Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 27.11.2018 nr 1.1-10/8923-1
[email protected] */
Eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Austatud ministrid ja omavalitsusliidu esimees
Esitame kooskõlastamisele Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari
2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud
toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu.
Palume kooskõlastus esitada hiljemalt 7. detsembriks 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisa: määruse eelnõu ja seletuskiri
Andrus Jõgi 6113434
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Haridus- ja Teadusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
2
EELNÕU
01.11.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16
„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise
tingimused ja kord” muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku
omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja
kord ” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse arv „1477“ arvuga „1606“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse sotsiaalhoolekande
seaduse § 156 lõike 2 kohaselt.“;
3) paragrahvi 31 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Matusetoetuse jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse
sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 36. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks 19–64-
aastaste isikute ning 65-aastaste ja vanemate isikute arv rahvastikuregistri andmetel vastava
aasta alguse seisuga.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib matusetoetust kasutada matuse korraldamise kulude
katmise toetamiseks (edaspidi toetuse maksmine) või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud
matuse kulude katmiseks. Isiku abivajadust hindamata võib maksta toetust, lähtudes lahkunu
elukohast vastavalt lõigetele 3 ja 4 või lähtudes matuse korraldaja elukohast vastavalt lõigetele
5 ja 6.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib maksta toetust selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle
rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel tema territooriumil.
(4) Lõikes 3 nimetatud juhul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel maksta toetust samaväärselt
ka matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub tema territooriumil ja kes
taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne
elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust lõike 3 alusel lahkunu elukohajärgsest
kohaliku omavalitsuse üksusest.
2
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib maksta toetust matuse korraldajale, kelle
rahvastikuregistrijärgne elukoht asub tema territooriumil.
(6) Lõikes 5 nimetatud juhul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel maksta toetust samaväärselt
ka selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma
registreerimisel tema territooriumil ja kelle eest taotleb toetust matuse korraldaja, kellel puudub
rahvastikuregistrijärgne elukoht või kellel ei olnud võimalik saada toetust lõike 5 alusel enda
elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea maksma isiku abivajadust hindamata toetust, kui isikule
on makstud toetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest.“;
4) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
„12) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva
tõendi väljastamine, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine, korduva tõendi või muu
perekonnasündmuse dokumendi väljastamine ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste
andmehõivekannete tegemine ja parandamine.“;
7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohaliku omavalitsuse üksustele makstakse koolitusteks toetust rahvastikutoimingute
hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna linnale 6000 eurot, Tartu linnale 1400
eurot ning Hiiumaa vallale, Jõhvi vallale, Narva linnale, Jõgeva vallale, Paide linnale, Haapsalu
linnale, Rakvere linnale, Pärnu linnale, Põlva vallale, Rapla vallale, Saaremaa vallale, Valga
vallale, Viljandi linnale ja Võru linnale igaühele 800 eurot.
(12) Rahvastikutoimingute hüvitiseks riigieelarvesse vastavaks aastaks planeeritud ja eelmisest
eelarveaastast üle kantud vahendite jääk jaotatakse lõikes 11 nimetatud kohaliku omavalitsuse
üksuste vahel. Jäägist jaotatakse kuni 25 000 eurot proportsionaalselt nende kohaliku
omavalitsuse üksuste vahel, kelle eelmisel eelarveaastal menetletud ja hüvitamisele kuuluvate
juhtumite arv on alla 2000, ning ülejäänud summa jaotatakse kõigi lõikes 11 nimetatud kohaliku
omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt.“;
8) määruse § 6 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
(2) Määruse § 1 punkt 8 jõustub 2020. aasta 31. detsembril.
