dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 21. november 2018
Viit
1.2-3/3653-1
Registreeritud
21. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kertu Põial (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. detsember 2018

Failid

  • 📎HTM-5013.bdoc1557 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 1.11.2018 nr 8-2/18/5013 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Innove Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja ne 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. ministri käskkirja eelnõu.pdf 2. ministri käskkirja eelnõu Lisa 1.pdf 3. seletuskiri.pdf Rita Siilivask 735 0226 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 144, kinnitatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“. 1. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ pealkirja ja sõnastan selle järgmiselt: „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“. 2. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja Teadusministri 7. mai 2015.a käskkirja nr 178 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ Toetuse andmise tingimused Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine Käskkirja lisa kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sisukord 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2 2. Rakendusasutus ja -üksus ................................................................................................ 2 3. Elluviija ........................................................................................................................... 2 4. Abikõlblikkuse periood ................................................................................................... 2 5. Mõisted ............................................................................................................................ 2 6. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................ 2 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus .................................................................... 3 8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 3 9. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 4 10. Indikaatorid ...................................................................................................................... 4 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 4 12. Tegevuse eelarve ............................................................................................................. 4 13. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................... 6 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................ 6 15. Elluviija kohustused ........................................................................................................ 7 16. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................... 7 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................... 7 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................... 8 19. Dokumentide säilitamine ................................................................................................. 8 1 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga reguleeritakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ (edaspidi tegevus) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT). 2. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove strutuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Tegevuse elluviija on Sihtasutuse Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur. 4. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 – 31.12.2021. Kõiki tegevusi tehakse kogu perioodi jooksul 5. Mõisted Akrediteerimine on sisehindamisele toetuv sõltumatute hindajate poolt koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav välishindamine; Hindamiskomisjon on akrediteerimist korraldava asutuse poolt moodustatud õppekavarühmale vastava sektori tööandjate esindajaid ja õppe-kasvatusprotsessi eksperte koondav sõltumatu komisjon õppekavarühma välishindamiseks; Riiklik tunnustamine on kvaliteeditagamise vahend kutsehariduses, mis hõlmab sisehindamist, akrediteerimist ja õppe läbiviimise õiguse andmist; Sisehindamine on akrediteerimiseks valmistumisel koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav enesehindamine ja sisekontroll, mis on suunatud kooli pidevale arengule; Õppekavarühm on ISCED 97 alusel õppekavade liigitamise kategooria, mis on esitatud kutseharidusstandardi lisas 2; Õppekavarühma aruanne on sisehindamise tulemusena koostatud dokument õppekavarühma kohta, mis on üheks aluseks õppekava-rühma akrediteerimisel; Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Õppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse õppekavarühma. Õppe läbiviimise õiguse pikendamisel hinnatakse õppekasvatustöö, eestvedamise ja juhtimise, personalijuhtimise, huvigruppidega koostöö ja ressursside juhtimise valdkondade toimivust ja jätkusuutlikkust. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärgiks on saavutada tööturu ja kutseõppe suurem sidusus, toetades kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide (edaspidi koolid) arengut enesehindamise ja akrediteerimisega. Tegevus on suunatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ (edaspidi EÕS) 2020 strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – saavutamisele. 2 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele sihtrühmadele, asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul ja võimaldab asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida. Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3 1 , strateegias Euroopa 2020 ja Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi. Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007–2013 perioodil toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu ning Eesti riigi vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht. Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused 2 . Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel, tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe kvaliteeti koolides, koolide võimet õpet pakkuda. Akrediteerimine võimaldab koguda suure hulga kvalitatiivset infot koolide võime kohta kvaliteetset õpet pakkuda, seda infot analüüsitakse ja kasutatakse kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse tulemusel saavad kutsehariduse osapooled, sh koolid tagasisidet õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide akrediteerimisaruanded on avalikult kättesaadavad ning aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest ning õppeasutuste arenguvajadustest. Luuakse võimalused õppekasvatustöö kvaliteedi tagamiseks, koolide paremaks ressursikasutuseks ja eesmärgistatud arenguks ning seeläbi suureneb tööturu ja kutseõppe sidusus. Riikliku tunnustamise protsessi, sh akrediteerimise usaldusväärsuse tase võimaldab riikliku tunnustamise edukalt läbinud koolidel pikendada õppe läbiviimise õigust õppekavarühmades. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Koolide õppekavarühmade akrediteerimine. Viiakse läbi akrediteerimine kõigi koolide õppekavarühmades. Hindamise tagasiside tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse parenduste elluviimiseks ning otsustusprotsessides. 8.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh teabepäevade, seminaride korraldamine ja nõustamine koolide töötajatele ning hindamispädevuse arengut toetavate õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja akrediteerimisprotsessi korraldajatele. Akrediteerimisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine, akrediteerimise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks. 1 http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_estonia_en.pdf 2 Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013 3 9. Sihtgrupp Sihtgrupiks on koolide töötajad, tööandjad, koolipidajad, akrediteerimise korraldajad ja eksperdid, koolitajad ning hindamisnõukogu liikmed. 10. Väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2018 a 2020 a 2021 TULEMUSNÄITAJA 1. Tulemusnäitaja Kutseõppe-asutuste ja Kogutakse (Rakenduskava kutseõpet andvate 0 150 270 270 kumulatiivselt. väljundnäitaja): rakenduskõrg-koolide (rakenduskava õppekavarühmade väljundindikaator akrediteerimiskordade ) (hindamisühikute) arv Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 1.1. Väljundnäitaja Kutseõppeasutuste ja Kogutakse Punktis 8.1 tegevusele kutseõpet andvate 0 150 270 270 kumulatiivselt rakenduskõrg-koolide õppekavarühmade akrediteerimis- kordade (hindamisühikute) arv 1.2. Väljundnäitaja Koolimeeskondade 0 8 12 12 Kogutakse Punktis 8.2 tegevusele teabepäevade ja kumulatiivselt seminaride arv Ekspertide koolituste 0 8 12 12 Kogutakse arv kumulatiivselt 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele  Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevusel puudub otsene mõju regionaalarengule. Infoühiskonna edendamine Tegevusel puudub otsene mõju infoühiskonna arengule. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevusel puudub otsene mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevusel on mõju võrdsete võimaluste tagamisele kuivõrd kvaliteetse kutseõppe võimalused on suunatud väga erinevatele sihtrühmadele. Ühtne riigivalitsemine Tegevusel on toetav mõju ühtsele riigivalitsemisele. Meede võiks edendada muutusi toetava arendustegevuse kavandamist ja rahastamist, võiks panustada kvaliteetselt ja hästi ette valmistatud eelnõudesse, võiks panustada sellesse, et avalike teenuste kujundamisel loodaks terviklik vaade või lähtutaks terviklikust vaatest. Enamus akrediteeritavatest on riigi kutseõppeasutused, tegevus on suunatud õppe kvaliteedi tagamisele ja tegevuse tulemused mõjutavad kutseõppeasutuste arengut ja hariduse juhtimist. 12. Tegevuse eelarve 12.1. Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015–2021 on 2 524 500 eurot. Toetuse määr on kuni 95%, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 2 145 825 eurot ja riiklik kaasfinantseeringust kuni 251 994 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% toetatava tegevuse kogumaksumusest ehk 126 681 eurot. 4 12.2. Tegevuse eelarve 2015–2021 (EUR) TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Projekti abikõlblike kulukohad kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku 1. Tegevuse tulemusel on tööturu ja Väljund 1.1 Kutseõppeasutuste ja 1.1. Õppeasutuste õppekavarühmade 1 358 550 kutseõppe sidusus suurenenud, kutseõpet pakkuvate akrediteerimine riikliku tunnustamise protsessi, sh rakenduskõrgkoolide akrediteerimise usaldusväärsuse tase õppekavarühmade võimaldab riikliku tunnustamise akrediteerimiskordade edukalt läbinud koolidel pikendada (hindamisühikute) arv 1.1.1. Otsene personalikulu 1 260 550 õppe läbiviimise õigust 1.1.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 98 000 õppekavarühmades. 1.2. Arendustegevuste korraldamine 898 549 Väljund 1.2 Koolimeeskondade ja läbiviimine teabepäevade ja seminaride arv 1.2.1. Otsene personalikulu 522 125 1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 376 424 Horisontaalne tegevus Kaudsed kulud (15% otsestest 267 401 personalikuludest) KOKKU EELARVE 2 524 500 5 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. tegevuse eesmärkidega seotud arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega, sh uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja tegemisega seotud kulud, mille puhul peab olema eelnev lähteülesande kooskõlastus HTMi kutsehariduse osakonnaga; 13.2.3. teavitamisega seotud kulud;konverentside, koolituste, seminaride, teabepäevade ja koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika rendi ning osalejate toitlustuskulud; 13.2.4. trükiste tõlkimise, küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud; 13.2.5. transpordi, majutuse ja lähetusega seotud kulud sh kaasatud ekspertide lähetuskulu; 13.2.6. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3 –6. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15 ja §-le 18. 14.2 Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.3 Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Toetust võib maksta välja ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 14.4 Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentidele, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6 Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7 Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 6 14.8 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Elluviija kohustused 15.1 Elluviijale kohalduvad kõik 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 15.2 ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 17 sätestatule. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksusele registri kaudu kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:punktis 10 loetletud näitajate täitmine; 16.2 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 16.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 11). 16.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.6 Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi enda algatusel, rakendusüksuse või tegevuse elluviija algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste ministeeriumitega vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikele 3 ning edastab 7 arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 33 sätestatuga valdkondlikule komisjonile. 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes (punkt 12.1) muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45– 47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 8 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT). TAT on programmi „Tööturu ja õppe tihedama seostamine“ lisa ja tegevus panustab Elukestva Õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – elluviimisse meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.4 kutsehariduse kvaliteedi tõstmine raames. Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevust „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“. Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Rita Siilivask (tel 735 0226, e-post: [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ pealkirja. Pealkiri sõnastatakse vastavalt meetmete nimekirjale Vabariigi Valitsuse 23.08.2018 korralduse nr 205 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ lisas: „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“. Käskkirja lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 1) Punktis 3 täpsustatakse elluviija nime, kehtivas käskkirjas oli Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur, agentuuri nimi on alates 2. aprillist 2015 SA Archimedes nõukogu protokolli nr 1-2/321 kohaselt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur. 2) Punktis 4 muudetakse tegevuse abikõlblikkuse perioodi, pikendades kõikide tegevuste, nii tegevuse 8.1 koolide õppekavarühmade akrediteerimine kui ka tegevust 8.2 arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2021. Pikendamise vajadus tuleneb menetluse lõppjärgus olevast kutseõppeasutuse seadusest, mis sätestab uue kvaliteedi hindamise protsessi ja põhimõtted. Uus kvaliteedi hindamise protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, millega kaotatakse otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Uue regulatsiooniga omistatakse koolidele, kelle õppekavarühmadel on kuueaastane akrediteering, tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning kohustus osaleda kvaliteedi hindamise protsessis vähemalt kord kuue aasta vältel. Kvaliteedi hindamine mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised 1 mittevastavused hindamiskriteeriumitele. Akrediteerimisprotsessi muutmisega kvaliteedi hindamise protsessiks tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. 125-l õpekavarühmal kehtib õppe läbiviimise õigus kuni 01.09.2019, need on aastatel 2011– 2013 6-aastase akrediteeringu saanud õppekavarühmad. Uue kvaliteedi hindamise regulatsiooni järgi sätestatakse kvaliteedi hindamine kord 6 aasta jooksul ning halduskoormuse vähendamiseks koolidel ja akrediteerimist korraldaval asutusel on otstarbekas ja vajalik hajutada kvaliteedi hindamine tähtajatu õppe läbiviimise saanud õppekavarühmadele pikemale perioodile kui üks aasta. Hindamisprotsess eeldab koolilt enesehindamise aruande koostamist, kvaliteedi hindamist läbiviivalt asutuselt aga hindamiskomisjonide moodustamist, koolitamist jm ettevalmistustööd hindamisteks. See on ulatuslik protsess, mistõttu on tarvis seda ette valmistada ja nii suurele hulgale õppekavarühmadele viia läbi pikema perioodi vältel. 3) Punktis 10 lisatakse ka aasta 2021 sihttase, mis jääb akrediteerimiste pikemale hindamisperioodile hajutamise tõttu samaks võrreldes aastaks 2020 kavandatuga. 4) Punktis 12 kajastatud tegevuse eelarves võetakse kasutusele tegevuse 31.detsembrini 2021 pikendamisest tingituna kogu käesolevaks struktuuritoetuste perioodiks antud tegevusele kavandatud vahendid. 5) Punktis 16 ühtlustatakse aruandluse korraldust teiste HTMi toetuse andmise tingimustega. Lisatakse aruande esitamise tähtaeg ja lõpparuande esitamise täpsemad tingimused. Välja jäetakse punkt, millega pandi rakendusasutusele kohustus edastada rakendusüksusele heakskiidetud tulemusaruanne 5 tööpäeva jooksul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on STS 2014 –2020 ja selle alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kirjeldatud tegevused mõjutavad kõiki kutseõppeasutusi ja kutseõpet pakkuvaid rakenduskõrgkoole, kvaliteedi hindamist korraldavat asutust, pakutava õppe kvaliteedi tagamist ja hindamist. Kutseõppe kvaliteet mõjutab tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset, kutseõppijate erinevate rühmade tööhõivet ning ligipääsu tööturule. Eelnõul on mõju uuendatava kvaliteedi hindamise protsessi rakendamisele kutsehariduses. Muudatusega tagatakse Riigikogu menetluses oleva kutseõppeasutuse seaduse rakendamine kutseõppe kvaliteedi tagamise osas, muudetava kvaliteedi hindamise protsessi sujuvus ja koolide ning kvaliteedi hindamist korraldava asutuse (SA Arhimedes) halduskoormuse jaotamine. Samuti võimaldab eelnõu kasutusele võtta tegevuse eelarve kogumahus, 2 524 500 eurot. 5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid Tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ eelarve võetakse kasutusele Vabariigi Valitsuse 23.08.2018 korralduse nr 205 „ Perioodi 2014 –2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ lisas nimetatud kogumahus. 6. Käskkirja jõustumine 2 Käskkiri jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove ja Sihtasutusele Archimedes. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1197 - Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a39a3d19-8cd2-4577-999d- f874863c31d5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a39a3d19-8cd2-4577-999d- f874863c31d5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel