI UB 198,40105 BC, ug/Nm3 õlitehas 2 Mediaan 111,34800 Tabel 29, Tahma (BC) eriheited ja standardhälve Käitis Saasteallikas Eriheide, mg/GJ Standardhälve Soojuselektrijaam deSOx 144,284 202,982 Tsemenditehas 3, ahi 13,542 13,769 Elektrijaam nr 1 195,449 28,071 Elektrijaam nr 2 18,023 2,973 Elektrijaam nr 3 37,661 11,979 21 Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 2 (keskkonnaministri……..määruse nr….sõnastuses) MÕÕTMISTE PROTOKOLLI JA ARUANDE ANDMED 1. Mõõtja esitatavad andmed 1.1. Üldandmed Mõõtmised Mõõtmise koht Asukoha aadress, koordinaadid Mõõtmiste (tegemise) kuupäev Mõõtja andmed Ärinimi Postiaadress Telefon E-post Akrediteerimistunnistuse number Mõõtja(te) nimi(nimed) Ametikoht Mõõtepunktide kirjeldus mõõtepunktide skeem, fotod Kasutatud meetodite ja mõõteseadmete andmed Meetod/standard Mõõteseadme Mõõdetav Mõõteseadme Kalibreerimistunnistuse nimetus saasteaine või mõõtepiirkond number parameeter 1.2. Andmed iga mõõtmise kohta Mõõtepunkt Asukoht, heiteallika nimetus, võimalusel koordinaadid Heiteallika tüüp Mõõtepunkti vastavus standardile (standardi number) ja selle arvatav mõju mõõtmistulemustele (kui ei vasta, siis nimetada põhjus, miks, kas/kuidas võib mõjutada tulemust) Mõõtmise algus- ja lõppaeg (kuupäev, kellaaeg) Mõõtmise hetkel kasutatud kütus Mõõdetavate gaaside Gaaside temperatuur, °C parameetrid gaaside joonkiirus, m/s (märja gaasi kohta)(vajadusel) gaaside mahtkulu, m3/s (märja gaasi kohta) gaaside mahtkulu standardtingimustel, Nm3/s (kuiva gaasi kohta normaaltingimustel) Gaaside O2 sisaldus (kuivade gaasi kohta), mahu% Gaaside niiskussisaldus, mahu% Mõõtepunkti ristlõike pindala, m2 Põletusseadmete andmed Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 1.2.1. Saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides Saasteaine Mõõdetud Ühik Hetkeline Ühik Eriheide Ühik nimetus tulemus, mass heitkogus (g/s, (Arvutatakse (g/GJ; kontsentratsioon (g, (Vajadusel, kui mg/s, kütteväärtuse mg/GJ; mg, pole tegemist µg/s, põhjal, täita µg/GJ; heite ainult µg, mgC/s) vajadusel) ng/GJ) piirväärtusega) mgC) Nm3 kohta Lisainfo Vastutava isiku nimi ja allkiri: 2. Mõõtmiste tellija/käitaja esitatavad andmed 2.1. Üldandmed Mõõtmiste tellija (käitaja) Ärinimi/nimi Registrikood Telefon E-post Mõõtmise koht Õhusaasteloa (keskkonnakompleksloa) number 2.2. Andmed iga mõõtmise kohta Mõõtmiste (tegemise) kuupäev, mõõtmiste ajal käitises toimunud tegevuse kirjeldus (seadme režiim, rakendatavad heite vähendamise meetmed, põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ja põletusseadme soojusvõimsus mõõtmise ajal, kas püüdeseade töötas mõõtmise ajal) 2.3. Põletusseadmete ning kütuste andmed Heiteallika nimetus Mõõtmise ajal Kütuse kütteväärtus kasutatud kütus Vastutava isiku nimi ja allkiri: Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 3 (keskkonnaministri …….. määruse nr …. sõnastuses) Maagaasi eriheited heitgaaside puhastuseta põletusseadmele nimisoojusvõimsusega kuni 50 MWth Saasteaine Saasteaine eriheite ühik Saasteaine eriheide q Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 42,8 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 30 Mittemetaansed orgaanilised g/GJ 2 lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ 0,51 Osakesed (PMsum) g/GJ 0,45 Peenosakesed (PM10) g/GJ 0,45 Eriti peened osakesed (PM2,5) g/GJ 0,45 Must süsinik (BC) % PM2,5-st 5,4 ei märgita paikse heiteallika käitaja keskkonnakaitseloale Plii (Pb) mg/GJ 0,0015 Kaadmium (Cd) mg/GJ 0,00025 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0,1 Arseen (As) mg/GJ 0,12 Kroom (Cr) mg/GJ 0,00076 Vask (Cu) mg/GJ 0,00076 Nikkel (Ni) mg/GJ 0,00051 Seleen (Se) mg/GJ 0,011 Tsink (Zn) mg/GJ 0,015 Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ng/GJ 0,5 ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen µg/GJ 0,56 Benso(b)fluoranteen µg/GJ 0,84 Benso(k)fluoranteen µg/GJ 0,84 Indeo(1,2,3-cd)püreen µg/GJ 0,84 Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 4 (keskkonnaministri …….. määruse nr ….sõnastuses) Kivisöe eriheited heitgaasi puhastuseta põletusseadmele (põleti, eelkolle, restkolle) nimisoojusvõimsusega kuni 50 MWth Saasteaine eriheite ühik Saasteaine eriheide q Saasteaine Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 180 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 1200 Mittemetaansed orgaanilised g/GJ 20 lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Osakesed (PMsum) g/GJ 85 Peenosakesed (PM10) g/GJ 28 Eriti peened osakesed (PM2,5) g/GJ 26 Must süsinik (BC) % PM2,5-st 6,4 ei märgita paikse heiteallika käitaja keskkonnakaitseloale Plii (Pb) mg/GJ 100 Kaadmium (Cd) mg/GJ 1 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 9 Arseen (As) mg/GJ 4 Kroom (Cr) mg/GJ 15 Vask (Cu) mg/GJ 10 Nikkel (Ni) mg/GJ 10 Seleen (Se) mg/GJ 2 Tsink (Zn) mg/GJ 150 Polüklooritud bifenüülid (PCB) µg/GJ 170 Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ng/GJ 100 ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 13 Benso(b)fluoranteen mg/GJ 17 Benso(k)fluoranteen mg/GJ 9 Indeo(1,2,3-cd)püreen mg/GJ 6 Heksaklorobenseen (HCB) µg/GJ 0,62 Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 5 (keskkonnaministri …….. määruse nr ….sõnastuses) Turba (ja turbabriketi) eriheited heitgaasi puhastuseta põletusseadmele (eelkolle, restkolle) nimisoojusvõimsusega kuni 50 MWth Saasteaine eriheite ühik Saasteaine eriheide q Saasteaine Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 281 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 1200 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad g/GJ 20 ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Osakesed (PMsum) g/GJ 283 Peenosakesed (PM10) g/GJ 148 Eriti peened osakesed (PM2,5) g/GJ 146 Must süsinik (BC) % PM2,5-st 6,4 ei märgita paikse heiteallika käitaja keskkonnakaitseloale Plii (Pb) mg/GJ 100 Kaadmium (Cd) mg/GJ 1 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 9 Arseen (As) mg/GJ 4 Kroom (Cr) mg/GJ 20 Vask (Cu) mg/GJ 20 Nikkel (Ni) mg/GJ 10 Seleen (Se) mg/GJ 2 Tsink (Zn) mg/GJ 300 Polüklooritud bifenüülid (PCB) µg/GJ 170 Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja ng/GJ 100 dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 13 Benso(b)fluoranteen mg/GJ 17 Benso(k)fluoranteen mg/GJ 9 Indeo(1,2,3-cd)püreen mg/GJ 6 Heksaklorobenseen (HCB) µg/GJ 0,62 Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 6 (keskkonnaministri …….. määruse nr …. sõnastuses Biomassi eriheited heitgaaside puhastuseta põletusseadmele nimisoojusvõimsusega kuni 50 MWth Saasteaine eriheite ühik Saasteaine eriheide q Saasteaine Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 210 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 1200 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad g/GJ 17 ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ 11 Amoniaak (NH3) g/GJ 37 Osakesed (PMsum) g/GJ 145 Peenosakesed (PM10) g/GJ 118 Eriti peened osakesed (PM2,5) g/GJ 115 Must süsinik (BC) % PM2,5-st 15 ei märgita paikse heiteallika käitaja keskkonnakaitseloale Plii (Pb) mg/GJ 27 Kaadmium (Cd) mg/GJ 13 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0,56 Arseen (As) mg/GJ 1 Kroom (Cr) mg/GJ 23 Vask (Cu) mg/GJ 20 Nikkel (Ni) mg/GJ 20 Seleen (Se) mg/GJ 0,5 Tsink (Zn) mg/GJ 512 Polüklooritud bifenüülid (PCB) µg/GJ 0,007 Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja ng/GJ 100 dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 10 Benso(b)fluoranteen mg/GJ 16 Benso(k)fluoranteen mg/GJ 5 Indeo(1,2,3-cd)püreen mg/GJ 4 Heksaklorobenseen (HCB) µg/GJ 5 Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 7 (keskkonnaministri …….. määruse nr …. sõnastuses) Vedelkütuste eriheited heitgaasi puhastuseta põletusseadmele nimisoojusvõimsusega kuni 50 MWth Saasteaine eriheite ühik Saasteaine eriheide q Saasteaine Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 111 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 42 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad g/GJ 15 ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata Osakesed (PMsum) g/GJ 8 Peenosakesed (PM10) g/GJ 6 Eriti peened osakesed (PM2,5) g/GJ 6 Plii (Pb) mg/GJ 20 Kaadmium (Cd) mg/GJ 0,3 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0,1 Arseen (As) mg/GJ 44,5 Kroom (Cr) mg/GJ 20 Vask (Cu) mg/GJ 10 Nikkel (Ni) mg/GJ 300 Tsink (Zn) mg/GJ 26 Polüklooritud dibenso-dioksiinid ja ng/GJ 10 dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen mg/GJ 8 Benso(b)fluoranteen mg/GJ 9 Benso(k)fluoranteen mg/GJ 6 Indeo(1,2,3-cd)püreen mg/GJ 3 Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 12 (keskkonnaministri …….. määruse nr …. sõnastuses) Põlevkiviõli tootmise eriheited, välja arvatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-s* Saasteaine Saasteaine eriheide q Saasteaine Saasteaine Saasteaine eriheite ühik eriheite ühik eriheide q Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 150 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 100 Mittemetaansed g/GJ orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ arvutatav põlevkivi väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga arvestatakse 50% ulatuses Osakesed (PMsum) g/GJ 0,05 Must süsinik (BC) µg/Nm3 väljuv gaas 50 mg/tõli 225 ei märgita paikse heiteallika käitaja registreeringule ega keskkonnakaitseloale Plii (Pb) µg/Nm3 väljuv gaas 5 mg/tõli 22 Kaadmium (Cd) µg/Nm3 väljuv gaas 0,3 mg/tõli 1,3 Elavhõbe (Hg) µg/Nm3 väljuv gaas 1 mg/tõli 4,5 Arseen (As) µg/Nm3 väljuv gaas 2 mg/tõli 9 Kroom (Cr) µg/Nm3 väljuv gaas 10 mg/tõli 45 Vask (Cu) µg/Nm3 väljuv gaas 10 mg/tõli 45 Nikkel (Ni) µg/Nm3 väljuv gaas 5 mg/tõli 22,5 Tsink (Zn) µg/Nm3 väljuv gaas 70 mg/tõli 300 Vanaadium (V) µg/Nm3 väljuv gaas 5 mg/tõli 22,5 Polüklooritud dibenso- ng/GJ 0,2 dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) mg/tõli – arvestatud on, et 1 t põlevkivist tekib 0,125 t põlevkiviõli. * Kiviõli Keemiatööstuse OÜ põlevkiviõli tootmise eriheited lisatakse enne määruse kehtestamist. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ lisa 13 (keskkonnaministri …….. määruse nr …..sõnastuses) Põlevkivi ning põlevkivi ja puidu segu põletamise eriheited Saasteaine Saasteaine Saasteaine Saasteaine eriheite ühik eriheide q eriheide q põlevkivi põletamisel tsemendi tootmisel Lämmastikoksiid (NOx) g/GJ 50 200 Süsinikoksiid (CO) g/GJ 4 100 Mittemetaansed g/GJ 2 2 orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO2) g/GJ arvutatav põlevkivi arvutatav põlevkivi väävlisisalduse järgi, väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga sidumist tuhaga arvestatakse 50% ulatuses arvestatakse 50% ulatuses Osakesed (PMsum) g/GJ 50 10 Peenosakesed (PM10) g/GJ 10 10 Eriti peened osakesed g/GJ 10 10 (PM2,5) Must süsinik (BC) mg/GJ 300 30 ei märgita paikse heiteallika käitaja keskkonnakaitseloale Plii (Pb) mg/GJ 10 250 Kaadmium (Cd) mg/GJ 1 1 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 2 25 Arseen (As) mg/GJ 3 1 Kroom (Cr) mg/GJ 5 2 Vask (Cu) mg/GJ 10 20 Nikkel (Ni) mg/GJ 5 2 Tsink (Zn) mg/GJ 100 100 Vanaadium (V) µg/GJ 5 5 Polüklooritud µg /GJ 0,001 dibensodioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen µg/GJ 3,5 Benso(b)fluoranteen µg/GJ 5,0 Benso(k)fluoranteen µg/GJ 2,5 Indeo(1,2,3-cd)püreen µg/GJ 3,0 Heksaklorobenseen (HCB) µg/GJ 0,6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1153 - Keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebd56c52-e518-4f49-b739- 3e8467c5869f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebd56c52-e518-4f49-b739- 3e8467c5869f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel