dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 26. november 2018
Viit
1.1-13/3708
Registreeritud
26. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-13 Valitsuskomisjonide ja nõukogude töös osalemise dokumendid
Toimik
1.1-13/66
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2018_11_26_Noukogu_otsuste_32_33_saatmine.bdoc1514 KB

Sisu (failidest)

Eesti Haigekassa Lastekodu 48, 10144 Tallinn Tel: 620 8430 e-post: [email protected] www.haigekassa.ee Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: 26.11.2018 nr 1.1-8/38382-1 Haigekassa nõukogu otsuste saatmine Saadame Eesti Haigekassa nõukogu 23. novembri 2018. a otsuse nr 32 „Tervise - ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks” kehtestamiseks ettepaneku tegemine“ ja otsuse 33 „Tervise - ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu” kohta arvamuse andmine ”. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rain Laane juhatuse esimees Lisa: nõukogu 23.11.2018. a otsused nr 32 ja 33 Endla Tempel 6 208 433 [email protected] NÕUKOGU OTSUS 23. november 2018 nr 32 Tervise - ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks” kehtestamiseks ettepaneku tegemine Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 1 punkti 25 alusel juhatuse ettepanekul. Teha tervise- ja tööministrile ettepanek tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks” kehtestamiseks (eelnõu ja seletuskiri lisatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Riina Sikkut Eesti Haigekassa nõukogu esimees Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ (edaspidi määrus) kehtestaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel (redaktsiooni jõustumine 1. jaanuar 2019. a). Kiirabiteenuse efektiivsemaks muutmiseks otsustas Riigikogu alates 1. jaanuarist 2018. a anda kiirabi teenuse rahastamise kohustuse Eesti Haigekassale. Terviseametile jääb korralduslik ja järelevalve funktsioon. Kiirabi korralduse, järelevalve ja rahastamise lahutamine võimaldab Terviseametil keskenduda oma põhifunktsioonile. Kehtivad kiirabi osutamise halduslepingud on sõlmitud kiirabi osutaja ja Terviseameti vahel, kes on seni korraldanud, kui ka rahastanud kiirabi osutamist. Alates 2019. a tasutakse kiirabi eest täies ulatuses Eesti Haigekassa kaudu riigieelarves tervishoiuteenuste eest tasumiseks ette nähtud vahenditest. Selleks kehtestatakse määrus ning sõlmitakse haldusleping kiirabibrigaadi pidajate ning Eesti Haigekassa vahel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats ([email protected]) Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]) 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse esimeses peatükis kehtestatakse määruse üldsätted. Määruse § 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. Määrus kehtestaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel (redaktsiooni jõustumine 1. jaanuar 2019. a). Määruse § 1 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabi hind hõlmab kõiki kiirabi osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Määruse § 1 lõikes 3 kirjeldatakse, et meditsiinilise kaugkonsultatsiooni hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Määrus 2. peatükis kirjeldatakse kiirabi eest tasumise kord. Määruse § 2 kirjeldatakse, et haigekassa tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel. Määruse § 3 lõikes 1 kirjeldatakse, et kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva määruse kohaselt vormistatud kiirabiarve. Määruse § 3 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabiarvele märgitakse teenuse lõpetamise kuupäeval kehtinud hind või haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel kokku lepitud hind. Määruse § 4 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokkulepitud kiirabiarve tähistamise viisile; 2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud numereerimise korrale; 3) kiirabiarve väljastamise kuupäev. Määruse § 5 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud viimane käesoleva määruses nimetatud teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev. Määruse § 6 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse osutatud teenuste andmed järgmiselt: 1) kiirabiteenuse nimetus; 2) kiirabiteenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses; 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi ja kalendrikuid; 4) teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev. Määruse § 7 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed: 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti kiirabiteenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt käesolevast määrusest; 2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb kiirabi rahastamise lepingust; 3) kiirabiteenuse hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja hinna korrutamise tulemusena. Määruse § 8 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 22-28 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. Määruse § 8 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja järgmised andmed: 1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood; 2) kiirabibrigaadi pidaja nimi; 3) kiirabibrigaadi pidaja aadress; 4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed. Määrus 3. peatükis kirjeldatakse kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika. § 10. Metoodika rakendusala Määruse § 10 kirjeldatakse, et käesolevat metoodikat rakendatakse kiirabi hinna arvutamisel ja muutmisel. Määruse § 11 defineeritakse mõisted. a) Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel. Tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat kasutatakse ka eriarstiabi teenuste hindade kujundamisel. b) Ressursid on tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused. c) Kiirabiteenuse standardkulu on kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside kulu, seega tegelikel kuludel põhinev hind. Standardkulu mõistet kasutatakse ka eriarstiabis. d) Eksperthinnang on Eesti Kiirabi Liidu poolt antud põhjendatud hinnang. Vastavat hinnangut on kasutatud sõidukite amortisatsiooniaja leidmisel. Määruse § 12 kirjeldatakse aastase tööjõu kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta. Määruse § 12 lõikes 1 kirjeldatakse, et tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb: 1) brutopalgast; 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolitus- ja lähetuskulust; 4) tööriiete kulust; 5) teenuste kulust. Määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatakse, et brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja koosseisust lähtudes nõuete määrusest, tegelikust referentsasutuste koosseisust ning töötajate brutopalga kulust. Määruse § 12 lõikes 3 kirjeldatakse, et töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis; 3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis; 3) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis. Töötasude määratlemisel on lähtutud Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel 25. aprillil 2017. a sõlmitud kollektiivlepingust. Leping on sõlmitud eeldusel, et Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad alates 01.04.2018. a järgmised palgakomponendid: arsti puhul 11,35 eurot tunnis ja õe puhul 6,85 eurot tunnis ning Tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse EHK poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, millega kollektiivlepingu perioodil on tagatud eriarstiabis 2018.aastal tööjõukulude arvestamisel koefitsient 1,36 rakendamine. Kiirabitehnikute töötasu alammääraks on kollektiivlepinguga kehtestatud 5,82 eurot tunnis ja erakorralise meditsiini tehnikutel 6,17 eurot tunnis Sarnaselt eriarstiabile kehtestatakse õdedele, kiirabitehnikutele ja erakorralise meditsiini tehnikutele töötasu koefitsient. Töötasu koefitsiendid katavad nii ületundide, õppepuhkuse päevade ja haiguspäevade kulusid ning personali töötasude diferentseerimist. Määruse § 12 lõikes 4 kirjeldatakse, et koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja kooseisust lähtudes nõuete määrusest, tegelikust referentsasutuste koosseisust, koolitustundide miinimumnõuetest ning referentsasutuste tegelikust keskmisest koolitus- ja lähetustunni maksumusest. Määruse § 12 lõikes 5 kirjeldatakse, et tööriiete aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste keskmisest füüsiliste isikute arvust kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelikust tööriiete komplektide soetusmaksumustest ja kasutusajast. Määruse § 12 lõikes 6 kirjeldatakse, et teenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust, ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust lähtudes nõuete määrusest ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. Määruse § 13 lõikes kirjeldatakse, et ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. Määruse § 14 lõikes 1 kirjeldatakse, et sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) sõiduki kulumist/kasutusrendist; 2) sõiduki hooldusest; 3) sõiduki kindlustusmaksest; 4) kütuse kulust. Määruse § 14 lõikes 2 kirjeldatakse, et sõiduki aastase kulumi leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust, mis lähtub eksperthinnangust ja tegelikust kasutusaastate arvust. Määruse § 14 lõikes 3 kirjeldatakse, et sõiduki aastase hooldus, kindlustus ja kütuse kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide arvust ja referentsasutuste erinevate brigaadide tegelikust keskmisest aastasest kulust. Määruse § 15 kirjeldatakse, et sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate meditsiiniseadmete arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust ning nõuete määruse lisast 2. Määruse § 16 lõikes 1 kirjeldatakse, et ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) hoonete kulumist/rendist; 2) hoonete hoolduskuludest; 3 hoonete ülalpidamiskuludest; 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulust. Määruse § 16 lõikes 2 kirjeldatakse, et hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. Määruse § 16 lõikes 3 kirjeldatakse, et ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust. Määruse § 17 lõikes 1 kirjeldatakse, et tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulust; 2) administratsiooni kulust; 3) muudest tugiteenustest. Määruse § 17 lõikes 2 kirjeldatakse, et infotehnoloogia aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust. Määruse § 17 lõikes 3 kirjeldatakse, et administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. Määruse § 19 kirjeldatakse, et juhul kui referentsasutuste ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta on mitmekordselt erinev teiste referentsasutuste kulu ühe kiirabibrigaadi kohta, siis vastavaid andmeid haigekassa argumenteeritud otsusel ei arvestata. Haigekassa argumenteeritud otsus on sättesse sisse toodud, sest iga otsus andmeid mitte arvestada vajab individuaalset analüüsi, nt võib tekkida olukord, kus referentsasutuste ühe ressursi andmed ühe kiirabibrigaadi kohta, jagunevad kaheks ning tegemist on mitmekordse erinevusega. Sellisel juhul pole andmete mitte arvestamine võimalik. Määruse § 20 lõikes 1 kirjeldatakse, et teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks (kuu, päev, tund jne). Määruse § 20 lõikes 2 kirjeldatakse, et teenuse hind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele. Määruse § 21 lõikes kirjeldatakse, et standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabi teenuse osutaja, erialaühenduse või Eesti Haigekassa algatusel, kui on esitatud Eesti Haigekassa põhjendatud valikul vähemalt viie kiirabibrigaadi pidaja hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel Eesti Haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne. Haigekassa põhjendatud valik on sättesse sisse toodud, sest Eesti keskmine kiirabiteenuse hind peab kujunema erineva suuruse ja teeninduspiirkonnaga kiirabibrigaadi pidajate kuludest, samas on määruse tasemel seda keerukas defineerida. Määrus 4. peatükis kirjeldatakse kiirabi teenuse hind. Määruse § 22 lõikes 1 selgitatakse, et reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe reanimobiilibrigaadi kiirabibaasis või koduse ööpäevaringse valve ja kiirabi osutamise kulude katmiseks. Määruse § 22 lõikes 2 kehtestatakse nõuete määruse lisas 1 kirjeldatud ühe laste reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta. Tegemist on teenusega, mida osutavad Eestis 2 brigaadi. Tegemist on mitte operatiivteenistuses olevate brigaadidega. Laste reanimobiilibrigaadide peamine ülesanne on kriitiliselt haigete laste raviasutuste vaheline transport. Teenuse standardkulu on võrreldes 2018. aastaga langenud tulenevalt töötasu erinevast arvestusest (haigekassa lähtub kollektiivlepingus sätestatust). Vältimaks järske muudatusi kiirabipidajate tulubaasis on lastereanimobiili hind külmutatud 2018. aasta tasemel (982,28 eurot päevas). Hind külmutatakse seniks kuni standardkulu ehk kirjeldustel põhinev hind jõuab käesolevas määruses toodud hinna tasemeni. Teenuse standardkulu tõuseb igal aastal vastavalt kollektiivlepingus sätestatule. Määruse § 22 lõikes 3 selgitatakse, et teenus „Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne kodune valve (24 tundi)“ (kood 11201) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 22 lõikes 4 kehtestatakse ühe reanimobiili hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Määruse § 22 lõikes 5 kirjeldatakse, et lisabrigaadide „Lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11203), „Lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11204), „Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt tervise- ja tööministri x. detsembri 2018. a määruse nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ § 6 lõikele 8 (mille kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1. korral lisabrigaadid) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 22 lõikes 6 kirjeldatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11243), „Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks põhjendatud erakorralise loa kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetele 1-3 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajadusel kaheliikmelisi brigaade) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 22 lõikes 7 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11243) sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused).). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokkulepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 22 lõikes 8 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11203) ja „Lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11204), „Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund) (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11245) sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11243) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik. Määruse § 22 lõikes 9 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid (koodid 11204 ja 11245), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11203 või 11244), kuhu on arvestatud § 12 lõike 3 toodud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel. Määruse § 22 lõikes 10 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11204 ja 11245) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. Määruse § 23 lõikes 1 selgitatakse, et arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe arstibrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või koduse valve ja kiirabiteenuste osutamise kulude katmiseks. Määruse § 23 lõikes 2 kehtestatakse ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Määruse § 23 lõikes 3 kirjeldatakse, et lisabrigaadide „Lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11207), „Lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11210) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1. korral lisabrigaadid) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 23 lõikes 4 kirjeldatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11206), „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11210) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks põhjendatud erakorralise loa kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetele 1-3 (mille kohaselt mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajadusel kaheliikmelisi brigaade) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 23 lõikes 5 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Arstibrigaadi ööpäevaringne v valve (24 tundi)“ (kood 11205) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11206) sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokkulepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 23 lõikes 6 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11207) ja „Lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11210) sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11205) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11206) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik. Määruse § 23 lõikes 7 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid (koodid 11208 ja 11210), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11207 või 11209), kuhu on arvestatud § 12 lõike 3 toodud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel ning tegemist on ületunnitööga. Määruse § 23 lõikes 8 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11208 ja 11210) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. Määruse § 24 lõikes 1 selgitatakse, et õebrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe õebrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või kodus valve ja kiirabiteenuste osutamise kulude katmiseks. Määruse § 24 lõikes 2 kehtestatakse ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Määruse § 24 lõikes 3 kirjeldatakse, et lisabrigaadide „Lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11213), „Lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11216) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1. korral lisabrigaadid) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 24 lõikes 4 kirjeldatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11212), „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11216) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks põhjendatud erakorralise loa kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetele 1-3 (mille kohaselt mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajadusel kaheliikmelisi brigaade) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 24 lõikes 5 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Õebrigaadi ööpäevaringne v valve (24 tundi)“ (kood 11211) ja „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11212) sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokkulepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 24 lõikes 6 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11213) ja „Lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11216) sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Õebrigaadi ööpäevaringne v valve (24 tundi)“ (kood 11211) ja „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11212) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik. Määruse § 24 lõikes 7 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve teenuseid (koodid 11214 ja 11216), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust, kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11213 või 11215), kuhu on arvestatud § 12 lõike 3 toodud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel. Määruse § 24 lõikes 8 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11214 ja 11216) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund. Määruse § 25 lõikes 1 kehtestatakse täiendava kiirabiteenuse hind ühe ööpäeva või tunni kohta. Määruse § 25 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabiteenust „Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11217) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse olulise suurenemisega piirkonnas kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada haiglaeelset vältimatut abi ning parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne Iisaku brigaadi käivitamist teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid. 2017. aastal osutas Iisaku vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321 (32%) transporditi edasi haiglasse. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline osutama haiglaeelset vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi tööle rakendamine on toonud kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel perioodil muudetakse see vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks õebrigaadiks.1 Määruse § 25 lõikes 3 kirjeldatakse, et kiirabiteenust „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11218) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. Tegemist on kaheliikmelise anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud kiirabibrigaadiga, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade abi osutamisel raskes ja eluohtlikus seisundis patsiendile, kuid millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus.2 Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad (Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“), mille ülesanne on reageerida patsiendi elu ohustavale sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem sündmuskohale jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk sõidukiks ei ole tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on võimekus patsient haiglasse transportida.3 Statistika näitab, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud. Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad.4 Määruse § 25 lõikes 4 kirjeldatakse, et kiirabiteenust „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve (1 tund)“ (kood 11219) rakendatakse Tallinna Vanalinnas 92 päeva (1. juuni - 31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00-21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 (mille kohaselt täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad, mille mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna jalgratta juhtimise loa nõue on liiklusseaduse § 148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele isikule, omavad kõik isikud 1 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 2 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 3 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 4 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri alates 16. eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse rakendada näiteks mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema mootorratta juhtimise õigus jne.5 Määruse § 25 lõikes 5 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11217) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 25 lõikes 6 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11218) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 25 lõikes 7 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve (1 tund)“ (kood 11219) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul. Määruse § 26 lõikes 1 kehtestatakse kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad transporditeenused. Teenuste hindade arvutamisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti lennutranspordi teenuste hinnakirjast, AS Kihnu Veeteede tellitavate praamide hinnakirjast (osa Terviseametiga sõlmitud koostöölepingust) ja tavapraamide ja muude veesõidukite puhul 2018. aasta kulude statistikast. 5 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri Määruse § 26 lõikes 2 kirjeldatakse, et teenuseid „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja „Vedu lennukiga – 1 tund“ (kood 11221) rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel haigekassaga sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Juhul kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta. Ravimeeskonna kiire transportimine saarele on vajalik näiteks masskannatanute korral või hädaolukorras. Määruse § 26 lõikes 3 kirjeldatakse, et teenused „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja „Vedu lennukiga – 1 tund“ (kood 11221) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule. Määruse § 26 lõikes 4 kirjeldatakse, et koodidega 11222-11235 (tellitud praamid) tähistatud teenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Juhul kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt ainult ühe isiku kohta. Määruse § 26 lõikes 5 kirjeldatakse, et teenuseid „Vedu parvlaevaga - 1 tund“ (kood 11237) ja „Vedu muu veesõidukiga - 1 km“11238 tähistatud teenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Juhul, kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite/sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta. Määruse § 27 lõikes 1 kehtestataks täiendavalt tasustatavad koolitused. Tegemist on kiirabitehniku ja kiirabibrigaadi juhi väljaõppe kursusega. Vastavatele koolitustele on viidatud nõuete määruse § 3 lõigetes 4 ja 6. Nõuete määruses on toodud, et iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi) kolmandaks liikmeks võib olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning kellel on sellekohane tunnistus. Õebrigaadi juht peab nõuete määruse kohaselt olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse õde või õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üheaastane töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema sellekohane tunnistus. Täiendavalt on teiste teenuste hinda arvestatud iga-aastased koolitustunnid vastavalt õigusaktidele. Määrus 5. peatükis kirjeldatakse meremeeste ööpäevaringne kaugkonsultatsioon ning esmase abi brigaadi ja telemeditsiini hind Esmase abi brigaad on püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise meditsiinialase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu või tema asemel juhib brigaadi tegevust sündmuskohal asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt loetakse püsiasustusega väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut, Manijat, Naissaart, Osmussaart, Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit, mistõttu võib esmase abi brigaadi käivitada vaid nendel saartel.6 Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi – esmase abi brigaad. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on läbinud erakorralise meditsiini alase väljaõppe ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka vajalikud tarvikud ja aparatuur (nt AED-aparaat äkksurmast elustamiseks). Samas ei ole nende isikute puhul tegemist tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehnikuga), kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks, et arstil oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv aparatuur ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna reaalajas. Seega saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse transportimise vajaduse. Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige õebrigaade), kes osutavad kiirabi raskes või eluohtlikus seisundis patsiendile. Tegemist on olulise rolliga, näiteks tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh saartel asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja 74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi transport haiglasse. 7 Väikesaarte projekti eesmärk on tagada abi andmise võimekus suurema elanike arvuga saartel, mis on populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel haiglat ei ole, on patsienti võimalik transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda tähendab kulukat eritransporti veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi lahendus kõige optimaalsem.8 Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi vajavate sündmuste arv väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal asuv õebrigaadi juht ning sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema.9 Meretöö seaduse § 32 lõike 8 kohaselt kehtestab Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna valdkonna eest vastutav minister määrusega Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul. Tegemist on sama ressursiga, mida kasutatakse telemeditsiinilise teenuse puhul, kuid kõned suunatakse esmalt dispetšerile, kes suunab kõne edasi telemeditsiini arstile. Telemeditsiini arst konsulteerib kapteni või vanem tüürimehega, kes on saanud väljaõppe vastavalt rahvusvahelisele merekonventsioonile. Vastavalt õigusaktidele peavad laevadel olema tagatud ka teatud ravimid. Määruse § 28 lõikes 1 kehtestatakse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni ning esmase abi brigaadi ja telemeditsiinilise teenuse hind kalendrikuu kohta. 6 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 7 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 8 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri 9 Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri Määruse § 28 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabiteenus „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja telemeditsiiniline teenus (1 kuu)“ (kood 11241) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 (mille kohaselt esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7 alusel antud luba, mis peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. Loale tuleb märkida esmase abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Määruse § 28 lõikes 3 kirjeldatakse, et kiirabiteenus „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja telemeditsiiniline teenus (1 kuu)“ (kood 11241) sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel kaheliikmelise või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid (sh erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu) ja Tallinna kiirabibrigaadide arstliku nõustamise kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi. Määrusesse lisatakse järgmised lisad: a) Lisa 1. Kulude jaotus b) Lisa 2. Eelarve täitmise aruanne 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Tänane kiirabi rahastamise kord asendatakse uue regulatsiooniga, milles lepitakse kokku kiirabibrigaadi pidajatele makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind nii, et teenus oleks paremini seostatav teiste tervishoiuteenustega. Selleks tekib haigekassa nõukogul õigus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek kehtestada kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind. Kiirabi jääb jätkuvalt tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele isikutele, sh ka välismaalastele. Eesti elanikest on ravikindlustusega hõlmatud ligikaudu 94% (1. jaanuari 2017. a seisuga Eesti elanike arv 1 315 635 ning 31. märtsi 2017. a seisuga kindlustatud isikuid 1 238 052). Kiirabi väljakutseid oli Häirekeskuse andmetel 2016. aastal 294 787, mis moodustavad ligikaudu 22% Eesti elanikkonnast, sealjuures on hõlmatud ka juba kindlustatud isikud. Muudatusega kaasneb positiivne mõju, sest ühisest allikast rahastamine võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt ning seeläbi paraneb ka esmatasandi, eriarstiabi ja kiirabi integreeritus, mis omakorda võimaldab tagada patsiendile reaalselt vajalik abi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisega seotud lisakulu on 4,8 miljonit eurot. Lisakulu leidmisel on võrreldud 2018. aasta eeldatavat kiirabi eelarve täitmist, millele on lisatud 2018. aastal Terviseameti poolt tasustatavate projektide kulu (jalgrattapatrull, kiirabi konverents, simulatsioonõppus) 2019. aasta eeldatavate kuludega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kiirabi Liidule ning Eesti Haigekassale. Tervise- ja tööministri …detsembri 2018.a määruse nr… „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ lisa 1 Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta ja nende brigaadide kohta, mille kohta esitatakse kuluandmed järgnevatel lehtedel Brigaadide Kilometraaž Väljakutsete arv kokku arv kokku Arstibrigaad Õebrigaad Reanimobiil Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad Arstliku toetusbrigaad Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaad Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto Välijuht Esmase abi brigaad Telemeditsiiniline teenus Kokku Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta arvestades normtunde ja tabelis 1 toodud brigaadide arvu Keskmine täiskohale taandatud ametikohtade Erakorralise arv ühe Täiskohale taandatud ametikohtade Õde- meditsiini Brigaadide brigaadiliikme arv brigaadi tüübi kohta Arst brigaadijuht Õde tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane Välijuht Kokku arv kohta Arstibrigaad Õebrigaad Reanimobiil Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad Arstliku toetusbrigaad Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaad Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto Välijuht Esmase abi brigaad Telemeditsiiniline teenus Täiskohale taandatud ametikohtade arv kokku Füüsiliste isikute arv Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta jättes välja eraldi haigekassa poolt tasustatavate väljaõppe koolitustega seotud tunnid (240 tundi ja 400 tundi) ja kulud Keskmin e arst, Keskmine Erakorralise õde, EM tehnik, Õde - meditsiini Kokk üliõpilan kiirabitehni Arst brigaadijuht Õde tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane Välijuht u e k Koolitustundide arv kokku (h) - treening/praktika Koolituskulud kokku (EUR km-ga)- treening/praktika Koolitustundide arv kokku (h) - teooria Koolituskulud kokku (EUR km-ga) - teooria Muud koolitusega seotud kulud kokku - transport, ööbimine, päevarahad (EUR km-ga) Täiskohale taandatud ametikohad Keskmine koolitustundide arv ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta Keskmine koolitustunni makumus ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta Lähetustundide arv (h) Lähetuskulud kokku (EUR km-ga) - lähetus Muud lähetusega seotud kulud kokku - transport, ööbimine, päevarahad (EUR km-ga) Keskmine lähetustundide arv ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta Keskmine lähtustunni makumus ühe täiskohale taandatud ametikoha kohta Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta Tervisekontrolli maksumus töötaja kohta (EUR) Füsiliste isikute arv Tervisekontrolli läbimise tihedus (kord mitme aasta jooksul) Tervisekontrolli aastane kulu kokku (EUR) Õnnetusjuhtumi kindlustuse aastane kulu kokku (EUR km-ga) Vastutuskindlustuse aastane kulu kokku (EUR km-ga) Vaktsineerimise aastne kulu kokku (EUR) Kulu kokku Täiskohale taandatud ametikohtade arv kokku Kuluühe täikoahle taandatud ametikoha kohta Esitada viimase ostu andmed Füüsiliste isikute arv Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv isiku kohta -suvi Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv isiku kohta -talv Ühe komlekti maksumus (EUR km-ga) - suvi Ühe komlekti maksumus (EUR km-ga) - talv Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades paralleelselt kasutatavate komplektide arvu isiku kohta) - suvi Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades paralleelselt kasutatavate komplektide arvu isiku kohta) - talv Aastane kulu kokku Täiskohale taandatud ametikohad Kulu täiskohale taandatud ametikoha kohta Kulud esitada eelneva kalendriaasta kohta Vähendatud Täiendava koosseisuga Laste jaoks vähendatud õebrigaadi, Arsti- ja kohandatud Arstlik koosseisuga mille õebridaad Reanimobiil reanimobiilibrigaad toetusbrigaad õebrigaad varustuseks Välijuht Kokku on muu sõiduk kui kiirabiauto Kasutatud ravimite kulu sh hapnikuballoonide rent ja gaasi kulu (EUR km-ga) v.a varu Kasutatud ühekordsete tavikute kulu (EUR km-ga) v.a varu Majandusmaterjali kulu (EUR km-ga) Kulu kokku Brigaadide arv Kulu brigadi kohta Esitada viimane ostu informatsioon Juhul kui tegemist on ühekordse (või korduvkasutatavas tarvikuga, mille kulu kajastub lehel "TarvikudRavimid"), kulu allolevas tabelis mitte kajastada Lisada kommentaar juhul kui seadmed/inventar on sõiduki hinnas, ühekordne või sisaldub mõne teise seadme/inventari kulus Arsti- ja õebrigaad Ühikute Ühiku Aastane Tegelik Aastane Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar kulu autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad) 1. Seadmed patsiendi transportimiseks 1.1. Põhikanderaam 1.1.1. Lisakanderaam 1.2. Kühvelraam 1.3. Kandelina 1.4. Kandetool 2. Seadmed immobiliseerimiseks 2.1. Vaakummadrats 2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks 2.3. Kaelalahas 2.4. Lühike seljalahas 3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks 3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem 3.2. Transporditav hapnik 3.3. Kott transporditavale hapnikule 3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott) 3.5. Näomask hapniku manustamiseks – tavaline+ laste – koos hapnikureservuaariga+laste 3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks 3.7. Elektriline aspiratsioonivahend 3.8. PEEP klapp 4. Diagnostikaseadmed 4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja 4.2. Pulssoksümeeter 4.3. Termomeeter 4.3.1. Kõrvatermomeeter 4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap 4.4. EKG aparaat 4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.) 4.5. Glükomeeter 5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks 5.1. Venoosne žgutt 5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks 5.3. Automaatsüstal (perfuusor) 5.3.1. Süstlapump 5.4. Luutrell* 5.4.1 Luunõelad 5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk. 5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi) 5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi) 6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks 6.1. Kardiomonitor-defibrillaator 6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator 6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator 6.5. Larüngoskoop koos keeltega 6.6. Magill’i klemmid 6.7.Arteriaalsed žgutid 7. Sidumis- ja põetusvahendid 7.1. Tekid 7.2. Termolinad 8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid 8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele 8.2. Kott/kohver ravimitele 8.3. Taskulamp 8.4. Teravate esemete konteiner 8.5. Kuuldetorud 8.6. Diagnostiline valgusallikas 8.7.Käärid 8.8.Klemm 8.9.Kaitsekiivrid Pealamp 8.10.Raamiga kaitseprillid 8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks 8.12. Traumakott 9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid 9.1.Ohumärgid 9.2.Tulekustuti (6 kg) 9.3.Pipragaas 9.4.Turvavöö lõikur 9.5.Klaasipurustushaamer või -nael 10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta Arstliku toetusbrigaadil lisaks: Lucas südamemassaazi aparaat* Hingamisaparaat* Vaagnafiksaator* Kriketüreotoomia kmpl* C-PAP maskid* Videolarüngoskoop* Vingugaasi CO andur HD monitor Bužii Kokku Reanimobiil -eraldi välja tuua laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad sisutus Ühikute Ühiku Aastane Tegelik Aastane Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar kulu autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad) 1. Seadmed patsiendi transportimiseks 1.1. Põhikanderaam 1.1.1. Lisakanderaam 1.2. Kühvelraam 1.3. Kandelina 1.4. Kandetool 2. Seadmed immobiliseerimiseks 2.1. Vaakummadrats 2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks 2.3. Kaelalahas 2.4. Lühike seljalahas 3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks 3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem 3.2. Transporditav hapnik 3.3. Kott transporditavale hapnikule 3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott) 3.5. Näomask hapniku manustamiseks – tavaline+ laste – koos hapnikureservuaariga+laste 3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks 3.7. Elektriline aspiratsioonivahend 3.8. PEEP klapp 4. Diagnostikaseadmed 4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja 4.2. Pulssoksümeeter 4.3. Termomeeter 4.3.1. Kõrvatermomeeter 4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap 4.4. EKG aparaat 4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.) 4.5. Glükomeeter 5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks 5.1. Venoosne žgutt 5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks 5.3. Automaatsüstal (perfuusor) 5.3.1. Süstlapump 5.4. Luutrell* 5.4.1 Luunõelad 5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk. 5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi) 5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi) 6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks 6.1. Kardiomonitor-defibrillaator 6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator 6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator 6.5. Larüngoskoop koos keeltega 6.6. Magill’i klemmid 6.7.Arteriaalsed žgutid 7. Sidumis- ja põetusvahendid 7.1. Tekid 7.2. Termolinad 8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid 8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele 8.2. Kott/kohver ravimitele 8.3. Taskulamp 8.4. Teravate esemete konteiner 8.5. Kuuldetorud 8.6. Diagnostiline valgusallikas 8.7.Käärid 8.8.Klemm 8.9.Kaitsekiivrid Pealamp 8.10.Raamiga kaitseprillid 8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks 8.12. Traumakott 9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid 9.1.Ohumärgid 9.2.Tulekustuti (6 kg) 9.3.Pipragaas 9.4.Turvavöö lõikur 9.5.Klaasipurustushaamer või -nael 10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta Arstliku toetusbrigaadil lisaks: Lucas südamemassaazi aparaat* Hingamisaparaat* Vaagnafiksaator* Kriketüreotoomia kmpl* C-PAP maskid* Videolarüngoskoop* Vingugaasi CO andur HD monitor Bužii Kokku Arstliku toetusbrigaad Ühikute Ühiku Aastane Tegelik Aastane Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar kulu autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad) 1. Seadmed patsiendi transportimiseks 1.1. Põhikanderaam 1.1.1. Lisakanderaam 1.2. Kühvelraam 1.3. Kandelina 1.4. Kandetool 2. Seadmed immobiliseerimiseks 2.1. Vaakummadrats 2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks 2.3. Kaelalahas 2.4. Lühike seljalahas 3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks 3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem 3.2. Transporditav hapnik 3.3. Kott transporditavale hapnikule 3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott) 3.5. Näomask hapniku manustamiseks – tavaline+ laste – koos hapnikureservuaariga+laste 3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks 3.7. Elektriline aspiratsioonivahend 3.8. PEEP klapp 4. Diagnostikaseadmed 4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja 4.2. Pulssoksümeeter 4.3. Termomeeter 4.3.1. Kõrvatermomeeter 4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap 4.4. EKG aparaat 4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.) 4.5. Glükomeeter 5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks 5.1. Venoosne žgutt 5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks 5.3. Automaatsüstal (perfuusor) 5.3.1. Süstlapump 5.4. Luutrell* 5.4.1 Luunõelad 5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk. 5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi) 5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi) 6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks 6.1. Kardiomonitor-defibrillaator 6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator 6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator 6.5. Larüngoskoop koos keeltega 6.6. Magill’i klemmid 6.7.Arteriaalsed žgutid 7. Sidumis- ja põetusvahendid 7.1. Tekid 7.2. Termolinad 8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid 8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele 8.2. Kott/kohver ravimitele 8.3. Taskulamp 8.4. Teravate esemete konteiner 8.5. Kuuldetorud 8.6. Diagnostiline valgusallikas 8.7.Käärid 8.8.Klemm 8.9.Kaitsekiivrid Pealamp 8.10.Raamiga kaitseprillid 8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks 8.12. Traumakott 9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid 9.1.Ohumärgid 9.2.Tulekustuti (6 kg) 9.3.Pipragaas 9.4.Turvavöö lõikur 9.5.Klaasipurustushaamer või -nael 10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta Arstliku toetusbrigaadil lisaks: Lucas südamemassaazi aparaat* Hingamisaparaat* Vaagnafiksaator* Kriketüreotoomia kmpl* C-PAP maskid* Videolarüngoskoop* Vingugaasi CO andur HD monitor Bužii Kokku Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto Ühikute Ühiku Aastane Tegelik Aastane Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar kulu autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad) 1. Seadmed patsiendi transportimiseks 1.1. Põhikanderaam 1.1.1. Lisakanderaam 1.2. Kühvelraam 1.3. Kandelina 1.4. Kandetool 2. Seadmed immobiliseerimiseks 2.1. Vaakummadrats 2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks 2.3. Kaelalahas 2.4. Lühike seljalahas 3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks 3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem 3.2. Transporditav hapnik 3.3. Kott transporditavale hapnikule 3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks (hingamiskott) 3.5. Näomask hapniku manustamiseks – tavaline+ laste – koos hapnikureservuaariga+laste 3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks 3.7. Elektriline aspiratsioonivahend 3.8. PEEP klapp 4. Diagnostikaseadmed 4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja 4.2. Pulssoksümeeter 4.3. Termomeeter 4.3.1. Kõrvatermomeeter 4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap 4.4. EKG aparaat 4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.) 4.5. Glükomeeter 5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks 5.1. Venoosne žgutt 5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks 5.3. Automaatsüstal (perfuusor) 5.3.1. Süstlapump 5.4. Luutrell* 5.4.1 Luunõelad 5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk. 5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi) 5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi) 6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks 6.1. Kardiomonitor-defibrillaator 6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator 6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator 6.5. Larüngoskoop koos keeltega 6.6. Magill’i klemmid 6.7.Arteriaalsed žgutid 7. Sidumis- ja põetusvahendid 7.1. Tekid 7.2. Termolinad 8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid 8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele 8.2. Kott/kohver ravimitele 8.3. Taskulamp 8.4. Teravate esemete konteiner 8.5. Kuuldetorud 8.6. Diagnostiline valgusallikas 8.7.Käärid 8.8.Klemm 8.9.Kaitsekiivrid Pealamp 8.10.Raamiga kaitseprillid 8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks 8.12. Traumakott 9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid 9.1.Ohumärgid 9.2.Tulekustuti (6 kg) 9.3.Pipragaas 9.4.Turvavöö lõikur 9.5.Klaasipurustushaamer või -nael 10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi kohta Arstliku toetusbrigaadil lisaks: Lucas südamemassaazi aparaat* Hingamisaparaat* Vaagnafiksaator* Kriketüreotoomia kmpl* C-PAP maskid* Videolarüngoskoop* Vingugaasi CO andur HD monitor Bužii Kokku Esitada viimane ostu informatsioon Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, Laste jaoks Õe- ja Arstliku mille Reanimobiil kohandatud Välijuht arstibrigaad toetusbrigaad varustuseks reanimobiilibrigaad on muu sõiduk kui kiirabiauto Kulum/aastane kasutusrent (arvestades 5 aastast kasutusaega) km-ga kokku Aastane hoolduskulu km-ga kokku Aastane hoolduskulu km-ga kokku Aastane kütusekulu km-ga kokku Kulu kokku Brigaadie arv Kulu brigaadi kohta Kilometraaž Väljasõitude arv Kontroll: kütusekulu km kohta Kontroll: kütusekulu väljasõidu kohta Esitada baasides suuruse kohta inforamtsioon Juhul kui ei ole võimalik esitada informatsiooni kõikide baaside kohta, estada andmed väehdnatud mahus, sellisel juhul palume välja tuua seotud brigaadide arv. Ruutmeetrite arv Kulum kokku Hoolduskulu kokku Ülalpidamiskulu kokku Kulu kokku Kulu ruutmeetri kohta Kuluga seotud brigaadide arv Kulu brigaadi kohta Esitada baasides oleva sisusutse (mööbel, olemtehnika) kohta inforamtsioon Juhul kui ei ole võimalik esitada inforatsiooni kõikide baaside kohta, estada andmed väehdnatud mahus, sellisel juhul palume välja tuua seotud brigaadide arv Soetusmaksumus ühiku Tegelik kastusaeg Ühikute arv Ühikute arv kohta km-g (EUR) (aastates) Aastane kulu Lisada ridu Kuluga seotud brigaadide arv Kulu brigaadi kohta Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta Kontrollida, et esitatud kulud ei sisalduks teistel lehteldel nt "Sõiduki sisustus" (sõidkite hooldajad tuuakse lejele "Admin"), "IT" (IT spetsilistidega seotud kulu tuuakse lehele "IT") jne Kontrollida, et esitatud kulud ei sisalda koolituskeksuse või muude haigekassa poolt ostetava teenuse väliseid kulusid Muud Muud koolituse lähetuseg ga seotud a seotud kulud kulud kokku - kokku - transport transport , , Koolituskul ööbimine ööbimine Täiskohale Aastane ud kokku - , , taandatud brutotöötasu koos Koolitustundi koolitus päevarah Lähetustundide Lähetuskulud kokku - päevarah Tugipersonal ametikohad maksudega de arv kokku (EUR) ad (EUR) arv (h) lähetus (km-ga EUR) ad (EUR) Nõukogu Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhiabi Personalispetsialist Pearaamatupidaja Raamatupidaja Side-ja navigatsioonivahendite hooldustööd Dispetsher Vanemõde meditsiiniaparatuuri ja kvaliteedi alal Vanemõde ravimite ja tarvikute alal Tartu baasivanem (täiendavalt töökeskkonnaspetsialist) täiendavad baasivanemate ülesanded Statistik Koolitusjuht Koolitukeskuse koordinaator Koolituskeskuse sekretär Majandusõde Garaazi juhataja Tehnikateenistuse juht Koristaja Majahoidja Kokku Kulu Kommentaar Perosnalikulud kokku Koolitus ja lähetuskulud kokku Bürookulu Personaliteenused Esindus- ja vastuvõtukulud Vajadusel lisada/kustutada ridu Kulu kokku Brigaadide arv Kulu brigaadi kohta Esitada eelneva aasta andmed. Kontrollida, et IT spetsilistide kulud ei sislduks lehel "Admin" Siia kanda ka IT spetsialistid ja tugiteenuste IT kulu Eraldi välja tuua esmase abi brigaadide ja telemeditsiinilise teenusega seotud IT kulud Soetusmaksumus Tegelik ühiku kohta km-g kastusaeg Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Ühikute arv (EUR) (aastates) Aastane kulu Autoarvuti- komplekt Baasijaam Käsijaam Autojaam Sidevahend (mobiiltelefon) iPad iPadi kott Terminalide halduskulud Terminalide remont ja hooldus Mobiiltelefonide kõne/paketi kulu Mobiil ID Andmeside (internet) ja lauatelefon Rakendustarkvarade hooldus ja lepingutasud Muud IT kulud (turvalisuse sertifikaadid, serveri hooldus, tulemüürid) IT spetsialist Arvutid Sideinventari tarvikud IT riistvara ja tarvikud (v.a arvutid) Videokonverents Lokaalne analüüsimoodul Autoarvutite printerid Võrguseadmete väljavahetamine Garmini GPS seade + regio kaart Pardakaamera Kokku Brigaadide arv Keskmine kulu brigaadi kohta Esitada eelneva kalendriaasta kulu kokku Välja arvatud tugiteenuste IT kulu (lehel "IT") ja bürookulu (lehel "Admin") Kulu kokku koos km-ga Pesupesemine Jäätmekäitlus (biojäätmed) Sterilisatsioon Tööriiete parandamine Vajadusel lisada/kustutada ridu Kulu kokku Brigaadide arv Kulu brigaadi kohta Tervise- ja tööministri …detsembri 2018.a määruse nr… „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ lisa 2 Tekkepõhised kulud (sh Kulu nimetus käibemaks) Töötajate töötasud, töövõimetushüvitis ja personalikuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kiirabiarstid Kiirabiõed Kiirabitehnikud Erakorralise meditsiini tehnikud Töövõimetushüvitis Töötajate tervishoiuteenused Töötajate kindlustus Lähetuskulud (v.a administratsioon) Koolituskulud (v.a administratsioon) Eri- ja vormiriietuse soetamine Ühekordsed meditsiini- ja hügieenitarbed Ravimid Üle aastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsioon Meditsiiniline inventar Mittemeditsiiniline inventar Sõidukite ülalpidamiskulud Kütus Jooksev remont, tehnohooldus ja -ülevaatus Sõidukite kindlustusmaksed Sõiduautode kasutusrent Sõidukite amortisatsioon Hoonete, ruumide amortisatsioon Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete amortisatsioon Immateriaalse põhivara amortisatsioon Administreerimiskulud Admin- ja abipersonali töötasud, töövõimetushüvitis ja personalikuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed EELNÕU . detsember 2018 Tervise – ja tööministri ….määrus nr „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ning meretöö seaduse § 32 lõike 8 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind. (2) Kiirabi hind hõlmab kõiki kiirabi osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. (3) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. 2. peatükk KIIRABI EEST TASUMISE KORD § 2. Kiirabi eest tasumise kord Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel. § 3. Kiirabiarve vormistamine (1) Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva määruse kohaselt vormistatud kiirabiarve. (2) Kiirabiarvele märgitakse teenuse lõpetamise kuupäeval kehtinud hind või haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel kokku lepitud hind. § 4. Kiirabiarve üldandmed Kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kokkulepitud kiirabiarve tähistamise viisile; 2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud numereerimise korrale; 3) kiirabiarve väljastamise kuupäev. § 5. Kiirabiarve lõpetamise andmed Kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud viimane käesoleva määruses nimetatud teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev. § 6. Kiirabi osutamise andmed Kiirabiarvele kantakse osutatud teenuste andmed järgmiselt: 1) kiirabiteenuse nimetus; 2) kiirabiteenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses; 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi ja kalendrikuid; 4) teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev. § 7. Tasumise andmed Kiirabiarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed: 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti kiirabiteenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt käesolevast määrusest; 2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb kiirabi rahastamise lepingust; 3) kiirabiteenuse hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja hinna korrutamise tulemusena. § 8. Kiirabiarve kogusumma Kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 22-28 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. § 9. Kiirabibrigaadi pidaja andmed Kiirabiarvele kantakse arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja järgmised andmed: 1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood; 2) kiirabibrigaadi pidaja nimi; 3) kiirabibrigaadi pidaja aadress; 4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed. 3. peatükk KIIRABIBRIGAADI PIDAJALE MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA § 10. Metoodika rakendusala Käesolevat metoodikat rakendatakse kiirabi hinna arvutamisel ja muutmisel. § 11. Mõisted Mõisted käesoleva jao tähenduses: 1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel; 2) ressursid on tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused; 3) kiirabiteenuse standardkulu on kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside kulu; 4) eksperthinnang on Eesti Kiirabi Liidu poolt antud põhjendatud hinnang. § 12. Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) brutopalgast; 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolitus- ja lähetuskulust; 4) tööriiete kulust; 5) teenuste kulust. (2) Brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja koosseisust lähtudes tervise- ja tööministri x. detsembri 2018. a määruse nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi nõuete määrus), tegelikust referentsasutuste koosseisust ning töötajate brutopalga kulust. (3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis; 3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis; 3) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis. (4) Koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja koosseisust lähtudes nõuete määrusest, tegelikust referentsasutuste koosseisust, koolitustundide miinimumnõuetest ning referentsasutuste tegelikust keskmisest koolitus- ja lähetustunni maksumusest. (5) Tööriiete aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste keskmisest füüsiliste isikute arvust kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelikust tööriiete komplektide soetusmaksumustest ja kasutusajast. (6) Teenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust, ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust lähtudes nõuete määrusest ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. § 13. Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. § 14. Sõiduki aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) sõiduki kulumist/kasutusrendist; 2) sõiduki hooldusest; 3) sõiduki kindlustusmaksest; 4) kütuse kulust. (2) Sõiduki aastase kulumi leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust, mis lähtub eksperthinnangust ja tegelikust kasutusaastate arvust. (3) Sõiduki aastase hoolduse, kindlustuse ja kütuse aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide arvust ja referentsasutuste erinevate brigaadide tegelikust keskmisest aastasest kulust. § 15. Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate meditsiiniseadmete arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust ning nõuete määruse lisast 2. § 16. Ruumide aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) hoonete kulumist/rendist; 2) hoonete hoolduskuludest; 3 hoonete ülalpidamiskuludest; 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulust. (2) Hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. (3) Ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust. § 17. Tugiteenuste aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta (1) Tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb: 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulust; 2) administratsiooni kulust; 3) muudest tugiteenustest. (2) Infotehnoloogia aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust. (3) Administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust. § 19. Ressursside kulu arvestamise erisus Juhul kui referentsasutuste ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta on mitmekordselt erinev teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, siis vastavaid andmeid haigekassa argumenteeritud otsusel ei arvestata. § 20. Teenuse standardkulu ja hinna arvutamine (1) Teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks (kuu, päev, tund jne). (2) Teenuse hind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele. § 21. Ettepaneku tegemine hinna arvutamiseks ja muutmiseks Käesoleva määruse sätestatud standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabi teenuse osutaja, erialaühenduse või Eesti Haigekassa algatusel, kui on esitatud Eesti Haigekassa põhjendatud valikul vähemalt viie kiirabibrigaadi pidaja hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või kokkuleppel Eesti Haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise aruanne. 4. peatükk KIIRABI HIND § 22. Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (1) Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe reanimobiilibrigaadi kiirabibaasis või koduse ööpäevaringse valve ja kiirabi osutamise kulude katmiseks. (2) Nõuete määruse lisas 1 kirjeldatud ühe laste reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine: Kiirabiteenus Kood Hind eurodes Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne kodune 11201 982,28 valve (24 tundi) (3) Koodiga 11201 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu). (4) Ühe reanimobiili hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine: Kiirabiteenus Kood Hind eurodes Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11202 1 593,87 Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve 11243 1 241,46 (24 tundi) Lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund) 11203 85,69 Lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund) 11204 17,96 Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund) 11244 63,22 Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 11245 13,71 tund) (5) Koodidega 11203,11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi hädaolukorra määrus) § 4 lõikele 1 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (6) Koodidega 11243, 11244 ja 11245 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigetele 1-3 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (7) Koodiga 11202 ja 11243 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu). (8) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud kiirabiteenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11204 ja 11245 tähistatud kiirabiteenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11203 või 11244 tähistatud kiirabiteenuseid. (10) Koodiga 11204 ja 11245 tähistatud teenuste maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni on üks tund. § 23. Arstibrigaadi ööpäevaringne valve (1) Arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe arstibrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või koduse valve ja kiirabiteenuste osutamise kulude katmiseks. (2) Ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine: Kiirabiteenus Kood Hind eurodes Arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11205 1 557,14 Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 11206 1 204,73 tundi) Lisa arstibrigaadi valve (1 tund) 11207 85,76 Lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund) 11208 18,04 Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi valve (1 tund) 11209 63,29 Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund) 11210 13,79 (3) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõikele 1 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (4) Koodidega 11206, 11209 ja 11210 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigetele 1-3 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (5) Koodiga 11205 ja 11206 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu). (6) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud kiirabiteenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11208 ja 11210 tähistatud kiirabiteenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11207 või 11209 tähistatud kiirabiteenuseid. (8) Koodiga 11208 ja 11210 tähistatud teenuste maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni on üks tund. § 24. Õebrigaadi ööpäevaringne valve (1) Õebrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe õebrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või kodus valve ja kiirabiteenuste osutamise kulude katmiseks. (2) Ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine: Kiirabiteenus Kood Hind eurodes Õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11211 1 258,43 Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11212 906,03 Lisa õebrigaadi valve (1 tund) 11213 66,04 Lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund) 11214 14,31 Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi valve (1 tund) 11215 43,57 Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund) 11216 10,05 (3) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõikele 1 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (4) Koodidega 11212, 11215 ja 11216 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõigetele 1-3 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (5) Koodidega 11211 ja 11212 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu). (6) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud kiirabiteenused sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koodidega 11214 ja 11216 tähistatud kiirabiteenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse koodidega 11213 või 11215 tähistatud kiirabiteenuseid. (8) Koodiga 11214 ja 11216 tähistatud teenuste maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni on üks tund. § 25. Täiendavad kiirabiteenused (1) Täiendava kiirabiteenuse hind ühe kuu, ööpäeva või tunni kohta järgmised: Kiirabiteenus Kood Hind eurodes Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve 11217 906,03 (24 tundi) Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11218 1 183,66 Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu 11219 33,12 sõiduk kui kiirabiauto, valve (1 tund) (2) Koodiga 11217 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7. (3) Koodiga 11218 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7. (4) Koodiga 11219 tähistatud teenust rakendatakse Tallinna Vanalinnas 92 päeva (1. juuni - 31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00-21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (5) Koodiga 11217 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu). (6) Koodiga 11218 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh arsti ja kiirabitehniku tööjõukulu) (7) Koodiga 11219 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu). § 26. Kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad transporditeenused (1) Kiirabiteenuse osutamiseks vajaliku veoteenuse hind on järgmine: Teenus Kood Hind eurodes Vedu helikopteriga – 1 tund 11220 3177,00 Vedu lennukiga – 1 tund 11221 1069,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu-Munalaid) 11222 660,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Munalaid-Manilaid) 11223 215,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu-Pärnu) 11224 2255,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Sviby-Rohuküla) 11225 660,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Laaksaare- Piirissaare) 11226 60,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kelnase- Leppneeme) 11227 303,00 Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn-Aegna) 11228 341,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu-Munalaid) 11229 990,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Munalaid-Manilaid) 11230 320,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu-Pärnu) 11231 3377,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Sviby-Rohuküla) 11232 990,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Laaksaare- Piirissaare) 11233 770,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kelnase- Leppneeme) 11234 456,00 Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Tallinn-Aegna) 11235 506,00 Vedu parvlaevaga - 1 tund 11237 27,16 Vedu muu veesõidukiga - 1 km 11238 15,45 (2) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenuse hinda rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel haigekassaga sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Juhul kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta. (3) Koodiga 11220 ja 11221 tähistatud veoteenused (helikopter ja lennuk) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule. (4) Koodidega 11222-11235 tähistatud teenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Juhul kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt ainult ühe isiku kohta. (5) Koodidega 11237 ja 11238 tähistatud teenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Juhul, kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite/sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta. § 27. Täiendavalt tasustatavad koolitused Täiendavalt tasustatavad koolitused on järgmised: Kiirabiteenus Kood Hind eurodes Kiirabibrigaadi juhi väljaõppe kursus õdedele (240 tundi) 11239 1060,00 Kiirabitehniku väljaõppe kursus (400 tundi) 11240 1450,00 5. peatükk § 28. Meremeeste ööpäevaringne kaugkonsultatsioon ning esmase abi brigaadi ja telemeditsiinilise teenuse hind (1) Meditsiinilise ööpäevaringse kaugkonsultatsiooni ning esmase abi brigaadi ööpäevaringse valve ja telemeditsiinilise teenuse hind kalendrikuu kohta on järgmine: Teenus Kood Hind eurodes Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja telemeditsiiniline teenus 11241 55 030,72 (1 kuu) Meremeeste ööpäevaringne meditsiiniline kaugkonsultatsioon (1 11242 1 012,62 kuu) (2) Koodiga 11241 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. (3) Koodiga 11241 sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel kaheliikmelise või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid (sh erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu) ja Tallinna kiirabibrigaadide arstliku nõustamise kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi. § 29. Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Kulude jaotus Lisa 2. Eelarve täitmise aruanne NÕUKOGU OTSUS 23. november 2018 nr 33 Tervise - ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu” kohta arvamuse andmine Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 2 alusel Sotsiaalministeeriumi ettepanekul. Teha tervise- ja tööministrile ettepanek tervise- ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu” kehtestamiseks (eelnõu ja seletuskiri lisatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Riina Sikkut Eesti Haigekassa nõukogu esimees EELNÕU 14.11.2018 MINISTRI MÄÄRUS nr Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. § 2. Rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused Käesoleva määruse alusel tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud järgmiste tervishoiuteenuste eest: 1) HIV-nakkuse testimine vastavalt juhisele, välja arvatud anonüümne testimine; 2) HIV-positiivse isiku/patsiendi ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud juhtumikorraldus HIV-positiivsele isikule; 3) tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi (OKR) ja tuberkuloosiravi konsiilium; 4) tuberkuloosikahtlase isiku või tuberkuloosihaigega kontaktis olnud ravikindlustusega hõlmamata isiku diagnostilised uuringud; 5) tubakast loobumise nõustamine; 6) uimasteid ja alkoholi kasutavatele psühhiaatriliste häiretega patsientide päevaravi; 7) kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku seksuaalnõustamine. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri määrus „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi 698 SE), mis on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud TTKS-i muudatustest. Tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse haigekassale üleminekuga on juba arvestatud TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 ja § 668 punktides 2–4 haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarve eraldise määra arvutamisel. Riigikogu menetluses oleva 698 SE kohaselt antakse haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus. TTKS-i täiendatakse §-ga 61, mille lõike 3 kohaselt kehtestab tervise- ja tööminister määrusega ravikindlustusega hõlmamata isikule (edaspidi ka kindlustamata isik) osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, kuulates enne ära Eesti Haigekassa nõukogu arvamuse. Eesti Haigekassa nõukogu arutab eelnõu 23. novembri 2018 koosolekul. Eelnõuga kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Seni on neid tervishoiuteenuseid rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) kaudu. 2019. aastast võtab nende tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa). Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 698 SE, mis sätestab käesoleva määruse kehtestamiseks volitusnormi. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Eelnõu §-s 2 sätestatakse rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Määruses sätestatud teenuseid on seni rahastatud Sotsiaalministeeriumi või TAI eelarvest. 1. jaanuarist 2019 on rahalised vahendid nende tasumiseks arvestatud haigekassa eelarvesse ülekantavas riigieelarve eraldises. 698 SE kooskõlastamisel tehti ettepanek lisada rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetellu ka ravikindlustusega hõlmamata isikute rahvastikupõhised sõeluuringud. Praegu jäi see teenus määruse eelnõust välja, sest loetelus sätestatakse teenused, mille üleminekus haigekassale koos rahaliste vahendite eraldamisega on riigieelarves kokkulepitud. Täiendavaid teenuseid saab loetelusse lisada, kui lepitakse kokku nende täiendavas rahastamises. Eelnõu § 2 kohaselt tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud järgmiste tervishoiuteenuste eest: 1) HIV-nakkuse testimine vastavalt juhisele, välja arvatud anonüümne testimine:- testimine toimub vastavalt juhisele, mis asub http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_testimise_ja_ravile_suunamise_uuendatud_ju his_31.pdf. Anonüümset testimise teenuse osutamist korraldab ja rahastab TAI. 2) HIV-positiivse isiku/patsiendi ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud juhtumikorraldus HIV-positiivsele isikule - HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenuste hulka kuulub ka antiretroviirusravi konsiiliumi teenuse kulu vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelule. Juhtumikorraldust HIV-positiivsetele isikutele korraldab ja rahastab TAI. 3) tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi (OKR) ja tuberkuloosiravi konsiilium - tuberkuloosi otseselt kontrollitavat ravi ja tuberkuloosiravi konsiiliume korraldab TAI. 4) tuberkuloosikahtlase isiku või tuberkuloosihaigega kontaktis olnud ravikindlustusega hõlmamata isiku diagnostilised uuringud; 5) tubakast loobumise nõustamine; 6) uimasteid ja alkoholi kasutavatele psühhiaatriliste häiretega patsientide päevaravi – tegemist on kaksikdiagnoosiga patsiendi rehabilitatsiooni ja nõustamise teenusega; 7) kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku seksuaalnõustamine - teenus hõlmab noorte reproduktiivtervise alast nõustamist ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetamist, sisaldades vajadusel ka günekoloogi vastuvõtu. Sihtrühma vanuse sätestamisel on lähtutud 2 praegu teenust saavate isikute vanusest. Noorsootöö seaduse § 3 punkt 1 kohaselt on noor kuni 26-aastane füüsiline isik. Punktides 1–4 märgitud kindlustamata isikute teenuste eest tasutakse praegu riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu vältimatu abi raames. Punktides 5–7 märgitud kindlustamata isikute teenuste eest tasutakse praegu TAI eelarvest. Lisaks hakkab haigekassa rahastama tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide raames veebipõhist seksuaalnõustamist ja institutsionaalset sõltuvusravi alaealistele haigekassa eelarves selleks haigekassa eelarvest ette nähtud summade ulatuses. 1. jaanuarist 2019 on nende teenuste kulu arvestatud haigekassa riigieelarve eraldisse. Seni on nende teenuste eest tasutud TAI kaudu. Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal koos 698 SE jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Käesoleva määruse eelnõu mõjud on hinnatud 512 SE1 ja 698 SE2 seletuskirjades. 698 SE kohaselt viiakse alates 2019. aastast kindlustamata isikutele vältimatu abi ja selle raames osutatud tervishoiuteenuste kulud riigieelarvest haigekassa eelarvesse. Alates 2018. aastast on riigieelarvesse planeeritud vältimatu abi ja selle raames osutatud teenuste kuludeks 8,053 mln euro ulatuses. Määruse eelnõuga tagatakse, et kõigile on endiselt kättesaadavad kindlustamata isikutele seni riigi või TAI poolt tagatud tervishoiuteenused (nt HIVi, tuberkuloosi ravi). Teenuseid osutatakse edaspidi võrreldes 2018. aastaga samas mahus ja samadele isikutele. Kindlustamata isikutele osutati 2017. aastal HIV ravi (B20-B24; R75; Z71.7) 599 isikule summas 287 603 eurot ning tuberkuloosi ravi (Z03.0/ A15-A16.9/ J15-J15.9) 103 isikule summas 461 023 eurot. Seni TAI kaudu kindlustamata isikute eest rahastatud teenustest sätestatakse määruses tubakast loobumise nõustamise, kaksikdiagnoosiga patsientide rehabilitatsiooni ja nõustamise ning kuni 26-aastaste (kaasa arvatud) isikute seksuaalnõustamise teenused. Lisaks hakkab haigekassa rahastama tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide raames kuni 26- aastaste (kaasa arvatud) veebipõhist seksuaalnõustamist ja alaealiste institutsionaalse sõltuvusravi haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses. Eelnimetatud TAI teeuste haigekassale üleantavate teenuste eest on riigieelarve eraldisse arvestatud kokku 225 000 eurot aastas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485- 460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20t eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9fc229da-1e31-46e7-aedc- a65c3057d740/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20 seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 3 Kulud kaetakse haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Vahendid on haigekassale eraldatud TTKS-i alusel riigieelarve eraldisega. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlatamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Seksuaaltervise Liidule, SA-le Tallinna Lastehaigla, SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile, SA-le Põhja- Eesti Regionaalhaigla ja Tervise Arengu Instituudile. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel