From: Riin Naestema <
[email protected]>
Sent: Wednesday, November 21, 2018 6:52 AM
To: Merit Havi <
[email protected]>
Subject: Hasartmängumaksunõukogule taotlus
Tere!
Saadan taotluse ning garantiikirja pervasiivsete arenguhäirete ja sotsiaalse
kommunikatsiooniprobleemidega väikelaste vanematele suunatud programmi toetuseks.
Lugupidamisega
Riin Naestema
Kõneravi OÜ
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse ☐ Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv)
X Sotsiaalministeeriumile
☐ Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
☐ Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Kõneravi OÜ (Logopeediakliinik), Tervishoiuasutus tegevusloaga: L04114
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui
toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Kõneravi OÜ
3. Registrikood 11056481
4. Juriidiline aadress Koidu 35, Tallinn
5. Postiaadress Koidu 35, Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE612200221035784581, Swedbank
7. Esindaja nimi ja ametikoht Riin Naestema, Kliiniline logopeed 8, Juhataja,
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Riin Naestema
9. Telefon 55680010
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus “Enam kui sõnad!” - programm kuni 6-aastaste
autismispektri- ja sotsiaalse kommunikatsioonihäirega
laste peredele, et koolitada neid olema lapse kõnearengu
põhiline toetaja
12. Toetuse kasutamise ajavahemik Jaanuar 2019 –märts 2019
13. Projekti üldmaksumus 4775,00€
(neli tuhat seitsesada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti)
14. Hasartmängumaksu 2900,00€
(kaks tuhat üheksasada eurot ja 00 senti)
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 1875,00€
(üks tuhat kahekasada seitsekümmend viis eurot ja 00
senti);
16. Kaasfinantseeringute summa
1. KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
●
LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
a)
b) x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Riin Naestema allikrjastatud digitaalselt 20.11.2018
Kõneravi OÜ juhataja
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta
tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa
summa summa
(finantseerijate lõikes)
/vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 2900,00€ Programmiks vajalikud 200,00€
Nõukogu töövahendid (töölehtede
printimine, tahvel,
videokaamera, projektor)
Koolitajate (kliiniline 2500,00€
logopeed+assistent) töötasud
ja sellega kaasnevad maksud
Raamatupidamis- ja 200,00€
juhtimiskulud
Omafinantseering 18,0075€ Koolitusruumide rent (120 675,00€
tundi)
Koolitusel osaleja omaosalus 1200,00€
(5€ kord)
TULUD KOKKU 5715€ KULUD KOKKU 5715€
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
“Enam kui sõnad!” on programm kuni 6-aastaste autismispektri- ja sotsiaalse
kommunikatsioonihäirega laste peredele, mille eesmärgiks on koolitada vanemaid olema
lapse kõnearengu peamiseks toetajaks. Programm on välja töötatud Hanen keskuse 1 ja Toronto
Ülikooli logopeedia osakonna vahelises koostöös. Programmi rakendatakse 30-liikmelises
grupis. Programmi viib läbi vastavat litsentsi omav logopeed koos assistendiga (Tartu Ülikooli
eripedagoogika osakonna üliõpilane).
Programmi on eelnevalt Eestis läbi viidud kahel korral. Huvi programmi vastu on olnud väga
kõrge, kuid osalemisel on olnud takistuseks maksumus. 2018.a sügisel toetas
Hasartmängmaksunõukogu programmi, mistõttu omaosaluse tasu oli peredele jõukohane ning
maksumuse pärast ei pidanud keegi loobuma.
Tänapäeval puudutab autismispektrihäire (edaspidi ASH) Euroopas hinnanguliselt 0,620,70%
elanikkonnast, kuigi viimased ulatuslikud uuringud on andnud tulemuseks 1-2%. Viimase 30 a
jooksul on ASH juhtumeid registreeritud aina enam 2. Eeldades, et Eesti noorte psüühikahäirete
levimus ei erine oluliselt muust Euroopast, saab metaanalüüsi (Wittchen et al., 2011) põhjal
teha Eesti kohta järgmised hinnangud: pervasiivsete häiretega lapsi on ca 1600 (0,6%) 3.
