dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Hanke pakkumuskutse

Sotsiaalministeerium · 22. november 2018
Viit
2-5.1/3663-1
Registreeritud
22. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
ERR, Eesti Meedia , TV3
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2-5.1/17034
Vastutaja
Oskar Lepik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kommunikatsiooniosakond)

Failid

  • 📎AA VISIOON STUUDIO_PAKKUMINE.pdf95 KB
  • 📎Hanke pakkumuskutse Eesti Meedia.msg240 KB
  • 📎Hanke pakkumuskutse ERR.msg240 KB
  • 📎Hanke pakkumuskutse TV3.msg240 KB
  • 📎Huvikiri_Iseolemine.bdoc169 KB
  • 📎OÜ AA Visioon Stuudio pakkumine saatesarja tootmiseks.msg311 KB
  • 📎Saatesari.pdf212 KB
  • 📎Vaikeost_saatesari.doc623 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Aarne Kraam <[email protected]> Saaja: Oskar Lepik Teema: OÜ AA Visioon Stuudio pakkumine saatesarja tootmiseks Tere! Edastan OÜ AA Visioon Stuudio pakkumise „Vähenenud töövõmega saatesarja tootmiseks, tele-eetris ja veebis edastamiseks ning kaasnevateks turundustegevusteks“ ja Eesti Rahvusringhäälingu huvikirja saatesarja „Iseolemine“ näitamiseks Eesti Televisiooni eetris kevadel 2019. Lugupidamisega Aarne Kraam OÜ AA VISIOON STUUDIO [email protected] <mailto:[email protected]> t. 5013988 OÜ AA Visioon Stuudio pakkumine „Vähenenud töövõimega inimestest saatesarja tootmiseks, tele-eetris ja veebis edastamiseks ning kaasnevateks turundustegevusteks“ OÜ AA Visioon Stuudio on tootnud 20 saadet sarjast „Iseolemine“ (2016-2017). Meie poolt toodetud saatesari võitis telemaastikul väga kiiresti oma kindla koha. Saatesarja näidati Eesti Televisioonis. Sarja „Iseolemine“ jätkumisest on huvitatud kevadhooajal 2019 ka Eesti Rahvusringhääling (huvikiri lisatud pakkumisele). Meeleldi jätkaksime juba sisse töötatud formaadiga, keskendudes jätkuvalt personaalsetele lugudele. Kuna aeg on edasi liikunud, siis uue eesmärgina võtame suuna vähenenud töövõimega inimestele, kes on juba sisenenud tööturule, et vahendada nende kogemusi. Väga oluliseks peame tööandjate ja kolleegide lugusid ja kogemusi selle kohta, kuidas vähenenud töövõimega inimestega koos töötada. Kus võimalik, kõnetame ka kliente - püüame haarata kogu ühiskonda, et luua „meie“ tunnet ja näidata – puue pole puudus. Toetades nõrgemat, toetad tegelikult isiklikke tugevusi. Kuna oleme teemaga juba aastaid tegelenud, on meil vähenenud töövõimega inimeste usaldus ning me oleme kogunud hulga häid kontakte. Seda usaldust on kinnitanud inimeste valmisolek oma lugude jagamiseks ja ka vaatajate tagasiside. Loomulikult loodame me usalduslikule koostööle ka vastutavate ametkondadega, et tuua vaatajateni kõik võimalused, mis toetavad vähenenud töövõimega inimeste sisenemist tööturule või seal püsimist. Saatesarja paremaks turundamiseks teeme tihedat koostööd ERR-ga. 1 Saatesarja nimi: ISEOLEMINE Žanr: reportaaži ja dokumentalistika sümbioos Osade arv: 10episoodi Saate pikkus: 28´ (vastavalt ERR nõuetele) Idee: Julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus, aidates sellega vähenenud töövõimega inimest sotsiaalselt sidusaks muuta, ta tagasi tööellu tuua. Saate eesmärk: julgustada, informeerida, harida, murda eelarvamusi Sihtrühm: kõik tööealised ja töötavad inimesed Saatejuht: Margus Saar Toimetaja: Iiris Saluri Eeter : ETV, nädalavahetusel ajavahemikus kl 18.30 - 21.00 + kordused ( Vaata: Eesti Rahvusrnghäälingu huvikiri) Saatesarja kontseptsioon Idee on suurenda sotsiaalset sidusust ja hoolivust meid ümbritsevatesse inimestesse sh vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestesse, kes vajavad enam märkamist ja tuge omapoolseks panustamiseks ühiskonda. Saatetsüklis leiavad kajastamist erinevad terviseprobleemid, mis võivad viia töövõime languseni. Igas pooletunnises saates näitame ühe inimese lugu ja tema püüdlust või hakkamasaamist tööturul. Televaatajani jõudvate lugude kaudu selgitame töövõime hindamise protsessi, töötukassa poolt pakutavaid toetusi ja erinevaid rehabilitatsioonimeetmeid, mis aitavad inimesel oma eluga toime tulla. Koos jõuame tööandjateni, kes on valmis pakkuma tööd ja sotsiaalset suhtlust inimestele, kes ilma abita jääks koju nelja seina vahele. Inimese personaalse loo avamine võimaldab näidata ja rääkida puudest või terviseprobleemist tulenevast teemast lähemalt, käsitleda töövõime vähenemisest ja töö leidmisega seonduvast isiklike näidete abil, muutes protsessi inimnäolisemaks ja paremini mõistetavaks. Kuna meie sarja eesmärk on jõuda kindlasti erivajadustega inimesteni, siis on Eesti Televisioon selleks parim partner. Oleme eetris subtiitritega varustatult (vaegkuuljate jaoks), lisaks pakub ERR ka võimlalust pimedatele saateid jälgida, sest spetsiaalne arvutiprogramm teeb saate nende jaoks „nähtavaks“ (https://info.err.ee/v/avalikteave/vaegkuuljatele_ja_vaegnagijatele/a1683519-c49d-42e9-a709-c7011cf06497/info- vaegkuuljatele-ja--nagijatele). 2 Saate sisu ja pildikeele kirjeldus Saatesarja iga osa on omaette tervik ja sõltumatu teistest osadest. Iga saade keskendub ühele vähenenud töövõime või erivajadusega inimesele ja tema loole või siis ühele tööandjale, kellel on mitmeid vähenenud töövõimega ja erivajadustega töötajaid. Püüame leida vaatenurki, mille peale vaataja muidu ei mõtleks. Püüame anda vaatajale konkreetsest peategelasest lähtuva maailmanägemise võtme. Sarja erinevatel osadel on vormiliselt ja sisuliselt ühendavaks lüliks saatejuht, kes vaatajale saate peategelast justkui tutvustab ja selle käigus temaga ka ise tuttavamaks saab. Kuna peategelased ei ole enamasti avalikkusele tuntud inimesed, siis aitab saatejuht vaatajal peategelasega esmast kontakti lihtsamalt saavutada.Vajadusel avab saatejuht tegelast ja/või temaga seonduvat ka kaadritaguste tekstidega.Saatejuht osaleb näo ja häälega nii saate sisuliseks keskteljeks olevas intervjuus kui ka erinevates tegevuslikes episoodides, mis iga peategelasega kaasnevad. Iga osa täpse režiilahenduse tingib just konkreetne peategelane. Kuna selle sarja puhul on peategelaste võimalus liikuda, suhelda, nö tavaelus osaleda iga kord erinev, siis lähtuvalt sellest valime ka visuaalse jutustamise viisi. Peamiseks ülesandeks on näidata ümbritsevat läbi peategelase silmade, mõnikord ka võimendades olukordi, millega peategelane iga päev silmitsi seisab. Andes võimaluse peategelasel endal läbi sõna oma maailma avada, jälgib kaamera diskreetselt tema elu erinevaid tahke. Saate pildikeel on positiivsetes helgetes toonides, hoidutakse süngusest ja liigsest dramatismist. Saate meeleolu on lahendustele suunatud ja optimismi sisendav. Võimalikud teemad Saatesarjas püütakse kajastada võimalikult erineva töövõimepiiranguga inimeste edulugusid, sealjuures vähemalt kolmes erinevas saates soovime näidata vaimse tervisehäirega inimese lugu. Probleemide erinevus annab laiale teleauditooriumile põhjuse jätkuvaks huviks meie saatesarja vaadata. Alljärgnev nimekiri võimalikest terviseprobleemidest, mis võivad saada kajastust meie saadetes. 1. Vaegnägijad 2. Vaegkuuljad 3. Kerge vaimupuue 4. Ratastooli inimene 5. Liikumispuudega inimene, reumaatilised probleemid 6. Skisofreenia 7. Sclerosis Multiplex 8. Epilepsia 3 9. Diabeet 10. Insult või muud südame- veresoonkonna haigused 11. Eelnevast tööst tingitud kroonilised haigused 12. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud töövõimetusprobleemid 13. Autismispektri häire 14. Depressioon 15. Jne Ühe saate sisukirjeldus 1. Inimese lugu: Võtame aluseks näiteks Kristiina loo (fiktsioon), kes on õppinud õmblejaks ja tegeleb käsitööga. Ühel hommikul ärgates sai Kristiina aru, et ta ei suuda püsti tõusta. Kiirabi viis naise haiglasse ja õige pea leidis ta end juba operatsioonilaualt, kus arstid püüdsid parandada lülisambas tekkinud probleemi. Edasise elu jaoks tähendas see, et liikuda naine saab, aga istuv eluviis, töö sundasendis talle enam ei sobi. Uurime, milline oli tema elu enne terviseprobleemi ilmnemist ja millised on olnud probleemist tingitud muutused igapäevaelus, milliseid ümberkorraldusi ta on pidanud seepärast tegema kodus ja mis tagajärjed on olnud ilmnenud tervisehädal tema senisele karjäärile. 2. Tervisenõu: kõneleme spetsialistiga, Kristiina loo puhul füsioterapeudiga, et teada saada, kui palju on võimalik sellise probleemiga inimeste tervist taastada, kui palju tuleks luua oleks vaja abivahendeid ja millised, et Kristiina saaks kas oma vana või mõne muu tööga jätkata. Kõneisikuteks võivad siin olla perearstid, rehabilitatsioonikeskuse töötajad, sotsiaaltöötajad, eriarstid jt spetsialistid. Kristiina annab hinnangu soovitustele ja tulemustele, näitab talle määratud igapäevaelu kergendavaid vahendeid ja analüüsib soovitusi või nõuandeid 3. Töötukassa lugu: Kuna töötukassal lasub ülesanne tööotsija ja tööandja kokku viimiseks, võimaluste tutvustamiseks töövajajale ja lahenduste pakkumisel tööandjale, siis uurime Kristiina loost lähtuvalt, millised võimalused ta enda puhul tööleidmisel nägi ja millist abi on võimalik tööandjale Kristiina probleemiga sarnaste inimeste töölevõtmiseks pakkuda 4. Tööandja lugu: Sissepõige Kristiina uude töökohta. Vaatame, milline oli olukord töökohal enne, mida oli vaja juurde osta, ehitada või muuta, et Kristiina saaks nende heaks tööle hakata. (Kui Kristiina on iseenda tööandja, siis vaatame, millest ta ise pidi alustama, et saaks asuda taas tööle). Alati küsime arvamust ja suhtumist ka kolleegidelt ja lähedastelt. 4 Saatetsükli ettevalmistus ja järeltegevus Iga saate jaoks tehakse põhjalik eeltöö erinavate kohalike omavalitsuste, piirkondlike organisatsioonidega ja sotsiaalministeeriumi allasutustega. Valitakse võimalikult hea üldistusjõuga juhtumid, hakkajad ja positiivse ellusuhtumisega inimesed, võimalusel ka erakordse saatusega inimesed. Paralleelselt saadetega valmivad ka pressimaterjalid (sünopsised, fotod, soovitused lisalugemiseks jmt). Lisaks teeme tihedat koostööd ERR-ga sarja mitmekülgseks turundamiseks. Paralleelselt eetriga ja pärast sarja analüüsime oma vaatajaskonda ja nende tagasisidet. Levik ja turundus Sarja esmaeeter on Eesti Rahvusringhäälingu vabalevis oleval telekanalil ETV. Pakutud eeter on 2019.aasta kevadhooajal nädalavahetusel ajavahemikus 18.30 – 21.00. Lisaks on vähemalt üks tele-eetri kordus seitsme päeva jooksul, eetrisoleku ajal otsevaadatav ETV kodulehel etv.err.ee ning järelvaadatav vähemalt 90 päeva, pärast mida saab seda järelvaadata tasuta juba ERR-i arhiivkeskonnas (https://arhiiv.err.ee/). Seal on näha ka meie eelmiste hooaegade saated. Enne sarja uut algust toodame sotsiaalmeedia jaoks vähemalt 3 lühikest saatesarja tutvustavat klippi. Saatesarja „ Iseolemine „ näidatakse eetris reklaamipausideta. Saate paremaks turundamiseks teeme tihedat koostööd ERR-i turundusosakonnaga. Eetrit toetavad turundustegevused, mis kooskõlas ETV kanali ja laiemalt ERR-i kanalite turundusplaanile lepitakse kokku, kui on teada saate täpne eetriaeg. Plaanitavad tegevused: - saate alamleht ETV koduleheküljel; - saatele ja selle järelvaatamisele viitavad bännerid ETV ja ERR-i koduleheküljel; - eelpromo kuni kahe nädala jooksul enne esimest eetrit ERR-i kanalites (pressiteade, televisioonis, raadios, portaalis, sotsiaalmeedias); 5 - promoklipid iga saate kohta eetrile eelneval nädalal ERR-i kanalites (televisioonis, raadios, portaalis, sotsiaalmeedias); - pikem tutvustus ETV promosaates "Head saated iga päev" (kolmapäeviti kell 20.55); - sarja eeltutvustavad intervjuud saate tegijatega ning sarja teemade tutvustused ETV igapäevamagasinis (Terevisioon/Ringvaade), raadiokanalis Vikerraadio ning veebiportaalis err.ee; - sarja saadete teemade tutvustus ja vaatajatega kontakti hoidmine, diskussiooni avamine ETV Facebooki kontol (kontol on üle 53 tuhande jälgija); - koostöö teemade laiendamiseks üleriigilise suuretiraažilise päeva/nädalalehega; - saatelõigu iganädalane tutvustus ETV igapäevamagasinis (Terevisioon/Ringvaade). Vaadatavus Meie partner on Eesti Televisioon (ERR). ETV vaatamisaja osakaal (dailyshare) kogu Eesti elanikkonna vaatamisajast (2018.a I poolaasta keskmine) on 15,4% ETV poolt pakutud eeter on nädalavahetuse õhtuti kahe uudistesaate vahel: 18.40-21.00 Meie saatele pakutav eetriaeg külgneb vähemalt ühe populaarse (üle 50 000 vaataja) saatega! Prognoosida vaatajate arvu 2019. aasta kevadeks on päris keeruline, aga ehk võiks aluseks võtta nädalavahetuse keskmise vaadatavuse vahemikus 18.40-21.00 (kahe AK vaheline aeg). 2018 kevadhooajal oli see 74 000 vaatajat vanuses 4+. ( allikas : Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring) Võimalikud riskid Kõige olulisem risk on kahtlemata saatesse tegusate ja värvikate inimeste, kes kõnetaks meie vaatajat, leidmine. Lahendusena kavatseme võtta ühendust erinevate seltside ja asutustega, ning teha tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi allasutustega, et jõuda otsitud kangelasteni. 6 Esialgne planeeritav tegevus- ja ajakava nr Aeg Tegevusvaldkond Vastutajad 1 Kokkulepped, lepingute Produtsent allkirjastamine 48-49 nädal 2018 Vajalike tehniliste vahendite kindlustamine (kaamera, montaaž) 2. 50-52 nädal 2018 Saatesarja ettevalmistav Produtsent, toimetaja periood 3. 1-2 nädal Saatesarja ettevalmistav Produtsent, toimetaja, periood režissöör, saatejuht, 2019 4. 3-18 nädal Võtteperiood Kogu meeskond sh. saatejuht, toimetaja, 2019 režissöör, operaatorid, helirežissöör, valgustaja, produtsent, autojuht 5 5-18. nädal Materjali läbivaatus, montaaž Toimetaja, režissöör, ning helindamine. 2019 Saatejuht, monteerija, produtsent 6 7-18.nädal 2019 Turundus ja eelreklaamid Produtsent, toimetaja, režissöör, saatejuht, 9-18 nädal Saadete esmaesitlused eetris monteerija 7 21-22 nädal 2019 Lõpparuande, saadete ja Produtsent klippide edastmine tellijale 7 Saatesarja meeskond Saatesarja meeskonnal on pikaajaline ja laiapõhjaline telesaadete tootmise kogemus. Meeskonna keskmiseks kogemuseks võib julgelt arvestada 20 aastat. Produtsent: Aarne Kraam Saatejuht : Margus Saar Toimetaja: Iiris Saluri Režissöör: Eva Katariina Taimre Toimetaja , saatejuhi ja režissööri eelnev kogemus Saate toimetaja Iiris Saluri on töötanud vabakutselise ajakirjanikuna 1996-st aastast alates. Aastatel 1999 – 2003 oli ta Vikerraadio mittekoosseisuline saatejuht-toimetaja, olles tegev omaaegsete saadete: “Argipäev”, “Spekter”, “Iseolemine”. juhtimise ja kokkupanekuga. Telesaadetest on tema kontole kogunenud mitmeid erinevaid sotsiaalteemalisi projekte, nagu näiteks omaaegsete hittsaadete „Sind otsides“, Maire Aunaste saate „Meie“ ja „Meie Euroopas“, Vahur Kersna autorisaadete „Helenduvad olendid“, „Tuled akendes“, „100 aastat elu“ ja aastatel 2016-2017 toodetud saatesarja „Iseolemine“ toimetamine. Saatejuht Margus Saar Meie saatejuhi soe ja inimlik lähenemine on meie sarja „ Iseolemine“ üheks tunnusjooneks. Kahtlemata aitab meid parema kontakti saavutamisel ka Marguse laialdane tuntus ja suur kogemus inimeste ja sealhulgas ka puudega inimeste intervjueerimisel Ta on Eesti Televisiooni kaasautor( saatejuht, autor, diktor uudiste-, sotsiaal-, laste- ja meelelahutussaadetes) alates 1990. aastast. Sotsiaalteemalistest teleprojektidest võib esile tuua järgnevad : Tunnel; Jõulutunnel; Punane tuba; Iseolemine; Režissöör Eva Katariina Taimre on lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna audiovisuaalse meedia alal 1998. aastal ning on alates sellest ajast töötanud Eesti Rahvusringhäälingus telerežissöörina. Ta on olnud tegev nii sarisaadete (Terevisioon, Teateid tegelikkusest, Paar, Laululahing, Iseolemine ), kui otseülekannete (Laulupidu, EAS gala, Presidendi vastuvõtt, Kaitseväe paraad, kontserdiülekanded) ja erinevate suurprojektide (Eesti Laul, EV100 suurprojektid, paavsti visiit Eestis, valimiste ülekanded) juures. Hetkel töötab igapäevaselt saates Ringvaade, kus vastutab nii otsestuudio kui videolõikude (erinevad teemad Eesti elust) režii eest. Meeskonda kuuluvad veel operaatorid, valgustaja, helilooja-helindaja , helirežissöör, arvutigraafik monteerija, autojuht. 8 . Saatesarja eelarve (eurodes) 1. Meeskonna töötasud 37800 sh.: produtsent , saatejuht, režissöör, toimetaja, operaatorid, valgustaja, helilooja-helinda ja helirežissöör,arvutigraafik, autojuht 2. Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks 12776 3. Kaamerad, heli-ja valgustehnika 10400 4. Montaaž ja helindamine 11900 5. Transport 2800 Kokku saatesarja maksumus käibemaksuta, EUR 75676 (10 saadet) kokku Käibemaks 20% 15135,20 Kokku saatesarja maksumus käibemaksuga 90811,20 (10 saadet) kokku, EUR Ühe saate maksumus käibemaksuta, EUR 7567,60 Ühe saate maksumus käibemaksuga, EUR 9081,12 Pakkuja kogemused OÜ AA Visioon Stuudio on alates asutamisest 1997.aastal edukalt konkureerinud Eesti tele-ja filmimaastikul. Paljud meie projektid on pikaajalised ja mahukad ning neid on näidatud kõikidelt Eesti telekanalitel. Firma roll projektide elluviimisel algab idee genereerimisest ja sisaldab kogu tootmisprotsessi kuni telerśarja/ filmi täieliku valmimiseni. AA Visioon Stuudil on olemas tehnine baas proffessionaalse tele- ja filmiprojekti teostamiseks. Loomingulise meeskonna kaasamiseks on firmal rohkelt kvaliteetseid kontakte, kes meeleldi koostöös osalevad. Peame oma tugevuseks head suhtlemist tellijatega: meie tööd on pälvinud tihti heakskiidu ning sageli on üks projekt muutunud pikemaajaliseks koostööks. Oü AA Visioon Stuudio on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige 9 . Näited pakkuja tegevusest audiovisuaalvaldkonnas ISEOLEMINE dokumentaalsari vähenenud töövõimega inimestest, EestiRahvusringhääling PARIM ENNE lavastuslik komöödiasari, Kanal 2 SÕIDA MAALE iganädalane maaeluteemaline saatesari, Eesti Rahvusringhääling EESTLANE JA VENELANE lavastuslik komöödiasari, Kanal 2 JUHTIMISAJU saatesari efektiivsetest juhtimiskontseptsioonidest ja –metoodikatest, EestiTelevisioon KES TEAB? hariv ja lõbus telemäng eesti -ja vene koolinoortele, Eesti Televisioon TUDIVILLU TULEB ÕUE loodusteemaline saatesari lastele/ Kanal2 PÄRIS MAALASED saatesari elu võimalikkusest maal, Eesti Televisioon Emt TXT boxing interaktiivne telemäng noortele, Kanal 2 RUUDULIPP saatesari mootorispordist, TV 3 112 saatesari päästetöötajate igapäevaelust, Eesti Televisioon ja Kanal 2 KUHU LÄHED, EURORAHA Euroopa Liidu struktuurifonde tutvustav telesari, Eesti Televisioon DILEMMA kakskeelne saatesari elust Eestimaal, Eesti Televisioon KULG portreefilm proua Marest ja tema kirjandusringi tegevusest SAAREMAA RALLI. TEHUMARDIST TÄNASENI –dokfilm HELLE MÄGI NÄHTAMATU MAAILM- dokfilm DR. Helle Mägist KIVIDE MAA –dokfilm, kiviaedadekultuurilis-ajaloolisest tähtsusest ja mõjust bioloogilisele ja maastikulisele mitmekesisusele. Pakkuja üldandmed: OÜ AA Visioon Stuudio. Reg. nr. 10232326 Rõika 4 Tallinn 10617 e-post: [email protected] gsm +3725013988 10 VÄIKEOST: 1. Hanke üldandmed 1.1 Hankija nimi: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium 1.2 Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik 1.3 Hankija interneti aadress (URL): http://www.sm.ee 1.4 Hanke eest vastutav isik: Oskar Lepik, telefon: 6269 321; e-post: [email protected] 1.5 Hanke lühikirjeldus: Saatesarja tootmine, tele-eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. 1.6 Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002). 1.7 Töövõtulepingu kestus: töövõtulepingu sõlmimisest arvates kuni juuni 2019. 1.8 Pakkumuste esitamise tähtaeg: 26.10.2018 kell 13.00. 1.9 Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, arve(te) alusel pärast kõikide teenuste osutamist. 2. Hankega tellitav teenus Hanke esemeks on saatesarja tootmine, tele-eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. 2.1 Tehniline kirjeldus  Saatesarja stsenaariumi loomine  Saatesarja stsenaarse plaani väljatöötamine  Saatesarja reklaami- ja turundusideede väljatöötamine ning elluviimine  Saatesarja eeltootmine, tootmine ja järeltootmine  Saatesarja tootmiseks vajalike intervjuude läbiviimine  Saatesarja monteerimine 2.2 Nõuded saatesarjale  Saatesarjale on ette nähtud üks hooaeg, mis koosneb vähemalt 10 erinevast episoodist.  Ühe episoodi pikkus peab olema orienteeruvalt 30 minutit.  Saatesari peab rääkima vähenenud töövõimega inimeste edulugudest tööturul, ühiskonnaelus ja igapäevaeluga hakkamasaamisel. 1  Saatesari peab andma objektiivse ja faktiliselt korrektse pildi töövõimereformist, kui sellega seonduvat saates käsitletakse.  Saatesari peab olema lugupidav ja positiivne vähenenud töövõimega inimeste suhtes.  Saatesari ei tohi tekitada nn meie-nemad vastandamist, vaid olema inimesi ühendav.  Saatesari peab aitama vähenenud töövõimega inimeste suhtes tekkinud stigmasid vähendada.  Saatesari peab olema kättesaadav ja ligipääsetav võimalikult suurele auditooriumile (st arvestamist erivajadustega publikuga, sh subtiitreid) ning olema tasuta järelvaadatav veebist.  Saatesarjaga käib kaasas turundus meediakontserni erinevates kanalites, sh vähemalt 3 sotsiaalmeedia jaoks tehtud tutvustavat lühiklippi. Saatesarja turundus- ja kommunikatsiooniplaan tuleb enne saatesarja eetrisse minekut kooskõlastada sotsiaalministeeriumiga.  Tellija eelistab, et saatesarjas saab kajastust võimalikult lai valik töövõimepiirangu põhjuseid (näiteks liikumispiirang, kuulmispiirang, psüühika häire jne).  Vähemalt kolm episoodi peavad rääkima erinevatest vaimse tervise häirega inimeste edulugudest (näiteks mõni autismispektri häire, depressioon, skisofreenia jne).  Saatesarja tootmisega tegeleval töörühmal peab olema pikaajaline eelnev töökogemus ning laiapõhjaline teadmine, kuidas toimib telesaadete ja -projektide tootmine, samuti ka head teadmised tele- ja helirežii ning montaaži kohta. Pakkumuses tuleb välja tuua meeskonna keskmine kogemus aastates.  Saatesarja hooaja lõpus tuleb sotsiaalministeeriumile esitada saated ja videoklipid digitaalsel kujul ning kirjalik lõpparuanne lepingu täitmise kohta. Aruandes antakse hinnang lepingu eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise kohta, sh nt saate vaatajanumbrid.  Pakkujale annab ministeeriumile tähtajatu territoriaalse piiranguta lihtlitsentsi Saadete kasutamiseks vähenenud töövõimega inimestega seotud teemade tutvustamiseks (v.a televisioonis) mitte-kommertslikel eesmärkidel. Saadete kasutamisel tuleb ministeeriumil viidata esmasalvestuse tootjale ning audiovisuaalse teose autorite varaliste autoriõiguste omajale.  Saatesarja tootmise ja esitamise puhul tuleb järgida Euroopa Sotsiaalfondi teavitusnõudeid. Täpsemaid nõudeid saab lugeda siit: https://www.innove.ee/eurotoetused/teavitamine/. 2.4 Saatesarja eesmärk Saatesarja eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes:  suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest;  suurendada Eesti elanike valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul (st, et Eesti inimesed on toetavad ja mõistvad vähenenud töövõimega inimeste suhtes);  suurendada kaudselt seeläbi ka vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks. Saatesari toetab töövõimereformi kommunikatsioonieesmärkide saavutamist, sh positiivset suhtumist vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse; nõustumist väitega, et vähenenud töövõimega inimesed on võimekad töötajad; eelarvamusliku suhtumise vähenemist vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Taustainfo saatesarja jaoks on toodud Lisas 1. 2 2.5 Sihtauditoorium Saatesarja sihtauditoorium on kõik tööealised inimesed, sh vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimesed. Enam tähelepanu vajavad töötavad inimesed ja tööandjad, sest nemad puutuvad tulevaste kolleegidena suurema tõenäosusega kokku tööturule sisenevate vähenenud töövõimega inimestega. 3. Hanke tingimused 3.1 Vastavustingimused 3.1.1 Pakkuja peab nõustuma kõikide töövõtulepingu projektis esitatud tingimustega. Töövõtulepingu üldtingimused on kättesaadavad siit: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf; 3.1.2 Pakkuja kohustub järgima Euroopa Sotsiaalfondi teavitusreegleid lähtuvalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv; 3.1.3 hanke tingimustele vastavust tõendavad dokumendid ja pakkumus tuleb esitada PDF vormingus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja allkirjastada digitaalselt; 3.1.4 pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast; 3.1.5 pakkujal peavad olema kõik töövõtulepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 4. Pakkumuse tagasilükkamine 4.1 Hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata, kui pakkuja ei esita pakkumust õigeaegselt; 4.2 Hankija teeb kirjaliku otsuse pakkumuse tagasilükkamise kohta. 5. Töövõtulepingu tingimused 5.1 Töövõtuleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga vastavalt Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimustele, mis on kättesaadavad siit: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ja mille eritingimused on Lisas 3. 6. Pakkumuse vormistamine ning esitamine 6.1 Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles; 6.2 Pakkumus peab sisaldama:  saatesarja hooaja eelarvet (esitada koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta), kus on eraldi välja toodud episoodide tootmise maksumused;  saatesarja kontseptsiooni, sh turundusplaani;  info eetriaja, järelvaatamise võimaluse ning prognoositava vaatajate arvu kohta (eetriajal ja koos järelvaatamistega veebis). Prognoositav vaatajate arv peab olema argumenteeritud;  infot saatesarja meeskonna kogemusest vastavalt hindamiskriteeriumides esitatud punktidele, sh saatejuhi ja toimetaja nimesid ja taustinfot kogemuse kohta.  võimalikke riske, mis ohustavad saatesarja valmimist või riske, miks kvaliteet võib olla kehvem pakkumuses lubatust. Lisada lühike ja konkreetne riskide vältimise ja maandamise plaan. 3 6.3 pakkumus tuleb saata e-posti teel [email protected] hiljemalt 26.10.2018 kell 13:00; 7. Selgitused 7.1 hankijal on õigus küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi, andmeid või täpsustusi; 7.2 pakkumusi hindab hankija moodustatud vähemalt 3-liikmeline komisjon hankedokumendis kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel. 8. Pakkumuste hindamine 8.1 hankija hindab kõiki hankedokumendis esitatud nõuetele vastavaid pakkumusi hindamismetoodika kirjelduste alusel; 8.2 pakkumuse hindamise kriteeriumid on pakutud esialgne stsenaarium, aja- ja tegevuskava ja pakkumuse kogumaksumus. Hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit; 8.3 pakkumuse eest on võimalik saada maksimaalselt 100 väärtuspunkti: 8.3.1 Saatesarja kontseptsioon ja selle vastavus eesmärkidele ning nõuetele (max 35 väärtuspunkti) 8.3.2 Saatesarja kättesaadavus (max 35 punkti) 8.3.3 Saatesarja tootjate eelnev kogemus (max 20 punkti) 8.3.5 Saatesarja maksumus (max 10 punkti) 8.5 kui kaks või enam pakkumust on võrdse punktide arvuga, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mille esialgse stsenaariumi ideelahendus on saanud suurema punktisumma; 8.6 hankija jätab hindamata pakkumuse, mis ei vasta hankedokumendis sätestatud nõuetele. 9. Hindamismetoodika kirjeldus Pakkumuste sisuliste tingimuste hindamine toimub hankija moodustatud vähemalt 3- liikmelise komisjoni poolt hankedokumendis kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja metoodika on toodud Lisas 2. 10. Pakkuja teavitamine hankija otsustest 10.1 Teade hankemenetluselt kõrvaldamise, kvalifitseerimise, hindamata jätmise ja edukaks tunnistamise otsuste kohta edastatakse pakkujatele mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul alates edukaks tunnistamise otsuse tegemisest. 4 Lisa 1 Taustainfo saatesarjale Nagu inimestel ikka, on ka vähenenud töövõimega inimestel erinevad huvid, unistused, inimlikud soovid, oskused, haridus, tervislik seisund ja sotsiaalne taust. Lisaks sellele on neil ka tervisest tulenev töövõime vähenemine ja/või puue, mis võib avalduda väga erinevalt. Töövõime vähenemine võib juhtuda igaühega. Kõigil inimestel on õigus aktiivset elu elada ja oma unistusi ellu viia. Vähenenud töövõimega inimeste aktiivsest osalemisest ühiskonnaelus võidavad kõik – Eestis on siis rohkem andekaid spetsialiste, loovinimesi, toredaid ja lihtsalt eluga rahulolevamaid inimesi. Paljudele inimestele annab võimetekohane töö võimaluse tunda end väärika ja kasulikuna. Saade peab olema taktitundeline, kuid mõjukas ja andma ainese mõtlemiseks:  Inimesed on inimesed, vaatamata nende võimetele, oskustele ja piirangutele;  Iga inimese panus on oluline. Mida rohkem inimesi on kaasatud aktiivsesse ühiskonnaellu, seda enam on meil andekaid spetsialiste, loovinimesi ja palju teisi põnevaid inimesi;  Iga inimene võib sattuda olukorda, kus tema töövõime on vähenenud ja tal on seetõttu vaja töökeskkonnas või –korralduses teha mõningaid muudatusi, mis toetaksid tema võimalikult iseseisvat hakkamasaamist.  Igal inimesel on oma eripärad ja vajadused, aga see ei tähenda, et need peaksid takistama tal edukas olla. Eestis on suurenemas struktuurne tööjõupuudus, mida aitaks leevendada vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem sisenemine tööjõuturule. Eestis on üle 100 000 vähenenud töövõimega inimese. Vähenenud töövõimega inimese palkamine eeldab tööandjalt avatust ja eelarvamuste seljatamist, kuid annab vastu pühendunud ja head töötajad. Tööjõupuuduse olukorras on uus normaalsus, et tööandja kohandub inimese vajaduste järgi, olenemata sellest, kas töötaja on vähenenud töövõime või mõne muu erisooviga. Nutikas tööandja asetab end uude rolli juba praegu. Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015. aasta andmetel on tööjõu osakaal, kelle puhul vaimse tervise probleemid tööelu häirivad, viimastel kümnenditel kasvanud. Haigekassa andmetel pöördus 2013. aastal ravikindlustuse süsteemi poole 87 288 tööealist inimest (s.o 10,6% samaealisest elanikkonnast), kelle raviarvel oli märge mõne psüühika- ja käitumishäire kohta. 51 538 neist ostsid arsti kirjutatud retsepti alusel välja psüühika- ja käitumishäire raviks näidustatud ravimi. Vaimse tervise häirega inimesed on tööturul riskirühmaks, neid iseloomustab madalam hõive, suurem mitteaktiivsus ja töötus. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elas 2014. aasta alguses Eestis 32 489 tööealist inimest, kellele oli SKA tuvastanud töövõimekao ning kelle ekspertiisidokumentidel oli märge psüühika- või käitumishäire kohta. Neist 24 475 inimesel oli psüühika- ja käitumishäire põhidiagnoos. Peamisteks püsivalt töövõimet mõjutavaiks psüühika- ja käitumishäireks on vaimne alaareng, isiksus- ja käitumishäired, skisofreenia, depressioon ja ärevushäired, aga ka näiteks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. 5 Lisa 2 Pakkumuse hindamise kriteeriumid ja metoodika Pakkumuse hindamise kriteeriumid ja metoodika Kriteerium Väärtuspunktide osakaal 1. Saatesarja kontseptsioon ja selle vastavus eesmärkidele ning nõuetele 35 2. Saatesarja kättesaadavus (eetriaeg ja kanali vaatajanumbrid, vabalevi, 35 järelvaatamise perioodi pikkus, reklaamivaba aeg) 3. Saatesarja tootjate eelnev kogemus 20 4. Saatesarja maksumus 10 KOKKU 100 Hindamismetoodika kirjeldus: 1. Saatesarja kontseptsioon Pakkumus, mille kontseptsioon saab summaarselt kõige kõrgema hinde, saab vastava alakriteeriumi osas maksimaalse arvu väärtuspunkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem. Väärtuspunkte arvutatakse järgmiselt: „punkti määr“ = „punktid kontseptsioonile“/ „hindamiskomisjoni punktid kõige enam punkte saanud kontseptsioonile“ x „hindamiskriteeriumi osakaal.“ Punktimäär ümardatakse iga täpsusega üks koht pärast koma.  Kontseptsioon näitab, et Pakkuja mõistab väga hästi saatesarja eesmärke: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Kontseptsioon näitab, et Pakkuja mõistab väga hästi kajastatava sihtgrupi eripära: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Kontseptsioon on põhjalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Kontseptsioon vastab parimal viisil kõigile tehnilise kirjelduse nõudmistele ja soovitustele: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Saatesari on tähelepanu äratav: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Kontseptsioonis esitatud turundusplaan on põhjalik ja mitmekülgne: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Turundusplaanis on kasutatud meediakontserni teistest kanalitest vähemalt kolme: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt – 1 punkt; EI – 0 punkti;  Riskide maandamise ja vältimise plaan on optimaalne: JAH, täielikult – 3 punkti; JAH, osaliselt, 1 punkt; EI – 0 punkti Maksimaalselt on kontseptsiooni eest võimalik kokku saada 24 punkti, mille osakaal kogu punktisummast on 35%. 2. Saatesarja kättesaadavus Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse parima kättesaadavusega pakkumusele. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: ”punktimäär” = ”suurim kättesaadavuse punktide summa” / ”hinnatava pakkumuse kogemuse punktide summa” x hindamiskriteeriumi osakaal.  Saate prognoositav (põhjendatud) vaatajaarv: suurim – 3 punkti; teine koht – 2 punkti; kolmas koht – 1 punkt 6  Kanali vaatamisaja osakaal (daily share) kogu vaatamisajast (2018.a I poolaasta keskmine): suurim osakaal – 3 punkti; teine koht – 2 punkti; väikseim osakaal – 1 punkt.  Pakutav eetriaeg külgneb vähemalt ühe populaarse (üle 50 000 vaataja) saatega: JAH – 1 punkt; EI – 0 punkti  Saade on eetris järjest, ilma reklaamipausideta: JAH – 1 punkti; EI – 0 punkti  Telesaade on eetris vabalevi kanalis: JAH – 1 punkti; EI – 0 punkti  Järelvaatamise perioodi pikkus: üle 28 päeva – 3 punkti; 15-28 päeva – 2 punkti; 7- 14 päeva – 1 punkt; alla 7 päeva – 0 punkti. Maksimaalselt on kättesaadavuse eest võimalik kokku saada 12 punkti, mille osakaal kogu punktisummast on 35% 3. Saatesarja tootjate eelnev kogemus Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse parima kogemusega meeskonnaga pakkumusele. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: ”punktimäär” = ”suurim kogemuse punktide summa” / ”hinnatava pakkumuse kogemuse punktide summa” x hindamiskriteeriumi osakaal.  Toimetaja kogemus sotsiaalteemadega: üle 3 erineva sotsiaalteemalise teleprojekti – 3 punkti; kuni 3 sotsiaalteemalist teleprojekti – 1 punkt; sotsiaalteemade kogemus puudub – 0 punkti  Saatejuhi kogemus sotsiaalteemaliste saadetega: üle 3 erineva sotsiaalteemalise teleprojekti – 3 punkti; kuni 3 sotsiaalteemalist teleprojekti – 1 punkt; sotsiaalteemade kogemus puudub – 0 punkti  Saatejuhi kogemus puudega inimeste intervjueerimisel: jah – 1 punkt; ei – 0 punkti  Saatesarja tootmisega tegeleva töörühma kogemus: keskmine kogemus üle 3 aasta – 3 punkti; keskmine kogemus 1-3 aastat – 1 punkt; keskmine kogemus alla 1 aasta – 0 punkti Maksimaalselt on kogemuse eest võimalik kokku saada 10 punkti, mille osakaal kogu punktisummast on 20%. 4. Saatesarja maksumus Väärtuspunktide osakaal moodustab 10% pakkumuse väärtuspunktidest. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse madalaima kogumaksumusega (käibemaksuta) pakkumusele. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: ”punktimäär” = ”kõige odavama pakkumuse maksumus” / ”hinnatava pakkumuse maksumus” x hindamiskriteeriumi osakaal. 7 Lisa 3 Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR .../... ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, aadress: Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud „Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“) ja , registrikood, asukoht aadress, keda esindab alusel ametinimetus, ees- ja perekonnanimi (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on Saatesarja tootmine, tele-eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. (edaspidi „Tööd“). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd ajavahemikus Lepingu sõlmimisest kuni 30.06.2019. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on numbritega (sõnadega) eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). 3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel … 4. Volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Oskar Lepik, telefon: 6269 321; e-post: [email protected] või teda asendav ametnik. 4.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress. 5. Lepingu lisad 5.1 Lisa 1 – Pakkumuskutse 5.2 Lisa 2 – Töövõtja … . … 2018. a pakkumus 6. Erisätted 6.1 Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja tagama töövõtulepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 8 7.4. Leping sõlmitakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahenditest. Tellija Töövõtja _____________________ ________________________ Marika Priske ees- ja perekonnanimi Kantsler Ametinimetus Tel: 626 9103 Tel: number E-post: [email protected] E-post: e-posti aadress Arvelduskonto nr: 9 Saatja: Oskar Lepik </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=ef683aa8e81f4f0cbf48a7405bd2dc23-Oskar Lepik> Saaja: '[email protected]' Teema: Hanke pakkumuskutse Tere, Peep Oleme välja kuulutanud hanke, mille esemeks on saatesarja tootmine, tele-eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. Saadan Teile manusega hanke pakkumuskutse koos hindamiskriteeritumitega. Digiallkirjastatud pakkumus palun saata aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> hiljemalt reedel, 9. novembril 2018 kell 17:00. Parimate soovidega Oskar Lepik Kommunikatsiooninõunik Sotsiaalministeerium +372 626 9321 / + 372 5333 7341 [email protected] <mailto:[email protected]> / [email protected] <mailto:[email protected]> www.facebook.com/sotsiaalministeerium <http://www.facebook.com/sotsiaalministeerium> Saatja: Oskar Lepik </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=ef683aa8e81f4f0cbf48a7405bd2dc23-Oskar Lepik> Saaja: '[email protected]' Teema: Hanke pakkumuskutse Tere, Kaspar Oleme välja kuulutanud hanke, mille esemeks on saatesarja tootmine, tele-eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. Saadan Teile manusega hanke pakkumuskutse koos hindamiskriteeritumitega. Digiallkirjastatud pakkumus palun saata aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> hiljemalt reedel, 9. novembril 2018 kell 17:00. Parimate soovidega Oskar Lepik Kommunikatsiooninõunik Sotsiaalministeerium +372 626 9321 / + 372 5333 7341 [email protected] <mailto:[email protected]> / [email protected] <mailto:[email protected]> www.facebook.com/sotsiaalministeerium <http://www.facebook.com/sotsiaalministeerium> Saatja: Oskar Lepik </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=ef683aa8e81f4f0cbf48a7405bd2dc23-Oskar Lepik> Saaja: '[email protected]' Teema: Hanke pakkumuskutse Tere, Külli Oleme välja kuulutanud hanke, mille esemeks on saatesarja tootmine, tele-eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. Saadan Teile manusega hanke pakkumuskutse koos hindamiskriteeritumitega. Digiallkirjastatud pakkumus palun saata aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> hiljemalt reedel, 9. novembril 2018 kell 17:00. Parimate soovidega Oskar Lepik Kommunikatsiooninõunik Sotsiaalministeerium +372 626 9321 / + 372 5333 7341 [email protected] <mailto:[email protected]> / [email protected] <mailto:[email protected]> www.facebook.com/sotsiaalministeerium <http://www.facebook.com/sotsiaalministeerium> AA Visioon Stuudio Gonsiori 27 10147 Tallinn 6.11.2018 nr 1.1-9/185-18 [email protected] Huvikiri Eesti Rahvusringhääling on huvitatud AA Visioon Stuudio poolt toodetava saate „Iseolemine“ edastamisest oma programmis 2019. aasta kevadel ning on nõus näitama saatesarja ETV programmis nädalavahetusel kell 18.30 – 21.30 ajavööndis, kui nimetatud pakkumus võidab Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952) hanke „Saatesarja tootmine, tele- eetris ja veebis edastamine ning kaasnevad turundustegevused, et teavitada avalikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidete varal julgustada Eesti ühiskonda suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus“. Eesti Rahvusringhäälingu seadus sätestab, et Eesti Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest, seetõttu seab ERR saadete tootmise ja eetrissevõtmise protsessile järgmised tingimused: Eesti Rahvusringhääling vaatab taotleja toodetud saated enne edastamist läbi ja jätab enesele õiguse saate täielikuks tagasilükkamiseks või paranduste tegemise nõudmiseks; taotleja peab esitama esimese saate Eesti Rahvusringhäälingule ülevaatamiseks hiljemalt kolm nädalat enne vastava saate eetripäeva; saated peavad vastama Eesti Rahvusringhäälinguga kooskõlastatud tehnilistele standarditele, Eesti Rahvusringhäälingu seadusele ja Eesti Rahvusringhäälingu Heale Tavale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marje Tõemäe ETV peatoimetaja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel