dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 21. november 2018
Viit
3-1/3652
Registreeritud
21. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kõneravi OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. detsember 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf407 KB
  • 📎GarantiikiriKonearengu.bdoc102 KB
  • 📎Suhtlemine vajab partnerit.bdoc239 KB

Sisu (failidest)

From: Riin Naestema <[email protected]> Sent: Wednesday, November 21, 2018 6:56 AM To: Merit Havi <[email protected]> Subject: Hasartmängumaksunõukogule taotlus Tere! Saadan taotluse ja garantiikirja kõnearengu hilistumisega väikelaste peredele suunatud vanemlusprogrammi toetuseks. Lugupidamisega Riin Naesema Kõneravi OÜ Garantiikiri Kõneravi OÜ ( reg . kood 11056 481 ) tasub kõnearengu hilistumisega väikelaste vanematele suunatud projekti „Suhtlemine vajab partnerit“ ruumikasutusega seotud kulud nii grupi- kui individuaalkohtumiste läbiviimisel 675,00 € (kuussada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti) ulatuses 21.11.2108 Riin Naestema Kõneravi OÜ HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Kõneravi OÜ Tervishoiuasutus tegevusloaga: L04114 Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Kõneravi OÜ 3. Registrikood 11056481 4. Juriidiline aadress Koidu 35, Tallinn 5. Postiaadress Koidu 35, Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE612200221035784581, Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Riin Naestema, juhataja *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Riin Naestema 9. Telefon 55680010 10. E-posti aadress riin@logopeed 11. Projekti nimetus “Suhtlemine vajab partnerit!” - programm kuni 5-aastaste kõne arengu hilistumisega väikelaste peredele, et koolitada neid olema lapse kõnearengu põhiline toetaja 12. Toetuse kasutamise ajavahemik Jaanuar 2019 – aprill 2018 13. Projekti üldmaksumus 4775,00 € 14. Hasartmängumaksu 2900,00€ Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 1875,00€ 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Riin Naestema Allkirjastatud digitaalselt 20.11.2018 Kõneravi OÜ juhataja NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate summa summa / lõikes) vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 2900,00€ Töövahendid 200,00€ Nõukogu (materjalide,töölehtede printimine, salvestamine osalejatele) Koolitajate (kliiniline 2500,00€ logopeed+assistent) töötasud ja sellega kaasnevad maksud Raamatupidamis- ja 200,00€ juhtimiskulud Omafinantseering 1875,00€ Koolitusruumide rent (120 675,00€ tundi) Koolitusel osaleja omaosalus 1200 (5€ kord) TULUD KOKKU 4775,00€ KULUD KOKKU 4775,00€ HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte “Suhtlemine vajab partnerit!” on programm kuni 5-aastaste kõne arengu mahajäämusega laste peredele. Projekti eesmärgiks on koolitada peresid olema oma lapse kõnearengu põhiline toetaja. Programm on välja töötatud koostöös Hanen keskuse 1 ja Toronto Ülikooli logopeedia osakonna vahel. Programmi rakendatakse 30-liikmelises grupis. Programmi viivad läbi vastavat litsentsi omavad logopeedid Tartu Ülikooli eripedagoogika üliõpilastest assistentidega. Planeeritav kursus „Suhtlemine vajab partnerit“ on kolmas. Huvi programmi vastu on olnud väga suur, tänu Hasartmängumaksunõukogu-poolsele toetusele 2018.a suvel oli omaosalus peredele jõukohane ning rahalistel põhjustel ei pidanud keegi osalemisest loobuma. 2018.a kevadel mitmed pered pidid programmis osalemisest loobuma, kuna see oli neile liiga kallis. 