dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

Sotsiaalministeerium · 22. november 2018
Viit
50
Registreeritud
22. november 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎50 22.11.2018 Ministri määrus.bdoc989 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 22.11.2018 nr 50 Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamise korda täienduskoolitusasutuses. § 2. Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalane koolitus ja täienduskoolitus täienduskoolitusasutuses (1) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. (2) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestus on 24 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid: 1) tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe, ergonoomia ja töökohtade kohandamine; 2) tervisekontrolli korraldamine ja muu töötervishoiuteenuse osutamine; 3) töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs, sealhulgas ohutegurite tuvastamine ja nende parameetrite mõõtmine, ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks; 4) töötajate riskigruppidega (alaealised, rasedad, puudega töötajad) arvestamine töökeskkonnas; 5) töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded; 6) esmaabi korraldus; 7) tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral; 8) tööõnnetusest ja tööga seotud haigestumisest teavitamine ja nende uurimine; 9) töötervishoiu ja tööohutuse riiklik järelevalve. (3) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest. 2 § 3. Esmaabiandja koolitus ja täienduskoolitus (1) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. (2) Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid: 1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine; 2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral); 3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine); 4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused; 5) esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral; 6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine; 7) esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral; 8) esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal. (3) Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi. (4) Esmaabiandja ei pea lõikes 2 nimetatud esmaabiandja koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea lõikes 3 nimetatud esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust. (5) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrusega „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ (edaspidi määrus) kehtestatakse senise sotsiaalministri määruse „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ asemel uus määrus. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) muudatustega (RT I, 12.06.2018, 3). Määrusega sätestatakse töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse nõuded. TTOS-i kohaselt viib koolituse ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja, kes vastab täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele (edaspidi TäKS). Määrusega sätestatakse koolituse kestus ja teemad, mida koolituse õppekava peab hõlmama. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]), nõunikud Eva Põldis (626 9196, [email protected]) ja Ivar Raik (626 9200, [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329, [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvate TTOS-i muudatustega. Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. Määrus kehtestatakse TTOS § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamist täienduskoolitusasutuses. Määruse §-s 2 sätestatakse täpsemad nõuded töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolitusele ja täienduskoolitusele. Lõike 1 kohaselt viib koolituse 2 ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt TäKS nõuetele. Vastavalt 01.01.2019 jõustuvatele TTOS-i muudatustele, peab koolitusasutus vastama TäKS-i nõuetele. Määrusega kaotatakse ära kehtiv koolitusasutuse Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus. Kehtiva õiguse kohaselt peab koolitusasutus end Sotsiaalministeeriumis registreerima ja esitama selleks järgmised andmed: koolitusasutuse nimi, kontaktandmed, õppekavad, lektorite nimed ja kontaktandmed, õppematerjalide loetelu. Samas ei ole koolitusasutustel kohustust teavitada andmete muutumisest, mistõttu puudub ülevaade, kas koolitusasutused juhinduvad Sotsiaalministeeriumile esitatud õppekavadest ja kas koolitusi viivad läbi registreerimisel teatatud lektorid. Lisaks ei taga koolitusasutuste registreerimine koolituse kvaliteeti, kuna puuduvad kriteeriumid koolituse sisuliseks hindamiseks. Kehtiv regulatsioon ei sobitu ka teiste õigusaktidega, nagu TäKS ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi MsüS). Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et Sotsiaalministeeriumis registreerimise asemel peavad koolitusasutused vastama TäKS-is täienduskoolitusasutustele sätestatud nõuetele. Enne TTOS-i muudatuste ja käesoleva määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumis registreerunud koolitusasutused peavad samuti seadusemuudatuse jõustudes tagama vastavuse TäKS-is sätestatud nõuetele. TäKS § 3 lõike 1 kohaselt peab täienduskoolituse läbiviija täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteate esitamist reguleerib MsüS. Majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks peab sisaldama lisaks MsüS §- s 15 sätestatule ka TäKS § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu. Majandustegevusteade esitatakse Eesti teabevärava kaudu Eesti Hariduse Infosüsteemi. Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama täienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte (TäKS § 5). Täienduskoolitusasutust puudutava teabe avalikustamist reguleerib TäKS § 8, mille kohaselt tuleb näiteks täienduskoolitusasutuse veebilehel avalikustada täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (TäKS § 8 lg 2). Samuti peab täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestama täienduskoolituse õppekorralduse alused ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused, sealhulgas täienduskoolituse õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja korra ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise korra (TäKS § 7). Täienduskoolituse õppekava koostamisel tuleb lähtuda TäKS §-s 9 sätestatud nõuetest. Järelevalvet TäKS-is sätestatud nõuete täitmise üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Määruse muude nõuete täitmise üle (koolituse pikkus ja koolituse käigus käsitletavad teemad) teostab järelevalvet Tööinspektsioon, kes vastavalt TTOS § 25 lõikele 1 teostab riiklikku järelevalvet TTOS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Lõikes 2 sätestatakse töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestuseks 24 akadeemilist tundi. Võrreldes kehtiva õigusega koolituse pikkus ei muutu. Koolitusel osaleja peab saama ülevaate TTOS-is esitatud põhilistest nõuetest. Lõikes 2 sätestatakse teemad, mida koolituse õppekava peab sisaldama. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta sisuliselt koolituse käigus käsitletavaid teemasid. Koolitusel käsitletavateks teemadeks on eelkõige alljärgnevalt loetletud olulisemad töötervishoidu ja tööohutust puudutavad teemad. 1. Tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe, ergonoomia ja töökohtade kohandamine. Selle teema all antakse ülevaade töötervishoiu- ja tööohutusalasest ennetustööst ettevõttes, milleks on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töötaja tervise kaitseks. TTOS §-s 121 on 3 loetletud ettevõttes rakendatavad ennetuspõhimõtted. Lisandub veel töötajate juhendamise ja väljaõppe kui tööandja tähtsaima kohustuse selgitamine (TTOS § 133). Üheks oluliseks tööandja tegevuseks töötaja tervise kaitsmisel on töötaja töö kohandamine ja töökoha ergonoomiline kujundamine töötajale sobivaks (TTOS § 9 lg 2). Koolituse käigus antakse ülevaade ergonoomia võimalustest töökoha kujundamisel, näiteks kuvariga töökoha ergonoomiline kujundamine, ohutud töövõtted, raskuste käsitsi teisaldamine jms. 2. Töötajate tervisekontroll ja muude töötervishoiuteenuste osutamine. See teema seondub ka tööandja ennetustegevusega, olles samuti vahendiks töötajate tööga seotud haigestumise ennetamiseks. Selle teema all käsitletakse töötajate tervisekontrolli saatmise eesmärki ja korraldust, sealhulgas kellele ja milliste ohuteguritega kokkupuutel tuleb tervisekontroll korraldada, tervisekontrolli sagedus jms. Tutvustatakse lähemalt määrust „Töötajate tervisekontrolli kord“. Selle teema all antakse ülevaade ka töötervishoiuteenustest, mida tööandja saab teenuseosutajalt osta. Töötervishoiuteenuseid osutavad TTOS §-s 19 nimetatud töötervishoiuspetsialistid, kelleks on töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, tööhügieenik, tööpsühholoog ja ergonoom. Nimetatud töötervishoiuspetsialistide osutatavad teenused on kokku võetud määruses „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“. Töötervishoiuteenuste osutamise korraldamise tööandja poolt sätestab TTOS § 13 lõike 1 punkt 62. 3. Töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs. Selle teema all käsitletakse töökeskkonna riskianalüüsi kui üht olulisemat tööandja kohustust, milleks on ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt planeeritakse ettevõttes kõik ülejäänud ohutushoiuga seotud tegevused. Selgitatakse riskianalüüsi seost töökeskkonna sisekontrolliga (§ 13 lg 1 p-d 1 ja 2), antakse ülevaade töökeskkonna ohuteguritest (TTOS §-d 6–91) ja nende parameetrite mõõtmisest ning teatud füüsikalistele ohuteguritele, nagu müra, vibratsioon, optiline kiirgus, elektromagnetiline kiirgus (elektromagnetväljad), ja keemilistele ohuteguritele kehtestatud piirnormidest (Vabariigi Valitsuse määrused, mis käsitlevad eelnimetatud ohutegureid ja nende piirnorme, ja määrus „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“). 4. Riskigrupi töötajad – alaealised, rasedad, rinnaga toitvad ja puudega töötajad. Selle teema all tutvustatakse nende riskigruppide töötajate tööle seatud piiranguid (TTOS §-d 10 ja 101) ja Vabariigi Valitsuse määrust „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Alaealiste tööle rakendamisel tuleb arvestada ka töölepingu seaduse asjakohaseid sätteid, nagu § 7 (töölepingu sõlmimine alaealisega) ja § 8 (nõusolek alaealise töötamiseks). 5. Töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded töökohal. Selle teema all tutvustatakse eelkõige TTOS-i sätteid tööandja ja töötajate koostööst ning töötajate ja nende esindajate kaasamisest ohutu töökeskkonna loomisel (§ 12 lg-d 5–6). Antakse ülevaade töötajate esindaja – töökeskkonnavoliniku – rollist, kohustustest ja õigustest töökohal (§ 17) ning töökeskkonnanõukogu moodustamisest ja selle ülesannetest ettevõttes (§ 18). Lisaks räägitakse töökeskkonnaspetsialisti rollist ja kohustustest ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist on TTOS-i kohaselt töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid (§ 16). 6. Esmaabi korraldus ettevõttes. Selle teema alla antakse ülevaade TTOS §-s 132 sätestatud tööandja kohustustest töökohal esmaabi tagamisel. Tööandja kohustus on määrata töötajate hulgast vähemalt üks esmaabiandja ja korraldada talle asjakohane väljaõpe. Esmaabiandjate arv ettevõttes võib olla rohkem kui üks sõltuvalt töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse ohtlikkusest. Tööandja peab tagama esmaabivahendite kättesaadavuse igas tööga seotud olukorras, seda ka töökohas kasutatavates sõidukites. Koolitusel tuleb tutvustada esmaabiandja ülesandeid, milleks on anda kohest esmaabi vastavalt oma väljaõppele, kutsuda vajaduse korral kiirabi ning kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele. 4 7. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum ettevõttes. Antakse ülevaade tööandja ja töötaja tegevustest sellise õnnetusohu puhul, mille tagajärjeks võib olla tulekahju, plahvatus või muu samalaadne tõsiste tagajärgedega õnnetusjuhtum, lähtudes TTOS §-st 15. 8. Tööõnnetus ja tööga seotud haigestumine. See teema on seotud TTOS-i §-dega 22–24 ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Koolitusel antakse ülevaade tööandja kohustustest seoses tööõnnetusest teatamise ja selle uurimisega, sealhulgas uurimisraporti esitamisega Tööinspektsioonile. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni võimalikke tegevusi seoses toimunud tööõnnetusega. Lisaks käsitletakse tööga seotud haigestumist, milleks on tööst põhjustatud haigestumine ja kutsehaigestumine. Antakse ülevaade tööandja, töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni kohustustest seoses tööga seotud haigestumistega. 9. Töötervishoiu ja tööohutuse riikliku järelevalve teema all käsitletakse Tööinspektsiooni töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvega seotud tegevusi, sealhulgas tutvustatakse TTOS-i riiklikku järelevalvet käsitlevaid paragrahve 25 ja 26 ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist käsitlevaid paragrahve 271–276. Lisaks järelevalvele antakse ülevaade Tööinspektsiooni teavitus- ja nõustamistegevustest (nõustamistelefon, töökeskkonna konsultandi teenus jms). Lõike 3 kohaselt lepivad täienduskoolituse kestuse ja sisu kokku tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja, lähtudes tööandja ja töötaja vajadustest. Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele täienduskoolituse eelkõige siis, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. Määruse §-s 3 sätestatakse esmaabiandja koolituse ja täiendkoolituse täpsemad nõuded. Lõike 1 kohaselt viib esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja, kes vastab TäKS-i nõuetele. Selgitused TäKS-i nõuete osas on esitatud eelnõu § 2 juures. Lõikes 2 sätestatakse esmaabiandja koolituse kestuseks 16 akadeemilist tundi ning tuuakse välja teemad, mida koolituse õppekava peab hõlmama. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudate sisuliselt koolitusel käsitletavaid teemasid ega koolituse kestust. Endiselt peab esmaabiandja koolitus hõlmama töökohal esmaabi andmisega seonduvaid olulisemaid aspekte. Koolituse käigus antakse esmaabiandjale ülevaade järgmistest teemadest: õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine, esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine; eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused; esmaabi teadvusetuse korral (vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine, sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine); esmaabi vigastuste korral (keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad, erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused); esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral; meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine ning esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral. Lisaks antakse ülevaade töökohal vajalikest esmaabivahenditest ja nende kasutamisest. 5 Lõikes 3 sätestatakse esmaabiandja täienduskoolituse kestuseks kuus akadeemilist tundi. Selle käigus värskendatakse esmaabiandjate teadmisi ning tehakse praktilisi harjutusi. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu esmaabiandja täienduskoolituse kestus. Lõikes 4 sätestatakse esmaabiandja koolituse läbimise osas erisus, mille kohaselt ei pea esmaabiandja läbima koolitust, kui ta on läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist esmaabiandja koolitusega samaväärse koolituse. Näiteks kui esmaabiandjaks määratud töötaja on hiljuti läbinud teise tööandja juures esmaabiandja koolituse või kui ta on näiteks läbinud liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse, siis ei pea ta läbima uuesti 16 tunnist esmaabiandja koolitust. Juhul kui varasemalt läbitud koolitus siiski ei anna piisavat ülevaadet määruse § 3 lõikes 2 sätestatud teemadest, peaks esmaabiandja läbima esmaabiandja koolituse uuesti mahus, mida varasem koolitus ei hõlmanud. Lisaks peab oleme tagatud, et esmaabiandja läbiks täienduskoolituse iga kolme aasta tagant. Samuti ei pea esmaabiandja läbima täienduskoolitust, kui ta on kuni kolm aastat pärast viimast esmaabiandja koolitust läbinud esmaabiandja täienduskoolitusega samaväärse koolituse. Sellisel juhul loetakse täienduskoolitus läbituks. Järgmise täienduskoolituse peab esmaabiandja läbima kolme aasta jooksul pärast eelmist koolitust. Seega peab olema tagatud, et esmaabiandja läbiks vähemalt iga kolme aasta tagant esmaabiandja täienduskoolituse või sellega samaväärse koolituse. Lõike 5 kohaselt viib esmaabiandjate koolituse ja täienduskoolituse läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust. Esmaabiõpetaja koolitust viivad läbi eelkõige tervishoiuasutused, kellel on esmaabi andmise või selle eriala õpetamise võimekus. Praktikas on esmaabiõpetajad läbinud sellekohase koolituse kas Eesti Punase Risti koolituskeskuses või mõne haigla või kiirabi koolituskeskuse juures. Määruse §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud sotsiaalministri määrus, mis kehtestas töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra. Selles määruses olev töötajate juhendamise ja väljaõppe kord, mida uus määrus ei sisalda, on reguleeritud TTOS §-s 133, mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. Määruse §-s 5 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2019. aastal, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatus: töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitust läbiviiv täienduskoolitusasutus peab vastama TäKS-i nõuetele. Vastavalt 01.01.2019 jõustuvatele TTOS-i muudatustele, peab töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolitust korraldav koolitusasutus vastama TäKS-i nõuetele. Muudatuse tulemusena peavad koolitusasutused, kes tegelevad töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate koolituse ja täienduskoolitusega, viima oma tegevuse vastavusse TÄKS-is täiendkoolitusasutustele sätestatud nõuetega. Määrusega planeeritava muudatusega võib tuvastada mõningase sotsiaalse mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. 6 Mõju sihtrühm 1: koolitusasutused, kes pakuvad töötervishoiu- ja tööohutusalast ning esmaabikoolitust. Sotsiaalministeeriumis on registreeritud 79 töötervishoiu- ja tööohutusalast koolitust pakkuvat asutust ning 85 esmaabikoolitusega tegelevat koolitusasutust. Mõju majandusele Muudatusega kaasnevad koolitusasutusele täiendavad kohustused, mis puudutavad koolituskursustega seotud teabe avalikustamist. Vastavalt TÄKS-is sätestatud nõuetele peab koolitusasutus täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Lisaks on koolitusasutus kohustatud pidama veebilehte, et avalikustada õppekavad ja koolitajate nimed, aga ka koolitusasutuse kompetentsi tõendavad materjalid. Peamine eelnõuga kaasnev majanduslik mõju koolitusasutustele on aja- ja ressursikulu, suureneb halduskoormus. Eelduslikult on muudatuse majanduslik mõju koolitusasutustele ühekordne. Mõju sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma senine toimimine võib muutuda ning eeldab sihiteadlikku kohanemist, kuid eeldatavalt ei too kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju koolitusasutustele on oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad, kes täidavad ettevõttes töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme või esmaabiandja kohustust. Tööelu-uuring 2015. aasta andmetel on töökeskkonnavolinikud 54% ettevõtetes ja töökeskkonnanõukogud 8% ettevõtetes. Sotsiaalsed mõjud Määruses planeeritud muudatus toob eelduslikult kaasa koolituskursuste kvaliteedi paranemise, mis avaldab positiivset mõju koolituskursustel osalevatele töökeskkonnavolinikele, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja esmaabiandjatele. Muudatus suurendab töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate pädevust ning kindlustunnet oma töökeskkonnaalaste teadmiste piisavuse suhtes. Mõju sihtrühm on suur. Mõju sagedus on väike, kuna töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja esmaabiandjate koolitus on ebaregulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega ei kaasne sihtrühma käitumises eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline. Mõju sihtrühm 3: riigiasutused (Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Kehtiva korra järgi on Sotsiaalministeeriumil kohustus registreerida töötervishoiu- ja tööohutusalase koolitusega tegelevad koolitusasutused. Muudatusega kaotatakse koolitusasutuse Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus ning selle asemel peavad koolitusasutused edaspidi vastama TäKS-is sätestatud nõuetele. Muudatusega väheneb Sotsiaalministeeriumi töökoormus. Järelevalvet TÄKS-i nõuete täitmise üle täienduskoolitusasutustes teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Kuna planeeritava muudatusega suureneb täienduskoolitusasutuste arv, suureneb eelduslikult mõningal määral ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töökoormus, mis on seotud koolitusasutuste järelevalvega. 7 Mõju sihtrühm on väike (kaks riigiasutust). Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju sihtrühmale on väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega väheneb mõningal määral Sotsiaalministeeriumi töökoormus ning suureneb Haridus- ja Teadusministeeriumi töökoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Punasele Ristile, Eesti Advokatuurile, Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Eelnõule tehtud märkused on lisatud kooskõlastustabelisse, mis on määruse seletuskirja lisa. Tervise- ja tööministri …. novembri 2018. a määruse nr „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja mittearvestamise põhjus Haridus- ja Määrusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, kes peaks Arvestatud. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Teadusministeerium teostama järelevalvet koolituse sisu nõuetele vastavuse Tööinspektsioon, kuna vastavalt töötervishoiu ja üle. Seletuskirjas viidatakse Haridus- ja tööohutuse seaduse § 25 lõikele 1 teostab Tööinspektsioon Teadusministeeriumile (edaspidi HTM) kui täiskasvanute riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses koolituse seaduse (edaspidi TäKS) nõuete täitmise üle ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järelevalvet teostavale asutusele, aga ei viidata, kes antud täitmise üle. Haridus- ja Teadusministeerium teostab määruse täitmise üle järelevalvet teostab. Selguse huvides järelevalvet üksnes täiskasvanute koolituse seaduse nõuete oleks antud küsimust vajalik täpsustada, kuna HTM täitmise üle. Seletuskirja on vastatavalt täiendatud. teostab järelevalvet üksnes TäKSi nõuete täitmise üle, ent HTMil puudub pädevus hinnata nii esmaabikoolituse õppekava kui ka esmaabiõpetajate täienduskoolituste õppekava sisu. Seletuskirja lugedes võib jääda ekslikult mulje, justkui teostaks HTM järelevalvet ka koolituse sisu või koolitusasutuse õppekavade määrusele vastavuse üle, kuid nii see tegelikult pole. Haridus- ja Määruse § 3 lõike 5 alusel viib esmaabiandja koolituse ja Selgitatud. Esmaabiõpetaja koolitus ei ole õigusakti Teadusministeerium täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses läbi tasandil reguleeritud. Kuna tegemist on valdkondade tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud ülese ja laima teemaga kui vaid töötervishoid ja tööohutus, tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja siis ei ole mõistlik seda reguleerida käesolevas määruses. koolituse ning omab sellekohast tunnistust. Seletuskirja Sotsiaalministeerium on analüüsimas võimalikke on lisatud, et esmaabiõpetaja koolitust viivad läbi lahendusi, kas, kus ja kuidas oleks mõistlik ja võimalik eelkõige tervishoiuasutused, kellel on esmaabi andmise esmaabiõpetaja koolitusega seonduvat reguleerida. või selle eriala õpetamise võimekus. Praktikas on esmaabiõpetajad 1 läbinud sellekohase koolituse kas Eesti Punase Risti koolituskeskuses või mõne haigla või kiirabi koolituskeskuse juures. Sellest tulenevalt tekib küsimus kas esmaabiõpetajate koolituse läbiviimiseks peab asutus olema samuti täienduskoolitusasutuse pidaja või sellisel juhul ei ole see kohustuslik? Seletuskiri küll möönab, et sellist koolitust viivad eelkõige läbi tervishoiuasutused, aga kui peaks mõnel teisel täienduskoolitusasutusel olema soov esmaabiõpetaja koolitust pakkuda, siis kas ta tohib seda üldse teha? Esmaabiõpetaja koolituse läbimine on esmaabiandja koolituse läbiviijal kohustuslik, kuid koolituse mahtu, teemasid või õpiväljundeid pole õigusaktiga reguleeritud, millest võib tekkida segadus. Jääb selgusetuks kas esmaabiõpetaja koolitus võib erinevate koolitajate juures olla erineva mahu, teemade ja tulemustega? Haridus- ja Seletuskirja kohaselt soovitakse kaotada koolitusasutuse Selgitatud. Uue määrusega ei ole kavas anda koolituse Teadusministeerium Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus, mille sisulise hindamise kohustust Haridus- ja kohaselt peab koolitusasutus esitama andmed nagu Teadusministeeriumile. Määrusega kohustatakse koolitusasutuse nimi, kontaktandmed, õppekavad, koolitusasutusi järgima täiskasvanute koolituse seaduse lektorite nimed ja kontaktandmed ning õppematerjalide nõudeid, mille üle teostab järelevalvet Haridus- ja loetelu. Meile arusaadavalt ei ole aga antud regulatsiooni Teadusministeerium. Teiste määruse nõuete üle (koolituse taga pelgalt registreerimise kohustus, vaid kestus ja vastavus määruses esitatud teemadele) teostab Sotsiaalministeerium vaatas vastava dokumentatsiooni järelevalvet Tööinspektsioon. Vastavalt töötervishoiu ja üle ning andis hinnangu, kas koolituse sisu on adekvaatne tööohutuse seaduse § 25 lõikele 1 teostab Tööinspektsioon või mitte. riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses Kas vastava registreerimise kohustuse kaotamisega ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete soovitakse vastav kohustus anda HTMile? täitmise üle. Kahjuks ei saa me sellega nõustuda, kuna nagu ülal mainitud, puudub meil pädevus hinnata koolitust 2 sisuliselt. Samuti ei ole tulenevalt TäKSist koolitusasutustel kohustust teavitada HTMi andmete muutumisest (va loakohustusega aladel),mistõttu puuduks ka meil ülevaade, kas koolitusasutused juhinduvad esitatud õppekavadest ning koolitusi viivad läbi pädevad lektorid. TäKSi mõistes majandustegevusteate esitamine on väga paindlik süsteem, seda võib esitada ja kustutada korduvalt ning kehtib põhimõte, et kõige eest vastutab täienduskoolitusasutuse pidaja. Majandustegevusteatele ei lisata ühtegi dokumenti, kõik vajalikud dokumendid avalikustab koolitusasutus hoopis oma enda veebilehel. Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infosüsteemis(edaspidi EHIS) majandustegevusteadet esitades täienduskoolitusasutuse õppekavarühmad, milles täienduskoolitust läbi viiakse, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi. Haridus- ja Palume selguse huvides eelnõu seletuskirjas täpsustada, Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Teadusministeerium et majandustegevusteade TäKSi mõttes on selle esitamine Eesti teabevärava kaudu EHISesse, mitte Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavasse majandustegevuse registrisse(MTR). Teenistujate Tagasisides hinnati määruse sisu ja ülesehitus korrektseks Selgitatud. Järelevalvet määruse nõuete täitmise üle Ametiliitude ja mõistetavaks ning antud valdkonna õigusruumi teostab Tööinspektsioon. Järelevalvet selle üle, et Keskorganisatsioon korrastavaks. Peeti vajalikuks rõhutada, et koolituste koolitusasutused järgiksid täiskasvanute koolituse seaduse TALO pakkujate ja nende õppetöö sisu üle oleks nõuded, teostab Haridus- ja Teadusministeerium. reglementeeritud ja reaalselt toimiv ühtne Seletuskirja vastavalt täiendatud. kvaliteedikontroll. Juhiti tähelepanu, et määruses ei ole viidet määruse täitmise üle järelevalvet teostava institutsiooni kohta. RA Koolitused OÜ Kas on plaanis kuidagi sätestada Selgitatud. Seaduse tasandil ei ole kavas sätestada töökeskkonnaspetsialistide pädevus- või koolitusnõuded? töökeskkonnaspetsialistile pädevus- või koolitusnõudeid. 3 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16 lõike 1 kohaselt peavad töökeskkonnaspetsialistil olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Tööandja kohus tagada ohutu töökeskkond. Selleks peab tööandja veenduma, et töötaja, kes täidab töökeskkonnaspetsialisti kohuseid ehk hoolitseb ohutu töökeskkonna loomise eest, oleks pädev seda tegema. RA Koolitused OÜ Minu arvates on segane sõnastus esmaabikoolituse Selgitatud. Määruse § 3 lõike 4 sätestab erisuse läbimise kohustuslikkuse osas seal, kus viidatakse esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse läbimisele. autokooli esmaabikursusele. Kas siis autokooli Juhul kui esmaabiandjaks määratud töötaja on hiljuti esmaabikursuse läbinu tohib olla töökeskkonnas läbinud määruses sätestatud esmaabiandja koolitusega esmaabiandja või ei, see jääb segaseks ja nõue oleks vaja samaväärse koolituse (näiteks mootorsõidukijuhi selgemalt kirjeldada. koolituse, mis on samuti 16 tunnine), siis ei pea esmaabiandja uuesti läbima määruses sätestatud esmaabiandja koolitust ja võib olla töökohal esmaabiandjaks. Küll aga peab tööandja tagama, et esmaabiandjaks määratud töötaja läbiks vähemalt iga kolme aasta tagant täienduskoolituse. Sama põhimõte kehtib täienduskoolituse osas ehk kui esmaabiandja on hiljuti läbinud samaväärse koolituse, siis ei pea ta uuesti läbima määruses sätestatud täienduskoolitust. Samas tuleb tagada, et esmaabiandja läbib täienduskoolituse iga kolme aasta tagant. RA Koolitused OÜ Minu arvates peaks TKV ja TKN liikmete Mittearvestatud. Töökeskkonnavoliniku ja koolitusteemades mainima/viitama ka töökeskkonnanõukogu liikmete koolitus peab andma neile ohumärguannetele, isikukaitsevahenditele, töövahendi põhiteadmised töötervishoiust ja tööohutusest. Määruses nõuetele ning töökoha nõuetele. sätestatud teemade loetelu on lahtine ning vastavalt vajadusele on seda võimalik täiendada asjakohaste töötervishoiu ja tööohutuse teemadega. Meie hinnangul on töövahendite nõudeid kajastav määrus spetsiifiline ja neid nõudeid pole alati vaja koolitusel käsitleda. Isikukaitsevahendite teema kuulub aga tööandja 4 ennetustegevuste alla ja seda saab selle teema all käsitleda. Samuti on ennetustegevuse all mainitud töökoha kohandamise teemat, Seega ei pea vajalikuks teemade loetelu täiendada. Kristel Viire Miks ei reguleeri Eestis ükski õigusakt Mittearvestatud. Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonnaspetsialisti ega tööandja töökeskkonnaalast töökeskkonna. Tööandja ülesanna on tagada, et on väljaõpet ja täiendõpet? töökeskkonna teemadega tegelev töökeskkonnaspetsialist Praegu (2018) on töökeskkonnaspetsialistile ette nähtud on selleks pädev. Selleks võib tööandja võimaldada talle täiendkoolitus iga 5 aasta järel. Täiendõppe vajaduse ja koolitusi. Samuti kui tööandja otsustab ise täita mahu määrab tööandja. Tööandja pädevuses on ka töökeskkonnaspetsialisti kohuseid, siis peab ta ka ise töökeskkonnaspetsialisti pädevuse hindamine. Kui tagama, et ta omab selleks piisavaid teadmisi ja oskusi. töökeskkonnaspetsialistiks on tööandja ise, siis saab ta Seega meie hinnangul ei ole vajalik kehtestada õigusakti vähemalt mingigi koolituse vähemalt 5 aasta järel. Kuigi tasandil töökeskkonnaspetsialistile pädevusnõudeid ega millise, on vägagi küsitav. kohustada teda läbima teatud koolitusi. Riik teostab Praktika näitab, et suurem osa tööandjaid ei ole pädev järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise hindama töökeskkonnaspetsialisti pädevust. Tihti ei saa üle töökeskkonnas, mitte niivõrd selle üle, kas tööandja/töökeskkonnaspetsialist isegi aru tööinspektori töökeskkonnaspetsialistil on vajalikud teadmised ja jutust või ettekirjutusest. Samuti ei saa ühepäevast oskused. (reeglina koolitusasutuste poolt pakutavast 8 ak/h koolitust) pidada piisavaks, et töökeskkonnaspetsialist/tööandja saaks piisava ülevaate nii kehtivast seadusandlusest, töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse organiseerimisest ettevõtte tasandil, töökeskkonna erinevate ohutegurite mõjust ja hindamisest, tööandja poolt vajalike töökeskkonnast tulenevate kahjude ennetustegevuste rakendamisest. Sageli esineb olukordi, kus ettekirjutus tuleb tööandjale nö ära tõlkida ja selgitada, millisest õigusaktist on lähtutud ettekirjutuse koostamisel. Praktikas kohtab sageli olukordi, kus 24h koolituse läbinud volinik on oluliselt laiemate töötervishoiu- ja 5 tööohutusalaste teadmistega kui tööandja või töökeskkonnaspetsialist. Leian, et vägagi vajalik oleks kehtestada töökeskkonnalase välja- ja täiendõppe koolituse kohustus vähemalt töökeskkonnaspetsialistile. Kui tööandja on ise täitmas vastavat ülesannet, siis peaks see koolitusvajadus laienema ka temale. Ettepanek: Kehtestada töökeskkonnaspetsialisti välja- ja täiendõppe kohustus. Kui töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täidab tööandja, siis laieneb eelmainitud kohustus ka tööandjale, juhul kui tal ei ole põhjalikumat ettevalmistust tõendavat dokumenti. Kristel Viire Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse Selgitatud. Esmaabiandja koolitust võib läbi viia täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate tervishoiutöötajate riiklikkus registris registreeritud riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast korraldamise seaduse mõistes automaatselt vaid arst, tunnistust. hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreeritud Tervishoiutöötajad kehtiva seaduse tähenduses on arst, tervishoiutöötajate riiklikkus registris. Kui isik ei ole seal hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud registreeritud, siis pole tegemist ka seaduse mõistes Terviseametis. Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiutöötajaga. Meditsiinitöötaja mõistet tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, õigusaktides kasutusel ei ole, seetõttu oleme ka määruses mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend kasutanud mõistet tervishoiutöötaja. tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Selgitame ka, et tervishoiutöötajate riiklikkus registris Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses registreerimine ei tähenda automaatselt seda, et see isik üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad peaks kindlasti igapäevaselt praktiseeriva proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt tervishoiutöötajana tegutsema. Registris on registreeritud ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud Terviseameti kõik tervishoiutöötajad, sh ka need, kes enam üldse ei proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris. tööta või töötavad mõnes muus valdkonnas. Registreering Esmaabi ei ole oma olemuselt tervishoiuteenus, vaid tervishoiutöötajana mittetöötamise korral ei kustu. Seega teadmised ja oskused väheste ja suhteliselt käepäraste ei ole määruse eesmärk, et esmaabiandja koolitust võiks vahenditega elupäästev tegevus või tegevus, mis ei lase läbi viia vaid igapäevaselt praktiseeriv arst või õde. kannatanu/haigestunu seisundil halveneda/muutuda 6 eluohtlikuks enne kvalifitseeritud meditsiinilise abi Lisaks ei ole määruse eesmärk öelda, et esmaabikoolitus saabumiseni. on oma olemuselt tervishoiuteenus tervishoiuteenuste Esmaabiandja ega esmaabiõpetaja ei täida ühtegi seaduse korraldamise seaduse või võlaõigusseaduse mõistes, tähenduses tervishoiuteenuseks klassifitseerivat millele kehtivad omad nõuded, sh nõue omada teenuse funktsiooni. osutamiseks tegevusluba, vastata personali, ruumi, Esmaabi andmise õpetamine ei klassifitseeru kuidagi seadmete, dokumenteerimise ja muudele kehtestatud tervishoiuteenuseks ega ka kanna ka tervishoiuteenuse nõuetele jne. Küll aga oleme seadnud tingimuseks, et eesmärki. Seega ei ole loogiline, et esmaabiandjate esmaabiandja koolituse võib läbi viia tervishoiutöötaja, koolitamine on ainult Terviseameti riiklikus registris kuna see võimaldab tagada selle, et koolituse viib läbi registreeritud isikute õigus. Siinkohal tekib minul ka pädev isik ja koolituse kvaliteet on seeläbi tagatud. selline küsimus. Kas määrusega saab muuta seaduse tähendust? Praegune seadus ei sätesta, et esmaabi õpetamine on tervishoiuteenus. Esmaabiandja väljaõppe eesmärk peaks ikkagi olema põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumite ja äkkhaigestumiste korral ning esmaabi osutamiseks. Seda eesmärki on kajastatud määruse eelnõus ka esmaabiõppele kehtestatud programmis. Ei ole mõistlik mõte esmaabi kui selline, esmaabi andmise õpetamine ja esmaabi andmine muuta riiklikul tasandil põhimõtteliselt võrdväärseks kvalifitseeritud ja registreeritud tervishoiuteenuseks. Praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on esmaabiõpetaja meditsiinitöötaja, kes on läbinud Eesti Punase risti või muu pädeva asutuse esmaabiõpetaja koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust. Väga suur hulk praegu registreeritud esmaabiõpetajaid on just sellised meditsiinilise haridusega isikud, kes on omandanud lisaks meditsiinilisele (arsti või õe) haridusele ka esmaabiõpetaja kvalifikatsiooni, kuid ei ole registreeritud riiklikus tervishoiutöötajate registris. 7 Samuti ei osale nad enam/juba tegevmeditsiinis. Milline see hulk täpselt on, minu puudub ülevaade. Leian, et õige oleks jätta õigus esmaabikoolitusi läbi viia ka meditsiinilise haridusega esmaabiõpetajatele, kes ei ole ilmtingimata registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, kuid on omandanud esmaabiõpetaja kvalifikatsiooni. Seda enam, et kehtiva seadusandluse kohaselt ka riiklikus registris olevad tervishoiutöötajad ei ole ilmtingimata aktiivsed tegevas tervishoiuteenuse osutamise süsteemis. Praegusel ajahetkel ei ole ka parameedikud ehk kiirabitehnikud riiklikus tervishoiuregistris registreeritud kui tervishoiutöötajad, kuigi nende õppekava ja praktika on suunatud just elupäästvale tegevusele ja nende oskuste tase selles vallas on hinnatud piisavaks tunnistuse väljastamisega. Esmaabiandja koolituse läbiviimise õiguse jätmine ainult tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötajale, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse võib viia järgmiste tagajärgedeni : - Koolitusasutustel tekib reaalselt suur probleem esmaabiõpetaja leidmisega - Esmaabiõpetajatel ei ole aega põhitöö kõrvalt koolitusi läbi viia - Tõuseb oluliselt koolitusjärjekordade pikkus, millest tulenevalt langeb koolitusi läbinud esmaabiandjate hulk - Tõuseb koolitatavate inimeste arv 1 koolitusgrupi kohta, millest tulenevalt langeb koolituse kvaliteet, kuna esmaabikoolitusel on ka palju kohustuslikke praktilisi harjutusi 8 - Langeb meditsiiniteenuse kvaliteet üleväsinud töötajast tulenevalt (nt kui kiirabi töötaja päeval viib läbi koolitusi ja öösel töötab kiirabibrigaadis) Just kahe esimesena mainitud probleemiga on silmitsi seismas praegu autokoolid, kuna selline nõue esmaabiõpetajatele kehtestati Liiklusseadusega. Napib õpetajaid ja koolitusi on võimalik väga paljudel koolidel läbi viia ainult nädalavahetusel, sest õpetajatel muul ajal pole võimalik koolitada. Siinkohal tuleb nentida ka seda, et eelnõus sätestatud ainult riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötajatele esmaabiandjate õpetamisele õigust jätva sättega, kehtestab riik konkreetse majandustegevuse konkurentsipiirangu nii praegu nõuetekohast kvalifikatsiooni omavatele koolitusasutustele kui ka esmaabiõpetajatele. Kusjuures viimast ei ole mainitud eelnõu seletuskirja punktis 4. Määruse mõjud. Ettepanek: Jätta muutmata praegune esmaabiõpetamise õiguse kord või jätta sõnastusest välja „tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud“. Siiani pole keegi suutnud selgitada, mis vahe on mõistetel meditsiinitöötaja ja tervishoiutöötaja. Meditsiinitöötaja ja tervishoiutöötaja pidid Eesti Keele Instituudile tehtud järelepärimise andmetel olema sünonüümid, mis rikastavad eesti keelt. Teha asjaomastele instantsidele samaväärne ettepanek esmaabiõpetamise tingimuste muutmiseks Liiklusseaduses. Evelin Martin/ Määruse § 2 lg 2 p 5 lisada töökeskkonnavoliniku Mittearvestatud. Määruse § 2 lõike 2 punkti 5 kohaselt Eveket kohustused ja õigused ning töökeskkonnaspetsialisti, - tuleb koolituse käigus käsitleda töökeskkonnaspetsialisti, voliniku ning -nõukogu liikmete koostöö ettevõtte töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu rolli ja tööelus. ülesandeid. See hõlmab ka nende õiguseid ja kohustusi ja 9 Põhjendus: Töökeskonnavolinike väljaõppel osaleja omavahelist koostööd. Seega ei pea vajalikuks sõnastust väga sageli kuuleb oma tegelikust rollist alles koolitusel. täpsustada. Lisaks juhime tähelepanu, et tegemist on Väga vähesed tööandjad selgitavad eelnevalt valitavale lahtise loeteluga, mida on vajadusel võimalik täiendada volinikule nende edaspidiseid ülesandeid. Jah, TTOS § asjakohaste töötervishoiu ja tööohutuse teemadega. 17 sätestab need kenasti ära, aga kui koolitusel neid ei pea rääkima, siis kas ei või juhtuda olukorda, kus koolitaja järgib ainult määruses ette märgitud teemasid ning ei sõnagi laiemalt? Kogemusest võin öelda, et tööandjad seda ise üldiselt ei tee, vaid saadavad voliniku koolitusele sõnadega "sealt saad kõik vajaliku teada". Evelin Martin/ Määruse § 3 lg 2 p 8 lisada esmaabivahendite valik ja Arvestatud. Lisatud esmaabivahendite valik. Eveket kasutamine töökohal. Põhjendus: Esmaabiandja koolitusel võiks käsitleda ka teemat (või kriteeriumeid), kus esmaabianjda oskab rohkem ise valida millised vahendid ja kui palju just nende ettevõttes peaks olema tagatud. Kuna TTOS-i muudatusega muutub kohustuslik esmabivahendite nimekiri kehtetuks ja vastavalt TTOS-ile antakse tööandjale edaspidi võimalus need ise komplekteerida vastavalt ettevõtte vajadusele, siis leian, et väljaõppe läbinud esmaabiandja on just see isik, kes annaks tööandjale siinkohal head nõu nende valiku osas ja oleks tööandjale suuremaks toeks ohutu tööelu tagamisel. Tarmo Nakkurt Kas oleks võimalik reguleerida ja/või täpsustada Selgitatud. Käesoleva määrusega ei välistata veebikoolituste korraldamist? Sellisel moel nagu praegu veebikoolitusi. Veebikoolitusi võib teha, kui need määrus ja täiskasvanute koolituse seadus kirjeldavad, ei vastavad sisuliselt määruses toodud nõuetele. Koolituse saa hinnata veebikoolituse pikkust kuna ainuüksi õppe lõppedes tuleb teha teadmiste kontroll, kuid seda on ühe osana tekstide kuvamisel peab arvestama, et inimesed võimalik ka veebipõhiselt läbi viia. loevad erineva kiirusega (kas veebiõpe peaks olema korraldatud kõige aeglasemate lugejate järgi või kõige kiiremaid aluseks võttes?), rääkimata tekstide, videode, ülesannete jms kasutamise vahekorrast. 10 Kui rääkida õppe korraldamisest vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele, mis viitab omakorda Täiendkoolituse standardile, kus § 2 (2) kirjeldab teadmiste hindamist ehk õppija arusaamist/materjali omandamist kuna teadmiste kontroll toimub üle veebi ja pole võimalik tuvastada, kes tegelikult testis/teadmiste kontrollis osaleb. Eeltoodu ei puuduta ainult TKK volinike ja TKK nõukogu liikmete väljaõppekoolitust vaid osaliselt ka esmaabiandja koolitusi (väljaõpe ja täiendõpe). Tarmo Nakkurt Kuidas on reguleeritud ja tagatud järelvalve jne sellistel Selgitatud. Lähtuvalt täiskasvanute koolituse seadusele puhkudel, kui koolitusasutus korraldab koolituse, kus peab täienduskoolitusasutus avalikustama veebilehel koolitajate nimed, kompetentsus jne on koolitusasutuse koolitajate nimed, kusjuures info peab olema ajakohane. veebilehel on küll toodud, ent reaalselt koolitab mõni Täiskasvanute koolituse seaduse nõuete täitmise üle teine isik? teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Käesoleva määruse muude nõuete (koolituse maht ja käsitletavad teemad) üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon. Tarmo Nakkurt On oluline luua selgus ka pädevuste osas - kas koolitaja Mittearvestatud. Koolitajatele ei ole kavas õigusakti pädevus jääb põhimõtteliselt soovituslikuks (on õppinud tasandil sätestada pädevusnõuded. ühes või teises koolis/ülikoolis/koolitusel vms) või peaks pädevust siiski keegi kolmas osapool kinnitama (näiteks täiskasvanute koolitaja kutsestandardi mõistes). Kui soovida kvaliteeti selle parimas mõistes, tuleks märkida täiskasvanute koolitaja pädevusnõudeid konkreetselt määruses, seaduses või sellega liituvas standardis. Tarmo Nakkurt Võib-olla peaks määrusega veidi täpsemaks minema ka Mittearvestatud. Meie hinnangul ei ole vaja esmaabikoolituse pakkujate osas. Määrus loob võimaluse esmaabiandja koolituse läbiviijatele kehtestada korraldada esmaabikoolitusi, mis sisuliselt võivad saada täiendavaid nõudeid. Koolituse kvaliteedi tagamiseks on õppijale elupäästvat või ka vastupidist oskust piisav, kui koolituse läbiviija on tervishoiutöötaja ja ta on pakkuvaks/kinnistavaks, kui neid viib läbi küll läbinud esmaabiõpetaja koolituse. tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja 11 koolituse ning omab sellekohast tunnistust, aga kel puudub endal reaalne kogemus kriisisituatsioonis esmaabi andmiseks, millega liitub koolitamise ebapädevus (mh elementaarsed teadmised andragoogikast). Krista Silbaum Töökeskkonnaspetsialist on TTOS-i kohaselt Selgitatud. Tööandja ülesanne on tagada ohutu töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda töökeskkond. Samuti on tööandja ülesanne tagada, et tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja töötaja, kes töökeskkonnaga tegeleb, on piisavate tööohutusalaseid ülesandeid (§ 16), muuhulgas tundma teadmistega oma ülesannete täitmiseks. Riigi ülesanne on töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja teostada järelevalvet töökeskkonna üle, mitte niivõrd selle ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning üle, kas töökeskkonnaga tegeleval töötajal on vajalikud võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite teadmised ja oskused. mõju vähendamiseks. Selleks, et neid ülesandeid täita, peab töökeskkonnaspetsialistiks volitatud töötaja omama reaalseid teadmisi ja arusaamist ohuteguritest, nende tervisemõjudest. Arvestades töökeskkonnaspetsialisti ülesannete olulisust tööandja töökeskkonna ohutuse korraldamisel ja tagamisel ning võrreldes tema rolli töökeskkonnanõukogu liikme või töökeskkonnavoliniku ülesannetega jääb õigusakti looja taotlus arusaamatuks: TKN liikmele ja TKV-le on kehtestatud nõue läbida kohustuslik koolitus koos teadmiste kontrolliga 24 akad/h ulatuses ja samal ajal TKS-le ei ole kehtestud mitte mingisuguseid pädevuse ega haridusnõudeid. Hetkel kehtiv määrus reguleerib muuhulgas ka töökeskkonnaspetsialisti täiendõpet. Uues õigusaktis puuduvad igasugused viited töökeskkonnaspetsialistide õppele või koolitusele. Millistel kaalutlustel tuginedes on määrusest välja jäetud töökeskkonnaspetsialistide koolituse teema? Milliste kriteeriumide alusel, kuidas ja 12 kes hindab, kas töökeskkonnaspetsialistiks volitatud töötaja on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega? Marju Peärnberg Kas registreeritud täienduskoolitusasutused (esmaabi) on Selgitatud. Täienduskoolitusasutuste nimekiri on koolitajate otsijatele kättesaadavad Haridus- ja kättesaadav Eesti Hariduse Infosüsteemi kodulehelt. Teadusministeeriumi veebilehel ? Koolitajate list on leitav otsingust, kui sobiv õppekava rühm rippmenüüst valida (töötervishoiu ja –kaitse õppekava). Veebist kättesaadav siit: https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppekava/Tegevusteade Otsi.faces Marju Peärnberg See küll ei puuduta antud määrust, aga Selgitatud. Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna. töökeskkonnaspetsialisti pädevus, koolitused on Tööandja ülesanna on tagada, et on töökeskkonna õigusaktis määratlemata. Kui me tahame töökeskkonda, teemadega tegelev töökeskkonnaspetsialist on selleks mis hoiab töötajate tervist, siis see on alus, et ettevõttes pädev. Selleks võib tööandja võimaldada talle koolitusi. töötab ja nõustab spetsialist, kellel on pädevus. Praegu on Samuti kui tööandja otsustab ise täita näha, kuidas seda tööd teevad töötajad, kellel pole töökeskkonnaspetsialisti kohuseid, siis peab ta ka ise vastavaid teadmisi ja oskusi ja otsused ei ole tehtud just tagama, et ta omab selleks piisavaid teadmisi ja oskusi. targalt. Oleme aastaid oodanud, et Seega meie hinnangul ei ole vajalik kehtestada õigusakti töökeskkonnaspetsialisti puhul määratletakse ära tasandil töökeskkonnaspetsialistile pädevusnõudeid ega koolituse mahud ja koolituskava nagu näiteks on kohustada teda läbima teatud koolitusi. Riik teostab määratud esmaabikoolitustel, kenasti öeldud, mitu tundi, järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kui tihti ja mida õpetada. Kas selle osa saaks ka üle töökeskkonnas, mitte niivõrd selle üle, kas lahendada, sest nüüd läheb see uuest aastast veel töökeskkonnaspetsialistil on vajalikud teadmised ja lahjemaks. oskused. 13
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel