dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Viipekeeletõlkide riikliku väljaõppe jätkusuutlikkus

Sotsiaalministeerium · 27. november 2018
Viit
4.2-3/3718-1
Registreeritud
27. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Regina Sergejeva (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-33718-1 27.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc351 KB

Sisu (failidest)

Indrek Reimand Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 27.11.2018 nr 4.2-3/3718-1 Viipekeeletõlkide riikliku väljaõppe jätkusuutlikkus Lugupeetud Indrek Reimand Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on kohtunud Haridus- ja Teadusminister Mailis Repsiga viipekeeletõlke teemal. Kohtumisel keskenduti eelkõige viipekeele tõlkide õppe kättesaadavusele ning üldiselt viipekeele tõlkide riikliku väljaõppe jätkusuutlikkusele. Heal tasemel viipekeeletõlke kättesaadavus on aluseelduseks kurtidele kvaliteetse hariduse omandamiseks ning üldise konkurentsivõime tõstmiseks ühiskonnas. Ministrite kohtumise jätkuks edastame Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM) enda tähelepanekud ja muret valmistavad kohad seoses antud teemaga. Eesti keele arengukava aastateks 2011–2017 näeb ette kutsetunnistusega viipekeele tõlkide arvu tõstmise 2017. aastaks 40-ni. Tutvudes vahearuannetega, siis selgub, et seatud eesmärgid on saavutamata ja võrreldes 2010. aastaga ehk algtasemega on tänane tase tegelikkuses hoopis langenud (2010. a 27 kutsega tõlki, 2017. a 23 kutsega tõlki). Vahearuandes märgitakse, et Eesti viipekeele tõlgi õppekava suletakse Tartu Ülikoolis (31.08.2020) ning sellega kaob viipekeele tõlkide riiklik väljaõpe ja eesti viipekeele süsteemne õpetus. Samas nenditakse, et kuulmislangusega inimesed on muutunud üha aktiivsemaks ja tõlkesituatsioonid üha keerulisemaks, mistõttu vajatakse üha rohkem kvalifitseeritud viipekeele tõlke. Eestis elab 2600 kuulmispuudega inimest, lisaks neile inimesed, kelle põhipuue ei ole kuulmispuue. Hetkel tegutseb Eestis professionaalsel tasemel umbes 20 viipekeele tõlki. Selline viipekeele tõlkide arv katab tänu kaugtõlketeenuse võimaluse ja muude tehnikalahenduste olemasolule praeguse vajaduse. Täna tegutsevate viipekeele tõlkide keskmine vanus on aga 50-55 aastat, noori viipekeele tõlke on hinnanguliselt vaid 4. Kui riik ei suuda tagada vajalikul määral järelkasvu, seisame hiljemalt 10 aasta pärast silmitsi viipekeele tõlkide puudusega. See halvendaks oluliselt kuulmispuudega inimeste võimalusi teiste Eesti elanikega võrdselt ühiskonnaelus osaleda, sealhulgas saada osa riigi pakutavatest teenustest (nt tööturuteenused) ja toetatud hüvedest (nt kultuur). Ohtu satub kurtide ja vaegkuuljate eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus, sealhulgas kuulmispuudega inimeste võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel erinevates menetlustes, näiteks kohtumenetluses, mis avaldab negatiivset mõju muuhulgas nende õiguste kaitse võimalustele. Lisaks tõstab viipekeele tõlkide vajadust ka üldine trend, et ühiskond on üha enam puudega inimesi (sh kurte ja vaegkuuljaid) kaasav ning puudega inimesed on üha aktiivsemad, mis seab ootused ka suuremale toetavate teenuste, sh viipekeeletõlke kättesaadavusele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Sotsiaalministeerium koos oma valitsemisala asutustega saab kaasa aidata viipekeeletõlget vajavate inimeste jaoks viipekeeletõlke teenuse tagamisega. Näiteks pakub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus käesoleva aasta oktoobrist alates kaugtõlketeenuse kasutamise võimalust viipekeele tõlkide abi vajavatele kurtidele. Euroopa struktuurivahendite abil korraldab Sotsiaalministeerium ka koolitusi viipekeelt kasutavatele pereliikmetele ja täiendõpet tõlkidele. Aasta lõpuks valmib tõlketeenuse juhis kohalikele omavalitsustele, kellel on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohustus tagada puudega isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks vastav abi, sealhulgas vajaliku tõlketeenuse korraldamine. Samas ei ole Sotsiaalministeeriumi pädevuses kõrgelt kvalifitseeritud sertifitseeritud viipekeele tõlkide väljaõppe korraldamine. Küll näeme siin juhtivat rolli HTM-il, kelle valitsemisalas on muuhulgas nii keele- kui (kõrg)hariduspoliitika kavandamine ja asjakohaste valdkondade korraldamine. Käesoleva aasta alguses elas Eestis 235 kuulmispuudega last, neist vanuses 0-6-aastaseid oli 95 last ja 7-15-aastaseid 140 last. 52-l lapsel oli tuvastatud keskmine, 48-l raske ja 70-l sügav puue. Soovime rõhutada, et selleks, et kuulmispuudega lastel oleks teistega võrdsed võimalused omandada hea haridus, on oluline, et neil oleks põhi- ja keskkooli tasemel võimalik õppida tavakoolis. Võimaldamaks kuulmiserivajadusega lastel õppetööst täiel määral osa võtta, on neile vajalik tagada kõrgelt kvalifitseeritud viipekeeletõlke teenus. Meie hinnangul ei saa sellise teenuse pakkumiseks vajalikku kvalifikatsiooni omandada vaid lühiajalise täiendõppe raames, tagatud peab olema teadmiste ja oskuste omandamine kõrgharidusena. Tunneme kirjeldatud probleemide osas sügavat muret, kuna HTM ei ole meile teadaolevalt selle vastuolulise probleemi lahendamiseks astunud vajalikke samme. Sellest tulenevalt uurime, millised on HTM-i plaanid lähiajal olukorra lahendamiseks, et keerulisemates tõlkesituatsioonides ei jääks inimesed ilma vajaliku abita. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Regina Sergejeva 6269 219 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel