From: Riin Naestema <
[email protected]>
Sent: Wednesday, November 21, 2018 6:56 AM
To: Merit Havi <
[email protected]>
Subject: Hasartmängumaksunõukogule taotlus
Tere!
Saadan taotluse ja garantiikirja kõnearengu hilistumisega väikelaste peredele suunatud
vanemlusprogrammi toetuseks.
Lugupidamisega
Riin Naesema
Kõneravi OÜ
Garantiikiri Kõneravi OÜ ( reg . kood 11056 481 ) tasub kõnearengu hilistumisega väikelaste vanematele suunatud projekti „Suhtlemine vajab partnerit“ ruumikasutusega seotud kulud nii grupi- kui individuaalkohtumiste läbiviimisel 675,00 € (kuussada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti) ulatuses 21.11.2108 Riin Naestema Kõneravi OÜ
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Kõneravi OÜ Tervishoiuasutus tegevusloaga: L04114
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Kõneravi OÜ
3. Registrikood 11056481
4. Juriidiline aadress Koidu 35, Tallinn
5. Postiaadress Koidu 35, Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE612200221035784581, Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Riin Naestema, juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Riin Naestema
9. Telefon 55680010
10. E-posti aadress riin@logopeed
11. Projekti nimetus “Suhtlemine vajab partnerit!” - programm kuni 5-aastaste kõne
arengu hilistumisega väikelaste peredele, et koolitada neid olema
lapse kõnearengu põhiline toetaja
12. Toetuse kasutamise ajavahemik Jaanuar 2019 – aprill 2018
13. Projekti üldmaksumus 4775,00 €
14. Hasartmängumaksu 2900,00€
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 1875,00€
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Riin Naestema Allkirjastatud digitaalselt 20.11.2018
Kõneravi OÜ juhataja
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate summa summa /
lõikes) vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 2900,00€ Töövahendid 200,00€
Nõukogu (materjalide,töölehtede
printimine, salvestamine
osalejatele)
Koolitajate (kliiniline 2500,00€
logopeed+assistent) töötasud
ja sellega kaasnevad maksud
Raamatupidamis- ja 200,00€
juhtimiskulud
Omafinantseering 1875,00€ Koolitusruumide rent (120 675,00€
tundi)
Koolitusel osaleja omaosalus 1200
(5€ kord)
TULUD KOKKU 4775,00€ KULUD KOKKU 4775,00€
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
“Suhtlemine vajab partnerit!” on programm kuni 5-aastaste kõne arengu mahajäämusega laste
peredele. Projekti eesmärgiks on koolitada peresid olema oma lapse kõnearengu põhiline toetaja.
Programm on välja töötatud koostöös Hanen keskuse 1 ja Toronto Ülikooli logopeedia osakonna
vahel. Programmi rakendatakse 30-liikmelises grupis. Programmi viivad läbi vastavat litsentsi
omavad logopeedid Tartu Ülikooli eripedagoogika üliõpilastest assistentidega.
Planeeritav kursus „Suhtlemine vajab partnerit“ on kolmas. Huvi programmi vastu on olnud väga
suur, tänu Hasartmängumaksunõukogu-poolsele toetusele 2018.a suvel oli omaosalus peredele
jõukohane ning rahalistel põhjustel ei pidanud keegi osalemisest loobuma. 2018.a kevadel mitmed
pered pidid programmis osalemisest loobuma, kuna see oli neile liiga kallis.
10−15% kaheaastastest lastest on sõnavara märksa väiksem kui tavapärase arenguga lastel ning nad
ei kasuta suhtlemisel 2–3sõnalisi ütlusi, mida peetakse selles vanuses oluliseks arengutähiseks 2.
Need lapsed moodustavad alakõnega ja düsleksiaga laste riskirühma. Sekundaarselt võivad nendel
lastel kujuneda käitumisraskused.
Igapäevane logopeediline töö on peamiselt individuaalne, mis on nii aja- kui ressursimahukas.
Vastuvõtule tuleb aga aina enam kõne arengu peetuse või mahajäämusega ja suhtlemisraskustega
lapsi.
Kõne arengu peetusega (edaspidi KAP) laste teraapia on pikaajaline ning selle edukus sõltub suuresti
õigeaegsest sekkumisest ja lapsega tegelemise järjepidevusest. Kõigile peredele pole regulaarne
teraapias käimine kliinikus võimalik (tulenevalt elukohast, rahalistest võimalustest, logopeedide
nappusest tingitud pikkadest ootejärjekordadest 3 4).
Lastega seotud teemade puhul tunnevad lapsevanemad pigem puudust lapse sotsiaalse,
emotsionaalse ja haridusalase arendamisega seotud teadmistest: nii lapse arendamise erinevates
hariduse aspektides (nii reaal- kui humanitaarained) kui ka sotsiaalses ja emotsionaalses arengus
hindab oma teadmisi keskmiseks 30% lapsevanematest.
1
http://www.hanen.org
2
Desmarais et al., 2008; Hawa & Spanoudis, 2014 viid. Padrik, Hallap, Raudik, 2016
3
2016, Kivi, S, “Minister: on suur puudus tugispetsialistidest”, ERR
4
2015, Aljas,R, “Logopeedide ja eripedagoogide puudus aina süveneb”, Eesti Päevaleht
Eelpoolöeldust tulenevalt näeme aina kasvavat vajadust vanemate teraapiasse kaasamise järele,
kuna:
1. vanema ja lapse vaheline side toetab teraapiat - laps õpib paremini, kuna vanem on
turvaline suhtluspartner;
2. kodune keskkond on lapsele turvalisem kui logopeedi kabinet;
3. kõnearendus toimub igapäevaselt igapäevaste loomulike tegevuste käigus;
4. grupi tugi vanematele - kogemuste jagamine ja teiste kogemuste pealt õppimine;
5. vanema motiveerimine ja enesekindluse tõstmine - vanemal on rakse oma KAP või ASH
lapsega suhelda, programmi kaudu saab tuge, uusi oskusi, rohkem motivatsiooni ja siis
on ka lapsel suurem võimalus õppida;
6. Teadaolevalt Eestis ei ole laste kõne ja suhtlemisoskuste arengut toetavaid
pereprogramme;
7. vanemate süsteemne nõustamine grupis on vähem kulukas kui nende nõustamine
individuaalselt, kuna kõne ja suhtlemise arengu toetamine väikelapseeas võimaldab
vähendada edasist intensiivsema sekkumise vajadust.
Väljatoodust lähtudes pakume Kõneravi OÜ-s (Logopeediakliinik) KAP laste vanematele Hanen
keskuse poolt koostatud programmi “Suhtlemine vajab partnerit” (It Takes Two to Talk). Programmi
viib läbi kliiniline logopeed Liis Themas, kes on läbinud Hanen-teraapia koolituse ning kellel on
olemas vastav sertifikaat. Assistendiks on Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilane.
Lastevanemate ning nende tugivõrgustike informeerimine haridusasutuste, perearstikeskuste ja
sotisaalmeedia vahendusel on taganud suure huvi vanemlusprogrammis osalemise vastu.
Osalemisaktiivsus on sõltunud Hasartmängumaksunõukogu toetusest – toetuse eraldamise järel ei
pidanud keegi rahalistel põhjustel osalemisest loobuma.
Teavitustöö, erinevate reklaamikanalite kasutamise eesmärgiks on programmi jätkusuutlikkus – info
olemasolul leiavad vajajad teenuse üles
Nii vanemate kui ka logopeedi poolt osutatavad sekkumised parandasid uuringute kohaselt
ekspressiivse kõne oskusi kõnehilistumisega lastel. Siiski tegid suuremaid edusamme need lapsed,
kelle puhul sekkumist teostasid vanemad.
Vanematepoolne sekkumine oli eriti tõhus, kui nad läbisid eelnevalt kolm kuud kestva koolituse, mis
sisaldas struktureeritud loenguid ja töötubasid, strateegiate tutvustamist, rollimänge, juhendamist
ja tagasisidestamist 5. Hanen programmides on kõik nimetatud võtted esindatud.
