dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus” muutmine

Sotsiaalministeerium · 27. november 2018
Viit
52
Registreeritud
27. november 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Ivar Raik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎52 27.11.2018 Ministri määrus.bdoc715 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus” muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesoleva määrusega tehakse Tööinspektsiooni põhimääruses kaks muudatust. Esiteks, Tööinspektsiooni ülesandeid täiendatakse õigusega hinnata vajadusel järelevalve käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise töösuhte tunnuseid ning tuvastada varjatud töölepinguline suhe. Teiseks, Tööinspektsioonilt kaob ülesanne teha turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite üle nende turustamisel. 1.1.1 Põhimääruse muudatus 1 – töösuhte hindamise õiguse lisamine Tööinspektsiooni ülesannete hulka Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 punkti 1 alusel Tööinspektsioon kavandab, koordineerib ja teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning § 9 punkti 5 kohaselt teostab järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumisjuhtumite uurimise ja ennetavate abinõude rakendamise üle, uurib vajaduse korral ise tööõnnetusi ja kutsehaigestumisjuhtumeid. Tööinspektsiooni põhimäärusesse lisatakse õigus järelevalve läbiviimisel ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise käigus hinnata vajadusel pooltevahelist töösuhet ning tuvastada töölepinguline suhe. Muudatuse näol ei ole tegemist uue õiguse loomisega, vaid praktikas juba toimiva Tööinspektsiooni tegevusega, mille fikseerimine põhimääruses on vajalik tööinspektori pädevuse ja menetluslike õiguste selgeks määratlemiseks ning õigusselguse tagamiseks menetlusosalistele. Töölepingu seaduses ja TTOS-s sätestatud nõuded on järgimiseks kohustuslikud kõikides töösuhetes ehk igal juhul, kui tööd tehakse töölepingu alusel. Muu võlaõigusliku lepingu alusel töö tegemisel ei ole viidatud nõuete järgimine kohustuslik. Seega on oluline sätestada Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev volitus selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korda reguleeriva Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 § 3 lõike 2 punktist 1 ja § 7 lõike 2 punktist 1 tulenevalt peab tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurija välja selgitama õnnetusjuhtumi või kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste seose töötaja töö või töökeskkonnaga. Neid kohustusi pole aga kuidagi võimalik täita, kui ei uurita ega hinnata seda, kas töö tegemiseks sõlmitud leping vastab poolte vahel oleva suhte tegelikule sisule. Seega on oluline sätestada Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev volitus selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks ning menetleda seejärel õnnetusjuhtumit tööõnnetusena. 1.1.2 Põhimääruse muudatus 2 – Tööinspektsiooni turujärelevalve ülesande kaotamine Seoses Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitseameti liitmisega ühtseks asutuseks alates 1. jaanuarist 2019 antakse töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahendite (edaspidi IKV) turujärelevalve Tööinspektsioonilt üle loodavale ühendametile – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tegemist on valdkonna reformiga, millega kõigi turule lastud IKV-de üle 1 teostatav turujärelevalve koondub ühe ameti pädevusesse. Tarbijakaitseamet on seni teostanud IKV-de turujärelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 25 lõike 3 alusel ning Tööinspektsioon töökeskkonnas kasutatavatele IKV-le kehtestatud nõuete täitmise üle TTOS § 25 lõike 4 kohaselt. Sama pädevus on nendele asutustele sätestatud kehtiva õiguse alusel ka toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 50 lõigetes 2 ja 8. Ülalnimetatud Tööinspektsiooni põhimääruse muudatuse õiguslikuks aluseks on Riigikogu menetluses olev SE 651 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega ühendatakse Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ning muudetakse teiste seaduste hulgas ka TTOS-i § 25 lõiget 3 ja TNVS-i § 50 lõikeid 2 ja 8. 1.2 Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna nõunik Ivar Raik (626 9200, [email protected]). Määruse mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse määruse RT I, 23.12.2017, 26 redaktsiooni. Tööinspektsiooni põhimääruse muutmine on seotud TTOS-i ja TNVS-i muutmisega seoses ühendameti – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti – moodustamisega. Vastavasisuline eelnõu SE 651 „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ on Riigikogu menetluses ning sellega tunnistatakse kehtetuks TTOS-i ja TNVS-i Tööinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti IKV turujärelevalvet käsitlevad sätted. 2. Määruse eesmärk ja sisu Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 punktiga 6¹, mille kohaselt Tööinspektsioon hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuste või kutsehaigestumisjuhtumite uurimise käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab töölepingulise suhte. Määruse § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 punkt 7, mille kohaselt teeb Tööinspektsioon turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel. 3. Määruse võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on esitatud muudatuste sisu ning teine kehtestab määruse jõustumisaja. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse Tööinspektsiooni põhimääruse §-i 9 Tööinspektsiooni põhiülesannete täitmise regulatsiooni ning lisatakse punkt 6¹, mille kohaselt Tööinspektsioon hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte. Muudatuse näol ei ole tegemist uue õiguse loomisega, vaid praktikas juba toimiva Tööinspektsiooni tegevusega, mille fikseerimine põhimääruses on vajalik tööinspektori pädevuse ja menetluslike õiguste selgeks määratlemiseks ning õigusselguse tagamiseks menetlusosalistele. 2 TTOS § 25 lg 1 sätestab, et riiklikku järelevalvet selles seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. TTOS § 25 lg 5 kohaselt on Tööinspektsioon muu hulgas kohustatud uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi (p 1) ning teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle (p 2). Tööinspektsioonil on järelevalvepädevus ka töölepingu seaduse (TLS) § 115 lg-s 1 loetletud TLS sätete üle. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus sõltub töösuhte olemasolust, aga mitte sellest, kuidas leping vormistatud on. Seadusandja on töölepingu mõistet käsitlenud materiaalselt, sätestades TLS §-s 1 töölepingu üldised tunnused ja eelduse, et tööd tehakse töölepingu alusel. Kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Vastasel juhul ehk formaalse tõlgenduse korral oleks töötaja kaitseks kehtestatud nõuete järgimisest lihtne kõrvale hoida. Piisaks üksnes töölepingule eksitava pealkirja panemisest (nt töövõtulepinguks nimetamisest) või väitest, et pooled sõlmisid võlaõigusliku töövõtulepingu ning järelevalve oleks välistatud. Selline tõlgendus ei oleks aga kooskõlas seadusandja eesmärgiga Tööinspektsioonile järelevalvepädevuse ja -volituste andmisel. Seega on Tööinspektsioonil õigus ja kohustus hinnata pooltevahelist suhet sisuliselt, lähtudes töölepingu seaduse § 1 eeldustest.1 Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse kehtetuks Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev kohustus teha turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel. Seega kaob Tööinspektsioonilt ülesanne, mille kohaselt tööinspektorid turujärelevalve käigus kontrollivad eelkõige hulgi- ja jaemüüjate juures müüdavate IKV-de märgistuse ja kasutamisjuhendi olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele. Ülalnimetatud Tööinspektsiooni põhimääruse muudatus on seotud Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega. Ametite ühendamisega kaasneb muudatus toodete turujärelevalve riiklikus korralduses, mille kohaselt koondub kõigi turule lastud IKV-de üle teostatav turujärelevalve ühe ameti pädevusesse. Praktika on näidanud, et Eesti väiksust arvestades ei erista tootjad ega maaletoojad professionaalseks ja mitteprofessionaalseks kasutamiseks mõeldud IKV-sid ning väikese turumahu juures ei ole otstarbekas IKV-de turujärelevalvet killustada. Teema on päevakajaline ka uue otsekohalduva isikukaitsevahendite tootmist, turustamist ja turujärelevalvet reguleeriva EL määruse 2016/425 jõustumisega, mis esitab täpsustatud nõuded liikmesriigis tehtavale IKV-de turujärelevalvele ja EL turule sisenevate IKV-de kontrollile. Tööinspektsioon teostab ka edaspidi kontrolli IKV-de kasutamise üle ettevõttes vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrusele nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. Kui ettevõttes avastatakse tavapärase kontrolli käigus nõuetele mittevastavate IKV-de kasutamine, selgitab Tööinspektsioon välja, kust ettevõte nõuetele mittevastavad IKV-d hankis ja annab sellekohase info edasi uuele turujärelevalveasutusele. Ka edaspidi on Tööinspektsioon valmis tegema vajadusel koostööd uue turujärelevalveasutusega ning andma ekspertarvamusi töökeskkonnas kasutatavate IKV-de kohta, tuginedes tööõnnetuste uurimise raames saadud kogemustele. Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2019, kui jõustub Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist sätestav seadus „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“. 4. Määruse terminoloogia 1 ÕK 11.02.2014 kiri nr 14-1/140157/1400655 3 Määruses ei kasutata uusi termineid. 5. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole seost EL õigusega. 6. Määruse mõjud Eelnõuga planeeritavate Tööinspektsiooni põhimääruse muudatustega – töösuhte hindamise õiguse lisamine Tööinspektsiooni ülesannete hulka ning Tööinspektsiooni turujärelevalve ülesande kaotamine – võib tuvastada sotsiaalse mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puuduvad mõjud majandusele, keskkonnale, riigi julgeolekule ning regionaalarengule. Muudatus 1: Töösuhte hindamise õiguse lisamine Tööinspektsiooni ülesannete hulka. Muudatuse näol ei ole tegemist uue õiguse loomisega, vaid praktikas juba toimiva Tööinspektsiooni tegevusega. Tööinspektsiooni põhimäärusesse lisatakse see tegevus tööinspektori pädevuse ja menetluslike õiguste selgeks määratlemiseks ning õigusselguse tagamiseks. Järgnevalt on hinnatud muudatusega kaasneva õigusselguse suurenemise mõju sihtrühmadele. Mõju sihtrühm 1: Tööandjad, kes kasutavad töösuhte vormistamisel muid võlaõiguslikke lepinguid kui töölepingut, näiteks töövõtulepingut. Maksu ja Tolliameti andmetel tegi 2017. aastal kokku vähemalt ühel kuul töövõtulepingu alusel väljamakseid 25% tööandjatest. Mõju valdkond: Sotsiaalsed mõjud. Planeeritav muudatus avaldab positiivset mõju töösuhte olemusele ja sisule. Eelduslikult mitmed tööandjad, kes varem on töölepingule eelistanud muid töösuhte vormistamise viise, muudavad oma seisukohta ja hakkavad rohkem kasutama töösuhte vormistamisel töölepingut, mis tagab töötajatele suurema kindluse, et töötamine on ohutu ja nende tervist hoidev. Eelduslikult mõjutab muudatus tööandjaid parandama töötingimusi ja töökeskkonda pidades silmas kõiki töötajaid olenemata töösuhte vormist. Mõju sihtrühm on keskmine. Mõju sagedus on keskmine kuna kokkupuude erinevate töösuhte lepingute kasutamisega on reeglipärane tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate kui terviku käitumises võivad kaasneda muudatused. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm 2: Töötajad, kes töötavad muude võlaõiguslike lepingute, näiteks töövõtulepingu alusel. Maksu ja Tolliameti andmetel töötas 2017.aastal muude võlaõiguslike lepingute alusel 35332 töötajat, mis on 6,4% kõigist töötajatest. Mõju valdkond: Sotsiaalsed mõjud. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju töötajatele, kes töötavad töövõtulepingu alusel, kuna muudatus eelduslikult mõjutab tööandjaid töövõtulepingu alusel töötavaid töölisi kohtlema võrdselt töölepingu alusel töötavate töötajatega. Muudatus suurendab töötajate kindlustunnet, et töötamine on ohutu ja nende tervist hoidev. Mõju sihtrühm on väike. Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuna töövõtulepinguga töötamine on ebareeglipärane tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 4 Muudatus 2: Tööinspektsioonilt kaob ülesanne teha turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite üle. Hetkel kehtiva korra järgi teostab Tarbijakaitseamet IKV-de turujärelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle ning Tööinspektsioon teostab järelevalvet töökeskkonnas kasutatavatele IKV-dele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seoses Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitseameti liitmisega ühtseks asutuseks alates 1. jaanuarist 2019 antakse töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahendite turujärelevalve Tööinspektsioonilt üle loodavale ühendametile – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tegemist on valdkonna reformiga, millega kõigi turule lastud IKV-de üle teostatav turujärelevalve koondub ühe ameti pädevusesse. Mõju sihtrühm: kaks riigiasutust – Tööinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Tööinspektsiooni turujärelevalve kohustuse üleviimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähendab Tööinspektsiooni halduskoormust. Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine tõhustab muu hulgas ka riiklikku järelevalvet IKV-de üle ning ühtlasi vähendab dubleerimist riigiametites. Kuna Tööinspektsiooni turujärelevalve kohustusega seotud halduskoormus on olnud suhteliselt väike (2017. a aruande järgi viis Tööinspektsioon töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet läbi 25 korral), siis eelduslikult mõjub turujärelevalve koondamine ühe asutuse pädevusse positiivselt üldisele turujärelevalvele, sh ka töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalve kvaliteedile. Mõju sihtrühm on väike (kaks riigiasutust). Mõju sagedus on väike kuna kokkupuude turujärelevalvega on ebaregulaarne. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni kui terviku käitumises võivad kaasneda muudatused. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvele. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 9. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus on kooskõlastatud Tööinspektsiooniga. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 2 ei pea ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala töökorraldust puudutavaid määruse eelnõusid saatma teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Teistele ministeeriumidele ei kaasne õigusi ega kohustusi käesoleva määruse muutmisega. 5 MINISTRI MÄÄRUS 27.11.2018 nr 52 Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte;“; 2) paragrahvi 9 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel