MINISTRI MÄÄRUS
22.11.2018 nr 50
Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu
liikme ja esmaabiandja koolituse ja
täienduskoolituse kord
täienduskoolitusasutuses
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme
töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja
täienduskoolituse korraldamise korda täienduskoolitusasutuses.
§ 2. Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja
tööohutusalane koolitus ja täienduskoolitus täienduskoolitusasutuses
(1) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse ja täienduskoolituse viib
läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.
(2) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestus on 24 akadeemilist
tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
1) tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe,
ergonoomia ja töökohtade kohandamine;
2) tervisekontrolli korraldamine ja muu töötervishoiuteenuse osutamine;
3) töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs, sealhulgas ohutegurite tuvastamine ja nende
parameetrite mõõtmine, ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste
kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;
4) töötajate riskigruppidega (alaealised, rasedad, puudega töötajad) arvestamine
töökeskkonnas;
5) töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja
töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded;
6) esmaabi korraldus;
7) tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral;
8) tööõnnetusest ja tööga seotud haigestumisest teavitamine ja nende uurimine;
9) töötervishoiu ja tööohutuse riiklik järelevalve.
(3) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme täienduskoolituse kestuse ja
teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja
töötajate vajadustest.
2
§ 3. Esmaabiandja koolitus ja täienduskoolitus
(1) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja
vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.
(2) Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige
hõlmama järgmisi teemasid:
1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga
toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu
asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes
abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti,
insuldi ja kopsuvigastuse korral);
3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest
põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine
(sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised
verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega
kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad
(sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised,
silmakahjustused;
5) esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
7) esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk,
minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
8) esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.
(3) Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi.
(4) Esmaabiandja ei pea lõikes 2 nimetatud esmaabiandja koolitust läbima, kui ta on
samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist.
Esmaabiandja ei pea lõikes 3 nimetatud esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on
samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.
(5) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi
tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud
esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase
väljaõppe ja täiendõppe kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme
ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrusega „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja
esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ (edaspidi
määrus) kehtestatakse senise sotsiaalministri määruse „Töötervishoiu- ja tööohutusalase
väljaõppe ja täiendõppe kord“ asemel uus määrus. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal
jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) muudatustega (RT I,
12.06.2018, 3).
Määrusega sätestatakse töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja
koolituse ja täienduskoolituse nõuded. TTOS-i kohaselt viib koolituse ja täienduskoolituse läbi
täienduskoolitusasutuse pidaja, kes vastab täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele
(edaspidi TäKS). Määrusega sätestatakse koolituse kestus ja teemad, mida koolituse
õppekava peab hõlmama.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna
töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191,
[email protected]), nõunikud Eva Põldis (626 9196,
[email protected]) ja Ivar Raik (626 9200,
[email protected]) ning analüüsi ja statistika
osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329,
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvate TTOS-i muudatustega.
Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest paragrahvist.
Määrus kehtestatakse TTOS § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel.
Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib
töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu ja tööohutusalase
koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamist
täienduskoolitusasutuses.
Määruse §-s 2 sätestatakse täpsemad nõuded töökeskkonnavoliniku ja
töökeskkonnanõukogu liikme koolitusele ja täienduskoolitusele. Lõike 1 kohaselt viib koolituse
2
ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt TäKS nõuetele. Vastavalt
01.01.2019 jõustuvatele TTOS-i muudatustele, peab koolitusasutus vastama TäKS-i nõuetele.
Määrusega kaotatakse ära kehtiv koolitusasutuse Sotsiaalministeeriumis registreerimise
kohustus. Kehtiva õiguse kohaselt peab koolitusasutus end Sotsiaalministeeriumis
registreerima ja esitama selleks järgmised andmed: koolitusasutuse nimi, kontaktandmed,
õppekavad, lektorite nimed ja kontaktandmed, õppematerjalide loetelu. Samas ei ole
koolitusasutustel kohustust teavitada andmete muutumisest, mistõttu puudub ülevaade, kas
koolitusasutused juhinduvad Sotsiaalministeeriumile esitatud õppekavadest ja kas koolitusi
viivad läbi registreerimisel teatatud lektorid. Lisaks ei taga koolitusasutuste registreerimine
koolituse kvaliteeti, kuna puuduvad kriteeriumid koolituse sisuliseks hindamiseks.
Kehtiv regulatsioon ei sobitu ka teiste õigusaktidega, nagu TäKS ja majandustegevuse
seadustiku üldosa seadus (edaspidi MsüS). Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et
Sotsiaalministeeriumis registreerimise asemel peavad koolitusasutused vastama TäKS-is
täienduskoolitusasutustele sätestatud nõuetele. Enne TTOS-i muudatuste ja käesoleva
määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumis registreerunud koolitusasutused peavad samuti
seadusemuudatuse jõustudes tagama vastavuse TäKS-is sätestatud nõuetele.
TäKS § 3 lõike 1 kohaselt peab täienduskoolituse läbiviija täienduskoolitusasutuse pidajana
tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteate esitamist reguleerib
MsüS. Majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks peab sisaldama lisaks MsüS §-
s 15 sätestatule ka TäKS § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse õppekavarühmade
loetelu. Majandustegevusteade esitatakse Eesti teabevärava kaudu Eesti Hariduse
Infosüsteemi.
Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama täienduskoolituse teabe
avalikustamiseks veebilehte (TäKS § 5). Täienduskoolitusasutust puudutava teabe
avalikustamist reguleerib TäKS § 8, mille kohaselt tuleb näiteks täienduskoolitusasutuse
veebilehel avalikustada täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse
õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende
kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega ning
täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (TäKS § 8 lg 2). Samuti peab
täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestama täienduskoolituse õppekorralduse alused ja
täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused, sealhulgas täienduskoolituse
õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna
kvaliteedi tagamise tingimused ja korra ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise
korra (TäKS § 7). Täienduskoolituse õppekava koostamisel tuleb lähtuda TäKS §-s 9
sätestatud nõuetest. Järelevalvet TäKS-is sätestatud nõuete täitmise üle teeb Haridus- ja
Teadusministeerium. Määruse muude nõuete täitmise üle (koolituse pikkus ja koolituse käigus
käsitletavad teemad) teostab järelevalvet Tööinspektsioon, kes vastavalt TTOS § 25 lõikele 1
teostab riiklikku järelevalvet TTOS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuete täitmise üle.
Lõikes 2 sätestatakse töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse
kestuseks 24 akadeemilist tundi. Võrreldes kehtiva õigusega koolituse pikkus ei muutu.
Koolitusel osaleja peab saama ülevaate TTOS-is esitatud põhilistest nõuetest. Lõikes 2
sätestatakse teemad, mida koolituse õppekava peab sisaldama. Võrreldes kehtiva õigusega
ei muudeta sisuliselt koolituse käigus käsitletavaid teemasid. Koolitusel käsitletavateks
teemadeks on eelkõige alljärgnevalt loetletud olulisemad töötervishoidu ja tööohutust
puudutavad teemad.
1. Tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe,
ergonoomia ja töökohtade kohandamine. Selle teema all antakse ülevaade töötervishoiu- ja
tööohutusalasest ennetustööst ettevõttes, milleks on meetmete kavandamine ja rakendamine
terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töötaja tervise kaitseks. TTOS §-s 121 on
3
loetletud ettevõttes rakendatavad ennetuspõhimõtted. Lisandub veel töötajate juhendamise ja
väljaõppe kui tööandja tähtsaima kohustuse selgitamine (TTOS § 133). Üheks oluliseks
tööandja tegevuseks töötaja tervise kaitsmisel on töötaja töö kohandamine ja töökoha
ergonoomiline kujundamine töötajale sobivaks (TTOS § 9 lg 2). Koolituse käigus antakse
ülevaade ergonoomia võimalustest töökoha kujundamisel, näiteks kuvariga töökoha
ergonoomiline kujundamine, ohutud töövõtted, raskuste käsitsi teisaldamine jms.
2. Töötajate tervisekontroll ja muude töötervishoiuteenuste osutamine. See teema seondub ka
tööandja ennetustegevusega, olles samuti vahendiks töötajate tööga seotud haigestumise
ennetamiseks. Selle teema all käsitletakse töötajate tervisekontrolli saatmise eesmärki ja
korraldust, sealhulgas kellele ja milliste ohuteguritega kokkupuutel tuleb tervisekontroll
korraldada, tervisekontrolli sagedus jms. Tutvustatakse lähemalt määrust „Töötajate
tervisekontrolli kord“. Selle teema all antakse ülevaade ka töötervishoiuteenustest, mida
tööandja saab teenuseosutajalt osta. Töötervishoiuteenuseid osutavad TTOS §-s 19
nimetatud töötervishoiuspetsialistid, kelleks on töötervishoiuarst, töötervishoiuõde,
tööhügieenik, tööpsühholoog ja ergonoom. Nimetatud töötervishoiuspetsialistide osutatavad
teenused on kokku võetud määruses „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded
töötervishoiuteenuse osutamisel“. Töötervishoiuteenuste osutamise korraldamise tööandja
poolt sätestab TTOS § 13 lõike 1 punkt 62.
3. Töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs. Selle teema all käsitletakse töökeskkonna
riskianalüüsi kui üht olulisemat tööandja kohustust, milleks on ohuteguritest tingitud
terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või
vähendamiseks. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt planeeritakse ettevõttes kõik ülejäänud
ohutushoiuga seotud tegevused. Selgitatakse riskianalüüsi seost töökeskkonna sisekontrolliga
(§ 13 lg 1 p-d 1 ja 2), antakse ülevaade töökeskkonna ohuteguritest (TTOS §-d 6–91) ja nende
parameetrite mõõtmisest ning teatud füüsikalistele ohuteguritele, nagu müra, vibratsioon,
optiline kiirgus, elektromagnetiline kiirgus (elektromagnetväljad), ja keemilistele ohuteguritele
kehtestatud piirnormidest (Vabariigi Valitsuse määrused, mis käsitlevad eelnimetatud
ohutegureid ja nende piirnorme, ja määrus „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“).
4. Riskigrupi töötajad – alaealised, rasedad, rinnaga toitvad ja puudega töötajad. Selle teema
all tutvustatakse nende riskigruppide töötajate tööle seatud piiranguid (TTOS §-d 10 ja 101) ja
Vabariigi Valitsuse määrust „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise
töötamine on keelatud“. Alaealiste tööle rakendamisel tuleb arvestada ka töölepingu seaduse
asjakohaseid sätteid, nagu § 7 (töölepingu sõlmimine alaealisega) ja § 8 (nõusolek alaealise
töötamiseks).
5. Töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja
töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded töökohal. Selle teema all tutvustatakse eelkõige
TTOS-i sätteid tööandja ja töötajate koostööst ning töötajate ja nende esindajate kaasamisest
ohutu töökeskkonna loomisel (§ 12 lg-d 5–6). Antakse ülevaade töötajate esindaja –
töökeskkonnavoliniku – rollist, kohustustest ja õigustest töökohal (§ 17) ning
töökeskkonnanõukogu moodustamisest ja selle ülesannetest ettevõttes (§ 18). Lisaks
räägitakse töökeskkonnaspetsialisti rollist ja kohustustest ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist
on TTOS-i kohaselt töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on
volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid (§ 16).
6. Esmaabi korraldus ettevõttes. Selle teema alla antakse ülevaade TTOS §-s 132 sätestatud
tööandja kohustustest töökohal esmaabi tagamisel. Tööandja kohustus on määrata töötajate
hulgast vähemalt üks esmaabiandja ja korraldada talle asjakohane väljaõpe. Esmaabiandjate
arv ettevõttes võib olla rohkem kui üks sõltuvalt töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise
sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse ohtlikkusest. Tööandja peab
tagama esmaabivahendite kättesaadavuse igas tööga seotud olukorras, seda ka töökohas
kasutatavates sõidukites. Koolitusel tuleb tutvustada esmaabiandja ülesandeid, milleks on
anda kohest esmaabi vastavalt oma väljaõppele, kutsuda vajaduse korral kiirabi ning
kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele.
4
7. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum ettevõttes. Antakse ülevaade tööandja ja töötaja tegevustest
sellise õnnetusohu puhul, mille tagajärjeks võib olla tulekahju, plahvatus või muu samalaadne
tõsiste tagajärgedega õnnetusjuhtum, lähtudes TTOS §-st 15.
8. Tööõnnetus ja tööga seotud haigestumine. See teema on seotud TTOS-i §-dega 22–24 ning
Vabariigi Valitsuse määrusega „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise
ja uurimise kord“. Koolitusel antakse ülevaade tööandja kohustustest seoses tööõnnetusest
teatamise ja selle uurimisega, sealhulgas uurimisraporti esitamisega Tööinspektsioonile.
Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni võimalikke tegevusi seoses toimunud tööõnnetusega.
Lisaks käsitletakse tööga seotud haigestumist, milleks on tööst põhjustatud haigestumine ja
kutsehaigestumine. Antakse ülevaade tööandja, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni
kohustustest seoses tööga seotud haigestumistega.
9. Töötervishoiu ja tööohutuse riikliku järelevalve teema all käsitletakse Tööinspektsiooni
töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvega seotud tegevusi, sealhulgas tutvustatakse TTOS-i
riiklikku järelevalvet käsitlevaid paragrahve 25 ja 26 ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete
rikkumist käsitlevaid paragrahve 271–276. Lisaks järelevalvele antakse ülevaade
Tööinspektsiooni teavitus- ja nõustamistegevustest (nõustamistelefon, töökeskkonna
konsultandi teenus jms).
Lõike 3 kohaselt lepivad täienduskoolituse kestuse ja sisu kokku tööandja ja
täienduskoolitusasutuse pidaja, lähtudes tööandja ja töötaja vajadustest. Tööandja korraldab
töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele täienduskoolituse eelkõige siis, kui
töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust
reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik,
töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
Määruse §-s 3 sätestatakse esmaabiandja koolituse ja täiendkoolituse täpsemad nõuded.
Lõike 1 kohaselt viib esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse
pidaja, kes vastab TäKS-i nõuetele. Selgitused TäKS-i nõuete osas on esitatud eelnõu § 2
juures.
Lõikes 2 sätestatakse esmaabiandja koolituse kestuseks 16 akadeemilist tundi ning tuuakse
välja teemad, mida koolituse õppekava peab hõlmama. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudate
sisuliselt koolitusel käsitletavaid teemasid ega koolituse kestust. Endiselt peab esmaabiandja
koolitus hõlmama töökohal esmaabi andmisega seonduvaid olulisemaid aspekte.
Koolituse käigus antakse esmaabiandjale ülevaade järgmistest teemadest: õnnetusolukorra
hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi
hindamine, esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused,
edasise tervisekahju ennetamine; eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud
tegevused; esmaabi teadvusetuse korral (vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest
põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine,
sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine); esmaabi vigastuste korral (keha pindmised
ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted,
haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja
lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad, erinevate kehaosade põrutused ja muljumised,
silmakahjustused); esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja
elektrilöögi korral; meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine ning
esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk,
minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral. Lisaks antakse ülevaade töökohal vajalikest
esmaabivahenditest ja nende kasutamisest.
5
Lõikes 3 sätestatakse esmaabiandja täienduskoolituse kestuseks kuus akadeemilist tundi.
Selle käigus värskendatakse esmaabiandjate teadmisi ning tehakse praktilisi harjutusi.
Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu esmaabiandja täienduskoolituse kestus.
Lõikes 4 sätestatakse esmaabiandja koolituse läbimise osas erisus, mille kohaselt ei pea
esmaabiandja läbima koolitust, kui ta on läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks
määramist esmaabiandja koolitusega samaväärse koolituse. Näiteks kui esmaabiandjaks
määratud töötaja on hiljuti läbinud teise tööandja juures esmaabiandja koolituse või kui ta on
näiteks läbinud liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse, siis ei pea ta
läbima uuesti 16 tunnist esmaabiandja koolitust. Juhul kui varasemalt läbitud koolitus siiski ei
anna piisavat ülevaadet määruse § 3 lõikes 2 sätestatud teemadest, peaks esmaabiandja
läbima esmaabiandja koolituse uuesti mahus, mida varasem koolitus ei hõlmanud. Lisaks
peab oleme tagatud, et esmaabiandja läbiks täienduskoolituse iga kolme aasta tagant.
Samuti ei pea esmaabiandja läbima täienduskoolitust, kui ta on kuni kolm aastat pärast viimast
esmaabiandja koolitust läbinud esmaabiandja täienduskoolitusega samaväärse koolituse.
Sellisel juhul loetakse täienduskoolitus läbituks. Järgmise täienduskoolituse peab
esmaabiandja läbima kolme aasta jooksul pärast eelmist koolitust. Seega peab olema tagatud,
et esmaabiandja läbiks vähemalt iga kolme aasta tagant esmaabiandja täienduskoolituse või
sellega samaväärse koolituse.
Lõike 5 kohaselt viib esmaabiandjate koolituse ja täienduskoolituse läbi tervishoiutöötajate
riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning
omab sellekohast tunnistust. Esmaabiõpetaja koolitust viivad läbi eelkõige tervishoiuasutused,
kellel on esmaabi andmise või selle eriala õpetamise võimekus. Praktikas on esmaabiõpetajad
läbinud sellekohase koolituse kas Eesti Punase Risti koolituskeskuses või mõne haigla või
kiirabi koolituskeskuse juures.
Määruse §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri määrus, mis kehtestas
töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra. Selles määruses olev töötajate
juhendamise ja väljaõppe kord, mida uus määrus ei sisalda, on reguleeritud TTOS §-s 133, mis
jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
Määruse §-s 5 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2019. aastal, kui jõustuvad
TTOS-i muudatused.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatus: töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja
koolitust läbiviiv täienduskoolitusasutus peab vastama TäKS-i nõuetele.
Vastavalt 01.01.2019 jõustuvatele TTOS-i muudatustele, peab töökeskkonnavoliniku,
töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitust korraldav koolitusasutus vastama
TäKS-i nõuetele. Muudatuse tulemusena peavad koolitusasutused, kes tegelevad
töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate koolituse ja
täienduskoolitusega, viima oma tegevuse vastavusse TÄKS-is täiendkoolitusasutustele
sätestatud nõuetega.
Määrusega planeeritava muudatusega võib tuvastada mõningase sotsiaalse mõju, mõju
majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja
välissuhetele ning regionaalarengule.
6
Mõju sihtrühm 1: koolitusasutused, kes pakuvad töötervishoiu- ja tööohutusalast ning
esmaabikoolitust. Sotsiaalministeeriumis on registreeritud 79 töötervishoiu- ja tööohutusalast
koolitust pakkuvat asutust ning 85 esmaabikoolitusega tegelevat koolitusasutust.
Mõju majandusele
Muudatusega kaasnevad koolitusasutusele täiendavad kohustused, mis puudutavad
koolituskursustega seotud teabe avalikustamist. Vastavalt TÄKS-is sätestatud nõuetele peab
koolitusasutus täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitama
majandustegevusteate. Lisaks on koolitusasutus kohustatud pidama veebilehte, et
avalikustada õppekavad ja koolitajate nimed, aga ka koolitusasutuse kompetentsi tõendavad
materjalid. Peamine eelnõuga kaasnev majanduslik mõju koolitusasutustele on aja- ja
ressursikulu, suureneb halduskoormus. Eelduslikult on muudatuse majanduslik mõju
koolitusasutustele ühekordne.
Mõju sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma senine toimimine võib
muutuda ning eeldab sihiteadlikku kohanemist, kuid eeldatavalt ei too kaasa
kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju koolitusasutustele on oluline.
Mõju sihtrühm 2: töötajad, kes täidavad ettevõttes töökeskkonnavoliniku,
töökeskkonnanõukogu liikme või esmaabiandja kohustust. Tööelu-uuring 2015. aasta
andmetel on töökeskkonnavolinikud 54% ettevõtetes ja töökeskkonnanõukogud 8%
ettevõtetes.
Sotsiaalsed mõjud
Määruses planeeritud muudatus toob eelduslikult kaasa koolituskursuste kvaliteedi
paranemise, mis avaldab positiivset mõju koolituskursustel osalevatele
töökeskkonnavolinikele, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja esmaabiandjatele. Muudatus
suurendab töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate pädevust
ning kindlustunnet oma töökeskkonnaalaste teadmiste piisavuse suhtes.
Mõju sihtrühm on suur. Mõju sagedus on väike, kuna töökeskkonnavolinike,
töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate koolitus on ebaregulaarne tegevus. Mõju
ulatus on keskmine, kuna muudatusega ei kaasne sihtrühma käitumises eeldatavalt
kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju sihtrühmale on
oluline.
Mõju sihtrühm 3: riigiasutused (Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja
Teadusministeerium)
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele.
Kehtiva korra järgi on Sotsiaalministeeriumil kohustus registreerida töötervishoiu- ja
tööohutusalase koolitusega tegelevad koolitusasutused. Muudatusega kaotatakse
koolitusasutuse Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus ning selle asemel peavad
koolitusasutused edaspidi vastama TäKS-is sätestatud nõuetele. Muudatusega väheneb
Sotsiaalministeeriumi töökoormus.
Järelevalvet TÄKS-i nõuete täitmise üle täienduskoolitusasutustes teeb Haridus- ja
Teadusministeerium. Kuna planeeritava muudatusega suureneb täienduskoolitusasutuste arv,
suureneb eelduslikult mõningal määral ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töökoormus, mis
on seotud koolitusasutuste järelevalvega.
7
Mõju sihtrühm on väike (kaks riigiasutust). Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuna sihtrühma
kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks. Mõju sihtrühmale on väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrusega väheneb mõningal määral Sotsiaalministeeriumi töökoormus ning suureneb
Haridus- ja Teadusministeeriumi töökoormus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal, kui jõustuvad TTOS-i muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Punasele Ristile, Eesti
Advokatuurile, Tööinspektsioonile ja Terviseametile.
Eelnõule tehtud märkused on lisatud kooskõlastustabelisse, mis on määruse seletuskirja lisa.
Tervise- ja tööministri …. novembri 2018. a määruse nr
„Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“
seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
arvamuse esitaja mittearvestamise põhjus
Haridus- ja Määrusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, kes peaks Arvestatud. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab
Teadusministeerium teostama järelevalvet koolituse sisu nõuetele vastavuse Tööinspektsioon, kuna vastavalt töötervishoiu ja
üle. Seletuskirjas viidatakse Haridus- ja tööohutuse seaduse § 25 lõikele 1 teostab Tööinspektsioon
Teadusministeeriumile (edaspidi HTM) kui täiskasvanute riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
koolituse seaduse (edaspidi TäKS) nõuete täitmise üle ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete
järelevalvet teostavale asutusele, aga ei viidata, kes antud täitmise üle. Haridus- ja Teadusministeerium teostab
määruse täitmise üle järelevalvet teostab. Selguse huvides järelevalvet üksnes täiskasvanute koolituse seaduse nõuete
oleks antud küsimust vajalik täpsustada, kuna HTM täitmise üle. Seletuskirja on vastatavalt täiendatud.
teostab järelevalvet üksnes TäKSi nõuete täitmise üle, ent
HTMil puudub pädevus hinnata nii esmaabikoolituse
õppekava kui ka esmaabiõpetajate täienduskoolituste
õppekava sisu. Seletuskirja lugedes võib jääda ekslikult
mulje, justkui teostaks HTM järelevalvet ka koolituse sisu
või koolitusasutuse õppekavade määrusele vastavuse üle,
kuid nii see tegelikult pole.
Haridus- ja Määruse § 3 lõike 5 alusel viib esmaabiandja koolituse ja Selgitatud. Esmaabiõpetaja koolitus ei ole õigusakti
Teadusministeerium täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses läbi tasandil reguleeritud. Kuna tegemist on valdkondade
tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud ülese ja laima teemaga kui vaid töötervishoid ja tööohutus,
tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja siis ei ole mõistlik seda reguleerida käesolevas määruses.
koolituse ning omab sellekohast tunnistust. Seletuskirja Sotsiaalministeerium on analüüsimas võimalikke
on lisatud, et esmaabiõpetaja koolitust viivad läbi lahendusi, kas, kus ja kuidas oleks mõistlik ja võimalik
eelkõige tervishoiuasutused, kellel on esmaabi andmise esmaabiõpetaja koolitusega seonduvat reguleerida.
või selle eriala õpetamise võimekus. Praktikas on
esmaabiõpetajad
1
läbinud sellekohase koolituse kas Eesti Punase Risti
koolituskeskuses või mõne haigla või kiirabi
koolituskeskuse juures.
Sellest tulenevalt tekib küsimus kas esmaabiõpetajate
koolituse läbiviimiseks peab asutus olema samuti
täienduskoolitusasutuse pidaja või sellisel juhul ei ole see
kohustuslik?
Seletuskiri küll möönab, et sellist koolitust viivad
eelkõige läbi tervishoiuasutused, aga kui peaks mõnel
teisel täienduskoolitusasutusel olema soov
esmaabiõpetaja koolitust pakkuda, siis kas ta tohib seda
üldse teha? Esmaabiõpetaja koolituse läbimine on
esmaabiandja koolituse läbiviijal kohustuslik, kuid
koolituse mahtu, teemasid või õpiväljundeid pole
õigusaktiga reguleeritud, millest võib tekkida segadus.
Jääb selgusetuks kas esmaabiõpetaja koolitus võib
erinevate koolitajate juures olla erineva mahu, teemade ja
tulemustega?
Haridus- ja Seletuskirja kohaselt soovitakse kaotada koolitusasutuse Selgitatud. Uue määrusega ei ole kavas anda koolituse
Teadusministeerium Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus, mille sisulise hindamise kohustust Haridus- ja
kohaselt peab koolitusasutus esitama andmed nagu Teadusministeeriumile. Määrusega kohustatakse
koolitusasutuse nimi, kontaktandmed, õppekavad, koolitusasutusi järgima täiskasvanute koolituse seaduse
lektorite nimed ja kontaktandmed ning õppematerjalide nõudeid, mille üle teostab järelevalvet Haridus- ja
loetelu. Meile arusaadavalt ei ole aga antud regulatsiooni Teadusministeerium. Teiste määruse nõuete üle (koolituse
taga pelgalt registreerimise kohustus, vaid kestus ja vastavus määruses esitatud teemadele) teostab
Sotsiaalministeerium vaatas vastava dokumentatsiooni järelevalvet Tööinspektsioon. Vastavalt töötervishoiu ja
üle ning andis hinnangu, kas koolituse sisu on adekvaatne tööohutuse seaduse § 25 lõikele 1 teostab Tööinspektsioon
või mitte. riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
Kas vastava registreerimise kohustuse kaotamisega ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete
soovitakse vastav kohustus anda HTMile? täitmise üle.
Kahjuks ei saa me sellega nõustuda, kuna nagu ülal
mainitud, puudub meil pädevus hinnata koolitust
2
sisuliselt. Samuti ei ole tulenevalt TäKSist
koolitusasutustel kohustust teavitada HTMi andmete
muutumisest (va loakohustusega aladel),mistõttu
puuduks ka meil ülevaade, kas koolitusasutused
juhinduvad esitatud õppekavadest ning koolitusi viivad
läbi pädevad lektorid. TäKSi mõistes
majandustegevusteate esitamine on väga paindlik
süsteem, seda võib esitada ja kustutada korduvalt ning
kehtib põhimõte, et kõige eest vastutab
täienduskoolitusasutuse pidaja. Majandustegevusteatele
ei lisata ühtegi dokumenti, kõik vajalikud dokumendid
avalikustab koolitusasutus hoopis oma enda veebilehel.
Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti
Hariduse Infosüsteemis(edaspidi EHIS)
majandustegevusteadet esitades täienduskoolitusasutuse
õppekavarühmad, milles täienduskoolitust läbi viiakse,
asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi.
Haridus- ja Palume selguse huvides eelnõu seletuskirjas täpsustada, Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
Teadusministeerium et majandustegevusteade TäKSi mõttes on selle esitamine
Eesti teabevärava kaudu EHISesse, mitte Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavasse
majandustegevuse registrisse(MTR).
Teenistujate Tagasisides hinnati määruse sisu ja ülesehitus korrektseks Selgitatud. Järelevalvet määruse nõuete täitmise üle
Ametiliitude ja mõistetavaks ning antud valdkonna õigusruumi teostab Tööinspektsioon. Järelevalvet selle üle, et
Keskorganisatsioon korrastavaks. Peeti vajalikuks rõhutada, et koolituste koolitusasutused järgiksid täiskasvanute koolituse seaduse
TALO pakkujate ja nende õppetöö sisu üle oleks nõuded, teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
reglementeeritud ja reaalselt toimiv ühtne Seletuskirja vastavalt täiendatud.
kvaliteedikontroll. Juhiti tähelepanu, et määruses ei ole
viidet määruse täitmise üle järelevalvet teostava
institutsiooni kohta.
RA Koolitused OÜ Kas on plaanis kuidagi sätestada Selgitatud. Seaduse tasandil ei ole kavas sätestada
töökeskkonnaspetsialistide pädevus- või koolitusnõuded? töökeskkonnaspetsialistile pädevus- või koolitusnõudeid.
3
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16 lõike 1 kohaselt
peavad töökeskkonnaspetsialistil olema
töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Tööandja
kohus tagada ohutu töökeskkond. Selleks peab tööandja
veenduma, et töötaja, kes täidab töökeskkonnaspetsialisti
kohuseid ehk hoolitseb ohutu töökeskkonna loomise eest,
oleks pädev seda tegema.
RA Koolitused OÜ Minu arvates on segane sõnastus esmaabikoolituse Selgitatud. Määruse § 3 lõike 4 sätestab erisuse
läbimise kohustuslikkuse osas seal, kus viidatakse esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse läbimisele.
autokooli esmaabikursusele. Kas siis autokooli Juhul kui esmaabiandjaks määratud töötaja on hiljuti
esmaabikursuse läbinu tohib olla töökeskkonnas läbinud määruses sätestatud esmaabiandja koolitusega
esmaabiandja või ei, see jääb segaseks ja nõue oleks vaja samaväärse koolituse (näiteks mootorsõidukijuhi
selgemalt kirjeldada. koolituse, mis on samuti 16 tunnine), siis ei pea
esmaabiandja uuesti läbima määruses sätestatud
esmaabiandja koolitust ja võib olla töökohal
esmaabiandjaks. Küll aga peab tööandja tagama, et
esmaabiandjaks määratud töötaja läbiks vähemalt iga
kolme aasta tagant täienduskoolituse. Sama põhimõte
kehtib täienduskoolituse osas ehk kui esmaabiandja on
hiljuti läbinud samaväärse koolituse, siis ei pea ta uuesti
läbima määruses sätestatud täienduskoolitust. Samas tuleb
tagada, et esmaabiandja läbib täienduskoolituse iga kolme
aasta tagant.
RA Koolitused OÜ Minu arvates peaks TKV ja TKN liikmete Mittearvestatud. Töökeskkonnavoliniku ja
koolitusteemades mainima/viitama ka töökeskkonnanõukogu liikmete koolitus peab andma neile
ohumärguannetele, isikukaitsevahenditele, töövahendi põhiteadmised töötervishoiust ja tööohutusest. Määruses
nõuetele ning töökoha nõuetele. sätestatud teemade loetelu on lahtine ning vastavalt
vajadusele on seda võimalik täiendada asjakohaste
töötervishoiu ja tööohutuse teemadega.
Meie hinnangul on töövahendite nõudeid kajastav määrus
spetsiifiline ja neid nõudeid pole alati vaja koolitusel
käsitleda. Isikukaitsevahendite teema kuulub aga tööandja
4
ennetustegevuste alla ja seda saab selle teema all käsitleda.
Samuti on ennetustegevuse all mainitud töökoha
kohandamise teemat, Seega ei pea vajalikuks teemade
loetelu täiendada.
Kristel Viire Miks ei reguleeri Eestis ükski õigusakt Mittearvestatud. Tööandja peab tagama ohutu
töökeskkonnaspetsialisti ega tööandja töökeskkonnaalast töökeskkonna. Tööandja ülesanna on tagada, et on
väljaõpet ja täiendõpet? töökeskkonna teemadega tegelev töökeskkonnaspetsialist
Praegu (2018) on töökeskkonnaspetsialistile ette nähtud on selleks pädev. Selleks võib tööandja võimaldada talle
täiendkoolitus iga 5 aasta järel. Täiendõppe vajaduse ja koolitusi. Samuti kui tööandja otsustab ise täita
mahu määrab tööandja. Tööandja pädevuses on ka töökeskkonnaspetsialisti kohuseid, siis peab ta ka ise
töökeskkonnaspetsialisti pädevuse hindamine. Kui tagama, et ta omab selleks piisavaid teadmisi ja oskusi.
töökeskkonnaspetsialistiks on tööandja ise, siis saab ta Seega meie hinnangul ei ole vajalik kehtestada õigusakti
vähemalt mingigi koolituse vähemalt 5 aasta järel. Kuigi tasandil töökeskkonnaspetsialistile pädevusnõudeid ega
millise, on vägagi küsitav. kohustada teda läbima teatud koolitusi. Riik teostab
Praktika näitab, et suurem osa tööandjaid ei ole pädev järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise
hindama töökeskkonnaspetsialisti pädevust. Tihti ei saa üle töökeskkonnas, mitte niivõrd selle üle, kas
tööandja/töökeskkonnaspetsialist isegi aru tööinspektori töökeskkonnaspetsialistil on vajalikud teadmised ja
jutust või ettekirjutusest. Samuti ei saa ühepäevast oskused.
(reeglina koolitusasutuste poolt pakutavast 8 ak/h
koolitust) pidada piisavaks, et
töökeskkonnaspetsialist/tööandja saaks piisava ülevaate
nii kehtivast seadusandlusest, töötervishoiu- ja
tööohutusalase tegevuse organiseerimisest ettevõtte
tasandil, töökeskkonna erinevate ohutegurite mõjust ja
hindamisest, tööandja poolt vajalike töökeskkonnast
tulenevate kahjude ennetustegevuste rakendamisest.
Sageli esineb olukordi, kus ettekirjutus tuleb tööandjale
nö ära tõlkida ja selgitada, millisest õigusaktist on
lähtutud ettekirjutuse koostamisel.
Praktikas kohtab sageli olukordi, kus 24h koolituse
läbinud volinik on oluliselt laiemate töötervishoiu- ja
5
tööohutusalaste teadmistega kui tööandja või
töökeskkonnaspetsialist.
Leian, et vägagi vajalik oleks kehtestada
töökeskkonnalase välja- ja täiendõppe koolituse kohustus
vähemalt töökeskkonnaspetsialistile. Kui tööandja on ise
täitmas vastavat ülesannet, siis peaks see koolitusvajadus
laienema ka temale.
Ettepanek: Kehtestada töökeskkonnaspetsialisti välja- ja
täiendõppe kohustus. Kui töökeskkonnaspetsialisti
kohustusi täidab tööandja, siis laieneb eelmainitud
kohustus ka tööandjale, juhul kui tal ei ole põhjalikumat
ettevalmistust tõendavat dokumenti.
Kristel Viire Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse Selgitatud. Esmaabiandja koolitust võib läbi viia
täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate tervishoiutöötajate riiklikkus registris registreeritud
riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste
läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast korraldamise seaduse mõistes automaatselt vaid arst,
tunnistust. hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreeritud
Tervishoiutöötajad kehtiva seaduse tähenduses on arst, tervishoiutöötajate riiklikkus registris. Kui isik ei ole seal
hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud registreeritud, siis pole tegemist ka seaduse mõistes
Terviseametis. Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiutöötajaga. Meditsiinitöötaja mõistet
tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, õigusaktides kasutusel ei ole, seetõttu oleme ka määruses
mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend kasutanud mõistet tervishoiutöötaja.
tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Selgitame ka, et tervishoiutöötajate riiklikkus registris
Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses registreerimine ei tähenda automaatselt seda, et see isik
üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad peaks kindlasti igapäevaselt praktiseeriva
proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt tervishoiutöötajana tegutsema. Registris on registreeritud
ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud Terviseameti kõik tervishoiutöötajad, sh ka need, kes enam üldse ei
proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris. tööta või töötavad mõnes muus valdkonnas. Registreering
Esmaabi ei ole oma olemuselt tervishoiuteenus, vaid tervishoiutöötajana mittetöötamise korral ei kustu. Seega
teadmised ja oskused väheste ja suhteliselt käepäraste ei ole määruse eesmärk, et esmaabiandja koolitust võiks
vahenditega elupäästev tegevus või tegevus, mis ei lase läbi viia vaid igapäevaselt praktiseeriv arst või õde.
kannatanu/haigestunu seisundil halveneda/muutuda
6
eluohtlikuks enne kvalifitseeritud meditsiinilise abi Lisaks ei ole määruse eesmärk öelda, et esmaabikoolitus
saabumiseni. on oma olemuselt tervishoiuteenus tervishoiuteenuste
Esmaabiandja ega esmaabiõpetaja ei täida ühtegi seaduse korraldamise seaduse või võlaõigusseaduse mõistes,
tähenduses tervishoiuteenuseks klassifitseerivat millele kehtivad omad nõuded, sh nõue omada teenuse
funktsiooni. osutamiseks tegevusluba, vastata personali, ruumi,
Esmaabi andmise õpetamine ei klassifitseeru kuidagi seadmete, dokumenteerimise ja muudele kehtestatud
tervishoiuteenuseks ega ka kanna ka tervishoiuteenuse nõuetele jne. Küll aga oleme seadnud tingimuseks, et
eesmärki. Seega ei ole loogiline, et esmaabiandjate esmaabiandja koolituse võib läbi viia tervishoiutöötaja,
koolitamine on ainult Terviseameti riiklikus registris kuna see võimaldab tagada selle, et koolituse viib läbi
registreeritud isikute õigus. Siinkohal tekib minul ka pädev isik ja koolituse kvaliteet on seeläbi tagatud.
selline küsimus. Kas määrusega saab muuta seaduse
tähendust? Praegune seadus ei sätesta, et esmaabi
õpetamine on tervishoiuteenus.
Esmaabiandja väljaõppe eesmärk peaks ikkagi olema
põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu
elu päästmiseks õnnetusjuhtumite ja äkkhaigestumiste
korral ning esmaabi osutamiseks. Seda eesmärki on
kajastatud määruse eelnõus ka esmaabiõppele kehtestatud
programmis.
Ei ole mõistlik mõte esmaabi kui selline, esmaabi
andmise õpetamine ja esmaabi andmine muuta riiklikul
tasandil põhimõtteliselt võrdväärseks kvalifitseeritud ja
registreeritud tervishoiuteenuseks.
Praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on
esmaabiõpetaja meditsiinitöötaja, kes on läbinud Eesti
Punase risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetaja
koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust.
Väga suur hulk praegu registreeritud esmaabiõpetajaid on
just sellised meditsiinilise haridusega isikud, kes on
omandanud lisaks meditsiinilisele (arsti või õe)
haridusele ka esmaabiõpetaja kvalifikatsiooni, kuid ei ole
registreeritud riiklikus tervishoiutöötajate registris.
7
Samuti ei osale nad enam/juba tegevmeditsiinis. Milline
see hulk täpselt on, minu puudub ülevaade.
Leian, et õige oleks jätta õigus esmaabikoolitusi läbi viia
ka meditsiinilise haridusega esmaabiõpetajatele, kes ei
ole ilmtingimata registreeritud tervishoiutöötajate
riiklikus registris, kuid on omandanud esmaabiõpetaja
kvalifikatsiooni. Seda enam, et kehtiva seadusandluse
kohaselt ka riiklikus registris olevad tervishoiutöötajad ei
ole ilmtingimata aktiivsed tegevas tervishoiuteenuse
osutamise süsteemis. Praegusel ajahetkel ei ole ka
parameedikud ehk kiirabitehnikud riiklikus
tervishoiuregistris registreeritud kui tervishoiutöötajad,
kuigi nende õppekava ja praktika on suunatud just
elupäästvale tegevusele ja nende oskuste tase selles vallas
on hinnatud piisavaks tunnistuse väljastamisega.
Esmaabiandja koolituse läbiviimise õiguse jätmine ainult
tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud
tervishoiutöötajale, kes on läbinud esmaabiõpetaja
koolituse võib viia järgmiste tagajärgedeni :
- Koolitusasutustel tekib reaalselt suur probleem
esmaabiõpetaja leidmisega
- Esmaabiõpetajatel ei ole aega põhitöö kõrvalt
koolitusi läbi viia
- Tõuseb oluliselt koolitusjärjekordade pikkus,
millest tulenevalt langeb koolitusi läbinud
esmaabiandjate hulk
- Tõuseb koolitatavate inimeste arv 1 koolitusgrupi
kohta, millest tulenevalt langeb koolituse kvaliteet, kuna
esmaabikoolitusel on ka palju kohustuslikke praktilisi
harjutusi
8
- Langeb meditsiiniteenuse kvaliteet üleväsinud
töötajast tulenevalt (nt kui kiirabi töötaja päeval viib läbi
koolitusi ja öösel töötab kiirabibrigaadis)
Just kahe esimesena mainitud probleemiga on silmitsi
seismas praegu autokoolid, kuna selline nõue
esmaabiõpetajatele kehtestati Liiklusseadusega. Napib
õpetajaid ja koolitusi on võimalik väga paljudel koolidel
läbi viia ainult nädalavahetusel, sest õpetajatel muul ajal
pole võimalik koolitada.
Siinkohal tuleb nentida ka seda, et eelnõus sätestatud
ainult riiklikus registris registreeritud
tervishoiutöötajatele esmaabiandjate õpetamisele õigust
jätva sättega, kehtestab riik konkreetse majandustegevuse
konkurentsipiirangu nii praegu nõuetekohast
kvalifikatsiooni omavatele koolitusasutustele kui ka
esmaabiõpetajatele. Kusjuures viimast ei ole mainitud
eelnõu seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud.
Ettepanek: Jätta muutmata praegune esmaabiõpetamise
õiguse kord või jätta sõnastusest välja
„tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud“.
Siiani pole keegi suutnud selgitada, mis vahe on mõistetel
meditsiinitöötaja ja tervishoiutöötaja. Meditsiinitöötaja ja
tervishoiutöötaja pidid Eesti Keele Instituudile tehtud
järelepärimise andmetel olema sünonüümid, mis
rikastavad eesti keelt.
Teha asjaomastele instantsidele samaväärne ettepanek
esmaabiõpetamise tingimuste muutmiseks
Liiklusseaduses.
Evelin Martin/ Määruse § 2 lg 2 p 5 lisada töökeskkonnavoliniku Mittearvestatud. Määruse § 2 lõike 2 punkti 5 kohaselt
Eveket kohustused ja õigused ning töökeskkonnaspetsialisti, - tuleb koolituse käigus käsitleda töökeskkonnaspetsialisti,
voliniku ning -nõukogu liikmete koostöö ettevõtte töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu rolli ja
tööelus. ülesandeid. See hõlmab ka nende õiguseid ja kohustusi ja
9
Põhjendus: Töökeskonnavolinike väljaõppel osaleja omavahelist koostööd. Seega ei pea vajalikuks sõnastust
väga sageli kuuleb oma tegelikust rollist alles koolitusel. täpsustada. Lisaks juhime tähelepanu, et tegemist on
Väga vähesed tööandjad selgitavad eelnevalt valitavale lahtise loeteluga, mida on vajadusel võimalik täiendada
volinikule nende edaspidiseid ülesandeid. Jah, TTOS § asjakohaste töötervishoiu ja tööohutuse teemadega.
17 sätestab need kenasti ära, aga kui koolitusel neid ei
pea rääkima, siis kas ei või juhtuda olukorda, kus
koolitaja järgib ainult määruses ette märgitud teemasid
ning ei sõnagi laiemalt? Kogemusest võin öelda, et
tööandjad seda ise üldiselt ei tee, vaid saadavad voliniku
koolitusele sõnadega "sealt saad kõik vajaliku teada".
Evelin Martin/ Määruse § 3 lg 2 p 8 lisada esmaabivahendite valik ja Arvestatud. Lisatud esmaabivahendite valik.
Eveket kasutamine töökohal.
Põhjendus: Esmaabiandja koolitusel võiks käsitleda ka
teemat (või kriteeriumeid), kus esmaabianjda oskab
rohkem ise valida millised vahendid ja kui palju just
nende ettevõttes peaks olema tagatud. Kuna TTOS-i
muudatusega muutub kohustuslik esmabivahendite
nimekiri kehtetuks ja vastavalt TTOS-ile antakse
tööandjale edaspidi võimalus need ise komplekteerida
vastavalt ettevõtte vajadusele, siis leian, et väljaõppe
läbinud esmaabiandja on just see isik, kes annaks
tööandjale siinkohal head nõu nende valiku osas ja oleks
tööandjale suuremaks toeks ohutu tööelu tagamisel.
Tarmo Nakkurt Kas oleks võimalik reguleerida ja/või täpsustada Selgitatud. Käesoleva määrusega ei välistata
veebikoolituste korraldamist? Sellisel moel nagu praegu veebikoolitusi. Veebikoolitusi võib teha, kui need
määrus ja täiskasvanute koolituse seadus kirjeldavad, ei vastavad sisuliselt määruses toodud nõuetele. Koolituse
saa hinnata veebikoolituse pikkust kuna ainuüksi õppe lõppedes tuleb teha teadmiste kontroll, kuid seda on
ühe osana tekstide kuvamisel peab arvestama, et inimesed võimalik ka veebipõhiselt läbi viia.
loevad erineva kiirusega (kas veebiõpe peaks olema
korraldatud kõige aeglasemate lugejate järgi või kõige
kiiremaid aluseks võttes?), rääkimata tekstide, videode,
ülesannete jms kasutamise vahekorrast.
10
Kui rääkida õppe korraldamisest vastavalt täiskasvanute
koolituse seadusele, mis viitab omakorda Täiendkoolituse
standardile, kus § 2 (2) kirjeldab teadmiste hindamist ehk
õppija arusaamist/materjali omandamist kuna teadmiste
kontroll toimub üle veebi ja pole võimalik tuvastada, kes
tegelikult testis/teadmiste kontrollis osaleb.
Eeltoodu ei puuduta ainult TKK volinike ja TKK
nõukogu liikmete väljaõppekoolitust vaid osaliselt ka
esmaabiandja koolitusi (väljaõpe ja täiendõpe).
Tarmo Nakkurt Kuidas on reguleeritud ja tagatud järelvalve jne sellistel Selgitatud. Lähtuvalt täiskasvanute koolituse seadusele
puhkudel, kui koolitusasutus korraldab koolituse, kus peab täienduskoolitusasutus avalikustama veebilehel
koolitajate nimed, kompetentsus jne on koolitusasutuse koolitajate nimed, kusjuures info peab olema ajakohane.
veebilehel on küll toodud, ent reaalselt koolitab mõni Täiskasvanute koolituse seaduse nõuete täitmise üle
teine isik? teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
Käesoleva määruse muude nõuete (koolituse maht ja
käsitletavad teemad) üle teostab järelevalvet
Tööinspektsioon.
Tarmo Nakkurt On oluline luua selgus ka pädevuste osas - kas koolitaja Mittearvestatud. Koolitajatele ei ole kavas õigusakti
pädevus jääb põhimõtteliselt soovituslikuks (on õppinud tasandil sätestada pädevusnõuded.
ühes või teises koolis/ülikoolis/koolitusel vms) või peaks
pädevust siiski keegi kolmas osapool kinnitama (näiteks
täiskasvanute koolitaja kutsestandardi mõistes). Kui
soovida kvaliteeti selle parimas mõistes, tuleks märkida
täiskasvanute koolitaja pädevusnõudeid konkreetselt
määruses, seaduses või sellega liituvas standardis.
Tarmo Nakkurt Võib-olla peaks määrusega veidi täpsemaks minema ka Mittearvestatud. Meie hinnangul ei ole vaja
esmaabikoolituse pakkujate osas. Määrus loob võimaluse esmaabiandja koolituse läbiviijatele kehtestada
korraldada esmaabikoolitusi, mis sisuliselt võivad saada täiendavaid nõudeid. Koolituse kvaliteedi tagamiseks on
õppijale elupäästvat või ka vastupidist oskust piisav, kui koolituse läbiviija on tervishoiutöötaja ja ta on
pakkuvaks/kinnistavaks, kui neid viib läbi küll läbinud esmaabiõpetaja koolituse.
tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud
tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja
11
koolituse ning omab sellekohast tunnistust, aga kel
puudub endal reaalne kogemus kriisisituatsioonis
esmaabi andmiseks, millega liitub koolitamise
ebapädevus (mh elementaarsed teadmised
andragoogikast).
Krista Silbaum Töökeskkonnaspetsialist on TTOS-i kohaselt Selgitatud. Tööandja ülesanne on tagada ohutu
töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda töökeskkond. Samuti on tööandja ülesanne tagada, et
tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja töötaja, kes töökeskkonnaga tegeleb, on piisavate
tööohutusalaseid ülesandeid (§ 16), muuhulgas tundma teadmistega oma ülesannete täitmiseks. Riigi ülesanne on
töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja teostada järelevalvet töökeskkonna üle, mitte niivõrd selle
ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning üle, kas töökeskkonnaga tegeleval töötajal on vajalikud
võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite teadmised ja oskused.
mõju vähendamiseks. Selleks, et neid ülesandeid täita,
peab töökeskkonnaspetsialistiks volitatud töötaja
omama reaalseid teadmisi ja arusaamist ohuteguritest,
nende tervisemõjudest.
Arvestades töökeskkonnaspetsialisti ülesannete olulisust
tööandja töökeskkonna ohutuse korraldamisel ja
tagamisel ning võrreldes tema rolli
töökeskkonnanõukogu liikme või töökeskkonnavoliniku
ülesannetega jääb õigusakti looja taotlus arusaamatuks:
TKN liikmele ja TKV-le on kehtestatud nõue läbida
kohustuslik koolitus koos teadmiste kontrolliga 24 akad/h
ulatuses ja samal ajal TKS-le ei ole kehtestud mitte
mingisuguseid pädevuse ega haridusnõudeid.
Hetkel kehtiv määrus reguleerib muuhulgas ka
töökeskkonnaspetsialisti täiendõpet. Uues õigusaktis
puuduvad igasugused viited töökeskkonnaspetsialistide
õppele või koolitusele. Millistel kaalutlustel tuginedes on
määrusest välja jäetud töökeskkonnaspetsialistide
koolituse teema? Milliste kriteeriumide alusel, kuidas ja
12
kes hindab, kas töökeskkonnaspetsialistiks volitatud
töötaja on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega?
Marju Peärnberg Kas registreeritud täienduskoolitusasutused (esmaabi) on Selgitatud. Täienduskoolitusasutuste nimekiri on
koolitajate otsijatele kättesaadavad Haridus- ja kättesaadav Eesti Hariduse Infosüsteemi kodulehelt.
Teadusministeeriumi veebilehel ? Koolitajate list on leitav otsingust, kui sobiv õppekava
rühm rippmenüüst valida (töötervishoiu ja –kaitse
õppekava). Veebist kättesaadav siit:
https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppekava/Tegevusteade
Otsi.faces
Marju Peärnberg See küll ei puuduta antud määrust, aga Selgitatud. Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna.
töökeskkonnaspetsialisti pädevus, koolitused on Tööandja ülesanna on tagada, et on töökeskkonna
õigusaktis määratlemata. Kui me tahame töökeskkonda, teemadega tegelev töökeskkonnaspetsialist on selleks
mis hoiab töötajate tervist, siis see on alus, et ettevõttes pädev. Selleks võib tööandja võimaldada talle koolitusi.
töötab ja nõustab spetsialist, kellel on pädevus. Praegu on Samuti kui tööandja otsustab ise täita
näha, kuidas seda tööd teevad töötajad, kellel pole töökeskkonnaspetsialisti kohuseid, siis peab ta ka ise
vastavaid teadmisi ja oskusi ja otsused ei ole tehtud just tagama, et ta omab selleks piisavaid teadmisi ja oskusi.
targalt. Oleme aastaid oodanud, et Seega meie hinnangul ei ole vajalik kehtestada õigusakti
töökeskkonnaspetsialisti puhul määratletakse ära tasandil töökeskkonnaspetsialistile pädevusnõudeid ega
koolituse mahud ja koolituskava nagu näiteks on kohustada teda läbima teatud koolitusi. Riik teostab
määratud esmaabikoolitustel, kenasti öeldud, mitu tundi, järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise
kui tihti ja mida õpetada. Kas selle osa saaks ka üle töökeskkonnas, mitte niivõrd selle üle, kas
lahendada, sest nüüd läheb see uuest aastast veel töökeskkonnaspetsialistil on vajalikud teadmised ja
lahjemaks. oskused.
13