dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tartu Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Sotsiaalministeerium · 26. november 2018
Viit
1.2-3/3710-1
Registreeritud
26. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
5. detsember 2018

Failid

  • 📎HTM-5431.bdoc991 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

26.11.2018 nr 8-1/18/5431 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Tartu Ülikool Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tartu Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust võimalusel 05.12.2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Korralduse eelnõu_Tartu Ülikool.pdf; 2. Seletuskiri_Tartu Ülikool.pdf; 3. Haldusleping_TÜ.docx; 4. Aruande vorm_TÜ.pdf. Sigrid Vaher 735 0263 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 19.11.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea detsember 2018 nr Tartu Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Ülikooliseaduse § 501 lõike 5 alusel: 1. Kiita heaks Tartu Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021sõlmitava halduslepingu eelnõu. 2. Volitada haridus- ja teadusministrit kirjutama alla punktis 1 nimetatud lepingule. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Tartu Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ning volituse andmine“ eelnõu juurde I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga kiidetakse heaks Tartu Ülikoolile tegevustoetuseks eraldatava halduslepingu ning selle lisa eelnõu ning antakse haridus- ja teadusministrile volitus selle allkirjastamiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher (735 0263; [email protected]), juhataja Margus Haidak (735 0151; [email protected]), peaekspert Kristi Raudmäe (735 0186; [email protected]). II Eelnõu sisu Vastavalt ülikooliseaduse paragrahvi 501 lõikele 5 sõlmitakse ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks ülikooli ning haridus- ja teadusministri vahel kolmeks aastaks ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuv haldusleping, milles lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise eesmärgid. Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse igal aastal rahastamise kokkulepe. Vabariigi Valitsus kiidab haridus- ja teadusministri ettepanekul ja läbirääkimiste tulemusel koostatud tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu eelnõu heaks ning volitab haridus- ja teadusministri lepingut allkirjastama. Halduslepingu juurde kuulub lisana ka aruandluse vorm. Aastateks 2019–2021 sõlmitavas halduslepingus lepitakse kokku ülikooli õppetegevuse vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused. Halduslepingus kokkulepitud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile. Lepingu eesmärkide struktuuris on lähtutud vajadusest tuua kõikide ülikoolide puhul ühel tasandil esile võrreldavad eesmärgid ning sätestada ülikoolispetsiifilised punktid nende alategevustena. Kahepoolsed lepingute läbirääkimised toimusid kõigi avalik-õiguslike ülikoolidega. Läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks oli vastutusvaldkondade täpsustamine ning üliõpilaste vastuvõtu vähendamine väljaspool vastutusvaldkondi. Vastuvõtu vähendamise ettepanekud lähtusid tööturu prognoosidest. Valdkondades, kus lõpetajate arv ületab tööturu nõudlust, lepiti ülikoolidega kokku vastuvõtu vähendamise määras. Valdkondades, kus tööturuprognoosid (OSKA) on andnud märku kõrgharidusega spetsialistide puudusest, lepiti kokku vastuvõttude suurendamises, nt info- ja kommunikatsioonivaldkond ning logopeedia ja eripedagoogika õppekavad. Lisaks on uuel halduslepingute perioodil lepingus sätestatud ülikooli kohustus pakkuda vastutusvaldkonna kõigis vastuvõtuks avatud õppekavarühmades eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel ning ingliskeelsetel õppekavadel pakkuda välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. Soodustamaks ülikoolide koostööd arvestatakse uuel halduslepingute perioodil tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ka ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis. Lisaks eelnimetatule arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ka ülikooli regionaalsesse kolledžisse esimesele astmele vastu võetud üliõpilased. Regionaalsete kolledžite ülesanne on laiem kui ainult kõrgharidusõppe pakkumine, mistõttu läbirääkimistel tõid ülikoolid välja, et riik peab leidma tulevikus regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning regioonides õppe säilimiseks lisavahendeid, et täiendavalt toetada kolledžeid nende missioonis edendada kohalikku majandust, haridust ja kultuuri. 1 III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri käesoleva lepingu eelnõus sisalduvat. IV Eelnõu mõjud Ülikoolidega sõlmitavate halduslepingute eesmärgiks on suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamise, õppe tõhusa korraldamise, Eesti ühiskonna ootuste ja vajaduste arvestamise ning teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamise eest. Antud eesmärke on käsitletud ka läbirääkimistel uue perioodi lepingute sõlmimise üle. V Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Kulutused seoses kõrgharidustaseme õppe läbiviimisega on toodud riigi eelarvestrateegias. VI Eelnõu jõustumine Haldusleping jõustub vastavalt haldusmenetluse seaduse § 101 lõikele 4 kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse märkuste ja ettepanekute tegemiseks ülikoolidele ning kooskõlastamiseks asjakohastele ministeeriumidele. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler 2 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tartu ülikooli vaheline haldusleping Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium ) , keda esindab seaduse alusel minister Mailis Reps, ja Tartu Ülikool (edaspidi ülikool ) , keda esindab seaduse ja põhikirja alusel rektor Toomas Asser , edaspidi koos pooled ja eraldi pool , tuginedes ülikooliseaduse § 50 1 lõikele 5 , on sõlmi nud järgmise halduslepingu (edaspidi leping ). Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja järel. Lisad on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga pooltevahelise tervikliku kokkuleppe. Lepingu eesmärk ja tähtaeg Lepingu eesmärk on toetada kõrgh aridustaseme õppe läbiviimist ning leppida kokku poolte õigused, kohustused ja vastutus, mida kohaldatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel ülikoolile , samuti leppida kokku tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest; Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2019–2021. Ü likooli e esmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused Kõ rgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja kvalitee di tagamiseks ülikool : p akub universaalse integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutusena kestlikult teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevat ja kõrgharidusstanda rdile vastavat õpet kõrgharidustaseme kolmel astmel õigusaktides , ülikooli arengukavas ja muudes strateegilistes dokumentides sätestatu alusel , sealhulgas: edendab eesti keele , sealhulgas eesti viipekeele, ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi , arendab eestikee lset oskussõnavara ja kujundab üliõpilastes eesti keelt väärtustavaid hoiakuid ; vastutab kõrgetasemel ise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi , arendamise ja populariseerimise eest järgmistes õppekavagruppides: usuteadus, psühholoogia, sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi, õigus, matemaatika ja statistika, meditsiin , tervishoid, sport , keeled ja kultuurid, humanitaaria, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, informaatika ja infotehnoloogia, füüsikalised loodusteadused ; samuti bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi bioloogia ja biokeemia õppekavarühmades ; pakub punktis 3.1.1.2 nimetatud õppekavagruppides kõigis vastuvõtuks avatud õppekavarühmades eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel, leppides põhjendatud erisused ministeeriumiga kokku ; aitab taga da õpetajate järelkasvu, loob õpetajakoolituses paindlikud, õppija vajadustest lähtuvad taseme- ja täiendusõppe võima lused, toetades õpetajakoolituse positii vse kuvandi loomist ning levitades seda gümnaasiumiõpilaste ja teiste valdkondade üliõpilaste seas ; laiendab õpetajakoolituse partnerkoolide võrgustikku väljaspool Tartut; suurendab aastatel 2019 – 2021 keskmiselt 10% aastas vastuvõttu informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppi , s ealhulgas magistriõppesse , ning suurendab teistes õppekavades erialaspetsiifiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste õpetamise mahtu ; suurendab alates 2019/ 20 20. õa vastuvõttu eripedagoogika ja logopeedia magistriõppesse vähemalt 25% võrreldes 2017/2018. õa tegeliku vastuvõtuga ning avab alates 2019/ 20 20. õa logopeedia rühma sessioonõppes; teeb koostööd Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, et luua farmaatsia õppekava lõpetanutele võimalus proviisori kutse omandamiseks ; loob hiljemalt 2020/ 20 21. õa tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab selle le ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastel e ; loob võimaluse õppida viipekeele tõlgiks ; analüüsib koos Tallinna Ülikooliga koostöövõimalus i humanitaaria ning keelte ja kultuuride õppekavagruppides ning lepib temaga neis kokku . väärtustab õppeprotsessis õppija individuaalse t ja sotsiaalse t arengu t toeta vat õpikäsitust ja üliõpi laste kaasatust ning võimaldab paindlikku õppekorraldust , varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist ning rahvusvahelis t õpirännet ; suurendab praktika mahtu bakalaureuse õppe õppekavades , tehes praktikakohtade leidmiseks koostööd tööandjatega , ja pööra b magistriõppes erilist tähelepanu praktika võimaldamisele välisüliõpilastele; arendab akadeemiliste töötajate karjäärimudelit, väärtustades häid õpetamis- ja juhendamisoskusi, rahvusvahelist õpi- ja töörännet ning ülikoolivälist erialast töökogemust, pakub konkurentsivõimelist töötasu ning võimaldab kõrgetasemelist enesetäiendamist ; tõhustab meetmeid õpingute katkestamise vähendamiseks , toeta des üliõpilaste õppimis t , sealhulgas pöörates tähelepanu katkestamise vähendami sele esimesel õppeaastal ; parendab doktoriõppe tulemuslikkust ja suurendab koostööd mitteakadeemilise sektoriga ; arvestab õppe korraldamisel erivajadusega üliõpilas tega sõltuvalt erivajaduse iseloomust n ing suurendab töötajate, sealhulgas õppejõudude teadlikkust erivajadusega üliõpilaste toetamise võimal ustest ; edendab kõrghariduse rahvusvahelistumist , pakkudes ingliskeelsete õppekavade alusel õppivatele välisüliõpilast ele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus ning soovijatele enamas mahus, mis võimaldaks neil leida töö Eestis; võõrkeelsete õppekavade arendamisel pöörab senisest enam tähelepanu Eesti tööturu ja majanduse vajadustele, arvestades Eesti teaduse tugevaid külgi ja rahvusvahelise koostöö traditsioone; v õimaldab eestikeelse õppekava aluse l õppival e üliõpilasel e , kelle emakeel ei ole eesti keel, riigikeele süvaõpet kuni ühe aasta piires, arvestades õppekava vastuvõtutingimusi ; a rvestab õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel muu hulgas õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi välis hindamiste tulemustega, tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete tulemuste ja soovituste ning üliõpilaste tagasisidega ; t agab Tartu Ülikooli seaduse § 11 lõike 1 1 kohaselt järgmised Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus - ja arendustegevusega tegelevad professuurid: arheoloogia professuur ; Eesti ajaloo professuur ; kunstiajaloo professuur ; eesti keele ajaloo ja murrete professuur; eesti keele (võõrkeelena) professuur; tänapäeva eesti keele professuur ; eesti kirjanduse professuur; eesti ja võrdleva rahvaluule professuur; etnoloogia professuur; Eesti filosoofia ajaloo professuur ; kultuurisemiootika professuur . Kõrgharidustaseme õppe tõhus aks korrald amiseks ülikool : tagab oma tegevuse kestlikkuse ning arvestab töökorralduse arendamisel ja struktuuri kujundamise l riigi eesmärgiga tõhustada riigisektori , sealhulgas avalik - õiguslik e institutsioonid e toimimist; tagab õppekavade tõhusa toimimise , lähtudes muu hulgas selgelt m ääratletud kriteeriumid est, näiteks teaduspõhisus, üliõpilas t e piisav arv õppekaval , üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus ja vastavus tööturu ootustele ; tehes õppekavade arendamisel jätkuv alt koostööd teiste õppeasutustega vastavalt vajadusele , sealhulgas: vähendab geenitehnoloogia õppekaval vastuvõttu kolme aasta jooksul kokku 10% võrreldes 2017/ 20 18. õa tegeliku vastuvõtuga; lõpetab alates 2020/ 20 21. õa vastuvõtu sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppesse ning kujundab õ ppekava ümber sotsiaalteaduste valdkonna õppekavaks; vähendab alates 2019/ 20 20. õa ajakirjanduse ja infolevi õppekavagrupi raamatukogunduse, teabe, arhiivinduse õppekava rühmas vastuvõttu 10% võrreldes 2017 / 20 18. õa tegeliku vastuvõtuga; vähendab alates 2019/ 20 20. õa kolme aasta jooksul ärinduse ja halduse õppekavagrupis , v.a haridusinnovatsiooni õppekava l , õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste vastuvõttu 33% võrreldes 2017/ 20 18. õa tegeliku vastuvõtuga , ning kasutab vabanevat õpetamise ressurssi majandus teadmiste ja ettevõtluspädevus e arendamiseks teistel erialadel ; ei suurenda psühholoogia õppekavagrupis va stuvõttu täiskoormusega õppesse ning seab eesmärgiks, et suureneb psühholoogia magistriõppe lõpetanute osakaal , kes läbivad ained, mis annavad vajaliku ettevalmistuse koolipsühholoogi praktika läbimiseks ja seejärel kutse taotlemiseks . moodustab doktoriõppe õppekohad tabelis 1 esitatud jaotuse alusel : Tabel 1. Doktoriõppes m oodustatavate õppekohtade miinimumarv Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 201 9 . a ja oodatav lõpetajate arv 202 3 . a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 20 20 . a ja oodatav lõpetajate arv 202 4 . a Moodustatavate õppekohtade miinimumarv 20 2 1. a ja oodatav lõpetajate arv 202 5 . a 16 4 16 4 16 4 Tabel 2. Doktoriõppes ministeeriumi ja ülikooli vahelise kokkuleppe alusel moodustatud õppekohtade arv 201 5 –201 8 Aasta 2015 2016 2017 2018 Moodustatud õppekohtade arv 161 161 164 164 võib viia läbi ainult osakoormusega õpet õendusteaduse magistriõppekaval ning õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppe kavagrupis ning teistesse õppe kavagruppidesse liigituvatel õppekavadel, mille alusel toimub õpetajate tasemeõpe. Käesolevas punktis kirjeldatud juhul ei ole ülikoolil õigust nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist; võib viia läbi ainult osakoormusega õpet strateegilise juhtimise ja infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava de l. Lisaks võib viia läbi osakoomusega õpet õigusteaduse ning psühholoogia bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel ning ettevõtluse ja projektijuhtimise rakenduskõrghariduse õppekaval sessioonõppes tingimusel, et õppekavadel säilib täiskoormusega päevaõpe . lubab õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavadel ning teistesse õppe kavagruppidesse liigituvatel õppekavadel, mille alusel toimub õpetajate tasemeõpe , õppekulusid hüvitamata õppida üliõpilasel : kes töötab õpetajana, aga kellel ei ole õpetajana töötamiseks vajalikku akadeemilist kraadi ja kes on juba õppinud samas kõrgharidustaseme õppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta ning sellesse õppesse vastu võtmisest on möödas lühem aeg kui õppekava kolmekordne või integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe korral kahekordne nominaalkestus . Ü hiskonnaga seotuse tagamiseks ülikool : arve s tab oma tege v uses tööturu ja laiemalt kogu üh iskonna ootuste ja vajadustega , levitab tõenduspõhist mõtteviisi ning suurendab avalikkuse teadlikkus t ülikooli tegevus est , sealhulgas toetab regionaalarengut , pakkudes õppimise võimalusi Narvas, Pärnus ja Viljandis ; toetab elukestva t õp et ja avardab võimalusi osaleda kõrgharidus - ja täiend us õppes , arvestades eri ühiskonna rühmade vajadustega ; suurendab koostööd õppeasutuste, ettevõt jate , tööandjate, vilistlaste ja teiste asjaomaste partneritega , sealhulgas 3.3.3.1 teeb koostööd gümnaasiumid e ja kutseõppeasutuste ga (üleminekute toetamine, õppekavade arendus, erialade populariseerimine) . H ariduspoliitiliste e esmärkide s aavutamiseks ülikool : annab panuse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammi tegevuste elluviimisesse ning kogu strateegia eesmärkide saavutamisse. Teadus- ja arendusteg evuse kõrge taseme kindlustamiseks ülikool : tagab oma teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamise, riigisise ste ja –väliste projektide kaasrahastamise , uurimissuundade arendamise ning taristu ajakohastamise, täiendamise ning ülalpidamise; tagab teadus- j a arendustegevuse kõrge taseme ja järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu; annab panuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse nin g innovatsiooni strateegia 2014 – 2020 „Teadmistepõhine Eesti“ “ eesmärkide saavutamisse. Riigieelarvest vahendite eraldamine Ministeerium kohustub : lähtuma ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite määramisel tegevustoetuse arvestamise tingimustest ja korrast ; arvestama tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekavale vastu võetud üliõpilaste hulka lisaks punktis 3.1.1.2 n imetatud õppekavagruppidele ka t ehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekava grupi e lektroonika ja automaatika rüh ma vastu võetud üliõpilas ed , ärinduse ja halduse õppekavagrupi haridusinnovatsiooni ning innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise õppekavadel e vastu võetud üliõpilased , Nar va, Pärnu ja Viljandi kolledži sse esimesele astmele vastu võetud üliõpilased ning ühisõppekavadele v astu võetud üliõpilased, kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis ; lähtuma doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel punktis 3.2. 3 k okku lepitud d oktoriõppe kohtade arvust . Kui ülikool moodustab punktis 3.2.3 kokku lepitud miinimumarvust vähem doktoriõppe kohti, lähtutakse doktoranditoetuse fondi mahu arvestamisel tegelikult moodustatud doktoriõppe kohtade arvust ; eraldama tulemus stipendiumi fondi, võttes arvestamise aluseks ülikoolis kõrghariduse esimesel ja teisel astmel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu ; k at ma p ärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud ja Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga. Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse tulemustasu eraldamisel iga ülikooliga kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral eraldatakse tulemustasu ka ülikooliga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni. Kulu de katmise akti kinnitavad ministeeriumi rahandusosakonna juhataja ning ülikooli määratud isik; eraldama tegevustoetuse hulgas Tartu Ülikooli seadusest tulenevate kohustuste täitmise (rahvusprofessuuride), e meriitprofessorite ja - dotsenti de tasu maksmise ja nooremteadurite töötasude maksmise toetus i ; vajaduse korral eraldama lisaks sihtotstarbelisi toetusi punktis 3.4.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastamise kokkuleppes nimetatud tingimustel ; eraldama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel määratavad toetused rahastamise kokkuleppega ; toetama täiendavalt IT Akadeemia programmist infotehnoloogia õppekavade arendamist ja infotehnoloogia õpetajate ettevalmistust ning struktuuritoetuse vahenditest õpetajakoolituse kompetentsikeskuste arendamist ja õpetajate täienduskoolitusi . Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel Ülikool kohustub : täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.20 2 1 ; esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne sisalda b ülevaadet lepingu punktides 3.1 – 3. 5 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.20 20 ja 30.06.20 21 ; esitama ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks lepingu täitmisest tuleneva lisateabe ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende al useks olevate andmete õigsust ning vastavust õigusaktidele; täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi ; täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni 2022 . –202 4 . aasta halduslepingu ja 20 22 . aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni. Ülikoolil on õigus : saada kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks ning lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud al ustel määratud tegevustoetust ning teisi õppe -, teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi lepingu täitmiseks sõlmitava konkreetse aasta rahastamise kokkuleppe alusel; saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel Ministeerium kohustub : planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vajalikud vahendid ; kandma riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid ülikoolile üle iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta rahastamise kokkuleppes sätestatud tegevustoetuse eelarvest; eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimise korral ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ning kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ja ülejäänud kuude summad vastava kuu 15. kuupäevaks. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastamise kokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; eraldama kalendriaastatel 2019–2021 kuni vastava aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastamise kokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; eraldama kuni 202 2 . –202 4 . aasta halduslepingu ja 20 22 . aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile 20 22 . aastal tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud ma ksmise ja tasaarvestuse korrast; osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. Ministeeriumil on õigus : teha järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel; kontrollida igal aastal rahastamise kokkuleppe täitm ist ja lepingu punktides 3.1–3.5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtut; juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist, määrates vajaduse korra l puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. V astutus Pooled koh ustuvad teineteist viivitamata teavitama: asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; lepingu lisade muutmise vajalikkusest; lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava täitmata jätmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool on kohustust rikkunud vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjao lu, mida rikkunud pool ei saa mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa oodata, et pool arvestaks selle asjaoluga lepingu sõlmimisel s või väldiks seda või ületaks takistava asjaolu või selle tagajärje. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes selle aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. Kumbki pool ei vastuta teise poole võimaliku kaudse kahju eest (näiteks saamata jäänud tulu). T eated Ministeeriumi ja ülikooli lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated ) peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juh ul , kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumisest teatamine peab olema esitatud kirjalikus vormis. Teade loetakse kättesaaduks, kui see on : saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; saadetud e-postiga teisele poolele . Teade loetakse kätte saaduks kui teate saatmisest on möödunud üks (1) tööpäev, juhul kui teine pool ei ole varem kinnitanud teate kättesaami st. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. V aidluste lahendamine Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. L epingu muutmine Lepingut muudetakse Vabariigi Valitsuse heakskiidul poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. Ministeeriumil on Vabariigi Valitsuse heakskiidul õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui : oluliselt muudetakse kohalduvaid õigusakte; kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. Ministeerium võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; esineb muu seaduses sätestatud alus ; 2021. a doktoriõppe tulemustasude osas kehtib leping kuni kohustuste täitmiseni. Lõppsätted Lepinguga seotud info vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemus e tõttu sätestavad poolte õigused ja kohustused pärast lepingu lõppemist. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, üheksal ( 9 ) lehel. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris ja Riigi Teatajas . Poolte kontaktandmed ja allkirjad Ministeerium : registrikood: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu kontaktisik: kõrghariduse osakond, juhataja (Margus Haidak) e-post: hm @hm.ee telefon: 735 0 222 13.2. Ülikool : registrikood : 74001073 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu kontaktisik: õppeprorektor (Aune Valk) e-post: [email protected] telefon: 737 5100 IBAN: EE10102000234007 tehingupartneri kood: 605201 _______________________________ _______________________________ minister rektor Lisa nr 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja …. … vahel 2018. a sõlmitud halduslepingu juurde HALDUSLEPINGU ARUANDE VORM 1. Ülevaade ülikooli hinnangul olulisematest tegevustest lepingu eesmärkide lõikes (sh alaeesmärgid): kõrgharidustaseme õppe läbiviimine ja kvaliteedi tagamine, kõrgharidustaseme õppe tõhus korraldamine, ühiskonnaga seotuse tagamine, teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme kindlustamine, esitades muuhulgas tegevuste sisu ja tulemusi kirjeldavad arvandmed, viited uuringute, analüüside ja hindamiste tulemustele jm asjakohase info (vajalik ei ole avalikesse andmebaasidesse esitatud andmete korduv esitamine). 2. Kirjeldus tegevuste tulemusena toimunud olulisematest muutustest eesmärkide lõikes. 3. Ettepanekud järgmiseks halduslepingu perioodiks. 4. Vajadusel muu info halduslepingu täitmise kohta. Aruande koostamise kuupäev: Allkiri ___________________________ _______________________________ _______________________________ minister rektor EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1234 - Tartu Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks aastateks 2019-2021 sõlmitava halduslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44ba577e-5601-468c-9ac7- f28066c9b421 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44ba577e-5601-468c-9ac7- f28066c9b421?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel