Indrek Reimand
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 27.11.2018 nr 4.2-3/3718-1
Viipekeeletõlkide riikliku väljaõppe
jätkusuutlikkus
Lugupeetud Indrek Reimand
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on kohtunud Haridus- ja Teadusminister Mailis Repsiga
viipekeeletõlke teemal. Kohtumisel keskenduti eelkõige viipekeele tõlkide õppe
kättesaadavusele ning üldiselt viipekeele tõlkide riikliku väljaõppe jätkusuutlikkusele. Heal
tasemel viipekeeletõlke kättesaadavus on aluseelduseks kurtidele kvaliteetse hariduse
omandamiseks ning üldise konkurentsivõime tõstmiseks ühiskonnas. Ministrite kohtumise
jätkuks edastame Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM) enda tähelepanekud ja
muret valmistavad kohad seoses antud teemaga.
Eesti keele arengukava aastateks 2011–2017 näeb ette kutsetunnistusega viipekeele tõlkide
arvu tõstmise 2017. aastaks 40-ni. Tutvudes vahearuannetega, siis selgub, et seatud
eesmärgid on saavutamata ja võrreldes 2010. aastaga ehk algtasemega on tänane tase
tegelikkuses hoopis langenud (2010. a 27 kutsega tõlki, 2017. a 23 kutsega tõlki).
Vahearuandes märgitakse, et Eesti viipekeele tõlgi õppekava suletakse Tartu Ülikoolis
(31.08.2020) ning sellega kaob viipekeele tõlkide riiklik väljaõpe ja eesti viipekeele
süsteemne õpetus. Samas nenditakse, et kuulmislangusega inimesed on muutunud üha
aktiivsemaks ja tõlkesituatsioonid üha keerulisemaks, mistõttu vajatakse üha rohkem
kvalifitseeritud viipekeele tõlke.
Eestis elab 2600 kuulmispuudega inimest, lisaks neile inimesed, kelle põhipuue ei ole
kuulmispuue. Hetkel tegutseb Eestis professionaalsel tasemel umbes 20 viipekeele tõlki.
Selline viipekeele tõlkide arv katab tänu kaugtõlketeenuse võimaluse ja muude
tehnikalahenduste olemasolule praeguse vajaduse. Täna tegutsevate viipekeele tõlkide
keskmine vanus on aga 50-55 aastat, noori viipekeele tõlke on hinnanguliselt vaid 4. Kui riik
ei suuda tagada vajalikul määral järelkasvu, seisame hiljemalt 10 aasta pärast silmitsi
viipekeele tõlkide puudusega. See halvendaks oluliselt kuulmispuudega inimeste võimalusi
teiste Eesti elanikega võrdselt ühiskonnaelus osaleda, sealhulgas saada osa riigi
pakutavatest teenustest (nt tööturuteenused) ja toetatud hüvedest (nt kultuur). Ohtu satub
kurtide ja vaegkuuljate eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus,
sealhulgas kuulmispuudega inimeste võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel erinevates
menetlustes, näiteks kohtumenetluses, mis avaldab negatiivset mõju muuhulgas nende
õiguste kaitse võimalustele. Lisaks tõstab viipekeele tõlkide vajadust ka üldine trend, et
ühiskond on üha enam puudega inimesi (sh kurte ja vaegkuuljaid) kaasav ning puudega
inimesed on üha aktiivsemad, mis seab ootused ka suuremale toetavate teenuste, sh
viipekeeletõlke kättesaadavusele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalministeerium koos oma valitsemisala asutustega saab kaasa aidata viipekeeletõlget
vajavate inimeste jaoks viipekeeletõlke teenuse tagamisega. Näiteks pakub Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus käesoleva aasta oktoobrist alates kaugtõlketeenuse
kasutamise võimalust viipekeele tõlkide abi vajavatele kurtidele. Euroopa struktuurivahendite
abil korraldab Sotsiaalministeerium ka koolitusi viipekeelt kasutavatele pereliikmetele ja
täiendõpet tõlkidele. Aasta lõpuks valmib tõlketeenuse juhis kohalikele omavalitsustele, kellel
on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohustus tagada puudega isikule tema
abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas
vajaliku tõlketeenuse korraldamine. Samas ei ole Sotsiaalministeeriumi pädevuses kõrgelt
kvalifitseeritud sertifitseeritud viipekeele tõlkide väljaõppe korraldamine. Küll näeme siin
juhtivat rolli HTM-il, kelle valitsemisalas on muuhulgas nii keele- kui (kõrg)hariduspoliitika
kavandamine ja asjakohaste valdkondade korraldamine.
Käesoleva aasta alguses elas Eestis 235 kuulmispuudega last, neist vanuses 0-6-aastaseid
oli 95 last ja 7-15-aastaseid 140 last. 52-l lapsel oli tuvastatud keskmine, 48-l raske ja 70-l
sügav puue. Soovime rõhutada, et selleks, et kuulmispuudega lastel oleks teistega võrdsed
võimalused omandada hea haridus, on oluline, et neil oleks põhi- ja keskkooli tasemel
võimalik õppida tavakoolis. Võimaldamaks kuulmiserivajadusega lastel õppetööst täiel
määral osa võtta, on neile vajalik tagada kõrgelt kvalifitseeritud viipekeeletõlke teenus. Meie
hinnangul ei saa sellise teenuse pakkumiseks vajalikku kvalifikatsiooni omandada vaid
lühiajalise täiendõppe raames, tagatud peab olema teadmiste ja oskuste omandamine
kõrgharidusena.
Tunneme kirjeldatud probleemide osas sügavat muret, kuna HTM ei ole meile teadaolevalt
selle vastuolulise probleemi lahendamiseks astunud vajalikke samme. Sellest tulenevalt
uurime, millised on HTM-i plaanid lähiajal olukorra lahendamiseks, et keerulisemates
tõlkesituatsioonides ei jääks inimesed ilma vajaliku abita.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Regina Sergejeva 6269 219
[email protected]