Sotsiaalministeerium · 27. november 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
27.11.2018 nr 94
Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga
nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste perioodi 01.01.2019–
31.12.2020 tegevuste kirjelduse ja eelarve
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27. märtsi
2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud
toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1:
1. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse
(lisa 1 vorm A).
2. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm
B).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri .......... 11.2018 käskkirjaga nr...
„Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste
perioodi 01.01.2019–31.12.2020 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020
1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018)
1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
Jätkatakse elu- ja töökeskkonna kohandamise ning abivahendialase nõustamisteenuse
osutamisega erivajadustega inimestele või nende lähedastele. Abivahendialase nõustamise
raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral ka eksperte, et saada hinnang
abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Samuti jätkatakse eluaseme kohandusi tegevate KOV-i
spetsialistide nõustamise ja koolitamisega.
Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse abivahendeid müüvaid ettevõtteid müüdavate abivahendite
andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse
MSA-sse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et
toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite andmete
sisestamist ning muuta see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi
vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT
partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).
Toimuvad infopäevad abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele. Teavitus- ja
nõustamistegevusega toetatakse abivahendisüsteemi toimimist. Eesmärk on toetada võimalikult
inimesesõbralikku, ühtsetel põhimõtetel ja vähese bürokraatiaga süsteemi toimimist.
Tabel 1. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille jooksul lõppkuupäev
nimetatud tegevust programmi
ajal ellu viia planeeritakse) kirjeldatud perioodil
1. Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2019–
hindamise instrumendi 31.12.2019
väljatöötamine koostöös RAKK-ga.
Instrumendi prototüübi
katsetamises osalemine
abivahendi vajaduse hindamisel
koostöös
rehabilitatsioonimeeskondade ja -
spetsialistidega; katsetamise
tulemusel instrumendi prototüübi
täiendamiseks ja põhiinstrumendi
väljatöötamiseks andmete
andmine (SKA)
2. Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2019–
elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2020
nõustamine (SKA)
3. Infopäevade korraldamine (SKA) 2016–2020 01.01.2019–
31.12.2020
4. Ettevõtete MSA-sse sisestatava 2016–2020 01.01.2019–
info kontrollimine ja ettevõtete 31.12.2019
koolitamine (SKA)
5. Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2019–
nõustamistegevus 31.12.2020
abivahendisüsteemi toimimiseks
(SKA)
6. Elukeskkonna kohandamise 2019–2020 01.10.2019–
juhendmaterjali täiendamine (SKA) 31.12.2020
7. Infopäevade korraldamine 2019–2020 01.01.2019–
erivajadusega inimeste 31.12.2020
elukeskkonna kohandamise alase
nõustamisega tegelevatele KOV-i
töötajatele (SKA)
8. MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2019 01.01.2019–
31.12.2019
Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Abivahendiala 150 150 546 846 Sh 2015.–2016. a
näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.–
saanud 2018. a näitaja
inimeste arv 383, 2019.–2020. a
näitaja 300
Väljundi Keskkonnako 60 60 216 336 Sh 2015.–2016. a
näitaja handuste näitaja 66, 2017.–
alast 2018. a näitaja
nõustamist 150, 2019.–2020. a
saanud näitaja 120
inimeste arv
Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii
snäitaja 6 kuud pärast keskkonna
teenuse kohandamise kui
saamise abivahendialast
algust on nõustamist saanud
tööturul inimeste
osakaaluna
2
Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii
snäitaja suhtarv, kes keskkonna
said aasta kohandamise kui
jooksul ESFist abivahendialast
toetatud nõustamist saanud
hoolekandete inimeste
enuseid ning osakaaluna
kelle
toimetulek
seeläbi
paranes või
kelle puhul
välditi
ööpäevarings
ele
institutsionaal
se teenusele
suundumist
Väljundi Koolitustel 0 0 270 270 Sh 2015.–2016. a
näitaja osalenud näitaja 0, 2017.–
inimeste arv 2018. a näitaja
270, 2019.–2020. a
näitaja 0
1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist vähenenud töövõimega tööealistele ning
erivajadusega eakatele. Kõik TAT raames välja töötatud programmid on avalikud (info
programmide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja majandustegevuse
registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel
teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2019–2020 kuni viit rehabilitatsiooniprogrammi.
Programmide arendamisel tuginetakse Astangu KRK 2017. aastal välja selgitatud sihtrühmadele
sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks.
Jätkatakse tegevusi erivajadusega inimestele suunatud tegevusvõime hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamisega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja
abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on katsetada rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime,
vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (edaspidi RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskonda,
mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku
kohta meditsiinilisises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese
funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning
hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Katsetamise eesmärk on hinnata, kuivõrd RFK
kasutamine parandab teenusosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste
liikumist teenuseosutajate vahel. Katseprojekti klienditöö on planeeritud kuni 30.04.2019. Seejärel
toimub analüüs ja esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. Jätkatakse
erivajadustega lastele suunatud sekkumismetoodikate arendamise ja rakendamisega. 2019–2020
alustatakse erivajadusega lastele valdkondadeülese kompleksse rehabiliteerivate (arengut
toetavate) tegevuste pakkumise korraldusmudeli väljatöötamist ja katsetamist.
3
Jätkuvad rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalased täienduskoolitused, et toetada
rehabilitatsioonispetsialistide pädevuse paranemist. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue
teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate rakendumine
rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu on vajalik jätkata nii kogemusnõustamise
baaskoolitusega kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega,
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise
koolitustega, samuti vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad nii SoMi
kui SKA spetsialistide igapäevasest tööst kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega.
Ka aastatel 2019–2020 on olulisel kohal nõustamine ning teavitustegevus teenuseosutajate,
sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse korraldada teavitusseminare. Toimub
tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate asutustega (sh töötukassa) vajaduspõhiste
teenuse arendamiseks.
Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus-
üldajaraam ja lõppkuupäev
(näidatakse periood, kirjeldatud
mille jooksul nimetatud
tegevust programmi ajal perioodil
ellu viia planeeritakse)
1. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja 2015–2020
rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele
ning vähenenud töövõimega tööealistele (SKA)
1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020
erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja
nende peredele
1.1.1. Multiprobleemsete eakate iseseisavat toimetulekut 2015–2020 01.01.2019–
toetav rehabilitatsiooniprogramm. 31.12.2020
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja
ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine,
programmi katsetamine, tagasiside kogumine,
programmi kinnitamine, jätkutegevused
1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020
vähenenud töövõimega tööealistele
1.2.1. Rehabilitatsiooniprogramm psühhikahäiretega 2015–2020 01.01.2019–
tööealistele inimestele. 31.12.2020
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja
ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine,
programmi katsetamine, tagasiside kogumine,
programmi kinnitamine, jätkutegevused
2. Erivajadusega ja vähenenud töövõimega 2015–2020
inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime
hindamis- ja sekkumismetoodikate
arendamine (SKA)
2.1. Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, 2015–2020
vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK)
põhinevate hindamismetoodikate
arendamine
4
2.1.1. RFK-põhiste elektroonsete hindamisvormide 2015–2020 01.01.2019–
piloteerimine rehabilitatsioonis; piloteerimise seire 31.12.2020
ja partnerite kogemuskohtumised, tagasiside;
jätkutegevused
2.1.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.05.2019–
31.12.2020
2.2. Rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste 2015–2020
koolituste korraldamine
2.2.1. Rehabilitatiooniprogrammide alased koolitused 2015–2020 01.01.2019–
(programmide väljatöötamine ja avalike 31.12.2020
rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine)
2.2.2. Rehabilitatsioonimeeskondade koolitused 2015–2020 01.01.2019–
(uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, 31.12.2020
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus)
2.3. Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 01.01.2019–
vajaduspõhised koolitused 31.12.2020
2.4. Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2020 01.01.2019–
jätkukoolituste läbiviimine 31.12.2020
2.5. Valdkondadeülese sekkumismetoodika 2019–2020 01.01.2019–
arendamine ja rakendamine erivajadusega 31.12.2020
lastele
3. Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020
juhendmaterjalide koostamine (SKA)
3.1. Teavitustegevus (seminarid jm teavitus) 2017–2020 01.01.2019–
31.12.2020
3.2. Rehabilitatsioonivaldkonna analüüsid ja 2017–2020
uuringud
3.2.1. Rehabilitatsiooniteenuse ja 2017–2020 01.01.2019–
rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise 31.12.2020
metoodika väljatöötamine ja mõjuanalüüsi
tegemine
3.3. Koostöö teenusekorraldajate 2017–2020 01.01.2019–
(Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa) ja 31.12.2020
teenuseosutajatega (programmide
väljatöötamine, TTR ja Hamet metoodikate
kasutamine vms)
3.4. Juhend- ja infomaterjalide koostamine 2017–2020 01.01.2019–
31.12.2020
Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumisega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
a nimetus kumulatiiv kumulatiivn
ne e
(2018) (2023)
Väljun Hoolekandete 105 60 1050 1215 Sh 2015.–2016. a näitaja
dinäita enust saanud 535 ja 2017.–2018. a
ja inimeste arv näitaja 515 inimest
5
Tulem Osalejad, kes 30% 30% 30% 30%
usnäit 6 kuud pärast
aja teenuse
saamise
algust on
tööturul
Tulem Osalejate 15% 15% 15% 15%
usnäit suhtarv, kes
aja said aasta
jooksul
ESFist
toetatud
hoolekandete
enuseid ning
kelle
toimetulek
seeläbi
paranes või
kelle puhul
välditi
ööpäevarings
ele
institutsionaal
sele
teenusele
suundumist
Väljun Koolitusel 235 131 1117 1483 Sh 2015.–2016. a näitaja
dinäita osalenud 467, 2017.–2018. a näitaja
ja inimeste arv 650 inimest
1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu
Tegevused on 30.11.2018 seisuga lõppenud.
6
2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud koordinaatorid ja projektijuht tegelevad teenust saanud
inimeste klienditoimikute lõpetamisega, suheldes vajaduse korral teenusepakkujate ja KOVidega,
samuti projekti kohta kokkuvõtte tegemisega.
Tabel 5. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille jooksul lõppkuupäev
nimetatud tegevust programmi ajal ellu
viia planeeritakse) kirjeldatud
perioodil
1. Projekti lõpetamine 2016–2019 01.01.2019–
31.01.2019
Tabel 6. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljun Integreeritud 0 0 1800 1800 Sh 2015.–
dinäitaj hoolekandeteenusei 2016. a näitaja
a d saanud inimeste 639 ja 2017.–
arv 2018. a näitaja
1161 inimest
Tulem Osalejad, kes 6 0 0 30% 30%
usnäita kuud pärast teenuse
ja saamise algust on
tööturul
7
3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende
pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a
psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse
supervisiooniteenust. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames on planeeritud
koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel
osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist.
Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid, mida sotsiaalvaldkonna töötajatel ja
teenuseosutajatel on võimalik kasutada sisekoolitustel. Koolitusi toetab ka valmiv videomaterjal.
3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
2019.–2020. aastal tehakse uuring või uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste
edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega
inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega
inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus
osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi.
Tabel 7. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, mille jooksul algus- ja
nimetatud tegevust programmi
ajal ellu viia planeeritakse) lõppkuupäev
kirjeldatud
perioodil
1. Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2020 01.01.2019–
(SoM) 31.12.2020
2. Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2020 01.01.2019–
(SoM) 31.12.2020
3. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2019–
teenusepakkujate pädevust 31.12.2020
suurendavad koolitused (SoM, TAI)
Tabel 8. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Supervisioonis 100 0 320 420 Sh 2015.–2016. a näitaja
näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja
inimeste arv 320 ja 2019.–2020. a
näitaja 100
Väljundi Koolitusel 172 2 646 675 Sh 2015.–2016. a näitaja
näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a
inimeste arv näitaja 375
8
3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu
Sotsiaalkindlustusamet jätkab kvaliteedi edendamise alaste tegevustega. EQUASSi puudutavad
tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) jätkuvad Sotsiaalkindlustusametis, Eesti
kohalikus esinduses kuni 2019. aasta maini.
Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste ja
abimaterjalide väljatöötamise ning täiendamisega. Need on tulevikus aluseks järelevalve
tegemisel ja teenuseosutajatel oma tegevuse kvaliteedipõhimõtetele vastavuse hindamiseks.
Koostatav kvaliteedikäsiraamat on abiks kõikidele osapooltele, et üheselt mõista
kvaliteedipõhimõtteid ja -kriteeriume. Teenusepõhised kvaliteedijuhised valmivad 2020. aasta
lõpuks. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel
juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse,
juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava
teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja
muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist.
Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi loomist. Muu hulgas:
• ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika;
• viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega
ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal;
• töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisele tuginev enesehindamise vorm
teenuseosutajatele;
• jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist;
• jätkatakse välja töötatud teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemiga, mida
katsetatakse ja hinnatakse;
• hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi
optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse
ettepanekud õigusaktide täiendamiseks;
• monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem
teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate
tõhusust.
Tabel 9. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide
rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse
nr üldajaraam algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia kirjeldatud
planeeritakse) perioodil
1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2018–
rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 29.05.2019
2016. aastal alustanud asutustele (SKA)
2. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2020 01.01.2019–
teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2020
koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine
(SKA)
3. Järelevalvespetsialistide koolitamine (SKA) 2015–2020 01.04.2019–
31.12.2020
9
4. Järelevalve juhendmaterjalide koostamine (SKA) 2017–2020 01.01.2019–
31.12.2020
4.1. Teenuseosutajatele sotsiaalteenuste 2019–2020 01.01.2019–
kvaliteedijuhisele tugineva enesehindamise vormi 31.12.2020
väljatöötamine ja katsetamine (SKA)
4.2. Kvaliteedikäsiraamatu koostamine (SKA) 2018–2019 01.09.2019–
31.12.2019
4.3. Teenusepõhiste enesehindamisevormide 2018–2020 01.01.2019–
väljatöötamine (SKA) 31.12.2020
5. Teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemi 2015–2020 01.01.2019–
väljatöötamine ja katsetamine (SKA) 31.12.2020
6. Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2019–
arendamine, sh teenuseosutajate tagasiside 31.12.2020
süsteemi rakendamine(SKA)
7. Teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 2017–2020 01.01.2019–
arendamine ja täiendamine (SKA) 31.12.2020
8. Seminaride ja infopäevade korraldamine 2017–2020 01.01.2019–
kvaliteedijuhiste tutvustamiseks (SKA) 31.12.2020
9. Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018–2019 01.01.2019–
jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.12.2019
sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate
tunnustamine (SoM)
Tabel 10. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise
programmide rakendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- Kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundin Koolitusel 37 37 277 351 2015.–2016. a näitaja 171 ja
äitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106
inimeste arv
Tulemus Kvaliteedi- 3 0 31 34 2015.–2016. a näitaja 29 ja
näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 3
süsteemi
rakendajad
10
4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi
eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised
sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja
tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse 2019 ja 2020.
Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide
elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on kohalike omavalitsuste, riigi- ja
erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti
poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid.
Tabel 11. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud
tegevust programmi ajal ellu viia
planeeritakse) perioodil
1. Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2019–31.12.2020
(SoM)
Tabel 12. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttas Selgitus
a nimetus kumulatii e
vne kumul
(2018) atiivne
(2023)
Väljun Kursusel 71 71 218 360 2016. a osales 69 ja
dinäit osalenud 2017.–2018. a osales
aja inimeste 149 inimest, 2019.–
arv 2020. a osaleb 142
inimest. Kursus toimub
igal aastal
4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Maakondlike arenduskeskuste 2016. aastal koostatud sotsiaalteenuste maakondlikest
kaardistustest ja analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes
vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt
on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatav sotsiaalteenus, mille
eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses
puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele
vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.
Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö ehk
sotsiaaltransporditeenuse arendamine ja osutamine toimub KOV-ide koostöös, mis tagab teenuse
osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati
alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele KOV-id
11
annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOV-id
sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste
kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Sama meetme TAT „ Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ raames katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist
piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu.
Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest KOV-i osutatavast sotsiaalteenusest, mille
korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse
korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist KOV-ide korraldatavate teenuste arendusvajadus
terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse KOV-idega mitmeid
koostöökohtumisi, kus keskendutakse KOV-ide pakutavate sotisaalteenuste, sh
sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge
vajaksid KOV-id omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste
sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta KOV-ide osutatavate teenuste (sh
sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste
vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses KOV-i võimalustest.
Tabel 13. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Sotsiaaltransporditeenuse (sh 2017–2020 01.01.2019–
sotsiaalteenuste) arendamisega seotud 31.12.2020
arutelu/kaasamisürituste/kokkuvõtete
korraldamine (SoM)
2. Kohalike omavalitsuste töölaua ja 2018–2020 01.01.2019–
iseteeninduskeskuse loomine 31.12.2020
sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks
(IT-lahendus) (TEHIK)
4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd KOV-ide,
sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti
tuleb leida lahendused vabahtliku töö korraldusmudeli jätkusuutlikule finantseerimisele.
Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks on MTÜ-ga Eesti
Külaliikumine Kodukant sõlmitud leping, mille alusel katsetatakse vabatahtlikku tööd
sotsiaalvaldkonnas kahes Eesti piirkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv KOV-ide,
vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa
eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib
süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. KOV-id on
valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama
või leidma kaasrahastust erasektorist.
12
Tabel 14. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.01.2019–
sotsiaalvaldkonnas 31.10.2020
Tabel 15. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatiivne kumulatiivne
(2018) (2023)
Väljund Teenust saanud 500 500 0 1000
inäitaja inimeste arv
Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15%
snäitaja said aasta jooksul
ESFist toetatud
hoolekandeteenuseid
ning kelle toimetulek
seeläbi paranes või
kelle puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele
teenusele suundumist
4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna
abistamiseks
Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks luuakse
Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab
hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande
valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest
sotsiaalkaitsealast koostööd.
Üksuse loomise eesmärgid on:
1) suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekande
ülesannete täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande teenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i
tasandil;
3) toetada tugeva esmatasandil (st KOVi tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamist;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja
nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande
valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja).
13
Nimetatud valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik,
KOV, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja
organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse
abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema
õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande meetmetega.
Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jagunevad kaheks: nõustamistegevused ja
abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine.
Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info
kättesaadavaks tegemine.
Nõustamistegevused:
1) strateegiline nõustamine – omavalitsuse sotsiaaltöö juhtide nõustamine konkreetse
hoolekandealase tegevuse planeerimisel, lähtudes kohalikest tervise- ja heaoluprofiili andmetest.
Nõustamise eesmärk on parandada omavalitsuse kohustuslike sotsiaalteenuste korralduslikke
lahendusi, ühtlustada õigusakte ja nende alusel toimivat praktikat hoolekandes;
2) rakenduslik nõustamine – sotsiaaltöötaja võimestamine kohapeal toimuvate nõustamiste,
koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on
parandada abimeetmete kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivad
lahendused;
3) juhtumipõhine nõustamine – inimese võimestamine ehk keeruka juhtumi puhul koostöö
koordineerimine võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on koostöö parandamine
sotsiaalvõrgustiku osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenuseosutajad, kogukond)
vahel.
Abitegevused:
1) praktika arendamine – omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega parimate meetodite ja
lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine (nn proaktiivne nõustamine). Praktika
arendamise eesmärk on luua sotsiaalteenuste sisuline ülevaade ning panna alus innovatiivsete,
jätkusuutlike ja säästvate lahenduste tekkeks nii kogukonna kui riigi tasandil;
2) poliitika kujundamine – nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemide koondamine
ning ettepanekute tegemine seaduste, strateegiate ja dokumentide muutmiseks riiklikul tasandil.
Poliitika mõjutamise eesmärk on hoolekandevaldkonna õigusruumi ühtlustamine ning hoolekande
maine parandamine otsustustasanditel;
3) info jagamine – hoolekannet puudutavate dokumentide koondamine, süstematiseerimine ja
avaldamine SKA kodulehel sihtrühma (isik, omavalitsus, teenuseosutaja) vajaduse seisukohalt.
Info avaldamise eesmärk on parandada kõigi nelja tasandi (isik, omavalitsus, teenuseosutaja,
riigiasutused) teadlikkust hoolekandes toimuvast.
KOVide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare.
Samuti viiakse läbi valdkonnapõhised meediakampaaniad, mille eesmärk on tõsta nii teenuse
saajate kui teenuse osutajate teadlikkust neid puudutavatest õigustest ja kohustustest.
Tabel 16. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia perioodil
planeeritakse)
1. Nõustamisüksuse personali värbamine ja 2019–2020 01.01.2019–
koolitamine 31.12.2020
14
2. Omavalitsuste strateegiline, rakenduslik ja 2019–2020 01.04.2019–
juhtumipõhine nõustamine 31.12.2020
3. Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2019–2020 01.01.2019–
ettepanekute koondamine 31.12.2020
4. Hoolekandealase info kättesaadavuse 2019–2020 01.01.2019–
tagamine 31.12.2020
Tabel 17. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatii kumulatiivne
vne (2023)
(2018)
1. KOV-ide 100 200 0 300 SKA nõustab
nõustamiste KOV-e
(strateegiline, järelevalve
rakenduslik, käigus, ilma
juhtumipõhine) arv KOV-i
kokku pöördumiseta
2. Teenuseosutajate 25 50 0 75 SKA nõustab
nõustamiste arv teenuseosutajai
d järelevalve
käigus
15