dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 21. november 2018
Viit
1.2-2/111-11
Registreeritud
21. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Audioloogia Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Raimo Saadi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf430 KB
  • 📎Eesti Audioloogia Seltsi ettepanekud määrusele nr 74 nov 2018_2.pdf599 KB

Sisu (failidest)

Eesti Audioloogia Seltsi muudatusettepanekud ja kommentaarid Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde 1. Eelnõu seletuskiri lk 4,5,8. Kuna määruse rakendamisel on tekkinud küsimusi, keda mõeldakse tööturul ja õppes osalejana, siis käesoleva muudatusega lisatakse vastavad täpsustused. Tööturul osalejana mõeldakse isikut, kes on kantud töötamise registrisse või on Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud. Õppes osalemise puhul lähtutakse sellest, et isik õpib koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Tegu on täpsustusega, millest seni on regulatsiooni rakendamisel lähtutud. Sama määruse eelnõu Lisades 1, 2, 3: tõendi väljastamise hetkel osaleb tööturul (töötamise registrisse kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud isik) või õppes (koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppiv isik) Kommentaar: 2018 a jaanuari lõpus-veebruari alguses toimusid õppes osalemise üle arutelud nii SKA kui ka SoM osalusel. Siis jõuti järeldusele, et lähtuda tuleks Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 2 lõikest 5, mis täpsustab hariduse tasemeid, milleks on alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). Lisaks on sama seaduse §24-s selgitatud alushariduse mõistet. Eelnõus sisalduv sõnastus ei võimalda II aktiivsusgrupi kuuldeaparaatide saamist koolieelses lasteasutuses mitteõppivatel lastel. Koolieelikute hulgas on esmast kuuldeaparaati taotlevad lapsed (enamasti nooremad kui 12 kuud), kellede puhul on eriti oluline toetada keele ja kõne arengut võimalikult kvaliteetsete kuuldeaparaatidega. Ettepanek 1: Sõnastada õppes osalemise täpsustus vastavalt Eesti Vabariigi Haridusseadusele: osalemine alushariduses, põhihariduses, keskhariduses, kõrghariduses. Ettepanekut tuleks laiendada ka teiste abivahendite puhul, kus oluline tööturul või õppes osalemine (sääreproteese – aktiivsusgrupp IV, kui ka põlveproteese – aktiivsusgrupp IV). Ettepanek 2: Oluline on täpsustada kriteeriumid (seletuskirjas?), mille põhjal hinnata täiskasvanute osalemist õppes ja neile rakenduvat aktiivsusgruppi: näiteks täiendkoolitusel osalevad tööealised (kas on määratud õppe maht või kestus). Ettepanek 3: Samuti on vaja täpsustada töötamise puhul õigustatud isikud ja neile rakenduv aktiivsusgrupi soodustus: näiteks välismaal töötav Eesti kodanik, eelpensionil olevad isikud, osalise/puuduva töövõimega mitteaktiivne isik; töötu tööealine; lapsi kodus kasvatav kuulmislangusega vanem (milline aktiivsusgrupp rakendub?). 2. Ettepanek suurendada sisekõrva- ja ajutüve implantaadi kõneprotsessorite piirhinda. Uus piirhind 11 125,00 eurot (praegune 10 092,00 eurot). Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. Ajutüve implantaadi kõneprotsessorite vahetust pole seni toimunud. 3. Ettepanek suurendada luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori piirhinda. Uus piirhind 4898,00 eurot. Põhjendus: tänaseni teevad lapsevanemad ja protsessori saajad SKA-le taotluse piirhinna suurendamiseks ja omaosaluse vähendamiseks. Piirhinna tõstmisega kiireneks abivahendi väljastamise aeg, patsiendid/ kliendid saaks oma kuulmisprobleemidele kiiremini lahenduse. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. 4. Ettepanek kuulmisabivahendite loetellu lisada CROS /BiCROS aparaat II aktiivsusgrupi piirhinna ulatuses. Põhjendus: Kuna CROS aparaat on määruseväline abivahend, tehakse aparaadi saamiseks taotlus SKA-le (riigi osaluse suuruses toetuse saamiseks). Selle muudatuse tulemusena väheneks taotluste hulk, kiireneks abivahendi väljastamise aeg ja patsiendid/ kliendid saaks oma kuulmisprobleemidele kiirema lahenduse. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. Täiendav informatsioon: CROS kuuldeaparaat (contralateral routing of signal hearing aid) on mõeldud kasutamiseks ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise) kuulmislangusega inimestele. Märkimisväärselt asümmeetrilise kuulmislanguse tuvastab kõrva-nina-kurguarst võib audioloog hindamise käigus. CROS kuuldeaparaadi süsteemi tööpõhimõte: CROS kuuldeaparaat seadistatakse patsiendile halvemini kuulvasse kõrva ning see täidab mikrofoni eesmärki. Heli kantakse juhtmeta teises (paremini kuulvas) kõrvas olevasse standardsesse kuuldeaparaati. - Ühepoolne kuulmislangus võib tekitada igapäevaseid kuulmisraskuseid kõne mõistmisel (eriti mürarikkas keskkonnas) ja helide lokaliseerimisel. - Ühepoolse (või märkimisväärselt asümmeetrilise) kuulmislanguse leevendamiseks on CROS sageli kõige kergemini proovitav ja odavam variant, alternatiiviks on BAHA (luukuulmisimplantaat), mis on invasiivne ja oluliselt kallim lahendus. - Praegu peavad CROS kuuldeaparaati soovivad inimesed esitama Sotsiaalkindlustusametile erimenetlustaotluse, mille koostamine on aeganõudev kliendilele ja selle menetlemine koormusrikas Sotsiaalkindlustusametile. Määrates CROS kuuldeaparaadile sama toetusmäära, mis standardsetele kuuldeaparaatidele, ei kaasneks Sotsiaalkindlustusametile lisakulu, aga väheneks töökoormus. Hetkel on tootepakkujal demoaparaadi proovimiseks mitmenädalane järjekord ja see on püsinud samasugusena viimaste kuude vältel. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi piirhinna tõstmist võimaldanud erimenetluse kaudu. 5. Ettepanek lisada FM-süsteemi (22.18.24 - raadiosagedusega ülekande süsteem) näidustuste hulka lapsed, kellel ei ole kuuldavuse langust dB HL-des (inglise keeles hearing level), aga kellel on põhidiagnoosist tingituna tsentraalse kesknärvisüsteemi tasemel kuulmishäired. Lapsed, kellel on diagnoositud ja tuvastatud allpool nimetatud häired: - Autismispektri häire, F84.0 - Aktiivsustähelepanuhäire, F90.0 - Auditoorne neuropaatia, H90.5 Need lapsed vajavad kuulmisabivahendi süsteemi tähelepanu fokusseerimiseks, vestluse jälgimiseks ning kõnest arusaadavuse parandamiseks, mis on eriti oluline mürarikkas keskkonnas (nt klassiruumis). Abivahendi vajaduse tuvastajaks oleks audioloog, eriarst või rehabilitatsioonimeeskond. Süsteem koosneb kõrvatagusest vastuvõtjast ja mikrofonist. See on näidustatud normaalse perifeerse kuulmissüsteemiga (autismispektri häire ja/või aktiivsustähelepanuhäirega lapsed) lastele, kes vajavad optimaalseks kuulamise protsessi tagamiseks. Lisaks on süsteem näidustatud ühepoolse kuulmislangusega lastele, kellel võib esineda märkimisväärseid kuulmisega seonduvaid raskusi mürarikkas keskonnas. Kolmas nädustatud grupp on lapsed tsentraalse kuulmishäirega, sh kuulmisnärvi häire ehk auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemise häirega, kelle kuulmisfunktsioon langeb drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja mitme kõneleja olemasolu korral. Süsteem aitab keskenduda rääkija (õpetaja/ lapsevanem) sõnadele olenemata viibitavast keskkonnast, sest kõne suunatakse ühtlasel heliintensiivsusel kõrvatagusesse vastuvõtjasse läbi mikrofoni, mis asub rääkija käes või ripub kaelas. Selgitus: Tänaseni oleme palunud lapsevanematel teha Sotsiaalkindlustusametile taotluse abivahendite kompenseerimiseks. Kuna lastel ei ole puhastoonaudiomeetria alusel kuuldavuse langust, siis ei kuulu need lapsed loetelus kompenseeritava abivahendi sihtrühma, sest neil ei ole justkui näidustust ehk kuulmislangust. Samas lapsevanemate, lasteaiaõpetajate, audioloogi ja kõrva-nina-kurguarsti sõnul esineb lapsel põhidiagnoosist tulenev kuulmishäire. Määruses näidustus* koodidega 22.06.12, 22.06.15 või 22.06.21 tehingu teostanud lapsed* Abivahendi ISO koodi ei saa muuta, sest antud süsteem sobib ka seni näidustatud tehingu teostanud lastele. 6. Eelnõu seletuskiri lk 8. Seni kehtivas määruses on loetletud implantaadi kõneprotsessorid ja tarvikud sisekõrva- ja luukuulmisimplantaadi süsteemile. Kuna ajutüve implantaadi kõneprotsessor on alternatiiv sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorile ning ajutüve implantaate on vähemalt kolmele Eesti lapsele kuulmise parendamiseks paigaldatud, on põhjendatud ka vastav kõneprotsessor abivahendite loetelusse lisada. Kommentaar: Ajutüve implantaadi kõneprotsessor ei ole alternatiiv sisekõrva implantaadi kõneprotsessorile. Tegemist on sama tootega. Ajutüve- ja sisekõrvaimplatatsiooni näidustused on erinevad. 7. Eelnõu seletuskiri lk 15. Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.04 (hooldusremont) ja 22.06.21.03 (varuosad) näidustuse lahtri täiendamine ajutüveimplantaadi kõneprotsessori ISO-koodiga. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni selle abivahendi hooldust ja remonti võimaldanud erimenetluse kaudu. Kommentaar: Soovitame mõju osas kirjutada „Kuna SKA on seni selle abivahendi hooldusremonti ja varuosasid võimaldanud erimenetluse kaudu“. 8. Eelnõu seletuskiri lk 15: Muudatus: ISO-koodide 22.06.21.03 (varuosad) ja 22.06.21.04 (hooldusremont) näidustuse lahtri täiendamine selgitusega, et varuosasid ja hooldusremonti võimaldatakse ka inimesele, kes on saanud implantaadi ja kõneprotsessori Eesti Haigekassa rahastusel. Mõju: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna SKA on seni implantaatide ja kõneprotsessorite hooldust ja remonti võimaldanud eespool kirjeldatud juhtudel erimenetluse kaudu. Kommentaar: Implantaatidele hooldust ja remonti ei teostata, kuna need on kehasisesed implantaadisüsteemi osad. Hooldusremonti ja varuosasid on vaja implantaadisüsteemi kõneprotsessoritele (kehaväline osa). 9. Ettepanek: Võtta koodi 22.06.12 (kõrvasisene kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist maha piirang v.a koodiga, 22.06.06 (kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud isik. Ettepanek: Võtta koodi 22.06.15 (kõrvatagune kuulmisabivahend) puhul näidustuse lahtrist maha piirang v.a koodiga, 22.06.06 (kommunikatsioonivõimendi) tehingu teostanud isik. Ettepanek: Võtta ISO koodi 22.06.21 (sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessor) puhul näidustuse lahtrist maha piirang v.a koodiga 22.06.06 tehingu teostanud isik. Põhjendus: mitteindividuaalsed kommunikatsioonivõimendid (ISO kood 22.06.06) on riiete külge kinnitatavad või kaelas kantavad mitteindividuaalsed helivõimendusseadmed, mida ei ole võimalik reguleerida vastavalt inimese kuulmislangusele. Praegu on määruses kirjas, et neid ei saa koodidega 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) tehingu teostanud isikud. Inimese kuulmisjääki arvestades saab reguleerida individuaalseid kuulmisabivahendeid ISO koodidega 22.06.12, 22.06.15.). Samuti ei saa kõrvasisest- või kõrvatagust kuulmisabivahendit ega sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorit isikud, kellel on soetatud kommunikatsioonivõimendi (kasutusaeg 5 aastat). Kui näiteks kommunikatsioonivõimendit kasutava isku terviseolukord muutub ja ta võiks kasutada kuuldeaparaate, siis enne viit aastat ta seda teha ei saaks. Jääb erimenetluse võimalus, mis on ressursimahukas. Juhul kui inimene kaotab kuulmise täielikult (progresseeruv kuulmislangus vmt) ja kommunikatsioonivõimendi enam ei taga kuulmist, on näidustatud sisekõrvaimplantatsioon. Praeguse määruse alusel aga ei saaks ta sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessorit, kui on eelnevalt saanud kommunikatsioonivõimendi. 10. Eelnõu seletuskirjas lk 2: on välja toodud: Täpsem määratlus, millistele nõuetele õde abivahendi vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab vastama, on esitatud käesoleva määruse eelnõu § 1 punktis 5. Eelnõu par 1 punkt 5) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(5) Kõneprotsessori, sama aktiivsusgrupi üla- ja alajäsemeproteesi, silma- ja rinnaproteesi, valge kepi, punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasina, kalkulaatori, helisalvestus- ja heliesitusseadmete, akustilise signaaliga seadme, kellade ja ajanäitajate, arvutite väljundseadmete, mõõteriistade ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul uriini absorbeerivate abivahendite eest võtab Sotsiaalkindlustusamet pärast käesoleva määruse lisas ettenähtud esimese kasutusaja lõppu tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta ja isiku taotluseta.“; Kommentaar: eelnõus puuduvad Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale vastava märgistusega lõigud. Tegemist on punktidega (va par 2). Läbivalt peaks eelnõu tekstis jälgima, kas tegu on eelnõu lõigete või punktidega. Par 1 punkt 5 ei kajasta, millistele nõuetele õde abivahendi vajaduse tuvastajana peaks vastama. Nõudes on ära toodud par 1, punkt 4. 11. Eelnõu seletuskirjas lk 3 on välja toodud: Seejuures on kõikide abivahendite puhul hinnatud, kas õel on vajalikud eeltingimused abivahendi vajaduse tuvastamiseks ja sobivate abivahendite soovitamiseks. Küsimus: Kes hindab õe puhul eeltingimuste täitmist? Eesti Audioloogia Selts, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Audiomed Kuulmiskeskus 16.11.2018 Palun registreeri. Raimo From: Maret Lepplaan <[email protected]> Sent: Friday, November 16, 2018 5:14 PM To: Raimo Saadi <[email protected]> Subject: [email protected] Tere! Minu nimi on dr Maret Lepplaan ning ma olen Eesti Audioloogia Seltsi president. Ma saadan Teile muudatusettepanekud ja kommentaarid Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde. Ettepanekud ja kommentaarid on manuses olevas failis. Ettepanekud on koostatud Eesti Audioloogia Seltsi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Audiomed Kuulmiskeskusi poolt. Parimate soovidega, Maret Lepplaan
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel