Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus”
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Käesoleva määrusega tehakse Tööinspektsiooni põhimääruses kaks muudatust. Esiteks,
Tööinspektsiooni ülesandeid täiendatakse õigusega hinnata vajadusel järelevalve käigus tööd
tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise töösuhte tunnuseid ning tuvastada varjatud
töölepinguline suhe. Teiseks, Tööinspektsioonilt kaob ülesanne teha turujärelevalvet
töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite üle nende turustamisel.
1.1.1 Põhimääruse muudatus 1 – töösuhte hindamise õiguse lisamine Tööinspektsiooni
ülesannete hulka
Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 punkti 1 alusel Tööinspektsioon kavandab, koordineerib ja
teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide
täitmise üle töökeskkonnas ning kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses
ettenähtud alustel ja ulatuses ning § 9 punkti 5 kohaselt teostab järelevalvet tööõnnetuste ja
kutsehaigestumisjuhtumite uurimise ja ennetavate abinõude rakendamise üle, uurib vajaduse
korral ise tööõnnetusi ja kutsehaigestumisjuhtumeid.
Tööinspektsiooni põhimäärusesse lisatakse õigus järelevalve läbiviimisel ja tööõnnetuse või
kutsehaigestumise uurimise käigus hinnata vajadusel pooltevahelist töösuhet ning tuvastada
töölepinguline suhe. Muudatuse näol ei ole tegemist uue õiguse loomisega, vaid praktikas juba
toimiva Tööinspektsiooni tegevusega, mille fikseerimine põhimääruses on vajalik tööinspektori
pädevuse ja menetluslike õiguste selgeks määratlemiseks ning õigusselguse tagamiseks
menetlusosalistele.
Töölepingu seaduses ja TTOS-s sätestatud nõuded on järgimiseks kohustuslikud kõikides
töösuhetes ehk igal juhul, kui tööd tehakse töölepingu alusel. Muu võlaõigusliku lepingu alusel
töö tegemisel ei ole viidatud nõuete järgimine kohustuslik. Seega on oluline sätestada
Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev volitus selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud
lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte vastavasisuliste tahteavaldusteta
töösuhteks.
Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korda reguleeriva
Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 § 3 lõike 2 punktist 1 ja § 7 lõike 2 punktist 1
tulenevalt peab tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurija välja selgitama õnnetusjuhtumi või
kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste seose töötaja töö või töökeskkonnaga. Neid
kohustusi pole aga kuidagi võimalik täita, kui ei uurita ega hinnata seda, kas töö tegemiseks
sõlmitud leping vastab poolte vahel oleva suhte tegelikule sisule.
Seega on oluline sätestada Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev volitus selleks, et
otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte
vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks ning menetleda seejärel õnnetusjuhtumit
tööõnnetusena.
1.1.2 Põhimääruse muudatus 2 – Tööinspektsiooni turujärelevalve ülesande kaotamine
Seoses Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitseameti liitmisega ühtseks asutuseks alates
1. jaanuarist 2019 antakse töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahendite (edaspidi IKV)
turujärelevalve Tööinspektsioonilt üle loodavale ühendametile – Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile. Tegemist on valdkonna reformiga, millega kõigi turule lastud IKV-de üle
1
teostatav turujärelevalve koondub ühe ameti pädevusesse. Tarbijakaitseamet on seni
teostanud IKV-de turujärelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 25 lõike 3 alusel ning Tööinspektsioon
töökeskkonnas kasutatavatele IKV-le kehtestatud nõuete täitmise üle TTOS § 25 lõike 4
kohaselt. Sama pädevus on nendele asutustele sätestatud kehtiva õiguse alusel ka toote
nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 50 lõigetes 2 ja 8.
Ülalnimetatud Tööinspektsiooni põhimääruse muudatuse õiguslikuks aluseks on Riigikogu
menetluses olev SE 651 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu, millega ühendatakse Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ning
muudetakse teiste seaduste hulgas ka TTOS-i § 25 lõiget 3 ja TNVS-i § 50 lõikeid 2 ja 8.
1.2 Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna
töökeskkonna nõunik Ivar Raik (626 9200,
[email protected]). Määruse mõjusid on hinnanud
analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse määruse RT I, 23.12.2017, 26 redaktsiooni.
Tööinspektsiooni põhimääruse muutmine on seotud TTOS-i ja TNVS-i muutmisega seoses
ühendameti – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti – moodustamisega. Vastavasisuline
eelnõu SE 651 „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ on Riigikogu
menetluses ning sellega tunnistatakse kehtetuks TTOS-i ja TNVS-i Tööinspektsiooni ja
Tarbijakaitseameti IKV turujärelevalvet käsitlevad sätted.
2. Määruse eesmärk ja sisu
Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 punktiga 6¹, mille
kohaselt Tööinspektsioon hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuste või
kutsehaigestumisjuhtumite uurimise käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku
vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab töölepingulise suhte.
Määruse § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 punkt 7,
mille kohaselt teeb Tööinspektsioon turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate
isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja
müümisel.
3. Määruse võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on esitatud muudatuste sisu ning teine
kehtestab määruse jõustumisaja.
Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse Tööinspektsiooni põhimääruse §-i 9 Tööinspektsiooni
põhiülesannete täitmise regulatsiooni ning lisatakse punkt 6¹, mille kohaselt Tööinspektsioon
hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise käigus
tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning tuvastab,
kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte. Muudatuse näol ei ole tegemist uue õiguse
loomisega, vaid praktikas juba toimiva Tööinspektsiooni tegevusega, mille fikseerimine
põhimääruses on vajalik tööinspektori pädevuse ja menetluslike õiguste selgeks
määratlemiseks ning õigusselguse tagamiseks menetlusosalistele.
2
TTOS § 25 lg 1 sätestab, et riiklikku järelevalvet selles seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. TTOS § 25 lg 5 kohaselt
on Tööinspektsioon muu hulgas kohustatud uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning
vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi (p 1) ning teostama järelevalvet
tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise
üle (p 2). Tööinspektsioonil on järelevalvepädevus ka töölepingu seaduse (TLS) § 115 lg-s 1
loetletud TLS sätete üle.
Tööinspektsiooni järelevalvepädevus sõltub töösuhte olemasolust, aga mitte sellest, kuidas
leping vormistatud on. Seadusandja on töölepingu mõistet käsitlenud materiaalselt, sätestades
TLS §-s 1 töölepingu üldised tunnused ja eelduse, et tööd tehakse töölepingu alusel. Kõik
töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Vastasel juhul ehk
formaalse tõlgenduse korral oleks töötaja kaitseks kehtestatud nõuete järgimisest lihtne
kõrvale hoida. Piisaks üksnes töölepingule eksitava pealkirja panemisest (nt töövõtulepinguks
nimetamisest) või väitest, et pooled sõlmisid võlaõigusliku töövõtulepingu ning järelevalve
oleks välistatud. Selline tõlgendus ei oleks aga kooskõlas seadusandja eesmärgiga
Tööinspektsioonile järelevalvepädevuse ja -volituste andmisel. Seega on Tööinspektsioonil
õigus ja kohustus hinnata pooltevahelist suhet sisuliselt, lähtudes töölepingu seaduse § 1
eeldustest.1
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse kehtetuks Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev
kohustus teha turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja
kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel. Seega kaob
Tööinspektsioonilt ülesanne, mille kohaselt tööinspektorid turujärelevalve käigus kontrollivad
eelkõige hulgi- ja jaemüüjate juures müüdavate IKV-de märgistuse ja kasutamisjuhendi
olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele.
Ülalnimetatud Tööinspektsiooni põhimääruse muudatus on seotud Tarbijakaitseameti ja
Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega. Ametite ühendamisega kaasneb muudatus
toodete turujärelevalve riiklikus korralduses, mille kohaselt koondub kõigi turule lastud IKV-de
üle teostatav turujärelevalve ühe ameti pädevusesse. Praktika on näidanud, et Eesti väiksust
arvestades ei erista tootjad ega maaletoojad professionaalseks ja mitteprofessionaalseks
kasutamiseks mõeldud IKV-sid ning väikese turumahu juures ei ole otstarbekas IKV-de
turujärelevalvet killustada. Teema on päevakajaline ka uue otsekohalduva
isikukaitsevahendite tootmist, turustamist ja turujärelevalvet reguleeriva EL määruse 2016/425
jõustumisega, mis esitab täpsustatud nõuded liikmesriigis tehtavale IKV-de turujärelevalvele
ja EL turule sisenevate IKV-de kontrollile.
Tööinspektsioon teostab ka edaspidi kontrolli IKV-de kasutamise üle ettevõttes vastavalt
Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrusele nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise
kord“. Kui ettevõttes avastatakse tavapärase kontrolli käigus nõuetele mittevastavate IKV-de
kasutamine, selgitab Tööinspektsioon välja, kust ettevõte nõuetele mittevastavad IKV-d hankis
ja annab sellekohase info edasi uuele turujärelevalveasutusele. Ka edaspidi on
Tööinspektsioon valmis tegema vajadusel koostööd uue turujärelevalveasutusega ning andma
ekspertarvamusi töökeskkonnas kasutatavate IKV-de kohta, tuginedes tööõnnetuste uurimise
raames saadud kogemustele.
Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2019, kui jõustub
Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist sätestav seadus „Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“.
4. Määruse terminoloogia
1
ÕK 11.02.2014 kiri nr 14-1/140157/1400655
3
Määruses ei kasutata uusi termineid.
5. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole seost EL õigusega.
6. Määruse mõjud
Eelnõuga planeeritavate Tööinspektsiooni põhimääruse muudatustega – töösuhte hindamise
õiguse lisamine Tööinspektsiooni ülesannete hulka ning Tööinspektsiooni turujärelevalve
ülesande kaotamine – võib tuvastada sotsiaalse mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatustel puuduvad mõjud majandusele,
keskkonnale, riigi julgeolekule ning regionaalarengule.
Muudatus 1: Töösuhte hindamise õiguse lisamine Tööinspektsiooni ülesannete hulka.
Muudatuse näol ei ole tegemist uue õiguse loomisega, vaid praktikas juba toimiva
Tööinspektsiooni tegevusega. Tööinspektsiooni põhimäärusesse lisatakse see tegevus
tööinspektori pädevuse ja menetluslike õiguste selgeks määratlemiseks ning õigusselguse
tagamiseks. Järgnevalt on hinnatud muudatusega kaasneva õigusselguse suurenemise mõju
sihtrühmadele.
Mõju sihtrühm 1: Tööandjad, kes kasutavad töösuhte vormistamisel muid
võlaõiguslikke lepinguid kui töölepingut, näiteks töövõtulepingut. Maksu ja Tolliameti
andmetel tegi 2017. aastal kokku vähemalt ühel kuul töövõtulepingu alusel väljamakseid 25%
tööandjatest.
Mõju valdkond: Sotsiaalsed mõjud.
Planeeritav muudatus avaldab positiivset mõju töösuhte olemusele ja sisule. Eelduslikult
mitmed tööandjad, kes varem on töölepingule eelistanud muid töösuhte vormistamise viise,
muudavad oma seisukohta ja hakkavad rohkem kasutama töösuhte vormistamisel töölepingut,
mis tagab töötajatele suurema kindluse, et töötamine on ohutu ja nende tervist hoidev.
Eelduslikult mõjutab muudatus tööandjaid parandama töötingimusi ja töökeskkonda pidades
silmas kõiki töötajaid olenemata töösuhte vormist.
Mõju sihtrühm on keskmine. Mõju sagedus on keskmine kuna kokkupuude erinevate töösuhte
lepingute kasutamisega on reeglipärane tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate
kui terviku käitumises võivad kaasneda muudatused. Kokkuvõttes on muudatuse mõju
sihtrühmale oluline.
Mõju sihtrühm 2: Töötajad, kes töötavad muude võlaõiguslike lepingute, näiteks
töövõtulepingu alusel. Maksu ja Tolliameti andmetel töötas 2017.aastal muude võlaõiguslike
lepingute alusel 35332 töötajat, mis on 6,4% kõigist töötajatest.
Mõju valdkond: Sotsiaalsed mõjud.
Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju töötajatele, kes töötavad töövõtulepingu alusel, kuna
muudatus eelduslikult mõjutab tööandjaid töövõtulepingu alusel töötavaid töölisi kohtlema
võrdselt töölepingu alusel töötavate töötajatega. Muudatus suurendab töötajate kindlustunnet,
et töötamine on ohutu ja nende tervist hoidev.
Mõju sihtrühm on väike. Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuna töövõtulepinguga töötamine
on ebareeglipärane tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline.
4
Muudatus 2: Tööinspektsioonilt kaob ülesanne teha turujärelevalvet töökeskkonnas
kasutatavate isikukaitsevahendite üle.
Hetkel kehtiva korra järgi teostab Tarbijakaitseamet IKV-de turujärelevalvet tarbijale mõeldud
toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle ning Tööinspektsioon teostab järelevalvet
töökeskkonnas kasutatavatele IKV-dele kehtestatud nõuete täitmise üle.
Seoses Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tarbijakaitseameti liitmisega ühtseks asutuseks alates
1. jaanuarist 2019 antakse töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahendite turujärelevalve
Tööinspektsioonilt üle loodavale ühendametile – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Tegemist on valdkonna reformiga, millega kõigi turule lastud IKV-de üle teostatav
turujärelevalve koondub ühe ameti pädevusesse.
Mõju sihtrühm: kaks riigiasutust – Tööinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele,
kuludele ja tuludele.
Tööinspektsiooni turujärelevalve kohustuse üleviimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile vähendab Tööinspektsiooni halduskoormust. Tarbijakaitseamet ja Tehnilise
Järelevalve Ameti ühendamine tõhustab muu hulgas ka riiklikku järelevalvet IKV-de üle ning
ühtlasi vähendab dubleerimist riigiametites.
Kuna Tööinspektsiooni turujärelevalve kohustusega seotud halduskoormus on olnud
suhteliselt väike (2017. a aruande järgi viis Tööinspektsioon töökeskkonnas kasutatavate
isikukaitsevahendite turujärelevalvet läbi 25 korral), siis eelduslikult mõjub turujärelevalve
koondamine ühe asutuse pädevusse positiivselt üldisele turujärelevalvele, sh ka
töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalve kvaliteedile.
Mõju sihtrühm on väike (kaks riigiasutust). Mõju sagedus on väike kuna kokkupuude
turujärelevalvega on ebaregulaarne. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni kui
terviku käitumises võivad kaasneda muudatused. Kokkuvõttes on muudatuse mõju
sihtrühmale väheoluline.
7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvele.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
9. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus on kooskõlastatud Tööinspektsiooniga. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6
lõikele 2 ei pea ainult ministeeriumi ja tema valitsemisala töökorraldust puudutavaid määruse
eelnõusid saatma teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Teistele ministeeriumidele ei
kaasne õigusi ega kohustusi käesoleva määruse muutmisega.
5
MINISTRI MÄÄRUS
27.11.2018 nr 52
Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr
67 „Tööinspektsiooni põhimäärus” muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10
alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus”
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) hindab vajadusel järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise
käigus tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise õigussuhte tunnuseid ning
tuvastab, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte;“;
2) paragrahvi 9 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler