Haridus- ja Teadusministeerium Teie 19.10.2018 nr RIIGIKOGU/18-
[email protected] 1073/-2T, 1-1/13-
731/1/
Meie 09.11.2018 nr 1.2-3/3267-2
Seisukoha esitamine KELS muutmise
ettepanekule
Lugupeetud minister
Oleme läbi vaadanud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. oktoobril 2018 algatatud koolieelse
lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE).
Eelnõuga soovitakse muuta KELS § 27 lõiget 3 selliselt, et lapsevanemad ei peaks enam
tasuma lasteaia kohatasu, vaid vanemate poolt kaetav osa lapse lasteaiakuludest
finantseeritaks riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele sihtotstarbelise eraldisena.
Eelnõu lähtub kahtlemata olulisest eesmärgist vähendada laste kasvatamisega seotud
rahalist koormust lapsevanematele ja tagada parem ligipääs alusharidusele. Kättesaadavad
ja kvaliteetsed lapsehoiuvõimalused panustavad kõigisse perepoliitika eesmärkidesse ning
seetõttu on ka Sotsiaalministeerium seda valdkonda põhjalikult uurinud. 2015. aastal koostati
Sotsiaalministeeriumis peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat, mille
eesmärk oli leida optimaalsed ja (kulu)efektiivseimad võimalused riigi perepoliitiliste
eesmärkide saavutamiseks toetusi, teenuseid ning puhkusi ja hüvitisi hõlmava
terviklahendusega. Ühe olulise teemana analüüsiti lähemalt ka alushariduse ja
lapsehoiuteenuse süsteemi ning tehti konkreetsed ettepanekud nende teenuste
kättesaadavuse suurendamiseks. Selleks kasutati muu hulgas Poliitikauuringute Keskuselt
Praxis tellitud analüüsi „Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu
rahastamise mõju analüüs vaesusele ja töötamise stiimulitele“ (Võrk, Paulus ja Leppik 2014).
Alushariduse pakkumine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lasteaia kohatasu on kohaliku
omavalitsuse otsusel vanemate poolt kaetav osa lasteasutuse ülalpidamise kuludest, mille
suurus ühe lapse kohta kehtiva KELS § 27 lg 3 kohaselt ei või ületada 20% Vabariigi
Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Rohelises raamatus on viidatud, et 2013/2014.
aasta EHIS-e andmete kohaselt küsis maksimaalset lubatud tasu siiski vaid 10% kohalikest
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
omavalitsustest (enamasti piirkonnad, kus elanike keskmine sissetulek on Eesti keskmisest
kõrgem). Ka eelnõule lisatud Riigikogu Kantselei Õigus- ja analüüsiosakonna uuringust
„Lasteaedade koha- või osalustasud omavalitsuste lõikes aastal 2018“ nähtub sarnane pilt,
et valdav enamus omavalitsustest küsivad lapsevanematelt kohatasu vahemikus 5-10%
palga alammäärast (25-50 eurot), mitmetes omavalitsustes on kohatasu veelgi madalam.
Suuremates linnades jääb kohatasu enamasti vahemikku 10-15% palga alammäärast (50-75
eurot). Kohatasule lisandub lapse toidukulu maksumus.
Rohelises raamatus on välja toodud, et Eestis panustab kohalik omavalitsus lasteaiakoha
maksumusse keskmiselt 89% ja lapsevanem keskmiselt 11% ulatuses (EHIS 2014). Kogu
alushariduse kuludest moodustab lapsevanemate omaosalus Eestis vähem kui 4%, samas
kui EL-28 keskmine on 14,4% (Eurostat 2014). Umbes pooltes Euroopa riikides on
alusharidus lapsevanemale tasuta, kuid ka neis riikides jäävad valdavalt lapsevanema kanda
toidukulud. Seega võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti vanemate koormus
lasteaiakoha rahastamisel ja toidukulude katmisel võrdlemisi väike. Ka mitmetes neis
riikides, kus alusharidus on tasuta, maksavad lapsevanemad toidu jt kulude eest paljudel
juhtudel samaväärset või suurematki tasu kui Eesti lapsevanemad kogu lasteaiakoha eest.
Samuti annab KELS § 27 lg 4 kohalikule omavalitsusele õiguse vanemate kaetava osa
määra diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või
muudest asjaoludest. Nagu nähtub ka eelnõule lisatud uuringust, on enamus omavalitsusi
seda võimalust kasutanud ja kehtestanud kohatasu soodustusi või vabastusi peredele, kus
on palju lasteaiaealisi lapsi või kellel on toimetulekuraskused. Seejuures ei kajastu uuringus
asjaolu, et veel mitmed omavalitsused pakuvad vähekindlustatud peredele lasteaia
kohamaksutoetust sotsiaaltoetusena, mis täidab sama eesmärki. Lisaks hüvitavad mõned
omavalitsused, sh Tallinna linn, kõik või suurema osa lasteaialaste toidukulu maksumusest.
Seega toetavad kohalikud omavalitsused ka tänases õiguslikus raamistikus peresid, kellele
lasteaiakoha eest tasumine on keeruline, näiteks kui peres on palju lasteaiaealisi lapsi ja/või
pere sissetulekud väikesed.
2017. aasta Statistikaameti andmete põhjal käivad 95% 3-6-aastastest lastest lasteaias.
Ülejäänud 5% seas on ka välismaal elavaid ning vanemate soovil kodus kasvavaid lapsi.
Seega ei ole tõendust leidnud asjaolu, et lasteaia kohatasu takistaks lapsevanematel
lapsehoiuteenuseid kasutamast.
Arvestades eespool toodut, et paljudes kohalikes omavalitsustes abistatakse täna peresid
vajaduspõhiselt ning majanduslikku tuge vajavatele peredele on kehtestatud lasteaia
kohatasu soodustused või vabastused, ning teisalt seadusemuudatuse kõrget eeldatavat
maksumust 65 miljonit eurot, leiame, et tegemist ei oleks kõige otstarbekama meetmega
soovitud eesmärkide saavutamiseks. Arvestada tuleb ka seda, et alusharidus ei ole Eestis
kohustuslik ning vanemate soovil võib laps kasvada kodus, kus tema kasvatamise ja
harimisega kaasnevad samuti kulud.
Kohalikul omavalitsusel on ja peabki olema suur otsustusvabadus, kas üldse ning millises
summas lapsevanematelt lasteaia kohatasu nõuda, aga kohatasu saab määrata vaid riiklikult
paika pandud maksimummäära piirides. See maksimummäär peab olema mõistlik ning seda
Sotsiaalministeerium ka jälgib ning teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks.
3
Tervitame igati sisulist arutelu ja ettepanekuid lapsehoiuteenuste parema kättesaadavuse
tagamise ja perede majandusliku koormuse vähendamise üle, kuid eeltoodud põhjustel me
antud eelnõu esitatud kujul ei toeta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Teadmiseks: Riigikantselei
Maarja Kärson 626 9283
[email protected]