Sotsiaalministeerium Teie 5.11.2018 nr 1.2-2/113-1
[email protected] Meie .11.2018 nr 1.1-4/35971
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalkindlustusamet teeb ettepaneku Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr
65 "Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest
makstava tasu maksmise tingimused ja kord" muutmise eelnõu seletuskirja osas.
Teeme ettepaneku määruse seletuskirjas välja tuua selgitus, et autismispektrihäire on
samatähenduslik pervasiivsete arenguhäiretega. Teenusele on õigustatud isikud, kellel on
määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse F84-pervasiivsed
arenguhäired ja kellel esinevad selle juures lisaks teised määruses nimetatud kriteeriumid.
Kehtiv määruse § 2 lõige 11 sätestab autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele
isikule õiguse saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1066 eurot
kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise
kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis;
2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks
pidevat järelevalvet;
3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120
tundi kuus.
Määruse muudatuse eelnõu § 1 lõike 9 kohaselt täiendatakse määruse §-i 2 lõikega 51 , mille
kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada ka
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4252 eurot kalendrikuus, kui on
täidetud kõik järgmised tingimused:
1) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta
või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis;
2) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks
pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega;
3) talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.
Võimaluse saada kõrgemat teenuse osutamise tasu kui osutatakse igapäevaelu toetamise teenust
või ööpäevaringset erihoolekandeteenust autismispektriga inimestele annab käesolev määrus. Ka
sihtgrupi selgitus ja määratlus tuleb vaid määrusest, mujal ei ole seda selgitatud.
Seetõttu on vajalik seletuskirjas selgemalt välja tuua, mida on peetud silmas mõiste
„autismispektrihäire“ all ja kuidas ühtib see rahvusvaheliselt kasutatav termin Eestis kasutuses
oleva rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 diagnostika süsteemiga, mille alusel
panevad arstid Eestis diagnoose.
Endla 8 / 15092 Tallinn / 612 1360; 16106 /
[email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Registrikood 70001975
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Erialaspetsialistide (psühhiaatrite ja autismiühingute ekspertide) poolt kasutatakse kõnekeeles ja
ka valdkonda tutvustavates artiklites rahvusvaheliselt tunnustatud mõistet „autismispektrihäired“,
mis on samatähenduslik mõistega „pervasiivsed arenguhäired“. Rahvusvahelises haiguste
kategooriate määratlemisel on liigutud edasi ning juba on välja töötatud RHK-11, kus ei kasutata
enam pervasiivse arenguhäire mõistet ning see on asendatud autismispektrihäirete kategooriaga.
Samas töötavad Eesti arstid diagnooside määramisel vastavalt RHK-10-s kasutatavatele
diagnooside kategooriatele, kuid nt uusi psühhiaatreid õpetatakse juba tuginedes uuele RHK-11-
le, et nad oleksid kursis valdkonna arengutega.
Eestis kasutatava RHK-10 kohaselt on psüühika- ja käitumishäirete diagnostiliste kategooriate
põhigrupi all kategooria psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired
ning selle all diagnoosigrupp F84 - pervasiivsed arenguhäired. Pervasiivsete arenguhäirete
diagnoosigrupi all on eraldi diagnoosid F84.0-F84.9, mille hulgas on ka täpsemalt autismi
diagnoosid, nt atüüpiline autism, lapse autism aga ka Asbergeri sündroom. Pervasiivse arenguhäire
diagnoosigrupi alla kuuluvate diagnooside puhul võib inimesel esineda ÄK-käitumine, mille tõttu ta
vajab suure järelevalvega teenust, milleks ongi loodud igapäevaelu toetamise teenus või uus
ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektriga inimestele. Seega on võimalik praegu
olukord, kus inimesele on diagnoositud nt Asbergeri sündroom, mis kvalifitseerub Eestis kasutatava
diagnostiliste kategooriate nimetuste kohaselt pervasiivseks arenguhäireks, mitte
autismispektrihäireks. Ja selle tõttu ei ole see inimene õigustatud saama temale vajalikku teenust.
Eestis kasutatavad diagnostilised määratlused tulenevad RHK-10-st ja selle kohaselt ei kasutata
diagnoosi kategooriat autismispektrihäired vaid kategooriat pervasiivsed arenguhäired. Samas on
need sisuliselt samatähenduslikud mõisted.
Selleks, et inimesed, kellel esineb ÄK-käitumine, kuid neil on diagnoositud haigus, mille
diagnoosigrupi nimetus ei ole seotud autismiga, aga see kuulub pervasiivsete arenguhäirete
diagnoosigruppi, saaksid neile vajalikku teenust, on vajalik nimetada määruse seletuskirjas, et
autismispektrihäire on samatähenduslik pervasiivsete arenguhäiretega. Teenusele on õigustatud
isikud, kellel on määratud diagnoos gruppi, mis jääb RHK-10 kohaselt diagnooside kategooriasse
F84- pervasiivsed arenguhäired ja kellel esinevad selle juures lisaks teised määruses nimetatud
kriteeriumid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
peadirektor
Ülle Sihver
776 8215
[email protected]
2