Sotsiaalministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 29.11.2018 nr 1-4/18/7879
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse
nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume esitada oma ettepanekud hiljemalt 7. detsembril 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga (2 faili)
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon,
Keemiatööstuse Liit
Reet Pruul
626 0731,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel.
Võrreldes keskkonnaministri kehtiva 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ on muudetud
lisa 1 tabelit 3. Saasteainete koguste ja toksilisuse ning keskkonnas käitumise alusel ei ole vaja
enam reguleerida üheksa saasteaine (ligroiin, metüülisotsüanaat, äädikhape, etanool, metanool,
2-butanool, 1,3-butadieen, ammoniaak ja summaarsed osakesed) õhukvaliteedi piirväärtusi.
Lisandusid etüülbenseen ja n-butüülatsetaat ning viie saasteaine piirnormid – 1,2-dikloroetaan,
diklorometaan, 2-etoksüetanool, kroom(VI) ja selle ühendid ning vanaadium ja selle
ühendid – muutuvad rangemaks.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist
Reet Pruul (tel 626 0731,
[email protected]) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi
koostatud projekti „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni
väljatöötamine“ (edaspidi piirnormide projekt) lõpparuande
(https://www.envir.ee/et/esmatahtsuseta-saasteained) põhjal. Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717,
[email protected]).
1. Sissejuhatus
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud, et kaitsta inimese tervist, keskkonda ja vara
saasteainete kahjuliku mõju eest nii praegu kui ka tulevikus. Viimasel kümnendil on ELis
õhusaaste vähendamisel ja õhukvaliteedi parandamisel tehtud mitmeid olulisi otsuseid, nt
2013. aastal vastu võetud Euroopa puhta õhu programm ja uus välisõhu kvaliteedi ja
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu õhu kvaliteetsemaks muutmise direktiiv 2008/50/EÜ. Eestis
toimusid välisõhu kaitset puudutavad olulised muudatused keskkonnaõiguse kodifitseerimise
käigus atmosfääriõhu kaitse seaduse vastu võtmisega.
Euroopa Liidus on direktiividega kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused 13 nn
esmatähtsale saasteainele (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, peened ja eriti peened osakesed,
polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, benseen, osoon ja mõned raskmetallid). Lisaks on
igal liikmesriigil õigus vajaduse korral kehtestada täiendavaid piir- või sihtväärtuseid riigi jaoks
olulistele välisõhu saasteainetele. Riigispetsiifilisi saasteaineid reguleeritakse kas otseselt
piirnormide kaudu või saastelubadega sätestatavate heidete minimeerimisega ka mitmetes
teistes ELi riikides. 2011. aastal Euroopa õhusaaste ja kliimamuutuste leevendamise
teemakeskuse korraldatud küsitluse kohaselt on ELi riikidest täiendavaid nõudeid teistele
välisõhu saasteainetele kehtestanud veel nt Austria (summaarsed tahked osakesed), Belgia
(vinüülkloriid, vesinikfluoriid, tallium), Bulgaaria (vesiniksulfiid, ammoniaak, väävelhape,
vesinikkloriid), Hispaania (kloor, vesinikkloriid, fluoriühendid, vesiniksulfiid,
süsinikdisulfiid), Soome (summaarsed tahked osakesed, väävliühendid), Suurbritannia
(1,3-butadieen), Ungari (kroom, berüllium, 1,3-butadieen, dioksiinid, tetrakloroetüleen,
1
trikloroetüleen, vinüülkloriid, asbest) ja Leedu (363 ainet). Lätis reguleeritakse täiendavalt
10 välisõhu saasteaine sisaldust välisõhus (1,2-dikloroetaan, diklorometaan, formaldehüüd,
stüreen, tolueen, tetrakloroetüleen, vesiniksulfiid, süsinikdisulfiid, mangaani- ja
vanaadiumiühendid) ning on üle võetud Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health
Organization, WHO) õhukvaliteedi soovituslikud piirväärtused.
Kuna Eestis kehtivad piirväärtused põhinevad teaduslikel uuringutel loomkatsetega paljude
aastakümnete tagusest ajast, tekkis vajadus ajakohastada piirväärtustega saasteainete loetelu,
nende olulisus ja ohtlikkus ning piirväärtused uuema informatsiooni alusel. Vananenud
lähenemine piirväärtuste määramisel pärsib ettevõtete arvates tootmist ja selle arengut.
Piirväärtus on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 10 kohaselt saasteaine lubatav kogus välisõhu
ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud
teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada
kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise
eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või
keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu
tekkimist. Seevastu sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule
sadestunud saasteaine kogus, mis tuleb nimetatud koguse ületamise korral saavutada
asjakohaste meetmetega, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kas
kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parandada
õhukvaliteeti ja vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Seega
on sihtväärtus õiguslikult mittesiduv saasteaine kogus, mille ületamine ei ole oluline
keskkonnahäiring ja mis ei ole aluseks loast keeldumisele ning sanktsioonidele, vaid
sihtväärtuseni tuleb jõuda, täites asjakohast tegevuskava.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahviga 1 asendatakse kehtiva määruse lisa 1 eelnõukohase lisaga. Sisulised muudatused
on tehtud ainult tabelis 3.
Alates 01.01.2017 kehtivad piir- ja sihtväärtused kehtestati projekti „Välisõhu
mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni väljatöötamine“ esimese kahe
etapi tulemuste põhjal tehtud ettepaneku kohaselt. Selle alusel vähendati välisõhu kaitse
seaduse alusel kehtinud piirväärtusega reguleeritavate saasteainete nimekirja 78 ainelt või
ainete rühmalt 30 ainele ning piirväärtuste arvulist suurust ja rakendusulatust (piirväärtusest
sihtväärtuseks) muudeti vaid ammoniaagil. Teiste saasteainete piirväärtuste ajakohasust hinnati
piirnormide projekti järgnevates etappides, kus erinevate andmete analüüsi tulemuste põhjal
selgitati välja piir- ja sihtväärtuse vajadusega välisõhu saasteained ning piirnormide projekti
raames tehti ettepanek muuta mõningaid kehtivaid piirnorme.
Piir- ja sihtväärtuste määramisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:
saasteainete õhku paisatavatest kogustest Eestis summaarselt ja eri piirkondades
tööstuse eripära arvestades;
tagavad inimese, keskkonna ja vara ohutuse;
on kehtestatud tootmises kasutatavatele iseloomulikele olulistele ainetele;
on majanduslikult mõistlikult saavutatavad;
on mõõdetavad olemasolevate tehniliste vahenditega;
on ainepõhised;
2
on tuletatud olemasolevast parimast infost;
sõltuvad aine toimimise kiirusest, kokkupuuteviisist, metabolismist ja metaboliitidest;
arvestavad tundlike gruppidega;
on uue info ilmnemise korral ajakohastatavad.
Piirnormide vajadusega välisõhu saasteainete väljaselgitamisel lähtuti Keskkonnaagentuuri
koostatud ülevaatest „2006–2016 välisõhku heidetud saasteainete heitkogused Eestis kokku ja
maakonniti“ (andmefail seisuga 14.09.2017), mis kajastab summaarseid paiksete heiteallikate
käitajate aruannetes kajastatud heitkoguseid. Täpsem info paiksete heiteallikate ja nende
heitkoguste kohta pärineb välisõhu heiteallikate infosüsteemist OSIS, Keskkonnalubade
infosüsteemist KLIS, Keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS ja õhukvaliteedi
juhtimissüsteemist AIRVIRO. Lisaks võeti arvesse saasteainete klassifikatsiooni vastavalt
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus), nende kajastamist Euroopa
saasteainete heite- ja ülekanderegistris, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ)
nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist
(REACH) lisades XIV, XVII, tööstusheite seaduses, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivis 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete riiklike ülemmäärade kohta,
Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (USA EPA) toksiliste välisõhu saasteainete
nimekirjas, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuremahuliste kemikaalide
nimekirjas.
Piirnormide vajadusega välisõhu saasteainete väljaselgitamisel, piirnormide arvuliste väärtuste
ülevaatamisel ning piirnormide uute asjakohaste väärtuste ettepaneku koostamisel lähtuti
peamiselt järgmistest infoallikatest:
Information on Chemicals1 (Euroopa Kemikaaliamet, ECHA) – Euroopas toodetavate
ja Euroopasse imporditavate kemikaalide andmebaas, kuhu on koondatud teave ca
120 000 kemikaali ohtlike omaduste (sh toksikoloogia- ja ökotoksikoloogia-alane
teave), klassifitseerimise ja märgistuse ning ohutu kasutamise kohta ;
eChemPortal (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, OECD)2: hõlmab endas ca
30 andmebaasi, kust leiab infot rohkem kui 800 000 kemikaali kohta;
Existing Chemicals Database (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, OECD)3:
sisaldab infot ca 1600 kemikaali kohta;
Integrated Risk Information System (IRIS, USA Keskkonnakaitseagentuur)4: sisaldab
ca 200 välisõhu saasteaine piirkontsentratsioone inimese tervise kaitseks;
Toxic Substances Portal (USA mürgiste ainete agentuur ja haiguste register, ATSDR)5:
sisaldab infot ca 200 aine kohta;
PubChem (USA Rahvuslik Meditsiiniraamatukogu, NML)6: internetipõhine keemiliste
ühendite andmebaas;
Cameo chemicals (USA riiklik ookeani- ja atmosfäärinähtuste administratsioon)7,
sisaldab infot, mis on mõeldud eeskätt päästeametitele ja mille eesmärk on aidata
esmareageerijaid ja hädaolukordade ennetajaid, et saada kiiresti olulist teavet. Lisaks
1
https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals
2
https://www.echemportal.org/echemportal/index.action
3
http://webnet.oecd.org/hpv/ui/Search.aspx
4
https://www.epa.gov/iris
5
https://www.atsdr.cdc.gov/mrls/index.asp
6
https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/
7
https://cameochemicals.noaa.gov/
3
leiab samast andmebaasist teavet selle kohta, millistel kontsentratsioonidel võib aine
inimestele ohtlikku mõju avaldada;
SYKE EnviChem (Soome Keskkonnainstituut)8: sisaldab infot kemikaalide
keskkonnaohtlikkuse kohta;
Taani Keskkonnaamet9: on välja töötanud riigisisesed sihtväärtused teatavate välisõhu
saasteainetele;
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization, WHO)10: on koostanud
juhendmaterjale teatavate õhukvaliteedi soovituslike piirväärtuste kohta Euroopas;
Rahvusvaheline kemikaaliohutuse programm (International Programme on Chemical
Safety IPCS INCHEM)11: sisaldab üle 8500 dokumendi erinevate kemikaalide kohta,
muuhulgas ka detailseid kemikaalide inimtervise- ja keskkonnariskianalüüse.
Vajaduse korral otsiti lisateavet teaduskirjanduse andmebaasidest (nt Science Direct, Web of
Science, Google Scholar, jt).
Piir- ja sihtväärtuste vajaduse hindamisel lähtuti eelkõige riskidest, mida võib esineda Eesti
välisõhus sellises koguses, et need võivad avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele või
keskkonnale. Summaarseks heitkoguseks, millest kõrgemate üle-eestilise heitega ainete korral
hinnati piirväärtuse vajadust, võeti 1 tonn aastas. Sellise koguse on võtnud oma regulatsiooni
aluseks ka Taani Keskkonnaamet. Lisaks otsustati II vaheetapis teha ettepanek kehtestada piir-
ja sihtväärtused edaspidi ainult aine põhjal, lähtudes iga konkreetse aine omadustest ja nende
mõjust.
Piirnormide projekti käigus erinevate andmete analüüsitulemuste põhjal ja toetudes teiste
Euroopa Liidu riikide praktikale välisõhu saasteainete reguleerimisel on Eestis asjakohane
reguleerida tootmise eripärast tingitud välisõhu saasteaineid aine põhjal ning kehtestada
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused 23 ainele. Piir- ja sihtväärtuste loetelu ning numbrilisi
väärtusi on soovitav teatud regulaarsusega üle vaadata, et tagada nende ajakohasus nii
toksikoloogilisest aspektist kui ka heitkoguste alusel. Samuti saavad uute saasteainete
piirnormide ettepanekuid teha Keskkonnaameti spetsialistid loa taotluse läbivaatamisel
leitavate piirnormidega selliste mitte reguleeritavate kantserogeensete, mutageensete või
reproduktiivtoksiliste saasteainete heidete ning muude saasteainete suurte heitkoguste (üle
1 tonni) tekkimisel, mis võivad põhjustada ohtu inimese tervisele või keskkonnale.
Järgmisena on esitatud nimekiri saasteainetest, millele on kehtestatud piirväärtused, kuid millel
puudub viidatud töös tehtud analüüsi põhjal piirnormi vajadus:
1. 1,3-butadieen (divinüül) – 1,3-butadieen on IA kategooria kantserogeen ja 1B kategooria
mutageen ning osooni eeldusaine, aga selle heitkogused on jäänud viimastel aastatel alla
0,3 t/a, seega pole selle heide välisõhku olulises koguses. Pikem analüüs 1,3-butadieeni
kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes;
2. ained, mis avaldavad mõju inimese tervisele ja keskkonnale kontsentratsioonides, mille
esinemine on Eesti välisõhu kontekstis vähetõenäoline:
2-butanool (sec-butüülalkoholid) – 2-butanooli tervisemõju avaldub kõrgemate kui
100 mg/m3 kontsentratsioonide juures (lõhnaläve mediaan 9 mg/m3) ning see ei kujuta
keskkonnale ohtu, kuna degradeerub küllaltki kiiresti. 2-butanooli heidet raporteeris
2015. aastal ligi 60 käitist, millest ühe käitise heide jäi vahemikku 5–10 t/a ning kuuel
8
https://wwwp.ymparisto.fi/scripts/Kemrek/Kemrek.asp?Method=MAKECHEMSEARCHFORM
9
http://www2.mst.dk/Udgiv/publikationer/2016/08/978-87-93529-02-1.pdf
10
http://www.who.int/en/
11
http://www.inchem.org/
4
1–5 t/a, seega on 2-butanooli heide pigem hajusa iseloomuga. Pikem analüüs
alkoholide kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes;
etanool (etüülalkohol) – tervisemõju on seni reguleeritud alkoholidest kõige väiksem
ja avaldub väga kõrgete kontsentratsioonide juures, mis ületavad lõhnaläve (lõhnaläve
mediaan 100 mg/m3). Etanool ei kujuta suurt keskkonnaohtu, kuna see biodegradeerub
kiiresti. Etanooli heidet raporteeris 2015. aastal üle 100 käitise, millest ühe käitise
heide oli ligi 30 t/a, kolmel vahemikus 10–15 t/a ja 20 käitisel jäi vahemikku 1–10 t/a.
Pikem analüüs alkoholide kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi
vahearuandes;
metanool (metüülalkohol) – metanooli tervisemõju avaldub võrreldes teiste
alkoholidega madalamate kontsentratsioonide juures, kuid ületavad 100 mg/m3 piiri
(8-h AEGL-1 ehk kontsentratsioon, mille juures ka tundlikel elanikegruppidel ei teki
veel kahjulikke tervisemõjusid ~350 mg/m3) ja taoliste kontsentratsioonide tekkimine
Eesti välisõhus on ebatõenäoline. Metanooli heidet raporteeris 2015. aastal võrreldes
teiste alkoholidega vähem käitisi – umbes 30, millest ainult ühe käitise aastane heide
jäi vahemikku 5–10 tonni ja kahel jäi vahemikku 1–5 tonni, seega sarnaselt teiste
alkoholidega on ka metanooli heide hajusa iseloomuga. Pikem analüüs alkoholide
kohta on esitatud piirnormide projekti III etapi vahearuandes.
äädikhape (etaanhape) – inimese tervisele ja keskkonnale mõju avaldavate
kontsentratsioonide esinemine välisõhus on vähetõenäoline. Äädikhappe heidet
raporteeris 2015. aastal ligi 20 käitist, kusjuures valdav osa käitistest pärines ühelt
tootmisterritooriumilt. Viimaste uuringute kohaselt olid reaalsed heitkogused
arvutuslikest suurusjärkudes väiksemad, mistõttu on ka äädikhappe heide tugevalt üle
hinnatud ning pigem hajusa iseloomuga. Pikem analüüs äädikhappe kohta on esitatud
piirnormide projekti III etapi vahearuandes.
3. Ained, mis pole välisõhu saastamisel olulised:
metüülisotsüanaat (MIC) - inimese tervisele on metüülisotsüanaat akuutselt mürgine,
võib põhjustada hingamisteede, silmade ja nahaärritust (2–5 ppm). Andmed
krooniliste (pikaajaliste) toimete kohta inimestel või loomadel on puudulikud.
Metüülisotsüanaati kasutatakse pestitsiidide, vahtpolüuretaani, plastide ja
polüuretaanipõhiste pinnakatete tootmisel. Välisõhku ja töökeskkonda võib
metüülisotsüanaati eralduda polüuretaani sisaldavate toodete (nt polüuretaanlakid)
termilisel töötlemisel (nt autoremondi- ja laevatööstuses keevitamisel, lõikamisel ja
lihvimisel käigus) ning polüuretaanpinnavärvide mittesihipärasel kasutamisel.
Eestis on metüülisotsüanaadi heidet välisõhku raporteeritud eelkõige erinevate
pinnakattevahendite kasutamisest, plastdetailide ja vahtpolüuretaani tootmisest.
Tulenevalt sellest, et isotsüanaate kasutatakse lähtekomponentidena polümeeride
moodustamiseks ning valmistootes on need juba osa pinnakattevahendist, siis
sihipärasel kasutamisel ja antud kasutamismahtude (< 1 t/a) juures on nende välisõhku
sattumine vähetõenäoline.
4. Ained, mille heide välisõhku on juba piiratud:
tahked osakesed, summaarselt – valdav osa välisõhku paisatavatest tahketest
osakestest on suurusega alla 10 µm ehk PM10, millele on kehtestatud õhukvaliteedi
piirväärtused Euroopa Liidu tasemel (24-h 50 µg/m3, aastas lubatud ületamiste arv 35;
1-a 40 µg/m3). Seetõttu on võimalik kontrollida summaarsete tahkete osakeste taset
PM10 piirnormi kaudu ja on vähetõenäoline, et summaarsete tahkete osakeste
kontsentratsioon Eesti välisõhus saavutaks taseme, mis avaldaks kahjulikku mõju
5
inimese tervisele või keskkonnale. Pikem analüüs tahkete osakeste kohta on esitatud
piirnormide projekti III etapi vahearuandes.
5. Ained, mida pole võimalik üheselt välisõhus määrata:
ligroiin ehk toorbensiin – on klassifitseeritud kantserogeeniks (1B) ja mutageeniks
(1B). Ligroiin on nafta fraktsioon, mis koosneb varieeruva koostisega süsivesinike
segust muutes selle määramise välisõhus keeruliseks. Ligroiini heidet raporteeris
2015. aastal üle 50 käitise, millest kahe käitise heide oli pisut üle 10 t/a ning 13 jäi
vahemikku 1–10 t/a. Pikem analüüs ligroiini kohta on esitatud piirnormide projekti
III etapi vahearuandes.
Muudetakse aromaatsete süsivesinike piirnorme. Aromaatsete süsivesinike peamised
inimtekkelised allikad on nt kütuste mittetäielik põlemine, naftasaaduste töötlemine ja
laadimine ning kasutamine lahustitena pinnakattevahendites. Tavapäraselt käsitletakse
aromaatsete süsivesinike all kolme või nelja ühendi – benseeni, tolueeni ja ksüleenide (BTX)
või benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleenide (BTEX) – summat. Kuid aromaatsete
ühendite omadused, sh nende toksilisus, on erinevad, mistõttu ei ole piirnormide kehtestamisel
asjakohane neid summeerida, vaid vaadelda nende sisaldusi eraldi. Benseen I kategooria
kantserogeenina on piirväärtusega reguleeritud Euroopa Liidu tasandil (1-a 5 μg/m3).
Etüülbenseeni piirväärtust siiani ei olnud kehtestatud.
Piirnormide projekti käigus lisandus piirnormide vajadusega aromaatsete süsivesinike hulka
ksüleenidele, tolueenile ja stüreenile lisaks etüülbenseen, mille heitkogus ei kajastu käitiste
saasteainete aruannetes piisavalt (see sisaldub varem kasutusel olnud kategooria „aromaatsed
süsivesinikud“ või ksüleenide heitkoguse all), aga mida hinnanguliselt võib välisõhku sattuda
märkimisväärses koguses, üle 50 t aastas. Ksüleenide, tolueeni, stüreeni ja etüülbenseeni
viimaste aastate raporteeritud heitkoguste seas on alates 2011. a etüülbenseeni raporteerimine
eraldi ainena tõusutrendis.
Teiste riikide ja organisatsioonide välisõhu piirnormid varieeruvad nende aromaatsete
süsivesinike kohta suuresti, mõnes riigis piirnormid puuduvad või on kehtestatud üksikutele
aromaatsetele ühenditele. Tuginedes WHO soovitustele, USA EPA piirkontsentratsiooni ja
ATSDR minimaalsete riskitasemete aluseks olevatele uuringutele ja lähiriikide sarnastele
piirnormidele ning võttes arvesse ka aromaatsete süsivesinike võimalikku koosmõju, leiti
piirnormide projekti käigus, et Eestis on asjakohane kehtestada 24-h keskmiseks piirväärtuseks
200 (ksüleenid, tolueen, etüülbenseen) ja 100 (stüreen) μg/m3.
Tabelis 1 on näitena toodud aromaatsete süsivesinike (ksüleenid, tolueen, stüreen ja
etüülbenseen) piirnormid mõnedes riikides ning nende mõju inimtervisele ja keskkonnale.
Tabel 1. Aromaatsete süsivesinike (ksüleenid, tolueen, stüreen ja etüülbenseen) piirnormid
mõnedes riikides ning nende mõju inimese tervisele ja keskkonnale
Ksüleenid Tolueen Stüreen Etüülbenseen
CAS nr 1330-20-7 108-88-3 100-42-5 100-41-4
Flam. Liq. 2 Flam. Liq. 3
Flam. Liq. 3 Repr. 2 Repr. 2 Flam. Liq. 2
Ühtlustatud klassifikatsioon CLP- Acute Tox. 4 * Asp. Tox. 1 Acute Tox. 4 * Acute Tox. 4*
määruse VI lisa järgi: ohuklassi ja - Acute Tox. 4 * STOT SE 3 STOT RE 1 Asp. Tox. 1
kategooria kood(id) Skin Irrit. 2 STOT RE 2 * Skin Irrit. 2 STOT RE 2
Skin Irrit. 2 Eye Irrit. 2
Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse
Grupp 3 (1999) Grupp 3 (1999) Grupp 2B (2002) Grupp 2B (2000)
(IARC) kantserogeenide klassifikatsioon
Senised SPV1/SPV24, µg/m3 200/200 200/200 40/2 -/-
6
260 (nädal)
260 (nädal)
WHO, μg/m3 - 1000 (30min;
70 (30min; lõhn)
-
lõhn)
OECD andmebaas + (2003) + (2001) + (1996) + (2002)
USA EPA RfC, mg/m3 0,1 (2003) 5 (2005) 1 (1992) 1 (1991)
Taani C-väärtused 1 h, mg/m3 0,1 (1990) 0,4 (1990) 0,2 (1996) 0,2 (2006)
Leedu piirnormid 0,5 h/24 h, mg/m3 0,2/0,2 0,6/0,6 0,04/0,002 0,02/0,02
Läti piirnormid - 260 (nädal) 260 (nädal) -
Poola piirnormid 1 h/1 a, µg/m3 - 1000/130 - -
Soome piirnormid 24 h/1 a, µg/m3 - - - 120/50
Ungari piirnormid 1 h/24 h, µg/m3 200/60 600/200 70/70 20/20
Hollandi talutav kontsentratsioon õhus,
870 400 900 770
µg/m3
UK keskkonnamõju hindamise tase, 66200/4410 8000/1910 800/800 55200/4410
1 h/1 a µg/m3
ATSDR minimaalsed riskitasemed
(MRLs) sissehingamisel akuutsel (1–14 2/0,6/0,05 2/-/1 5/-/0,2 5/2/0,06
päeva)/ subkroonilisel (15–364 (2007) (2015 draft) (2010) (2010)
päeva)/kroonilisel (365 päeva ja enam)
kokkupuutel, ppm
ECHA pikaajaline mõju elanikkonnale
sissehingamisel, süsteemne/lokaalne 65300/65300 #NA/#NA 1000/1000 15000/-
mõju, [DN(M)EL] µg/m3
Mõju keskkonnale PNEC 327/- 680/#NA 14-40/- 10-100/-
veeorganismid µg/L /linnud μg/m3
Eesti töökeskkonna piirnorm 200/450 192/384 90/200 442/884
8 h/15min lagi, mg/m3
EC SCOEL soovitus 221/442 192/384 442/884
-
8 h/15min lagi, mg/m3 (1992) (2001) (1995)
Immediately Dangerous to Life and 900 500 700 800
Health Limits (IDLHs), ppm
3
Lõhnalävi mediaan/vahemik mg/m 1,25/0,052-1370 5,85/0,08-1000 0,22/0,012-258 1,9/0,01-78
Sulgudes olev number viitab aastaarvule, millal väärtus on üle vaadatud.
Eraldi ainetena on benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni kahjuliku tervisemõju üsna
põhjalikult uuritud ja iseloomustatud. Inimestel võivad kõik nimetatud ained avaldada
kahjulikku toimet eelkõige kesknärvisüsteemile, lisaks on tolueeni ja stüreeni puhul tegemist
veel II kategooria reproduktiivtoksilise ainega (arvatavasti omab kahjulikku toimet järglaste
arengule) ning benseeni puhul I kategooria kantserogeeniga (pikaajaline kokkupuude selle
ainega võib põhjustada nt aneemiat ja leukeemiat). Kahjuks puuduvad aga toksikoloogilised
uuringud, mis kirjeldaksid kokkupuudet just BTEX-seguga, sellega seotud terviseohtlikkust
ning doos-vastuse vahelist seost. Küll aga on püütud BTEX-segu koostoimet hinnata erinevate
matemaatiliste mudelitega, nt füsioloogilistel alustel põhineva farmakokineetilise ehk
PBPK-mudeliga (Physiologically based pharmacokinetic, PBPK). Selle tulemustest on
järeldatud, et BTEX-segu neurotoksiline toime on eeldatavasti aditiivne ehk segu
komponentide koostoime on võrdne üksikute komponentide toimete summaga), kui iga üksiku
komponendi kontsentratsioon on alla 20 ppm. BTEX-seguga kokkupuutest tekkivat võimalikku
hematotoksilist ja kantserogeenset toimet tuleks aga hinnata ainult benseenist lähtuvalt. Ühtegi
näidet BTEX-segu võimaliku piirnormi kohta teadaolevalt ei ole. Eestis mõõdetakse riikliku
õhuseire programmi käigus benseeni neljas ning BTX ühes automaatses pidevseirejaamas12.
Paljudel välisõhku lenduvatel saasteainetel on spetsiifiline lõhn, mis võib olla nii meeldiv kui
ka ebameeldiv. Lõhna olemasolu ei tähenda otseselt kahjulikku tervisemõju, sest aine lõhna
tuntakse juba väga väikeste kontsentratsioonide juures. Nii nagu tervisemõju, on ka eri ainete
lõhnalävede kontsentratsioonid erinevad ning varieeruvad indiviiditi. Üldjuhul on
kavandatavad piir- ja sihtväärtused madalamad mediaan-lõhnalävedest ehk määruse nõuete
12
http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2129&Itemid=3.
7
täitmisel ei tohiks esineda märkimisväärseid lõhnahäiringuid. Lõhnaläve mediaanväärtusest
pisut kõrgema piirnormi ettepanek esitati kahe aine puhul – vesiniksulfiid ja n-butüülatsetaat.
Vesiniksulfiid ei oma ettepanekuks oleva piirväärtuse juures veel tervisemõju ning mõõtmiste
käigus on leitud, et lõhnaläve ületavad vesiniksulfiidi tasemed on pigem lühiajalised, seega ei
tohiks piirväärtuse täitmise korral esinev lõhnahäiring olla pikaajalise mõjuga.
n-Butüülatsetaadi tervisemõju avaldub samuti lõhnalävest kõrgemate kontsentratsioonide
juures ning tegemist on meeldiva lõhnaga lahustiga, mistõttu lõhnaläve ületamisel ei esine suure
tõenäosusega märkimisväärset häiringut.
Piirinormide vajadusega välisõhu saasteainete hulgas on aineid, mis CLP-määruses sätestatud
klassifitseerimise kriteeriumide järgi on kantserogeenid, mutageenid või
reproduktiivtoksilised (CMR) ained:
I (IA ja IB) kategooria (teadaolev või eeldatav CMR toime inimestele): formaldehüüd,
1,2-dikloroetaan, 2-etoksüetanool, kroom(VI) ja selle ühendid;
II kategooria (arvatavasti avaldab inimestele CMR toimet): tolueen, fenool, stüreen,
diklorometaan, tetrakloroetüleen, vanaadium ja selle ühendid.
CMR ainete puhul inimese tervisele ohutu kokkupuutetase puudub, siiski on teatul juhtudel
kättesaadava teadusliku ja tehnilise teabe põhjal ka neile kemikaalidele võimalik kehtestada
piirväärtus. Piirnormide projektis võeti arvesse vähki haigestumise ühikriski (vähki
haigestumise ühikriski tegur (Unit Risk Estimate, URE): sissehingamise kaudu indiviidi vähki
haigestumise liigriski väljendav hinnanguline näitaja aine kontsentratsiooni 1 μg/m3 korral)
ning IB kategooria CMR ainete korral jäi kõrgeimaks piirnormiks 50 μg/m3. Kõige madalam
(rangem) piirnorm jäi kroom(VI) ja selle ühenditele, mille puhul hinnanguline vähki
haigestumise ühikrisk 1 μg/m3 korral on 1,2–4x10-2 (USA EPA, 1998; WHO, 2000) ehk kuni
neli täiendavat vähijuhtumit 100 inimese kohta kui kogu eluea jooksul sissehingatava
kroom(VI) kontsentratsioon on 1 μg/m3 (aine kontsentratsiooni suurenemine tõstab vähki
haigestumise riski). Võrreldes kehtivate piirväärtustega on eelnõus muudetud karmimaks
järgmiste CMR ainete piirväärtused (aine taga sulgudes on nende heitkoguseid raporteerinud
käitiste arv):
- 1,2-dikloroetaan (<5);
- diklorometaan (<10);
- 2-etoksüetanool (ca 30);
- kroom(VI) (ca 550);
- vanaadium (ca 550) ja selle ühendid.
Kroom(VI) ja vanaadiumi ühendite eraldumine välisõhku on peamiselt seotud põlevkivi
kasutamisega energeetikas ja põlevkiviõli tootmisega ning nende heitkoguseid on raporteeritud
katlamajadest üle kogu Eesti. Raskmetallide (sh kroomi ja vanaadiumi) raporteeritud
heitkogused on valdavalt arvutuslikud ning selleks kasutatakse vastavat eriheite arvutamise
metoodikat (AÕKS § 107 lõige 1), mis on välja töötatud juba aastaid tagasi ning mis ei
iseloomusta enam reaalset hetkeolukorda. Selle tulemusena võivad raskmetallide raporteeritud
heitkogused – Cr(VI) ca 10 t/a ja V ca 15 t/a – olla üle hinnatud. Viimast kinnitab ka
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse hiljutine töö raskmetallide eriheidete määramise kohta
põlevkivi termilisel töötlemisel. Selle alusel on lähitulevikus plaanis kaasajastada ka vastavat
eriheidete arvutamise metoodikat.
Projekti lõpparuande lisas 1 on piir- ja sihtväärtuste vajadusega saasteainete kohta koostatud
infolehed, kus on esitatud saasteaine nimetus, CAS nr, valem, klassifikatsioon CLP-määruse
järgi, heide punktallikatest aastal 2014, olulisemad inimtekkelised allikad valdkonniti ja heide
8
ajavahemikul 2006–2016, saasteaine käitumine atmosfääris ning mõju inimese tervisele ja
keskkonnale, näited piirnormidest, kavandatav piir- või sihtväärtus ja võimalikud
mõõtmismetoodikad.
Kehtivate piir- ja sihtväärtuste ülevaatamisel hinnati nende ajalist mõõdet. Senini olid
piirväärtused kehtestatud ühe- ja 24-tunnise perioodi saasteaine keskmistele sisaldustele
välisõhus. Rahvusvaheliste näidete alusel on välisõhu piirnormide ajalised mõõtmed väga
erinevad – alates poole tunni keskmisest kuni aasta keskmiste ja eluaegsete väärtusteni.
Pikaajalised väärtused kehtestatakse saasteainetele, mis põhjustavad kroonilisi häireid, ja
lühiajalised väärtused akuutseid häireid põhjustavatele saasteainetele.
Lähtudes sellest, et piirväärtuste järgimise kontrollimiseks tehtavad mõõtmised peaksid olema
majanduslikult mõistlikud, on asjakohane kehtestada üks ajaperiood varasema kahe asemel.
Piirnormi ajaperioodi valimisel lähtuti saasteainete lõhnaomadustest ning akuutsetest ja
kroonilistest mõjudest inimesele või keskkonnale. Kahe aine (metaantiool ja vesiniksulfiid)
puhul lähtuti eelkõige nende madalast lõhnalävest, mistõttu otsustati sätestada 1 tunni keskmine
väärtus. Ülejäänud ainetele peeti otstarbekaks kehtestada 24 tunni keskmine piir- või
sihtväärtus.
Peamised argumendid 24-h keskmistamisperioodi valikuks olid järgmised:
24-tunnine periood iseloomustab protsesse paremini kui 1-tunnine periood ning
valdavalt on ainete piikkontsentratsioonid lühiajalised. Saasteainete heide võib
varieeruda äkkheidetest püsivate tööpäevaste ja püsivate ööpäevaste heideteni. Seega
võib 1-tunnise juhusliku mõõtmise korral sattuda nii maksimum- kui ka
miinimumkontsentratsioonile ja sellised tulemused ei ole esinduslikud;
saasteained, mil ei ole akuutset toimet inimesele ega akuutset ohtu keskkonnale;
1-tunnine periood sobib lühiajalise kahjuliku toime ärahoidmiseks, kuid üldjuhul on
saasteainete toimed pikaajalised ja ideaalne oleks selliste ainete piirnormid kehtestada
veelgi pikemale ajale (nt 1-a keskmised), ent taoliste piirväärtuste mõõtmine oleks liiga
ajamahukas ega võimaldaks probleemide ilmnemisel piisavalt kiiresti reageerida.
Kahele metallile, kroom(VI) ja selle ühendid ning mangaan ja selle ühendid, otsustati
täiendavalt kehtestada ühe aasta keskmine piirväärtus lähtudes nende püsivusest keskkonnas
ning sellest, et kroom(VI) on CLP-määruse järgi IB kategooria kantserogeen ja mangaanil on
ECHA andmetel eeldatavat reproduktiivtoksiline toime.
Peamised vesiniksulfiidi allikad on põlevkivitööstus, vedelproduktide laadimine ja
tselluloositootmine ning seda tekib ka loomakasvatusest ning ammoniaagi allikas on
loomakasvatus ja sealt tuleneva sõnniku töötlemine.
Vesiniksulfiidile on eelnõus lisatingimusena sätestatud, et selle piirnormi hinnatakse vastuvõtja
juures. Vastuvõtja all mõistetakse tundlikku objekti, nagu elamu, majutusasutus (sh sotsiaal- ja
tervishoiuasutused), haridusasutused (sh lasteaiad, koolid) ning teised hooned, kus võivad
pikemaajaliselt viibida tundlikkesse rühmadesse kuuluvad inimesed.
Praegune ammoniaagi sihtväärtus on kehtestatud selle mõju alusel samblikele ja vesiniksulfiidi
piirväärtus on kehtestatud lõhna alusel ja mõlema saasteaine mõju inimese tervisele ilmneb
alles palju kõrgemate sisalduste juures.
9
Sihtväärtuse ületamise korral tuleb käitajatel hinnata, kas sihtväärtust on võimalik tagada, kas
on asjakohaseid meetmeteid, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Samuti on
vaja hinnata mõju ökosüsteemile. Näiteks mõju hindamine samblikele nõuaks loa taotlemisel
piirkonna samblike uurimist, sest Eestis ei ole samblike leviku kaarte, samuti toimub aja jooksul
samblike liikide muutumine sõltuvalt keskkonnatingimuste muutumisest. Selline lisauuring on
väga spetsiifiline, mahukas ja seega ka kulukas. Lisaks kulukusele on tegemist ka
menetlustähtaegu pikendavate toimingutega, mis on vastuolus riigi üldise halduskoormuse
vähendamise poliitikaga.
Nagu seire- ja modelleerimisandmed näitavad, on samblike võimalikes esinemispiirkondades
ammoniaagi sisaldus ligikaudu 1 μg/m3, mis ei kujuta samblikele ohtu.
Tiheasustusega aladel on ammoniaagi tase üldjuhul 4….8 μg/m3, mis ei kujuta ohtu elanike
tervisele. Terviseoht tekib palju suurema ammoniaagisisalduse korral. Elanike häiritust
(kaudselt ka ammoniaagi mõju) saab hinnata lõhnahäiringu modelleerimise abil.
Keskkonnakaitselubade taotluste menetluses on lõhnahäiringu hindamise nõue sätestatud.
Kuigi määruse aluseks olevas töös tehti ettepanek ammoniaagi 1-aasta sihtväärtuse
säilitamiseks määruses, on praktika näidanud, et ammoniaagiheite reguleerimine sihtväärtusega
ei ole parim lahendus. Ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks võib olla sihtväärtusest
paremaid, proportsionaalsemaid meetmeid. Keskkonnaministeerium töötab välja juhendit
põllumajandustootjatele, milles kajastatakse ökosüsteemide mõju leevendavaid meetmeid
seotult riigi kohustustega vähendada ammoniaagi heitkoguseid teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise programmi käigus. Nimetatud juhend valmib 2019. aastal ning selles
esitatud meetmete rakendamine aitab samuti piirata ammoniaagi heitkoguseid ning seega
parandada ka õhu kvaliteeti.
Kokkuvõtteks on asjakohane loobuda ammoniaagi sihtväärtusest, kuni on selge, millised
meetmed on tõhusad ja mõistlikud ammoniaagi ökoloogilise mõju vähendamiseks, ning
lõhnahäiringu kaudu on nagunii ammoniaagiheited piiratavad. Siseõhus sisalduva ammoniaagi
piirväärtus on kavas kehtestada hiljemalt 2019. aastal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määruses „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“. Õhusaastelubade ja
keskkonnakomplekslubade (sh pooleliolevate lubade) menetlemisel hinnatakse
ammoniaagisisalduse ainult lõhnahäiringu taseme järgi.
Järgmises ülevaatetabelis on võrreldud kehtivaid ja ettepanekuna esitatud saasteainete piir- ja
sihtväärtusi ning loetletud nende kehtestamise alused.
Tabel 2. Kehtivate ja ettepanekuna esitatud saasteainete piir- ja sihtväärtuste võrdlus ning
nende kehtestamise alused
Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK:
nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi
[seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi
Nr piirväärtus,
välisõhu CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse
μg/m3
heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus
1-h 24-h 1-h 24-h 1-a
infosüsteemis
keskm. keskm. keskm. keskm. keskm.
aastal 2015]
Vesinikkloriid Press. Gas USA EPA IRIS,
1. 7647-01-0 200 200 200
[11-25] Acute Tox. 3 *; H331 1995.
10
Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK:
nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi
[seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi
piirväärtus,
Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse
välisõhu μg/m3
heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus
1-h 24-h 1-h 24-h 1-a
infosüsteemis
keskm. keskm. keskm. keskm. keskm.
aastal 2015]
Skin Corr. 1A; H314
Flam. Gas 2; H221 1 aasta kriitiline
Press. Gas tase taimestiku
Ammoniaak Acute Tox. 3 *; H331 kaitseks.
2. 7664-41-7 8 (1-a sihtväärtus)
[101-200] Skin Corr. 1B; H314 WHO, 2000
Aquatic Acute 1; (kehtib al.
H400 27.12.2016).
Flam. Gas 1; H220 WHO, 2000,
Press. Gas 2015; AIHA,
Vesiniksulfiid
3. 7783-06-4 Acute Tox. 2 *; H330 8 8 8 2013; KUK,
[26-50]
Aquatic Acute 1; 2014; ATSDR,
H400 2016.
Flam. Gas 1; H220
Press. Gas
Metaantiool Taani, 2016;
Acute Tox. 3 *; H331
(metüül- AIHA, 2013
4. 74-93-1 Aquatic Acute 1; 0,2 0,02 0,2
merkaptaan) (lõhnalävi,
H400
[0] 25-protsentiil).
Aquatic Chronic 1;
H410
Carc. 1B; H350
Muta. 2; H341 WHO, 2000;
50,
Acute Tox. 3*; H331 ATSDR, 2016.
Formaldehüüd Siht-
5. 50-00-0 Acute Tox. 3*; H311 100 50 HVÜHT - USA
[26-50] väärtus
Acute Tox. 3*; H301 EPA IRIS, 1989:
30
Skin Corr. 1B; H314 1,3x10-5.
Skin Sens. 1; H317
SVHC aine,
Flam. Liq. 2; H225
REACH-
Carc. 1B; H350
määruse XIV
1,2-Dikloroetaan Acute Tox. 4 *; H302
6. 107-06-2 3000 1000 50 lisa, ECHA13.
[≤5] STOT SE 3; H335
HVÜHT - USA
Skin Irrit. 2; H315
EPA IRIS, 1987:
Eye Irrit. 2; H319
2,6 x10-5.
WHO, 2000;
USA EPA IRIS,
2011; REACH-
Diklorometaan määruse XVII
7. 75-09-2 Carc. 2; H351 1000 1000 450
[6-10] lisa, ECHA14.
HVÜHT - USA
EPA IRIS, 2011:
1 x10-8.
13
ECHA. Väga ohtlik aine (substance of very high concern, SVHC), REACH-määruse XIV lisa, European
Chemicals Agency (ECHA) andmebaas: https://echa.europa.eu/et/substance-information/-
/substanceinfo/100.003.145.
14
ECHA. REACH-määruse XVII lisa, European Chemicals Agency (ECHA) andmebaas:
https://echa.europa.eu/et/substance-information/-/substanceinfo/100.000.763.
11
Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK:
nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi
[seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi
piirväärtus,
Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse
välisõhu μg/m3
heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus
1-h 24-h 1-h 24-h 1-a
infosüsteemis
keskm. keskm. keskm. keskm. keskm.
aastal 2015]
USA EPA IRIS,
2012; ATSDR,
Carc. 2; H351
Tetrakloroetüleen 2016.
8. 127-18-4 Aquatic Chronic 2; 500 60 60
[6-10] HVÜHT - USA
H411
EPA IRIS, 2012:
2,6 x10-7.
Muta. 2; H341
Acute Tox. 3 *; H331
Acute Tox. 3 *; H311 USA EPA,
Fenool
9. 108-95-2 Acute Tox. 3 *; H301 50 3 10 1998b; Taani,
[26-50]
STOT RE 2 *; H373 2016.
**
Skin Corr. 1B; H314
USA EPA IRIS,
Flam. Liq. 2; H225 2005; Taani,
Repr. 2; H361d *** 2016; ATSDR,
Asp. Tox. 1; H304 2016. Arvesse
Tolueen
10. 108-88-3 STOT SE 3; H336 200 200 200 on võetud
[51-100]
STOT RE 2 *; H373 aromaatsete
** süsivesinike
Skin Irrit. 2; H315 võimalikku
koosmõju.
USA EPA IRIS,
2003; Taani,
2016; ATSDR,
Flam. Liq. 3; H226
Ksüleenid, kõik 2016. Arvesse
Acute Tox. 4 *; H332
11. isomeerid 1330-20-7 200 200 200 on võetud
Acute Tox. 4 *; H312
[101-200] aromaatsete
Skin Irrit. 2; H315
süsivesinike
võimalikku
koosmõju.
USA EPA IRIS,
1991a; Taani,
Flam. Liq. 2; H225 2016; ATSDR,
Etüülbenseen
Acute Tox. 4*; H332 2016. Arvesse on
(lisandus
12. 100-41-4 Asp. Tox. 1; H304 200 võetud
nimekirja)
STOT RE 2; H373 aromaatsete
[51-100]
(kuulmiselundid) süsivesinike
võimalikku
koosmõju.
12
Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK:
nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi
[seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi
piirväärtus,
Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse
välisõhu μg/m3
heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus
1-h 24-h 1-h 24-h 1-a
infosüsteemis
keskm. keskm. keskm. keskm. keskm.
aastal 2015]
USA EPA IRIS,
Flam. Liq. 3; H226 1992; Taani,
Repr. 2; H361d 2016; ATSDR,
Acute Tox. 4 *; H332 2016. Arvesse
Stüreen
13. 100-42-5 STOT RE 1; H372 40 2 100 on võetud
[51-100]
(kuulmiselundid) aromaatsete
Skin Irrit. 2; H315 süsivesinike
Eye Irrit. 2; H319 võimalikku
koosmõju.
USA EPA IRIS,
1991b; SVHC
Flam. Liq. 3; H226 aine,
2-Etoksüetanool
Repr. 1B; H360FD autoriseerimisele
14. (etüültsellosolv) 110-80-5 1000 500 50
Acute Tox. 3; H331 kuuluvate väga
[26-50]
Acute Tox. 4; H302 ohtlike
kandidaatainete
loetelu, ECHA15.
1-propanool:
Flam. Liq. 2; H225
Propanoolid Eye Dam. 1; H318
(1-propanool ja 71-23-8 STOT SE 3; H336
15. 500 500 1000 Taani, 2016.
2-propanool) 67-63-0 2-propanool:
[101-200] Flam. Liq. 2; H225
Eye Irrit. 2; H319
STOT SE 3; H336
Flam. Liq. 2; H225
Etüülatsetaat
16. 141-78-6 STOT SE 3; H336 100 100 1000 Taani, 2016.
[51-100]
Eye Irrit. 2; H319
n-Butüülatsetaat
(lisandus Flam. Liq. 3; H226 Taani, 2016;
17. 123-86-4 1000
nimekirja) STOT SE 3; H336 AIHA, 2013.
[26-50]
Flam. Liq. 2; H225
Atsetoon STOT SE 3; H336
18. 67-64-1 350 350 1000 Taani, 2016.
[101-200] Eye Irrit. 2; H319
Kroom (VI) Carc. 1B; H350i SVHC ained,
ühendid16, Skin Sens. 1; H317 REACH-
19. 7440-47-3 2 1 0,1 0,01
ümberarvutatuna Aquatic Acute 1; määruse XVII
kroomiks H400 lisa,
15
Väga ohtlik aine (substance of very high concern, SVHC), lisatud autoriseerimisele kuuluvate väga ohtlike
kandidaatainete loetelu, European Chemicals Agency (ECHA) andmebaas: https://echa.europa.eu/et/substance-
information/-/substanceinfo/100.003.459.
16
Vastavad CLP-määruses [Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008] sätestatud 1A või 1B
kategooria kantserogeenideks klassifitseerimise kriteeriumidele.
13
Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK:
nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi
[seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi
piirväärtus,
Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse
välisõhu μg/m3
heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus
1-h 24-h 1-h 24-h 1-a
infosüsteemis
keskm. keskm. keskm. keskm. keskm.
aastal 2015]
[>500] Aquatic Chronic 1; autoriseerimisele
H410 kuuluvate väga
ohtlike
kandidaatainete
loetelu, ECHA
17
; USA EPA
IRIS, 1998,
Taani, 2016.
HVÜHT - USA
EPA IRIS, 1998:
1,2 x10-2 ja
WHO, 2000: 4
x10-2
Ühtlustatud
klassifikatsioon
puudub.
Mangaan ja
Tööstuse
ühendid,
klassifikatsioon18: Taani, 2016;
20 ümberarvutatuna 7439-96-5 10 1 1 0,15
Flam. Sol. 2; H228 WHO, 2000.
mangaaniks
Water-react. 1; H260
[26-50]
Eye Irrit. 2; H319
STOT RE 2; H373
Repr. 1B; H360
Pyr. Sol. 1; H250
Tsingiühendid, Water-react. 1; H260
ümberarvutatuna Aquatic Acute 1;
21 7440-66-6 200 50 50 Taani, 2016.
tsingiks H400
[201-500] Aquatic Chronic 1;
H410
Muta. 2; H341
Repr. 2; H361d ***
Vanaadium ja
1314-62-1 Acute Tox. 4 *; H332
ühendid,
(V2O5) Acute Tox. 4 *; H302
22 ümberarvutatuna 10 2 1 WHO, 2000.
7440-62-2 STOT SE 3; H335
vanaadiumiks
(V) STOT RE 1; H372 **
[>500]
Aquatic Chronic 2;
H411
17
ECHA. Väga ohtlik aine (substance of very high concern, SVHC), REACH-määruse XVII lisa:
https://echa.europa.eu/documents/10162/1f775bd4-b1b0-4847-937f-d6a37e2c0c98 ja lisatud autoriseerimisele
kuuluvate väga ohtlike kandidaatainete loetelu: https://echa.europa.eu/et/candidate-list-table.
18
Classification & Labelling notified by industry to ECHA for this substance:
https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/cl-inventory-database/-/discli/details/16582 .
14
Saasteaine Ühtlustatud Saastatuse ETTEPANEK:
nimetus klassifikatsioon taseme õhukvaliteedi
[seotud käitiste arv vastavalt CLP- piirväärtus, Õhukvaliteedi
piirväärtus,
Nr CAS nr määruse VI lisale µg/m3 piirväärtuse
välisõhu μg/m3
heiteallikate (Tabel 3.1) ettepaneku alus
1-h 24-h 1-h 24-h 1-a
infosüsteemis
keskm. keskm. keskm. keskm. keskm.
aastal 2015]
Ühtlustatud
klassifikatsioon
puudub.
Vask ja
Tööstuse
anorgaanilised
klassifikatsioon19:
ühendid,
23 7440-50-8 Acute Tox. 3; H331 20 2 2 SCOEL, 2014.
ümberarvutatuna
Eye Irrit. 2; H319
vaseks
Aquatic Acute 1:
[201-500]
H400
Aquatic Chronic 1:
H410
HVHÜT – hinnanguline vähki haigestumise ühikriski tegur 1 μg/m3 korral.
Piirnormidele vastavuse hindamiseks tuleb järgida keskkonnaministri 27.12.2016 määruse
nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ lisa 2 tabelit 2 „Õhukvaliteedi taseme keskmiste
väärtuste andmed, mida õhukvaliteedi hindamisel arvestatakse“, mille kohaselt tuleb 24-tunnise
piirväärtuse hindamiseks teha mõõtmisi vähemalt 18 tunni jooksul.
Paragrahvi 2 rakendussätte kohaselt kehtivad enne määruse jõustumist antud õhusaaste- ja
keskkonnakompleksload kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni või nende muul põhjusel muutmiseni
või kehtetuks tunnistamiseni. Käitiselt ei nõuta aga nende saasteainete õhukvaliteedi seiret,
millele ei kehti enam õhukvaliteedi piirnormid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2008/50/EÜ, mille kohaselt
Euroopa Liidu liikmesriigil kohustus määrata ning rakendada kõige tõhusamad meetmeid
heidete vähendamiseks erinevatel tasanditel ning õigus kehtestada välisõhu kvaliteedile
asjakohased eesmärgid, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni standardeid, suuniseid
ja programme.
4. Määruse mõju
Määrusega kehtestatakse õhukvaliteedi piirnormid, millele vastavad välisõhu saasteainete
sisaldus ei tohiks avaldada kahjulikku mõju elanikkonnale ega ümbritsevale keskkonnale,
samas peavad piirnormid olema majanduslikult põhjendatud.
Võrreldes kehtiva õhukvaliteedi piirnormide loeteluga tagab väiksem arv piirnormiga
saasteaineid väiksema halduskoormuse dokumentides kajastatavate andmekoosseisude
vähenemise tõttu ning käitistel väheneb vajadus jälgida eri saasteainete sisaldusi ümbritsevas
keskkonnas.
19
Classification & Labelling notified by industry to ECHA for this substance:
https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/cl-inventory-database/-/discli/details/34271.
15
Saasteainete koguste ja toksilisuse ning keskkonnas käitumise alusel ei ole vaja enam
reguleerida üheksa saasteaine (ligroiin, metüülisotsüanaat, äädikhape, etanool, metanool,
2-butanool, 1,3-butadieen, ammoniaak ja summaarsed osakesed) õhukvaliteedi piirväärtusi.
Lisandusid etüülbenseen ja n-butüülatsetaat ning viie saasteaine piirnormid – 1,2-dikloroetaan
(kahel käitisel heide üle 1 kg), diklorometaan (ühel käitisel heide üle 1 kg), 2-etoksüetanool
(kolmel käitisel heide üle 1 t), kroom(VI) ja selle ühendid (üle 1 kg kaheksal katlamajal) ning
vanaadium ja selle ühendid (kahe katlamaja heide üle 1 kg) – muutuvad rangemaks.
Analüüsides keskkonnakomplekslubades ja välisõhu saastelubades sätestatud seirenõudeid
õhukvaliteedi piirnormidele vastavuse hindamiseks, selgus, et umbes 2000 loast olid kas pideva
või perioodilise seire kohustused 55 käitise lubadel. Nendest 25 käitisel oli kohustus seirata
vaid esmatähtsusega saasteaineid. Esmatähtsusega ja riigisiseseid õhukvaliteedi piirnorme on
vaja seirata 23 käitisel ja ainult riigisiseseid piirnorme tuleb seirata seitsmel käitisel.
Rangemaks muutusid piirnormid saasteainetele, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks või
reproduktiivtoksiliseks. Kui selliste saasteainete heitkoguseid piiratakse veel rohkem, siis
olenevalt saasteainest, hoitakse ära nende kahjulikku mõju inimestele. Näiteks 1,2 dikloroetaani
hinnanguline vähki haigestumise ühikrisk 1 μg/m3 korral on 2,6 x 10-5, diklorometaanil 1 x 10-8,
kroom(VI) 1 μg/m3 1,2 x 10-2.
Samas ammoniaagi sihtväärtuse tühistamise ja vesiniksulfiidi piirväärtuse rakendamise
leebemaks muutmine vähendab peamiselt loomakasvatusega tegelevate ja nendega seotud
käitiste kohustusi keskkonnaloa taotlemisel ja vähendab keskkonnaloaga sätestatavaid
seirekohustusi. Samuti väheneb Keskkonnaameti koormus loomakasvatusega seotud
keskkonnalubade menetlemisel. Ammoniaaki peavad keskkonnalubade alusel praegu seirama
kolm käitist ja vesiniksulfiidi kaheksa käitist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei suurene riigieelarve tulud ega kulud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile, Keemiatööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile.
Huvirühmade kaasamine on toimunud piirnormide projekti kõigi etappide aruannete ning
lõpparuande arutelul, kuhu kutsuti huvitatud osalised. Eesti Linnade Liit,
Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit,
Eesti Vee-ettevõtete Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium,
Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Energia AS,
AS Kunda Nordic Tsement, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja teised huvilised esitasid projekti
16
vahearuannetele oma ettepanekuid ja märkusi, mida on võimaluse piires projekti lõpparuande
koostamisel arvestatud. Samuti on projekti aruanded ja tutvustuskoosolekute ettekanded
avalikud Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
17
„Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
muutmine“ eelnõu lisa
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed
Tabel 1
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused
CAS-nr
Keskmistamise Aastas lubatud
Saasteaine Piirväärtus Sihtväärtus
ajavahemik ületamiste arv
Vääveldioksiid (SO2) 7446-09-5 350 µg/m3 - 1 tund 24
125 µg/m3 - 24 tundi 3
Lämmastikdioksiid 10102-44-0 200 µg/m3 - 1 tund 18
(NO2)
40 µg/m3 - 1 aasta -
Peenosakesed (PM10) 50 µg/m3 - 24 tundi 35
40 µg/m3 - 1 aasta -
Eriti peened 25 µg/m3 - 1 aasta -
osakesed (PM2,5)
Süsinikoksiid (CO) 630-08-0 10 mg/m3 - kõrgeim 8 tunni -
keskmine
Benseen (C6H6) 71-43-2 5 µg/m3 - 1 aasta -
Osoon (O3) 120 µg/m3 kõrgeim 8 tunni 25 päeva 3
10028-15-6 keskmine aasta
keskmisena1
Plii (Pb) 7439-92-1 0,5 µg/m3 1 aasta -
Arseen (As)2 7440-38-2 - 6 ng/m3 1 aasta -
Kaadmium (Cd) 2 7440-43-9 - 5 ng/m3 1 aasta -
Nikkel (Ni) 2 7440-02-0 - 20 ng/m3 1 aasta -
Polütsüklilised - 1 ng/m3 1 aasta -
aromaatsed (väljendatud
süsivesinikud2 benso(a)pür
eenina)
1
Kui kolme või viie aasta keskmisi väärtusi ei saa määrata järjestikuste aastate täielike andmete alusel, on
sihtväärtustest kinnipidamise kontrollimiseks vajalikud vähemalt ühe aasta andmed;
2
saasteaine kogusisaldus peenosakeste PM10 fraktsioonis arvutatuna kalendriaasta keskmisena.
Tabel 2
Õhukvaliteedi teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed
Saasteaine Keskmistamise Häiretase Teavitamistase Kriitiline tase µg/m3
ajavahemik µg/m3 µg/m3
Vääveldioksiid 3 tundi 500 - 202
(SO2)
Lämmastikdioksiid 3 tundi 400 - 303
(NO2)
Osoon 1 tund1 240 180 18 0004
pikaajaline eesmärk
6000
1
Lühiajaliste õhukvaliteedi parandamise kavade koostamise vajaduse uurimisel tuleb
kõrgemaid osoonisisalduse väärtusi mõõta või prognoosida kolme järjestikuse tunni jooksul;
2
kalendriaasta ja talveperioodi (1. oktoobrist 31. märtsini) jooksul;
3
aasta jooksul.
4
AOT40 – osooni kokkupuuteindeks väljendatuna μg/m3 tunnis on väärtust 80 μg/m3 (40 pbm)
ületavate tunnikontsentratsioonide ja 80 μg/m3 vahede summa teatava ajavahemiku kohta, kus
arvestatakse üksnes neid tunnikontsentratsioonide väärtusi, mis mõõdetakse iga päev
ajavahemikus 8.00–20.00 Kesk-Euroopa (CET) aja järgi maist juulini. Kui kolme või viie aasta
keskmisi väärtusi ei saa määrata järjestikuste aastate täielike andmete alusel, on kriitilisest
tasemest kinnipidamise kontrollimiseks vajalikud vähemalt kolme aasta andmed.
Tabel 3
Riigisisesed õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused
Õhukvaliteedi
piirväärtus/sihtväärtus
Jrk Saasteaine CAS-nr Valem µg/m3
nr Ühe tunni 24 tunni Aasta
keskmine keskmine keskmine
1. Vesinikkloriid 7647-01-0 HCl 200
2. Formaldehüüd (metanaal) 50-00-0 HCHO 50
30*
3. Ksüleenid, kõik isomeerid C6H4(CH3)2 200
(dimetüülbenseen)
4. Tolueen (metüülbenseen) 108-88-3 C6H5CH3 200
5. Fenool 108-95-2 C6H5OH 10
(hüdroksübenseen)
6. Stüreen (fenüületeen, 100-42-5 C6H5CH=CH2 100
vinüülbenseen)
7. Etüülatsetaat 141-78-6 CH3COOC2H5 1000
(etüületanaat)
8. Diklorometaan 75-09-2 CH2Cl2 450
9. Etüülbenseen 100-41-4 C8H10 200
10. Etüültsellosolv 110-80-5 C2H5OCH2CH2OH 50
(2-etoksüetanool,
o-etüületüleenglükool,
etüleenglükoolmono-
etüüleeter)
11. Metaantiool 74-93-1 CH3SH 0,2
(metüülmerkaptaan)
12. n-Butüülatsetaat 123-86-4 CH3COO(CH2)3CH3 1000
13. Propanoolid 71-23-8 C3H7OH 1000
(1-propanool, 67-63-0
2-propanool)
14. Atsetoon (2-propanoon) 67-64-1 CH3COCH3 1000
15. Mangaan ja ühendid, 7439-96-5 Mn 1 0,15
ümberarvutatuna
mangaaniks
16. Kroomi (VI) ühendid, 7440-47-3 Cr 0,1 0,01
ümberarvutatuna
kroomiks
17. Tsingiühendid, 7440-66-6 Zn 50
ümberarvutatuna tsingiks
18. Vanaadium ja ühendid, 1314-62-1 V 1
ümberarvutatuna (V2O5)
vanaadiumiks 7440-62-2
(V)
19. Vask ja anorgaanilised 7440-50-8 Cu 2
ühendid, ümberarvutatuna
vaseks
20. 1,2-dikloroetaan 107-06-2 ClCH2CH2Cl 50
(etüleendikloriid)
21. Tetrakloroetüleen 127-18-4 CCl2=CCl2 60
22. Vesiniksulfiid** 7783-06-4 H2S 8
* Sihtväärtus.
** Hinnatakse lähima vastuvõtja juures (elamu, majutus-, haridusasutus jne).
EELNÕU
14.11.2018
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………. nr …..
Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
muutmise eelnõu
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 asendatakse käesoleva
määruse lisaga.
§ 2. Rakendussätted
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist antud õhusaaste- ja keskkonnakompleksload kehtivad
kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muul põhjusel muutmiseni või kehtetuks
tunnistamiseni.
(2) Käitajalt ei nõuta nende õhusaaste- või keskkonnakompleksloas sätestatud saasteainete
õhukvaliteedi seiret, millele õhukvaliteedi piirnormid enam ei kehti.
Siim Kiisler
Minister Meelis Münt
Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-1251 - Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2b6f825-b597-4189-84f9-
c1c823fc3462
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2b6f825-b597-4189-84f9-
c1c823fc3462?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main