On tõestatud, et varajane sekkumine tagab autismispektrihäirega lastel parimad tulemused,
seega on äärmiselt oluline autismi tuvastamine võimalikult varajases eas. Eeldatakse, et
pakkudes lastele teraapiat eas, kus nende aju on õppimisele väga vastuvõtlik, võime muuta
autismihäire kulgu 4. Teadusuuringutest järeldub, et autismispektrihäirega laste kõne areng on
kiireim ja enim mõjutatav enne 6 aastaseks saamist (Lowry, 2017). Teiste uuringute põhjal on
leidnud kinnitust, et autismispektri häirega laste puhul on sekkumine enne 3. eluaastat
tõhusam kui sekkumine peale 5. eluaastat 5.
ASH laste teraapia on pikaajaline ning selle edukus sõltub suuresti õigeaegsest sekkumisest ja
lapsega tegelemise järjepidevusest. Kõigile peredele pole regulaarne teraapias käimine
1
http://www.hanen.org
2
https://ec.europa.eu/health/major_chronic_diseases/diseases/autistic_en#fragment
3
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/kleinberg_27.pdf
4
http://www.hanen.org/Helpful-Info/Articles/New-information-about-why-early-intervention-is-ke.aspx
5
2015, Zwaigenbaum, Bauman, Choueiri, Kasari, Carter, Granpeesheh,Mailloux, Roley, Wagner, Fein, Pierce,
Buie,
kliinikus võimalik (tulenevalt elukohast, rahalistest võimalustest, logopeedide nappusest
tingitud pikkadest ootejärjekordadest 6 7).
Lastega seotud teemade puhul tunnevad lapsevanemad pigem puudust lapse sotsiaalse,
emotsionaalse ja haridusalase arendamisega seotud teadmistest: nii lapse arendamise
erinevates hariduse aspektides (nii reaal- kui humanitaarained) kui ka sotsiaalses ja
emotsionaalses arengus hindab oma teadmisi keskmiseks 30% lapsevanematest 8.
Uuringud on näidanud, et kõneteraapia edukus on otseselt seotud vanema kaasamisega
teraapia protsessi ning sealjuures on tulemus seda parem, mida varem pere kaasatakse 9. Kuigi
varajane sekkumine nõuab juhendamiste ja sekkumiste käigus vanematelt palju ajaressurssi, on
oluline märkida, et isegi minimaalne vanemate juhendamine (1tund/nädalas) on aidanud
parandada lapse arengulisi ja sotsiaalseid oskusi 10. See toob esile vanemate kaasatuse olulisuse
laste arengu toetamisel ja kutsub neid väikelaste sekkumisse enam kaasama.
Vanemate ja pere kaasamine varajasse sekkumisse tagab mitmed erinevad kasuefektid:
sealhulgas sotsiaalsete oskuste, akadeemiliste tulemuste, mänguoskuste paranemine 11.
Vanemate kaasamine on üldjuhul ka kuluefektiivne ning vanemaid ja hooldajaid jõustav12.
Eelpoolöeldust tulenevalt näeme aina kasvavat vajadust vanemate teraapiasse kaasamise
järele, kuna:
1. vanema ja lapse vaheline side toetab teraapiat - laps õpib paremini, kuna vanem on
turvaline suhtluspartner;
2. kodune keskkond on lapsele turvalisem kui logopeedi kabinet;
3. kõnearendus toimub igapäevaselt igapäevaste loomulike tegevuste käigus;
4. grupi tugi vanematele - kogemuste jagamine ja teiste kogemuste pealt õppimine;
5. vanema motiveerimine ja enesekindluse tõstmine - vanemal on rakse oma KAP või ASH
lapsega suhelda, programmi kaudu saab tuge, uusi oskusi, rohkem motivatsiooni ja siis
on ka lapsel suurem võimalus õppida;
6. Teadaolevalt Eestis ei ole laste kõne ja suhtlemisoskuste arengut toetavaid
pereprogramme;
7. vanemate süsteemne nõustamine grupis on vähem kulukas kui nende nõustamine
individuaalselt, kuna kõne ja suhtlemise arengu toetamine väikelapseeas võimaldab
vähendada edasist intensiivsema sekkumise vajadust.
6
Davis, Newschaffer, Robins, Wetherby,. Stone, Yirmiya, Estes, Hansen, McPartland, Natowicz
7
2016, Kivi, S, “Minister: on suur puudus tugispetsialistidest”, ERR
8
2015, Aljas,R, “Logopeedide ja eripedagoogide puudus aina süveneb”, Eesti Päevaleht
9
2008, Laste kaasatus ja vanemaharidus Eesti ühiskonnas. Väärtushinnangute uuring. Sotsiaalministeerium
10
2001, Rosetti, 1974 Bronfenbrenner
11
2017 Jillian
12
2015 Zwaigenbaum et al
Väljatoodust lähtudes pakume Kõneravi OÜ-s (Logopeediakliinik) ASH laste vanematele Hanen
keskuse poolt koostatud programmi “Enam kui sõnad” (More Than Words). Programmi viib
läbi Hanen-terapeudi väljaõppe saanud kliiniline logopeed Ly Laane, teda assisteerib Tartu
Ülikooli eripedagoogika osakonna magistriõppe üliõpilane.
Kõneravi OÜ näeb vajadust projekti tutvustada ühiskonnas laiemalt erinevaid reklaamikanaleid
kasutades (otsepostitused perearstidele, haridusasutustele, info ajakirjanduses ja
sotisaalmeedias), et info jõuaks abivajajateni ning projekt oleks jätkusuutlik.
2018.a teisel poolaastal eraldas Hasartmängumaksunõukogu programmi läbiviimiseks toetuse.
Toetuse tõttu ei pidanud rahalistel põhjustel ükski pere programmist loobuma, kuna
omaosalus oli kõigile jõukohane. Varasemalt mitmed pered pidid rahalistel põhjustel loobuma.
Huvi programmi jätkumise vastu on kõrge.
Programm on koostöös Hanen keskuse ja Toronto Ülikooli logopeedia osakonna vahel välja
töötatud sotsiaalse kommunikatsiooni häiretega või autismispektrihäiretega väikelaste
vanematele. Programmi iseloomulikuks tunnuseks on struktureeritud korduvad tegevused.
Programmi raames juhendatakse vanemaid, kuidas toime tulla oma lapse sensoorsete
eelistustega ja unikaalse õpistiiliga; antakse nõuandeid, kuidas kasutada pilte ja trükiseid, et
toetada oma lapse võimet kõnest aru saada; antakse ülevaade strateegiatest, mis toetavad lapse
mänguoskuste arengut; nõustatakse, kuidas aidata oma lapsel sõpru leida.
Vanemad ja hooldajad saavad teadmisi lapse kõne arengu seaduspärasustest ja vanemate
rollist kõne arendamisel. Lisaks õpivad vanemad, millised suhtlemise strateegiad on kõige
sobilikumad ja olulisemad just nende lapse suhtlemise stiili ja kõnearengu taseme korral ning
kuidas neid strateegiad püsivalt igapäevategevuste raames oma lapsega suhtlemisel
rakendada. Saadud teadmiste abil mõistavad vanemad paremini, millisel suhtlemise tasemel
on tema laps ning oskavad lähtuvalt sellest seada realistlikke eesmärke. Samuti toetab see
vanemate oskust märgata lapse suhtlusviise.
Vanemate poolne sekkumine on eriti tõhus, kui nad läbivad eelnevalt kolm kuud kestva
koolituse, mis sisaldab struktureeritud loenguid ja töötubasid, strateegiate tutvustamist,
rollimänge, juhendamist ja tagasisidestamist 13. Hanen programmis on kõik nimetatud võtted
esindatud.
13
2016 DeVeney ja Hagman
2. Projekti eesmärgid
Projektile aluseks oleva programmi peamiseks eesmärgiks on pakkuda intensiivset,
perekeskset varajast sekkumist kõne ja suhtlemisoskuste arendamisse, mis oleks teaduspõhine
alternatiiv traditsioonilisele üks-ühele logopeedilisele teraapiale.
Koolitades vanemaid olema lapse kõnearengu põhiline toetaja, loodame täita järgmisi
eesmärke:
1. Lapse abivajaduse süvenemise ärahoidmine, võimalike vaimse tervise
kõrvalekallete peatamine või pidurdamine ning sellest tulenevalt edasise intensiivsema
sekkumise vajaduse vähendamine:
a) Pakkuda vanematele vahendeid, strateegiaid ja toetust, mida nad vajavad, et aidata
oma lastel saavutada maksimaalne kommunikatiivne potentsiaal.
2. Nõustamine ja konsultatiivne abi perele:
a) Anda vanematele ja hooldajatele olulist informatsiooni lapse kõne arengu
seaduspärasustest ja vanemate rollist kõne arendamisel.
b) Pakkuda kliinikus käivatele peredele intensiivset perekeskset teraapiat
c) Toetada vanemaid võtma peamist rolli oma lapse kõneoskuste arendamisel ning
seeläbi vähendada vanemate ärevust.
d) Vähendada lapse kõne arendamisel vanemate sõltuvust logopeedist.
e) Pakkuda vanematele logopeedi tuge ja nõustamist ning lisaks väärtuslikku tuge
teistelt programmis osalevatelt vanematelt, kes kogevad sarnaseid väljakutseid f)
Jõustada vanemaid, et nad suudaksid aidata oma lapsel saavutada järgmisi
eesmärke:
• paranenud sotsiaalne kommunikatsioon ja vooruvahetustega suhtlemine;
• paranenud mänguoskused;
• paranenud imiteerimisoskused
3. Projekti sihtgrupp
Autismispektri ja sotsiaalse kommunikatsioonihäirega väikelaste (kuni 6-aastased) pered ja
nende tugivõrgustik (nt lapsehoidja, tugiisik vt lapsega tihedalt kokku puutuvad täiskasvanud)
4. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Vanem saab programmi raames teada, milline on tema lapse suhtlemisoskuste tase ja
suhtlemise stiil, mis motiveerib tema last suhtlema; kuidas kasutada oma teadmisi lapse kohta,
et seada eakohaseid ja realistlikke eesmärke; kuidas kohandada igapäevaseid tegevusi viisil,
mis võimaldaks järgida lapse algatusi ja toetaks last vooru võtmisel; kuidas pikendada
suhtlusvooru oma lapsega; kuidas rääkida lapsega nii, et ta mõistaks.
Programmi efektiivsust hinnatakse videote vahendusel vanema ja lapse omavahelist suhtlust
analüüsides. Lisaks täidavad vanemad küsimustiku lapse mänguoskuste kohta. Protseduur
viiakse sarnaselt läbi nii programmi alguses kui lõpus.
Oodatavad mõõdetavad tulemused:
1. Muutused vanemate oskustes:
i) Vanemad dikteerivad vähem oma lapse tegevust.
ii) Vanemad reageerivad sagedamini lapse suhtlusalgatustele
iii) Vanemad kasutavad lapsega suheldes lihtsamat keelt ning räägivad aeglasemalt
iv) Vanemad kasutavad lapsega suheldes tihti programmi käigus õpitud spetsiifilisi
strateegiad,
v) Vanemad reageerivad tundlikumalt ja teadlikumalt lapse suhtlusalgatustele ‘
vi) Programmides osalemine vähendab vanemate ärevust seoses lapse arenguga.
2. Muutused laste käitumises ja kõnes:
i) Paranevad laste oskused jagada tähelepanu, väljendada oma vajadusi.
ii) Laps algatab sagedamini tahtlikult suhtlust ning kasutab aktiivsemalt ka
mitteverbaalseid suhtlusvahendeid. iii) Toimub sotsiaalsete oskuste areng.
Pikeneb jagatud tähelepanu periood ning paranevad vooruvahetusoskused. iv)
Suureneb laste sõnavara maht ning lapsed kasutavad rohkem erinevat liiki sõnu
(nimisõnad, tegusõnad jne).
v) Lapsed hakkavad rohkem kasutama mitmest sõnast koosnevaid lausungeid.
vi) Lapsed hakkavad rohkem kasutama sõnu, mida vanemad interaktsiooni käigus
sihipäraselt ja mitmeid kordi (nii struktureeritud kui ka vaba mängu käigus)
kasutavad
Uuringud näitavad muutusi vanemate käitumises oma lastega suhtlemisel ning muutusi
laste sotsiaalsetes ning keelelistes oskustes 14
14
Tomasello & Farrar, 1986; Tannock, Girolametto & Siegel, 1992; Tannock & Girolametto,
1992; Girolametto, Pearce & Weitzman, 1996; Crnic & Stormshak, 1997
. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
I. Materjalide ettevalmistus ja huvigruppide teavitamine erinevaid (reklaami)kanaleid
kasutades (jaanuar-aprill 2019)
II. Programmi rakendamine: 15 nädalat (146h): 9 grupikohtumist (1 programmi tutvustav
kohtumine, 8 grupikohtumist programmiga liitunud vanematele), 4 individuaalset
perekohtumist (1 programmieelne, 3 videotagasiside konsultatsiooni)
1. nädal: Tutvustav grupikohtumine, kus antakse infot programmi kohta (4h
sissejuhatav kohtumine +2h grupi komplekteerimine)
2. nädal: Iga perega individuaalne programmieelne konsultatsioon (hinnatakse lapse ja
pere sobivust programmi, lapse kõnearengu taset ning täidetakse vajalik
dokumentatsioon) (2h*10=20h)
3. nädal: Individuaalsete konsultatsioonide kokkuvõtete tegemine (9h)
4. nädal: Esimene grupikohtumine (Luba lapsel juhtida) (2,5h ettev. + 3,5h läbiviimine =
6h)
5. nädal: Teine grupikohtumine (Hoia suhtlust ülal) (6h)
6. nädal: Esimene individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (1,5h*10=15h)
7. nädal: Kolmas grupikohtumine (kontaktimängud) (6h)
8- nädal: Neljas grupikohtumine (Aita lapsel õppida läbi igapäevarutiinide) (6h)
9. nädal: Teine individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (15h)
10. nädal: Viies grupikohtumine (Võta mänguasjad välja) (6h)
11. nädal: Kuues grupikohtumine (Laienda lapse mängu: lisa mänguasjad ja sõbrad) (6h)
12. nädal: Seitsmes grupikohtumine (Võta välja raamatud) (6h)
13. nädal: Kolmas individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (15h)
14. nädal: Kaheksas grupikohtumine (Kokkuvõtete tegemine) (6h)
15. nädal: Kokkuvõtte, raportite tegemine ja tulemuslikkuse hindamine (6h+12h=18h)
III. Projekti kokkuvõtete tegemine: aprill 2019
Garantiikiri Kõneravi OÜ ( reg . kood 11056481) tasub pervasiivsete arenguhäiretega väikelaste vanematele suunatud projekti „Rohkem kui sõnad“ ruumikasutusega seotud kulud nii grupi- kui individuaalkohtumiste läbiviimisel 675,00 € (kuussada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti) ulatuses 21.11.2018 Riin Naestema Kõneravi OÜ