Kristina Brandt-Kure
Saatja: Ingrid Vesmes <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 7. veebruar 2018 11:15
Adressaat: Kristina Brandt-Kure
Koopia: Merle Ploompuu; Maia Radin; Siirika Paulman
Teema: RE: Küsimus toiduseaduses sätestatud teavitus ja loakohustuse kohta
Tere!
Proovime siis asja veelkord selgust saada.
Põhimõte on, et kui ettevõtja tegutseb toidukäitlemise valdkonnas, siis rakendub talle teatamis- või loakohustus, v.a.
väikeses koguses esmatoodete käitlejad. Seega kui ta ei tegutse või nt hanke tingimustes ei ole nõutud, et pakkuja
saab olla vaid tegutsev toidukäitleja, siis ei pea.
Kaupade vaba liikumise soodustamiseks ongi EL-ülesed nõuded ja kui käitleja on oma asukohariigis pädeva asutuse
järelevalve all (s.t. tegeleb toidu käitlemisega), siis saab ta oma kaupa ka Eestisse turustada. VTA teavitamine või
tegevusloa taotlemine sõltub juba Eestis tehtavatest toimingutest.
Selgituseks viimasele küsimusele:
EL mõistes kuuluvad tunnustamisele vaid loomse toidu käitlejad, sh üksikud erandid. Lisaks idandatud seemnete ja
idude käitlejad (Euroopa Komisjoni eriotsus seoses aastaid tagasi toimunud suure puhanguga).
From: Kristina Brandt-Kure [mailto:
[email protected]]
Sent: kolmapäev, 7. veebruar 2018 8:59
To: Ingrid Vesmes
Cc: Merle Ploompuu; Maia Radin; Siirika Paulman
Subject: RE: Küsimus toiduseaduses sätestatud teavitus ja loakohustuse kohta
Tere!
Kas ma saan õigesti aru, et asukohariigis väljastatud tegevusloa all peate silmas seda, et toiduainete tootmiseks ja
esmaseks käitlemiseks peab olema asukohariigis tegevusluba muidu ei tohiks potentsiaalne pakkuja müüa
toiduaineid teise liikmesriiki? Ehk siis toidukaupade vaba liikumise esimeseks eelduseks on toidu valmistamise ja
esmase säilitamise kontroll asukoha riigi pädeva asutuse pool? Oma hankes me asukohariigi tegevusluba eraldi ei
nõudnud kuna toiduabi Eestisse toomisel pakkuja käitleb toitu Eestis ning seetõttu on allutatud VTA järelevalvele.
Toidu osas olid meil nõuded selle pakendile ning muus osas lähtusime sellest, et kui toidukaupa on lubatud teises
liikmesriigis müüa siis võib seda pakkuda ka meie hankes. Teie vastusest saan aru, et määrustest lähtuvalt oleks
võinud nõuda, et pakkujal peab olema asukohariigis tegevusluba ja ta kohustub Eestis toidu käitlemisel samuti
taotlema VTAst tegevusloa?
Viimane küsimus, kui ma võrdlen määruse ja toiduseaduse sõnastus siis mulle tundub, et me ei ole määruse
sõnastust laiendanud. Kas ma saan õigesti aru? Kui oleme laiendanud siis millises osas?
Parimate soovidega
Kristina Brandt-Kure
jurist | Õigustalitus
6269370 |
[email protected]
Rahandusministeerium
1
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee
From: Ingrid Vesmes [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, February 6, 2018 4:53 PM
To: Kristina Brandt-Kure
Cc: Merle Ploompuu; Maia Radin
Subject: RE: Küsimus toiduseaduses sätestatud teavitus ja loakohustuse kohta
Tere!
Toiduohutuse valdkonna teavitus- ja loakohustus (registreerimine ja tunnustamine) saab alguse EL
otsekohalduvatest määrusest (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004. Sellega on tagatud, et kõik EL toidukäitlejad täidavad
samu nõudeid. Täiendavalt on liikmesriikidel õigus laiendada loakohustust valdkondadele, mis EL-üleselt
tunnustamisele ei kuulu.
Liikmesriikide pädevatel asutustel puudub kohustus tunnustada teises liikmesriigis välja antud tegevusluba. Hankes
osalemiseks piisab, kui toidukäitlejale on asukohariigis väljastatud tegevusluba. Kui seesama toidukäitleja soovib
Eestis kohapeal käitlemisega ka füüsiliselt tegeleda (sh toidu ladustamine), siis peab ta Eestis tegevusluba taotlema
või majandustegevusteate esitama (oleneb tegevusest). Luba on seotud konkreetse käitlemiskohaga, mistõttu ei
piisa kui käitlejal on tegevusluba oma asukohariigis.
Toiduohutuse tagamine ja selle saavutamiseks rakendatavad nõuded on kindlasti seotud avaliku huvi ja inimeste
tervise kõrge kaitsega.
Loodan, et vastus aitab olukorda selgitada!
Tervitades,
Ingrid Vesmes
toiduhügieeni büroo juhataja | toiduohutuse osakond
625 6272
Maaeluministeerium
Lai tn 39 // Lai tn 41 | 15056 Tallinn
625 6101 | www.agri.ee , Facebook
2
From: Kristina Brandt-Kure [mailto:
[email protected]]
Sent: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 15:56
To: Ingrid Vesmes
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Küsimus toiduseaduses sätestatud teavitus ja loakohustuse kohta
Tere!
Täpsustan oma küsimust selles osas, et kas teavitus või tegevusloa kohustuse puhul on meil teise liikmesriigi
tegevusloa tunnustamise kohustus ehk kas teises liikmesriigis teavitus või loakohustust täitnud isik võiks tugineda
teise riigi pädeva asutuse tunnustusele.
Tervitades
Kristina Brandt-Kure
626 9370
From: Kristina Brandt-Kure
Sent: Tuesday, January 30, 2018 5:22 PM
To: '
[email protected]'
Cc: Merle Ploompuu
Subject: Küsimus toiduseaduses sätestatud teavitus ja loakohustuse kohta
Tere!
Vastavalt toiduseaduse § 7 ja § 8 peavad toidukäitlejad täitma teavitus või loakohustust ning vastavalt siis kas
teavitama oma tegevusest Veterinaar-ja Toiduametit või taotlema neilt luba. Vastavad toiduseaduse sätted viitavad
omakorda järgnevatele määrustele
Euroopa Parlament ja nõukogu toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32004R0853
Põhjenduspunkt 3 Ühtse põllumajanduspoliitika kontekstis on vastu võetud mitmeid direktiive konkreetsete
sanitaareeskirjade kehtestamiseks asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise ja turuleviimise kohta.
Nimetatud sanitaareeskirjad on vähendanud kaubandustõkkeid asjaomaste toodete puhul, aidates kaasa siseturu
loomisele, samas tagades kõrgetasemelise tervisekaitse. Vt ka artikkel 4.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32004R0852
Põhjenduspunkt 7 Uute hügieeni üld- ja erieeskirjade peamine eesmärk on tagada toiduohutusega seoses
tarbijakaitse kõrge tase. Vt ka artikkel 5 ja 6.
Kas toiduseaduses ja määrustes nimetatud teavitus ja loakohustust, kus juhul kui ühe liikmesriigi ettevõte alustab
tegevust toidu käitlemisega teises liikmesriigis ning peab siis vastavalt kas teavitama või taotlema luba toidu
käitlemiseks saab käsitled kui kaupade ja teenuste vaba liikumise tõket. Kas toiduohutust ja selle kaitseks EL tasandil
ja liikmesriikides kehtestatud nõudeid käsitletakse kui avalikest huvidest tulenevaid nõudeid, mida võib kehtestada
tulenevalt asutamislepingu artilist 36, mille kohaselt võib teha erandeid kaupade ja teenuste vana liikumise
põhimõtetes kui selle põhjuseks on inimeste tervisekaitse? Kui nõuded toiduohutusele tulevad EL määrustest ja
direktiividest siis kas nende nõuete peegeldamist siseriikliku õigusakti saab üldse lugeda turutõkkeks kui neid
kehtestatakse EL üleselt?
Olen vajadusel valmis oma küsimust täpsustama.
Tervitades
3
Kristina Brandt-Kure
jurist
ühisosakonna õigustalitus
Rahandusministeerium
626 9370
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
4
Kristina Brandt-Kure
Saatja: Silver Lusti <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 9:31
Adressaat: Kristina Brandt-Kure
Koopia: Merle Ploompuu; Heneli Lamp; Tiiu Rand; raili pruusapuu vet agri ee
Teema: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Vaheladu peab olema teavitatud või tunnustatud.
Ühendusesisese kaupade liikumise puhul ei ole tegemist impordiga toiduseaduse mõistes.
Import toiduseaduse mõistes on vabasse ringlusesse lubamine ehk olukord, kui ühendusevälisele kaubale antakse
ühenduse kauba tollistaatus.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
From: Kristina Brandt-Kure [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 30. jaanuar 2018 16:14
To: Silver Lusti
Cc: Merle Ploompuu; Heneli Lamp; Tiiu Rand; Raili Pruusapuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kas ma saan õigesti aru, et väidate, et toiduseadusega ja selle alusel antud kaupade importi puudutavat määrust ei
ole vaja täita kui tulen Saksamaalt autoga ja kasutan vahepeal vaheladu ja siis hakkan kaupa laiali jagama?
Me ei räägi praegu transiidist kus kaup liigub ühest riigist teise kuni jõuab sihtriiki.
Tervitades
Kristina Brandt-Kure
626 9370
From: Silver Lusti [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, January 30, 2018 4:10 PM
To: Kristina Brandt-Kure
1
Cc: Merle Ploompuu; Heneli Lamp; Tiiu Rand; raili pruusapuu vet agri ee
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kodulehel olev informatsioon on suunatud Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Eestis tegutsev veoettevõte peabki
VTA ees täitma Teie poolt välja toodud nõuded. Samamoodi peab teises liikmesriigis tegutsev veoettevõte täitma
konkreetse liikmesriigi nõudeid ja olema seal kas teavitatud või tegevusloa all tegutseva ettevõttena pädeva asutuse
järelevalve all.
Teisest liikmesriigist kauba saatmine ei ole Eestis tegutsemine antud kontekstis ja seega ei pea ettevõte täitma
mitmekordselt kõikides liikmesriikides, millest kaubaauto läbi sõidab teavitamiskohustust.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
From: Kristina Brandt-Kure [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 30. jaanuar 2018 16:01
To: Silver Lusti
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kui ma vaatan Teie kodulehel olevat infot ei saa ma aru kuidas te saate väita, et toiduveo puhul ei ole vaja täita
teavitamiskohustust kui seda on täidetud muus liikmesriigis ning toit liigub Eestis otse lattu, mis kuulub näiteks
Toidupangale.
Toidu veole esitatavad nõuded ja toiduveo ettevõttest teatamine
Kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad (toidu käitleja) alates tootmisest kuni toidu tarbijale üleandmiseni sh toiduveo ettevõtted
peavad teavitama oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit (VTA). Toiduveo ettevõte on ettevõte, kes tegeleb toidu veoga. Teavitatud
veoettevõtted on leitavad avaliku päringu kaudu. Toiduohutuse
tagamiseks tuleb toidu veol järgida allpool olevaid nõuded:
toidu käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust;
toidu veol peab olema tagatud hügieenireeglite - 852/2004 II lisa IV ptk. nõuete täitmine;
toiduveo ettevõtte peab koostama enesekontrolliplaani, mis hõlmab sõiduki/sõidukite puhastamis- ja pesemise korraldust ning
eritemperatuuri vajava toidu puhul ka temperatuuri tagamise põhimõtteid. Eenesekontrolliplaani koostamise juhiseid
toiduveoettevõttele leiab käesoleva juhendi lõpust;
toitu käitlev töötaja peab enne tööle asumist ja regulaarselt töötamise ajal käima tervisekontrollis, mida tõendab kehtiv
tervisetõend;
2
kui ettevõte transpordib eritemperatuuri vajavat toitu, peab enesekontrolliplaanis olema kajastatud tegevused, millega
transpordi ajal tagatakse toidu temperatuuri tõusmine mitte üle lubatud piiri, lisaks peavad olema kirjeldatud korrigeerivad
tegevused - mida tehakse, kui veovahendi külmiku temperatuur tõuseb üle lubatud piiri;
eritemperatuuri vajava toidu veo korral peab olema tagatud külmaketi katkematus;
tagatud peab olema nõuetekohane külmutatud toidu käitlemine ja vedu;
kiiresti riknevate külmutatud toiduainete veoks kasutatava sõiduki puhul õhutemperatuuri registreerimiseks peab olema
nõuetekohane mõõtevahend (kontrollimise tingimused ja kord).
Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid ettevõtte enesekontrolliplaani muutmiseks ja/või täiendamiseks. NB! käideldava toidu
ning käitlemise nõuetekohasuse eest vastutab toidu käitleja sh. toiduveo ettevõtted!
Teavitamine
Toiduveo ettevõte on ettevõte, kes tegeleb toidu veoga ning selline ettevõte kuulub Toiduseaduse §7 lõike 1 alusel teavitamisele.
Kuidas ja millal tuleb toiduveo ettevõttest teavitada?
Enne käitlemise alustamist tuleb toiduveo ettevõtjal esitada teavitamise avalduse. Avaldus tuleb esitada asukohajärgsele Veterinaar-
ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusele (VTA). Juhul kui toiduveoettevõtte veovahendeid hoitakse/garažeeritakse mitmes
maakonnas, siis valib käitleja, millist maakonna veterinaarkeskust ta teavitab.
Avalduse võib esitada veterinaarkeskusele kohapeal, posti teel või digiallkirjastatuna elektrooniliselt. Avaldus peab olema allkirjastatud
käitleja seadusjärgse esindaja (juriidiline isik, juhatuse liikme) või volikirja alusel volitatud isiku poolt.
Teavitamise avalduse registreerimise hetkest Veterinaar- ja Toiduametis loetakse ettevõte teavitatuks ja andmed ettevõtte kohta
kantakse teavitatud veoettevõtete nimekirja.
Ettevõtte teavitamise avalduse esitamise hetkest peab toidu vedajal olema täidetud kõik nõuded, mis toiduveoettevõttele
kohalduvad (enesekontrolliplaan, tervisetõend jne). Alles pärast seda kui käitlejal on selge valmisolek nõuete täitmise osas, saab ta
toidu veoga alustada.
Muudatustest teavitamise, tegevuse lõpetamise või peatamise korral tuleb teavitamise avaldus esitada sellele maakonna
veterinaarkeskusele, kellele esitati esmane teavitamise avaldus.
Toiduveoettevõtte teavitamise avalduse vorm (kasutatav alustamise kui ka muutmisest teavitamise korral) on leitav VTA kodulehelt (Toit
– Toidu vedu – Dokumendivormid).
Toidu käitlemine teavitamata ettevõttes on keelatud ja see on karistatav rahatrahviga.
Parimate soovidega
Kristina Brandt-Kure
626 9370
From: Silver Lusti [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, January 30, 2018 2:12 PM
To: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Cc: Heneli Lamp <
[email protected]>; raili pruusapuu vet agri ee <
[email protected]>; Tiiu Rand
<
[email protected]>
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
3
Taaskord, kui me räägime Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevast ettevõttest, siis Eestis VTA ees neil täiendavaid
kohustusi ei ole (seda nii teavitamise kui ka tegevusloa osas). Piisab sellest, et neil on vastavad õigused antud
valdkonnas tegutsemiseks on tegevuskoha riigis. Näiteks Saksamaal tegutsev ettevõtte on saksa pädevalt asutustelt
saanud majandustegevuseloa konkreetses valdkonnas tegutsemiseks.
Minnes konkreetsemaks, siis kui saksa ettevõte paneb kauba autole ning nimetatud auto sõidab Eestisse – ei
käsitleta nimetatud auto jõudmist Eesti piiridesse, Eestis sõitmist ning sihtkohas maha laadimist toidukäitlemisena
selles vaatevinklis, et oleks tarvilik VTA-lt tegevusluba või esitada majandustegevuse teade. See kohustus peab
antud ettevõttel olema täidetud oma riigi „VTA“ ees juba enne kui kaup saadakse Eestisse lähetada. Toonitan
veelkord, et vastuvõtja(d) (ehk ettevõte, kelle juures kaup maha laetakse) Eestis peavad aga olema täitnud kõik
toiduseadusest tulenevad kohustused (teavitamine/tegevusluba jne).
Toiduseaduse ning ka selle alusel kehtestatud määruste puhul peame silmas siiski toidukäitlemist Eesti territooriumil
tegutsevate ettevõtete poolt. Juhul, kui näiteks Saksamaal registreeritud ettevõte käitleks toitu püsivalt Eestis
(näiteks on oma ladu, oma pakendamise tehas vmt), siis koostöös saksa pädeva asutusega toimuks kontroll VTA
poolt.
Kokkuvõtvalt on teie poolt kirjeldatud tegevus võimalik ilma VTA-le majandustegevuse teadet esitamata, kui eelpool
kirjeldatud tingimused on täidetud ning samuti ei ole Eestisse määruses sätestatud kaupade toomiseks vajalik täita
teatamiskohustust (taaskord eeldusel, et asukoha riigis on nõuded täidetud).
Niinimetatud topelt kontrolli ei teostata (EL-i siseselt saatja riigis + sihtkoha riigis).
Olukord on teine, kui räägiksime EL-i välistest riikidest toidu impordist.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
From: Merle Ploompuu [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 30. jaanuar 2018 11:25
To: Silver Lusti
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Meil on homme plaanis seda teemat laiemas ringis arutada ja küsin selguse mõttes mõned asjad veelkord üle.
Me hankisime nii kaupa kui kauba transporti.
Väljavõte tehnilisest kirjeldus:
Tarneteenus peab toimuma hankija poolt hankelepingutes määratud tähtajal (kaks korda aastas) ja sihtpunktidesse
ning see peab sisaldama kõigi toodete kohalevedu ja transpordivahendilt maha laadimist ning hoidlasse paigutamist
või vastavalt vajadusele ka partnerorganisatsiooni transpordivahendile tõstmist.
Kas selline tegevus Eestis on võimalik ilma VTAle majandustegevuse teadet esitamata?
4
Hanke kuulutasime välja 2014. aasta detsembris ja tollel ajal kehtis Toiduseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 3 alusel
vastu võetud Põllumajandusministri määrus 25.06.2014 nr 63 (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014078 )
mille järgi on nii hulgikaubanduse valdkonnas kui ka toiduainete Eestisse toomiseks vajalik esitada
majandustegevuse teade.
Kas ma saan õigesti aru, et määruses sätestatud kaupade Eestisse toomiseks on vajalik täita teatamiskohustus?
Tänan selgituste eest!
Lugupidamisega
Merle Ploompuu
Sotsiaalministeerium
Hoolekande osakond
Peaspetsialist
Tel 6269 268
From: Silver Lusti [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, January 25, 2018 11:37 AM
To: Merle Ploompuu <
[email protected]>; Anna-Maria Metsis <
[email protected]>
Cc: Grigori Ošomkov <
[email protected]>; Kristina Brandt-Kure <
[email protected]>; raili
pruusapuu vet agri ee <
[email protected]>; Heneli Lamp <
[email protected]>
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Toiduseaduse § 7 lg 1 sätestab, et majandustegevusteate peavad Veterinaar- ja Toiduametile esitama:
1) toidu käitlemiseks ettevõte, mille tegevus hõlmab toidu tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi;
2) toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esimete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks mis tahes kasumit
taotleva või mittetulunduslik, avalik- või eraõiguslik ettevõte, mis tegeleb mis tahes tegevusega, mis on seotud
materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise mis tahes etapiga.
ToiduS § 8 lg 1 sätestab olukorrad, mil ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks:
loomsete esmatoodete käitlemine väljaspool tootmiskohta tingimusel, et käitlemise käigus ei muutu nende
esialgne kuju ja esialgsed omadused, näiteks munapakenduskeskus, piimakogumiskeskus, meepakendus, kui
pakendatakse kokkuostetud mett (toiduseaduse § 8 lg 1 p 2);
mitteloomsete esmatoodete käitlemine, mille käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused,
näiteks riivimine, koorimine, jahvatamine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 3);
idude tootmine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 1);
loomse toidu käitlemine, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004
(toiduseaduse § 8 lg 1 p 1);
loomse toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine ja turustamine teisele käitlejale
teisaldatavas ja/või ajutises käitlemiskohas (näiteks müügitelgid, -kioskid ja -veokid) ning käitlemiskohas,
mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks
(toiduseaduse § 8 lg 1 p 5);
toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 4);
toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamine (toiduseaduse § 8 lg 1 p 6);
toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemine jaekaubanduses1 (toiduseaduse § 8 lg 1 p
7).
5
Eelpool kirjeldatud nõuded kehtivad ettevõtetele, kelle tegevuskohaks on Eesti. Kindlasti on sellisel hankel
osalevatel Eesti ettevõtetel kohustus täita nimetatud tingimusi, kuid välispakkujate tegevuskoht ei ole Eesti (ei ole
Eestis registreeritud äriühingut või ei ole Eestis paikset tegevuskohta ehk asukohta kus toitu käideldakse).
Välispakkuja peab vastama oma asukohariigis kehtestatud nõuetele ja olema oma tegevuskohariigis pädeva asutuse
järelevalve all. Eesti ei saa anda hinnangut välispakkuja tegevusloale toidukäitlemiseks, kuivõrd Eestist ei ole
võimalik kontrollida välisettevõtte tegevust.
Kui liikmesriik X on andnud oma riigi ettevõttele tegevusloa toidukäitlemise valdkonnas ja nimetatud ettevõte
soovib kaupa saata Eesti turule, ei pea Eesti selleks antud ettevõtte tegevusluba tunnustama.
PS! antud jutt kehtib olukorras, kus me räägime, et välispakkujal/-ettevõttel ei ole Eestis tegevuskohta. Kui
nimetatud ettevõttel oleks Eestis näiteks enda (ettevõttele kuuluv) ladustamiskoht, alluks nimetatud ladustamiskoht
Veterinaar- ja Toiduameti kontrolli alla ja peaks vastama toiduseaduses sätestatud nõuetele.
Olukorras, kui sellise hanke võidaks välisriigis (EL liikmesriik) tegutsev ettevõte ja sõlmiks hankijaga hankelepingu,
puutub VTA nimetatud ahelasse tarnekohtades/ladustamiskohtades. Ehk need punktid peavad olema VTA poolt siis
kas vastavalt tunnustatud või omama tegevusluba (olenevalt olukorrast) ning seega olema VTA järelevalve all.
Nimetatud punktides riikliku järelevalvet teostades kontrollitakse ka mainitud hankelepingu alusel tarnitava kauba
osas vajalike dokumente.
Teatamist –ja loakohustus ei ole konkreetselt toiduseaduse poolt kehtestatud erinõue. Toiduseadus küll laiendab EL
sätestatud teatamis- ja loakohustuse sisu, kuid üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustest (EÜ). EÜ määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad ja liikmesriikidele kõikidele võrdväärselt
kohustuslikud järgimiseks.
Lugupidamisega
Tel 605 1719
Silver Lusti
Mob 5358 6177
Jurist
[email protected]
Väike-Paala 3 | Tallinn 11415 | üld nr 605 1710 | faks 621 1441 | www.vet.agri.ee
From: Anna-Maria Metsis [mailto:
[email protected]]
Sent: kolmapäev, 24. jaanuar 2018 19:22
To: Silver Lusti
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Võimalik, et saan teie vastusest valesti aru või tõlgendan valesti kõnesolevaid toiduseaduse sätteid – mistõttu küsin
selguse huvides üle. Kui ettevõtjal on toiduseaduse alusel teatamiskohustus või loakohustus, siis kuidas saab asuda
seisukohale, et siis ei pea välispakkuja täitma täiendavaid kohustusi/tegema taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda
Eesti hankes ja tulla Eesti turule? Kas selles osas on liikmesriikide vahel vastastikuse tunnustamise kohustus? Elik, kui
Ettevõtja X täidab asukohariigis toidu käitlemise nõuded, siis peab seda tunnustama? Lisaks. Kõnesoleva
kvalifitseerimistingimuse sätestamisel lähtus Sotsiaalministeerium hankemenetluse läbiviimisel kehtinud õigusest
(RHS § 41 lg 3), mis sätestas järgmist:
6
Kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija
hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja
kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija
hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase
tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui
need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal
või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema
asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.
Meie hinnangul on tegemist just eelnimetet olukorraga – toiduseadus on kehtestatud erinõue ja isik, kes toitu käitleb
peab vastama toiduseaduses esitatud nõuetele.
Lugupidamisega
Anna-Maria Metsis
Sotsiaalministeerium
Jurist
From: Heneli Lamp [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, January 24, 2018 4:46 PM
To: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Cc: Ingrid Vesmes <
[email protected]>
Subject: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere,
Edastan infoks meie täiendava vastuskirja RaMle.
Heade soovidega
Heneli
From: Silver Lusti
Sent: kolmapäev, 24. jaanuar 2018 15:36
To:
[email protected]
Cc: Heneli Lamp; Raili Pruusapuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere!
Kuivõrd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on kaupade vaba liikumise põhimõte, peavad toidukäitlejad juhinduma
eelkõige Euroopa Liidu määrustest ja tegutsemisekoha riigi siseriiklikest õigusaktidest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002 paneb paika üldised toidualased õigusnormid, alused,
eesmärgid ja põhimõtted.
Läbiv põhimõte määrustes (852/2004; 853/2004 jne) on, et esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidukäitlejal.
Toidukäitleja peab tagama, et kõik nende juhitavad toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad
asjakohastele sätestatud nõuetele.
Näiteks olukorras, kus Eestis ettevõte/asutus tellib liikmesriigi ettevõttel kaupa (nt: konkreetsel juhul kuivained), siis
Veterinaar- ja Toiduamet Eestis ei puutu konkreetse välisriigi ettevõttega kokku muul moel, kui kontrollides kauba
sihtkohta. Konkreetse kaasuse raames tekiks kaudne kokkupuude ladustamiskoha kontrollimisel.
Ladustamiskoht ise peab olema VTA järelevalve all, vastama kõikidele asjakohastele nõuetele ning samuti tagama
selle, et saab tarnijalt kõik toiduseaduses, aga ka teistes õigusaktides, nõutud andmed/info/dokumendid, mis
kaubaga kaasas peab liikuma.
7
Seega vastates Teie poolt püstitatud küsimustele, siis ei pea välispakkuja täitma täiendavaid kohustusi/tegema
taotlusi Eestis VTA-le selleks, et osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti turule.
Samuti ei pea VTA kooskõlastama pakkuja asukohariigi pädeva asutuse kinnitust.
Hankija jaoks on oluline siiski minu hinnangul kontrollida, kas välispakkuja on oma tegutsemisriigis pädeva asutuse
kontrollile allutatud ehk tegemist ei ole nn. ebaseadusliku käitlejaga. Selleks on võimalus nõuda pakkujalt
asukohariigi pädeva asutuse kinnitust. Kahtluse korral (kinnituse tõelevastavuse osas) on võimalik kontrollimiseks
(nt: kvalifitseerimise etapis) ise pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole ning paluda kinnitust kas ettevõte X on
allutatud tema järelevalvele ja vastab kehtestatud nõuetele.
Tervitades
Silver Lusti
Veterinaar- ja Toiduamet
Jurist
tel: 605 1719 / 5358 6177
e-post:
[email protected]
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: neljapäev, 18. jaanuar 2018 14:02
To: Heneli Lamp
Cc: Merle Ploompuu
Subject: RE: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Täname vastuse eest.
Kuid mõned aspektid ja asjaolud vajavad veel täpsustamist.
Sisuliselt välispakkuja, kes ei ole varem Eestis tegutsenud ei ole võimeline neid tingimusi (teatamis- ja loakohustus)
täitma. St et ilma täiendavate toiminguteta siin Eestis ei ole välispakkujal nimetatud tingimused täidetud. Kas ma
sain õigesti aru?
Juhul kui välispakkuja kellel on oma asukohariigis need tingimused täidetud soovib osaleda Eesti hankes ja tulla Eesti
turule, siis mis toiminguid peab ta tegema. Kas oma asukohariigi kinnitused ja sealsete pädevate organite otsused
annavad tal õiguse Eesti turul toimetamiseks või peab ta ikkagi kõigepealt esitama kõik vajalikud dokumendid
Veterinaar- ja Toiduametile ja alles viimase positiivse otsuse põhjal saab ta õiguse vastavaks majandustegevuseks
Eestis?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks teavitamiskohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine?
Mida peab välispakkuja selleks tegema?
Kui pikaks võib kujuneda välispakkuja jaoks loakohustuse täitmine ja VTA-lt sellekohase kinnituse saamine? Mida
peab välispakkuja selleks tegema?
Kas välispakkuja kellel puuduvad Toiduseaduse alusel nõutud teavitamise- ja loakohustuse täitmise kinnitused võib
osaleda Eesti hankes? Ja kas vastavad kinnitused peavad välispakkujal olema juba hankesse sisenemisel või võib ta
neid saada ka hiljem (nt saada need VTA-lt lepingu täitmise hetkeks)?
8
Kas välispakkuja, kes ei ole varem Eesti turul tegutsenud ja tahab osaleda Eesti hankes, kus on selline tingimus nagu
eelpool mainitud (teatamis- ja loakohustus vastavalt Eesti Toiduseadusele) saab selles siiski osaleda, sest ta saab
anda kinnituse, et tal on vastav kohustus täidetud (kuna tal tegelikult vastav kohustus puudus)?
Mis hetkel peab selline pakkuja Toiduseaduse mõistes teatamiskohustust täitma? Kas siis kui ta asub reaalselt
hankelepingut täitma? Või juba siis kui ta alles plaanib hankes osaleda?
Teie vastuseid ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
From: Heneli Lamp [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, January 18, 2018 12:35 PM
To: Grigori Ošomkov <
[email protected]>
Cc: Merle Ploompuu <
[email protected]>
Subject: FW: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere,
Vastuseks Teie pöördumisele vastaksime nii:
„Välismaa ettevõte peab olema vastava liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all, täitma Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud ning vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi. Seega oleks korrektne öelda, et pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku vastava liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. Selle tõendamiseks tuleks esitada näiteks
vastava liikmesriigi pädeva asutuse tõend/kinnitus.”
Lisaküsimuste korral palun julgelt pöörduda.
Heade soovidega
Heneli Lamp
Toiduosakonna juhataja Tel 60 51 729
Veterinaar-ja Toiduamet Mob 52 76 399
Väike-Paala 3
[email protected]
11415 Tallinn
From: Grigori Ošomkov [mailto:
[email protected]]
Sent: teisipäev, 9. jaanuar 2018 12:06
To: Kadi Padur
9
Cc: VTA Üldine
Subject: Teatamis- ja loakohustuse täitmine välismaise ettevõtte puhul
Tere
Kirjutame Teile seoses ühe Struktuuritoetuse projektiauditi käigus korraldatud riigihankes sätestatud tingimusega.
Nimelt huvitab meid, kas hankija ei ole sätestanud välismaa pakkujatele liiga piiravad tingimused ning sellest
tulenevalt liiga piiravate tingimuste tõttu potentsiaalne/sed pakkuja/d on loobunud riigihanke raames oma
pakkumuse esitamisest.
Sotsiaalministeerium on korraldanud rahvusvahelist riigihanget, milles esialgu oli sätestatud pakkujale järgmine
tingimus:
pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust Veterinaar- ja Toiduameti poolt.
Pakkujal tuleb esitada kinnitus Veterinaar- ja Toiduameti tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et saada ülalpool nimetatud tunnustus?
Hiljem on hankija muutnud hankedokumente ja koos sellega muutus ka tingimus, mille täitmist pakkujatelt nõuti:
pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustute täitmise kohta lisa 2 vormil V.
Mida peaks üks välismaa pakkuja (ettevõte) tegema selleks, et täita „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja
loakohustust?
Juhul, kui oleme saatnud selle kirja valele isikule ning Teie ei oska antud teemal meile vastust anda, siis palun
edastage meie pöördumine neile, kes võiksid antud teemat kommenteerida.
Teie vastust ootama jäädes.
Parimate soovidega
Grigori Ošomkov
I auditi talitus
Rahandusministeerium
tel 611 3258
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
10
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
11
Innove SA Teie 30.10.2018 nr 3-3.1/468/
[email protected] Meie 26.11.2018 nr 2-5.1/3380-2
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
Vaie SA Innove 30.10.2018 otsuse nr 3-3.1/468
vaidlustamiseks
1. Vaidlustatav haldusakt
SA Innove edastas Sotsiaalministeeriumile 30.10.2018 otsuse nr 3-3.1/468 (edaspidi otsus).
Vaidlustatud haldusaktiga keeldus SA Innove Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaide esitaja)
toetuse andmise tingimuste “Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja
jagamise tingimused” projekti „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“
(Abifond.14.01.001.01.15-0001) raames esitatud maksetaotluste nr 1-7 aktsepteerimisest
summas 463 291 eurot ja 55 senti, kuna vaide esitaja ei ole järginud talle perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste seadusega pandud kohustust järgida riigihangete seadust.
Vaide esitaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 ja 189564
nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“. Otsuse alusena on viidatud
Rahandusministeeriumi audiitorite järgnevatele seisukohtadele:
„Pakkuja võimekuse tõendamiseks piisab, kui tal on analoogne tõend väljastatud oma
asukohamaal pädeva asutuse poolt. Sellest tulenevalt on oht, et välispakkuja otsustab mitte
osaleda hankes üksnes selle pärast, et Eesti asutuselt kinnituse saamine võib tundunda
temale liigse koormusena.“
„…kuna teavitus- ja loakohustuse nõude puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusest tuleneva
nõudega, mis kehtib EL üleselt, siis toetuse saaja oleks pidanud kvalifitseerimise tingimustes
võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist
ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude
täitmist.“
Vaide esitaja sai otsuse kätte 30.10.2018
2. Vaide põhjendus
2.1 Seisukoht, et hankes sai osaleda üksnes Veterinaar- ja Toiduameti kinnituse
olemasolu korral, on väär.
RHS § 41 lõikest 3 tulenevalt puudus vaide esitajal kaalutlusõigus, kas sätestada tegevusloa
nõue hanketeates või hankedokumendis. Hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimuse
täitmiseks piisas teavituskohustuse täitmisest ning loakohustuse menetlus ei pidanud olema
lõppenud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ehk siis nõudele vastamiseks piisas sellest, et (välis)pakkuja teavitas Veterinaar- ja
Toiduametit (edaspidi VTA) kirjaga tegevuse alustamisest. Nimetatud teade registreeritakse
VTAs ning see ei eelda ameti vastust, mistõttu on otsustes ekslik väide poolelioleva
teavituskohustuse täitmise kohta. Pakkuja oli oma kohustuse täitnud ning sai osaleda hankes
pärast teate saatmist VTAle. Pärast teate esitamist VTAle või samal ajal teate alustamisega
sai pakkuja alustada loamenetlust. Arvestades rahvusvahelise hanke pakkumuste esitamise
tähtaega (minimaalselt 40 päeva) ning toiduseaduses sätestatud loamenetlustähtaega (30
päeva), oli pakkujalt toiminguteks piisavalt aega ja iga potentsiaalne pakkuja sai hankes
osaleda teavitades VTA-d tegevuse alustamisest.
Samuti ei oleks hanketingimusest tulenevalt tegevusloa puudumine hankemenetluse ajal
tähendanud pakkuja kvalifitseerimata jätmist. Arukale ja hoolsale pakkujale olid hanke
tingimused arusaadavad ja täidetavad sõltumata tema asukohariigist ning seda kooskõlas EL
õiguse ning Euroopa Kohtu praktikaga (EK kohtuotsuse C-423/07 punkt 58). Seega hanke
tingimust ei saa lugeda piiravaks seetõttu, et hüpoteetilisele pakkujale võib tunduda
toiduseaduse ja EL õigusaktide täitmine liigselt koormav. Hankemenetluse eesmärgiks on
edendada EL ülest konkurentsi pädevate, hoolsate ja õiguskuulekate pakkujate vahel. Kui
eesmärgiks oleks üksnes konkurentsi edendamine EL pakkujate vahel, poleks riigihangete
direktiivis sätestatud aluseid pakkujate kõrvaldamiseks hankemenetlustest või siis seatud
hankijale kohustust kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni.
Lisaks rõhutame, et pakkujal puudus vajadus endale tegevusloa taotlemiseks VTAlt juhul, kui
ta oleks tuginenud teise isiku vahenditele (Eestis paiknev tegevusloaga ladu) või
ühispakkumuse tegemise korral. Seega isegi, kui hüpoteetilisele pakkujale oleks tundunud
koormav VTAle tegevuse alustamisest kirja vormis teatada, siis oleks saanud ta teha koostööd
isikutega, kellel on tegevusluba juba olemas. RHS § 40 lõige 3 võimaldas pakkujatel tugineda
oma vastavuse tõendamisel lisaks oma näitajatele ka teiste isikute vahenditele, sh
tegevuslubadele, kui toiduaineid käideldakse tema laopinnal. Seega tuleb asuda seisukohale,
et pakkujate diskrimineerimist ei esine.
2.2 EL õiguse kohaselt tuleb toidukäitlemise teavitus- ja loakohustus täita hankija
asukoha riigis
Rakendusüksus on otsuses ekslikult asunud seisukohale, et RHS § 41 lõige 3 annab hankijale
õiguse õigusaktidest tulenevate tegevuslubade puhul tõlgendada nõuet selliselt, et alati on
lubatud pakkuja asukohamaa tegevusloa esitamine nõude täitmiseks. Oluline on märkida, et
direktiivid muutuvad otsekohalduvaks olukorras, kus liikmesriik on viivituses direktiivi üle
võtmisega. Euroopa Kohtu praktikas on direktiivide otsekohaldamist haldusorgani poolt
käsitletud üksnes siseriikliku õiguse ja direktiivi vastuolu korral, millega aga käesoleval juhul
tegemist ei ole. Eeltoodut arvesse võttes pidi vaide esitaja seega juhinduma siseriiklikust
õigusaktist, mitte asuma direktiive tõlgendama.
Kui seadust on võimalk erinevalt tõlgendada, eelistab hankija tõlgendust, mis on EL õigusega
kooskõlas ning seda on toiduabi riigihangetel ka tehtud (tegevusloa kohustus tuleneb EL
õigusest). Seega isegi juhul, kui hankija tõlgendaks RHS § 41 lõike 3 nõuet klassikalise
riigihangete direktiivi artikliga 46 koosmõjus laiendavalt, tuleb tal lisaks riigihangete
regulatsioonile lähtuda vastava valdkonna eriregulatsioonist. Riigihangete regulatsiooni ja
toiduvaldkonna regulatsiooni vahel valitseb ka EL tasandil üld- ja erinormi suhe. Riigihangete
regulatsioon kehtestab menetlusnormistiku, mis universaalselt kehtib väga erinevatele
hangetele (ehitus, koristusteenused, sotsiaalteenused jne). Toiduseadus ja EL määrused
kehtestavad erinormid toidu käitlemisele, mida tuleb klassikalise riigihangete direktiivi
tõlgendamisel arvestada.
3
Teatamis- ja loakohustuse üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustest. EL määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad ja võrdväärselt kõikidele
liikmesriikidele järgimiseks kohustuslikud. Seega toiduseaduse regulatsiooni aluseks on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) 178/2002, (EÜ) nr 852/2004,
(EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 1935/2004. Teavitus ja loakohustuse nõue on sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikes 3. Nimetatud sätte kohaselt peab
hankelepingut täitev pakkuja tagama ettevõtte tunnustamise pädeva asutuse poolt, mis
järgneb vähemalt ühele kohapealsele kontrollkäigule, kuna toitu käideldakse Eestis.
Toidu füüsilise käitlemise puhul Eestis koha peal peab hankelepingu täitjal või tema poolt
lepingu või alltöövõtu alusel kasutataval laol olema VTA tegevusluba ning toidukäitlemise
tegevuslubasid liikmesriigid vastastikku ei tunnusta (vt lisatud e-kirjavahetus VTAga perioodist
25.01.18 kuni 31.01.2018). Seega kõiki hanke eset puudutavaid õigusakte koosmõjus
tõlgendades puudus hankijal võimalus kvalifitseerida pakkuja tema asukohariigi tegevusloa
alusel. Eelnevast tulenevalt on väär rakendusüksuse järeldus, et RHS § 41 lõike 3 ja
klassikalise riigihankedirektiivi punkti 46 koosmõjus tõlgendamisel oleks hankija saanud
lubada lisaks VTA teavitamisele või VTA poolt väljastatud tegevusloale ka pakkuja asukohariigi
tegevusloa esitamist.
Rõhutame, et audiitorid on hanke esemest vääralt aru saanud eeldades ekslikult, et hanke
käigus pakkuja toitu ladustama ei pea ning pakkuja ei muutu Eestis füüsiliseks toidukäitlejaks.
Kaupu (toiduaineid) saab müüa ühest liikmesriigist teiseliikmesriiki ilma selleks eraldi
tegevusluba tunnustamata (NB! mõiste toidu käitlemine on nii toidu tootmine, kui ka selle
käitlemine transpordi ja ladustamise mõttes, mis võib tekitada segadust seaduse/määruse
mõistmisel). Toidu käitlemisel selle müümise, transpordi ja ladustamise mõttes, mis on toiduabi
hanke esemeks allub ettevõte VTA kontrollile ja peab vastama toiduseaduses sätestatud
nõuetele ning pakkuja peab täitma vastavalt teavitus- või loakohustust.
Riigihangetes ostetakse lisaks toidule ka toidu transporti partnerorganisatsiooni lattu ning
vajadusel kauba maha laadimist. Lepingu täitmine, kasutamata Eestis asuvat vaheladu või
transporti ei ole võimalik arvestades järgmiseid asjaolusid:
• toidu tarnimise lühikest aega (kahe nädala jooksul);
• sihtkohtade rohkust (32 sihtkohta üle Eesti, mõnda sihtkohta tarnitakse kaupa mitu
korda);
• ajalist täpsust kauba kohale toimetamisel (partnerorganisatsiooni tegevus sõltub paljus
vabatahtlike panusest, st toidu tarnijaga lepitakse kokku täpne aeg ning kauba vastuvõtmine
peab toimuma mõne tunni jooksul);
• sihtkoha kauba vastuvõtu tingimusi ja ligipääsetavust, mis on väga erinevad (eeldab
koostööd ostja partnerorganisatsiooniga autode suuruse jm tehniliste näitajate osas, mis
mõjutavad kauba maha laadimist);
• operatiivsust purunenud/rikutud/puuduoleva kauba vahetamisel
(partnerorganisatsioonid ei hoia kaupa oma laos, vaid arvestades tarne kuupäeva, on
planeeritud ka kiire toidu jagamine sihtgrupile. Kui osa kaupu on transpordi käigus rikutud, on
vajalik selle asendamine 2-3 päeva jooksul).
Tagamaks, et pakkuja suudab lepingut täita, pidi ta enne pakkumuse esitamist olema kõiki
neid aspekte kaalunud (vt ka raamlepingu punktid 4.1 ja 4.2). Samas on need tavapärased
tegevused ükskõik millisele toidu ladustamise, komplekteerimise ning veoga tegelevale
ettevõttele.
Kuna pakkujal ei ole võimalik lepingut täita ilma toitu ladustamata, muutub pakkuja
toidukäitlejaks. Toidukäitleja peab täitma Eestis loakohustust ning hankijal puudub võimalus
aktsepteerida pakkuja asukohariigi tegevusluba. Kui hankija oleks laiendanud tegevusloa
nõuet ja lubanud pakkuja asukohariigi tegevusluba, oleks hankija rikkunud toiduseadust ning
EL määrusi (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004.
4
Selline järeldus on muuhulgas kooskõlas ka Maaeluministeeriumi seisukohaga (vt lisatud
Maaeluministeeriumi 07.02.0218 e-kiri). Rõhutame, et pakkujal oli võimalus täita
tegevusloanõuet kasutades selleks lepingupartneri ladu, mis on täitnud teavituskohustuse.
2.3 Hankijal puudus kaalutlusõigus RHS § 41 lõike 3 kohaldamisel.
Rakendusüksus on otsuses märkinud, järgmist:
„Seega kuigi Eestis peab toidu käitlemiseks täitma toiduseaduses sätestatud teavitamis- ja
loakohustust ning nimetatud nõue on hankelepingu täitmiseks vajalik, ei olnud hankijal RHSist,
klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja
oleks nimetatud nõudeid pidanud täitma juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ hinnangul oleks
antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate õigusi vähem riivanud
ka see, kui pakkujal oleks vaidlusalused nõuded täidetud olnud hankelepingu täitmise
algusajaks (näiteks kui hankija oleks nõuete täitmise ette näinud hankelepingu tingimusena).“
Rakendusüksuse seisukoht on vastuolus hanke läbiviimise ajal kehtinud seadusega, kuna
RHS § 41 lõige 3 välistab igasuguse kaalutlusõiguse selles osas, millises menetlusetapis
tegevusloa nõue sätestada. RHS eelnõu seletuskiri, millega tegevusloa kohustus RHSis
sätestati, toob välja järgmised põhjused:
„Eelnõuga muudetakse RHS § 41 lõiget 3, mis kohustab hankijat kontrollima eriseadustest
tulenevaid tegevusloa nõudeid. Käesoleval hetkel on kujunenud olukord, kus hankijad ei ole
sisuliselt teadlikud eriseadustest hangitavale ehitustööle või teenusele sätestatud nõuetest.
Muudatuse kohaselt on hankija kohustatud hankeobjektiga seotud erinõuded hanketeates
nimetama. Selline muudatus nõuab hankijalt kvaliteetset planeerimist ning hangitava ehitustöö
või teenuse olemusega ning sellega seotud nõuetega kursis olemist.
Kui hankija jätab hanketeates mõne eriseadusest tuleneva nõude nimetamata, võib olla
tegemist olukorraga, kus hankemenetluse jätkamine on võimatu. See tähendab, et sätestatud
tingimustel ei ole võimalik jätkata, kuna eriseadused nõuavad vastavate tegevuslubade või
muude erinõuete järgimist. Sellisel juhul on hankijal võimalik hankemenetlus omaalgatuslikult
põhjendatud otsusega kehtetuks tunnistada, mis on ühtlasi selle hankemenetluse lõppemise
aluseks.“
Lisaks RHS seletuskirjale on Rahandusministeerium riigihangete nõustamispäringute
vastustes samuti välja toonud, et hankija peab tegevusloa sätestama hanketeates (vt
Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017, KKK, lk 84, arvutivõrgus:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_27.7.2017.pdf).
Otsuses on ekslikult asutud seisukohale, et kuna hanke ese on riigihangete registris
määratletud toiduainete (asjade) ostmisena, siis riigihangete direktiivi artikli 46 kohaselt ei
tohiks hankija tegevusluba nõuda. RHS § 4 lõike 6 kohaselt tuleb asjade hankelepinguks
lugeda, leping mille alusel ostetakse nii asju, kui teenuseid, kui asjade maksumus ületab
teenuste maksumuse. RHS § 4 lõikest 6 lähtuvalt määratles hankija riigihangete registris
hanked asjade hankena, mis aga ei tähenda, et samaaegselt asjade ostmisega ei osuta
pakkuja hankijale teenuseid (transport ja toiduainete käitlemise ning hoiustamise teenus).
Lisaks juhime rakendusüksuse tähelepanu asjaolule, et hangete läbiviimise ajal kehtinud RHS
ei piira tegevusloa nõuet teenustega. RHS § 41 lõike 3 kohaselt juhul, kui hankelepingu alusel
sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija
hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või
taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise
kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu
või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale
oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Hankelepingu
alusel sooritatavateks tegevusteks olid toiduainete müük, transport ja käitlemine. Hankija
nõudis pakkujatelt riigihangetes asjakohase tõendina kinnituse esitamist teavitus- ja
loakohustuse täitmise kohta ning kontrollis avalikust andmekogust pakkujate tegevuslubasid.
5
Asjakohatu on otsuses esitatud väide, et klassikalise direktiivi artikli 46 kohaselt ei või asjade
puhul pakkujalt kutsetegevuse nõuetele vastavust nõuda. Artikli 46 esimese kohaselt võib igalt
ettevõtjalt nõuda tõendeid kutsetegevuse nõuetele vastavuse kohta. Artikli 46 teine lause
täpsustab üksnes teenuste osas artikli esimest lauset, milles käsitletakse nii asju, kui ka
teenuseid. Lisaks märgime, et kuna direktiiv ei ole otsekohalduv õigusakt, sai hankija hanget
läbi viies lähtuda üksnes ja ainult kehtiva RHS § 41 lõike 3 sõnastusest. RHS § 41 lõike 3
kohaselt pidi hankija esitama hanketeates tegevusloa nõude, kui hankelepingu alusel
sooritatava tegevuse (toiduainete käitlemine) jaoks on õigusaktides sätestatud erinõuded.
Lisaks oli teavitus- või loakohustuse nõude esitamine vältimatult vajalik selleks, et oleks
tagatud hankelepingu nõuetekohane täitmine ning toiduabi saajateni jõuaks toit, mis vastab
terviseohutuse nõuetele.
Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on samuti välja toodud, et hankija peab tegevusloa nõude
sätestama hanketeates. Näiteks on vastava praktika välja toonud D. Minumets Juridica artiklis
„Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine riigihangetes“ (Juridica 2018/4, lk 250) ja D.
Minumetsa ja P. Kulm raamatus „Riigihangete õigus“. Seega kui hankija oleks jätnud
tegevusloa nõude hanketeates kehtestamata ning kehtestanud selle hankedokumendis või
hankelepingus, oleks hankija rikkunud RHS, mis oleks samuti võinud kaasa tuua tagasinõude.
Seega käitus hankija Rahandusministeeriumi enda soovitusi ning muid viidatud allikaid silmas
pidades korrektselt, kui tegevusloa nõuded hanketeates välja tõi.
2.4 Hanketingimused on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga.
Rakendusüksuse seisukoht, et tegevusloanõue on vastuolus RHS 3 punktiga 3 tulenevalt
Euroopa Kohtu praktikast, on väär. Otsuses viidatud Euroopa Kohtu kohtulahendid C-234/03,
C-225/98 ja C-46/15 käsitlevad olukorda, kus piirangud tulenevad üksnes siseriiklikust
õigusest. Kohtulahendi C-234/03 punktis 37 on kohus, märkinud, et siseriiklikust õigusest
tulenev nõue on välisriigi pakkujate suhtes piirav üksnes juhul, kui siseriiklikel (kaasuses
Hispaania) ettevõtetel on kvalifitseerimise tingimuse täitmine tegelikkuses lihtsam, kui välisriigi
pakkujal. Käesoleval juhul tulenevad tegevusloaga seotud piirangud EL otsekohalduvatest
määrustest ja toiduseadus üksnes täpsustab määruse sätteid. Tegevusloa nõude täitmise
tingimused on EL määrustest tulenevalt ühesugused ja ühtemoodi täidetavad kõikidele
ettevõtjatele EL üleselt, sh ka Eesti ettevõtjatele. Eesti ettevõttetel, kes soovivad alustada
hankelepingu alusel toidu käitlemist, tuleb läbida samasugune tegevusloa menetlus, nagu
välisriigi ettevõtetelgi.
Lisaks Euroopa Kohtu seisukohti, mis on antud üksnes siseriiklikust õigusest tulenevate
piirangute sätestamise kohta hanketingimustes, ei saa üks-ühele ja meelevaldselt laiendada
olukorrale, kus piirang tuleb EL õigusest ning kehtib EL üleselt kõigile pakkujatele võrdselt.
Otsuses on viidatud Euroopa Komisjoni juhendile „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige
levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate
projektide puhul“, mis käsitleb samuti juhtumeid, kus piirangud tulenevad üksnes siseriiklikust
õigusest. Seega ei ole ka komisjoni juhend käesoleval juhul kohaldatav.
Rakendusüksus on otsuses väitnud, et vaide esitaja saatis Euroopa Komisjonile
selgitustaotluse, millele vastates komisjon nõustus auditi seisukohaga. Komisjon ei ole
sisuliselt analüüsinud selgitustaotlusest esitatud küsimusi EL otsekohalduvate määruste ja
riigihangete direktiivi kohta ning lisaks ei ole ta vaide esitaja selgitustaotlusele vastanud.
Audiitorid on edastanud ministeeriumile komisjoni seisukoha, kus komisjoni esindaja ütleb, et
ta ei kavatse ministeeriumi seisukohale vastata. Audiitorite ja komisjoni kirjavahetust, kus
esitatud küsimusi vaid pealiskaudselt käsitletakse, ei saa lugeda pädevaks seisukohaks.
6
2.5 Hanke tulemusena on konkurentsi kasutatud efektiivselt.
Rakendusüksus on otsuses asunud seisukohale, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse
eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole
teada, milliseks oleks kujunenud hangete pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukad
pakkujad, kui hankija poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes piiravaid nõudeid.
Raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine hind oli ligikaudu 30% odavam analoogse
toidukorvi ligikaudsest turuhinnast. 2016. aastaks korraldatud minikonkursile pakutud
toidukorvi keskmine hind oli ligikaudu 55% odavam analoogse toidukorvi turuhinnast. Edukaks
tunnistatud minikonkursi pakkuja toidukorv oli ligikaudu 65% protsenti odavam turuhinnast.
Põhjendamatu oleks arvata, et suurema hulga pakkujate, sh välisriigi pakkujate osaluse korral,
oleks toidukorvi hind olnud turuhinnast odavam rohkem kui 65%. Seega ei esine siinkohal ka
teoreetilist ohtu, et ka hüpoteetiliselt oleks tegevusloa nõue toonud hankes kaasa kahju.
2.6 Tagasinõude otsus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega
Riigihanget nr 157505 on varasemalt Rahandusministeeriumi audiitorite poolt kahel korral
hinnatud. 16.03.2016 FEAD-1/2015 ja 17.03.2017 FEAD-2/2017 auditites leiti, et tingimused
(sh tegevusloa osas) on kooskõlas RHSiga. Arusaamatu on, kuidas kolmandal korral samade
audiitorite poolt läbi viidud auditi tulemusena selgub ootamatult, et hange on vastuolus RHS
nõuetega. Riigihange nr 189564 on korraldatud samasuguste tingimustega, nagu riigihange
157505. Kuna riigihanke nr 157505 tingimused hinnati varasemalt seadusega kooskõlas
olevaks ehk Rahandusministeeriumi audiitorid olid selle tingimused heaks kiitnud, oli
heakskiidetud tingimuste eeskujuks võtmine uue hanke korraldamisel sisuliselt audiitorite
antud soovituste järgimine ja on ütlematagi selge, et hankija on alati soovinud ja soovis ka
käesoleval juhul igakülgselt RHSi järgida.
Olukord, kus Rahandusministeeriumi audiitorid on muutnud oma seisukohti riigihangete
seaduse tõlgendamisel ning kohaldavad uusi seisukohti tagasiulatuvalt, ei ole kooskõlas hea
halduse tavaga ning õiguspärase ootuse põhimõttega. Veel enam kuna struktuuritoetuste
puhul rikkumise korral rakenduv finantskorrektsioon on olemuselt karistusliku iseloomuga,
tuleb ka siin arvestada karistusõiguses kehtivat põhimõtet, et muudetud seisukohta, mis toob
kaasa rangemad tagajärjed ei rakendata tagasiulatuvalt.
Hanke planeerimisel võeti aluseks just Rahandusministeeriumi audiitorite seisukohad ja tehti
eraldi pingutusi selleks, et tagada hanke korraldamine ja läbiviimine seaduse ning parima
praktika kohaselt. Kui Rahandusministeeriumi audiitorid leiavadki praktikas, et nende
varasemad seisukohad mingites küsimuses on ebaõiged, siis ei ole korrektne võtta vastutusele
hankijad, kes ebaõigeks osutunud seisukohtadest nagu õigetest juhindusid ja julgesid viidatud
audiitorite kui eriteadmistega isikute tõlgendustele tugineda lootuses seeläbi eksimusi vältida.
Seega on ainuõige lähenemine tekkinud olukorras selline, et juhul, kui riigihangete seadus ja
direktiivid ning nende tõlgenduspraktika on muutunud, võib neid kohaldada üksnes
edasiulatuvalt, st 2017 jõustunud RHS alusel läbi viidud riigihangetele.
Rakendusüksus märgib otsuses, et toetuse saaja õiguspärast ootust tuleb kõrvutada
kolmandate isikute õigusega osaleda konkurentsipõhises ning õigusvastaselt piiravate
tingimusteta hankemenetluses. Samuti tuleb rakendusüksuse hinnangul arvestada avaliku
huviga, sh Euroopa Liidu huviga tagada ühisturu tõrgeteta toimimine läbi konkurentsipõhise
hankemenetlus ning ühenduse finantsallikate läbipaistev kasutamine. Kolmandate isikute
õigusi ning ühenduse huvisid tuleb pidada kogumina ülekaalukaks avalikuks huviks, mis
kaalub üles toetuse saaja võimaliku õiguspärase ootuse.
7
Oleme seisukohal, et rakendusüksus on otsuses avalikku huvi vääralt tõlgendanud.
Toiduainete käitlemiseks on EL tasandil avaliku huvi kaitseks kehtestatud määrused, mis
reguleerivad toiduainete käitlemist liidu territooriumil. Euroopa Liidu huviks on kindlustada liidu
territooriumil elavatele inimestele tervislik ja ohutu toit samaaegselt kaupade vaba liikumise
soodustamisega. Selle avaliku huvi realiseerimiseks ja konkurentsi edendamiseks ettevõtete
vahel on toidukäitlejad kõigis liikmesriikides ja kõigis toidu käitlemise kohtades allutatud
kohapealse pädeva asutuse kontrollile. Kui toitu käitlevate ettevõtete ruume toidu käitlemise
kohas ei kontrollitaks tooks see toiduainete riknemisel kaasa olukorra, kus nt liiga kõrgel
temperatuuril ladustatud veiseliha konservide tõttu saadud toidumürgituste pärast keelatakse
kõigi veiseliha konservide sissetoomine liikmesriiki. Kui üks liikmesriik keelab teisest
liikmesriigist toiduainete sissetoomise tervisekaitsealastel põhjustel siis põhjustab see tõrkeid
ühisturul. Lisaks oleks konkurentsipõhise hankemenetlusega vastuolus olukord, kus hankel
osutuks edukaks ettevõtja, kes ei tee kulutusi toiduainete ohutule käitlemisele ning seetõttu
saaks pakkuda madalaimat hinda. Tegemist oleks ebaausa konkurentsiga, mis paneks halba
olukorda nii hankija kui kõik nõuded täitvad ettevõtted. Selline ebaaus konkurents ei oleks
omakorda kooskõlas riigihangete õigusega sest hankemenetluse eesmärgiks on edendada EL
ülest konkurentsi pädevate, hoolsate ja õiguskuulekate pakkujate vahel. Seega riigihangete
nr 157505 ja 189564 tingimused on kooskõlas nii riigihangete õiguse, toidualaste õigusaktide
kui EL huviga tagada ühisturu toimimine.
3. Vaide esitaja nõue
Lähtudes eeltoodust taotleb vaide esitaja SA Innove 30.10.2018 otsuse nr 3-3.1/468 kehtetuks
tunnistamist.
Vaide esitaja kinnitab, et antud asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisad: 1. Kirjavahetus Veterinaar-ja Toiduametiga ajavahemikul 25.01-31.01.2018.pdf
2. Maaeluministeeriumi 07.02.0218 e-kiri.pdf
Kristina Brandt-Kure 6269370
[email protected]