dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Määruse eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 30. november 2018
Viit
1.2-3/3753-1
Registreeritud
30. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
7. detsember 2018

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.bdoc1312 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.11.2018 nr 1-4/18/7879 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume esitada oma ettepanekud hiljemalt 7. detsembril 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga (2 faili) 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Keemiatööstuse Liit Reet Pruul 626 0731, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel. Võrreldes keskkonnaministri kehtiva 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ on muudetud lisa 1 tabelit 3. Saasteainete koguste ja toksilisuse ning keskkonnas käitumise alusel ei ole vaja enam reguleerida üheksa saasteaine (ligroiin, metüülisotsüanaat, äädikhape, etanool, metanool, 2-butanool, 1,3-butadieen, ammoniaak ja summaarsed osakesed) õhukvaliteedi piirväärtusi. Lisandusid etüülbenseen ja n-butüülatsetaat ning viie saasteaine piirnormid – 1,2-dikloroetaan, diklorometaan, 2-etoksüetanool, kroom(VI) ja selle ühendid ning vanaadium ja selle ühendid – muutuvad rangemaks. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Reet Pruul (tel 626 0731, [email protected]) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi koostatud projekti „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni väljatöötamine“ (edaspidi piirnormide projekt) lõpparuande (https://www.envir.ee/et/esmatahtsuseta-saasteained) põhjal. Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717, [email protected]). 1. Sissejuhatus Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud, et kaitsta inimese tervist, keskkonda ja vara saasteainete kahjuliku mõju eest nii praegu kui ka tulevikus. Viimasel kümnendil on ELis õhusaaste vähendamisel ja õhukvaliteedi parandamisel tehtud mitmeid olulisi otsuseid, nt 2013. aastal vastu võetud Euroopa puhta õhu programm ja uus välisõhu kvaliteedi ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu õhu kvaliteetsemaks muutmise direktiiv 2008/50/EÜ. Eestis toimusid välisõhu kaitset puudutavad olulised muudatused keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus atmosfääriõhu kaitse seaduse vastu võtmisega. Euroopa Liidus on direktiividega kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused 13 nn esmatähtsale saasteainele (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, peened ja eriti peened osakesed, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, benseen, osoon ja mõned raskmetallid). Lisaks on igal liikmesriigil õigus vajaduse korral kehtestada täiendavaid piir- või sihtväärtuseid riigi jaoks olulistele välisõhu saasteainetele. Riigispetsiifilisi saasteaineid reguleeritakse kas otseselt piirnormide kaudu või saastelubadega sätestatavate heidete minimeerimisega ka mitmetes teistes ELi riikides. 2011. aastal Euroopa õhusaaste ja kliimamuutuste leevendamise teemakeskuse korraldatud küsitluse kohaselt on ELi riikidest täiendavaid nõudeid teistele välisõhu saasteainetele kehtestanud veel nt Austria (summaarsed tahked osakesed), Belgia (vinüülkloriid, vesinikfluoriid, tallium), Bulgaaria (vesiniksulfiid, ammoniaak, väävelhape, vesinikkloriid), Hispaania (kloor, vesinikkloriid, fluoriühendid, vesiniksulfiid, süsinikdisulfiid), Soome (summaarsed tahked osakesed, väävliühendid), Suurbritannia (1,3-butadieen), Ungari (kroom, berüllium, 1,3-butadieen, dioksiinid, tetrakloroetüleen, 1 trikloroetüleen, vinüülkloriid, asbest) ja Leedu (363 ainet). Lätis reguleeritakse täiendavalt 10 välisõhu saasteaine sisaldust välisõhus (1,2-dikloroetaan, diklorometaan, formaldehüüd, stüreen, tolueen, tetrakloroetüleen, vesiniksulfiid, süsinikdisulfiid, mangaani- ja vanaadiumiühendid) ning on üle võetud Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) õhukvaliteedi soovituslikud piirväärtused. Kuna Eestis kehtivad piirväärtused põhinevad teaduslikel uuringutel loomkatsetega paljude aastakümnete tagusest ajast, tekkis vajadus ajakohastada piirväärtustega saasteainete loetelu, nende olulisus ja ohtlikkus ning piirväärtused uuema informatsiooni alusel. Vananenud lähenemine piirväärtuste määramisel pärsib ettevõtete arvates tootmist ja selle arengut. Piirväärtus on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 10 kohaselt saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Seevastu sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis tuleb nimetatud koguse ületamise korral saavutada asjakohaste meetmetega, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Seega on sihtväärtus õiguslikult mittesiduv saasteaine kogus, mille ületamine ei ole oluline keskkonnahäiring ja mis ei ole aluseks loast keeldumisele ning sanktsioonidele, vaid sihtväärtuseni tuleb jõuda, täites asjakohast tegevuskava. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 asendatakse kehtiva määruse lisa 1 eelnõukohase lisaga. Sisulised muudatused on tehtud ainult tabelis 3. Alates 01.01.2017 kehtivad piir- ja sihtväärtused kehtestati projekti „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni väljatöötamine“ esimese kahe etapi tulemuste põhjal tehtud ettepaneku kohaselt. Selle alusel vähendati välisõhu kaitse seaduse alusel kehtinud piirväärtusega reguleeritavate saasteainete nimekirja 78 ainelt või ainete rühmalt 30 ainele ning piirväärtuste arvulist suurust ja rakendusulatust (piirväärtusest sihtväärtuseks) muudeti vaid ammoniaagil. Teiste saasteainete piirväärtuste ajakohasust hinnati piirnormide projekti järgnevates etappides, kus erinevate andmete analüüsi tulemuste põhjal selgitati välja piir- ja sihtväärtuse vajadusega välisõhu saasteained ning piirnormide projekti raames tehti ettepanek muuta mõningaid kehtivaid piirnorme. Piir- ja sihtväärtuste määramisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:  saasteainete õhku paisatavatest kogustest Eestis summaarselt ja eri piirkondades tööstuse eripära arvestades;  tagavad inimese, keskkonna ja vara ohutuse;  on kehtestatud tootmises kasutatavatele iseloomulikele olulistele ainetele;  on majanduslikult mõistlikult saavutatavad;  on mõõdetavad olemasolevate tehniliste vahenditega;  on ainepõhised; 2  on tuletatud olemasolevast parimast infost;  sõltuvad aine toimimise kiirusest, kokkupuuteviisist, metabolismist ja metaboliitidest;  arvestavad tundlike gruppidega;  on uue info ilmnemise korral ajakohastatavad. Piirnormide vajadusega välisõhu saasteainete väljaselgitamisel lähtuti Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaatest „2006–2016 välisõhku heidetud saasteainete heitkogused Eestis kokku ja maakonniti“ (andmefail seisuga 14.09.2017), mis kajastab summaarseid paiksete heiteallikate käitajate aruannetes kajastatud heitkoguseid. Täpsem info paiksete heiteallikate ja nende heitkoguste kohta pärineb välisõhu heiteallikate infosüsteemist OSIS, Keskkonnalubade infosüsteemist KLIS, Keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS ja õhukvaliteedi juhtimissüsteemist AIRVIRO. Lisaks võeti arvesse saasteainete klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus), nende kajastamist Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) lisades XIV, XVII, tööstusheite seaduses, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete riiklike ülemmäärade kohta, Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (USA EPA) toksiliste välisõhu saasteainete nimekirjas, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuremahuliste kemikaalide nimekirjas. Piirnormide vajadusega välisõhu saasteainete väljaselgitamisel, piirnormide arvuliste väärtuste ülevaatamisel ning piirnormide uute asjakohaste väärtuste ettepaneku koostamisel lähtuti peamiselt järgmistest infoallikatest:  Information on Chemicals1 (Euroopa Kemikaaliamet, ECHA) – Euroopas toodetavate ja Euroopasse imporditavate kemikaalide andmebaas, kuhu on koondatud teave ca 120 000 kemikaali ohtlike omaduste (sh toksikoloogia- ja ökotoksikoloogia-alane teave), klassifitseerimise ja märgistuse ning ohutu kasutamise kohta ;  eChemPortal (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, OECD)2: hõlmab endas ca 30 andmebaasi, kust leiab infot rohkem kui 800 000 kemikaali kohta;  Existing Chemicals Database (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, OECD)3: sisaldab infot ca 1600 kemikaali kohta;  Integrated Risk Information System (IRIS, USA Keskkonnakaitseagentuur)4: sisaldab ca 200 välisõhu saasteaine piirkontsentratsioone inimese tervise kaitseks;  Toxic Substances Portal (USA mürgiste ainete agentuur ja haiguste register, ATSDR)5: sisaldab infot ca 200 aine kohta;  PubChem (USA Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu, NML)6: internetipõhine keemiliste ühendite andmebaas;  Cameo chemicals (USA riiklik ookeani- ja atmosfäärinähtuste administratsioon)7, sisaldab infot, mis on mõeldud eeskätt päästeametitele ja mille eesmärk on aidata esmareageerijaid ja hädaolukordade ennetajaid, et saada kiiresti olulist teavet. Lisaks 1 https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals 2 https://www.echemportal.org/echemportal/index.action 3 http://webnet.oecd.org/hpv/ui/Search.aspx 4 https://www.epa.gov/iris 5 https://www.atsdr.cdc.gov/mrls/index.asp 6 https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/ 7 https://cameochemicals.noaa.gov/ 3 leiab samast andmebaasist teavet selle kohta, millistel kontsentratsioonidel võib aine inimestele ohtlikku mõju avaldada;  SYKE EnviChem (Soome Keskkonnainstituut)8: sisaldab infot kemikaalide keskkonnaohtlikkuse kohta;  Taani Keskkonnaamet9: on välja töötanud riigisisesed sihtväärtused teatavate välisõhu saasteainetele;  Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization, WHO)10: on koostanud juhendmaterjale teatavate õhukvaliteedi soovituslike piirväärtuste kohta Euroopas;  Rahvusvaheline kemikaaliohutuse programm (International Programme on Chemical Safety IPCS INCHEM)11: sisaldab üle 8500 dokumendi erinevate kemikaalide kohta, muuhulgas ka detailseid kemikaalide inimtervise- ja keskkonnariskianalüüse. Vajaduse korral otsiti lisateavet teaduskirjanduse andmebaasidest (nt Science Direct, Web of Science, Google Scholar, jt). Piir- ja sihtväärtuste vajaduse hindamisel lähtuti eelkõige riskidest, mida võib esineda Eesti välisõhus sellises koguses, et need võivad avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale. Summaarseks heitkoguseks, millest kõrgemate üle-eestilise heitega ainete korral hinnati piirväärtuse vajadust, võeti 1 tonn aastas. Sellise koguse on võtnud oma regulatsiooni aluseks ka Taani Keskkonnaamet. Lisaks otsustati II vaheetapis teha ettepanek kehtestada piir- ja sihtväärtused edaspidi ainult aine põhjal, lähtudes iga konkreetse aine omadustest ja nende mõjust. Piirnormide projekti käigus erinevate andmete analüüsitulemuste põhjal ja toetudes teiste Euroopa Liidu riikide praktikale välisõhu saasteainete reguleerimisel on Eestis asjakohane reguleerida tootmise eripärast tingitud välisõhu saasteaineid aine põhjal ning kehtestada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused 23 ainele. Piir- ja sihtväärtuste loetelu ning numbrilisi väärtusi on soovitav teatud regulaarsusega üle vaadata, et tagada nende ajakohasus nii toksikoloogilisest aspektist kui ka heitkoguste alusel. Samuti saavad uute saasteainete piirnormide ettepanekuid teha Keskkonnaameti spetsialistid loa taotluse läbivaatamisel leitavate piirnormidega selliste mitte reguleeritavate kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste saasteainete heidete ning muude saasteainete suurte heitkoguste (üle 1 tonni) tekkimisel, mis võivad põhjustada ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Järgmisena on esitatud nimekiri saasteainetest, millele on kehtestatud piirväärtused, kuid millel puudub viidatud töös tehtud analüüsi põhjal piirnormi vajadus: 1. 1,3-butadieen (divinüül) – 1,3-butadieen on IA kategooria kantserogeen ja 1B kategooria mutageen ning osooni eeldusaine, aga selle heitkogused on jäänud viimastel aastatel alla 0,3 t/a, seega pole selle heide välisõhku olulises koguses. Pikem analüüs 1,3-butadieeni kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes; 2. ained, mis avaldavad mõju inimese tervisele ja keskkonnale kontsentratsioonides, mille esinemine on Eesti välisõhu kontekstis vähetõenäoline:  2-butanool (sec-butüülalkoholid) – 2-butanooli tervisemõju avaldub kõrgemate kui 100 mg/m3 kontsentratsioonide juures (lõhnaläve mediaan 9 mg/m3) ning see ei kujuta keskkonnale ohtu, kuna degradeerub küllaltki kiiresti. 2-butanooli heidet raporteeris 2015. aastal ligi 60 käitist, millest ühe käitise heide jäi vahemikku 5–10 t/a ning kuuel 8 https://wwwp.ymparisto.fi/scripts/Kemrek/Kemrek.asp?Method=MAKECHEMSEARCHFORM 9 http://www2.mst.dk/Udgiv/publikationer/2016/08/978-87-93529-02-1.pdf 10 http://www.who.int/en/ 11 http://www.inchem.org/ 4 1–5 t/a, seega on 2-butanooli heide pigem hajusa iseloomuga. Pikem analüüs alkoholide kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes;  etanool (etüülalkohol) – tervisemõju on seni reguleeritud alkoholidest kõige väiksem ja avaldub väga kõrgete kontsentratsioonide juures, mis ületavad lõhnaläve (lõhnaläve mediaan 100 mg/m3). Etanool ei kujuta suurt keskkonnaohtu, kuna see biodegradeerub kiiresti. Etanooli heidet raporteeris 2015. aastal üle 100 käitise, millest ühe käitise heide oli ligi 30 t/a, kolmel vahemikus 10–15 t/a ja 20 käitisel jäi vahemikku 1–10 t/a. Pikem analüüs alkoholide kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes;  metanool (metüülalkohol) – metanooli tervisemõju avaldub võrreldes teiste alkoholidega madalamate kontsentratsioonide juures, kuid ületavad 100 mg/m3 piiri (8-h AEGL-1 ehk kontsentratsioon, mille juures ka tundlikel elanikegruppidel ei teki veel kahjulikke tervisemõjusid ~350 mg/m3) ja taoliste kontsentratsioonide tekkimine Eesti välisõhus on ebatõenäoline. Metanooli heidet raporteeris 2015. aastal võrreldes teiste alkoholidega vähem käitisi – umbes 30, millest ainult ühe käitise aastane heide jäi vahemikku 5–10 tonni ja kahel jäi vahemikku 1–5 tonni, seega sarnaselt teiste alkoholidega on ka metanooli heide hajusa iseloomuga. Pikem analüüs alkoholide kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes.  äädikhape (etaanhape) – inimese tervisele ja keskkonnale mõju avaldavate kontsentratsioonide esinemine välisõhus on vähetõenäoline. Äädikhappe heidet raporteeris 2015. aastal ligi 20 käitist, kusjuures valdav osa käitistest pärines ühelt tootmisterritooriumilt. Viimaste uuringute kohaselt olid reaalsed heitkogused arvutuslikest suurusjärkudes väiksemad, mistõttu on ka äädikhappe heide tugevalt üle hinnatud ning pigem hajusa iseloomuga. Pikem analüüs äädikhappe kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes. 3. Ained, mis pole välisõhu saastamisel olulised:  metüülisotsüanaat (MIC) - inimese tervisele on metüülisotsüanaat akuutselt mürgine, võib põhjustada hingamisteede, silmade ja nahaärritust (2–5 ppm). Andmed krooniliste (pikaajaliste) toimete kohta inimestel või loomadel on puudulikud. Metüülisotsüanaati kasutatakse pestitsiidide, vahtpolüuretaani, plastide ja polüuretaanipõhiste pinnakatete tootmisel. Välisõhku ja töökeskkonda võib metüülisotsüanaati eralduda polüuretaani sisaldavate toodete (nt polüuretaanlakid) termilisel töötlemisel (nt autoremondi- ja laevatööstuses keevitamisel, lõikamisel ja lihvimisel käigus) ning polüuretaanpinnavärvide mittesihipärasel kasutamisel. Eestis on metüülisotsüanaadi heidet välisõhku raporteeritud eelkõige erinevate pinnakattevahendite kasutamisest, plastdetailide ja vahtpolüuretaani tootmisest. Tulenevalt sellest, et isotsüanaate kasutatakse lähtekomponentidena polümeeride moodustamiseks ning valmistootes on need juba osa pinnakattevahendist, siis sihipärasel kasutamisel ja antud kasutamismahtude (< 1 t/a) juures on nende välisõhku sattumine vähetõenäoline. 4. Ained, mille heide välisõhku on juba piiratud:  tahked osakesed, summaarselt – valdav osa välisõhku paisatavatest tahketest osakestest on suurusega alla 10 µm ehk PM10, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused Euroopa Liidu tasemel (24-h 50 µg/m3, aastas lubatud ületamiste arv 35; 1-a 40 µg/m3). Seetõttu on võimalik kontrollida summaarsete tahkete osakeste taset PM10 piirnormi kaudu ja on vähetõenäoline, et summaarsete tahkete osakeste kontsentratsioon Eesti välisõhus saavutaks taseme, mis avaldaks kahjulikku mõju 5 inimese tervisele või keskkonnale. Pikem analüüs tahkete osakeste kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes. 5. Ained, mida pole võimalik üheselt välisõhus määrata:  ligroiin ehk toorbensiin – on klassifitseeritud kantserogeeniks (1B) ja mutageeniks (1B). Ligroiin on nafta fraktsioon, mis koosneb varieeruva koostisega süsivesinike segust muutes selle määramise välisõhus keeruliseks. Ligroiini heidet raporteeris 2015. aastal üle 50 käitise, millest kahe käitise heide oli pisut üle 10 t/a ning 13 jäi vahemikku 1–10 t/a. Pikem analüüs ligroiini kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes. Muudetakse aromaatsete süsivesinike piirnorme. Aromaatsete süsivesinike peamised inimtekkelised allikad on nt kütuste mittetäielik põlemine, naftasaaduste töötlemine ja laadimine ning kasutamine lahustitena pinnakattevahendites. Tavapäraselt käsitletakse aromaatsete süsivesinike all kolme või nelja ühendi – benseeni, tolueeni ja ksüleenide (BTX) või benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleenide (BTEX) – summat. Kuid aromaatsete ühendite omadused, sh nende toksilisus, on erinevad, mistõttu ei ole piirnormide kehtestamisel asjakohane neid summeerida, vaid vaadelda nende sisaldusi eraldi. Benseen I kategooria kantserogeenina on piirväärtusega reguleeritud Euroopa Liidu tasandil (1-a 5 μg/m3). Etüülbenseeni piirväärtust siiani ei olnud kehtestatud. Piirnormide projekti käigus lisandus piirnormide vajadusega aromaatsete süsivesinike hulka ksüleenidele, tolueenile ja stüreenile lisaks etüülbenseen, mille heitkogus ei kajastu käitiste saasteainete aruannetes piisavalt (see sisaldub varem kasutusel olnud kategooria „aromaatsed süsivesinikud“ või ksüleenide heitkoguse all), aga mida hinnanguliselt võib välisõhku sattuda märkimisväärses koguses, üle 50 t aastas. Ksüleenide, tolueeni, stüreeni ja etüülbenseeni viimaste aastate raporteeritud heitkoguste seas on alates 2011. a etüülbenseeni raporteerimine eraldi ainena tõusutrendis. Teiste riikide ja organisatsioonide välisõhu piirnormid varieeruvad nende aromaatsete süsivesinike kohta suuresti, mõnes riigis piirnormid puuduvad või on kehtestatud üksikutele aromaatsetele ühenditele. Tuginedes WHO soovitustele, USA EPA piirkontsentratsiooni ja ATSDR minimaalsete riskitasemete aluseks olevatele uuringutele ja lähiriikide sarnastele piirnormidele ning võttes arvesse ka aromaatsete süsivesinike võimalikku koosmõju, leiti piirnormide projekti käigus, et Eestis on asjakohane kehtestada 24-h keskmiseks piirväärtuseks 200 (ksüleenid, tolueen, etüülbenseen) ja 100 (stüreen) μg/m3. Tabelis 1 on näitena toodud aromaatsete süsivesinike (ksüleenid, tolueen, stüreen ja etüülbenseen) piirnormid mõnedes riikides ning nende mõju inimtervisele ja keskkonnale. Tabel 1. Aromaatsete süsivesinike (ksüleenid, tolueen, stüreen ja etüülbenseen) piirnormid mõnedes riikides ning nende mõju inimese tervisele ja keskkonnale Ksüleenid Tolueen Stüreen Etüülbenseen CAS nr 1330-20-7 108-88-3 100-42-5 100-41-4 Flam. Liq. 2 Flam. Liq. 3 Flam. Liq. 3 Repr. 2 Repr. 2 Flam. Liq. 2 Ühtlustatud klassifikatsioon CLP- Acute Tox. 4 * Asp. Tox. 1 Acute Tox. 4 * Acute Tox. 4* määruse VI lisa järgi: ohuklassi ja - Acute Tox. 4 * STOT SE 3 STOT RE 1 Asp. Tox. 1 kategooria kood(id) Skin Irrit. 2 STOT RE 2 * Skin Irrit. 2 STOT RE 2 Skin Irrit. 2 Eye Irrit. 2 Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse Grupp 3 (1999) Grupp 3 (1999) Grupp 2B (2002) Grupp 2B (2000) (IARC) kantserogeenide klassifikatsioon Senised SPV1/SPV24, µg/m3 200/200 200/200 40/2 -/- 6 260 (nädal) 260 (nädal) WHO, μg/m3 - 1000 (30min; 70 (30min; lõhn) - lõhn) OECD andmebaas + (2003) + (2001) + (1996) + (2002) USA EPA RfC, mg/m3 0,1 (2003) 5 (2005) 1 (1992) 1 (1991) Taani C-väärtused 1 h, mg/m3 0,1 (1990) 0,4 (1990) 0,2 (1996) 0,2 (2006) Leedu piirnormid 0,5 h/24 h, mg/m3 0,2/0,2 0,6/0,6 0,04/0,002 0,02/0,02 Läti piirnormid - 260 (nädal) 260 (nädal) - Poola piirnormid 1 h/1 a, µg/m3 - 1000/130 - - Soome piirnormid 24 h/1 a, µg/m3 - - - 120/50 Ungari piirnormid 1 h/24 h, µg/m3 200/60 600/200 70/70 20/20 Hollandi talutav kontsentratsioon õhus, 870 400 900 770 µg/m3 UK keskkonnamõju hindamise tase, 66200/4410 8000/1910 800/800 55200/4410 1 h/1 a µg/m3 ATSDR minimaalsed riskitasemed (MRLs) sissehingamisel akuutsel (1–14 2/0,6/0,05 2/-/1 5/-/0,2 5/2/0,06 päeva)/ subkroonilisel (15–364 (2007) (2015 draft) (2010) (2010) päeva)/kroonilisel (365 päeva ja enam) kokkupuutel, ppm ECHA pikaajaline mõju elanikkonnale sissehingamisel, süsteemne/lokaalne 65300/65300 #NA/#NA 1000/1000 15000/- mõju, [DN(M)EL] µg/m3 Mõju keskkonnale PNEC 327/- 680/#NA 14-40/- 10-100/- veeorganismid µg/L /linnud μg/m3 Eesti töökeskkonna piirnorm 200/450 192/384 90/200 442/884 8 h/15min lagi, mg/m3 EC SCOEL soovitus 221/442 192/384 442/884 - 8 h/15min lagi, mg/m3 (1992) (2001) (1995) Immediately Dangerous to Life and 900 500 700 800 Health Limits (IDLHs), ppm 3 Lõhnalävi mediaan/vahemik mg/m 1,25/0,052-1370 5,85/0,08-1000 0,22/0,012-258 1,9/0,01-78 Sulgudes olev number viitab aastaarvule, millal väärtus on üle vaadatud. Eraldi ainetena on benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni kahjuliku tervisemõju üsna põhjalikult uuritud ja iseloomustatud. Inimestel võivad kõik nimetatud ained avaldada kahjulikku toimet eelkõige kesknärvisüsteemile, lisaks on tolueeni ja stüreeni puhul tegemist veel II kategooria reproduktiivtoksilise ainega (arvatavasti omab kahjulikku toimet järglaste arengule) ning benseeni puhul I kategooria kantserogeeniga (pikaajaline kokkupuude selle ainega võib põhjustada nt aneemiat ja leukeemiat). Kahjuks puuduvad aga toksikoloogilised uuringud, mis kirjeldaksid kokkupuudet just BTEX-seguga, sellega seotud terviseohtlikkust ning doos-vastuse vahelist seost. Küll aga on püütud BTEX-segu koostoimet hinnata erinevate matemaatiliste mudelitega, nt füsioloogilistel alustel põhineva farmakokineetilise ehk PBPK-mudeliga (Physiologically based pharmacokinetic, PBPK). Selle tulemustest on järeldatud, et BTEX-segu neurotoksiline toime on eeldatavasti aditiivne ehk segu komponentide koostoime on võrdne üksikute komponentide toimete summaga), kui iga üksiku komponendi kontsentratsioon on alla 20 ppm. BTEX-seguga kokkupuutest tekkivat võimalikku hematotoksilist ja kantserogeenset toimet tuleks aga hinnata ainult benseenist lähtuvalt. Ühtegi näidet BTEX-segu võimaliku piirnormi kohta teadaolevalt ei ole. Eestis mõõdetakse riikliku õhuseire programmi käigus benseeni neljas ning BTX ühes automaatses pidevseirejaamas12. Paljudel välisõhku lenduvatel saasteainetel on spetsiifiline lõhn, mis võib olla nii meeldiv kui ka ebameeldiv. Lõhna olemasolu ei tähenda otseselt kahjulikku tervisemõju, sest aine lõhna tuntakse juba väga väikeste kontsentratsioonide juures. Nii nagu tervisemõju, on ka eri ainete lõhnalävede kontsentratsioonid erinevad ning varieeruvad indiviiditi. Üldjuhul on kavandatavad piir- ja sihtväärtused madalamad mediaan-lõhnalävedest ehk määruse nõuete 12 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2129&Itemid=3. 7 täitmisel ei tohiks esineda märkimisväärseid lõhnahäiringuid. Lõhnaläve mediaanväärtusest pisut kõrgema piirnormi ettepanek esitati kahe aine puhul – vesiniksulfiid ja n-butüülatsetaat. Vesiniksulfiid ei oma ettepanekuks oleva piirväärtuse juures veel tervisemõju ning mõõtmiste käigus on leitud, et lõhnaläve ületavad vesiniksulfiidi tasemed on pigem lühiajalised, seega ei tohiks piirväärtuse täitmise korral esinev lõhnahäiring olla pikaajalise mõjuga. n-Butüülatsetaadi tervisemõju avaldub samuti lõhnalävest kõrgemate kontsentratsioonide juures ning tegemist on meeldiva lõhnaga lahustiga, mistõttu lõhnaläve ületamisel ei esine suure tõenäosusega märkimisväärset häiringut. Piirinormide vajadusega välisõhu saasteainete hulgas on aineid, mis CLP-määruses sätestatud klassifitseerimise kriteeriumide järgi on kantserogeenid, mutageenid või reproduktiivtoksilised (CMR) ained:  I (IA ja IB) kategooria (teadaolev või eeldatav CMR toime inimestele): formaldehüüd, 1,2-dikloroetaan, 2-etoksüetanool, kroom(VI) ja selle ühendid;  II kategooria (arvatavasti avaldab inimestele CMR toimet): tolueen, fenool, stüreen, diklorometaan, tetrakloroetüleen, vanaadium ja selle ühendid. CMR ainete puhul inimese tervisele ohutu kokkupuutetase puudub, siiski on teatul juhtudel kättesaadava teadusliku ja tehnilise teabe põhjal ka neile kemikaalidele võimalik kehtestada piirväärtus. Piirnormide projektis võeti arvesse vähki haigestumise ühikriski (vähki haigestumise ühikriski tegur (Unit Risk Estimate, URE): sissehingamise kaudu indiviidi vähki haigestumise liigriski väljendav hinnanguline näitaja aine kontsentratsiooni 1 μg/m3 korral) ning IB kategooria CMR ainete korral jäi kõrgeimaks piirnormiks 50 μg/m3. Kõige madalam (rangem) piirnorm jäi kroom(VI) ja selle ühenditele, mille puhul hinnanguline vähki haigestumise ühikrisk 1 μg/m3 korral on 1,2–4x10-2 (USA EPA, 1998; WHO, 2000) ehk kuni neli täiendavat vähijuhtumit 100 inimese kohta kui kogu eluea jooksul sissehingatava kroom(VI) kontsentratsioon on 1 μg/m3 (aine kontsentratsiooni suurenemine tõstab vähki haigestumise riski). Võrreldes kehtivate piirväärtustega on eelnõus muudetud karmimaks järgmiste CMR ainete piirväärtused (aine taga sulgudes on nende heitkoguseid raporteerinud käitiste arv): - 1,2-dikloroetaan (<5); - diklorometaan (<10); - 2-etoksüetanool (ca 30); - kroom(VI) (ca 550); - vanaadium (ca 550) ja selle ühendid. Kroom(VI) ja vanaadiumi ühendite eraldumine välisõhku on peamiselt seotud põlevkivi kasutamisega energeetikas ja põlevkiviõli tootmisega ning nende heitkoguseid on raporteeritud katlamajadest üle kogu Eesti. Raskmetallide (sh kroomi ja vanaadiumi) raporteeritud heitkogused on valdavalt arvutuslikud ning selleks kasutatakse vastavat eriheite arvutamise metoodikat (AÕKS § 107 lõige 1), mis on välja töötatud juba aastaid tagasi ning mis ei iseloomusta enam reaalset hetkeolukorda. Selle tulemusena võivad raskmetallide raporteeritud heitkogused – Cr(VI) ca 10 t/a ja V ca 15 t/a – olla üle hinnatud. Viimast kinnitab ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse hiljutine töö raskmetallide eriheidete määramise kohta põlevkivi termilisel töötlemisel. Selle alusel on lähitulevikus plaanis kaasajastada ka vastavat eriheidete arvutamise metoodikat. Projekti lõpparuande lisas 1 on piir- ja sihtväärtuste vajadusega saasteainete kohta koostatud infolehed, kus on esitatud saasteaine nimetus, CAS nr, valem, klassifikatsioon CLP-määruse järgi, heide punktallikatest aastal 2014, olulisemad inimtekkelised allikad valdkonniti ja heide 8 ajavahemikul 2006–2016, saasteaine käitumine atmosfääris ning mõju inimese tervisele ja keskkonnale, näited piirnormidest, kavandatav piir- või sihtväärtus ja võimalikud mõõtmismetoodikad. Kehtivate piir- ja sihtväärtuste ülevaatamisel hinnati nende ajalist mõõdet. Senini olid piirväärtused kehtestatud ühe- ja 24-tunnise perioodi saasteaine keskmistele sisaldustele välisõhus. Rahvusvaheliste näidete alusel on välisõhu piirnormide ajalised mõõtmed väga erinevad – alates poole tunni keskmisest kuni aasta keskmiste ja eluaegsete väärtusteni. Pikaajalised väärtused kehtestatakse saasteainetele, mis põhjustavad kroonilisi häireid, ja lühiajalised väärtused akuutseid häireid põhjustavatele saasteainetele. Lähtudes sellest, et piirväärtuste järgimise kontrollimiseks tehtavad mõõtmised peaksid olema majanduslikult mõistlikud, on asjakohane kehtestada üks ajaperiood varasema kahe asemel. Piirnormi ajaperioodi valimisel lähtuti saasteainete lõhnaomadustest ning akuutsetest ja kroonilistest mõjudest inimesele või keskkonnale. Kahe aine (metaantiool ja vesiniksulfiid) puhul lähtuti eelkõige nende madalast lõhnalävest, mistõttu otsustati sätestada 1 tunni keskmine väärtus. Ülejäänud ainetele peeti otstarbekaks kehtestada 24 tunni keskmine piir- või sihtväärtus. Peamised argumendid 24-h keskmistamisperioodi valikuks olid järgmised:  24-tunnine periood iseloomustab protsesse paremini kui 1-tunnine periood ning valdavalt on ainete piikkontsentratsioonid lühiajalised. Saasteainete heide võib varieeruda äkkheidetest püsivate tööpäevaste ja püsivate ööpäevaste heideteni. Seega võib 1-tunnise juhusliku mõõtmise korral sattuda nii maksimum- kui ka miinimumkontsentratsioonile ja sellised tulemused ei ole esinduslikud;  saasteained, mil ei ole akuutset toimet inimesele ega akuutset ohtu keskkonnale;  1-tunnine periood sobib lühiajalise kahjuliku toime ärahoidmiseks, kuid üldjuhul on saasteainete toimed pikaajalised ja ideaalne oleks selliste ainete piirnormid kehtestada veelgi pikemale ajale (nt 1-a keskmised), ent taoliste piirväärtuste mõõtmine oleks liiga ajamahukas ega võimaldaks probleemide ilmnemisel piisavalt kiiresti reageerida. Kahele metallile, kroom(VI) ja selle ühendid ning mangaan ja selle ühendid, otsustati täiendavalt kehtestada ühe aasta keskmine piirväärtus lähtudes nende püsivusest keskkonnas ning sellest, et kroom(VI) on CLP-määruse järgi IB kategooria kantserogeen ja mangaanil on ECHA andmetel eeldatavat reproduktiivtoksiline toime. Peamised vesiniksulfiidi allikad on põlevkivitööstus, vedelproduktide laadimine ja tselluloositootmine ning seda tekib ka loomakasvatusest ning ammoniaagi allikas on loomakasvatus ja sealt tuleneva sõnniku töötlemine. Vesiniksulfiidile on eelnõus lisatingimusena sätestatud, et selle piirnormi hinnatakse vastuvõtja juures. Vastuvõtja all mõistetakse tundlikku objekti, nagu elamu, majutusasutus (sh sotsiaal- ja tervishoiuasutused), haridusasutused (sh lasteaiad, koolid) ning teised hooned, kus võivad pikemaajaliselt viibida tundlikkesse rühmadesse kuuluvad inimesed. Praegune ammoniaagi sihtväärtus on kehtestatud selle mõju alusel samblikele ja vesiniksulfiidi piirväärtus on kehtestatud lõhna alusel ja mõlema saasteaine mõju inimese tervisele ilmneb alles palju kõrgemate sisalduste juures. 9 Sihtväärtuse ületamise korral tuleb käitajatel hinnata, kas sihtväärtust on võimalik tagada, kas on asjakohaseid meetmeteid, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Samuti on vaja hinnata mõju ökosüsteemile. Näiteks mõju hindamine samblikele nõuaks loa taotlemisel piirkonna samblike uurimist, sest Eestis ei ole samblike leviku kaarte, samuti toimub aja jooksul samblike liikide muutumine sõltuvalt keskkonnatingimuste muutumisest. Selline lisauuring on väga spetsiifiline, mahukas ja seega ka kulukas. Lisaks kulukusele on tegemist ka menetlustähtaegu pikendavate toimingutega, mis on vastuolus riigi üldise halduskoormuse vähendamise poliitikaga. Nagu seire- ja modelleerimisandmed näitavad, on samblike võimalikes esinemispiirkondades ammoniaagi sisaldus ligikaudu 1 μg/m3, mis ei kujuta samblikele ohtu. Tiheasustusega aladel on ammoniaagi tase üldjuhul 4….8 μg/m3, mis ei kujuta ohtu elanike tervisele. Terviseoht tekib palju suurema ammoniaagisisalduse korral. Elanike häiritust (kaudselt ka ammoniaagi mõju) saab hinnata lõhnahäiringu modelleerimise abil. Keskkonnakaitselubade taotluste menetluses on lõhnahäiringu hindamise nõue sätestatud. Kuigi määruse aluseks olevas töös tehti ettepanek ammoniaagi 1-aasta sihtväärtuse säilitamiseks määruses, on praktika näidanud, et ammoniaagiheite reguleerimine sihtväärtusega ei ole parim lahendus. Ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks võib olla sihtväärtusest paremaid, proportsionaalsemaid meetmeid. Keskkonnaministeerium töötab välja juhendit põllumajandustootjatele, milles kajastatakse ökosüsteemide mõju leevendavaid meetmeid seotult riigi kohustustega vähendada ammoniaagi heitkoguseid teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmi käigus. Nimetatud juhend valmib 2019. aastal ning selles esitatud meetmete rakendamine aitab samuti piirata ammoniaagi heitkoguseid ning seega parandada ka õhu kvaliteeti. Kokkuvõtteks on asjakohane loobuda ammoniaagi sihtväärtusest, kuni on selge, millised meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad. Siseõhus sisalduva ammoniaagi piirväärtus on kavas kehtestada hiljemalt 2019. aastal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“. Õhusaastelubade ja keskkonnakomplekslubade (sh pooleliolevate lubade) menetlemisel hinnatakse ammoniaagisisalduse ainult lõhnahäiringu taseme järgi. Järgmises ülevaatetabelis on võrreldud kehtivaid ja ettepanekuna esitatud saasteainete piir- ja sihtväärtusi ning loetletud nende kehtestamise alused. Tabel 2. Kehtivate ja ettepanekuna esitatud saasteainete piir- ja sihtväärtuste võrdlus ning nende kehtestamise alused Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK: nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi [seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi Nr piirväärtus, välisõhu CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse μg/m3 heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus 1-h 24-h 1-h 24-h 1-a infosüsteemis keskm. keskm. keskm. keskm. keskm. aastal 2015] Vesinikkloriid Press. Gas USA EPA IRIS, 1. 7647-01-0 200 200 200 [11-25] Acute Tox. 3 *; H331 1995. 10 Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK: nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi [seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi piirväärtus, Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse välisõhu μg/m3 heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus 1-h 24-h 1-h 24-h 1-a infosüsteemis keskm. keskm. keskm. keskm. keskm. aastal 2015] Skin Corr. 1A; H314 Flam. Gas 2; H221 1 aasta kriitiline Press. Gas tase taimestiku Ammoniaak Acute Tox. 3 *; H331 kaitseks. 2. 7664-41-7 8 (1-a sihtväärtus) [101-200] Skin Corr. 1B; H314 WHO, 2000 Aquatic Acute 1; (kehtib al. H400 27.12.2016). Flam. Gas 1; H220 WHO, 2000, Press. Gas 2015; AIHA, Vesiniksulfiid 3. 7783-06-4 Acute Tox. 2 *; H330 8 8 8 2013; KUK, [26-50] Aquatic Acute 1; 2014; ATSDR, H400 2016. Flam. Gas 1; H220 Press. Gas Metaantiool Taani, 2016; Acute Tox. 3 *; H331 (metüül- AIHA, 2013 4. 74-93-1 Aquatic Acute 1; 0,2 0,02 0,2 merkaptaan) (lõhnalävi, H400 [0] 25-protsentiil). Aquatic Chronic 1; H410 Carc. 1B; H350 Muta. 2; H341 WHO, 2000; 50, Acute Tox. 3*; H331 ATSDR, 2016. Formaldehüüd Siht- 5. 50-00-0 Acute Tox. 3*; H311 100 50 HVÜHT - USA [26-50] väärtus Acute Tox. 3*; H301 EPA IRIS, 1989: 30 Skin Corr. 1B; H314 1,3x10-5. Skin Sens. 1; H317 SVHC aine, Flam. Liq. 2; H225 REACH- Carc. 1B; H350 määruse XIV 1,2-Dikloroetaan Acute Tox. 4 *; H302 6. 107-06-2 3000 1000 50 lisa, ECHA13. [≤5] STOT SE 3; H335 HVÜHT - USA Skin Irrit. 2; H315 EPA IRIS, 1987: Eye Irrit. 2; H319 2,6 x10-5. WHO, 2000; USA EPA IRIS, 2011; REACH- Diklorometaan määruse XVII 7. 75-09-2 Carc. 2; H351 1000 1000 450 [6-10] lisa, ECHA14. HVÜHT - USA EPA IRIS, 2011: 1 x10-8. 13 ECHA. Väga ohtlik aine (substance of very high concern, SVHC), REACH-määruse XIV lisa, European Chemicals Agency (ECHA) andmebaas: https://echa.europa.eu/et/substance-information/- /substanceinfo/100.003.145. 14 ECHA. REACH-määruse XVII lisa, European Chemicals Agency (ECHA) andmebaas: https://echa.europa.eu/et/substance-information/-/substanceinfo/100.000.763. 11 Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK: nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi [seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi piirväärtus, Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse välisõhu μg/m3 heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus 1-h 24-h 1-h 24-h 1-a infosüsteemis keskm. keskm. keskm. keskm. keskm. aastal 2015] USA EPA IRIS, 2012; ATSDR, Carc. 2; H351 Tetrakloroetüleen 2016. 8. 127-18-4 Aquatic Chronic 2; 500 60 60 [6-10] HVÜHT - USA H411 EPA IRIS, 2012: 2,6 x10-7. Muta. 2; H341 Acute Tox. 3 *; H331 Acute Tox. 3 *; H311 USA EPA, Fenool 9. 108-95-2 Acute Tox. 3 *; H301 50 3 10 1998b; Taani, [26-50] STOT RE 2 *; H373 2016. ** Skin Corr. 1B; H314 USA EPA IRIS, Flam. Liq. 2; H225 2005; Taani, Repr. 2; H361d *** 2016; ATSDR, Asp. Tox. 1; H304 2016. Arvesse Tolueen 10. 108-88-3 STOT SE 3; H336 200 200 200 on võetud [51-100] STOT RE 2 *; H373 aromaatsete ** süsivesinike Skin Irrit. 2; H315 võimalikku koosmõju. USA EPA IRIS, 2003; Taani, 2016; ATSDR, Flam. Liq. 3; H226 Ksüleenid, kõik 2016. Arvesse Acute Tox. 4 *; H332 11. isomeerid 1330-20-7 200 200 200 on võetud Acute Tox. 4 *; H312 [101-200] aromaatsete Skin Irrit. 2; H315 süsivesinike võimalikku koosmõju. USA EPA IRIS, 1991a; Taani, Flam. Liq. 2; H225 2016; ATSDR, Etüülbenseen Acute Tox. 4*; H332 2016. Arvesse on (lisandus 12. 100-41-4 Asp. Tox. 1; H304 200 võetud nimekirja) STOT RE 2; H373 aromaatsete [51-100] (kuulmiselundid) süsivesinike võimalikku koosmõju. 12 Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK: nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi [seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi piirväärtus, Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse välisõhu μg/m3 heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus 1-h 24-h 1-h 24-h 1-a infosüsteemis keskm. keskm. keskm. keskm. keskm. aastal 2015] USA EPA IRIS, Flam. Liq. 3; H226 1992; Taani, Repr. 2; H361d 2016; ATSDR, Acute Tox. 4 *; H332 2016. Arvesse Stüreen 13. 100-42-5 STOT RE 1; H372 40 2 100 on võetud [51-100] (kuulmiselundid) aromaatsete Skin Irrit. 2; H315 süsivesinike Eye Irrit. 2; H319 võimalikku koosmõju. USA EPA IRIS, 1991b; SVHC Flam. Liq. 3; H226 aine, 2-Etoksüetanool Repr. 1B; H360FD autoriseerimisele 14. (etüültsellosolv) 110-80-5 1000 500 50 Acute Tox. 3; H331 kuuluvate väga [26-50] Acute Tox. 4; H302 ohtlike kandidaatainete loetelu, ECHA15. 1-propanool: Flam. Liq. 2; H225 Propanoolid Eye Dam. 1; H318 (1-propanool ja 71-23-8 STOT SE 3; H336 15. 500 500 1000 Taani, 2016. 2-propanool) 67-63-0 2-propanool: [101-200] Flam. Liq. 2; H225 Eye Irrit. 2; H319 STOT SE 3; H336 Flam. Liq. 2; H225 Etüülatsetaat 16. 141-78-6 STOT SE 3; H336 100 100 1000 Taani, 2016. [51-100] Eye Irrit. 2; H319 n-Butüülatsetaat (lisandus Flam. Liq. 3; H226 Taani, 2016; 17. 123-86-4 1000 nimekirja) STOT SE 3; H336 AIHA, 2013. [26-50] Flam. Liq. 2; H225 Atsetoon STOT SE 3; H336 18. 67-64-1 350 350 1000 Taani, 2016. [101-200] Eye Irrit. 2; H319 Kroom (VI) Carc. 1B; H350i SVHC ained, ühendid16, Skin Sens. 1; H317 REACH- 19. 7440-47-3 2 1 0,1 0,01 ümberarvutatuna Aquatic Acute 1; määruse XVII kroomiks H400 lisa, 15 Väga ohtlik aine (substance of very high concern, SVHC), lisatud autoriseerimisele kuuluvate väga ohtlike kandidaatainete loetelu, European Chemicals Agency (ECHA) andmebaas: https://echa.europa.eu/et/substance- information/-/substanceinfo/100.003.459. 16 Vastavad CLP-määruses [Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008] sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeenideks klassifitseerimise kriteeriumidele. 13 Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK: nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi [seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi piirväärtus, Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse välisõhu μg/m3 heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus 1-h 24-h 1-h 24-h 1-a infosüsteemis keskm. keskm. keskm. keskm. keskm. aastal 2015] [>500] Aquatic Chronic 1; autoriseerimisele H410 kuuluvate väga ohtlike kandidaatainete loetelu, ECHA 17 ; USA EPA IRIS, 1998, Taani, 2016. HVÜHT - USA EPA IRIS, 1998: 1,2 x10-2 ja WHO, 2000: 4 x10-2 Ühtlustatud klassifikatsioon puudub. Mangaan ja Tööstuse ühendid, klassifikatsioon18: Taani, 2016; 20 ümberarvutatuna 7439-96-5 10 1 1 0,15 Flam. Sol. 2; H228 WHO, 2000. mangaaniks Water-react. 1; H260 [26-50] Eye Irrit. 2; H319 STOT RE 2; H373 Repr. 1B; H360 Pyr. Sol. 1; H250 Tsingiühendid, Water-react. 1; H260 ümberarvutatuna Aquatic Acute 1; 21 7440-66-6 200 50 50 Taani, 2016. tsingiks H400 [201-500] Aquatic Chronic 1; H410 Muta. 2; H341 Repr. 2; H361d *** Vanaadium ja 1314-62-1 Acute Tox. 4 *; H332 ühendid, (V2O5) Acute Tox. 4 *; H302 22 ümberarvutatuna 10 2 1 WHO, 2000. 7440-62-2 STOT SE 3; H335 vanaadiumiks (V) STOT RE 1; H372 ** [>500] Aquatic Chronic 2; H411 17 ECHA. Väga ohtlik aine (substance of very high concern, SVHC), REACH-määruse XVII lisa: https://echa.europa.eu/documents/10162/1f775bd4-b1b0-4847-937f-d6a37e2c0c98 ja lisatud autoriseerimisele kuuluvate väga ohtlike kandidaatainete loetelu: https://echa.europa.eu/et/candidate-list-table. 18 Classification & Labelling notified by industry to ECHA for this substance: https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/cl-inventory-database/-/discli/details/16582 . 14 Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK: nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi [seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi piirväärtus, Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse välisõhu μg/m3 heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus 1-h 24-h 1-h 24-h 1-a infosüsteemis keskm. keskm. keskm. keskm. keskm. aastal 2015] Ühtlustatud klassifikatsioon puudub. Vask ja Tööstuse anorgaanilised klassifikatsioon19: ühendid, 23 7440-50-8 Acute Tox. 3; H331 20 2 2 SCOEL, 2014. ümberarvutatuna Eye Irrit. 2; H319 vaseks Aquatic Acute 1: [201-500] H400 Aquatic Chronic 1: H410 HVHÜT – hinnanguline vähki haigestumise ühikriski tegur 1 μg/m3 korral. Piirnormidele vastavuse hindamiseks tuleb järgida keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ lisa 2 tabelit 2 „Õhukvaliteedi taseme keskmiste väärtuste andmed, mida õhukvaliteedi hindamisel arvestatakse“, mille kohaselt tuleb 24-tunnise piirväärtuse hindamiseks teha mõõtmisi vähemalt 18 tunni jooksul. Paragrahvi 2 rakendussätte kohaselt kehtivad enne määruse jõustumist antud õhusaaste- ja keskkonnakompleksload kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni või nende muul põhjusel muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Käitiselt ei nõuta aga nende saasteainete õhukvaliteedi seiret, millele ei kehti enam õhukvaliteedi piirnormid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2008/50/EÜ, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigil kohustus määrata ning rakendada kõige tõhusamad meetmeid heidete vähendamiseks erinevatel tasanditel ning õigus kehtestada välisõhu kvaliteedile asjakohased eesmärgid, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni standardeid, suuniseid ja programme. 4. Määruse mõju Määrusega kehtestatakse õhukvaliteedi piirnormid, millele vastavad välisõhu saasteainete sisaldus ei tohiks avaldada kahjulikku mõju elanikkonnale ega ümbritsevale keskkonnale, samas peavad piirnormid olema majanduslikult põhjendatud. Võrreldes kehtiva õhukvaliteedi piirnormide loeteluga tagab väiksem arv piirnormiga saasteaineid väiksema halduskoormuse dokumentides kajastatavate andmekoosseisude vähenemise tõttu ning käitistel väheneb vajadus jälgida eri saasteainete sisaldusi ümbritsevas keskkonnas. 19 Classification & Labelling notified by industry to ECHA for this substance: https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/cl-inventory-database/-/discli/details/34271. 15 Saasteainete koguste ja toksilisuse ning keskkonnas käitumise alusel ei ole vaja enam reguleerida üheksa saasteaine (ligroiin, metüülisotsüanaat, äädikhape, etanool, metanool, 2-butanool, 1,3-butadieen, ammoniaak ja summaarsed osakesed) õhukvaliteedi piirväärtusi. Lisandusid etüülbenseen ja n-butüülatsetaat ning viie saasteaine piirnormid – 1,2-dikloroetaan (kahel käitisel heide üle 1 kg), diklorometaan (ühel käitisel heide üle 1 kg), 2-etoksüetanool (kolmel käitisel heide üle 1 t), kroom(VI) ja selle ühendid (üle 1 kg kaheksal katlamajal) ning vanaadium ja selle ühendid (kahe katlamaja heide üle 1 kg) – muutuvad rangemaks. Analüüsides keskkonnakomplekslubades ja välisõhu saastelubades sätestatud seirenõudeid õhukvaliteedi piirnormidele vastavuse hindamiseks, selgus, et umbes 2000 loast olid kas pideva või perioodilise seire kohustused 55 käitise lubadel. Nendest 25 käitisel oli kohustus seirata vaid esmatähtsusega saasteaineid. Esmatähtsusega ja riigisiseseid õhukvaliteedi piirnorme on vaja seirata 23 käitisel ja ainult riigisiseseid piirnorme tuleb seirata seitsmel käitisel. Rangemaks muutusid piirnormid saasteainetele, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks või reproduktiivtoksiliseks. Kui selliste saasteainete heitkoguseid piiratakse veel rohkem, siis olenevalt saasteainest, hoitakse ära nende kahjulikku mõju inimestele. Näiteks 1,2 dikloroetaani hinnanguline vähki haigestumise ühikrisk 1 μg/m3 korral on 2,6 x 10-5, diklorometaanil 1 x 10-8, kroom(VI) 1 μg/m3 1,2 x 10-2. Samas ammoniaagi sihtväärtuse tühistamise ja vesiniksulfiidi piirväärtuse rakendamise leebemaks muutmine vähendab peamiselt loomakasvatusega tegelevate ja nendega seotud käitiste kohustusi keskkonnaloa taotlemisel ja vähendab keskkonnaloaga sätestatavaid seirekohustusi. Samuti väheneb Keskkonnaameti koormus loomakasvatusega seotud keskkonnalubade menetlemisel. Ammoniaaki peavad keskkonnalubade alusel praegu seirama kolm käitist ja vesiniksulfiidi kaheksa käitist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei suurene riigieelarve tulud ega kulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile, Keemiatööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile. Huvirühmade kaasamine on toimunud piirnormide projekti kõigi etappide aruannete ning lõpparuande arutelul, kuhu kutsuti huvitatud osalised. Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Energia AS, AS Kunda Nordic Tsement, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja teised huvilised esitasid projekti 16 vahearuannetele oma ettepanekuid ja märkusi, mida on võimaluse piires projekti lõpparuande koostamisel arvestatud. Samuti on projekti aruanded ja tutvustuskoosolekute ettekanded avalikud Keskkonnaministeeriumi kodulehel. 17 „Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ muutmine“ eelnõu lisa Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed Tabel 1 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused CAS-nr Keskmistamise Aastas lubatud Saasteaine Piirväärtus Sihtväärtus ajavahemik ületamiste arv Vääveldioksiid (SO2) 7446-09-5 350 µg/m3 - 1 tund 24 125 µg/m3 - 24 tundi 3 Lämmastikdioksiid 10102-44-0 200 µg/m3 - 1 tund 18 (NO2) 40 µg/m3 - 1 aasta - Peenosakesed (PM10) 50 µg/m3 - 24 tundi 35 40 µg/m3 - 1 aasta - Eriti peened 25 µg/m3 - 1 aasta - osakesed (PM2,5) Süsinikoksiid (CO) 630-08-0 10 mg/m3 - kõrgeim 8 tunni - keskmine Benseen (C6H6) 71-43-2 5 µg/m3 - 1 aasta - Osoon (O3) 120 µg/m3 kõrgeim 8 tunni 25 päeva 3 10028-15-6 keskmine aasta keskmisena1 Plii (Pb) 7439-92-1 0,5 µg/m3 1 aasta - Arseen (As)2 7440-38-2 - 6 ng/m3 1 aasta - Kaadmium (Cd) 2 7440-43-9 - 5 ng/m3 1 aasta - Nikkel (Ni) 2 7440-02-0 - 20 ng/m3 1 aasta - Polütsüklilised - 1 ng/m3 1 aasta - aromaatsed (väljendatud süsivesinikud2 benso(a)pür eenina) 1 Kui kolme või viie aasta keskmisi väärtusi ei saa määrata järjestikuste aastate täielike andmete alusel, on sihtväärtustest kinnipidamise kontrollimiseks vajalikud vähemalt ühe aasta andmed; 2 saasteaine kogusisaldus peenosakeste PM10 fraktsioonis arvutatuna kalendriaasta keskmisena. Tabel 2 Õhukvaliteedi teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed Saasteaine Keskmistamise Häiretase Teavitamistase Kriitiline tase µg/m3 ajavahemik µg/m3 µg/m3 Vääveldioksiid 3 tundi 500 - 202 (SO2) Lämmastikdioksiid 3 tundi 400 - 303 (NO2) Osoon 1 tund1 240 180 18 0004 pikaajaline eesmärk 6000 1 Lühiajaliste õhukvaliteedi parandamise kavade koostamise vajaduse uurimisel tuleb kõrgemaid osoonisisalduse väärtusi mõõta või prognoosida kolme järjestikuse tunni jooksul; 2 kalendriaasta ja talveperioodi (1. oktoobrist 31. märtsini) jooksul; 3 aasta jooksul. 4 AOT40 – osooni kokkupuuteindeks väljendatuna μg/m3 tunnis on väärtust 80 μg/m3 (40 pbm) ületavate tunnikontsentratsioonide ja 80 μg/m3 vahede summa teatava ajavahemiku kohta, kus arvestatakse üksnes neid tunnikontsentratsioonide väärtusi, mis mõõdetakse iga päev ajavahemikus 8.00–20.00 Kesk-Euroopa (CET) aja järgi maist juulini. Kui kolme või viie aasta keskmisi väärtusi ei saa määrata järjestikuste aastate täielike andmete alusel, on kriitilisest tasemest kinnipidamise kontrollimiseks vajalikud vähemalt kolme aasta andmed. Tabel 3 Riigisisesed õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused Õhukvaliteedi piirväärtus/sihtväärtus Jrk Saasteaine CAS-nr Valem µg/m3 nr Ühe tunni 24 tunni Aasta keskmine keskmine keskmine 1. Vesinikkloriid 7647-01-0 HCl 200 2. Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 HCHO 50 30* 3. Ksüleenid, kõik isomeerid C6H4(CH3)2 200 (dimetüülbenseen) 4. Tolueen (metüülbenseen) 108-88-3 C6H5CH3 200 5. Fenool 108-95-2 C6H5OH 10 (hüdroksübenseen) 6. Stüreen (fenüületeen, 100-42-5 C6H5CH=CH2 100 vinüülbenseen) 7. Etüülatsetaat 141-78-6 CH3COOC2H5 1000 (etüületanaat) 8. Diklorometaan 75-09-2 CH2Cl2 450 9. Etüülbenseen 100-41-4 C8H10 200 10. Etüültsellosolv 110-80-5 C2H5OCH2CH2OH 50 (2-etoksüetanool, o-etüületüleenglükool, etüleenglükoolmono- etüüleeter) 11. Metaantiool 74-93-1 CH3SH 0,2 (metüülmerkaptaan) 12. n-Butüülatsetaat 123-86-4 CH3COO(CH2)3CH3 1000 13. Propanoolid 71-23-8 C3H7OH 1000 (1-propanool, 67-63-0 2-propanool) 14. Atsetoon (2-propanoon) 67-64-1 CH3COCH3 1000 15. Mangaan ja ühendid, 7439-96-5 Mn 1 0,15 ümberarvutatuna mangaaniks 16. Kroomi (VI) ühendid, 7440-47-3 Cr 0,1 0,01 ümberarvutatuna kroomiks 17. Tsingiühendid, 7440-66-6 Zn 50 ümberarvutatuna tsingiks 18. Vanaadium ja ühendid, 1314-62-1 V 1 ümberarvutatuna (V2O5) vanaadiumiks 7440-62-2 (V) 19. Vask ja anorgaanilised 7440-50-8 Cu 2 ühendid, ümberarvutatuna vaseks 20. 1,2-dikloroetaan 107-06-2 ClCH2CH2Cl 50 (etüleendikloriid) 21. Tetrakloroetüleen 127-18-4 CCl2=CCl2 60 22. Vesiniksulfiid** 7783-06-4 H2S 8 * Sihtväärtus. ** Hinnatakse lähima vastuvõtja juures (elamu, majutus-, haridusasutus jne). EELNÕU 14.11.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr ….. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ muutmise eelnõu Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist antud õhusaaste- ja keskkonnakompleksload kehtivad kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muul põhjusel muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. (2) Käitajalt ei nõuta nende õhusaaste- või keskkonnakompleksloas sätestatud saasteainete õhukvaliteedi seiret, millele õhukvaliteedi piirnormid enam ei kehti. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1251 - Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2b6f825-b597-4189-84f9- c1c823fc3462 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2b6f825-b597-4189-84f9- c1c823fc3462?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel