Rahandusministeerium Teie 08.10.2018 nr RAM/18-1036/-
[email protected] 1K; 1.1-10/7600-1/
Meie 16.11.2018 nr 1.2-3/3125-2
Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe
seaduse muutmise seaduse eelnõu
Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks riikliku statistika
seaduse (RStS) ja avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise seaduse eelnõu, mille
põhieesmärk on luua uus avalik teenus - andmejagamisteenus.
Sotsiaalministeerium toetab kavatsust luua ühtsemat andmehaldust. Märgime, et
Sotsiaalministeerium esitas riikliku statistika seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta
Rahandusministeeriumile oma ettepanekud ja osundas probleemidele, mis vajaksid
eelnõu väljatöötamisel lahendamist, kuid kooskõlastamiseks esitatud eelnõus pole
väljatöötamise käigus esitatud märkustele üldjuhul tähelepanu pööratud.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu alltoodud märkustega arvestamise korral.
1. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu üheselt mõistetavalt, mida kujutab endast
andmejagamisteenus (§ 32) ja selle osutamine (§ 201). Eelnõu ja seletuskirja tekst
on selles küsimuses vastuolulised, mis omakorda ei võimalda hinnata, kas selline
tegevus on kooskõlas riikliku statistika tegemise eesmärkidega. Seetõttu palume
täpsustada eelnõu ja seletuskirja nii, et oleks üheselt mõistetavalt selge, mis laadi
andmete töötlemine on teenuse sisuks, kellele ja millises ulatuses teenust osutama
hakatakse ning mis kujul andmeid väljastada tohib. Palume seletuskirjas selgitada,
kas andmete vahetamine toimub IKS (§ 16, uus IKS eelnõu § 6) või RStS
konkreetsete sätete alusel. Samuti palume seletuskirjas täpsustada, kas antud juhul
on nõutav andmekaitsealane mõjuhinnang isikuandmete töötlemise osas nagu näeb
ette GDPR art 35 juhtudel kui hakatakse kasutama uut tehnoloogiat.
2. Palume andmejagamisteenuse mõistet täpsustada nii, et oleks üheselt
mõistetavalt selge, et andmeid võib avaldada üksnes isikustamata kujul.
3. Seletuskirjas (lk 5) märgitakse, et andmejagamisteenust osutatakse üksnes
riigiasutuste sees. Eelnõus pakutud sõnastust on võimalik lugeda ka nii:
andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine
teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud
töötleja avaldab neid isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides. Seega võib sätte
praegusest sõnastusest jääda mulje, et andmeid võib avaldada kõigile, mitte üksnes
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
riigi- ja kohaliku omavalituste asutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
Palume normi ja seletuskirja tekst omavahel kooskõlla viia.
4. Juhime tähelepanu sellele, et andmejagamisteenuse puhul saavad statistilistele
andmetele ligipääsu ja nende kasutamise eelise riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et nt eraõiguslikud
ülikoolid teenust kasutada ei saa. Andmejagamisteenuse üks eesmärk on andmete
töötlemine teaduslikul eesmärgil. Palume seletuskirjas selgitada, kas teadusuuringute
tegijate ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt sellest, kas tegemist on avalik-õigusliku või
eraõigusliku juriidilise isikuga on antud juhul vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne.
5. Kavandatav RStS § 201 lõige 2 näeb ette, et andmejagamisteenuse osutamisel ei
töödelda piiratud juurdepääsuga teavet. Palume täpsustada, kas mõeldud on
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud „piiratud tasemel teavet“.
Juhul kui see on nii, siis palume sätet vastavalt täpsustada.
Juhul kui siiski on mõeldud piiratud juurdepääsuga teavet, siis selle mõiste on
sisustatud AvTS §-s 34 lõikes 1. Selle kohaselt piiratud juurdepääsuga teave on
teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Näiteks võib
selliseks teabeks olla teave, mis sisaldab delikaatseid (eriliigilisi) isikuandmeid.
Eriliigilised isikuandmed on muu hulgas ka andmed terviseseisundi või puude kohta
(IKS § 4 lg 2 p 3). Seega, AvTS ja RStS sätteid koos vaadates tekib küsimus, millised
andmeid andmejagamisteenuse osutamisel üldse töödelda võib. Kas nt
terviseandmeid kirjeldava statistika puhul andmejagamisteenust ei osutatata?
6. Palume seletuskirjas selgitada, millisel viisil ja tingimustel on võimalik
andmejagamisteenuse kaudu kasutada konfidentsiaalseid andmeid (RStS § 35 ja
§ 38) õigusloomega seotud eesmärkide, sh mõjuanalüüside koostamiseks.
Teaduslikel eesmärkidel kasutatavate andmetega seotud probleemidele (nt
andmestikele ligipääs, kasutajasõbralikkus, kiirus, jne) juhiti tähelepanu juba 2016.a
aasta riikliku statistika seaduse muutmise ettepanekute kogumise raames. Palume
seletuskirjas kajastada, kas või kuidas käesolev eelnõu pakub nimetatud probleemile
leevendust.
7. Eelnõuga muudetakse § 4 lõiget 1 ja sätestatakse, et statistikatöö on andmete
töötlemine nii riikliku programmi raames kui ka programmiväliselt. RStS § 1 lg 1
kohaselt on riiklik statistika üldistatud teave, mis saadakse riikliku statistika
programmi raames andmete töötlemise tulemusena. Siit omakorda tõusetub
küsimus, kas programmiväline töö on riiklik statistika. Selgus selles küsimuses on
oluline, et seaduses läbivalt mõista, millistel juhtudel kohalduvad riikliku statistika
kohta käivad sätted. Seda silmas pidades teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja
muuta RStS § 1 lõiget 1 selliselt, et oleks üheselt mõistetav, kas riiklik statistika
hõlmab lisaks riikliku statistika programmi raames andmete statistilisele töötlemisele
ka programmiväliseid töid.
8. Eelnõuga soovitakse kasutusele võtta andmestiku mõiste (uus RStS § 3 lg 4).
Selle kohaselt andmestik RStS tähenduses on identifitseeritav hallatav andmete
kogum. Kehtiva RStS § 6 lg 3 järgi ei ole riikliku statistika tegemisel moodustatavad
andmestikud ja statistilised registrid andmekogud AvTS tähenduses. Juhime
siinkohalt tähelepanu, et andmestiku all üldjuhul mõistetakse andmeid, (korrastatud)
3
andmekogu (vt ÕS). Seetõttu soovitame, juhul kui on vältimatu tavatähendusest
erineva mõiste kasutusele võtmine, esitada § 3 lg 4 ja § 6 lg 3 sisu koos ühes sättes.
9. Eelnõuga võetakse kasutusele andmehalduse mõiste (RStS § 3 1) ja soovitakse
anda sisu andmehalduse korraldamisele (uus ptk 41). Soovitame andmehalduse
mõiste sisustamisel täpsustada, missugused konkreetsed tegevused on
andmehalduse sisuks, esitades näiteks § 272 lõikes 1 loetletud kriteeriumid juba
mõistes endas. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et andmehaldusega seonduv
regulatsioon kuulub olemuslikult pigem AvTS kui RStSi reguleerimisalasse. Palume
selgitada, mis kaalutlustel otsustati eelnõus kavandatud andmehaldust puudutav
regulatsioon sätestada AvTSs.
10. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja avalikke
ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik peab vastavalt uue RStS § 27 2 lõikele 5
määrama andmehalduse eest vastutava isiku, kes tagab asutuse andmehalduse
korralduse.
Palume seletuskirjas täpsustada nõudeid andmehalduri pädevusele ja üldist
raamistikku, millest andmehaldurid oma töös lähtuma peaksid. Seletuskirjas (lk 16)
märgitakse üksnes, et andmehaldurid on erioskustega töötajad, kuid täpsustamist
vajab, milliste erioskustega. Samuti tuleks, lisaks andmekogude vastutavate isikute
koolituskuludele, tuua välja ka kaasnev tööjõukulu. Õigusakti eeldatav jõustumise
aeg on 01.04.2019 ning andmehalduse eest vastutav isik tuleb määrata kuue kuu
jooksul seaduse jõustumisest arvates, st hiljemalt 01.11.2019. Nagu eespool
märgitud, ei selgu eelnõust ja seletuskirjast kuigi täpselt asutustele pandavad
kohustused, sh kaasnevad finantskulud, millega tuleks eeldatavat jõustumisaega
silmas pidades arvestada 2019. aasta eelarve kavandamisel. Tekib küsimus, kuidas
nimetatud ajaks tagada näiteks andmehaldurite määramine ja ettevalmistamine.
Teeme ettepaneku lükata edasi seaduse jõustumise- ja/või andmehalduri määramise
aeg.
11. Eelnõu ühe eesmärgina on välja toodud andmete parem kvaliteet. Seletuskirjas
märgitakse, et eelnõus ei ole andmekvaliteeti määratletud ja selle sisu ei ole
detailselt esitatud, sest andmekvaliteedi nõuded kehtestatakse § 27 2 lõike 3 alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Määruse kavandit eelnõule ei ole
lisatud. Seetõttu jääb sisult arusaamatuks ka eelnõu §-ga 2 kavandatav muudatus,
milles viidatakse osundatud määrusele. Palume seletuskirjas täpsustada
andmekvaliteedi mõistet ja selgitada milliste kvaliteedikriteeriumide osas on
andmekogudel seni enim puudujääke. Samuti palume selgitada määrusandliku
volituse sisu ja ulatust, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende
rakendamiseks vajalik kord kehtestada ja lisada eelnõule rakendusakti kavand.
12. Eelnõu väljatöötamisel ei ole arvestatud soovitusega selgemalt välja tuua, kuidas
saaks riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) toimimist toetada. Peame jätkuvalt
oluliseks, et üheselt arusaadavalt selguks, kas soovitakse luua RIHAst eraldiseisvat
andmekogude ülevaadet või peaks kogu protsess RIHA paremat toimimist toetama.
Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas suhestub kavandatav regulatsioon
RIHA pädevusega.
13. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu on arutatud statistikanõukogus ning
4
millised olid nõukogu ettepanekud. Statistikanõukogu üheks ülesandeks on anda
rahandusministrile soovitusi ja avaldada arvamust statistikaalase õigusloome
valdkonnas. Palume seletuskirjas kajastada statistikanõukogu arvamust eelnõu
kohta.
14. Juhime tähelepanu ebaselgele mõistekasutusele. Näiteks, pseudonüümimata
isikuandmed (§ 111 lg 2) on tavalised isikuandmed. Seletuskirjas lk 9 kirjeldatud
mõiste terviklikud pseudonümiseerimata isikuandmed puhul märgime, et sellist
isikuandmete liiki ei eksisteeri. Samuti tekitab küsimusi, mille poolest erinevad
andmete haldajad (§ 271 lg 2 p 2) andmeesitajatest (§ 3 lg 1) ning vastutav-volitatud
töötleja (§ 32) andmestiku omanikust (§ 272 lg 4).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister
Anneli Kivitoa 626 9170
[email protected]
Kristel Niidas 626 9729
[email protected]