dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 21. november 2018
Viit
4.2-3/3396-2
Registreeritud
21. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viljandimaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus, Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Triin Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎4.2-33396-2 21.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc435 KB

Sisu (failidest)

Viljandimaa Omavalitsuste Liit Teie 31.10.2018 nr 6.-1.2/91 [email protected] Meie 21.11.2018 nr 4.2-3/3396-2 MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus [email protected] Sotsiaaltransporditeenuse katseprojektis osalemisest Täname teid sotsiaaltransporditeenuse korraldust ja osutamist käsitleva kirja eest. Meil on hea meel, et teenuse kättesaadavuse ja korralduse üle on tekkinud arutelu, mis saab olla aluseks sellele, et teenus muutub kvaliteetsemaks ning abivajajatele kättesaadavamaks. Meie vastused küsimustele ning kommentaarid katseprojekti toetuse andmise tingimuste kohta leiate allpool. Oma kirjas palusite vastuseid järgmistele küsimustele: Kes ja kuidas peab tagama transpordi isikutele, kes ei vasta SHS § 38 lõikes 1 välja toodud kriteeriumitele, st et nad ei sobitu antud projekti kriteeriumitega? Kas projektiga liitumisel peaks omavalitsus lisaks projektis nimetatud ja hinnatud sihtgrupile pakkuma veel teist transporditeenust neile, kes suudavad ise liikuda väiksemaid vahemaid ja peavad teenustele (pood, perearst, eriarst, postkontor) kuid sotsiaaltransporditeenust õigustatud saama ei ole? SHS-ga on kehtestatud sotsiaaltransporditeenuse miinimumtingimused, seda nii teenuse sihtrühma kui ka teenuse eesmärgi osas. Igal kohalikul omavalitsusel on vajadustest ja võimalustest lähtuvalt võimalik teenuse sihtrühma laiendada. Sotsiaaltransporditeenuse katseprojekti toetuse andmise tingimuste (TAT) punkt 2.1.1. tulenevalt on katseprojekti sihtrühm laiem, kui SHS-s sätestatud. Sihtrühma kuuluvad:  füüsilise erivajadusega inimesed, kes ei saa puudest tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot (nt liikumispuudega inimesed, vaegnägijad jne);  psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa seisundist tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot;  eakad, kelle iseseisev toimetulek ei ole piisav;  inimesed, kes funktsioonipiirangu tõttu kasutavad abivahendit, millega tavalises autos/bussis sõita ei saa (nt ratastool);  inimesed, kes vajavad raamitransporti, kuid ei vaja sõidu ajal meditsiinilist abi (ehk sõidud, mida ei tee kiirabi);  hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Oleme arvamusel, et sotsiaaltransport ei saa olla lahenduseks kõigi transpordiprobleemide, sh ühistranspordi puudumine või sobimatud sõidugraafikud, lahendamisel. Küll on võimalik samaaegselt katseprojekti elluviimisega korraldada transporditeenust teie poolt viidatud sihtrühma transpordiprobleemi lahendamiseks, st kasutades samu vedajaid ja operaatorteenust, sh ka vajadusel kasutusele võetud tehnilist lahendust, kuid eristades erinevate projektide kulusid ja tulusid omavahel. Otsuse, kas inimene kuulub TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtgruppi, teeb KOV sotsiaaltöötaja, kes hindab inimese teenusevajadust ja teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus teenust saada. Nii on kohaliku omavalitsuse pädevuses hinnata ja otsustada, kas nt eakal, kes elab bussipeatusest väga kaugel ja kelle jala liikumisvõimalused on piiratud, on iseseisev toimetulek piiratud või ei. Täname teid, ettepanekute eest TAT-i eesmärkide, sisu ja toetatavate tegevuste osas. Peame nentima, et TAT kinnitati 6. novembril 2018. aastal. Eelnevalt esitati TAT eelnõu kooskõlastamiseks valdkonnaga seotud ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti said eelnõu kommenteerimiseks katseprojekti rakendamisel partneriteks olevad ÜTK-d. See tähendab, et teie poolt tehtud ettepanekutega ei ole võimalik enam arvestada. TAT-i sisu kujundati ja selle osas toimusid arutelud 2017. aastal ja 2018. aasta esimeses pooles. Aruteludesse olid kaasatud ka kohalike omavalitsuste esindajad ning nende arvamuste ja ettepankutega on TAT-i ettevalmistamisel arvestatud. Põhjendame tehtud valikuid, miks said partneriteks just ÜTK-d ning millele soovime katseprojektiga lahendusi leida. Katseprojekti üheks eesmärgiks on KOV sotsiaaltöötaja ja/või hooldustöötaja vabastada logistiku ja autojuhi rollist või vähendada nende koormust nimetatud ülesannete täitmisel ning võimaldada keskendumist teenuste kättesaadavuse korraldamisele, vajaduspõhiste teenuste pakkumisele jms. Soov on, et sõidud oleksid inimestele turvalised – sõidukid vastaksid tingimustele, autojuht saaks keskenduda sõidule, mitte samal ajal mujal täitmist ootavate tööülesannete lahendamisele ning igaüks saaks teha tööd, milleks tal on ettevalmistus. Eesmärk tuleneb eelkõige sotsiaaltöötajate poolt tõstatatud probleemidest sotsiaaltransporditeenuse praeguse korralduse juures. Teie kirjas toodud ettepanekute järgimisel jäävad logistiku ja autojuhi ülesanded teatud osas ikkagi sotsiaaltöötaja kanda. Mõistame, et sõitude integreerimine (kas omavahel või ühistranspordiga) ei ole lihtne, kuid siiski teostatav. Sobivate lahenduste leidmiseks ei piisa kindlasti ainult sotsiaaltöötaja poolsest hindamisest vaid see eeldab logistiku kaasamist ning vajadusel sobiva infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmist. Katseprojekti käigus ei eelda ja oota me administratiivkeskuse loomist. Ootus on, et olemas oleks ühte maakonda või ÜTK piirkonda kõiki omavalitsusi kattev operaatorteenus, mille käigus on võimalik sõite tellida ja planeerida. Millisel moel teenust korraldada saab iga partner ise otsustada. Selleks võib olla nt teenuse sisse ostmine, dispetšeri tööle võtmine ja mõne logistika platvormi kasutusele võtmine vm lahendus. Teie ettepanekutest lähtuvalt jääks logistiku, st sõitude planeerimise ülesanne, siiski sotsiaaltöötaja kanda. Viljandimaa kohalikud omavalitsused on volitanud Viljandimaa ÜTK täitma ühistranspordi korraldusega seotud ülesandeid. Sotsiaaltransporditeenus ei ole hetkel küll osa ühistranspordist, kuid osutamise põhimõtted ei erine (ei tohiks erineda) oluliselt muu transpordi korraldusest. Nii on otstarbekas arendada ja korraldada sotsiaal- ja ühistransporditeenust koos, kasutades ära juba olemasolevat teadmiste- ja kogemustepagasit. 3 Viljandimaa ÜTK esitas kooskõlastatult 8. juunil 2018. aastal kinnituse, et soovib osaleda planeeritavas sotsiaaltransporditeenuse katseprojektis. Teie kirjast mõistsime, et Viljandimaa ÜTK sotsiaaltransporditeenuse katseprojektis partnerina osalemise tingimuseks on kirjas toodud ettepanekutega arvestamine. Eespool oleme toonud ära põhjenduse, miks ettepanekutega arvestamine praegusel hetkel enam võimalik ei ole. Selleks, et olla kindel, kas me saame projektis arvestada Viljandimaa ÜTK-d partnerina, palume teil 2018. aasta lõpuks teavitada meid oma otsusest projektis osalemise või mitte osalemise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Lisaadressaadid: Riigikogu sotsiaalkomisjon Triin Raag 6269 223 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel