Kooskõlastamiseks: 1.11.2018 nr 8-2/18/5013
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Arvamuse avaldamiseks:
Sihtasutus Archimedes
Sihtasutus Innove
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 7. mai
2015. a käskkirja ne 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse
kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis
nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. ministri käskkirja eelnõu.pdf
2. ministri käskkirja eelnõu Lisa 1.pdf
3. seletuskiri.pdf
Rita Siilivask
735 0226
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178
„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi
tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 144, kinnitatud
„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“.
1. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“
pealkirja ja sõnastan selle järgmiselt: „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja
kindlustamine“.
2. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ lisa 1
ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja Teadusministri 7. mai
2015.a käskkirja nr 178 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi
tõstmine“ elluviimiseks“
muutmine“
Toetuse andmise tingimused
Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine
Käskkirja lisa kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel.
Sisukord
1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2
2. Rakendusasutus ja -üksus ................................................................................................ 2
3. Elluviija ........................................................................................................................... 2
4. Abikõlblikkuse periood ................................................................................................... 2
5. Mõisted ............................................................................................................................ 2
6. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................ 2
7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus .................................................................... 3
8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 3
9. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 4
10. Indikaatorid ...................................................................................................................... 4
11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 4
12. Tegevuse eelarve ............................................................................................................. 4
13. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................... 6
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................ 6
15. Elluviija kohustused ........................................................................................................ 7
16. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................... 7
17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................... 7
18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................... 8
19. Dokumentide säilitamine ................................................................................................. 8
1
1. Reguleerimisala
Käskkirja lisaga reguleeritakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea
ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse
„Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ (edaspidi tegevus) raames toetuse andmise ja kasutamise
tingimusi ning korda (edaspidi TAT).
2. Rakendusasutus ja -üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus-
ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove strutuuritoetuste
agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija
Tegevuse elluviija on Sihtasutuse Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuur.
4. Abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 – 31.12.2021. Kõiki tegevusi tehakse kogu
perioodi jooksul
5. Mõisted
Akrediteerimine on sisehindamisele toetuv sõltumatute hindajate poolt koolis
õppekavarühmade lõikes läbiviidav välishindamine;
Hindamiskomisjon on akrediteerimist korraldava asutuse poolt moodustatud
õppekavarühmale vastava sektori tööandjate esindajaid ja õppe-kasvatusprotsessi eksperte
koondav sõltumatu komisjon õppekavarühma välishindamiseks;
Riiklik tunnustamine on kvaliteeditagamise vahend kutsehariduses, mis hõlmab
sisehindamist, akrediteerimist ja õppe läbiviimise õiguse andmist;
Sisehindamine on akrediteerimiseks valmistumisel koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav
enesehindamine ja sisekontroll, mis on suunatud kooli pidevale arengule;
Õppekavarühm on ISCED 97 alusel õppekavade liigitamise kategooria, mis on esitatud
kutseharidusstandardi lisas 2;
Õppekavarühma aruanne on sisehindamise tulemusena koostatud dokument õppekavarühma
kohta, mis on üheks aluseks õppekava-rühma akrediteerimisel;
Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline
õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Õppe läbiviimise õiguse
pikendamiseks akrediteeritakse õppekavarühma. Õppe läbiviimise õiguse pikendamisel
hinnatakse õppekasvatustöö, eestvedamise ja juhtimise, personalijuhtimise, huvigruppidega
koostöö ja ressursside juhtimise valdkondade toimivust ja jätkusuutlikkust.
6. Toetuse andmise eesmärk
Eesmärgiks on saavutada tööturu ja kutseõppe suurem sidusus, toetades kutseõppeasutuste ja
kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide (edaspidi koolid) arengut enesehindamise ja
akrediteerimisega. Tegevus on suunatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ (edaspidi EÕS)
2020 strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus –
saavutamisele.
2
7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus
Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele
sihtrühmadele, asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul
ja võimaldab asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida.
Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3 1 , strateegias Euroopa 2020 ja Eesti
konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi
haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli
veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on
konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi
majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni
ja teadmistepõhise arendamise protsessi.
Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007–2013 perioodil
toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu ning Eesti riigi vahenditele on tunduvalt
kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht.
Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet
selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused 2 .
Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse
erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel, tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada
informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe kvaliteeti koolides,
koolide võimet õpet pakkuda. Akrediteerimine võimaldab koguda suure hulga kvalitatiivset
infot koolide võime kohta kvaliteetset õpet pakkuda, seda infot analüüsitakse ja kasutatakse
kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks.
Tegevuse tulemusel saavad kutsehariduse osapooled, sh koolid tagasisidet õppekasvatustöö
kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide akrediteerimisaruanded on
avalikult kättesaadavad ning aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele
lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest ning õppeasutuste arenguvajadustest.
Luuakse võimalused õppekasvatustöö kvaliteedi tagamiseks, koolide paremaks
ressursikasutuseks ja eesmärgistatud arenguks ning seeläbi suureneb tööturu ja kutseõppe
sidusus. Riikliku tunnustamise protsessi, sh akrediteerimise usaldusväärsuse tase võimaldab
riikliku tunnustamise edukalt läbinud koolidel pikendada õppe läbiviimise õigust
õppekavarühmades.
8. Toetatavad tegevused
8.1. Koolide õppekavarühmade akrediteerimine.
Viiakse läbi akrediteerimine kõigi koolide õppekavarühmades. Hindamise tagasiside
tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse parenduste
elluviimiseks ning otsustusprotsessides.
8.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh teabepäevade, seminaride
korraldamine ja nõustamine koolide töötajatele ning hindamispädevuse arengut toetavate
õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja
akrediteerimisprotsessi korraldajatele. Akrediteerimisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi
täiendamine, akrediteerimise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine,
siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö ning võrgustikes osalemine parima praktika
kasutamiseks.
1
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_estonia_en.pdf
2
Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013
3
9. Sihtgrupp
Sihtgrupiks on koolide töötajad, tööandjad, koolipidajad, akrediteerimise korraldajad ja
eksperdid, koolitajad ning hindamisnõukogu liikmed.
10. Väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2018 a 2020 a 2021
TULEMUSNÄITAJA
1. Tulemusnäitaja Kutseõppe-asutuste ja Kogutakse
(Rakenduskava kutseõpet andvate 0 150 270 270 kumulatiivselt.
väljundnäitaja): rakenduskõrg-koolide (rakenduskava
õppekavarühmade väljundindikaator
akrediteerimiskordade )
(hindamisühikute) arv
Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
1.1. Väljundnäitaja Kutseõppeasutuste ja Kogutakse
Punktis 8.1 tegevusele kutseõpet andvate 0 150 270 270 kumulatiivselt
rakenduskõrg-koolide
õppekavarühmade
akrediteerimis-
kordade
(hindamisühikute) arv
1.2. Väljundnäitaja Koolimeeskondade 0 8 12 12 Kogutakse
Punktis 8.2 tegevusele teabepäevade ja kumulatiivselt
seminaride arv
Ekspertide koolituste 0 8 12 12 Kogutakse
arv kumulatiivselt
11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Tegevusel puudub otsene mõju regionaalarengule.
Infoühiskonna edendamine Tegevusel puudub otsene mõju infoühiskonna arengule.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevusel puudub otsene mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale.
Võrdsete võimaluste tagamine Tegevusel on mõju võrdsete võimaluste tagamisele kuivõrd
kvaliteetse kutseõppe võimalused on suunatud väga erinevatele
sihtrühmadele.
Ühtne riigivalitsemine Tegevusel on toetav mõju ühtsele riigivalitsemisele. Meede võiks
edendada muutusi toetava arendustegevuse kavandamist ja
rahastamist, võiks panustada kvaliteetselt ja hästi ette valmistatud
eelnõudesse, võiks panustada sellesse, et avalike teenuste
kujundamisel loodaks terviklik vaade või lähtutaks terviklikust
vaatest. Enamus akrediteeritavatest on riigi kutseõppeasutused,
tegevus on suunatud õppe kvaliteedi tagamisele ja tegevuse
tulemused mõjutavad kutseõppeasutuste arengut ja hariduse
juhtimist.
12. Tegevuse eelarve
12.1. Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015–2021 on 2 524 500 eurot. Toetuse määr on
kuni 95%, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 2 145 825
eurot ja riiklik kaasfinantseeringust kuni 251 994 eurot. Omafinantseering on vähemalt
5% toetatava tegevuse kogumaksumusest ehk 126 681 eurot.
4
12.2. Tegevuse eelarve 2015–2021 (EUR)
TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Projekti abikõlblike
kulukohad kulude/toetatavate
tegevuste eelarve
kokku
1. Tegevuse tulemusel on tööturu ja Väljund 1.1 Kutseõppeasutuste ja 1.1. Õppeasutuste õppekavarühmade 1 358 550
kutseõppe sidusus suurenenud, kutseõpet pakkuvate akrediteerimine
riikliku tunnustamise protsessi, sh rakenduskõrgkoolide
akrediteerimise usaldusväärsuse tase õppekavarühmade
võimaldab riikliku tunnustamise akrediteerimiskordade
edukalt läbinud koolidel pikendada (hindamisühikute) arv 1.1.1. Otsene personalikulu 1 260 550
õppe läbiviimise õigust 1.1.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 98 000
õppekavarühmades.
1.2. Arendustegevuste korraldamine 898 549
Väljund 1.2 Koolimeeskondade ja läbiviimine
teabepäevade ja seminaride arv
1.2.1. Otsene personalikulu 522 125
1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 376 424
Horisontaalne tegevus Kaudsed kulud (15% otsestest 267 401
personalikuludest)
KOKKU EELARVE 2 524 500
5
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning
käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. tegevuse eesmärkidega seotud arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega, sh
uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja tegemisega seotud kulud, mille puhul
peab olema eelnev lähteülesande kooskõlastus HTMi kutsehariduse osakonnaga;
13.2.3. teavitamisega seotud kulud;konverentside, koolituste, seminaride, teabepäevade ja
koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika rendi ning
osalejate toitlustuskulud;
13.2.4. trükiste tõlkimise, küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud;
13.2.5. transpordi, majutuse ja lähetusega seotud kulud sh kaasatud ekspertide lähetuskulu;
13.2.6. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1
ja 3 –6.
13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost.
13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15 ja §-le 18.
14.2 Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse
hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist.
14.3 Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1
punktile 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Toetust
võib maksta välja ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1.
14.4 Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri
väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse
kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15
kalendripäeva jooksul.
14.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentidele, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
14.6 Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
14.7 Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
6
14.8 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja
jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle
saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või
ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks
on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest toetuse saajat.
15. Elluviija kohustused
15.1 Elluviijale kohalduvad kõik 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi
struktuuritoetuse seaduse) § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:
15.2 ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste
kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
15.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
15.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 17 sätestatule.
16. Tegevuste elluviimise aruandlus
16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksusele registri kaudu kehtestatud vormil
vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt
järgmine informatsioon:punktis 10 loetletud näitajate täitmine;
16.2 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 16.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade
ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 11).
16.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande
laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
16.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
16.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt
10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
16.6 Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele
tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku
elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi enda algatusel,
rakendusüksuse või tegevuse elluviija algatusel.
17.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline
taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste
ministeeriumitega vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikele 3 ning edastab
7
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 33
sätestatuga valdkondlikule komisjonile.
17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes (punkt
12.1) muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
17.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–
47 ja ühendmääruses sätestatule.
18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49 ja
ühendmääruses sätestatule.
19. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
8
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“
elluviimiseks“ (edaspidi TAT). TAT on programmi „Tööturu ja õppe tihedama seostamine“ lisa
ja tegevus panustab Elukestva Õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 3 –
elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – elluviimisse meetme 1.5 „Õppe
seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.4 kutsehariduse kvaliteedi tõstmine raames.
Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega”
tegevust „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“.
Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS
2014–2020) § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna
nõunik Rita Siilivask (tel 735 0226, e-post:
[email protected]), rahandusosakonna
välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja õigusosakonna jurist
Kadi Mölder (735 0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr
178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“
elluviimiseks“ pealkirja. Pealkiri sõnastatakse vastavalt meetmete nimekirjale Vabariigi
Valitsuse 23.08.2018 korralduse nr 205 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja kinnitamine“ lisas: „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“.
Käskkirja lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused:
1) Punktis 3 täpsustatakse elluviija nime, kehtivas käskkirjas oli Eesti Kõrghariduse
Kvaliteediagentuur, agentuuri nimi on alates 2. aprillist 2015 SA Archimedes nõukogu
protokolli nr 1-2/321 kohaselt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur.
2) Punktis 4 muudetakse tegevuse abikõlblikkuse perioodi, pikendades kõikide tegevuste,
nii tegevuse 8.1 koolide õppekavarühmade akrediteerimine kui ka tegevust 8.2
arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2021.
Pikendamise vajadus tuleneb menetluse lõppjärgus olevast kutseõppeasutuse seadusest, mis
sätestab uue kvaliteedi hindamise protsessi ja põhimõtted. Uus kvaliteedi hindamise protsess
lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, millega kaotatakse otsene seos hindamise tulemuse
ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Uue regulatsiooniga omistatakse koolidele, kelle
õppekavarühmadel on kuueaastane akrediteering, tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning
kohustus osaleda kvaliteedi hindamise protsessis vähemalt kord kuue aasta vältel. Kvaliteedi
hindamine mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised
1
mittevastavused hindamiskriteeriumitele. Akrediteerimisprotsessi muutmisega kvaliteedi
hindamise protsessiks tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse
kutsehariduse usaldusväärsust.
125-l õpekavarühmal kehtib õppe läbiviimise õigus kuni 01.09.2019, need on aastatel 2011–
2013 6-aastase akrediteeringu saanud õppekavarühmad. Uue kvaliteedi hindamise
regulatsiooni järgi sätestatakse kvaliteedi hindamine kord 6 aasta jooksul ning
halduskoormuse vähendamiseks koolidel ja akrediteerimist korraldaval asutusel on
otstarbekas ja vajalik hajutada kvaliteedi hindamine tähtajatu õppe läbiviimise saanud
õppekavarühmadele pikemale perioodile kui üks aasta. Hindamisprotsess eeldab koolilt
enesehindamise aruande koostamist, kvaliteedi hindamist läbiviivalt asutuselt aga
hindamiskomisjonide moodustamist, koolitamist jm ettevalmistustööd hindamisteks. See on
ulatuslik protsess, mistõttu on tarvis seda ette valmistada ja nii suurele hulgale
õppekavarühmadele viia läbi pikema perioodi vältel.
3) Punktis 10 lisatakse ka aasta 2021 sihttase, mis jääb akrediteerimiste pikemale
hindamisperioodile hajutamise tõttu samaks võrreldes aastaks 2020 kavandatuga.
4) Punktis 12 kajastatud tegevuse eelarves võetakse kasutusele tegevuse 31.detsembrini
2021 pikendamisest tingituna kogu käesolevaks struktuuritoetuste perioodiks antud
tegevusele kavandatud vahendid.
5) Punktis 16 ühtlustatakse aruandluse korraldust teiste HTMi toetuse andmise
tingimustega. Lisatakse aruande esitamise tähtaeg ja lõpparuande esitamise täpsemad
tingimused. Välja jäetakse punkt, millega pandi rakendusasutusele kohustus edastada
rakendusüksusele heakskiidetud tulemusaruanne 5 tööpäeva jooksul.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on STS 2014 –2020 ja selle alusel antud õigusaktid, mis on
kooskõlas vastava ELi õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõus kirjeldatud tegevused mõjutavad kõiki kutseõppeasutusi ja kutseõpet pakkuvaid
rakenduskõrgkoole, kvaliteedi hindamist korraldavat asutust, pakutava õppe kvaliteedi tagamist
ja hindamist. Kutseõppe kvaliteet mõjutab tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset, kutseõppijate
erinevate rühmade tööhõivet ning ligipääsu tööturule.
Eelnõul on mõju uuendatava kvaliteedi hindamise protsessi rakendamisele kutsehariduses.
Muudatusega tagatakse Riigikogu menetluses oleva kutseõppeasutuse seaduse rakendamine
kutseõppe kvaliteedi tagamise osas, muudetava kvaliteedi hindamise protsessi sujuvus ja
koolide ning kvaliteedi hindamist korraldava asutuse (SA Arhimedes) halduskoormuse
jaotamine.
Samuti võimaldab eelnõu kasutusele võtta tegevuse eelarve kogumahus, 2 524 500 eurot.
5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid
Tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ eelarve võetakse kasutusele Vabariigi
Valitsuse 23.08.2018 korralduse nr 205 „ Perioodi 2014 –2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja kinnitamine“ lisas nimetatud kogumahus.
6. Käskkirja jõustumine
2
Käskkiri jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Riigi Tugiteenuste Keskusele, Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove ja
Sihtasutusele Archimedes.
Teet Tiko
kutsehariduse osakonna juhataja
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-1197 - Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a
käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a39a3d19-8cd2-4577-999d-
f874863c31d5
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a39a3d19-8cd2-4577-999d-
f874863c31d5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main