Jüri Ratas
Peaminister
Toomas Tõniste
Rahandusminister
3
Janek Mäggi
Riigihalduse minister
Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a
määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise
tingimused ja kord” muutmine” eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse järgmised muudatused:
1) suurendatakse õpetaja tööjõukulude toetuse määra;
2) kaotatakse jäätmehoolduse arendamise ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise
korraldamise toetus, kuna vastavad vahendid jaotatakse kohalikele omavalitsustele
(edaspidi KOV) 2019. aastast tulumaksu ja tasandusfondi kaudu;
3) täpsustatakse matusetoetuse maksmise nõudeid;
4) täpsustatakse rahvastikutoimingute korraldamise hüvituse maksmise aluseid.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise
osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (telefon 6 113 549). Keelelist
ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon
6 113 638).
Eelnõu on välja töötatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning
Sotsiaalministeeriumiga.
3. Märkused
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste valdkonda reguleerivate
õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 punktidega 4.3 „tõstame
õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest palgast“.
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. Õpetaja tööjõukulude toetuse määra suurendamine (§ 1 punkt 1)
Täiendavate riigieelarveliste vahendite toel on Eesti üldhariduskoolide õpetajate töötasu
kasvanud olulisel määral, perioodil 2010–2017 enam kui viiskümmend protsenti. Paraku on
Eesti keskmine palk tõusnud viimastel aastatel kiiremini kui õpetajate palgakasvu eesmärke
seades planeeriti.
2019. aastal on riigieelarves planeeritud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga
kasv 1380 eurolt 1500 euroni sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1150 eurolt 1250 euroni
(+8,7%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega
eraldatakse linnadele ja valdadele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks
toetus, mis on 20% kõrgem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õpetaja töötasu alammäärast.
Sellest tingituna suurendatakse ka õpetaja tööjõukulude toetuse aastast määra 1606 eurole.
1
Õpetajate tööjõukulud kokku kasvavad esialgsetel andmetel 248,7 mln eurolt 274,6 mln eurole
(+10,4%), üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb esialgsetel
andmetel 314 mln eurolt 341,5 mln eurole (+8,7%).
2. Jäätmehoolduse ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise korraldamise toetuse
maksmise lõpetamine (§ 1 punktid 2, 4 ja 5)
Muudatused tuginevad sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse,
jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusel (RT I, 23.10.2018). Sellega
tühistati jäätmehoolduse arendamise toetus ning abi vajavate isikute iseseisva toimetuleku
pikemaajalist paranemist soodustavate sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks ning uute
sotsiaalteenuste käivitamiseks antav toetus ning nähti ette KOV tulumaksu laekumise määra
suurendamine. Muudatus eesmärk on sihtotstarbeliste toetuste vähendamine ja nende
vahendite andmine KOVide tulubaasi. Seaduse muudatusest tulenevalt võetakse vastavad
toetused välja ka toetusfondi määrusest.
Sotsiaaltoetuste- ja teenuse osutamise toetuse vahendite hulgas olnud toimetulekutoetuse
maksmise korraldamise hüvitise rahad on 2019. aasta riigieelarve eelnõus kokku tõstetud
toimetulekutoetuse maksmise hüvitisega ning käesolevas eelnõus käsitleb seda muudatust § 1
lõige 2.
3. Matusetoetus (§ 1 punkt 3)
2018. aastal loodud matusetoetuse maksmise meede on määratletud kohaliku ülesandena, mida
riik toetab (4 mln eurot aastas), kuid mille maksmise tingimused (sh mis alustel, kellele ja kui
palju) otsustab KOV.
Tänaseks on kõik KOV-id otsustanud matusetoetust maksta oma elanikele abivajadust
hindamata ehk universaalse toetusena. KOV-idest 78 maksavad toetust oma elanike matmiseks
ehk lahkunu rahvastikuregistri järgi ning üks (Pärnu linn) maksab toetust oma elanikest matuse
korraldajatele ehk lähedase rahvastikuregistri järgi. Praktika on näidanud, et üksikutel juhtudel
võib esineda olukordi, kus inimesel ei ole vastanduvatest matusetoetuse maksmise kordadest
tulenevalt õigust saada universaalset matusetoetust ühestki KOV-ist (nt mitte Pärnu elanik
matab Pärnu linna elanikku). Kuigi niisugust olukorda oleks võimalik lahendada KOV-ide
omavahelises koostöös, asusid Õiguskantsler, Riigikogu Sotsiaalkomisjon ning Eesti Linnade
ja Valdade Liit seisukohale, et riik peaks sellised olukorrad reguleerima toetusfondi määruses.
Määruse muudatusega jäetakse KOV-idele jätkuvalt õigus määrata oma toetuse maksmise
põhialused (kas lahkunu või matuse korraldaja elukoha järgi), millest üldjuhul ja esmajoones
toetust makstes lähtutakse. Toetusfondi määruse regulatsiooni täiendamine on vajalik selleks,
et reguleerida ka need erandlikud olukorrad, kui inimesel ei ole võimalik saada matusetoetust
ühestki KOV-ist nende põhikordade alusel. Lahkunu järgi toetus maksev KOV peab arvestama
erandkorras ka oma elanikega ning matuse korraldaja elukoha järgi toetust maksev KOV peab
erandkorras arvestama ka oma elanikega, kui taotlejal ei ole võimalik saada matusetoetust
ühestki KOV-ist põhikorrast tulenevalt (st määruse § 31 lõigete 3 ja 5 alusel). Erandkorras
makstav toetus peab olema sama suur kui põhikorras makstav toetus.
Näiteks maksab Tallinn toetust lahkunu järgi ning Pärnu lähedase järgi. Tallinlasel, kes matab
Pärnu inimest, ei ole võimalik kummagi põhikorra (vastavalt lõigetele 3 ja 5) järgi toetust
2
saada. Uue regulatsiooni kohaselt rakendub sellises olukorras mõlemale kohustus tagada
erandkorras (vastavalt lõigetele 4 ja 6) toetuse maksmise võimalus. Sellisel juhul saab inimene
ise valida, kas taotleb toetust Pärnust või Tallinnast ehk toetuse maksab välja see KOV, kelle
poole inimene esimesena pöördub. Kui inimesel on põhikordade alusel võimalik toetust
taotleda mitmest KOV-ist, saab ta samuti valida, millisele neist ta taotluse esitab. Samas, kui
vähemalt ühest KOV-ist on inimesel võimalik põhikorra järgi toetust taotleda, ei ole teine
KOV kohustatud talle toetust maksma erandkorrast lähtuvalt.
Teoreetilises olukorras, kus üks KOV maksab universaaltoetust ning teine on otsustanud
maksta vaid vajaduspõhist toetust ja toetuse taotleja ei saa mingil põhjusel vajaduspõhist
toetust (sh põhjusel, et tema vajaduspõhisus ei ole tõendatud või lahkunu järgi maksev KOV
ei saa hinnata matuse korraldaja vajaduspõhisust), tagab talle matusetoetuse maksmise see
KOV, mis maksab toetust universaalselt ning millega matusetoetuse taotleja või lahkunu on
seotud. Kui inimesele on vajaduspõhine toetus juba välja makstud, ei pea teine KOV talle
matusetoetust enam maksma.
Olukorras, kus matuse korraldajal või lahkunul (sh surnult sündinud laps) puudub
rahvastikuregistri kanne, maksab toetust erandkorras see KOV, milles ühel või teisel on
rahvastikuregistri kanne.
Muudatuse eesmärgiks on välistada olukord, kus inimene jääb KOV-ide kordade
koordineerimatuse tõttu toetuseta. Universaalkorras matusetoetuse maksmise kõrval jääb
abivajaduse hindamise kohustus ja selle pinnalt vajaliku toetuse maksmine endiselt isiku
elukohajärgse KOV ülesandeks.
Alternatiivsete lahendustena kaaluti ka võimalust kohustada kõiki KOV-e maksma toetust
ühtemoodi kas lahkunu või matja elukoha järgi. Esimesel juhul oleks sunnitud keskmisest
kõrgema abivajadusega inimest minema matusetoetust taotlema korraga kahest KOV-ist
(ühest universaaltoetusena ning teisest vastavalt täiendavale abivajadusele). Teisel juhul
pidanuks oma praktikat muutma kõik KOV-id peale ühe.
