Eesti Audioloogia Seltsi muudatusettepanekud ja kommentaarid Sotsiaalkaitseministri
21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu
maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja
kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde
1. Eelnõu seletuskiri lk 4,5,8. Kuna määruse rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda
mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva muudatusega lisatakse vastavad
täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud töötamise registrisse
või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes osalemise puhul
lähtutakse sellest, et isik õpib koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis,
kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Tegu on täpsustusega, millest seni
on regulatsiooni rakendamisel lähtutud.
Sama määruse eelnõu Lisades 1, 2, 3: tõendi väljastamise hetkel osaleb tööturul
(töötamise registrisse kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana
registreeritud isik) või õppes (koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis,
kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiv isik)
Kommentaar: 2018 a jaanuari lõpus-veebruari alguses toimusid õppes osalemise üle arutelud
nii SKA kui ka SoM osalusel. Siis jõuti järeldusele, et lähtuda tuleks Eesti Vabariigi
Haridusseaduse § 2 lõikest 5, mis täpsustab hariduse tasemeid, milleks on alusharidus;
põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase).
Lisaks on sama seaduse §24-s selgitatud alushariduse mõistet. Eelnõus sisalduv sõnastus ei
võimalda II aktiivsusgrupi kuuldeaparaatide saamist koolieelses lasteasutuses mitteõppivatel
lastel. Koolieelikute hulgas on esmast kuuldeaparaati taotlevad lapsed (enamasti nooremad kui
12 kuud), kellede puhul on eriti oluline toetada keele ja kõne arengut võimalikult kvaliteetsete
kuuldeaparaatidega.
Ettepanek 1: Sõnastada õppes osalemise täpsustus vastavalt Eesti Vabariigi Haridusseadusele:
osalemine alushariduses, põhihariduses, keskhariduses, kõrghariduses.
Ettepanekut tuleks laiendada ka teiste abivahendite puhul, kus oluline tööturul või õppes
osalemine (sääreproteese – aktiivsusgrupp IV, kui ka põlveproteese – aktiivsusgrupp IV).
Ettepanek 2: Oluline on täpsustada kriteeriumid (seletuskirjas?), mille põhjal hinnata
täiskasvanute osalemist õppes ja neile rakenduvat aktiivsusgruppi: näiteks täiendkoolitusel
osalevad tööealised (kas on määratud õppe maht või kestus).
Ettepanek 3: Samuti on vaja täpsustada töötamise puhul õigustatud isikud ja neile rakenduv
aktiivsusgrupi soodustus: näiteks välismaal töötav Eesti kodanik, eelpensionil olevad isikud,
osalise/puuduva töövõimega mitteaktiivne isik; töötu tööealine; lapsi kodus kasvatav
kuulmislangusega vanem (milline aktiivsusgrupp rakendub?).
2. Ettepanek suurendada sisekõrva- ja ajutüve implantaadi kõneprotsessorite piirhinda.
Uus piirhind 11 125,00 eurot (praegune 10 092,00 eurot).
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
Ajutüve implantaadi kõneprotsessorite vahetust pole seni toimunud.
3. Ettepanek suurendada luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori piirhinda. Uus piirhind
4898,00 eurot.
Põhjendus: tänaseni teevad lapsevanemad ja protsessori saajad SKA-le taotluse piirhinna
suurendamiseks ja omaosaluse vähendamiseks. Piirhinna tõstmisega kiireneks abivahendi
väljastamise aeg, patsiendid/ kliendid saaks oma kuulmisprobleemidele kiiremini
lahenduse.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
4. Ettepanek kuulmisabivahendite loetellu lisada CROS /BiCROS aparaat II
aktiivsusgrupi piirhinna ulatuses.
Põhjendus: Kuna CROS aparaat on määruseväline abivahend, tehakse aparaadi saamiseks
taotlus SKA-le (riigi osaluse suuruses toetuse saamiseks). Selle muudatuse tulemusena
väheneks taotluste hulk, kiireneks abivahendi väljastamise aeg ja patsiendid/ kliendid saaks
oma kuulmisprobleemidele kiirema lahenduse.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
Täiendav informatsioon: CROS kuuldeaparaat (contralateral routing of signal hearing aid) on
mõeldud kasutamiseks ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise) kuulmislangusega
inimestele. Märkimisväärselt asümmeetrilise kuulmislanguse tuvastab kõrva-nina-kurguarst
võib audioloog hindamise käigus. CROS kuuldeaparaadi süsteemi tööpõhimõte: CROS
kuuldeaparaat seadistatakse patsiendile halvemini kuulvasse kõrva ning see täidab mikrofoni
eesmärki. Heli kantakse juhtmeta teises (paremini kuulvas) kõrvas olevasse standardsesse
kuuldeaparaati.
- Ühepoolne kuulmislangus võib tekitada igapäevaseid kuulmisraskuseid kõne mõistmisel (eriti
mürarikkas keskkonnas) ja helide lokaliseerimisel.
- Ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise) kuulmislanguse leevendamiseks on CROS
sageli kõige kergemini proovitav ja odavam variant, alternatiiviks on BAHA
(luukuulmisimplantaat), mis on invasiivne ja oluliselt kallim lahendus.
- Praegu peavad CROS kuuldeaparaati soovivad inimesed esitama Sotsiaalkindlustusametile
erimenetlustaotluse, mille koostamine on aeganõudev kliendilele ja selle menetlemine
koormusrikas Sotsiaalkindlustusametile. Määrates CROS kuuldeaparaadile sama toetusmäära,
mis standardsetele kuuldeaparaatidele, ei kaasneks Sotsiaalkindlustusametile lisakulu, aga
väheneks töökoormus.
Hetkel on tootepakkujal demoaparaadi proovimiseks mitmenädalane järjekord ja see on
püsinud samasugusena viimaste kuude vältel.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist
võimaldanud erimenetluse kaudu.
5. Ettepanek lisada FM-süsteemi (22.18.24 - raadiosagedusega ülekande süsteem)
näidustuste hulka lapsed, kellel ei ole kuuldavuse langust dB HL-des (inglise keeles hearing
level), aga kellel on põhidiagnoosist tingituna tsentraalse kesknärvisüsteemi tasemel
kuulmishäired. Lapsed, kellel on diagnoositud ja tuvastatud allpool nimetatud häired:
- Autismispektri häire, F84.0
- Aktiivsustähelepanuhäire, F90.0
- Auditoorne neuropaatia, H90.5
Need lapsed vajavad kuulmisabivahendi süsteemi tähelepanu fokusseerimiseks, vestluse
jälgimiseks ning kõnest arusaadavuse parandamiseks, mis on eriti oluline mürarikkas
keskkonnas (nt klassiruumis).
Abivahendi vajaduse tuvastajaks oleks audioloog, eriarst või rehabilitatsioonimeeskond.
Süsteem koosneb kõrvatagusest vastuvõtjast ja mikrofonist. See on näidustatud normaalse
perifeerse kuulmissüsteemiga (autismispektri häire ja/või aktiivsustähelepanuhäirega
lapsed) lastele, kes vajavad optimaalseks kuulamise protsessi tagamiseks. Lisaks on
süsteem näidustatud ühepoolse kuulmislangusega lastele, kellel võib esineda
märkimisväärseid kuulmisega seonduvaid raskusi mürarikkas keskonnas. Kolmas
nädustatud grupp on lapsed tsentraalse kuulmishäirega, sh kuulmisnärvi häire ehk
auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemise häirega, kelle
kuulmisfunktsioon langeb drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja mitme kõneleja olemasolu
korral.
Süsteem aitab keskenduda rääkija (õpetaja/ lapsevanem) sõnadele olenemata viibitavast
keskkonnast, sest kõne suunatakse ühtlasel heliintensiivsusel kõrvatagusesse vastuvõtjasse
läbi mikrofoni, mis asub rääkija käes või ripub kaelas.
Selgitus:
Tänaseni oleme palunud lapsevanematel teha Sotsiaalkindlustusametile taotluse
abivahendite kompenseerimiseks. Kuna lastel ei ole puhastoonaudiomeetria alusel
kuuldavuse langust, siis ei kuulu need lapsed loetelus kompenseeritava abivahendi
sihtrühma, sest neil ei ole justkui näidustust ehk kuulmislangust. Samas lapsevanemate,
lasteaiaõpetajate, audioloogi ja kõrva-nina-kurguarsti sõnul esineb lapsel põhidiagnoosist
tulenev kuulmishäire.
Määruses näidustus* koodidega 22.06.12, 22.06.15 või 22.06.21 tehingu teostanud lapsed*
Abivahendi ISO koodi ei saa muuta, sest antud süsteem sobib ka seni näidustatud tehingu
teostanud lastele.
6. Eelnõu seletuskiri lk 8. Seni kehtivas määruses on loetletud implantaadi
kõneprotsessorid ja tarvikud sisekõrva- ja luukuulmisimplantaadi süsteemile. Kuna
ajutüve implantaadi kõneprotsessor on alternatiiv sisekõrvaimplantaadi
kõneprotsessorile ning ajutüve implantaate on vähemalt kolmele Eesti lapsele kuulmise
parendamiseks paigaldatud, on põhjendatud ka vastav kõneprotsessor abivahendite
loetelusse lisada.
Kommentaar: Ajutüve implantaadi kõneprotsessor ei ole alternatiiv sisekõrva implantaadi
kõneprotsessorile. Tegemist on sama tootega. Ajutüve- ja sisekõrvaimplatatsiooni
näidustused on erinevad.
7. Eelnõu seletuskiri lk 15. Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.04 (hooldusremont) ja
22.06.21.03 (varuosad) näidustuse lahtri täiendamine ajutüveimplantaadi
kõneprotsessori ISO-koodiga.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi hooldust ja remonti
võimaldanud erimenetluse kaudu.
Kommentaar: Soovitame mõju osas kirjutada „Kuna SKA on seni selle abivahendi
hooldusremonti ja varuosasid võimaldanud erimenetluse kaudu“.
8. Eelnõu seletuskiri lk 15: Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04
(hooldusremont) näidustuse lahtri täiendamine selgitusega, et varuosasid ja
hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes on saanud implantaadi ja
kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel.
Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni implantaatide ja
kõneprotsessorite hooldust ja remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel
erimenetluse kaudu.
Kommentaar: Implantaatidele hooldust ja remonti ei teostata, kuna need on kehasisesed
implantaadisüsteemi osad. Hooldusremonti ja varuosasid on vaja implantaadisüsteemi
kõneprotsessoritele (kehaväline osa).
9. Ettepanek: Võtta koodi 22.06.12 (kõrvasisene kuulmisabivahend) puhul näidustuse
lahtrist maha piirang v.a koodiga, 22.06.06 (kommunikatsioonivõimendi) tehingu
teostanud isik.
Ettepanek: Võtta koodi 22.06.15 (kõrvatagune kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist
maha piirang v.a koodiga, 22.06.06 (kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud isik.
Ettepanek: Võtta ISO koodi 22.06.21 (sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor) puhul näidustuse
lahtrist maha piirang v.a koodiga 22.06.06 tehingu teostanud isik.
Põhjendus: mitteindividuaalsed kommunikatsioonivõimendid (ISO kood 22.06.06) on riiete
külge kinnitatavad või kaelas kantavad mitteindividuaalsed helivõimendusseadmed, mida ei ole
võimalik reguleerida vastavalt inimese kuulmislangusele. Praegu on määruses kirjas, et neid ei
saa koodidega 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) tehingu teostanud isikud. Inimese kuulmisjääki arvestades saab
reguleerida individuaalseid kuulmisabivahendeid ISO koodidega 22.06.12, 22.06.15.). Samuti
ei saa kõrvasisest- või kõrvatagust kuulmisabivahendit ega sisekõrvaimplantaadi
kõneprotsessorit isikud, kellel on soetatud kommunikatsioonivõimendi (kasutusaeg 5 aastat).
Kui näiteks kommunikatsioonivõimendit kasutava isku terviseolukord muutub ja ta võiks
kasutada kuuldeaparaate, siis enne viit aastat ta seda teha ei saaks. Jääb erimenetluse võimalus,
mis on ressursimahukas. Juhul kui inimene kaotab kuulmise täielikult (progresseeruv
kuulmislangus vmt) ja kommunikatsioonivõimendi enam ei taga kuulmist, on näidustatud
sisekõrvaimplantatsioon. Praeguse määruse alusel aga ei saaks ta sisekõrvaimplantaadi
kõneprotsessorit, kui on eelnevalt saanud kommunikatsioonivõimendi.
10. Eelnõu seletuskirjas lk 2: on välja toodud: Täpsem määratlus, millistele nõuetele õde
abivahendi vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab vastama, on esitatud käesoleva
määruse eelnõu § 1 punktis 5.
Eelnõu par 1 punkt 5) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: 2
„(5) Kõneprotsessori, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeproteesi, silma- ja rinnaproteesi,
valge kepi, punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasina, kalkulaatori, helisalvestus- ja
heliesitusseadmete, akustilise signaaliga seadme, kellade ja ajanäitajate, arvutite
väljundseadmete, mõõteriistade ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivate abivahendite eest võtab
Sotsiaalkindlustusamet pärast käesoleva määruse lisas ettenähtud esimese kasutusaja lõppu
tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta ja isiku taotluseta.“;
Kommentaar: eelnõus puuduvad Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale vastava
märgistusega lõigud. Tegemist on punktidega (va par 2). Läbivalt peaks eelnõu tekstis jälgima,
kas tegu on eelnõu lõigete või punktidega. Par 1 punkt 5 ei kajasta, millistele nõuetele õde
abivahendi vajaduse tuvastajana peaks vastama. Nõudes on ära toodud par 1, punkt 4.
11. Eelnõu seletuskirjas lk 3 on välja toodud: Seejuures on kõikide abivahendite puhul
hinnatud, kas õel on vajalikud eeltingimused abivahendi vajaduse tuvastamiseks ja
sobivate abivahendite soovitamiseks.
Küsimus: Kes hindab õe puhul eeltingimuste täitmist?
Eesti Audioloogia Selts, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Audiomed Kuulmiskeskus
16.11.2018
Palun registreeri.
Raimo
From: Maret Lepplaan <
[email protected]>
Sent: Friday, November 16, 2018 5:14 PM
To: Raimo Saadi <
[email protected]>
Subject:
[email protected]
Tere!
Minu nimi on dr Maret Lepplaan ning ma olen Eesti Audioloogia Seltsi
president. Ma saadan Teile muudatusettepanekud ja kommentaarid
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi
andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde. Ettepanekud ja
kommentaarid on manuses olevas failis. Ettepanekud on koostatud Eesti
Audioloogia Seltsi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Audiomed Kuulmiskeskusi
poolt.
Parimate soovidega,
Maret Lepplaan