Kuna kõne on valdkond, mis kõiki arenguvaldkondi integreerib 6, on väga oluline kõnearendust
toetavate tegevustega alustada varases eas.
5
2016 DeVeney ja Hagman
6
2009 Häidkind, Kuusik,
Kõne ja suhtlemisoskuse arendamine eeldab spetsiaalsete situatsioonide loomist, kus laps oma
tarvete rahuldamiseks on sunnitud täiskasvanu, hiljem ka eakaaslaste, poole pöörduma
(töövahendi, abi jne. küsimine). Lapsega suhtlemisel tuleb arvestada tema kõne tasemega,
vajadusel kombineeritakse verbaalne suhtlemine mitteverbaalse suhtlemise vahenditega (osutav
žest, lihtsustatud viibe). Kui verbaalne suhtlemine osutub võimatuks, tuleb laps varustada
mitteverbaalsete /alternatiivsete suhtlemisvahenditega (viipekeel, lihtsustatud viiped,
piktogrammide kasutamine) 7.
Kui last ümbritsevad täiskasvanud ei arvesta tema kõnemõistmise arengu taset, ei saa last kõne abil
reguleerida ja tajutav kõne ei ole talle mudeliks, millele toetudes oma kõne üles ehitada 8, seetõttu
on logopeedi ülesanne nõustada lapsega tegelevaid spetsialiste ja vanemaid konkreetse lapse
iseärasusi ja arengut toetava keskkonna loomisel 9. Suhtlemise motiiv tekib ühise tegevuse (sh
õpitegevuse) või mängu (sh didaktilise) käigus. Järelikult peab kõnearendus olema mänguline ja
rajanema ühistegevustele (täiskasvanu – laps; laps – laps(ed)) 10.
7
2009 Häidkind, Kuusik,
8
2016, Padrik, Pille Häidkind, Ülle Kuusik, Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava
9
2009, Gleason, Ratner; 2003, Ritterfeld,
10
2016, Padrik, Pille Häidkind, Ülle Kuusik, Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava
2. Projekti eesmärgid
Varajane märkamine ja sekkumine on imikutele ja väikelastele ning nende peredele mõeldud
teenuste/võimaluste kogum, mida pakutakse perede palvel ja mis hõlmab kõiki lapse erivajadusega
seotud tegevusi, mis11:
● kindlustavad ja tõhustavad lapse arengut;
● tugevdavad pere pädevusi;
● edendavad lapse ja pere sotsiaalset kaasatust.
Projektile aluseks oleva programmi peamiseks eesmärgiks on pakkuda intensiivset, perekeskset
varajast sekkumist kõne ja suhtlemisoskuste arendamisse, mis oleks teaduspõhine alternatiiv
traditsioonilisele üks-ühele logopeedilisele teraapiale.
Koolitades vanemaid olema lapse kõnearengu põhiline toetaja, loodame täita järgmisi eesmärke:
1. Lapse abivajaduse süvenemise ärahoidmine, võimalike vaimse tervise kõrvalekallete
peatamine või pidurdamine ning sellest tulenevalt edasise intensiivsema sekkumise vajaduse
vähendamine.
2. Pakkuda vanematele vahendeid, strateegiaid ja toetust, mida nad vajavad, et aidata
oma lastel saavutada maksimaalne kommunikatiivne potentsiaal.
3. Nõustamine ja konsultatiivne abi perele:
a) Anda vanematele ja hooldajatele olulist informatsiooni lapse kõne arengu
seaduspärasustest ja vanemate rollist kõne arendamisel.
b) Pakkuda vanematele logopeedi tuge ja nõustamist ning lisaks väärtuslikku tuge
teistelt programmis osalevatelt vanematelt, kes kogevad sarnaseid väljakutseid
c) Jõustada vanemaid, et nad suudaksid aidata oma lapsel saavutada järgmisi
eesmärke:
• paranenud sotsiaalne kommunikatsioon ja vooruvahetustega suhtlemine;
• paranenud mänguoskused;
• paranenud imiteerimisoskused
3. Projekti sihtgrupp
Kõne arengu hilistumisega väikelaste (kuni 5-aastased) pered ja nende tugivõrgustik (vanavanemad,
lapsehoidjad)
11
Varajane sekkumine ja märkamine 2005-2010. Euroopa Eripedagoogika Arendamise
Agentuur) https://www.european-agency.org/sites/default/files/early-childhood-intervention-
progress-anddevelopments_ECI-report-ET.pdf
4. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Vanemad ja hooldajad saavad teadmisi lapse kõne arengu seaduspärasustest ja vanemate rollist
kõne arendamisel. Lisaks õpivad vanemad, millised suhtlemise strateegiad on kõige sobilikumad ja
olulisemad just nende lapse suhtlemise stiili ja kõnearengu taseme korral ning kuidas neid
strateegiad püsivalt igapäevategevuste raames oma lapsega suhtlemisel rakendada. Saadud
teadmiste abil mõistavad vanemad paremini, millisel suhtlemise tasemel on tema laps ning oskavad
lähtuvalt sellest seada realistlikke eesmärke. Samuti toetab see vanemate oskust märgata lapse
suhtlusviise.
Vanemad saavad teada, milliseid keelelisi strateegiaid kasutada, et toetada lapse ekspressiivse ja
impressiivse kõne arengut; kuidas kohandada mängusituatsioone, raamatute vaatamist ja muusikat
hõlmavaid tegevusi viisil, mis toetaks lapse aktiivset osalust tegevuses ning aitaks arendada keelelisi
oskusi.
Logopeediga koostöös seatakse lapsele kommunikatsiooni eesmärgid, mida vajadusel programmi
kulgedes kohandatakse. Nendest eesmärkidest ning lapse suhtlemise stiilist ja tasemest lähtuvalt
õpivad vanemad spetsiifilisi strateegiad rakendama paindlikult igapäevaste tegevuste käigus nii, et
sellisel viisil toimimine muutuks vanema ja lapse omavahelises suhtlemise loomulikuks osaks. Kuna
strateegiate efektiivne ja pidev kasutamine on lapse arengus kriitilise tähtsusega, siis
videotagasiside omab olulist rolli abistamaks vanematel kohandada oma suhtluskäitumist
(interactive behaviour). Videotagasiside jooksul keskendutakse a) vanema juhendamisele tegevuse
ajal, et aidata tal strateegiaid edukalt rakendada; b) vanema teadlikkuse tõstmisele -
videosalvestuse vaatamise ajal suunab logopeed arutelu selliselt, et vanem märkaks oma
suhtluskäitumist ning selle mõju lapsele. Lisaks annab logopeed tagasisidet vanema strateegiate
kasutamisele ning aitab selgitada välja metakognitiivseid viise, kuidas strateegiate rakendamine
oleks vanemal pidevalt meeles.
Oodatavad mõõdetavad tulemused:
1. Muutused vanemate oskustes:
a) Vanemad dikteerivad vähem oma lapse tegevust.
b) Vanemad reageerivad sagedamini lapse suhtlusalgatustele
c) Vanemad kasutavad lapsega suheldes lihtsamat keelt ning räägivad aeglasemalt
d) Vanemad kasutavad lapsega suheldes tihti programmi käigus õpitud spetsiifilisi
strateegiad,
e) Vanemad reageerivad tundlikumalt ja teadlikumalt lapse suhtlusalgatustele ‘
f) Programmides osalemine vähendab vanemate ärevust seoses lapse arenguga.
2. Muutused laste käitumises ja kõnes:
a) Paranevad laste oskused jagada tähelepanu, väljendada oma vajadusi.
b) Toimub sotsiaalsete oskuste areng. Pikeneb jagatud tähelepanu periood ning paranevad
vooruvahetusoskused.
c) Suureneb laste sõnavara maht ning lapsed kasutavad rohkem erinevat liiki sõnu
(nimisõnad, tegusõnad jne).
d) Lapsed hakkavad rohkem kasutama mitmest sõnast koosnevaid lausungeid.
e) Lapsed hakkavad rohkem kasutama sõnu, mida vanemad interaktsiooni käigus
sihipäraselt ja mitmeid kordi (nii struktureeritud kui ka vaba mängu käigus) kasutavad
f) Paranevad laste hääldusoskused.
Programmi efektiivsuse hindamise protseduur:
Programmieelse konsultatsiooni ajal filmitakse vanema ja lapse omavahelist suhtlemist 15 minuti
jooksul. Vanemad allkirjastavad enne kirjaliku nõusoleku ning annavad programmi juhendavale
logopeedile loa ennast ja last filmida ning kasutada videot programmi efektiivsuse hindamisel.
Vanema ja lapse filmimine on osaliselt struktureeritud. Vanemale antakse kolm gruppi
mänguasju,
mis on paigutatud põrandale väikeste vahedega. Mänguasjadeks on talumaja ja loomad,
sööginõud ja kaks riietatud nukku ning mänguautod, klotsid ja järelkäru. Mänguasjad on valitud
põhimõttega, et vanema ja lapse vahelisest suhtlusest tuleksid välja kindlad omadused ja
oskused, mida hinnatakse. Iga mänguasjakomplektiga mängimist filmitakse 5 minutit. Vanemaid
julgustatakse tegutsema lapsega nii nagu nad seda tavaliselt teevad. Videomaterjali põhjal
kodeerib programmi juhendav logopeed tulemused vaatlusvormi alusel. Hindamise reliaabluse
tõstmiseks kodeerib tulemused ka vastava koolituse läbinud programmi assistent. Lisaks
täidetakse koos vanemaga küsimustik lapse mänguoskuste taseme määramiseks.
Peale programmi läbimist teostatakse uus filmimine. Video tegemine toimub samamoodi nagu
esimesel korral. Programmi juhendav logopeed ning koolitatud assistent kodeerivad tulemused
uuesti ning kahe vaatlusvormi alusel võrreldakse muutusi lapse ning vanema käitumises ja
oskustes. Samuti täidetakse koos vanemaga uuesti küsimustik lapse mänguoskuste taseme
kohta. Küsimustikku võrreldakse programmieelsel konsultatsioonil täidetud küsimustikuga.
5. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
I. Materjalide ettevalmistus ja huvigruppide teavitamine erinevaid (reklaami)kanaleid
kasutades (jaanuar 2019 – aprill 2019)
II. Programmi rakendamine
9 grupikohtumist (1 programmi tutvustav kohtumine, 8 grupikohtumist programmiga liitunud
vanematele), 4 individuaalset perekohtumist (1 programmieelne, 3 videotagasiside
konsultatsiooni).
Programmi kestus: 15 nädalat (146 h):
1. nädal: Tutvustav grupikohtumine, kus antakse infot programmi kohta (4h sissejuhatav
kohtumine +2h grupi komplekteerimine)
2. nädal: Iga perega individuaalne programmieelne konsultatsioon (hinnatakse lapse ja pere
sobivust programmi, lapse kõnearengu taset ning täidetakse vajalik dokumentatsioon)
3. nädal: Individuaalsete konsultatsioonide kokkuvõtete tegemine (9h)
4. nädal: Esimene grupikohtumine (Luba lapsel juhtida) (6h)
5. nädal: Teine grupikohtumine (Järgi lapse algatusi) (6h)
6. nädal: Esimene individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (1,5h*10=15h)
7. nädal: Kolmas grupikohtumine (Võta vooru, et suhtlust ülal hoida) (6h)
8. nädal: Neljas grupikohtumine (Lisa suhtlemisel keelelisi vahendeid, et aidata oma lapsel end
väljendada) (6h)
9. nädal: Viies grupikohtumine (Lisa keelelisi vahendeid, et aidata lapsel mõista teda ümbritsevat
maailma) (6h)
10. nädal: Teine individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (15h)
11. nädal: Kuues grupikohtumine (Mängime!) (6h)
12. nädal: Seitsmes grupikohtumine (Vaatame raamatuid!) (6h)
13. nädal: Kolmas individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (15h)
14. nädal: Kaheksas grupikohtumine (Liigume edasi koos muusikaga!) (6h)
15. nädal: Kokkuvõtte, raportite tegemine ja tulemuslikkuse hindamine (6h+12h)
III. Projekti kokkuvõtete tegemine: aprill 2019