10−15% kaheaastastest lastest on sõnavara märksa väiksem kui tavapärase arenguga lastel ning nad ei kasuta suhtlemisel 2–3sõnalisi ütlusi, mida peetakse selles vanuses oluliseks arengutähiseks 2. Need lapsed moodustavad alakõnega ja düsleksiaga laste riskirühma. Sekundaarselt võivad nendel lastel kujuneda käitumisraskused. Igapäevane logopeediline töö on peamiselt individuaalne, mis on nii aja- kui ressursimahukas. Vastuvõtule tuleb aga aina enam kõne arengu peetuse või mahajäämusega ja suhtlemisraskustega lapsi. Kõne arengu peetusega (edaspidi KAP) laste teraapia on pikaajaline ning selle edukus sõltub suuresti õigeaegsest sekkumisest ja lapsega tegelemise järjepidevusest. Kõigile peredele pole regulaarne teraapias käimine kliinikus võimalik (tulenevalt elukohast, rahalistest võimalustest, logopeedide nappusest tingitud pikkadest ootejärjekordadest 3 4). Lastega seotud teemade puhul tunnevad lapsevanemad pigem puudust lapse sotsiaalse, emotsionaalse ja haridusalase arendamisega seotud teadmistest: nii lapse arendamise erinevates hariduse aspektides (nii reaal- kui humanitaarained) kui ka sotsiaalses ja emotsionaalses arengus hindab oma teadmisi keskmiseks 30% lapsevanematest. 1 http://www.hanen.org 2 Desmarais et al., 2008; Hawa & Spanoudis, 2014 viid. Padrik, Hallap, Raudik, 2016 3 2016, Kivi, S, “Minister: on suur puudus tugispetsialistidest”, ERR 4 2015, Aljas,R, “Logopeedide ja eripedagoogide puudus aina süveneb”, Eesti Päevaleht Eelpoolöeldust tulenevalt näeme aina kasvavat vajadust vanemate teraapiasse kaasamise järele, kuna: 1. vanema ja lapse vaheline side toetab teraapiat - laps õpib paremini, kuna vanem on turvaline suhtluspartner; 2. kodune keskkond on lapsele turvalisem kui logopeedi kabinet; 3. kõnearendus toimub igapäevaselt igapäevaste loomulike tegevuste käigus; 4. grupi tugi vanematele - kogemuste jagamine ja teiste kogemuste pealt õppimine; 5. vanema motiveerimine ja enesekindluse tõstmine - vanemal on rakse oma KAP või ASH lapsega suhelda, programmi kaudu saab tuge, uusi oskusi, rohkem motivatsiooni ja siis on ka lapsel suurem võimalus õppida; 6. Teadaolevalt Eestis ei ole laste kõne ja suhtlemisoskuste arengut toetavaid pereprogramme; 7. vanemate süsteemne nõustamine grupis on vähem kulukas kui nende nõustamine individuaalselt, kuna kõne ja suhtlemise arengu toetamine väikelapseeas võimaldab vähendada edasist intensiivsema sekkumise vajadust. Väljatoodust lähtudes pakume Kõneravi OÜ-s (Logopeediakliinik) KAP laste vanematele Hanen keskuse poolt koostatud programmi “Suhtlemine vajab partnerit” (It Takes Two to Talk). Programmi viib läbi kliiniline logopeed Liis Themas, kes on läbinud Hanen-teraapia koolituse ning kellel on olemas vastav sertifikaat. Assistendiks on Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilane. Lastevanemate ning nende tugivõrgustike informeerimine haridusasutuste, perearstikeskuste ja sotisaalmeedia vahendusel on taganud suure huvi vanemlusprogrammis osalemise vastu. Osalemisaktiivsus on sõltunud Hasartmängumaksunõukogu toetusest – toetuse eraldamise järel ei pidanud keegi rahalistel põhjustel osalemisest loobuma. Teavitustöö, erinevate reklaamikanalite kasutamise eesmärgiks on programmi jätkusuutlikkus – info olemasolul leiavad vajajad teenuse üles Nii vanemate kui ka logopeedi poolt osutatavad sekkumised parandasid uuringute kohaselt ekspressiivse kõne oskusi kõnehilistumisega lastel. Siiski tegid suuremaid edusamme