dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 16. november 2018
Viit
3-1/3594
Registreeritud
16. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lapse Heaolu Arengukeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. detsember 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf238 KB
  • 📎HMNtaotlus_LapseHeaoluArengukeskus.bdoc155 KB
  • 📎Muudetud eelarve_2019.asice72 KB

Sisu (failidest)

Tere! Käesolevaga saadame teile SA Lapse Healolu Arengukeskuse 2019. aasta suurprojekti taotluse Hasartmängumaksu nõukogule: Lugupidamisega, Maarja Oviir-Neivelt SA Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) Haridus- ja Teadusministeeriumile Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (k ultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi SA Lapse Heaolu Arengukeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi SA Lapse Heaolu Arengukeskus 3. Registrikood 90013532 4. Juriidiline aadress Mõisa tn 4, Tallinn 13511 5. Postiaadress Mõisa tn 4, Tallinn 13511 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE532200221065185231 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Maarja Oviir- Neivelt , juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Anniki Lai 9. Telefon +372 56982289 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Perede jõustamine lapse heaolu tagamisel - Family Group Conference meetodi pilootprojekt Eestis 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01 .0 2 – 13. 12 .2019 13. Projekti üldmaksumus 16 192 eurot 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 11 866 eurot 15. Omafinantseeringu summa 4 326 eurot 16. Kaasfinantseeringute summa X KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus . LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Maarja Oviir- Neivelt 1 5 .11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 1 1 866 2 koolitajate sõidukulud London-Tallinn-London . 2 reisi (esmane väljaõpe veebr-märts ning järelkoolitus oktoober-november 2019) Ühe edasi-tagasi lennu eeldatav hind 300 eurot. 1200 2 koolitaja majutuskulu (kokku 4 ööd, 2 tuba, 80 eur /tuba) 640 Materjalide tõlge inglise-eesti (kokku 60 lk, tõlkimise hind 15 eur /lk) 900 2 koolitaja töötasu (3,5 päeva koolitust, 1,5 päeva järelkoolitust ) hinnaga 250 eur /päev. 2500 Analüütiku tasu mõjuhindamise läbiviimisel (andmete sisestamine, töötlus ja analüüs, lõppraporti koostamine) 12 päeva tööd 2 00 / eur päevas. 24 00 Seminariruumi rent 100 eur /päev (kokku 5 päeva koolitus+järelseminar ) 500 Koolitajate ja koolitusel osalejate toitlustamine koolitusel ning järelseminaril (3,5 päeva, 15 eur /in, 20 in) 1050 Projektijuhi töötasu (4 kuud x 500 eur /kuus + tööjõumaksud) 2676 Omafinantseering 4326 X Koolitajate ja koolitusel osalejate toitlustamine koolitusel ning järelseminaril (1,5 päeva, 15 eur /in, 20 in) 450 Osalejate majutus 1200 Projektijuhi töötasu (4 kuud x 500 eur /kuus + tööjõumaksud) 2676 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 16 192 eurot KULUD KOKKU 16 192 eurot HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Laste ja perede arengukava 2012-2020 vastuvõtmisega võttis Vabariigi Valitsus suuna liikuda laste ja peredega tehtavas töös seniselt tagajärgedega tegelemisest tõhusama varase sekkumise ja ennetustööni. 2016.aastal kehtima hakanud uues lastekaitseseaduses sõnastati eraldi eesmärgina ennetustöö põhimõte. Selle kohaselt peavad nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Laste psüühika- ja käitumisprobleemide ning laste perest eraldamise ennetamise olulisust ja sellealase süsteemse tegevuse vajalikkust on korduvalt rõhutanud Eesti Vabariigi Õiguskantsler. Eesti Vabariigi lastekaitseseadus sätestab, et lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond ning lapsevanematel või lapse hooldajatel lasub esmane vastutus lapse heaolu tagamise eest. Riik ja kohalik omavalitsus peavad lapsevanemaid või hooldajaid nende vastutuse täitmisel toetama. Laste abistamiseks suunatud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb kaasata lisaks spetsialistidele ka last ning tema perekonda ning seada esikohale lapse huvid. Kohalikele omavalitsustele on seega seatud selge ootus teha esmatasandil aktiivset ennetus- ja peretööd. Samal ajal ei ole peresid toetavate tõhusate abimeetmete olemasolu ning kättesaadavus kohalikes omavalitsustes piisa v, mille üheks põhjuseks on omavalitsuste vähene teadlikkus ja võimekus tegeleda süsteemselt uute lastekaitsemeetmete arendusega. Puudu on töömeetoditest , mis toetaks ja jõustaks perekondi lastega seotud juhtumite lahendamisel leidmaks probleemide lahendamiseks ressursse peresüsteemi endi seest. Ebapiisava ennetustöö t ulemusena on Eestis abivajavate laste arv kasvutrendis . 2017.aastal alustati lastekaitsetöötajate poolt juhtumimenetlus 8366 lapse osas (2016.aastal oli selleks 5797 last). Perest eraldatud laste arvud on samal ajal vähenenud . Kui 2012.aastal eraldati perest 371, siis 2017.aastal 267 last. Teisalt on varasematel aastatel perest eraldatud lastest endiselt väga suur osa asendushooldusel, 2017.aastal o li selleks 2520 last , kellest 38% lastest viibis asenduskodus ehk asutusepõhisel hooldusel. Juba asendushooldusele paigutatud lastest liiguvad tagasi bioloogilisse perre vähesed, mis peegeldab ebapiisavat või vähetõhusat tööd laste päritoluperedega. Kasvutrendis on ka l aste psüühika-ja käitumisprobleemide osakaal. Eesti lastepsühhiaatrid on hinnanud, et umbes neljandikul lastest ja noortest on teatud vaimse tervise probleemid. Eeltoodud kitsaskohtade lahendamisele kaasa kavandab SA Lapse Heaolu Arengukeskus käesoleva projekti raames tuua Eestisse ning piloteerida paljudes riikides kasutatavat peretöö meetodit Family Group Conference ing (FGC) . Mudel töötati välja 1980.aastatel Uus-Meremaal ning see laienes üsna kiiresti erinevatesse riikidesse. Praegu on meetod kasutusel üle 20 riigis, sh USA-s, Austraalias, Kanadas, Lõuna-Aafrikas ning u 16 Euroopa ri igis , nagu Norra, Rootsi, Prantsusmaa, Holland, Sloveenia, Inglismaa, Šotimaa jt. Norras sealjuures rakendatakse programmi kohalikes omavalitsustes üle riigi ning selle arendamist juhitakse riiklikult tasandilt. FGC mudeli kesksed põhimõtted: Lapse huvidest lähtumine. Lapsed on üldjuhul kõige paremini hooldatud oma perekonna poolt. Seda peavad toetama erinevad teenused. P erede ja spetsialistide vaheline partnerlus ja koostöö laste turvalisuse ning heaolu tagamisel. Perede jõustamine , et nad oleksid igati kaasatud ja toetatud laste elu ja tuleviku planeerimis es ja otsuste tegemises. FGC keskmeks on otsuste tegemise koosolek ehk nn peregrupi nõupidamine, kuhu kutsutakse lapse laiendatud perevõrgustik lapse elukorralduse kavandamiseks eesmärgiga tagada lapse heaolu ja mida juhib koolitatud koordinaator. Peregrupi nõupidamisel on mitu etappi – pere ja võrgustiku kohtumine lapsega seotud spetsialistidega probleemi kohta taustainfo saamiseks, arutelu ja tegevusplaani loomine pere ja seotud võrgustiku ringis, plaani presenteerimine koordinaatorile (ja vajadusel lastekaitsele) ning heakskiitmine. Peale nõupidamist toimub ka üks või mitu järelkohtumist vaatamaks üle, kas tegevusplaani õnnestub soovitud viisil ellu viia või vajab see täiendamist. FGC kasutab raskuste lahendamisel perekonna, sugulaste ja sõprade enda oskusi, tugevusi ja teadmisi. Last/noort toetatakse temaga seotud raskuste ületamisel perevõrgustiku enda teadmiste ja peregrupi nõupidamise protsessis osalemise kaudu. Selle käigus välja töötatav tegevusplaan võiks olla edaspidi oluliseks osa ks KOV poolt koosta tud lapse juhtumiplaani st . Meetodi kasutusala on üsna laialdane ning võimaldab peredele individuaalse lähenemise kaudu lahendada näiteks järgmisi olukordi: Vanemate lahutus ja vaidlused (laste elukoht, kohtlemine, suhtluskord jne) Laste käitumisprobleemid Lapse sünni ja väikelaste hooldamisega seotud riskiolukorrad ( sihtrühmaks probleemsed v väga noored sünnitajad) Perevägivald ja – konfliktid Raskused lapse kohanemisel kasuperes Asendushoolduselt lahkumise ja iseseisvasse ellu mineku ettevalmistamine jt. FGC mudelit on võimalik rakendada ka lapse perest eraldamise olukorras eesmärgiga leida lapse ajutine hooldaja või eestkostja lapse lähivõrgustikust ning planeerida tegevusi lapse päritolupere toetamiseks. E esmärgiks on leida lapse huvidele vastav lahendus ja olenevalt olukorrast lapse ajutine või püsiv hooldamine tema turvavõrgustikust , millega saab seeläbi vältida nn „väikese Martini“ juhtumile sarnaseid lapse õigusi kahjustavaid olukordi. Family Group Conferenc ing meetodi edukuse kohta on läbi viidud hulgaliselt teadusuuringuid , mis näitavad peregrupi nõupidamise protsessi edukust lapsevanemate / perekondade jõustamisel lapsega seotud lahenduste otsimisel. Pered tunnevad, et nad on nähtud ja kuuldud ning osalised oma lapse elu ja tuleviku üle otsustamisel ka keerulistes olukordades. Lapsed on kaasatud, kuuldud ja nähtud ning protsessi osalised . Inglismaal Kentis läbi viidud projekti näitel nähti kõrge riskiga laste puhul, kelle puhul rakendati FGC protsessi, väiksemaid asendushooldusele paigutamise protsente kui nende puhul, kes seda programmi ei saanud. Selle projekti pinnalt on tehtud arvutus, et Kent kaotaks 4,6-7,4 miljonit naela aastas, kui nad FGC-d ei rakendaks. FGC mudel it on kavas Eestisse tuua ja katsetada SA Lapse Heaolu Arengukeskus poolt loodavate kohalike integreeritud ennetus- ja pereteenuste keskuste tegevuse raames. Ennetus- ja pereteenuste keskused käivitatakse 2019. aastal neljas kohalikus omavalitsuses (Viljandi linn, Türi vald, Põlva vald, Põltsamaa vald). Keskuste loomise keskseks eesmärgiks on teha peredele kättesaadavaks tõhusad varase sekkumise teenused, korraldada neid sotsiaal-ja tervisevaldkonna üleselt ning ennetada seeläbi laste probleeme ja edendada nende vaimset tervist. Loodavad keskused pakuvad FGC mudeli rakendamiseks neutraalset keskkonda ja koordineeritud teenuseosutamis t . Peregrupi nõupidamise protsessi planeeritakse ja viiakse läbi tihedas koostöös omavalitsuste lastekaitsetöötajatega. Kuna FGC meetodit on mitmes riigis rakendatud ka vaimse tervise valdkonnas klientide/patsientide perekondade jõustamiseks, kaasatakse Eesti koolitusgruppi ka mõned laste vaimse tervise spetsialistid, mille osas tehakse koostööd MTÜ-ga Laste ja Noorte Kriisiprogramm. Mudeli piloteerimist Eestis aitavad teostada Inglismaa Surrey omavalitsuse FGC professionaalid Nicholas Crippa ja Neil Hursey , kelle tutvus t us on leitav käesoleva taotluse 4. punktist. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid ja planeeritavad tegevused toetavad Sotsiaalministeeriumi 2019.aasta prioriteetset valdkonda „ Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine ”. Üldine eesmärk: Ennetada lastega seotud riskide ja probleemide süvenemist ning laste perest eraldamist. Projekti kitsam e esmärk: Tuua kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö tegemiseks juurde töömeetod, mis pakub võimalusi pere enda ressursi paremaks rakendamiseks ja pere võrgustiku jõustamiseks lastega seotud probleemide lahendamisel ning lapse heaolu tagamisel. Sihtgrupp: Haavatavas seisundis lastega pered, kellel on probleeme koduvägivalla, alkoholi- ja uimastitarvitamisega, laste vaimse tervise ja käitumisprobleemide ning laste hooldamisega. Kitsam sihtgrupp: Pilootprojekti haaratavateks piirkondadeks on 4 kohalikku omavalitsust, millised planeerivad osalust SA Lapse Heaolu Arengukeskuse poolt juhitud ennetus- ja pereteenuste keskuste projektis. Nendeks omavalitsusteks on Viljandi linn, Põltsamaa vald, Türi vald ja Põlva vald. Lisaks osalevad mudeli väljaõppes MTÜ Laste ja Noorte kriisiprogrammi traumaterapeudid. Projekti raames koolitatakse välja FGC koordinaatorid (15-20 inimest) , kes tegutsevad põhitöökoha või lepingulise suhte raames nimetatud omavalitsuste ennetus- ja pereteenuste keskuste juures. Koordinaatorite puhul eeldatakse sotsiaaltöö või sellele lähedast baas haridust. Neutraalse suhte loomiseks peredega on oluline, et koordinaatorid ei ole kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ning seetõttu sobib nende baasiks ennetus-ja pereteenuste keskus. Piloodi raames võetakse fookusse riskis olevad väikelapsed ja pered (seoses nii laste hooldusega seotud riskid, perevägivald, üksikvanemad, vaimse tervise probleemid) Otseseks kasusaajaks on riskis olevad lapsed, kelle heaolu tagamiseks tegutsetakse FGC perekonverentside mudeli rakendamise kaudu. Samuti on otseseks kasusaajaks nende laste vanemad, hooldajad ja laiem perevõrgustik, keda jõustatakse ja võimestatakse pereprobleemide lahendamisel nende endi poolt. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Pilootpr ojekti reaalsed mõõdetavad tulemused: Eesti keelde on tõlgitud ja kohandatud FGC mudeli manuaal, standard ning mõjuhindamise vormid. 15-20 FGC koordinaatorit on saanud väljaõppe, viinud läbi praktikas 1-2 peregrupi nõupidamise protsessi ning saanud supervisiooni ja toetust oma praktika tõhustamiseks Peale pilootprojekti lõppemist on 4 kohalikus omavalitsuses olemas FGC koordinaatorid, kes saavad jätkata tööd peredega vastavalt mudelile. Väljaõppe ja praktika on läbinud 2-3 vaimse tervise spetsialisti /traumaterapeuti, kes saavad rakendada FGC mudelit edaspidi töös vaimse tervise probleemidega laste peredega. Koostatud on 15-30 perede tegevusplaani. Hinnatud on FGC mudeli tulemuslikkust ja mõju peredele, selle tulemused esitatakse piloodi lõppraportis. FGC mudeli oodatud mõju peredele: Pere laiendatud võrgustiku jõustamise , peresiseste lahenduste leidmise ning rakendamise tulemusena paraneb laste heaolu. Pered tunnevad end jõustat una , kaasatud ja enesekindlamalt oma laste heaolu tagamisel ning probleemide lahendamisega seotud otsuste tegemises. Paraneb koostöö ja suureneb perede usaldus kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö osas. Mõjuhindamine: Pilootprojekti käigus hinnatakse FGC mudeli rakendamise edukust ja mõju ning seda kahes osas: Peale peregrupi nõupidamise protsessi lõppemist täidetakse pere poolt protsessi mõjususe hindamise küsimustik ning sama korratakse 2-3 kuu pärast. Peregrupi nõupidamise keskmes oleva juhtumi arengu jälgimine, et hinnata perevõrgustiku poolt koostatud tegevusplaani täitmist ja selle edukust. Kirjeldus: Iga FGC ehk peregrupi nõustamise protsessi läbiviimise järel palub FGC koordinaator peredel täita hindamisvormid (Inglismaal kasutatav vorm, tõlgitakse ja kohandatakse eesti keelde), mille andmed lisatakse ka FGC statistikatabeli vormi (Excel ja võimalusel arendatakse välja elektrooniline kasutuskeskkond). Statistikavormi alusel on võimalik koostöös KOV sotsiaaltöötajatega hiljem hinnata, kuidas peredel läheb 3, 6 kuu ja 1 aasta möödudes peale FGC protsessi. Seeläbi hinnatakse protsessi mõju lapsele ja perele – sh kas laps on saanud edasi elada oma päritoluperes ilma perest eraldamise vajaduseta ning kas FGC protsessi keskmes olnud probleemi ulatus on vähenenud. Projekti lõpus koostatakse raport , kus hinnatakse ja esitatakse FGC piloodi ja läbiviidud peregrupi protsesside mõju. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses I etapp – veebruar 2019: FGC koordinaatorite koolituse ettevalmistus , meetodi tutvustamine kohalikes omavalitsustes ning koolitusel osalejate kaardistamine ning koordinaatorite valik. Igast omavalitsusest valitakse välja 2 koordinaatorit, keda valiku tegemise käigus intervjueeritakse tuvastamaks nende sobivust tegutsemaks FGC protsessi vedajana. FGC manuaali ja tööriistade tõlkimine inglise keelest eesti keelde. Eesti keelde tõlgitakse ja kohandatakse FGC praktikajuhis, standard, koolitusmaterjalid , pere tegevusplaan, hindamisvahendid jms. Analüüs ja lahenduste leidmine FGC peregrupi nõupidamise protsessis osalejate isikuandmete salvestamise osas. II etapp – märts 2019: FGC koordinaatorite 3,5 päeva se koolitus e läbiviimine FGC Inglismaa koolitajate N. Crippa ja N. Hursey poolt. Koolituse täpsed kuupäevad lepitakse koolitajate ja omavalitsustega kokku peale positiivse rahastusotsuse saamist. Koolitusel osalejad: Igast kohalikust omavalitsusest osaleb 2 sotsiaaltöö või sellele lähedase haridusega koordinaatorit ning 1-2 sotsiaal-või lastekaitsetöötajat. Sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate osalus on vajalik selleks, et nad oleksid kursis FGC mudeliga ja oskaksid suunata abivajavaid peresid peregrupi nõupidamise protsessis osalema. Lisaks osalevad 2-3 vaimse tervise valdkonna spetsialisti / traumaterapeuti. Koolitusgrupi suurus 15-20 inimest. 3,5 koolituspäeva sisu: päev. Family Group Conferen cing mudeli ülevaade ja ajalugu. Mudeli põhiprintsiibid ja sellega seonduv dokumentatsioon. päev. FGC- sse suunamine ja planeerimine: suunamise alused, tööriistad ja tehnikad. Vajaduste hindamine. päev. Konfliktidega tegelemine ja nende lahendamine. Perekohtumise läbiviimise oskused. Tegevusplaani koostamine. päev (pool päeva). Rollimäng FGC protsessi läbiviimisest, et viia teooria praktikasse. Koolituse raames õpetatakse koolitusel osalejaid ehk tulevasi FGC koordinaatoreid kasutama erinevaid perevõrgustiku liikmete tuvastamise, leidmise ja osalema motiveerimise tööriistu. Selleks kasutatakse USAs välja töötatud Family Finding meetodi komponente (mobiilsuse kaardistamine, seotussuhte kaardistamine jt). III etapp – märts - oktoober 2019 FGC mudeli rakendamine kohalike omavalitsuste ja FGC koordinaatorite koostöös. Iga koordinaator peaks läbi viima vähemalt 1-2 peregrupi nõustamise protsessi. Ühe FGC protsessi ajaline kestvus kokku on 20-25 tundi (mitte järjestikune aeg, vaid töö ajaline kogumaht kokku). Rakendamise ajal pakub Lapse Heaolu Arengukeskus koordinaatoritele mentorlust ja sisulist tuge, vahendades sealjuures Inglismaa koolitajate poolt pakutavaid konsultatsioone. Inglise keelt valdavad koordinaatorid saavad vajadusel otse konsultatsioone otse Skype, e-maili jm teel. IV etapp – november 2019 1,5 päevase supervisiooniseminari läbiviimine , mille käigus analüüsitakse koordinaatorite poolt läbi viidud FGC protsesse ning nende tulemusi. Antakse koordinaatoritele täiendavaid teadmisi ja oskusi peregrupi nõustamise protsessi läbiviimisteks edaspidi ning planeeritakse edasist FGC läbiviimise praktikat. V etapp – november – 1 5 . detsember Andmete töötlus ja analüüs, projekti mõjuhindamise lõppraporti koostamine . Koolitajad: Nicholas Crippa Nicholasel on bakalaureusekraad tervishoiu ja sotsiaalhoolduse erialal ning magistrikraad laste- ja peretöös, lisaks lepituse ja juhtimisalane kutsekvalifikatsioon. Nicholas tegelenud FGC programmiga üle 7 aasta, et toetada lapsi ja peresid oma probleemidele lahendus te väljatöötamisel . Nicholas on viib läbi täiendõp et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekursustel ning on huvitatud võrdõiguslikkusest, mitmekesisusest, taastava õiguse ja tugevusi toetavatest praktikatest. Neil Hursey Neil on FGC praktik ning tegevuse korraldaja ja on varasemalt töötanud asenduskodus, juhtides spetsialistide meeskonda ja toetades asendushooldusele paigutatud lapsi. Neil’il on laialdased teadmised ja kogemusid töös laste ja noortega vanuses 11-18, kellel on mitmed ebaõnnestunud kasuperesse paigutamise kogemused ning emotsionaalsed probleemid ja käitumisraskused. Neil on omandamas kõrgema kategooria kvalifikatsiooni tervise ja sotsiaalhoolekande juhtimise alal. ÄRAKIRI nr 3278550 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 15.11.2018 kell 11:41 Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus (registrikood 90013532) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna sihtasutuse registrikaart nr 1: Nimi ja aadress 4. kanne: Nimi on Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus 2. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Mõisa tn 4, 13522 Eesmärk 1. kanne: Sihtasutuse eesmärk on laste ja perede heaolu tagamine. Esindusõigus 1. kanne: Juhatuse liige on Maarja Oviir-Neivelt, isikukood 47211100246 3. kanne: Juhatuse liige on Anniki Lai, isikukood 47412030217 * Sihtasutust võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on sihtasutus 1. kanne: Asutamisotsuse kinnitamise aeg on 03.10.2016 4. kanne: Põhikiri on kinnitatud 12.11.2018 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete loetelu Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 19.10.2016 (esmakanne) 2. kanne: Kinnitatud 12.12.2017 (muutmiskanne) 3. kanne: Kinnitatud 09.03.2018 (muutmiskanne) 4. kanne: Kinnitatud 15.11.2018 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE (Muudetud eelarve 11 .02.2019 seisuga) TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 1 1 866 Pilootprojekti tegevusi ettevalmistav töökohtumine koolitajatega Londonis (lend Tallinn-London-Tallinn ja majutus) 460 2 koolitaja sõidukulud London-Tallinn-London. 2 reisi (esmane väljaõpe veebr-märts ning järelkoolitus oktoober-november 2019) Ühe edasi-tagasi lennu eeldatav hind 250 eurot. 1000 2 koolitaja majutuskulu (kokku 6 ööd, 2 tuba, 90 eur /tuba) 1080 Materjalide tõlge inglise-eesti (kokku 55 lk, tõlkimise hind 15 eur /lk) 825 2 koolitaja töötasu (3,5 päeva koolitust, 1,5 päeva järelkoolitust ) hinnaga 250 eur /päev. 2 5 00 Analüütiku tasu mõjuhindamise läbiviimisel (andmete sisestamine, töötlus ja analüüs, lõppraporti koostamine) 10 päeva tööd 150eur/päevas. 1500 Seminariruumi rent (100 eur /päev, kokku 5 päeva. 500 Koolitajate ja koolitusel osalejate toitlustamine (u 19 eur /in, 3,5 päeva, 20 in) ja korraldajate majutus (266 eur 2/in 3 ööd). 1 596 Koordinaatorite superviisori tasu (10 tundi, 80eur/tund) 8 00 Projektijuhi töötasu (3 kuud x 400 eur /kuus + tööjõumaksud) 1605 Omafinantseering 4326 X Koolitajate ja koolitusel osalejate toitlustamine 580 Projektijuhi töötasu (7 kuud x 400 eur /kuus + tööjõumaksud) 3746 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 16 192 eurot KULUD KOKKU 16 192 eurot Sotsiaalministeerium 11 .02.2019 Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud suurprojekti eelarve muudatus te põhjendus Esitame käesolevaga Lapse Heaolu Arengukeskuse aastaprojekti muudatustega eelarve . Muudatused on tehtud seoses projekti planeeritavate tegevuste ja eelarveliste vajaduste mõningase täpsustumisega . Eelarvesse on lisandunud kulud seoses Family Group Conference meetodi maaletoomist ja piloteerimist ettevalmistava töökohtumisega Londonis . Seoses hinnauuringutega reisi - ja majutus kulude osas on pisut vähendatud koolitajate sõidukulusid ja suurendatud majutuskulusid , viimast sh 2 päeva majutuse lisamisega . Vähendatud on analüütiku töömahtu , sest eeldatav töömaht on esialgselt kavandatust väiksem . Lisatud on uus kulurida seoses vajadusega värvata ja maksta tasu koordinaatorite kohapealsele superviisorile ( tööjuhendajale ) meetodi testperioodil . Suurendatud on koolitusel osalejate toi tlustus kulu ning vähendatud projektijuhi töötasu . Omafinantseeringu näol on suurendatud projektijuhi töötasu . Lugupidamisega Anniki Lai Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige “ Family Group Conference meetodi pilootprojekt Eestis“ projekti juht HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) Haridus- ja Teadusministeeriumile Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (k ultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi SA Lapse Heaolu Arengukeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi SA Lapse Heaolu Arengukeskus 3. Registrikood 90013532 4. Juriidiline aadress Mõisa tn 4, Tallinn 13511 5. Postiaadress Mõisa tn 4, Tallinn 13511 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE532200221065185231 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Maarja Oviir- Neivelt , juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Anniki Lai 9. Telefon +372 56982289 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Perede jõustamine lapse heaolu tagamisel - Family Group Conference meetodi pilootprojekt Eestis 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01 .0 2 – 13. 12 .2019 13. Projekti üldmaksumus 16 192 eurot 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 11 866 eurot 15. Omafinantseeringu summa 4 326 eurot 16. Kaasfinantseeringute summa X KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus . LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Maarja Oviir- Neivelt 1 5 .11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa/ vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 1 1 866 2 koolitajate sõidukulud London-Tallinn-London . 2 reisi (esmane väljaõpe veebr-märts ning järelkoolitus oktoober-november 2019) Ühe edasi-tagasi lennu eeldatav hind 300 eurot. 1200 2 koolitaja majutuskulu (kokku 4 ööd, 2 tuba, 80 eur /tuba) 640 Materjalide tõlge inglise-eesti (kokku 60 lk, tõlkimise hind 15 eur /lk) 900 2 koolitaja töötasu (3,5 päeva koolitust, 1,5 päeva järelkoolitust ) hinnaga 250 eur /päev. 2500 Analüütiku tasu mõjuhindamise läbiviimisel (andmete sisestamine, töötlus ja analüüs, lõppraporti koostamine) 12 päeva tööd 2 00 / eur päevas. 24 00 Seminariruumi rent 100 eur /päev (kokku 5 päeva koolitus+järelseminar ) 500 Koolitajate ja koolitusel osalejate toitlustamine koolitusel ning järelseminaril (3,5 päeva, 15 eur /in, 20 in) 1050 Projektijuhi töötasu (4 kuud x 500 eur /kuus + tööjõumaksud) 2676 Omafinantseering 4326 X Koolitajate ja koolitusel osalejate toitlustamine koolitusel ning järelseminaril (1,5 päeva, 15 eur /in, 20 in) 450 Osalejate majutus 1200 Projektijuhi töötasu (4 kuud x 500 eur /kuus + tööjõumaksud) 2676 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 16 192 eurot KULUD KOKKU 16 192 eurot HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Laste ja perede arengukava 2012-2020 vastuvõtmisega võttis Vabariigi Valitsus suuna liikuda laste ja peredega tehtavas töös seniselt tagajärgedega tegelemisest tõhusama varase sekkumise ja ennetustööni. 2016.aastal kehtima hakanud uues lastekaitseseaduses sõnastati eraldi eesmärgina ennetustöö põhimõte. Selle kohaselt peavad nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Laste psüühika- ja käitumisprobleemide ning laste perest eraldamise ennetamise olulisust ja sellealase süsteemse tegevuse vajalikkust on korduvalt rõhutanud Eesti Vabariigi Õiguskantsler. Eesti Vabariigi lastekaitseseadus sätestab, et lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond ning lapsevanematel või lapse hooldajatel lasub esmane vastutus lapse heaolu tagamise eest. Riik ja kohalik omavalitsus peavad lapsevanemaid või hooldajaid nende vastutuse täitmisel toetama. Laste abistamiseks suunatud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb kaasata lisaks spetsialistidele ka last ning tema perekonda ning seada esikohale lapse huvid. Kohalikele omavalitsustele on seega seatud selge ootus teha esmatasandil aktiivset ennetus- ja peretööd. Samal ajal ei ole peresid toetavate tõhusate abimeetmete olemasolu ning kättesaadavus kohalikes omavalitsustes piisa v, mille üheks põhjuseks on omavalitsuste vähene teadlikkus ja võimekus tegeleda süsteemselt uute lastekaitsemeetmete arendusega. Puudu on töömeetoditest , mis toetaks ja jõustaks perekondi lastega seotud juhtumite lahendamisel leidmaks probleemide lahendamiseks ressursse peresüsteemi endi seest. Ebapiisava ennetustöö t ulemusena on Eestis abivajavate laste arv kasvutrendis . 2017.aastal alustati lastekaitsetöötajate poolt juhtumimenetlus 8366 lapse osas (2016.aastal oli selleks 5797 last). Perest eraldatud laste arvud on samal ajal vähenenud . Kui 2012.aastal eraldati perest 371, siis 2017.aastal 267 last. Teisalt on varasematel aastatel perest eraldatud lastest endiselt väga suur osa asendushooldusel, 2017.aastal o li selleks 2520 last , kellest 38% lastest viibis asenduskodus ehk asutusepõhisel hooldusel. Juba asendushooldusele paigutatud lastest liiguvad tagasi bioloogilisse perre vähesed, mis peegeldab ebapiisavat või vähetõhusat tööd laste päritoluperedega. Kasvutrendis on ka l aste psüühika-ja käitumisprobleemide osakaal. Eesti lastepsühhiaatrid on hinnanud, et umbes neljandikul lastest ja noortest on teatud vaimse tervise probleemid. Eeltoodud kitsaskohtade lahendamisele kaasa kavandab SA Lapse Heaolu Arengukeskus käesoleva projekti raames tuua Eestisse ning piloteerida paljudes riikides kasutatavat peretöö meetodit Family Group Conference ing (FGC) . Mudel töötati välja 1980.aastatel Uus-Meremaal ning see laienes üsna kiiresti erinevatesse riikidesse. Praegu on meetod kasutusel üle 20 riigis, sh USA-s, Austraalias, Kanadas, Lõuna-Aafrikas ning u 16 Euroopa ri igis , nagu Norra, Rootsi, Prantsusmaa, Holland, Sloveenia, Inglismaa, Šotimaa jt. Norras sealjuures rakendatakse programmi kohalikes omavalitsustes üle riigi ning selle arendamist juhitakse riiklikult tasandilt. FGC mudeli kesksed põhimõtted: Lapse huvidest lähtumine. Lapsed on üldjuhul kõige paremini hooldatud oma perekonna poolt. Seda peavad toetama erinevad teenused. P erede ja spetsialistide vaheline partnerlus ja koostöö laste turvalisuse ning heaolu tagamisel. Perede jõustamine , et nad oleksid igati kaasatud ja toetatud laste elu ja tuleviku planeerimis es ja otsuste tegemises. FGC keskmeks on otsuste tegemise koosolek ehk nn peregrupi nõupidamine, kuhu kutsutakse lapse laiendatud perevõrgustik lapse elukorralduse kavandamiseks eesmärgiga tagada lapse heaolu ja mida juhib koolitatud koordinaator. Peregrupi nõupidamisel on mitu etappi – pere ja võrgustiku kohtumine lapsega seotud spetsialistidega probleemi kohta taustainfo saamiseks, arutelu ja tegevusplaani loomine pere ja seotud võrgustiku ringis, plaani presenteerimine koordinaatorile (ja vajadusel lastekaitsele) ning heakskiitmine. Peale nõupidamist toimub ka üks või mitu järelkohtumist vaatamaks üle, kas tegevusplaani õnnestub soovitud viisil ellu viia või vajab see täiendamist. FGC kasutab raskuste lahendamisel perekonna, sugulaste ja sõprade enda oskusi, tugevusi ja teadmisi. Last/noort toetatakse temaga seotud raskuste ületamisel perevõrgustiku enda teadmiste ja peregrupi nõupidamise protsessis osalemise kaudu. Selle käigus välja töötatav tegevusplaan võiks olla edaspidi oluliseks osa ks KOV poolt koosta tud lapse juhtumiplaani st . Meetodi kasutusala on üsna laialdane ning võimaldab peredele individuaalse lähenemise kaudu lahendada näiteks järgmisi olukordi: Vanemate lahutus ja vaidlused (laste elukoht, kohtlemine, suhtluskord jne) Laste käitumisprobleemid Lapse sünni ja väikelaste hooldamisega seotud riskiolukorrad ( sihtrühmaks probleemsed v väga noored sünnitajad) Perevägivald ja – konfliktid Raskused lapse kohanemisel kasuperes Asendushoolduselt lahkumise ja iseseisvasse ellu mineku ettevalmistamine jt. FGC mudelit on võimalik rakendada ka lapse perest eraldamise olukorras eesmärgiga leida lapse ajutine hooldaja või eestkostja lapse lähivõrgustikust ning planeerida tegevusi lapse päritolupere toetamiseks. E esmärgiks on leida lapse huvidele vastav lahendus ja olenevalt olukorrast lapse ajutine või püsiv hooldamine tema turvavõrgustikust , millega saab seeläbi vältida nn „väikese Martini“ juhtumile sarnaseid lapse õigusi kahjustavaid olukordi. Family Group Conferenc ing meetodi edukuse kohta on läbi viidud hulgaliselt teadusuuringuid , mis näitavad peregrupi nõupidamise protsessi edukust lapsevanemate / perekondade jõustamisel lapsega seotud lahenduste otsimisel. Pered tunnevad, et nad on nähtud ja kuuldud ning osalised oma lapse elu ja tuleviku üle otsustamisel ka keerulistes olukordades. Lapsed on kaasatud, kuuldud ja nähtud ning protsessi osalised . Inglismaal Kentis läbi viidud projekti näitel nähti kõrge riskiga laste puhul, kelle puhul rakendati FGC protsessi, väiksemaid asendushooldusele paigutamise protsente kui nende puhul, kes seda programmi ei saanud. Selle projekti pinnalt on tehtud arvutus, et Kent kaotaks 4,6-7,4 miljonit naela aastas, kui nad FGC-d ei rakendaks. FGC mudel it on kavas Eestisse tuua ja katsetada SA Lapse Heaolu Arengukeskus poolt loodavate kohalike integreeritud ennetus- ja pereteenuste keskuste tegevuse raames. Ennetus- ja pereteenuste keskused käivitatakse 2019. aastal neljas kohalikus omavalitsuses (Viljandi linn, Türi vald, Põlva vald, Põltsamaa vald). Keskuste loomise keskseks eesmärgiks on teha peredele kättesaadavaks tõhusad varase sekkumise teenused, korraldada neid sotsiaal-ja tervisevaldkonna üleselt ning ennetada seeläbi laste probleeme ja edendada nende vaimset tervist. Loodavad keskused pakuvad FGC mudeli rakendamiseks neutraalset keskkonda ja koordineeritud teenuseosutamis t . Peregrupi nõupidamise protsessi planeeritakse ja viiakse läbi tihedas koostöös omavalitsuste lastekaitsetöötajatega. Kuna FGC meetodit on mitmes riigis rakendatud ka vaimse tervise valdkonnas klientide/patsientide perekondade jõustamiseks, kaasatakse Eesti koolitusgruppi ka mõned laste vaimse tervise spetsialistid, mille osas tehakse koostööd MTÜ-ga Laste ja Noorte Kriisiprogramm. Mudeli piloteerimist Eestis aitavad teostada Inglismaa Surrey omavalitsuse FGC professionaalid Nicholas Crippa ja Neil Hursey , kelle tutvus t us on leitav käesoleva taotluse 4. punktist. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid ja planeeritavad tegevused toetavad Sotsiaalministeeriumi 2019.aasta prioriteetset valdkonda „ Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine ”. Üldine eesmärk: Ennetada lastega seotud riskide ja probleemide süvenemist ning laste perest eraldamist. Projekti kitsam e esmärk: Tuua kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö tegemiseks juurde töömeetod, mis pakub võimalusi pere enda ressursi paremaks rakendamiseks ja pere võrgustiku jõustamiseks lastega seotud probleemide lahendamisel ning lapse heaolu tagamisel. Sihtgrupp: Haavatavas seisundis lastega pered, kellel on probleeme koduvägivalla, alkoholi- ja uimastitarvitamisega, laste vaimse tervise ja käitumisprobleemide ning laste hooldamisega. Kitsam sihtgrupp: Pilootprojekti haaratavateks piirkondadeks on 4 kohalikku omavalitsust, millised planeerivad osalust SA Lapse Heaolu Arengukeskuse poolt juhitud ennetus- ja pereteenuste keskuste projektis. Nendeks omavalitsusteks on Viljandi linn, Põltsamaa vald, Türi vald ja Põlva vald. Lisaks osalevad mudeli väljaõppes MTÜ Laste ja Noorte kriisiprogrammi traumaterapeudid. Projekti raames koolitatakse välja FGC koordinaatorid (15-20 inimest) , kes tegutsevad põhitöökoha või lepingulise suhte raames nimetatud omavalitsuste ennetus- ja pereteenuste keskuste juures. Koordinaatorite puhul eeldatakse sotsiaaltöö või sellele lähedast baas haridust. Neutraalse suhte loomiseks peredega on oluline, et koordinaatorid ei ole kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ning seetõttu sobib nende baasiks ennetus-ja pereteenuste keskus. Piloodi raames võetakse fookusse riskis olevad väikelapsed ja pered (seoses nii laste hooldusega seotud riskid, perevägivald, üksikvanemad, vaimse tervise probleemid) Otseseks kasusaajaks on riskis olevad lapsed, kelle heaolu tagamiseks tegutsetakse FGC perekonverentside mudeli rakendamise kaudu. Samuti on otseseks kasusaajaks nende laste vanemad, hooldajad ja laiem perevõrgustik, keda jõustatakse ja võimestatakse pereprobleemide lahendamisel nende endi poolt. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Pilootpr ojekti reaalsed mõõdetavad tulemused: Eesti keelde on tõlgitud ja kohandatud FGC mudeli manuaal, standard ning mõjuhindamise vormid. 15-20 FGC koordinaatorit on saanud väljaõppe, viinud läbi praktikas 1-2 peregrupi nõupidamise protsessi ning saanud supervisiooni ja toetust oma praktika tõhustamiseks Peale pilootprojekti lõppemist on 4 kohalikus omavalitsuses olemas FGC koordinaatorid, kes saavad jätkata tööd peredega vastavalt mudelile. Väljaõppe ja praktika on läbinud 2-3 vaimse tervise spetsialisti /traumaterapeuti, kes saavad rakendada FGC mudelit edaspidi töös vaimse tervise probleemidega laste peredega. Koostatud on 15-30 perede tegevusplaani. Hinnatud on FGC mudeli tulemuslikkust ja mõju peredele, selle tulemused esitatakse piloodi lõppraportis. FGC mudeli oodatud mõju peredele: Pere laiendatud võrgustiku jõustamise , peresiseste lahenduste leidmise ning rakendamise tulemusena paraneb laste heaolu. Pered tunnevad end jõustat una , kaasatud ja enesekindlamalt oma laste heaolu tagamisel ning probleemide lahendamisega seotud otsuste tegemises. Paraneb koostöö ja suureneb perede usaldus kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö osas. Mõjuhindamine: Pilootprojekti käigus hinnatakse FGC mudeli rakendamise edukust ja mõju ning seda kahes osas: Peale peregrupi nõupidamise protsessi lõppemist täidetakse pere poolt protsessi mõjususe hindamise küsimustik ning sama korratakse 2-3 kuu pärast. Peregrupi nõupidamise keskmes oleva juhtumi arengu jälgimine, et hinnata perevõrgustiku poolt koostatud tegevusplaani täitmist ja selle edukust. Kirjeldus: Iga FGC ehk peregrupi nõustamise protsessi läbiviimise järel palub FGC koordinaator peredel täita hindamisvormid (Inglismaal kasutatav vorm, tõlgitakse ja kohandatakse eesti keelde), mille andmed lisatakse ka FGC statistikatabeli vormi (Excel ja võimalusel arendatakse välja elektrooniline kasutuskeskkond). Statistikavormi alusel on võimalik koostöös KOV sotsiaaltöötajatega hiljem hinnata, kuidas peredel läheb 3, 6 kuu ja 1 aasta möödudes peale FGC protsessi. Seeläbi hinnatakse protsessi mõju lapsele ja perele – sh kas laps on saanud edasi elada oma päritoluperes ilma perest eraldamise vajaduseta ning kas FGC protsessi keskmes olnud probleemi ulatus on vähenenud. Projekti lõpus koostatakse raport , kus hinnatakse ja esitatakse FGC piloodi ja läbiviidud peregrupi protsesside mõju. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses I etapp – veebruar 2019: FGC koordinaatorite koolituse ettevalmistus , meetodi tutvustamine kohalikes omavalitsustes ning koolitusel osalejate kaardistamine ning koordinaatorite valik. Igast omavalitsusest valitakse välja 2 koordinaatorit, keda valiku tegemise käigus intervjueeritakse tuvastamaks nende sobivust tegutsemaks FGC protsessi vedajana. FGC manuaali ja tööriistade tõlkimine inglise keelest eesti keelde. Eesti keelde tõlgitakse ja kohandatakse FGC praktikajuhis, standard, koolitusmaterjalid , pere tegevusplaan, hindamisvahendid jms. Analüüs ja lahenduste leidmine FGC peregrupi nõupidamise protsessis osalejate isikuandmete salvestamise osas. II etapp – märts 2019: FGC koordinaatorite 3,5 päeva se koolitus e läbiviimine FGC Inglismaa koolitajate N. Crippa ja N. Hursey poolt. Koolituse täpsed kuupäevad lepitakse koolitajate ja omavalitsustega kokku peale positiivse rahastusotsuse saamist. Koolitusel osalejad: Igast kohalikust omavalitsusest osaleb 2 sotsiaaltöö või sellele lähedase haridusega koordinaatorit ning 1-2 sotsiaal-või lastekaitsetöötajat. Sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate osalus on vajalik selleks, et nad oleksid kursis FGC mudeliga ja oskaksid suunata abivajavaid peresid peregrupi nõupidamise protsessis osalema. Lisaks osalevad 2-3 vaimse tervise valdkonna spetsialisti / traumaterapeuti. Koolitusgrupi suurus 15-20 inimest. 3,5 koolituspäeva sisu: päev. Family Group Conferen cing mudeli ülevaade ja ajalugu. Mudeli põhiprintsiibid ja sellega seonduv dokumentatsioon. päev. FGC- sse suunamine ja planeerimine: suunamise alused, tööriistad ja tehnikad. Vajaduste hindamine. päev. Konfliktidega tegelemine ja nende lahendamine. Perekohtumise läbiviimise oskused. Tegevusplaani koostamine. päev (pool päeva). Rollimäng FGC protsessi läbiviimisest, et viia teooria praktikasse. Koolituse raames õpetatakse koolitusel osalejaid ehk tulevasi FGC koordinaatoreid kasutama erinevaid perevõrgustiku liikmete tuvastamise, leidmise ja osalema motiveerimise tööriistu. Selleks kasutatakse USAs välja töötatud Family Finding meetodi komponente (mobiilsuse kaardistamine, seotussuhte kaardistamine jt). III etapp – märts - oktoober 2019 FGC mudeli rakendamine kohalike omavalitsuste ja FGC koordinaatorite koostöös. Iga koordinaator peaks läbi viima vähemalt 1-2 peregrupi nõustamise protsessi. Ühe FGC protsessi ajaline kestvus kokku on 20-25 tundi (mitte järjestikune aeg, vaid töö ajaline kogumaht kokku). Rakendamise ajal pakub Lapse Heaolu Arengukeskus koordinaatoritele mentorlust ja sisulist tuge, vahendades sealjuures Inglismaa koolitajate poolt pakutavaid konsultatsioone. Inglise keelt valdavad koordinaatorid saavad vajadusel otse konsultatsioone otse Skype, e-maili jm teel. IV etapp – november 2019 1,5 päevase supervisiooniseminari läbiviimine , mille käigus analüüsitakse koordinaatorite poolt läbi viidud FGC protsesse ning nende tulemusi. Antakse koordinaatoritele täiendavaid teadmisi ja oskusi peregrupi nõustamise protsessi läbiviimisteks edaspidi ning planeeritakse edasist FGC läbiviimise praktikat. V etapp – november – 1 5 . detsember Andmete töötlus ja analüüs, projekti mõjuhindamise lõppraporti koostamine . Koolitajad: Nicholas Crippa Nicholasel on bakalaureusekraad tervishoiu ja sotsiaalhoolduse erialal ning magistrikraad laste- ja peretöös, lisaks lepituse ja juhtimisalane kutsekvalifikatsioon. Nicholas tegelenud FGC programmiga üle 7 aasta, et toetada lapsi ja peresid oma probleemidele lahendus te väljatöötamisel . Nicholas on viib läbi täiendõp et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekursustel ning on huvitatud võrdõiguslikkusest, mitmekesisusest, taastava õiguse ja tugevusi toetavatest praktikatest. Neil Hursey Neil on FGC praktik ning tegevuse korraldaja ja on varasemalt töötanud asenduskodus, juhtides spetsialistide meeskonda ja toetades asendushooldusele paigutatud lapsi. Neil’il on laialdased teadmised ja kogemusid töös laste ja noortega vanuses 11-18, kellel on mitmed ebaõnnestunud kasuperesse paigutamise kogemused ning emotsionaalsed probleemid ja käitumisraskused. Neil on omandamas kõrgema kategooria kvalifikatsiooni tervise ja sotsiaalhoolekande juhtimise alal.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel