Sotsiaalkindlustusamet
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
[email protected]
16106 / + 372 612 1360
Endla 8 / 15092 Tallinn / Eesti
www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Sotsiaalministeerium Teie 13.11.2018 nr 1.2-2/116-1
[email protected] Meie .11.2018 nr 1.1-4/37208
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalkindlustusamet teeb ettepaneku Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015 a määruse nr 70
„Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine täiendamiseks.
Teeme ettepaneku täiendada määruse paragrahvi 3 punktidega 9, 10 ja 11 järgmiselt:
„9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast
nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
10) isikud, kes saavad väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, kuid nad
vajavad oma toimetuleku toetamiseks erihoolekandeteenust.“
11) isikud, kelle puhul on tuvastatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning nendele
vajalikku abi ei ole võimalik tagada mitte ühegi teise sotsiaalhoolekande abimeetmega ning
ööpäevaringse erihoolekandeteenuseta võib sattuda ohtu nende elu ja tervis.
SHS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt tuleb sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtuda
esmajärjekorras isiku vajadusest ja punkti 6 kohaselt tuleb sotsiaalhoolekandelise abi tagamisel
tagada isikule abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.
Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu nr 371 seletuskirja kohaselt pannakse isikud sellepärast
eelisjärjekorda, et nad juba kasutavad teenust ning teenuse järjepidevuse seisukohast ei saa neile
teenuse osutamine vahepeal katkeda. Isik ei saa viibida talle ebasobiva teenuse osutaja juures või
saada oma vajadustele mittevastavat teenust. Osutatav teenus peab vastama isiku soovidele ja
vajadustele. Kui isik jätkaks viibimist teenusel, mis ei vasta ta vajadustele, ei oleks talle tagatud
tema vajadustele vastav abi ning tegemist oleks riigieelarve vahendite ebaefektiivse kasutamisega.
Kinnise lastasutuse teenusele on paigutatud laps juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda
elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi
vähem piirava meetmega. Lapse täisealiseks saamisel lõpeb tal õigustatus kasutada laste
hoolekandeteenust ning teenuste vajaduse jätkumisel on õigustatud kasutama täisealistele
suunatud sotsiaalhoolekandeteenuseid. Juhul kui kinnise lasteasutuse teenuselt väljuval
täisealiseks saanud noorel on tema toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest ja terviseseisundist
tulenevalt vajadus erihoolekandeteenusele, tuleb võimaldada tal asuda pärast laste
hoolekandeteenuse lõppemist koheselt teisele tema vajadustele vastavale
erihoolekandeteenusele, et ei katkeks järjepidev teenuse osutamine ja oleks tagatud inimese
toimetulekuks vajalik tugi ja kõrvalabi, vältimaks noore toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist.
Juhul kui kinnise lasteasutuse teenuselt väljuvale noorele on vajalik toimetulekuks
erihoolekandeteenuse osutamine, peab olema tagatud olukord, et teenus oleks temale kättesaadav
võimalikult kohe pärast laste hoolekandeteenuse lõppemist, et ei katkeks järjepidev teenuse
Endla 8 / 15092 Tallinn / 612 1360; 16106 /
[email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Registrikood 70001975
osutamine. Selleks loob eelduse võimalus arvestada neid noori eelisjärjekorras teenusele
õigustatud isikute hulka.
Sarnases olukorras on ka need inimesed, kes kasutavad väljaspool kodu osutatavat
üldhooldusteenust, kuid nende vajadustele vastavaks teenuseks on tegelikult
erihoolekandeteenus. Ka nendele inimestele tuleb tagada võimalikult pandlikult ja kättesaadavalt
nende tegelikule vajadusele vastavale teenusele saamine. Sisuliselt on nende inimeste puhul
olukord, kus nad vajavad ööpäevaringset erihoolekandeteenust, kuid nad peavad kasutama nende
vajadusele mittevastavat teenust, hoides samal ajal kinni üldhooldusteenuse kohta. 01.11.2018 a
seisuga on erihoolekandeteenuse tavajärjekorras 62 inimest, kes kasutavad käesoleval hetkel
üldhooldusteenust. Lugedes need inimesed õigustatuks eelisjärjekorras saama
erihoolekandeteenust on võimalik neid kiiremini suunata nende vajadusele vastavale teenusele.
Samuti võimaldab nende eelisjärjekorras erihoolekandeteenusele suunamine vabastada
üldhooldusteenusel teenuskohti, mida võivad vajada need eakad inimesed, kes väljuvad
erihoolekandeteenuselt, kuna nende vajadustele vastavaks teenuseks ei ole enam
erihoolekandeteenus vaid on üldhooldusteenus.
Praktikas esineb olukordi, kus täisealine inimene, kelle puhul on täidetud kõik
erihoolekandeteenuse saamise kriteeriumid ning inimese toimetuleku-, tegevus- või osalusvõimest
ja terviseseisundist tulenevalt on tuvastatud vajadus ööpäevaringse erihoolekandeteenusele, ei ole
varasemalt pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole ja ei ole esitanud erihoolekandeteenuse
taotlust. Seetõttu ei ole olnud varasemalt tema teenuse vajadus teada ja ta ei ole ka teenuse
järjekorras, kuid ta vajab oma eluolukorra tõttu koheselt ööpäevaringset erihoolekandeteenust, sest
muidu satub ohtu tema enda elu või tervis ja/või temaga koos elava inimese elu ja tervis. Nendeks
olukordadeks on juhtumid, kus inimene vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvaabi, juhendamist, tal
puudub eluase, puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või ei ole nad oma tervislikust seisundist
tulenevalt võimelised enam ööpäevaringset hoolduskoormust kandma ja teiste olemasolevate
sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik inimesele vajalikku abi tagada. Sellistel juhtudel
on võimalik kiireimal viisil saada inimesele erihoolekandeteenuse koht, kui ta võetakse
eelisjärjekorda ning siis on võimalik inimesel saada kiireimal viisil talle vajalikule
erihoolekandeteenusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
peadirektor
Ülle Sihver
776 8215
[email protected]
2