need lapsed, kelle puhul sekkumist teostasid vanemad. Vanematepoolne sekkumine oli eriti tõhus, kui nad läbisid eelnevalt kolm kuud kestva koolituse, mis sisaldas struktureeritud loenguid ja töötubasid, strateegiate tutvustamist, rollimänge, juhendamist ja tagasisidestamist 5. Hanen programmides on kõik nimetatud võtted esindatud. Kuna kõne on valdkond, mis kõiki arenguvaldkondi integreerib 6, on väga oluline kõnearendust toetavate tegevustega alustada varases eas. 5 2016 DeVeney ja Hagman 6 2009 Häidkind, Kuusik, Kõne ja suhtlemisoskuse arendamine eeldab spetsiaalsete situatsioonide loomist, kus laps oma tarvete rahuldamiseks on sunnitud täiskasvanu, hiljem ka eakaaslaste, poole pöörduma (töövahendi, abi jne. küsimine). Lapsega suhtlemisel tuleb arvestada tema kõne tasemega, vajadusel kombineeritakse verbaalne suhtlemine mitteverbaalse suhtlemise vahenditega (osutav žest, lihtsustatud viibe). Kui verbaalne suhtlemine osutub võimatuks, tuleb laps varustada mitteverbaalsete /alternatiivsete suhtlemisvahenditega (viipekeel, lihtsustatud viiped, piktogrammide kasutamine) 7. Kui last ümbritsevad täiskasvanud ei arvesta tema kõnemõistmise arengu taset, ei saa last kõne abil reguleerida ja tajutav kõne ei ole talle mudeliks, millele toetudes oma kõne üles ehitada 8, seetõttu on logopeedi ülesanne nõustada lapsega tegelevaid spetsialiste ja vanemaid konkreetse lapse iseärasusi ja arengut toetava keskkonna loomisel 9. Suhtlemise motiiv tekib ühise tegevuse (sh õpitegevuse) või mängu (sh didaktilise) käigus. Järelikult peab kõnearendus olema mänguline ja rajanema ühistegevustele (täiskasvanu – laps; laps – laps(ed)) 10. 7 2009 Häidkind, Kuusik, 8 2016, Padrik, Pille Häidkind, Ülle Kuusik, Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava 9 2009, Gleason, Ratner; 2003, Ritterfeld, 10 2016, Padrik, Pille Häidkind, Ülle Kuusik, Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava 2. Projekti eesmärgid Varajane märkamine ja sekkumine on imikutele ja väikelastele ning nende peredele mõeldud teenuste/võimaluste kogum, mida pakutakse perede palvel ja mis hõlmab kõiki lapse erivajadusega seotud tegevusi, mis11: ● kindlustavad ja tõhustavad lapse arengut; ● tugevdavad pere pädevusi; ● edendavad lapse ja pere sotsiaalset kaasatust. Projektile aluseks oleva programmi peamiseks eesmärgiks on pakkuda intensiivset, perekeskset varajast sekkumist kõne ja suhtlemisoskuste arendamisse, mis oleks teaduspõhine alternatiiv traditsioonilisele üks-ühele logopeedilisele teraapiale. Koolitades vanemaid olema lapse kõnearengu põhiline toetaja, loodame täita järgmisi eesmärke: 1. Lapse abivajaduse süvenemise ärahoidmine, võimalike vaimse tervise kõrvalekallete peatamine või pidurdamine ning sellest tulenevalt edasise intensiivsema sekkumise vajaduse vähendamine. 2. Pakkuda vanematele vahendeid, strateegiaid ja toetust, mida nad vajavad, et aidata oma lastel saavutada maksimaalne kommunikatiivne potentsiaal. 3. Nõustamine ja konsultatiivne abi perele: a) Anda vanematele ja hooldajatele olulist informatsiooni lapse kõne arengu seaduspärasustest ja vanemate rollist kõne arendamisel. b) Pakkuda vanematele logopeedi tuge ja nõustamist ning lisaks väärtuslikku tuge teistelt programmis osalevatelt vanematelt, kes kogevad sarnaseid väljakutseid c) Jõustada vanemaid, et nad suudaksid aidata oma lapsel saavutada järgmisi eesmärke: • paranenud sotsiaalne kommunikatsioon ja vooruvahetustega suhtlemine; • paranenud mänguoskused; • paranenud imiteerimisoskused 3. Projekti sihtgrupp Kõne arengu hilistumisega väikelaste (kuni 5-aastased) pered ja nende tugivõrgustik (vanavanemad, lapsehoidjad) 11 Varajane sekkumine ja märkamine 2005-2010. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur) https://www.european-agency.org/sites/default/files/early-childhood-intervention- progress-anddevelopments_ECI-report-ET.pdf 4. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Vanemad ja hooldajad saavad teadmisi lapse kõne arengu seaduspärasustest ja vanemate rollist kõne arendamisel. Lisaks õpivad vanemad, millised suhtlemise strateegiad on kõige sobilikumad ja olulisemad just nende lapse suhtlemise stiili ja kõnearengu taseme korral ning kuidas neid strateegiad püsivalt igapäevategevuste raames oma lapsega suhtlemisel rakendada. Saadud teadmiste abil mõistavad vanemad paremini, millisel suhtlemise tasemel on tema laps ning oskavad lähtuvalt sellest seada realistlikke eesmärke. Samuti toetab see vanemate oskust märgata lapse suhtlusviise. Vanemad saavad teada, milliseid keelelisi strateegiaid kasutada, et toetada lapse ekspressiivse ja impressiivse kõne arengut; kuidas kohandada mängusituatsioone, raamatute vaatamist ja muusikat hõlmavaid tegevusi viisil, mis toetaks lapse aktiivset osalust tegevuses ning aitaks arendada keelelisi oskusi. Logopeediga koostöös seatakse lapsele kommunikatsiooni eesmärgid, mida vajadusel programmi kulgedes kohandatakse. Nendest eesmärkidest ning lapse suhtlemise stiilist ja tasemest lähtuvalt õpivad vanemad spetsiifilisi strateegiad rakendama paindlikult igapäevaste tegevuste käigus nii, et sellisel viisil toimimine muutuks vanema ja lapse omavahelises suhtlemise loomulikuks osaks. Kuna strateegiate efektiivne ja pidev kasutamine on lapse arengus kriitilise tähtsusega, siis videotagasiside omab olulist rolli abistamaks vanematel kohandada oma suhtluskäitumist (interactive behaviour). Videotagasiside jooksul keskendutakse a) vanema juhendamisele tegevuse ajal, et aidata tal strateegiaid edukalt rakendada; b) vanema teadlikkuse tõstmisele - videosalvestuse vaatamise ajal suunab logopeed arutelu selliselt, et vanem märkaks oma suhtluskäitumist ning selle mõju lapsele. Lisaks annab logopeed tagasisidet vanema strateegiate kasutamisele ning aitab selgitada välja metakognitiivseid viise, kuidas strateegiate rakendamine oleks vanemal pidevalt meeles. Oodatavad mõõdetavad tulemused: 1. Muutused vanemate oskustes: a) Vanemad dikteerivad vähem oma lapse tegevust. b) Vanemad reageerivad sagedamini lapse suhtlusalgatustele c) Vanemad kasutavad lapsega suheldes lihtsamat keelt ning räägivad aeglasemalt d) Vanemad kasutavad lapsega suheldes tihti programmi käigus õpitud spetsiifilisi strateegiad, e) Vanemad reageerivad tundlikumalt ja teadlikumalt lapse suhtlusalgatustele ‘ f) Programmides osalemine vähendab vanemate ärevust seoses lapse arenguga. 2. Muutused laste käitumises ja kõnes: a) Paranevad laste oskused jagada tähelepanu, väljendada oma vajadusi. b) Toimub sotsiaalsete oskuste areng. Pikeneb jagatud tähelepanu periood ning paranevad vooruvahetusoskused. c) Suureneb laste sõnavara maht ning lapsed kasutavad rohkem erinevat liiki sõnu (nimisõnad, tegusõnad jne). d) Lapsed hakkavad rohkem kasutama mitmest sõnast koosnevaid lausungeid. e) Lapsed hakkavad rohkem kasutama sõnu, mida vanemad interaktsiooni käigus sihipäraselt ja mitmeid kordi (nii struktureeritud kui ka vaba mängu käigus) kasutavad f) Paranevad laste hääldusoskused. Programmi efektiivsuse hindamise protseduur: Programmieelse konsultatsiooni ajal filmitakse vanema ja lapse omavahelist suhtlemist 15 minuti jooksul. Vanemad allkirjastavad enne kirjaliku nõusoleku ning annavad programmi juhendavale logopeedile loa ennast ja last filmida ning kasutada videot programmi efektiivsuse hindamisel. Vanema ja lapse filmimine on osaliselt struktureeritud. Vanemale antakse kolm gruppi mänguasju, mis on paigutatud põrandale väikeste vahedega. Mänguasjadeks on talumaja ja loomad, sööginõud ja kaks riietatud nukku ning mänguautod, klotsid ja järelkäru. Mänguasjad on valitud põhimõttega, et vanema ja lapse vahelisest suhtlusest tuleksid välja kindlad omadused ja oskused, mida hinnatakse. Iga mänguasjakomplektiga mängimist filmitakse 5 minutit. Vanemaid julgustatakse tegutsema lapsega nii nagu nad seda tavaliselt teevad. Videomaterjali põhjal kodeerib programmi juhendav logopeed tulemused vaatlusvormi alusel. Hindamise reliaabluse tõstmiseks kodeerib tulemused ka vastava koolituse läbinud programmi assistent. Lisaks täidetakse koos vanemaga küsimustik lapse mänguoskuste taseme määramiseks. Peale programmi läbimist teostatakse uus filmimine. Video tegemine toimub samamoodi nagu esimesel korral. Programmi juhendav logopeed ning koolitatud assistent kodeerivad tulemused uuesti ning kahe vaatlusvormi alusel võrreldakse muutusi lapse ning vanema käitumises ja oskustes. Samuti täidetakse koos vanemaga uuesti küsimustik lapse mänguoskuste taseme kohta. Küsimustikku võrreldakse programmieelsel konsultatsioonil täidetud küsimustikuga. 5. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses I. Materjalide ettevalmistus ja huvigruppide teavitamine erinevaid (reklaami)kanaleid kasutades (jaanuar 2019 – aprill 2019) II. Programmi rakendamine 9 grupikohtumist (1 programmi tutvustav kohtumine, 8 grupikohtumist programmiga liitunud vanematele), 4 individuaalset perekohtumist (1 programmieelne, 3 videotagasiside konsultatsiooni). Programmi kestus: 15 nädalat (146 h): 1. nädal: Tutvustav grupikohtumine, kus antakse infot programmi kohta (4h sissejuhatav kohtumine +2h grupi komplekteerimine) 2. nädal: Iga perega individuaalne programmieelne konsultatsioon (hinnatakse lapse ja pere sobivust programmi, lapse kõnearengu taset ning täidetakse vajalik dokumentatsioon) 3. nädal: Individuaalsete konsultatsioonide kokkuvõtete tegemine (9h) 4. nädal: Esimene grupikohtumine (Luba lapsel juhtida) (6h) 5. nädal: Teine grupikohtumine (Järgi lapse algatusi) (6h) 6. nädal: Esimene individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (1,5h*10=15h) 7. nädal: Kolmas grupikohtumine (Võta vooru, et suhtlust ülal hoida) (6h) 8. nädal: Neljas grupikohtumine (Lisa suhtlemisel keelelisi vahendeid, et aidata oma lapsel end väljendada) (6h) 9. nädal: Viies grupikohtumine (Lisa keelelisi vahendeid, et aidata lapsel mõista teda ümbritsevat maailma) (6h) 10. nädal: Teine individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (15h) 11. nädal: Kuues grupikohtumine (Mängime!) (6h) 12. nädal: Seitsmes grupikohtumine (Vaatame raamatuid!) (6h) 13. nädal: Kolmas individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (15h) 14. nädal: Kaheksas grupikohtumine (Liigume edasi koos muusikaga!) (6h) 15. nädal: Kokkuvõtte, raportite tegemine ja tulemuslikkuse hindamine (6h+12h) III. Projekti kokkuvõtete tegemine: aprill 2019
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →