Mikk Pikkmets
Lääneranna Vallavalitsus Teie 02.11.2018 nr 2018/4-1/811-1/
[email protected] Meie 30.11.2018 nr 1.9-5/3425-2
Nõusoleku andmisest keeldumine
Lugupeetud Mikk Pikkmets
1. Taotlus ja põhjendused
Lääneranna Vallavalistus (edaspidi ka toetuse saaja) pöördus 05.11.2018
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) poole nõusoleku saamiseks Oja tn 9, Lihula
kinnistu kasutusvalduse seadmiseks Lihula Südamekodu OÜ kasuks (edaspidi taotlus).
Tegemist on kinnistuga, kuhu rajatakse Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 korraldusega nr 7
„Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna
kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ investeeringute kava kinnitamine”
investeeringute kavasse arvatud Lääneranna Vallavalitsuse (endine Lihula Vallavalitsus)
projekti „Erastvere Kodu reorganiseerimine (Lihula Vallavalitsus)” (edaspidi projekti taotlus)
tulemusena kolmest peremajast koosnev 30-kohaline ööpäevaringse erihooldusteenusega
teenusüksus.
Projekti taotlus tunnistati vastavaks ja rahuldati kõrvaltingimusega Rahandusministeeriumi
(edaspidi rakendusüksus, alates 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskus) 13.07.2017
otsusega nr 065. Kõrvaltingimuse, milleks oli rajatava teenusüksuse kinnistu omandiõigus,
täitmisest teavitasite rakendusüksust 15.01.2018.
Taotluses selgitatakse, et vastavalt projekti taotlusele ei pidanud Lääneranna Vallavalitsus
ise hakkama teenuseüksust haldama, vaid selleks pidi Lääneranna Vallavalitsus sõlmima
teenuslepingu SA-ga Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus, mis oli
valla asutatud sihtasutus. Kuna Lääneranna Vallavalitsusel puudusid võimalused
üldhoolekandeteenuse sisuliseks arendamiseks, korraldati 2018. aasta mais avaliku
läbirääkimistega pakkumusmenetluse SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja
Sotsiaalhoolekande Keskus operaatortegevuse võõrandamiseks. Läbirääkimiste objekti
osaks oli ka tingimus võtta üle kohustus 30 erihoolekande teenuskoha opereerimiseks
rajatavates peremajades. Enne konkurssi väljakuulutamist esitas Lääneranna Vallavalitsus
ka rakendusüksusele päringu teenuste kontsessiooni hanke korraldamise ja riigiabi andmise
kohta, millele antud vastus kinnitas toimuva õiguspärasust.
Südamekodud OÜ esitas 04.06.2018 algse pakkumuse, mille Lääneranna Vallavalitsus
hindas ebapiisavaks. Südamekodud OÜ esitas 19.06.2018 täiendatud pakkumuse, mille järel
otsustas Lääneranna Vallavolikogu 21.08.2018 toetada SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja
Sotsiaalhoolekande Keskuse operaatortegevuse võõrandamist Südamekodud OÜ-le.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Mõlemas pakkumises viitas Südamekodud OÜ, et juhul, kui ostupakkumus osutub edukaks,
on pakkuja lepingupartneriks Südamekodud OÜ asutatav tütarühing Lihula Südamekodu OÜ.
Eeltoodu tulemusel sõlmisid SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus
ja Lihula Südamekodu OÜ 31.08.2018 ettevõtte müügilepingu ja hoonestusõiguse seadmise
lepingu.
Taotluses leitakse, et isikuga, sõltumata tema omandivormist ja juriidilisest staatusest, tuleks
sõlmida vara kasutusõiguse ja teenuse osutamise kohustuse üleandmise leping. Seda oleks
tehtud ka siis, kui teenuse pakkujaks oleks olnud SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja
Sotsiaalhoolekande Keskus.
Lihula Südamekodu OÜ nõuetekohase erihoolekandeteenuse osutamiseks peetakse
taotluses vajalikuks võimaldada Lihula Südamekodu OÜ-l kasutada kõnealust Lääneranna
Vallavalitsuse omandis olevat erihoolekande taristut. 18.08.2018 toimus kohtumine, kus
osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajad Marilin Sternhof ja Maarja Krais-Leosk,
rakendusüksuse esindajad Marek Atonen, Margot Tamm ja Kaari Lind, Lääneranna
Vallavalitsuse esindajad Rein Kruusmaa, Mikk Pikkmets, Leho Tamvere ja Yvelin Karu, AS-i
Hoolekandeteenused esindaja Karl Mänd ning Südamekodud OÜ esindajana Martin Kukk.
Kohtumisel arutati teenuse osutamise korraldamist, sealjuures ei näinud osapooled takistusi
teenuse osutamise kohustuste üleandmisel, kuid tingimuseks oli, et toetuse saajaks peab
jääma Lääneranna Vallavalitsus. Kuidas täpsemalt, millistel tingimustel ning millise lepingu
alusel Lääneranna Vallavalitsus ja Lihula Südamekodu OÜ teenuse osutamist tagavad,
kokku ei lepitud.
Taotluses leitakse, et rakendusüksus pakkus olukorra lahendamiseks välja kasutusvalduse
seadmise võimaluse. Rakendusasutusele teadaolevalt küsis rakendusüksus 27.09.2018
saadetud kirjas, kas toetuse saaja on kaalunud alternatiivina kasutusvalduse seadmist.
Rakendusüksus selgitas, et kasutusvaldus annab õigustatud isikule võimaluse tasu eest või
tasuta kasutada ja vallata teise isiku kinnisasja ning omandada selle vilju. Kasutusvaldaja on
kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja
heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldaja
õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku
enda õigused.
18.10.2018 otsusega nr 101 lubas Lääneranna Vallavolikogu Oja tn 9, Lihula kinnistule
kasutusvalduse seadmise Lihula Südamekodu OÜ kasuks. Vastava otsus edastati ka
rakendusüksusele. Rakendusüksus selgitas, et ei saa keelata valda sõlmimast erineva
sisuga lepinguid, kui vald seda vajalikuks peab. Samas rõhutas rakendusüksus, et
seisukohta selles osas, kas rakendusüksusele hiljem esitatavad kulud seoses projekti
elluviimisega ka abikõlblikuks osutuvad, küsitakse rakendusasutuselt.
Rakendusasutusele edastatud kasutusvalduse seadmise asjaõiguslepingu projekti punktist
3.2. nähtub, et Lääneranna Vallavalitsus ja Südamekodu OÜ on kokku leppinud, et
kasutusvaldus seatakse tähtajaga kakskümmend (20) aastat ning tasuga ükssada
kuuskümmend tuhat eurot (160 000 €). Lepingu punktist 3.3. tulenevalt on Lääneranna
Vallavalitsus ja Südamekodu OÜ kokku leppinud, et Südamekodu OÜ tasub kasutusvalduse
tasu kogu perioodi eest ette kahe (2) kuu jooksul arvates hetkest, kui lepingu esemel
paiknevad, punktis 1.4 nimetatud, ehitised on valmis ehitatud vastavalt projektile ning
ehitistele on väljastatud kasutusluba.
05.11.2018. a esitati rakendusasutusele taotluse nõusoleku saamiseks Oja tn 9, Lihula
kinnistule kasutusvalduse seadmiseks Lihula Südamekodu OÜ kasuks.
3
2. Rakendusasutuse seisukoht
2.1. Vastavalt sotsiaalkaitseministri 14.09.2015 määruse nr 42 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ (edaspidi määrus nr 42) § 26 lõikele 3 kohustub toetuse saaja saama
rakendusasutuselt nõusoleku toetuse saaja omandis oleva taristu võõrandamiseks ja
tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja
lõppemisest. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud määruse nr 42 § 26 lõikes 2 toodud
tingimuste täitmine. Määruse nr 42 § 26 lõike 2 alusel kohustub toetuse saaja tagama
nimetatud perioodi vältel erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse
rahuldamise otsusele välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on kooskõlastatud
rakendusasutusega.
Eeltoodust tulenevalt on toetuse saajal kohustus küsida rakendusasutuse nõusolekut, et
projekti taotluse objektiks olev reorganiseeritav taristu võõrandada või anda see tervikuna
teisele isikule kasutada.
Kasutusvaldus on asjaõigusseaduse § 201 lõike 1 kohaselt isiklik servituut, mis koormab
kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama
kinnisasja ja omandama selle vilju. Asjaõigusseaduse kommentaarides tuuakse välja, et
praktikas on kasutusvaldusel majanduslikult tähtsus erandjuhtudel, sest reeglina ei anna
omanik teisele isikule nii laiaulatuslikku ja pikaajalist õigust asja omal äranägemisel
kasutada. Samas kuigi kasutusvaldus on isiklik õigus, mis eeldab mingi isikulikuma suhte
olemasolu asjaga, tuntakse käibevajaduste tõttu siiski kasutusvaldust ka juriidiliste isikute
kasuks, kus seatakse kasutusvaldus tavaliselt maatükiga seotud käitistele.
Käesoleval juhul planeerib toetuse saaja seada Oja tn 9, Lihula kinnistule 20 aastase
kasutusvalduse Lihula Südamekodu OÜ kasuks. Rakendusasutusele esitatud taotlusest
nähtub, et kasutusvalduse seadmise eesmärgiks on Lihula Südamekodu OÜ-le tagada
kinnistu kasutamine erihoolekande teenuse pakkumiseks ning seda kooskõlas projektiga
„Erastvere Kodu reorganiseerimine (Lihula Vallavalitsus)” ning selle kohta tehtud
rakendusüksuse 13.07.2017 otsusega nr 065. Samas rakendusasutuseni jõudnud
asjaõigusliku lepingu kavand kasutusvalduse seadmise kohta viimati nimetatut ei sisalda.
Projekti taotluse kohaselt pidi loodavat teenusüksust hakkama haldama Lääneranna
Vallavalitsuse asutatud SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus, mis
alustas ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumisega liitpuudega isikutele 2016. aastal,
sealjuures osutati hoolekandeteenuseid juba aastast 2001. Toetuse taotluse hindamisel
arvestati asjaoluga, et nimetatud sihtasutusel on teenuse osutamiseks olemas vajalik
kompetents. Samuti on algne taotlus esitatud vaimus, kus omavalitus läbi oma asutatud
sihtasutuse omab olulist rolli teenuse planeerimisel ja arendamisel, mis oli taotluse positiivsel
hindamisel oluline asjaolu.
Selgitame, et deinstitutsionaliseerimise põhimõtete järgimisel on oluline roll teenuste
planeerimisel ja arendamisel inimesele lähimal haldustasandil. Kasutusvalduse seadmise
plaanidega, millega antakse sisuliselt teenuse osutamises ja planeerimises kaasarääkimise
võimalus ära äriühingule, liigutakse kindlasti eelkirjeldatud rollist ja ootusest eemale.
Taotlusest ei selgu, millest tuleneb toetuse saaja veendumus, et Lihula Südamekodu OÜ-l on
vajalik pädevus, sh konkreetses erihoolekandeasutuse jaoks töötajad, selleks, et saavutada
projekti taotluses välja toodud eesmärgid ja tagada teenuse osutamine alates 1. jaanuarist
2019, arvestades sealjuures, et tegemist on äriühinguga, mille olemuslik põhieesmärk on
ettevõtlus ja kasumi teenimine. Taotlusest nähtuvalt ei ole toetuse saaja hinnanud ega läbi
mõelnud, kuidas kavatseb Lääneranna Vallavalitsus talle kui toetuse saajale määruse nr 42
§ 26 lõikega 2 ja rakendusüksuse otsusega nr 065 pandud kohustusi täita, sealjuures milline
on Lääneranna Vallavalitsuse kontrollmehhanism Lihula Südamekodu OÜ üle seoses
teenuse osutamise ja osutatava teenuse kvaliteediga.
4
Rakendusasutuse kohustuseks on tagada, et projekti tulemusena tagatakse
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kokkulepitud väljundindikaatorite
täitmine ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtete järgimine ning muudatused projekti
taotluse asjaoludes ei seaks kahtluse alla erihoolekande taristu eesmärgipärast kasutamist.
Muudatus, mille tulemusena sisuliselt muutub projekti taotluses kirjeldatud teenusepakkuja
ning projekti taotluse objektiks olev taristu antakse kasutusvalduse seadmise kaudu
tervikuna kasutada äriühingule, millel puudub seos toetuse saajaga, ei ole rakendusasutuse
hinnangul põhjendatud. Toetuse saajaks on käesoleval juhul kohaliku omavalituse üksus,
kellel peab olema võimekus ja pädevus korraldada ja hallata sotisaalhoolekande teenuseid,
sh erihoolekandeasutuses teenuse pakkumist. Toetuse saajana on Lääneranna Vallavalitsus
võtnud endale kohustuse mitte üksnes osaleda erihoolekande teenuseüksuse
reorganiseerimises vaid ka tagada teenusüksuse eesmärgipärane kasutamise ning sellesse
määruses toodud tähtaja jooksul igakülgselt panustada.
Eeltoodust lähtuvalt ei anna rakendusasutus nõusolekut Lääneranna Vallavalitusele,
toetuse saajana, Oja tn 9, Lihula kinnistule (s.o projekti „Erastvere Kodu reorganiseerimine
(Lihula Vallavalitsus)” taristu) kasutusvalduse seadmiseks Lihula Südamekodu OÜ
kasuks.
2.2. Rakendusasutus juhib tähelepanu, et vastavalt määruse nr 42 § 8 lõikele 3
arvestatakse toetuse määramisel abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt Vabariigi
Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib
diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis
näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika. Samuti on rakendusüksuse otsuse nr 065
punktist 7.8 lähtuvalt toetuse saajal kohustus teavitada rakendusüksust viivitamata
finantsanalüüsis kajastamata tulu saamisest vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-le 5.
Tulenevalt kasutusvalduse seadmise asjaõiguslepingu punktide 3.2. ja 3.3. sätestatud tasu
maksmise kohustusest on Lääneranna Vallavalitsusel samadel tingimustel lepingu
sõlmimisel kohustus esitada rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse muudatustaotlus
koos finantsanalüüsiga, kuna projekt teenib tulu, mida ei ole varasemas analüüsis
arvestatud. Samuti tuleb finantsanalüüsis kajastada õigesti toetuse saaja tegelikud
(parandatud) muud projektiga seotud tegevuskulud ja -tulud, mida lepingu sõlmimise järel
toetuse saaja ei tee ega saa.
Juhul kui toetuse saaja tegevusega seotud tulud projekti rakendamise perioodil on
kasutusvalduse seadmise lepingu projekti järgi saadav 160 000 eurot ning täiendavaid
kulusid ei ole, võib projekt olla puhastulu teeniv. Esialgse arvutuse põhjal võib sellest
tulenevalt toetuse summa väheneda ca 15% ehk summas 132 000 eurot. Rakendusüksus
teeb sellisel juhul Lääneranna Vallavalitsuse esitatava finantsanalüüsile ja toetuse
rahuldamise otsuse muutmise taotlusele tuginedes otsuse taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks ning projekti abikõlbliku eelarve ja toetuse summa vähendamiseks vastavas
ulatuses.
2.3. Lisaks eelnevale selgitab rakendusasutus, et Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-des 21–23 sätestatule juhtudel
tehakse finantskorrektsiooni otsus. Toetus vähendamisel või tühistamisel tuleb see tagasi
maksta toetuse saajal. Toetus tuleb tagasi maksta nt juhul, kui toetust ei kasutata
5
sihtotstarbeliselt ehk teenuse osutamist vastavalt projekti taotluses kokkulepitule ning
kooskõlas rakendusüksuse otsuses nr 065 sätestatule ei suudeta tagada (s.o kulu ei ole
abikõlblik või seda on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks) aga ka juhul, kui toetuse
saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Marilin Sternhof 626 9136
[email protected]