Justiitsministeerium 20.11.2018 nr 1-7/267 Sotsiaalministeerium Eestkoste korraldamine - ettepanek Alates 2010 aastast sätestab perekonnaseaduse § 192 lg 4, et riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Justiitsminister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad. Eestkostega seotud ülesanded on kohalikel omavalitsustel olnud Eesti taasiseseisvumisest alates, kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. saab eestkostjaks määrata ka KOV-i. Erinevalt varasemast on välistatud nende juriidiliste isikute ja juriidiliste isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Antud muudatus tõi KOV-ile suure koormuse, mida võib näha Riigikontrolli auditist, mille kohaselt oli 2017. aasta alguses KOV-i eestkostel kokku 1014 last (vt. Järelaudit: omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmine 17.11.2017). Võib oletada, et eestkostel olevaid täisealisi on tunduvalt rohkem, sellele viitab 28 KOV-ilt saadud andmed, mille kohaselt on nende eestkostel 1112 täisealist eestkostetavat. KOV-ide tagasiside kohaselt kasvab järjekindlalt KOV-i eestkostetavate hulk, eestkoste korraldamisega seotud koormus ja nii aja- kui ka rahakulu. Riigieelarve läbirääkimiste käigus on üleriigilised omavalitsusliidud 2014., 2015., 2017. ja 2018.aastal taotlenud KOV-idele vahendite eraldamist eestkostetöö rahastamiseks, kuna leiame, et eestkostetöö korraldamisel on KOV-i kulud jäetud riigi poolt põhjendamatult tähelepanuta. Märgime samuti, et eestkostja kohustuste täitmine on problemaatiline ka ühest hoolekandeasutusest teise liikuvate eestkostetavate korral, sest eestkostjaks määratud KOV võib jääda isiku asukohast väga kaugele. Sealjuures on eriti suur koormus KOV-idel, kelle territooriumil asub või asus hoolekandeasutus ja kuhu kuni 2001 aastani registreeriti teenusele tulnute elukohad. Kuna alates 2002 aastast ei ole hoolekandeasutusse asumine elukoha registreerimise aluseks, siis võib hoolekandeasutus olla likvideeritud või kliendid lihtsalt mujale saadetud, aga elukoht on rahvastikuregistris ikka jäänud selle kunagise hooldekodu asukoha omavalitsusse. Juhime tähelepanu asjaolule, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete täitmisega ja vaatamata kohustuste kasvule, ei ole KOV-ile kõnealuste kulude katteks raha eraldatud. Üheks KOV-i probleemiks nii täisealiste kui ka laste eestkostjana ülesannete täitmisel, on rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis, valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle. Erinevatele probleemidele, mis kaasnevad eestkoste korraldamisega, on Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit pööranud tähelepanu perekonnaseaduse muutmise eelnõude menetlemise käigus aastatel 2013, 2015 ja 2018. Lähtudes eeltoodust pöördume t eie poole palvega alustada eestkostetöö korraldamise ja KOV-i kui eestkostja poolt eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamise ning ülesannete täitmise eest tasu määramise vajaduse ja põhimõtete analüüsi. Teeme ühtlasi ettepaneku kohtumiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ga , et antud teemakäsitlust detailsemalt arutada. L ugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Võigemast ELVL tegevdirektor Mailiis Kaljula
[email protected] Jan Trei
[email protected]