4. Hüvitatavate rahvastikutoimingute nimekirja täiendamine (§ 1 punktid 6 ja 7)
Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse toimingute sõnastusi ning viiakse need vastavusse 2019.
aasta riigieelarve eelnõuga. Sisulisi muutusi see kaasa ei too.
2018. aastal maksti maakonna keskuste KOV-idele maavalitsustelt üle tulnud ülesande
täitmise tagamiseks ühekordset starditoetust ning juhtumite hüvitamisele täiendavalt ka
hüvitist vajalike ametnike koolituste tagamiseks. Koolitusvajadus on jätkuv kõigil aastatel.
Lisaks on Siseministeerium pidanud vajalikuks starditoetuse maksmise pikendamist
eelarvevahendite piisavusel ka järgnevatel aastatel, kuna uue ülesandega kaasnevad
ümberkorraldused KOV-ides ei ole veel lõppenud. Eelnõu kohaselt jaotatakse juhtumipõhiselt
makstava hüvitise ja koolitushüvitise arvestamise järgselt eelarve ülejäänud vahendid
maakonnakeskuste KOV-de vahel järgmiselt: kuni 25 000 eurot jaotatakse alla 2000 juhtumit
menetlenute vahel proportsionaalselt ning seda ületav summa kõikide vahel proportsionaalselt.
Võimalus on ka, et jääki ei tekigi.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.
3
IV. Määruse mõjud
Haridustoetuse määrade suurendamine võimaldab tõsta iga arvestusliku õpetaja ametikoha
kohta antavat toetust 1500 eurole kuus. Sellega aidatakse kaasa Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2015–2019 punktis 4.3 eesmärgile tõsta õpetajate keskmist palka.
Jäätmehoolduse ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuste tühistamisega viiakse
määrus kooskõlla toimunud seaduste muudatustega. Vastavad vahendid suunatakse
edaspidiselt KOV-idele läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Muudatuse eesmärk on suurendada
KOV finantsautonoomiat ja anda neile võimalus seeläbi pakkuda kohalike teenuseid
kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt arvestades kohapealseid vajadusi ja eripärasid.
Matusetoetuse maksmise tingimuste muudatusega välistatakse olukord, kus mõni inimene jääb
KOV-ide kordade omavahelise koordineerimatuse tõttu üldse toetuseta. KOV-id peavad oma
toetuse maksmise korrad viima kooskõlla määruses sätestatud põhimõtetega.
Maakonnakeskuste KOV-idele läks 2018. aastal maavalitsuste kaotamise tulemusena üle
mitmed rahvastikutoimingud. Nende toimingute teostamise eest makstakse neile hüvitist nii
juhtumite arvu alusel kui ka ametnike koolitamiseks. Täiendavalt maksti neile 2018. aastal
starditoetust, et nad saaksid ette valmistada vajalikud ruumid ja hankida töövahendid.
Käesoleva määruse eelnõuga pikendatakse eelarvevahendite piisavuse korral starditoetuse
maksmist aastani 2020, andes sellega nendele KOV-dele pikema perioodi uue ülesandega
kohandumiseks.
V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Toetused ja hüvitised, mida eelnõuga muudetakse või uuena meetmena lisatakse, on ette
nähtud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus Vabariigi Valitsuse valitsemisalas.
Tabel. Toetusfondi vahendid 2019.a riigieelarve eelnõus
Toetusfondi vahendid Summa
- haridustoetus 314 181 000
- matusetoetus 4 000 000
- toimetulekutoetus (sh maksmise korraldamise hüvitis) 18 234 000
- rahvastikutoimingute hüvitis 1 127 000
- sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus -
- Jäätmehoolduse arendamise toetus -
VI. Jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud § 2 lõige 2, millega piiritletakse
starditoetuse maksmise ajaline pikkus 2020. aastaga.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule.
4
01.11.2018
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-1254 - Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a
määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele
määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja
kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f039d659-b076-4baa-93f1-
5e02d48b5f5d
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f039d659-b076-4baa-93f1-
5e02d48b5f5d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main