dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2019–31.12.2020 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 27. november 2018
Viit
94
Registreeritud
27. november 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎94 27.11.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc725 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 27.11.2018 nr 94 Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2019– 31.12.2020 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B). (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister KINNITATUD sotsiaalkaitseministri .......... 11.2018 käskkirjaga nr... „Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2019–31.12.2020 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Jätkatakse elu- ja töökeskkonna kohandamise ning abivahendialase nõustamisteenuse osutamisega erivajadustega inimestele või nende lähedastele. Abivahendialase nõustamise raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral ka eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Samuti jätkatakse eluaseme kohandusi tegevate KOV-i spetsialistide nõustamise ja koolitamisega. Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse abivahendeid müüvaid ettevõtteid müüdavate abivahendite andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse MSA-sse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite andmete sisestamist ning muuta see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Toimuvad infopäevad abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele. Teavitus- ja nõustamistegevusega toetatakse abivahendisüsteemi toimimist. Eesmärk on toetada võimalikult inimesesõbralikku, ühtsetel põhimõtetel ja vähese bürokraatiaga süsteemi toimimist. Tabel 1. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille jooksul lõppkuupäev nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) kirjeldatud perioodil 1. Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2019– hindamise instrumendi 31.12.2019 väljatöötamine koostöös RAKK-ga. Instrumendi prototüübi katsetamises osalemine abivahendi vajaduse hindamisel koostöös rehabilitatsioonimeeskondade ja - spetsialistidega; katsetamise tulemusel instrumendi prototüübi täiendamiseks ja põhiinstrumendi väljatöötamiseks andmete andmine (SKA) 2. Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2019– elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2020 nõustamine (SKA) 3. Infopäevade korraldamine (SKA) 2016–2020 01.01.2019– 31.12.2020 4. Ettevõtete MSA-sse sisestatava 2016–2020 01.01.2019– info kontrollimine ja ettevõtete 31.12.2019 koolitamine (SKA) 5. Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2019– nõustamistegevus 31.12.2020 abivahendisüsteemi toimimiseks (SKA) 6. Elukeskkonna kohandamise 2019–2020 01.10.2019– juhendmaterjali täiendamine (SKA) 31.12.2020 7. Infopäevade korraldamine 2019–2020 01.01.2019– erivajadusega inimeste 31.12.2020 elukeskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevatele KOV-i töötajatele (SKA) 8. MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2019 01.01.2019– 31.12.2019 Tabel 2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Abivahendiala 150 150 546 846 Sh 2015.–2016. a näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.– saanud 2018. a näitaja inimeste arv 383, 2019.–2020. a näitaja 300 Väljundi Keskkonnako 60 60 216 336 Sh 2015.–2016. a näitaja handuste näitaja 66, 2017.– alast 2018. a näitaja nõustamist 150, 2019.–2020. a saanud näitaja 120 inimeste arv Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii snäitaja 6 kuud pärast keskkonna teenuse kohandamise kui saamise abivahendialast algust on nõustamist saanud tööturul inimeste osakaaluna 2 Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii snäitaja suhtarv, kes keskkonna said aasta kohandamise kui jooksul ESFist abivahendialast toetatud nõustamist saanud hoolekandete inimeste enuseid ning osakaaluna kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal se teenusele suundumist Väljundi Koolitustel 0 0 270 270 Sh 2015.–2016. a näitaja osalenud näitaja 0, 2017.– inimeste arv 2018. a näitaja 270, 2019.–2020. a näitaja 0 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist vähenenud töövõimega tööealistele ning erivajadusega eakatele. Kõik TAT raames välja töötatud programmid on avalikud (info programmide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja majandustegevuse registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2019–2020 kuni viit rehabilitatsiooniprogrammi. Programmide arendamisel tuginetakse Astangu KRK 2017. aastal välja selgitatud sihtrühmadele sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks. Jätkatakse tegevusi erivajadusega inimestele suunatud tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamisega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on katsetada rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (edaspidi RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskonda, mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilisises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Katsetamise eesmärk on hinnata, kuivõrd RFK kasutamine parandab teenusosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste liikumist teenuseosutajate vahel. Katseprojekti klienditöö on planeeritud kuni 30.04.2019. Seejärel toimub analüüs ja esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. Jätkatakse erivajadustega lastele suunatud sekkumismetoodikate arendamise ja rakendamisega. 2019–2020 alustatakse erivajadusega lastele valdkondadeülese kompleksse rehabiliteerivate (arengut toetavate) tegevuste pakkumise korraldusmudeli väljatöötamist ja katsetamist. 3 Jätkuvad rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalased täienduskoolitused, et toetada rehabilitatsioonispetsialistide pädevuse paranemist. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate rakendumine rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu on vajalik jätkata nii kogemusnõustamise baaskoolitusega kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega, rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolitustega, samuti vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad nii SoMi kui SKA spetsialistide igapäevasest tööst kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Ka aastatel 2019–2020 on olulisel kohal nõustamine ning teavitustegevus teenuseosutajate, sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse korraldada teavitusseminare. Toimub tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate asutustega (sh töötukassa) vajaduspõhiste teenuse arendamiseks. Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse periood, kirjeldatud mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal perioodil ellu viia planeeritakse) 1. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja 2015–2020 rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele ning vähenenud töövõimega tööealistele (SKA) 1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020 erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja nende peredele 1.1.1. Multiprobleemsete eakate iseseisavat toimetulekut 2015–2020 01.01.2019– toetav rehabilitatsiooniprogramm. 31.12.2020 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine, programmi katsetamine, tagasiside kogumine, programmi kinnitamine, jätkutegevused 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020 vähenenud töövõimega tööealistele 1.2.1. Rehabilitatsiooniprogramm psühhikahäiretega 2015–2020 01.01.2019– tööealistele inimestele. 31.12.2020 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine, programmi katsetamine, tagasiside kogumine, programmi kinnitamine, jätkutegevused 2. Erivajadusega ja vähenenud töövõimega 2015–2020 inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (SKA) 2.1. Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, 2015–2020 vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine 4 2.1.1. RFK-põhiste elektroonsete hindamisvormide 2015–2020 01.01.2019– piloteerimine rehabilitatsioonis; piloteerimise seire 31.12.2020 ja partnerite kogemuskohtumised, tagasiside; jätkutegevused 2.1.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.05.2019– 31.12.2020 2.2. Rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste 2015–2020 koolituste korraldamine 2.2.1. Rehabilitatiooniprogrammide alased koolitused 2015–2020 01.01.2019– (programmide väljatöötamine ja avalike 31.12.2020 rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine) 2.2.2. Rehabilitatsioonimeeskondade koolitused 2015–2020 01.01.2019– (uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, 31.12.2020 rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus) 2.3. Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 01.01.2019– vajaduspõhised koolitused 31.12.2020 2.4. Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2020 01.01.2019– jätkukoolituste läbiviimine 31.12.2020 2.5. Valdkondadeülese sekkumismetoodika 2019–2020 01.01.2019– arendamine ja rakendamine erivajadusega 31.12.2020 lastele 3. Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020 juhendmaterjalide koostamine (SKA) 3.1. Teavitustegevus (seminarid jm teavitus) 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 3.2. Rehabilitatsioonivaldkonna analüüsid ja 2017–2020 uuringud 3.2.1. Rehabilitatsiooniteenuse ja 2017–2020 01.01.2019– rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise 31.12.2020 metoodika väljatöötamine ja mõjuanalüüsi tegemine 3.3. Koostöö teenusekorraldajate 2017–2020 01.01.2019– (Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa) ja 31.12.2020 teenuseosutajatega (programmide väljatöötamine, TTR ja Hamet metoodikate kasutamine vms) 3.4. Juhend- ja infomaterjalide koostamine 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 Tabel 4. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus a nimetus kumulatiiv kumulatiivn ne e (2018) (2023) Väljun Hoolekandete 105 60 1050 1215 Sh 2015.–2016. a näitaja dinäita enust saanud 535 ja 2017.–2018. a ja inimeste arv näitaja 515 inimest 5 Tulem Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% usnäit 6 kuud pärast aja teenuse saamise algust on tööturul Tulem Osalejate 15% 15% 15% 15% usnäit suhtarv, kes aja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandete enuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal sele teenusele suundumist Väljun Koolitusel 235 131 1117 1483 Sh 2015.–2016. a näitaja dinäita osalenud 467, 2017.–2018. a näitaja ja inimeste arv 650 inimest 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu Tegevused on 30.11.2018 seisuga lõppenud. 6 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud koordinaatorid ja projektijuht tegelevad teenust saanud inimeste klienditoimikute lõpetamisega, suheldes vajaduse korral teenusepakkujate ja KOVidega, samuti projekti kohta kokkuvõtte tegemisega. Tabel 5. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille jooksul lõppkuupäev nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) kirjeldatud perioodil 1. Projekti lõpetamine 2016–2019 01.01.2019– 31.01.2019 Tabel 6. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljun Integreeritud 0 0 1800 1800 Sh 2015.– dinäitaj hoolekandeteenusei 2016. a näitaja a d saanud inimeste 639 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 1161 inimest Tulem Osalejad, kes 6 0 0 30% 30% usnäita kuud pärast teenuse ja saamise algust on tööturul 7 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse supervisiooniteenust. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid, mida sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel on võimalik kasutada sisekoolitustel. Koolitusi toetab ka valmiv videomaterjal. 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus 2019.–2020. aastal tehakse uuring või uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi. Tabel 7. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, mille jooksul algus- ja nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1. Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2020 01.01.2019– (SoM) 31.12.2020 2. Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2020 01.01.2019– (SoM) 31.12.2020 3. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2019– teenusepakkujate pädevust 31.12.2020 suurendavad koolitused (SoM, TAI) Tabel 8. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Supervisioonis 100 0 320 420 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 320 ja 2019.–2020. a näitaja 100 Väljundi Koolitusel 172 2 646 675 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a inimeste arv näitaja 375 8 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusamet jätkab kvaliteedi edendamise alaste tegevustega. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) jätkuvad Sotsiaalkindlustusametis, Eesti kohalikus esinduses kuni 2019. aasta maini. Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste ja abimaterjalide väljatöötamise ning täiendamisega. Need on tulevikus aluseks järelevalve tegemisel ja teenuseosutajatel oma tegevuse kvaliteedipõhimõtetele vastavuse hindamiseks. Koostatav kvaliteedikäsiraamat on abiks kõikidele osapooltele, et üheselt mõista kvaliteedipõhimõtteid ja -kriteeriume. Teenusepõhised kvaliteedijuhised valmivad 2020. aasta lõpuks. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse, juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist. Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi loomist. Muu hulgas: • ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika; • viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal; • töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisele tuginev enesehindamise vorm teenuseosutajatele; • jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist; • jätkatakse välja töötatud teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemiga, mida katsetatakse ja hinnatakse; • hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud õigusaktide täiendamiseks; • monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate tõhusust. Tabel 9. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse nr üldajaraam algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia kirjeldatud planeeritakse) perioodil 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2018– rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 29.05.2019 2016. aastal alustanud asutustele (SKA) 2. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2020 01.01.2019– teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2020 koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine (SKA) 3. Järelevalvespetsialistide koolitamine (SKA) 2015–2020 01.04.2019– 31.12.2020 9 4. Järelevalve juhendmaterjalide koostamine (SKA) 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 4.1. Teenuseosutajatele sotsiaalteenuste 2019–2020 01.01.2019– kvaliteedijuhisele tugineva enesehindamise vormi 31.12.2020 väljatöötamine ja katsetamine (SKA) 4.2. Kvaliteedikäsiraamatu koostamine (SKA) 2018–2019 01.09.2019– 31.12.2019 4.3. Teenusepõhiste enesehindamisevormide 2018–2020 01.01.2019– väljatöötamine (SKA) 31.12.2020 5. Teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemi 2015–2020 01.01.2019– väljatöötamine ja katsetamine (SKA) 31.12.2020 6. Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2019– arendamine, sh teenuseosutajate tagasiside 31.12.2020 süsteemi rakendamine(SKA) 7. Teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 2017–2020 01.01.2019– arendamine ja täiendamine (SKA) 31.12.2020 8. Seminaride ja infopäevade korraldamine 2017–2020 01.01.2019– kvaliteedijuhiste tutvustamiseks (SKA) 31.12.2020 9. Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018–2019 01.01.2019– jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.12.2019 sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate tunnustamine (SoM) Tabel 10. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundin Koolitusel 37 37 277 351 2015.–2016. a näitaja 171 ja äitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106 inimeste arv Tulemus Kvaliteedi- 3 0 31 34 2015.–2016. a näitaja 29 ja näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 3 süsteemi rakendajad 10 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse 2019 ja 2020. Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 11. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) perioodil 1. Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2019–31.12.2020 (SoM) Tabel 12. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljun Kursusel 71 71 218 360 2016. a osales 69 ja dinäit osalenud 2017.–2018. a osales aja inimeste 149 inimest, 2019.– arv 2020. a osaleb 142 inimest. Kursus toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine Maakondlike arenduskeskuste 2016. aastal koostatud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ja analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40. Üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö ehk sotsiaaltransporditeenuse arendamine ja osutamine toimub KOV-ide koostöös, mis tagab teenuse osutamise jätkamise ka välisvahendite lõppemisel. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused. Tegemist on MTÜ-dega, kellele KOV-id 11 annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOV-id sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda ühistranspordikeskuste kaudu. Praegu neile seda ülesannet antud ei ole. Sama meetme TAT „ Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest KOV-i osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist KOV-ide korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse KOV-idega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse KOV-ide pakutavate sotisaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid KOV-id omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta KOV-ide osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses KOV-i võimalustest. Tabel 13. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Sotsiaaltransporditeenuse (sh 2017–2020 01.01.2019– sotsiaalteenuste) arendamisega seotud 31.12.2020 arutelu/kaasamisürituste/kokkuvõtete korraldamine (SoM) 2. Kohalike omavalitsuste töölaua ja 2018–2020 01.01.2019– iseteeninduskeskuse loomine 31.12.2020 sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks (IT-lahendus) (TEHIK) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd KOV-ide, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused vabahtliku töö korraldusmudeli jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks on MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmitud leping, mille alusel katsetatakse vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kahes Eesti piirkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv KOV-ide, vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. KOV-id on valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama või leidma kaasrahastust erasektorist. 12 Tabel 14. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.01.2019– sotsiaalvaldkonnas 31.10.2020 Tabel 15. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatiivne kumulatiivne (2018) (2023) Väljund Teenust saanud 500 500 0 1000 inäitaja inimeste arv Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15% snäitaja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse loomise eesmärgid on: 1) suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande teenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; 3) toetada tugeva esmatasandil (st KOVi tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). 13 Nimetatud valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, KOV, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande meetmetega. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jagunevad kaheks: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Nõustamistegevused: 1) strateegiline nõustamine – omavalitsuse sotsiaaltöö juhtide nõustamine konkreetse hoolekandealase tegevuse planeerimisel, lähtudes kohalikest tervise- ja heaoluprofiili andmetest. Nõustamise eesmärk on parandada omavalitsuse kohustuslike sotsiaalteenuste korralduslikke lahendusi, ühtlustada õigusakte ja nende alusel toimivat praktikat hoolekandes; 2) rakenduslik nõustamine – sotsiaaltöötaja võimestamine kohapeal toimuvate nõustamiste, koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on parandada abimeetmete kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivad lahendused; 3) juhtumipõhine nõustamine – inimese võimestamine ehk keeruka juhtumi puhul koostöö koordineerimine võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on koostöö parandamine sotsiaalvõrgustiku osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenuseosutajad, kogukond) vahel. Abitegevused: 1) praktika arendamine – omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega parimate meetodite ja lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine (nn proaktiivne nõustamine). Praktika arendamise eesmärk on luua sotsiaalteenuste sisuline ülevaade ning panna alus innovatiivsete, jätkusuutlike ja säästvate lahenduste tekkeks nii kogukonna kui riigi tasandil; 2) poliitika kujundamine – nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemide koondamine ning ettepanekute tegemine seaduste, strateegiate ja dokumentide muutmiseks riiklikul tasandil. Poliitika mõjutamise eesmärk on hoolekandevaldkonna õigusruumi ühtlustamine ning hoolekande maine parandamine otsustustasanditel; 3) info jagamine – hoolekannet puudutavate dokumentide koondamine, süstematiseerimine ja avaldamine SKA kodulehel sihtrühma (isik, omavalitsus, teenuseosutaja) vajaduse seisukohalt. Info avaldamise eesmärk on parandada kõigi nelja tasandi (isik, omavalitsus, teenuseosutaja, riigiasutused) teadlikkust hoolekandes toimuvast. KOVide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Samuti viiakse läbi valdkonnapõhised meediakampaaniad, mille eesmärk on tõsta nii teenuse saajate kui teenuse osutajate teadlikkust neid puudutavatest õigustest ja kohustustest. Tabel 16. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Nõustamisüksuse personali värbamine ja 2019–2020 01.01.2019– koolitamine 31.12.2020 14 2. Omavalitsuste strateegiline, rakenduslik ja 2019–2020 01.04.2019– juhtumipõhine nõustamine 31.12.2020 3. Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2019–2020 01.01.2019– ettepanekute koondamine 31.12.2020 4. Hoolekandealase info kättesaadavuse 2019–2020 01.01.2019– tagamine 31.12.2020 Tabel 17. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1. KOV-ide 100 200 0 300 SKA nõustab nõustamiste KOV-e (strateegiline, järelevalve rakenduslik, käigus, ilma juhtumipõhine) arv KOV-i kokku pöördumiseta 2. Teenuseosutajate 25 50 0 75 SKA nõustab nõustamiste arv teenuseosutajai d järelevalve käigus 15
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel