Viljandimaa Omavalitsuste Liit Teie 31.10.2018 nr 6.-1.2/91
[email protected] Meie 21.11.2018 nr 4.2-3/3396-2
MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus
[email protected]
Sotsiaaltransporditeenuse katseprojektis
osalemisest
Täname teid sotsiaaltransporditeenuse korraldust ja osutamist käsitleva kirja eest. Meil on
hea meel, et teenuse kättesaadavuse ja korralduse üle on tekkinud arutelu, mis saab olla
aluseks sellele, et teenus muutub kvaliteetsemaks ning abivajajatele kättesaadavamaks.
Meie vastused küsimustele ning kommentaarid katseprojekti toetuse andmise tingimuste
kohta leiate allpool.
Oma kirjas palusite vastuseid järgmistele küsimustele:
Kes ja kuidas peab tagama transpordi isikutele, kes ei vasta SHS § 38 lõikes 1 välja toodud
kriteeriumitele, st et nad ei sobitu antud projekti kriteeriumitega?
Kas projektiga liitumisel peaks omavalitsus lisaks projektis nimetatud ja hinnatud sihtgrupile
pakkuma veel teist transporditeenust neile, kes suudavad ise liikuda väiksemaid vahemaid ja
peavad teenustele (pood, perearst, eriarst, postkontor) kuid sotsiaaltransporditeenust
õigustatud saama ei ole?
SHS-ga on kehtestatud sotsiaaltransporditeenuse miinimumtingimused, seda nii teenuse
sihtrühma kui ka teenuse eesmärgi osas. Igal kohalikul omavalitsusel on vajadustest ja
võimalustest lähtuvalt võimalik teenuse sihtrühma laiendada. Sotsiaaltransporditeenuse
katseprojekti toetuse andmise tingimuste (TAT) punkt 2.1.1. tulenevalt on katseprojekti
sihtrühm laiem, kui SHS-s sätestatud. Sihtrühma kuuluvad:
füüsilise erivajadusega inimesed, kes ei saa puudest tulenevalt kasutada
ühissõidukit/autot (nt liikumispuudega inimesed, vaegnägijad jne);
psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa seisundist tulenevalt kasutada
ühissõidukit/autot;
eakad, kelle iseseisev toimetulek ei ole piisav;
inimesed, kes funktsioonipiirangu tõttu kasutavad abivahendit, millega tavalises
autos/bussis sõita ei saa (nt ratastool);
inimesed, kes vajavad raamitransporti, kuid ei vaja sõidu ajal meditsiinilist abi (ehk
sõidud, mida ei tee kiirabi);
hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Oleme arvamusel, et sotsiaaltransport ei saa olla lahenduseks kõigi transpordiprobleemide,
sh ühistranspordi puudumine või sobimatud sõidugraafikud, lahendamisel. Küll on võimalik
samaaegselt katseprojekti elluviimisega korraldada transporditeenust teie poolt viidatud
sihtrühma transpordiprobleemi lahendamiseks, st kasutades samu vedajaid ja
operaatorteenust, sh ka vajadusel kasutusele võetud tehnilist lahendust, kuid eristades
erinevate projektide kulusid ja tulusid omavahel.
Otsuse, kas inimene kuulub TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgruppi, teeb KOV
sotsiaaltöötaja, kes hindab inimese teenusevajadust ja teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat
isikust, kellel on õigus teenust saada. Nii on kohaliku omavalitsuse pädevuses hinnata ja
otsustada, kas nt eakal, kes elab bussipeatusest väga kaugel ja kelle jala liikumisvõimalused
on piiratud, on iseseisev toimetulek piiratud või ei.
Täname teid, ettepanekute eest TAT-i eesmärkide, sisu ja toetatavate tegevuste osas.
Peame nentima, et TAT kinnitati 6. novembril 2018. aastal. Eelnevalt esitati TAT eelnõu
kooskõlastamiseks valdkonnaga seotud ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade
Liidule. Samuti said eelnõu kommenteerimiseks katseprojekti rakendamisel partneriteks
olevad ÜTK-d. See tähendab, et teie poolt tehtud ettepanekutega ei ole võimalik enam
arvestada. TAT-i sisu kujundati ja selle osas toimusid arutelud 2017. aastal ja 2018. aasta
esimeses pooles. Aruteludesse olid kaasatud ka kohalike omavalitsuste esindajad ning
nende arvamuste ja ettepankutega on TAT-i ettevalmistamisel arvestatud. Põhjendame
tehtud valikuid, miks said partneriteks just ÜTK-d ning millele soovime katseprojektiga
lahendusi leida.
Katseprojekti üheks eesmärgiks on KOV sotsiaaltöötaja ja/või hooldustöötaja vabastada
logistiku ja autojuhi rollist või vähendada nende koormust nimetatud ülesannete täitmisel
ning võimaldada keskendumist teenuste kättesaadavuse korraldamisele, vajaduspõhiste
teenuste pakkumisele jms. Soov on, et sõidud oleksid inimestele turvalised – sõidukid
vastaksid tingimustele, autojuht saaks keskenduda sõidule, mitte samal ajal mujal täitmist
ootavate tööülesannete lahendamisele ning igaüks saaks teha tööd, milleks tal on
ettevalmistus. Eesmärk tuleneb eelkõige sotsiaaltöötajate poolt tõstatatud probleemidest
sotsiaaltransporditeenuse praeguse korralduse juures. Teie kirjas toodud ettepanekute
järgimisel jäävad logistiku ja autojuhi ülesanded teatud osas ikkagi sotsiaaltöötaja kanda.
Mõistame, et sõitude integreerimine (kas omavahel või ühistranspordiga) ei ole lihtne, kuid
siiski teostatav. Sobivate lahenduste leidmiseks ei piisa kindlasti ainult sotsiaaltöötaja
poolsest hindamisest vaid see eeldab logistiku kaasamist ning vajadusel sobiva
infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmist. Katseprojekti käigus ei eelda ja oota me
administratiivkeskuse loomist. Ootus on, et olemas oleks ühte maakonda või ÜTK piirkonda
kõiki omavalitsusi kattev operaatorteenus, mille käigus on võimalik sõite tellida ja planeerida.
Millisel moel teenust korraldada saab iga partner ise otsustada. Selleks võib olla nt teenuse
sisse ostmine, dispetšeri tööle võtmine ja mõne logistika platvormi kasutusele võtmine vm
lahendus. Teie ettepanekutest lähtuvalt jääks logistiku, st sõitude planeerimise ülesanne,
siiski sotsiaaltöötaja kanda.
Viljandimaa kohalikud omavalitsused on volitanud Viljandimaa ÜTK täitma ühistranspordi
korraldusega seotud ülesandeid. Sotsiaaltransporditeenus ei ole hetkel küll osa
ühistranspordist, kuid osutamise põhimõtted ei erine (ei tohiks erineda) oluliselt muu
transpordi korraldusest. Nii on otstarbekas arendada ja korraldada sotsiaal- ja
ühistransporditeenust koos, kasutades ära juba olemasolevat teadmiste- ja
kogemustepagasit.
3
Viljandimaa ÜTK esitas kooskõlastatult 8. juunil 2018. aastal kinnituse, et soovib osaleda
planeeritavas sotsiaaltransporditeenuse katseprojektis. Teie kirjast mõistsime, et Viljandimaa
ÜTK sotsiaaltransporditeenuse katseprojektis partnerina osalemise tingimuseks on kirjas
toodud ettepanekutega arvestamine. Eespool oleme toonud ära põhjenduse, miks
ettepanekutega arvestamine praegusel hetkel enam võimalik ei ole. Selleks, et olla kindel,
kas me saame projektis arvestada Viljandimaa ÜTK-d partnerina, palume teil 2018. aasta
lõpuks teavitada meid oma otsusest projektis osalemise või mitte osalemise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisaadressaadid:
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Triin Raag 6269 223
[email protected]