dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 16. november 2018
Viit
1.2-3/3125-2
Registreeritud
16. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33125-2 16.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc373 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 08.10.2018 nr RAM/18-1036/- [email protected] 1K; 1.1-10/7600-1/ Meie 16.11.2018 nr 1.2-3/3125-2 Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks riikliku statistika seaduse (RStS) ja avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise seaduse eelnõu, mille põhieesmärk on luua uus avalik teenus - andmejagamisteenus. Sotsiaalministeerium toetab kavatsust luua ühtsemat andmehaldust. Märgime, et Sotsiaalministeerium esitas riikliku statistika seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta Rahandusministeeriumile oma ettepanekud ja osundas probleemidele, mis vajaksid eelnõu väljatöötamisel lahendamist, kuid kooskõlastamiseks esitatud eelnõus pole väljatöötamise käigus esitatud märkustele üldjuhul tähelepanu pööratud. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu alltoodud märkustega arvestamise korral. 1. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt, mida kujutab endast andmejagamisteenus (§ 32) ja selle osutamine (§ 201). Eelnõu ja seletuskirja tekst on selles küsimuses vastuolulised, mis omakorda ei võimalda hinnata, kas selline tegevus on kooskõlas riikliku statistika tegemise eesmärkidega. Seetõttu palume täpsustada eelnõu ja seletuskirja nii, et oleks üheselt mõistetavalt selge, mis laadi andmete töötlemine on teenuse sisuks, kellele ja millises ulatuses teenust osutama hakatakse ning mis kujul andmeid väljastada tohib. Palume seletuskirjas selgitada, kas andmete vahetamine toimub IKS (§ 16, uus IKS eelnõu § 6) või RStS konkreetsete sätete alusel. Samuti palume seletuskirjas täpsustada, kas antud juhul on nõutav andmekaitsealane mõjuhinnang isikuandmete töötlemise osas nagu näeb ette GDPR art 35 juhtudel kui hakatakse kasutama uut tehnoloogiat. 2. Palume andmejagamisteenuse mõistet täpsustada nii, et oleks üheselt mõistetavalt selge, et andmeid võib avaldada üksnes isikustamata kujul. 3. Seletuskirjas (lk 5) märgitakse, et andmejagamisteenust osutatakse üksnes riigiasutuste sees. Eelnõus pakutud sõnastust on võimalik lugeda ka nii: andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja avaldab neid isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides. Seega võib sätte praegusest sõnastusest jääda mulje, et andmeid võib avaldada kõigile, mitte üksnes Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 riigi- ja kohaliku omavalituste asutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Palume normi ja seletuskirja tekst omavahel kooskõlla viia. 4. Juhime tähelepanu sellele, et andmejagamisteenuse puhul saavad statistilistele andmetele ligipääsu ja nende kasutamise eelise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et nt eraõiguslikud ülikoolid teenust kasutada ei saa. Andmejagamisteenuse üks eesmärk on andmete töötlemine teaduslikul eesmärgil. Palume seletuskirjas selgitada, kas teadusuuringute tegijate ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt sellest, kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isikuga on antud juhul vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne. 5. Kavandatav RStS § 201 lõige 2 näeb ette, et andmejagamisteenuse osutamisel ei töödelda piiratud juurdepääsuga teavet. Palume täpsustada, kas mõeldud on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud „piiratud tasemel teavet“. Juhul kui see on nii, siis palume sätet vastavalt täpsustada. Juhul kui siiski on mõeldud piiratud juurdepääsuga teavet, siis selle mõiste on sisustatud AvTS §-s 34 lõikes 1. Selle kohaselt piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Näiteks võib selliseks teabeks olla teave, mis sisaldab delikaatseid (eriliigilisi) isikuandmeid. Eriliigilised isikuandmed on muu hulgas ka andmed terviseseisundi või puude kohta (IKS § 4 lg 2 p 3). Seega, AvTS ja RStS sätteid koos vaadates tekib küsimus, millised andmeid andmejagamisteenuse osutamisel üldse töödelda võib. Kas nt terviseandmeid kirjeldava statistika puhul andmejagamisteenust ei osutatata? 6. Palume seletuskirjas selgitada, millisel viisil ja tingimustel on võimalik andmejagamisteenuse kaudu kasutada konfidentsiaalseid andmeid (RStS § 35 ja § 38) õigusloomega seotud eesmärkide, sh mõjuanalüüside koostamiseks. Teaduslikel eesmärkidel kasutatavate andmetega seotud probleemidele (nt andmestikele ligipääs, kasutajasõbralikkus, kiirus, jne) juhiti tähelepanu juba 2016.a aasta riikliku statistika seaduse muutmise ettepanekute kogumise raames. Palume seletuskirjas kajastada, kas või kuidas käesolev eelnõu pakub nimetatud probleemile leevendust. 7. Eelnõuga muudetakse § 4 lõiget 1 ja sätestatakse, et statistikatöö on andmete töötlemine nii riikliku programmi raames kui ka programmiväliselt. RStS § 1 lg 1 kohaselt on riiklik statistika üldistatud teave, mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete töötlemise tulemusena. Siit omakorda tõusetub küsimus, kas programmiväline töö on riiklik statistika. Selgus selles küsimuses on oluline, et seaduses läbivalt mõista, millistel juhtudel kohalduvad riikliku statistika kohta käivad sätted. Seda silmas pidades teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja muuta RStS § 1 lõiget 1 selliselt, et oleks üheselt mõistetav, kas riiklik statistika hõlmab lisaks riikliku statistika programmi raames andmete statistilisele töötlemisele ka programmiväliseid töid. 8. Eelnõuga soovitakse kasutusele võtta andmestiku mõiste (uus RStS § 3 lg 4). Selle kohaselt andmestik RStS tähenduses on identifitseeritav hallatav andmete kogum. Kehtiva RStS § 6 lg 3 järgi ei ole riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid andmekogud AvTS tähenduses. Juhime siinkohalt tähelepanu, et andmestiku all üldjuhul mõistetakse andmeid, (korrastatud) 3 andmekogu (vt ÕS). Seetõttu soovitame, juhul kui on vältimatu tavatähendusest erineva mõiste kasutusele võtmine, esitada § 3 lg 4 ja § 6 lg 3 sisu koos ühes sättes. 9. Eelnõuga võetakse kasutusele andmehalduse mõiste (RStS § 3 1) ja soovitakse anda sisu andmehalduse korraldamisele (uus ptk 41). Soovitame andmehalduse mõiste sisustamisel täpsustada, missugused konkreetsed tegevused on andmehalduse sisuks, esitades näiteks § 272 lõikes 1 loetletud kriteeriumid juba mõistes endas. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et andmehaldusega seonduv regulatsioon kuulub olemuslikult pigem AvTS kui RStSi reguleerimisalasse. Palume selgitada, mis kaalutlustel otsustati eelnõus kavandatud andmehaldust puudutav regulatsioon sätestada AvTSs. 10. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik peab vastavalt uue RStS § 27 2 lõikele 5 määrama andmehalduse eest vastutava isiku, kes tagab asutuse andmehalduse korralduse. Palume seletuskirjas täpsustada nõudeid andmehalduri pädevusele ja üldist raamistikku, millest andmehaldurid oma töös lähtuma peaksid. Seletuskirjas (lk 16) märgitakse üksnes, et andmehaldurid on erioskustega töötajad, kuid täpsustamist vajab, milliste erioskustega. Samuti tuleks, lisaks andmekogude vastutavate isikute koolituskuludele, tuua välja ka kaasnev tööjõukulu. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 01.04.2019 ning andmehalduse eest vastutav isik tuleb määrata kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates, st hiljemalt 01.11.2019. Nagu eespool märgitud, ei selgu eelnõust ja seletuskirjast kuigi täpselt asutustele pandavad kohustused, sh kaasnevad finantskulud, millega tuleks eeldatavat jõustumisaega silmas pidades arvestada 2019. aasta eelarve kavandamisel. Tekib küsimus, kuidas nimetatud ajaks tagada näiteks andmehaldurite määramine ja ettevalmistamine. Teeme ettepaneku lükata edasi seaduse jõustumise- ja/või andmehalduri määramise aeg. 11. Eelnõu ühe eesmärgina on välja toodud andmete parem kvaliteet. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõus ei ole andmekvaliteeti määratletud ja selle sisu ei ole detailselt esitatud, sest andmekvaliteedi nõuded kehtestatakse § 27 2 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Määruse kavandit eelnõule ei ole lisatud. Seetõttu jääb sisult arusaamatuks ka eelnõu §-ga 2 kavandatav muudatus, milles viidatakse osundatud määrusele. Palume seletuskirjas täpsustada andmekvaliteedi mõistet ja selgitada milliste kvaliteedikriteeriumide osas on andmekogudel seni enim puudujääke. Samuti palume selgitada määrusandliku volituse sisu ja ulatust, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada ja lisada eelnõule rakendusakti kavand. 12. Eelnõu väljatöötamisel ei ole arvestatud soovitusega selgemalt välja tuua, kuidas saaks riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) toimimist toetada. Peame jätkuvalt oluliseks, et üheselt arusaadavalt selguks, kas soovitakse luua RIHAst eraldiseisvat andmekogude ülevaadet või peaks kogu protsess RIHA paremat toimimist toetama. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas suhestub kavandatav regulatsioon RIHA pädevusega. 13. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu on arutatud statistikanõukogus ning 4 millised olid nõukogu ettepanekud. Statistikanõukogu üheks ülesandeks on anda rahandusministrile soovitusi ja avaldada arvamust statistikaalase õigusloome valdkonnas. Palume seletuskirjas kajastada statistikanõukogu arvamust eelnõu kohta. 14. Juhime tähelepanu ebaselgele mõistekasutusele. Näiteks, pseudonüümimata isikuandmed (§ 111 lg 2) on tavalised isikuandmed. Seletuskirjas lk 9 kirjeldatud mõiste terviklikud pseudonümiseerimata isikuandmed puhul märgime, et sellist isikuandmete liiki ei eksisteeri. Samuti tekitab küsimusi, mille poolest erinevad andmete haldajad (§ 271 lg 2 p 2) andmeesitajatest (§ 3 lg 1) ning vastutav-volitatud töötleja (§ 32) andmestiku omanikust (§ 272 lg 4). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister Anneli Kivitoa 626 9170 [email protected] Kristel Niidas 626 9729 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel