dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 9. november 2018
Viit
1.2-3/3267-2
Registreeritud
9. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Maarja Kärson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎1.2-33267-2 09.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc221 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 19.10.2018 nr RIIGIKOGU/18- [email protected] 1073/-2T, 1-1/13- 731/1/ Meie 09.11.2018 nr 1.2-3/3267-2 Seisukoha esitamine KELS muutmise ettepanekule Lugupeetud minister Oleme läbi vaadanud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. oktoobril 2018 algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE). Eelnõuga soovitakse muuta KELS § 27 lõiget 3 selliselt, et lapsevanemad ei peaks enam tasuma lasteaia kohatasu, vaid vanemate poolt kaetav osa lapse lasteaiakuludest finantseeritaks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele sihtotstarbelise eraldisena. Eelnõu lähtub kahtlemata olulisest eesmärgist vähendada laste kasvatamisega seotud rahalist koormust lapsevanematele ja tagada parem ligipääs alusharidusele. Kättesaadavad ja kvaliteetsed lapsehoiuvõimalused panustavad kõigisse perepoliitika eesmärkidesse ning seetõttu on ka Sotsiaalministeerium seda valdkonda põhjalikult uurinud. 2015. aastal koostati Sotsiaalministeeriumis peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat, mille eesmärk oli leida optimaalsed ja (kulu)efektiivseimad võimalused riigi perepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks toetusi, teenuseid ning puhkusi ja hüvitisi hõlmava terviklahendusega. Ühe olulise teemana analüüsiti lähemalt ka alushariduse ja lapsehoiuteenuse süsteemi ning tehti konkreetsed ettepanekud nende teenuste kättesaadavuse suurendamiseks. Selleks kasutati muu hulgas Poliitikauuringute Keskuselt Praxis tellitud analüüsi „Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mõju analüüs vaesusele ja töötamise stiimulitele“ (Võrk, Paulus ja Leppik 2014). Alushariduse pakkumine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lasteaia kohatasu on kohaliku omavalitsuse otsusel vanemate poolt kaetav osa lasteasutuse ülalpidamise kuludest, mille suurus ühe lapse kohta kehtiva KELS § 27 lg 3 kohaselt ei või ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Rohelises raamatus on viidatud, et 2013/2014. aasta EHIS-e andmete kohaselt küsis maksimaalset lubatud tasu siiski vaid 10% kohalikest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 omavalitsustest (enamasti piirkonnad, kus elanike keskmine sissetulek on Eesti keskmisest kõrgem). Ka eelnõule lisatud Riigikogu Kantselei Õigus- ja analüüsiosakonna uuringust „Lasteaedade koha- või osalustasud omavalitsuste lõikes aastal 2018“ nähtub sarnane pilt, et valdav enamus omavalitsustest küsivad lapsevanematelt kohatasu vahemikus 5-10% palga alammäärast (25-50 eurot), mitmetes omavalitsustes on kohatasu veelgi madalam. Suuremates linnades jääb kohatasu enamasti vahemikku 10-15% palga alammäärast (50-75 eurot). Kohatasule lisandub lapse toidukulu maksumus. Rohelises raamatus on välja toodud, et Eestis panustab kohalik omavalitsus lasteaiakoha maksumusse keskmiselt 89% ja lapsevanem keskmiselt 11% ulatuses (EHIS 2014). Kogu alushariduse kuludest moodustab lapsevanemate omaosalus Eestis vähem kui 4%, samas kui EL-28 keskmine on 14,4% (Eurostat 2014). Umbes pooltes Euroopa riikides on alusharidus lapsevanemale tasuta, kuid ka neis riikides jäävad valdavalt lapsevanema kanda toidukulud. Seega võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti vanemate koormus lasteaiakoha rahastamisel ja toidukulude katmisel võrdlemisi väike. Ka mitmetes neis riikides, kus alusharidus on tasuta, maksavad lapsevanemad toidu jt kulude eest paljudel juhtudel samaväärset või suurematki tasu kui Eesti lapsevanemad kogu lasteaiakoha eest. Samuti annab KELS § 27 lg 4 kohalikule omavalitsusele õiguse vanemate kaetava osa määra diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Nagu nähtub ka eelnõule lisatud uuringust, on enamus omavalitsusi seda võimalust kasutanud ja kehtestanud kohatasu soodustusi või vabastusi peredele, kus on palju lasteaiaealisi lapsi või kellel on toimetulekuraskused. Seejuures ei kajastu uuringus asjaolu, et veel mitmed omavalitsused pakuvad vähekindlustatud peredele lasteaia kohamaksutoetust sotsiaaltoetusena, mis täidab sama eesmärki. Lisaks hüvitavad mõned omavalitsused, sh Tallinna linn, kõik või suurema osa lasteaialaste toidukulu maksumusest. Seega toetavad kohalikud omavalitsused ka tänases õiguslikus raamistikus peresid, kellele lasteaiakoha eest tasumine on keeruline, näiteks kui peres on palju lasteaiaealisi lapsi ja/või pere sissetulekud väikesed. 2017. aasta Statistikaameti andmete põhjal käivad 95% 3-6-aastastest lastest lasteaias. Ülejäänud 5% seas on ka välismaal elavaid ning vanemate soovil kodus kasvavaid lapsi. Seega ei ole tõendust leidnud asjaolu, et lasteaia kohatasu takistaks lapsevanematel lapsehoiuteenuseid kasutamast. Arvestades eespool toodut, et paljudes kohalikes omavalitsustes abistatakse täna peresid vajaduspõhiselt ning majanduslikku tuge vajavatele peredele on kehtestatud lasteaia kohatasu soodustused või vabastused, ning teisalt seadusemuudatuse kõrget eeldatavat maksumust 65 miljonit eurot, leiame, et tegemist ei oleks kõige otstarbekama meetmega soovitud eesmärkide saavutamiseks. Arvestada tuleb ka seda, et alusharidus ei ole Eestis kohustuslik ning vanemate soovil võib laps kasvada kodus, kus tema kasvatamise ja harimisega kaasnevad samuti kulud. Kohalikul omavalitsusel on ja peabki olema suur otsustusvabadus, kas üldse ning millises summas lapsevanematelt lasteaia kohatasu nõuda, aga kohatasu saab määrata vaid riiklikult paika pandud maksimummäära piirides. See maksimummäär peab olema mõistlik ning seda Sotsiaalministeerium ka jälgib ning teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks. 3 Tervitame igati sisulist arutelu ja ettepanekuid lapsehoiuteenuste parema kättesaadavuse tagamise ja perede majandusliku koormuse vähendamise üle, kuid eeltoodud põhjustel me antud eelnõu esitatud kujul ei toeta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Teadmiseks: Riigikantselei Maarja Kärson 626 9283 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel