Eesti Haigekassa
Lastekodu 48, 10144 Tallinn
Tel: 620 8430
e-post:
[email protected]
www.haigekassa.ee
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 26.11.2018 nr 1.1-8/38382-1
Haigekassa nõukogu otsuste saatmine
Saadame Eesti Haigekassa nõukogu 23. novembri 2018. a otsuse nr 32 „Tervise - ja tööministri
määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise
metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu
arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks”
kehtestamiseks ettepaneku tegemine“ ja otsuse 33 „Tervise - ja tööministri määruse
„Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud
tervishoiuteenuste loetelu” kohta arvamuse andmine ”.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rain Laane
juhatuse esimees
Lisa: nõukogu 23.11.2018. a otsused nr 32 ja 33
Endla Tempel 6 208 433
[email protected]
NÕUKOGU OTSUS
23. november 2018 nr 32
Tervise - ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale
makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse
hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks” kehtestamiseks ettepaneku tegemine
Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 1 punkti 25 alusel juhatuse ettepanekul.
Teha tervise- ja tööministrile ettepanek tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise
korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle
teenuse hinna kehtestamiseks või selle muutmiseks” kehtestamiseks (eelnõu ja seletuskiri lisatud).
/allkirjastatud digitaalselt/
Riina Sikkut
Eesti Haigekassa nõukogu esimees
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale
makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni
teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu
arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamine“ (edaspidi määrus)
kehtestaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö seaduse § 32 lõike 8
alusel (redaktsiooni jõustumine 1. jaanuar 2019. a).
Kiirabiteenuse efektiivsemaks muutmiseks otsustas Riigikogu alates 1. jaanuarist 2018. a anda
kiirabi teenuse rahastamise kohustuse Eesti Haigekassale.
Terviseametile jääb korralduslik ja järelevalve funktsioon. Kiirabi korralduse, järelevalve ja
rahastamise lahutamine võimaldab Terviseametil keskenduda oma põhifunktsioonile.
Kehtivad kiirabi osutamise halduslepingud on sõlmitud kiirabi osutaja ja Terviseameti vahel, kes
on seni korraldanud, kui ka rahastanud kiirabi osutamist.
Alates 2019. a tasutakse kiirabi eest täies ulatuses Eesti Haigekassa kaudu riigieelarves
tervishoiuteenuste eest tasumiseks ette nähtud vahenditest. Selleks kehtestatakse määrus ning
sõlmitakse haldusleping kiirabibrigaadi pidajate ning Eesti Haigekassa vahel.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on ette valmistanud Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats
(
[email protected])
Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected])
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse esimeses peatükis kehtestatakse määruse üldsätted.
Määruse § 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.
Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle
teenuse hind. Määrus kehtestaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ja meretöö
seaduse § 32 lõike 8 alusel (redaktsiooni jõustumine 1. jaanuar 2019. a).
Määruse § 1 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabi hind hõlmab kõiki kiirabi osutamiseks vajalikke
kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.
Määruse § 1 lõikes 3 kirjeldatakse, et meditsiinilise kaugkonsultatsiooni hind hõlmab kõiki
teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja
üliõpilaste koolitamisele.
Määrus 2. peatükis kirjeldatakse kiirabi eest tasumise kord.
Määruse § 2 kirjeldatakse, et haigekassa tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu sõlminud kiirabibrigaadi pidaja esitatud
kiirabiarve alusel.
Määruse § 3 lõikes 1 kirjeldatakse, et kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja
haigekassale käesoleva määruse kohaselt vormistatud kiirabiarve.
Määruse § 3 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabiarvele märgitakse teenuse lõpetamise kuupäeval
kehtinud hind või haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel kokku lepitud hind.
Määruse § 4 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel
kokkulepitud kiirabiarve tähistamise viisile;
2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud
numereerimise korrale;
3) kiirabiarve väljastamise kuupäev.
Määruse § 5 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on
kiirabiarvele märgitud viimane käesoleva määruses nimetatud teenuse lõpetamise kuupäev.
Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane
teenuse osutamise päev.
Määruse § 6 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse osutatud teenuste andmed järgmiselt:
1) kiirabiteenuse nimetus;
2) kiirabiteenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses;
3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi ja kalendrikuid;
4) teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on
lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.
Määruse § 7 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva
summa kohta järgmised andmed:
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti kiirabiteenusele kehtestatud hinnast erineva hinna
rakendamisel tulenevalt käesolevast määrusest;
2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel,
mis tuleneb kiirabi rahastamise lepingust;
3) kiirabiteenuse hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja hinna korrutamise
tulemusena.
Määruse § 8 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva
määruse §-des 22-28 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.
Määruse § 8 kirjeldatakse, et kiirabiarvele kantakse arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja
järgmised andmed:
1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood;
2) kiirabibrigaadi pidaja nimi;
3) kiirabibrigaadi pidaja aadress;
4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed.
Määrus 3. peatükis kirjeldatakse kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika.
§ 10. Metoodika rakendusala
Määruse § 10 kirjeldatakse, et käesolevat metoodikat rakendatakse kiirabi hinna arvutamisel ja
muutmisel.
Määruse § 11 defineeritakse mõisted.
a) Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC),
mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside
(edaspidi ressurss) vahel. Tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat kasutatakse ka
eriarstiabi teenuste hindade kujundamisel.
b) Ressursid on tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk,
sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed,
korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused.
c) Kiirabiteenuse standardkulu on kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside kulu,
seega tegelikel kuludel põhinev hind. Standardkulu mõistet kasutatakse ka eriarstiabis.
d) Eksperthinnang on Eesti Kiirabi Liidu poolt antud põhjendatud hinnang. Vastavat
hinnangut on kasutatud sõidukite amortisatsiooniaja leidmisel.
Määruse § 12 kirjeldatakse aastase tööjõu kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta.
Määruse § 12 lõikes 1 kirjeldatakse, et tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolitus- ja lähetuskulust;
4) tööriiete kulust;
5) teenuste kulust.
Määruse § 12 lõikes 2 kirjeldatakse, et brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase
kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate
arvust ja koosseisust lähtudes nõuete määrusest, tegelikust referentsasutuste koosseisust ning
töötajate brutopalga kulust.
Määruse § 12 lõikes 3 kirjeldatakse, et töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse
standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis;
3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis;
3) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis.
Töötasude määratlemisel on lähtutud Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu,
Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi vahel 25.
aprillil 2017. a sõlmitud kollektiivlepingust. Leping on sõlmitud eeldusel, et Vabariigi Valitsus
kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad
alates 01.04.2018. a järgmised palgakomponendid: arsti puhul 11,35 eurot tunnis ja õe puhul 6,85
eurot tunnis ning Tervise- ja tööminister kehtestab määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise
kohustuse EHK poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise
metoodika“, millega kollektiivlepingu perioodil on tagatud eriarstiabis 2018.aastal tööjõukulude
arvestamisel koefitsient 1,36 rakendamine. Kiirabitehnikute töötasu alammääraks on
kollektiivlepinguga kehtestatud 5,82 eurot tunnis ja erakorralise meditsiini tehnikutel 6,17 eurot
tunnis Sarnaselt eriarstiabile kehtestatakse õdedele, kiirabitehnikutele ja erakorralise meditsiini
tehnikutele töötasu koefitsient. Töötasu koefitsiendid katavad nii ületundide, õppepuhkuse päevade
ja haiguspäevade kulusid ning personali töötasude diferentseerimist.
Määruse § 12 lõikes 4 kirjeldatakse, et koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu leidmiseks ühe
kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja kooseisust
lähtudes nõuete määrusest, tegelikust referentsasutuste koosseisust, koolitustundide
miinimumnõuetest ning referentsasutuste tegelikust keskmisest koolitus- ja lähetustunni
maksumusest.
Määruse § 12 lõikes 5 kirjeldatakse, et tööriiete aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta
lähtutakse referentsasutuste keskmisest füüsiliste isikute arvust kiirabibrigaadi kohta,
referentsasutuste tegelikust tööriiete komplektide soetusmaksumustest ja kasutusajast.
Määruse § 12 lõikes 6 kirjeldatakse, et teenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta
lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust, ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust
lähtudes nõuete määrusest ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust.
Määruse § 13 lõikes kirjeldatakse, et ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase
kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja
referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust.
Määruse § 14 lõikes 1 kirjeldatakse, et sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva
peatüki tähenduses koosneb:
1) sõiduki kulumist/kasutusrendist;
2) sõiduki hooldusest;
3) sõiduki kindlustusmaksest;
4) kütuse kulust.
Määruse § 14 lõikes 2 kirjeldatakse, et sõiduki aastase kulumi leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta
lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumusest ja kasutusaastate
arvust, mis lähtub eksperthinnangust ja tegelikust kasutusaastate arvust.
Määruse § 14 lõikes 3 kirjeldatakse, et sõiduki aastase hooldus, kindlustus ja kütuse kulu
leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide arvust ja
referentsasutuste erinevate brigaadide tegelikust keskmisest aastasest kulust.
Määruse § 15 kirjeldatakse, et sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga
meditsiiniseadmete ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi
kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate
meditsiiniseadmete arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust ning nõuete määruse lisast
2.
Määruse § 16 lõikes 1 kirjeldatakse, et ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva
peatüki tähenduses koosneb:
1) hoonete kulumist/rendist;
2) hoonete hoolduskuludest;
3 hoonete ülalpidamiskuludest;
4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulust.
Määruse § 16 lõikes 2 kirjeldatakse, et hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu
leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja
referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust.
Määruse § 16 lõikes 3 kirjeldatakse, et ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu
leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja
inventari arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust.
Määruse § 17 lõikes 1 kirjeldatakse, et tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta
käesoleva peatüki tähenduses koosneb:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulust;
2) administratsiooni kulust;
3) muudest tugiteenustest.
Määruse § 17 lõikes 2 kirjeldatakse, et infotehnoloogia aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi
kohta lähtutakse referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arvust,
soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust.
Määruse § 17 lõikes 3 kirjeldatakse, et administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu
leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja
referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust.
Määruse § 19 kirjeldatakse, et juhul kui referentsasutuste ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi
kohta on mitmekordselt erinev teiste referentsasutuste kulu ühe kiirabibrigaadi kohta, siis vastavaid
andmeid haigekassa argumenteeritud otsusel ei arvestata. Haigekassa argumenteeritud otsus on
sättesse sisse toodud, sest iga otsus andmeid mitte arvestada vajab individuaalset analüüsi, nt võib
tekkida olukord, kus referentsasutuste ühe ressursi andmed ühe kiirabibrigaadi kohta, jagunevad
kaheks ning tegemist on mitmekordse erinevusega. Sellisel juhul pole andmete mitte arvestamine
võimalik.
Määruse § 20 lõikes 1 kirjeldatakse, et teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe
kiirabibrigaadi aastane ressursside kulu teenuse ühikuks (kuu, päev, tund jne).
Määruse § 20 lõikes 2 kirjeldatakse, et teenuse hind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel
põhinevast hinnast ning tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest
ühiskonnale ja kooskõlast riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele
võimalustele.
Määruse § 21 lõikes kirjeldatakse, et standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabi teenuse osutaja,
erialaühenduse või Eesti Haigekassa algatusel, kui on esitatud Eesti Haigekassa põhjendatud
valikul vähemalt viie kiirabibrigaadi pidaja hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta või
kokkuleppel Eesti Haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva
määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve täitmise
aruanne. Haigekassa põhjendatud valik on sättesse sisse toodud, sest Eesti keskmine kiirabiteenuse
hind peab kujunema erineva suuruse ja teeninduspiirkonnaga kiirabibrigaadi pidajate kuludest,
samas on määruse tasemel seda keerukas defineerida.
Määrus 4. peatükis kirjeldatakse kiirabi teenuse hind.
Määruse § 22 lõikes 1 selgitatakse, et reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub
haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe reanimobiilibrigaadi kiirabibaasis või koduse
ööpäevaringse valve ja kiirabi osutamise kulude katmiseks.
Määruse § 22 lõikes 2 kehtestatakse nõuete määruse lisas 1 kirjeldatud ühe laste
reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta. Tegemist on teenusega, mida osutavad Eestis 2
brigaadi. Tegemist on mitte operatiivteenistuses olevate brigaadidega. Laste
reanimobiilibrigaadide peamine ülesanne on kriitiliselt haigete laste raviasutuste vaheline
transport. Teenuse standardkulu on võrreldes 2018. aastaga langenud tulenevalt töötasu erinevast
arvestusest (haigekassa lähtub kollektiivlepingus sätestatust). Vältimaks järske muudatusi
kiirabipidajate tulubaasis on lastereanimobiili hind külmutatud 2018. aasta tasemel (982,28 eurot
päevas). Hind külmutatakse seniks kuni standardkulu ehk kirjeldustel põhinev hind jõuab
käesolevas määruses toodud hinna tasemeni. Teenuse standardkulu tõuseb igal aastal vastavalt
kollektiivlepingus sätestatule.
Määruse § 22 lõikes 3 selgitatakse, et teenus „Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi
ööpäevaringne kodune valve (24 tundi)“ (kood 11201) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud,
ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle
üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka
üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis
määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas
kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel
aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele,
seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 22 lõikes 4 kehtestatakse ühe reanimobiili hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Määruse § 22 lõikes 5 kirjeldatakse, et lisabrigaadide „Lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“
(kood 11203), „Lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11204), „Vähendatud
koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt
tervise- ja tööministri x. detsembri 2018. a määruse nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“ § 6 lõikele 8 (mille kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik
Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20
päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa
teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral)
või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja
üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu
kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõikele 1 (mille
kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1. korral lisabrigaadid) ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
Määruse § 22 lõikes 6 kirjeldatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud
koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11243), „Vähendatud
koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11245) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt
nõuete määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale
mitte kauemaks kui 20 päevaks põhjendatud erakorralise loa kiirabibrigaadi või lisabrigaadi
asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku
tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja
tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetele 1-3 (mille
kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajadusel
kaheliikmelisi brigaade) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi
rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
Määruse § 22 lõikes 7 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne
valve (24 tundi)“ (kood 11202) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24
tundi)“ (kood 11243) sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks
on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega
meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga
meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja
tugiteenused).). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi
koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise
liikmena õde ja kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse
teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse
kokkulepitud kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 22 lõikes 8 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund)“
(kood 11203) ja „Lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11204), „Vähendatud
koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund) (kood 11244) ja „Vähendatud koosseisuga
lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11245) sisaldavad personali brutopalga,
brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk
muutuvkulusid, mis on tegelikud valve ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on
arvestatud teenustesse „Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11202) ja
„Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11243) ning
täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Määruse § 22 lõikes 9 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve
teenuseid (koodid 11204 ja 11245), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust,
kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11203
või 11244), kuhu on arvestatud § 12 lõike 3 toodud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade
on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel.
Määruse § 22 lõikes 10 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11204 ja
11245) puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni
üks tund.
Määruse § 23 lõikes 1 selgitatakse, et arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa
kiirabibrigaadi pidajale ühe arstibrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või koduse valve ja
kiirabiteenuste osutamise kulude katmiseks.
Määruse § 23 lõikes 2 kehtestatakse ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Määruse § 23 lõikes 3 kirjeldatakse, et lisabrigaadide „Lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood
11207), „Lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisa
arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune
valve (1 tund)“ (kood 11210) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8
(mille kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda
tavaolukorras kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku
tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja
tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõikele 1 (mille
kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1. korral lisabrigaadid) ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
Määruse § 23 lõikes 4 kirjeldatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud
koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11206), „Vähendatud
koosseisuga lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisa
arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11210) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete
määruse § 3 lõikele 8 (mille kohaselt on Terviseametil õigus anda kiirabibrigaadi pidajale mitte
kauemaks kui 20 päevaks põhjendatud erakorralise loa kiirabibrigaadi või lisabrigaadi
asendamiseks vähendatud koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku
tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamiseks või muul põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja
tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi
osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud
ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetele 1-3 (mille
kohaselt mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral
vajadusel kaheliikmelisi brigaade) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi
rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
Määruse § 23 lõikes 5 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Arstibrigaadi ööpäevaringne v valve (24
tundi)“ (kood 11205) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“
(kood 11206) sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii
teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja
ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed,
korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali
määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu,
kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja
kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse
kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokkulepitud
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 23 lõikes 6 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Lisa arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood
11207) ja „Lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11208), „Vähendatud koosseisuga lisa
arstibrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11209) ja „Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune
valve (1 tund)“ (kood 11210) sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve
ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Arstibrigaadi
ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11205) ja „Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi
ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11206) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Määruse § 23 lõikes 7 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve
teenuseid (koodid 11208 ja 11210), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust,
kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11207
või 11209), kuhu on arvestatud § 12 lõike 3 toodud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade
on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel ning tegemist on ületunnitööga.
Määruse § 23 lõikes 8 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11208 ja 11210)
puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
Määruse § 24 lõikes 1 selgitatakse, et õebrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa
kiirabibrigaadi pidajale ühe õebrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või kodus valve ja
kiirabiteenuste osutamise kulude katmiseks.
Määruse § 24 lõikes 2 kehtestatakse ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Määruse § 24 lõikes 3 kirjeldatakse, et lisabrigaadide „Lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood
11213), „Lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisa
õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve
(1 tund)“ (kood 11216) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 (mille
kohaselt on lisabrigaadi väljasõitudeks vajalik Terviseameti luba, mille võib anda tavaolukorras
kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20 päevaks ning kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku
tähtsusega suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul
põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016.
a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks
valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu
korral ja hädaolukorra ajal“ § 4 lõikele 1 (mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu
valmisoleku taseme 1. korral lisabrigaadid) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud
kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
Määruse § 24 lõikes 4 kirjeldatakse, et vähendatud koosseisuga brigaadide „Vähendatud
koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11212), „Vähendatud koosseisuga
lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune
valve (1 tund)“ (kood 11216) eest tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8
(mille kohaselt on Terviseametil on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale mitte kauemaks kui 20
päevaks põhjendatud erakorralise loa kiirabibrigaadi või lisabrigaadi asendamiseks vähendatud
koosseisuga väljasõitudeks. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega
suurürituse läbiviimisel, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muul põhjendatud ja
tavaolukorrast erineva olukorra korral) või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23
„Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning
valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja
hädaolukorra ajal“ § 4 lõigetele 1-3 (mille kohaselt mille kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja
erinevate tervishoiu valmisoleku tasemete korral vajadusel kaheliikmelisi brigaade) ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
Määruse § 24 lõikes 5 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Õebrigaadi ööpäevaringne v valve (24
tundi)“ (kood 11211) ja „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“
(kood 11212) sisaldavad kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii
teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja
ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed,
korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali
määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi koosseisu,
kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi teise liikmena õde ja
kiirabibrigaadi kolmanda liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse teenuse
kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures jälgitakse kokkulepitud
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 24 lõikes 6 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Lisa õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood
11213) ja „Lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund)“ (kood 11214), „Vähendatud koosseisuga lisa
õebrigaadi valve (1 tund)“ (kood 11215) ja „Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve
(1 tund)“ (kood 11216) sisaldavad personali brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse
kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse kulu ehk muutuvkulusid, mis on tegelikud valve
ja väljasõitudega tekkivad kulud. Kõik muud püsikulud on arvestatud teenustesse „Õebrigaadi
ööpäevaringne v valve (24 tundi)“ (kood 11211) ja „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi
ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11212) ning täiendav arvestamine ei ole vajalik.
Määruse § 24 lõikes 7 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse koduse valve
teenuseid (koodid 11214 ja 11216), kuhu on arvestatud koduvalve töötasu, mis on 30% töötasust,
kuid lisabrigaadi väljakutsest alates rakendatakse kallimaid lisabrigaadi teenuseid (koodid 11213
või 11215), kuhu on arvestatud § 12 lõike 3 toodud töötasu. Seejuures on arvestatud, et lisabrigaade
on vajalik kasutusele võtta suures osas riigipühadel.
Määruse § 24 lõikes 8 kirjeldatakse, et lisabrigaadi koduse valve teenuste (koodid 11214 ja 11216)
puhul on maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni operatiivarvestusse lülitumiseni üks tund.
Määruse § 25 lõikes 1 kehtestatakse täiendava kiirabiteenuse hind ühe ööpäeva või tunni kohta.
Määruse § 25 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabiteenust „Täiendava vähendatud koosseisuga
õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11217) rakendatakse vastavalt nõuete määruse
§ 4 lõikele 7, mille kohaselt täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab
olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale
tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust.
Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud.
Selliseks brigaadiks on näiteks Karell Kiirabis käivitatud kaheliikmeline õebrigaad Ida-Virumaal
Iisakul. Selle rakendamise eesmärk oli hinnata hõreasustusega, kuid perioodilise teenusevajaduse
olulise suurenemisega piirkonnas kaheliikmelise kiirabibrigaadi suutlikkust ja võimekust osutada
haiglaeelset vältimatut abi ning parandada kiirabi ajalist kättesaadavust selles piirkonnas. Enne
Iisaku brigaadi käivitamist teenindasid seda piirkonda peamiselt Jõhvis asuvad kiirabibrigaadid.
2017. aastal osutas Iisaku vähendatud koosseisuga õebrigaad kiirabi 998 abivajajale, kellest 321
(32%) transporditi edasi haiglasse. Seega on kaheliikmeline õebrigaad võimeline ja suuteline
osutama haiglaeelset vältimatut abi suhtelise hõreasustusega piirkonnas ning brigaadi tööle
rakendamine on toonud kaasa kiirabi ajalise kättesaadavuse paranemise piirkonnas. Suvisel
perioodil muudetakse see vajaduse korral ööpäev läbi tegutsevaks kolmeliikmeliseks
õebrigaadiks.1
Määruse § 25 lõikes 3 kirjeldatakse, et kiirabiteenust „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne
valve (24 tundi)“ (kood 11218) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7, mille kohaselt
täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi rakendamiseks peab olema Terviseameti
põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see
parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud
luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud.
Tegemist on kaheliikmelise anestesioloogi või erakorralise meditsiini arsti juhitud
kiirabibrigaadiga, mis toetab sündmuskohal teisi kiirabibrigaade abi osutamisel raskes ja
eluohtlikus seisundis patsiendile, kuid millel endal puudub patsiendi transportimise võimekus.2
Tegemist on projektiga, millega käivitati Tallinna Kiirabis 2015. aastal erakorralise meditsiini arsti
või anestesioloogi poolt juhitud kaheliikmeline brigaad (Tallinna Kiirabi kasutab brigaadi
tähistamiseks mõistet „randevuubrigaad“), mille ülesanne on reageerida patsiendi elu ohustavale
sündmusele ning vajaduse korral toetada teisi kiirabibrigaade, kes on varem sündmuskohale
jõudnud. Sellel brigaadil endal puudub patsiendi transportimise võimekus ehk sõidukiks ei ole
tavaline kiirabiauto, vaid spetsiaalselt kohandatud siselahendusega mootorsõiduk. Siiski ei reageeri
nn randevuubrigaad kunagi sündmusele üksinda, vaid teeb seda alati koos õebrigaadiga, kellel on
võimekus patsient haiglasse transportida.3
Statistika näitab, et vajadus sellise eribrigaadi järele on suur ning see on end praktikas tõestanud.
Näiteks 2017. aastal reageeriti kokku 785 sündmusele ning selle rakendamine on suurendanud
positiivse tulemusega elustamiste arvu – 232 taaselustamisest peaaegu pooled olid edukad.4
Määruse § 25 lõikes 4 kirjeldatakse, et kiirabiteenust „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille
varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve (1 tund)“ (kood 11219) rakendatakse Tallinna
Vanalinnas 92 päeva (1. juuni - 31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00-21:00) vastavalt nõuete
määruse § 4 lõikele 7 (mille kohaselt täiendava vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi
rakendamiseks peab olema Terviseameti põhjendatud luba, mille võib Terviseamet anda
kiirabibrigaadi pidajale tavaolukorras, kui see parandab kiirabi osutamise kvaliteeti, kättesaadavust
ja efektiivsust. Käesoleva lõike alusel antud luba peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud)
ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
Selliseks brigaadiks on näiteks Tallinna vanalinnas käivitatud kaheliikmeline jalgrattabrigaad,
mille mõlemal liikmel võib olla õe kvalifikatsioon. Kuna jalgratta juhtimise loa nõue on
liiklusseaduse § 148 lõike 1 alusel kohustus ainult alla 16-aastasele isikule, omavad kõik isikud
1
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
2
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
3
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
4
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
alates 16. eluaastast jalgratta juhtimise õigust. Kui tulevikus soovitakse rakendada näiteks
mootorrattabrigaadi, peab mootorrattabrigaadi mõlemal liikmel olema mootorratta juhtimise õigus
jne.5
Määruse § 25 lõikes 5 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Täiendava vähendatud koosseisuga
õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi)“ (kood 11217) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud,
ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle
üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka
üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis
määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas
kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel
aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele,
seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 25 lõikes 6 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne
valve (24 tundi)“ (kood 11218) sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks
kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega
meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga
meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed) kui ka üldkulud (ruumid ja
tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis määratleb kiirabibrigaadi
koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas kiirabibrigaadi esimese
liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel aastatel muudetakse
teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele, seejuures monitooritakse ka
kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 25 lõikes 7 kirjeldatakse, et kiirabiteenused „Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille
varustuseks on muu sõiduk kui kiirabiauto, valve (1 tund)“ (kood 11219) sisaldab kõiki teenuse
osutamiseks vajalikke kulusid. Vajalikeks kuludeks on nii teenuse osutamisega seotud otsesed
kulud (tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki sisustusse
kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega meditsiiniseadmed)
kui ka üldkulud (ruumid ja tugiteenused). Personali määratlemisel lähtuti nõuete määruse § 3, mis
määratleb kiirabibrigaadi koosseisu, kokkuleppeliselt Eesti Kiirabi Liiduga, kajastatakse hinnas
kiirabibrigaadi esimese liikmena õde ja kiirabibrigaadi teise liikmena kiirabitehnikut. Järgnevatel
aastatel muudetakse teenuse kirjeldust vastavalt tegelikule kiirabibrigaadide mehitamisele,
seejuures monitooritakse ka kvaliteediindikaatorite tulemusi erinevalt mehitatud brigaadide puhul.
Määruse § 26 lõikes 1 kehtestatakse kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad transporditeenused.
Teenuste hindade arvutamisel on lähtutud Politsei- ja Piirivalveameti lennutranspordi teenuste
hinnakirjast, AS Kihnu Veeteede tellitavate praamide hinnakirjast (osa Terviseametiga sõlmitud
koostöölepingust) ja tavapraamide ja muude veesõidukite puhul 2018. aasta kulude statistikast.
5
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
Määruse § 26 lõikes 2 kirjeldatakse, et teenuseid „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja
„Vedu lennukiga – 1 tund“ (kood 11221) rakendatakse abivajaja transportimisel haiglasse või
ravimeeskonna transportimisel haigekassaga sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel vältimatu
arstiabi osutamise eesmärgil. Juhul kui sama sõidukiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda
ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta.
Ravimeeskonna kiire transportimine saarele on vajalik näiteks masskannatanute korral või
hädaolukorras.
Määruse § 26 lõikes 3 kirjeldatakse, et teenused „Vedu helikopteriga – 1 tund“ (kood 11220) ja
„Vedu lennukiga – 1 tund“ (kood 11221) esitatakse koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.
Määruse § 26 lõikes 4 kirjeldatakse, et koodidega 11222-11235 (tellitud praamid) tähistatud
teenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Juhul kui sama parvlaevaga transporditakse samal ajal
ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt ainult ühe isiku kohta.
Määruse § 26 lõikes 5 kirjeldatakse, et teenuseid „Vedu parvlaevaga - 1 tund“ (kood 11237) ja
„Vedu muu veesõidukiga - 1 km“11238 tähistatud teenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul.
Juhul, kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut,
rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite/sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta.
Määruse § 27 lõikes 1 kehtestataks täiendavalt tasustatavad koolitused. Tegemist on
kiirabitehniku ja kiirabibrigaadi juhi väljaõppe kursusega. Vastavatele koolitustele on viidatud
nõuete määruse § 3 lõigetes 4 ja 6.
Nõuete määruses on toodud, et iga kiirabibrigaadi (s.o reanimobiili-, arsti- ja õebrigaadi)
kolmandaks liikmeks võib olla kiirabitehnik, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on saanud
vähemalt 400-tunnise kiirabitehniku väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel
ning kellel on sellekohane tunnistus.
Õebrigaadi juht peab nõuete määruse kohaselt olema erakorralise meditsiini õde, intensiivõenduse
õde või õde, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus õena ja sellest vähemalt üheaastane
töökogemus kiirabibrigaadi teise liikmena. Samuti peab ta olema saanud vähemalt 240-tunnise
kiirabibrigaadi juhi väljaõppe Terviseametis kooskõlastatud programmi alusel ning tal peab olema
sellekohane tunnistus.
Täiendavalt on teiste teenuste hinda arvestatud iga-aastased koolitustunnid vastavalt õigusaktidele.
Määrus 5. peatükis kirjeldatakse meremeeste ööpäevaringne kaugkonsultatsioon ning esmase abi
brigaadi ja telemeditsiini hind
Esmase abi brigaad on püsiasustusega väikesaarel asuv kolmeliikmeline erakorralise
meditsiinialase ettevalmistusega isikute rühm, mille teine ja kolmas liige osutavad patsiendile abi
sündmuskohal ning mille juht koordineerib brigaadi tegevust telemeditsiiniliste vahendite kaudu
või tema asemel juhib brigaadi tegevust sündmuskohal asuv õebrigaadi juht. Vabariigi Valitsuse
25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt loetakse püsiasustusega
väikesaarteks Abrukat, Aegnat, Kihnut, Kesselaidu, Kõinastut, Manijat, Naissaart, Osmussaart,
Piirissaart, Pranglit, Ruhnut, Vilsandit, Vormsit ja Väike-Pakrit, mistõttu võib esmase abi brigaadi
käivitada vaid nendel saartel.6
Praktikas on tegemist projektiga, millega käivitati Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH)
baasil 2012. aastal kolme suurema püsiasustusega väikesaarel – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi – esmase
abi brigaad. Esmase abi brigaadi kaks liiget on saare püsielanikud, kes on läbinud erakorralise
meditsiini alase väljaõppe ja kelle varustuseks on nii kiirabiauto kui ka vajalikud tarvikud ja
aparatuur (nt AED-aparaat äkksurmast elustamiseks). Samas ei ole nende isikute puhul tegemist
tervishoiutöötaja ega kiirabispetsialistiga (st kiirabitehniku ja erakorralise meditsiini tehnikuga),
kuid neid konsulteerib telemeditsiiniliste vahendite kaudu PERH-is asuv arst. Selleks, et arstil
oleksid teada patsiendi elutähtsad näitajad, on esmase abi brigaadi sündmuskohal asuv aparatuur
ühenduses haiglas asuva arvutiga ning info patsiendi näitude kohta jõuab sinna reaalajas. Seega
saab arst vastu võtta ravi puudutavaid otsuseid, sh otsustada patsiendi haiglasse transportimise
vajaduse. Lisaks juhendab ta vajaduse korral riigis ka teisi kiirabibrigaade (eelkõige õebrigaade),
kes osutavad kiirabi raskes või eluohtlikus seisundis patsiendile. Tegemist on olulise rolliga,
näiteks tehti 2017. aastal telemeditsiiniliste vahendite kaudu 3084 arstlikku konsultatsiooni (sh
saartel asuvatele esmase abi brigaadi liikmetele 225) ja 74%-l juhtudest järgnes ka patsiendi
transport haiglasse. 7
Väikesaarte projekti eesmärk on tagada abi andmise võimekus suurema elanike arvuga saartel, mis
on populaarsed ka turistide seas. Kuna ühelgi väikesaarel haiglat ei ole, on patsienti võimalik
transportida vaid mandril asuvasse haiglasse, mis omakorda tähendab kulukat eritransporti
veesõiduki või lennuvahendiga. Seega on esmase abi brigaadi lahendus kõige optimaalsem.8
Lisaks on kõrgendatud riskiga perioodil (s.o suveperioodil), kui kiirabi vajavate sündmuste arv
väikesaartel on suurem, kaasatud paremaks abi tagamiseks kohapeal asuv õebrigaadi juht ning
sellisel juhul vastutab esmase abi brigaadi tegevuse eest tema.9
Meretöö seaduse § 32 lõike 8 kohaselt kehtestab Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna valdkonna eest vastutav minister
määrusega Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul. Tegemist on sama ressursiga, mida kasutatakse
telemeditsiinilise teenuse puhul, kuid kõned suunatakse esmalt dispetšerile, kes suunab kõne edasi
telemeditsiini arstile. Telemeditsiini arst konsulteerib kapteni või vanem tüürimehega, kes on
saanud väljaõppe vastavalt rahvusvahelisele merekonventsioonile. Vastavalt õigusaktidele peavad
laevadel olema tagatud ka teatud ravimid.
Määruse § 28 lõikes 1 kehtestatakse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni ning esmase abi brigaadi
ja telemeditsiinilise teenuse hind kalendrikuu kohta.
6
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
7
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
8
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
9
Tervise- ja tööministri määruse „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ eelnõu seletuskiri
Määruse § 28 lõikes 2 kirjeldatakse, et kiirabiteenus „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja
telemeditsiiniline teenus (1 kuu)“ (kood 11241) rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele
5 (mille kohaselt esmase abi brigaadi rakendamiseks peab olema käesoleva määruse § 4 lõike 7
alusel antud luba, mis peab olema Eesti Haigekassaga kooskõlastatud. Loale tuleb märkida esmase
abi brigaadi tegevuse eest vastutav isik ja tema asukoht vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 2 sätestatule) ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus
kokkulepitud tingimustel ja korras.
Määruse § 28 lõikes 3 kirjeldatakse, et kiirabiteenus „Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja
telemeditsiiniline teenus (1 kuu)“ (kood 11241) sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel
kaheliikmelise või kolmeliikmelise (Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas)
esmase abi brigaadi ööpäevaringse valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis)
seotud kulusid (sh erakorralise meditsiini tehniku tööjõukulu) ja Tallinna kiirabibrigaadide arstliku
nõustamise kulusid, kui vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või
arstibrigaadi.
Määrusesse lisatakse järgmised lisad:
a) Lisa 1. Kulude jaotus
b) Lisa 2. Eelarve täitmise aruanne
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud Euroopa Liidu õigust.
4. Määruse mõjud
Tänane kiirabi rahastamise kord asendatakse uue regulatsiooniga, milles lepitakse kokku
kiirabibrigaadi pidajatele makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind nii, et teenus oleks
paremini seostatav teiste tervishoiuteenustega. Selleks tekib haigekassa nõukogul õigus teha
valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek kehtestada kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind.
Kiirabi jääb jätkuvalt tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele
isikutele, sh ka välismaalastele. Eesti elanikest on ravikindlustusega hõlmatud ligikaudu 94% (1.
jaanuari 2017. a seisuga Eesti elanike arv 1 315 635 ning 31. märtsi 2017. a seisuga kindlustatud
isikuid 1 238 052). Kiirabi väljakutseid oli Häirekeskuse andmetel 2016. aastal 294 787, mis
moodustavad ligikaudu 22% Eesti elanikkonnast, sealjuures on hõlmatud ka juba kindlustatud
isikud.
Muudatusega kaasneb positiivne mõju, sest ühisest allikast rahastamine võimaldab kasutada
olemasolevaid ressursse optimaalselt ning seeläbi paraneb ka esmatasandi, eriarstiabi ja kiirabi
integreeritus, mis omakorda võimaldab tagada patsiendile reaalselt vajalik abi.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse jõustumisega seotud lisakulu on 4,8 miljonit eurot. Lisakulu leidmisel on võrreldud 2018.
aasta eeldatavat kiirabi eelarve täitmist, millele on lisatud 2018. aastal Terviseameti poolt
tasustatavate projektide kulu (jalgrattapatrull, kiirabi konverents, simulatsioonõppus) 2019. aasta
eeldatavate kuludega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kiirabi
Liidule ning Eesti Haigekassale.
Tervise- ja tööministri …detsembri 2018.a määruse nr… „Kiirabi eest tasumise
kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi
hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise kord,
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ lisa 1
Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta ja nende brigaadide kohta,
mille kohta esitatakse kuluandmed järgnevatel lehtedel
Brigaadide Kilometraaž Väljakutsete
arv kokku arv kokku
Arstibrigaad
Õebrigaad
Reanimobiil
Laste jaoks kohandatud
reanimobiilibrigaad
Arstliku toetusbrigaad
Täiendava vähendatud
koosseisuga õebrigaad
Vähendatud koosseisuga
õebrigaadi, mille varustuseks on
muu sõiduk kui kiirabiauto
Välijuht
Esmase abi brigaad
Telemeditsiiniline teenus
Kokku
Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta arvestades normtunde ja tabelis 1 toodud brigaadide arvu
Keskmine
täiskohale
taandatud
ametikohtade
Erakorralise arv ühe
Täiskohale taandatud ametikohtade Õde- meditsiini Brigaadide brigaadiliikme
arv brigaadi tüübi kohta Arst brigaadijuht Õde tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane Välijuht Kokku arv kohta
Arstibrigaad
Õebrigaad
Reanimobiil
Laste jaoks kohandatud
reanimobiilibrigaad
Arstliku toetusbrigaad
Täiendava vähendatud koosseisuga
õebrigaad
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi,
mille varustuseks on muu sõiduk kui
kiirabiauto
Välijuht
Esmase abi brigaad
Telemeditsiiniline teenus
Täiskohale taandatud ametikohtade
arv kokku
Füüsiliste isikute arv
Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta jättes välja eraldi haigekassa poolt tasustatavate väljaõppe koolitustega seotud tunnid (240 tundi ja 400
tundi) ja kulud
Keskmin
e arst, Keskmine
Erakorralise õde, EM tehnik,
Õde - meditsiini Kokk üliõpilan kiirabitehni
Arst brigaadijuht Õde tehnik Kiirabitehnik Üliõpilane Välijuht u e k
Koolitustundide arv kokku (h) -
treening/praktika
Koolituskulud kokku (EUR km-ga)-
treening/praktika
Koolitustundide arv kokku (h) -
teooria
Koolituskulud kokku (EUR km-ga) -
teooria
Muud koolitusega seotud kulud kokku
- transport, ööbimine, päevarahad
(EUR km-ga)
Täiskohale taandatud ametikohad
Keskmine koolitustundide arv ühe
täiskohale taandatud ametikoha
kohta
Keskmine koolitustunni makumus
ühe täiskohale taandatud ametikoha
kohta
Lähetustundide arv (h)
Lähetuskulud kokku (EUR km-ga) -
lähetus
Muud lähetusega seotud kulud kokku
- transport, ööbimine, päevarahad
(EUR km-ga)
Keskmine lähetustundide arv ühe
täiskohale taandatud ametikoha
kohta
Keskmine lähtustunni makumus ühe
täiskohale taandatud ametikoha
kohta
Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta
Tervisekontrolli maksumus töötaja kohta (EUR)
Füsiliste isikute arv
Tervisekontrolli läbimise tihedus (kord mitme
aasta jooksul)
Tervisekontrolli aastane kulu kokku (EUR)
Õnnetusjuhtumi kindlustuse aastane kulu
kokku (EUR km-ga)
Vastutuskindlustuse aastane kulu kokku (EUR
km-ga)
Vaktsineerimise aastne kulu kokku (EUR)
Kulu kokku
Täiskohale taandatud ametikohtade arv kokku
Kuluühe täikoahle taandatud ametikoha kohta
Esitada viimase ostu andmed
Füüsiliste isikute arv
Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv
isiku kohta -suvi
Paralleelselt kasutusel olevate komplektide arv
isiku kohta -talv
Ühe komlekti maksumus (EUR km-ga) - suvi
Ühe komlekti maksumus (EUR km-ga) - talv
Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades
paralleelselt kasutatavate komplektide arvu
isiku kohta) - suvi
Ühe komplekti kasutusaeg aastates (arvestades
paralleelselt kasutatavate komplektide arvu
isiku kohta) - talv
Aastane kulu kokku
Täiskohale taandatud ametikohad
Kulu täiskohale taandatud ametikoha kohta
Kulud esitada eelneva kalendriaasta kohta
Vähendatud
Täiendava koosseisuga
Laste jaoks vähendatud õebrigaadi,
Arsti- ja kohandatud Arstlik koosseisuga mille
õebridaad Reanimobiil reanimobiilibrigaad toetusbrigaad õebrigaad varustuseks Välijuht Kokku
on muu
sõiduk kui
kiirabiauto
Kasutatud ravimite kulu sh hapnikuballoonide rent ja gaasi
kulu (EUR km-ga) v.a varu
Kasutatud ühekordsete tavikute kulu (EUR km-ga) v.a varu
Majandusmaterjali kulu (EUR km-ga)
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigadi kohta
Esitada viimane ostu informatsioon
Juhul kui tegemist on ühekordse (või korduvkasutatavas tarvikuga, mille kulu kajastub lehel "TarvikudRavimid"), kulu allolevas tabelis
mitte kajastada
Lisada kommentaar juhul kui seadmed/inventar on sõiduki hinnas, ühekordne või sisaldub mõne teise seadme/inventari kulus
Arsti- ja õebrigaad
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks
(hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline+ laste
– koos hapnikureservuaariga+laste
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk.
5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator
6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.5. Larüngoskoop koos keeltega
6.6. Magill’i klemmid
6.7.Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7.Käärid
8.8.Klemm
8.9.Kaitsekiivrid
Pealamp
8.10.Raamiga kaitseprillid
8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.12. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1.Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3.Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5.Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe
brigaadi kohta
Arstliku toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaazi aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia kmpl*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Reanimobiil -eraldi välja tuua laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaad
sisutus
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks
(hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline+ laste
– koos hapnikureservuaariga+laste
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk.
5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator
6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.5. Larüngoskoop koos keeltega
6.6. Magill’i klemmid
6.7.Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7.Käärid
8.8.Klemm
8.9.Kaitsekiivrid
Pealamp
8.10.Raamiga kaitseprillid
8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.12. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1.Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3.Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5.Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi
kohta
Arstliku toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaazi aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia kmpl*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Arstliku toetusbrigaad
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks
(hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline+ laste
– koos hapnikureservuaariga+laste
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk.
5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator
6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.5. Larüngoskoop koos keeltega
6.6. Magill’i klemmid
6.7.Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7.Käärid
8.8.Klemm
8.9.Kaitsekiivrid
Pealamp
8.10.Raamiga kaitseprillid
8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.12. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1.Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3.Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5.Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi
kohta
Arstliku toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaazi aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia kmpl*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu sõiduk kui
kiirabiauto
Ühikute Ühiku Aastane Tegelik
Aastane
Seadmed/inventar arv soetusmaksumus hoolduskulu kasutusaeg Kommentaar
kulu
autos (EUR km-ga) (EUR km-ga) (aastad)
1. Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1. Põhikanderaam
1.1.1. Lisakanderaam
1.2. Kühvelraam
1.3. Kandelina
1.4. Kandetool
2. Seadmed immobiliseerimiseks
2.1. Vaakummadrats
2.2. Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks
2.3. Kaelalahas
2.4. Lühike seljalahas
3. Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1. Statsionaarne hapniku manustamise süsteem
3.2. Transporditav hapnik
3.3. Kott transporditavale hapnikule
3.4. Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks
(hingamiskott)
3.5. Näomask hapniku manustamiseks
– tavaline+ laste
– koos hapnikureservuaariga+laste
3.6. Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks
3.7. Elektriline aspiratsioonivahend
3.8. PEEP klapp
4. Diagnostikaseadmed
4.1. Mehhaaniline vererõhu mõõtja
4.2. Pulssoksümeeter
4.3. Termomeeter
4.3.1. Kõrvatermomeeter
4.3.2. Termotekk beebidele Blizzard Baby Wrap
4.4. EKG aparaat
4.4.1. EKG elektr., täiskasv. 31.1917.21, 1pk. (=50tk.)
4.5. Glükomeeter
5. Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1. Venoosne žgutt
5.2. Survekott kiirinfusiooni teostamiseks
5.3. Automaatsüstal (perfuusor)
5.3.1. Süstlapump
5.4. Luutrell*
5.4.1 Luunõelad
5.4.1.1. Luukanüül 15G EZ-IO AD täisk.
5.4.1.2. Luunõel BIG ühek. lastele (püstol tüüpi)
5.4.1.3. Luunõel BIG ühek. täiskasv.(püstol tüüpi)
6. Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1. Kardiomonitor-defibrillaator
6.2. Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator
6.4. Mehaaniline kaasaskantav aspiraator
6.5. Larüngoskoop koos keeltega
6.6. Magill’i klemmid
6.7.Arteriaalsed žgutid
7. Sidumis- ja põetusvahendid
7.1. Tekid
7.2. Termolinad
8. Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
8.1. Kott elustamiseks vajalikele vahenditele
8.2. Kott/kohver ravimitele
8.3. Taskulamp
8.4. Teravate esemete konteiner
8.5. Kuuldetorud
8.6. Diagnostiline valgusallikas
8.7.Käärid
8.8.Klemm
8.9.Kaitsekiivrid
Pealamp
8.10.Raamiga kaitseprillid
8.11. Eristusvest siltidega suurõnnetuste tarbeks
8.12. Traumakott
9. Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
9.1.Ohumärgid
9.2.Tulekustuti (6 kg)
9.3.Pipragaas
9.4.Turvavöö lõikur
9.5.Klaasipurustushaamer või -nael
10. Meditsiiniseadmete aastane hoolduskulu ühe brigaadi
kohta
Arstliku toetusbrigaadil lisaks:
Lucas südamemassaazi aparaat*
Hingamisaparaat*
Vaagnafiksaator*
Kriketüreotoomia kmpl*
C-PAP maskid*
Videolarüngoskoop*
Vingugaasi CO andur
HD monitor
Bužii
Kokku
Esitada viimane ostu informatsioon
Vähendatud
koosseisuga
õebrigaadi,
Laste jaoks
Õe- ja Arstliku mille
Reanimobiil kohandatud Välijuht
arstibrigaad toetusbrigaad varustuseks
reanimobiilibrigaad
on muu
sõiduk kui
kiirabiauto
Kulum/aastane
kasutusrent
(arvestades 5 aastast
kasutusaega) km-ga
kokku
Aastane hoolduskulu
km-ga kokku
Aastane hoolduskulu
km-ga kokku
Aastane kütusekulu
km-ga kokku
Kulu kokku
Brigaadie arv
Kulu brigaadi kohta
Kilometraaž
Väljasõitude arv
Kontroll: kütusekulu km
kohta
Kontroll: kütusekulu
väljasõidu kohta
Esitada baasides suuruse kohta inforamtsioon
Juhul kui ei ole võimalik esitada informatsiooni kõikide baaside kohta, estada andmed väehdnatud mahus, sellisel juhul
palume välja tuua seotud brigaadide arv.
Ruutmeetrite arv
Kulum kokku
Hoolduskulu kokku
Ülalpidamiskulu kokku
Kulu kokku
Kulu ruutmeetri kohta
Kuluga seotud brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
Esitada baasides oleva sisusutse (mööbel, olemtehnika) kohta inforamtsioon
Juhul kui ei ole võimalik esitada inforatsiooni kõikide baaside kohta, estada andmed väehdnatud mahus, sellisel juhul
palume välja tuua seotud brigaadide arv
Soetusmaksumus ühiku Tegelik kastusaeg
Ühikute arv Ühikute arv kohta km-g (EUR) (aastates) Aastane kulu
Lisada ridu
Kuluga seotud brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
Andmed esitada eelneva kalendriaasta kohta
Kontrollida, et esitatud kulud ei sisalduks teistel lehteldel nt "Sõiduki sisustus" (sõidkite hooldajad tuuakse lejele "Admin"), "IT" (IT spetsilistidega seotud kulu tuuakse lehele
"IT") jne
Kontrollida, et esitatud kulud ei sisalda koolituskeksuse või muude haigekassa poolt ostetava
teenuse väliseid kulusid
Muud Muud
koolituse lähetuseg
ga seotud a seotud
kulud kulud
kokku - kokku -
transport transport
, ,
Koolituskul ööbimine ööbimine
Täiskohale Aastane ud kokku - , ,
taandatud brutotöötasu koos Koolitustundi koolitus päevarah Lähetustundide Lähetuskulud kokku - päevarah
Tugipersonal ametikohad maksudega de arv kokku (EUR) ad (EUR) arv (h) lähetus (km-ga EUR) ad (EUR)
Nõukogu
Juhatuse esimees
Juhatuse liige
Juhiabi
Personalispetsialist
Pearaamatupidaja
Raamatupidaja
Side-ja navigatsioonivahendite hooldustööd
Dispetsher
Vanemõde meditsiiniaparatuuri ja kvaliteedi
alal
Vanemõde ravimite ja tarvikute alal
Tartu baasivanem (täiendavalt
töökeskkonnaspetsialist)
täiendavad baasivanemate ülesanded
Statistik
Koolitusjuht
Koolitukeskuse koordinaator
Koolituskeskuse sekretär
Majandusõde
Garaazi juhataja
Tehnikateenistuse juht
Koristaja
Majahoidja
Kokku
Kulu Kommentaar
Perosnalikulud kokku
Koolitus ja lähetuskulud kokku
Bürookulu
Personaliteenused
Esindus- ja vastuvõtukulud
Vajadusel lisada/kustutada ridu
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
Esitada eelneva aasta andmed.
Kontrollida, et IT spetsilistide kulud ei sislduks lehel "Admin"
Siia kanda ka IT spetsialistid ja tugiteenuste IT kulu
Eraldi välja tuua esmase abi brigaadide ja telemeditsiinilise teenusega seotud IT
kulud
Soetusmaksumus Tegelik
ühiku kohta km-g kastusaeg
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Ühikute arv (EUR) (aastates) Aastane kulu
Autoarvuti- komplekt
Baasijaam
Käsijaam
Autojaam
Sidevahend (mobiiltelefon)
iPad
iPadi kott
Terminalide halduskulud
Terminalide remont ja hooldus
Mobiiltelefonide kõne/paketi kulu
Mobiil ID
Andmeside (internet) ja lauatelefon
Rakendustarkvarade hooldus ja lepingutasud
Muud IT kulud (turvalisuse sertifikaadid,
serveri hooldus, tulemüürid)
IT spetsialist
Arvutid
Sideinventari tarvikud
IT riistvara ja tarvikud (v.a arvutid)
Videokonverents
Lokaalne analüüsimoodul
Autoarvutite printerid
Võrguseadmete väljavahetamine
Garmini GPS seade + regio kaart
Pardakaamera
Kokku
Brigaadide arv
Keskmine kulu brigaadi kohta
Esitada eelneva kalendriaasta kulu kokku
Välja arvatud tugiteenuste IT kulu (lehel "IT") ja bürookulu (lehel "Admin")
Kulu kokku koos km-ga
Pesupesemine
Jäätmekäitlus (biojäätmed)
Sterilisatsioon
Tööriiete parandamine
Vajadusel lisada/kustutada ridu
Kulu kokku
Brigaadide arv
Kulu brigaadi kohta
Tervise- ja tööministri …detsembri 2018.a määruse nr…
„Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale
makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise
kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse
hind“ lisa 2
Tekkepõhised kulud (sh
Kulu nimetus
käibemaks)
Töötajate töötasud, töövõimetushüvitis ja personalikuludega
kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
Kiirabiarstid
Kiirabiõed
Kiirabitehnikud
Erakorralise meditsiini tehnikud
Töövõimetushüvitis
Töötajate tervishoiuteenused
Töötajate kindlustus
Lähetuskulud (v.a administratsioon)
Koolituskulud (v.a administratsioon)
Eri- ja vormiriietuse soetamine
Ühekordsed meditsiini- ja hügieenitarbed
Ravimid
Üle aastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsioon
Meditsiiniline inventar
Mittemeditsiiniline inventar
Sõidukite ülalpidamiskulud
Kütus
Jooksev remont, tehnohooldus ja -ülevaatus
Sõidukite kindlustusmaksed
Sõiduautode kasutusrent
Sõidukite amortisatsioon
Hoonete, ruumide amortisatsioon
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete
amortisatsioon
Immateriaalse põhivara amortisatsioon
Administreerimiskulud
Admin- ja abipersonali töötasud, töövõimetushüvitis ja
personalikuludega kaasnevad maksud ja
sotsiaalkindlustusmaksed
EELNÕU
. detsember 2018
Tervise – ja tööministri ….määrus nr „Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi
pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse
hinna kehtestamine“
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 ning meretöö
seaduse § 32 lõike 8 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu
arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
tasumise kord, makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind.
(2) Kiirabi hind hõlmab kõiki kiirabi osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused
teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.
(3) Meditsiinilise kaugkonsultatsiooni hind hõlmab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.
2. peatükk
KIIRABI EEST TASUMISE KORD
§ 2. Kiirabi eest tasumise kord
Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tasub kiirabi eest tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse §-s 172 sätestatud tingimustel kiirabi rahastamise lepingu (edaspidi leping) sõlminud
kiirabibrigaadi pidaja esitatud kiirabiarve alusel.
§ 3. Kiirabiarve vormistamine
(1) Kiirabi eest tasumiseks esitab kiirabibrigaadi pidaja haigekassale käesoleva määruse
kohaselt vormistatud kiirabiarve.
(2) Kiirabiarvele märgitakse teenuse lõpetamise kuupäeval kehtinud hind või haigekassa ja
kiirabibrigaadi pidaja vahel kokku lepitud hind.
§ 4. Kiirabiarve üldandmed
Kiirabiarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) kiirabiarve seeria, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel
kokkulepitud kiirabiarve tähistamise viisile;
2) kiirabiarve number, mis vastab väljatrüki puhul kiirabibrigaadi pidaja poolt kehtestatud
numereerimise korrale;
3) kiirabiarve väljastamise kuupäev.
§ 5. Kiirabiarve lõpetamise andmed
Kiirabiarvele kantakse kiirabiarve lõpetamise kuupäev, milleks on kiirabiarvele märgitud
viimane käesoleva määruses nimetatud teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis
hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva, on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.
§ 6. Kiirabi osutamise andmed
Kiirabiarvele kantakse osutatud teenuste andmed järgmiselt:
1) kiirabiteenuse nimetus;
2) kiirabiteenuse kood, mis on sätestatud käesolevas määruses;
3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, ööpäevi ja kalendrikuid;
4) teenuse lõpetamise kuupäev. Kiirabiteenuse puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte ööpäeva,
on lõpetamise kuupäev viimane teenuse osutamise päev.
§ 7. Tasumise andmed
Kiirabiarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised
andmed:
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti kiirabiteenusele kehtestatud hinnast erineva hinna
rakendamisel tulenevalt käesolevast määrusest;
2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud hinnast erineva hinna rakendamisel,
mis tuleneb kiirabi rahastamise lepingust;
3) kiirabiteenuse hind, mis on kehtestatud käesolevas määruses;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja hinna korrutamise
tulemusena.
§ 8. Kiirabiarve kogusumma
Kiirabiarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse §-des 22-28 nimetatud
teenuste summade kokku liitmisel.
§ 9. Kiirabibrigaadi pidaja andmed
Kiirabiarvele kantakse arve esitanud kiirabibrigaadi pidaja järgmised andmed:
1) kiirabibrigaadi pidaja äriregistrikood;
2) kiirabibrigaadi pidaja nimi;
3) kiirabibrigaadi pidaja aadress;
4) kiirabiarve koostaja ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed.
3. peatükk
KIIRABIBRIGAADI PIDAJALE MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA
§ 10. Metoodika rakendusala
Käesolevat metoodikat rakendatakse kiirabi hinna arvutamisel ja muutmisel.
§ 11. Mõisted
Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC),
mis põhineb põhjuslikul seosel kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside
(edaspidi ressurss) vahel;
2) ressursid on tööjõud, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, sõiduk, sõiduki
sisustusse kuuluvad üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, korduvkasutusega
meditsiiniseadmed, ruumid ja tugiteenused;
3) kiirabiteenuse standardkulu on kiirabiteenuse osutamiseks vajalike ressursside kulu;
4) eksperthinnang on Eesti Kiirabi Liidu poolt antud põhjendatud hinnang.
§ 12. Tööjõu aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Tööjõu kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolitus- ja lähetuskulust;
4) tööriiete kulust;
5) teenuste kulust.
(2) Brutopalga ja brutopalgalt makstavate maksude aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi
kohta lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja koosseisust lähtudes
tervise- ja tööministri x. detsembri 2018. a määruse nr „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi nõuete määrus), tegelikust referentsasutuste koosseisust ning
töötajate brutopalga kulust.
(3) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 15 eurot ja 44 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 8 eurot ja 22 senti tunnis;
3) erakorralise meditsiini tehniku brutopalk on 7 eurot ja 40 senti tunnis;
3) kiirabitehniku brutopalk on 6 eurot ja 98 senti tunnis.
(4) Koolitus- ja lähetuskulude aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse ühe
teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja koosseisust lähtudes nõuete määrusest,
tegelikust referentsasutuste koosseisust, koolitustundide miinimumnõuetest ning
referentsasutuste tegelikust keskmisest koolitus- ja lähetustunni maksumusest.
(5) Tööriiete aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste
keskmisest füüsiliste isikute arvust kiirabibrigaadi kohta, referentsasutuste tegelikust tööriiete
komplektide soetusmaksumustest ja kasutusajast.
(6) Teenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste
brigaadide arvust, ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust lähtudes nõuete
määrusest ja referentsasutuste tegelikust keskmisest aastasest kulust.
§ 13. Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu arvestamine
ühe kiirabibrigaadi kohta
Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite aastase kulu leidmiseks ühe
kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste
tegelikust keskmisest aastasest kulust.
§ 14. Sõiduki aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Sõiduki kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb:
1) sõiduki kulumist/kasutusrendist;
2) sõiduki hooldusest;
3) sõiduki kindlustusmaksest;
4) kütuse kulust.
(2) Sõiduki aastase kulumi leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse referentsasutuste
erinevate brigaadide sõiduki soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust, mis lähtub
eksperthinnangust ja tegelikust kasutusaastate arvust.
(3) Sõiduki aastase hoolduse, kindlustuse ja kütuse aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi
kohta lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide arvust ja referentsasutuste erinevate
brigaadide tegelikust keskmisest aastasest kulust.
§ 15. Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja
korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi
kohta
Sõiduki sisustusse kuuluvate üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja
korduvkasutusega meditsiiniseadmete aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta
lähtutakse referentsasutuste erinevate brigaadide sõiduki sisustusse kuuluvate
meditsiiniseadmete arvust, soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust ning nõuete määruse
lisast 2.
§ 16. Ruumide aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Ruumide kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb:
1) hoonete kulumist/rendist;
2) hoonete hoolduskuludest;
3 hoonete ülalpidamiskuludest;
4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulust.
(2) Hoonete aastase kulumi, hoolduskulu ja ülalpidamiskulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi
kohta lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest
aastasest kulust.
(3) Ruumis paiknevate seadmete ja inventari aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta
lähtutakse referentsasutuste ruumis paiknevate seadmete ja inventari arvust,
soetusmaksumusest ja kasutusaastate arvust.
§ 17. Tugiteenuste aastase kulu arvestamine ühe kiirabibrigaadi kohta
(1) Tugiteenuste kulu aastas ühe kiirabibrigaadi kohta käesoleva peatüki tähenduses koosneb:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulust;
2) administratsiooni kulust;
3) muudest tugiteenustest.
(2) Infotehnoloogia aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta lähtutakse
referentsasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arvust, soetusmaksumusest ja
kasutusaastate arvust.
(3) Administratsiooni ja muude tugiteenuste aastase kulu leidmiseks ühe kiirabibrigaadi kohta
lähtutakse referentsasutuste brigaadide arvust ja referentsasutuste tegelikust keskmisest
aastasest kulust.
§ 19. Ressursside kulu arvestamise erisus
Juhul kui referentsasutuste ressursside kulu ühe kiirabibrigaadi kohta on mitmekordselt erinev
teiste referentsasutuste kulust ühe kiirabibrigaadi kohta, siis vastavaid andmeid haigekassa
argumenteeritud otsusel ei arvestata.
§ 20. Teenuse standardkulu ja hinna arvutamine
(1) Teenuse standardkulu leidmiseks teisendatakse ühe kiirabibrigaadi aastane ressursside
kulu teenuse ühikuks (kuu, päev, tund jne).
(2) Teenuse hind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning
tervishoiuteenuse kulutõhususest, tervishoiuteenuse vajalikkusest ühiskonnale ja kooskõlast
riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavusest ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
§ 21. Ettepaneku tegemine hinna arvutamiseks ja muutmiseks
Käesoleva määruse sätestatud standardkulu ja hind vaadatakse üle kiirabi teenuse osutaja,
erialaühenduse või Eesti Haigekassa algatusel, kui on esitatud Eesti Haigekassa põhjendatud
valikul vähemalt viie kiirabibrigaadi pidaja hinnamuutmise taotlusele eelneva majandusaasta
või kokkuleppel Eesti Haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed, käesoleva
määruse lisas 1 sätestatud kulude jaotused ja käesoleva määruse lisas 2 sätestatud eelarve
täitmise aruanne.
4. peatükk
KIIRABI HIND
§ 22. Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve
(1) Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe
reanimobiilibrigaadi kiirabibaasis või koduse ööpäevaringse valve ja kiirabi osutamise kulude
katmiseks.
(2) Nõuete määruse lisas 1 kirjeldatud ühe laste reanimobiilibrigaadi hind ühe ööpäeva kohta
on järgmine:
Kiirabiteenus Kood Hind
eurodes
Laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne kodune 11201 982,28
valve (24 tundi)
(3) Koodiga 11201 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu).
(4) Ühe reanimobiili hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Kiirabiteenus Kood Hind
eurodes
Reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11202 1 593,87
Vähendatud koosseisuga reanimobiilibrigaadi ööpäevaringne valve
11243 1 241,46
(24 tundi)
Lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund) 11203 85,69
Lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1 tund) 11204 17,96
Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi valve (1 tund) 11244 63,22
Vähendatud koosseisuga lisa reanimobiilibrigaadi kodune valve (1
11245 13,71
tund)
(5) Koodidega 11203,11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda
lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr
23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks
valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra
ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi hädaolukorra määrus) § 4 lõikele 1 ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
(6) Koodidega 11243, 11244 ja 11245 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest
tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigetele 1-3 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise
lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
(7) Koodiga 11202 ja 11243 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu).
(8) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud kiirabiteenused sisaldavad personali
brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse
kulu.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse
koodidega 11204 ja 11245 tähistatud kiirabiteenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates
rakendatakse koodidega 11203 või 11244 tähistatud kiirabiteenuseid.
(10) Koodiga 11204 ja 11245 tähistatud teenuste maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni
operatiivarvestusse lülitumiseni on üks tund.
§ 23. Arstibrigaadi ööpäevaringne valve
(1) Arstibrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe
arstibrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või koduse valve ja kiirabiteenuste osutamise kulude
katmiseks.
(2) Ühe arstibrigaadi hind ühe ööpäeva või tunni kohta on järgmine:
Kiirabiteenus Kood Hind
eurodes
Arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11205 1 557,14
Vähendatud koosseisuga arstibrigaadi ööpäevaringne valve (24
11206 1 204,73
tundi)
Lisa arstibrigaadi valve (1 tund) 11207 85,76
Lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund) 11208 18,04
Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi valve (1 tund) 11209 63,29
Vähendatud koosseisuga lisa arstibrigaadi kodune valve (1 tund) 11210 13,79
(3) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda
lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõikele 1 ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
(4) Koodidega 11206, 11209 ja 11210 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest
tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigetele 1-3 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise
lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
(5) Koodiga 11205 ja 11206 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu).
(6) Koodidega 11207, 11208, 11209 ja 11210 tähistatud kiirabiteenused sisaldavad personali
brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse
kulu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse
koodidega 11208 ja 11210 tähistatud kiirabiteenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates
rakendatakse koodidega 11207 või 11209 tähistatud kiirabiteenuseid.
(8) Koodiga 11208 ja 11210 tähistatud teenuste maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni
operatiivarvestusse lülitumiseni on üks tund.
§ 24. Õebrigaadi ööpäevaringne valve
(1) Õebrigaadi ööpäevaringse valve eest tasub haigekassa kiirabibrigaadi pidajale ühe
õebrigaadi ööpäevaringse kiirabibaasis või kodus valve ja kiirabiteenuste osutamise kulude
katmiseks.
(2) Ühe õebrigaadi hind ühe ööpäeva kohta on järgmine:
Kiirabiteenus Kood Hind
eurodes
Õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11211 1 258,43
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11212 906,03
Lisa õebrigaadi valve (1 tund) 11213 66,04
Lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund) 11214 14,31
Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi valve (1 tund) 11215 43,57
Vähendatud koosseisuga lisa õebrigaadi kodune valve (1 tund) 11216 10,05
(3) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda
lähtuvalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4 lõikele 1 ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud
tingimustel ja korras.
(4) Koodidega 11212, 11215 ja 11216 tähistatud vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi eest
tasumist saab taotleda lähtuvalt nõuete määruse § 3 lõikele 8 või hädaolukorra määruse § 4
lõigetele 1-3 ning kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel sõlmitud kiirabi rahastamise
lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras.
(5) Koodidega 11211 ja 11212 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks
vajalikke kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu).
(6) Koodidega 11213, 11214, 11215 ja 11216 tähistatud kiirabiteenused sisaldavad personali
brutopalga, brutopalga maksude, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, ravimite ja kütuse
kulu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud lisabrigaadi koduse valve korral rakendatakse
koodidega 11214 ja 11216 tähistatud kiirabiteenuseid, lisabrigaadi väljakutsest alates
rakendatakse koodidega 11213 või 11215 tähistatud kiirabiteenuseid.
(8) Koodiga 11214 ja 11216 tähistatud teenuste maksimaalne reageerimisaeg väljakutsest kuni
operatiivarvestusse lülitumiseni on üks tund.
§ 25. Täiendavad kiirabiteenused
(1) Täiendava kiirabiteenuse hind ühe kuu, ööpäeva või tunni kohta järgmised:
Kiirabiteenus Kood Hind
eurodes
Täiendava vähendatud koosseisuga õebrigaadi ööpäevaringne valve
11217 906,03
(24 tundi)
Arstliku toetusbrigaadi ööpäevaringne valve (24 tundi) 11218 1 183,66
Vähendatud koosseisuga õebrigaadi, mille varustuseks on muu
11219 33,12
sõiduk kui kiirabiauto, valve (1 tund)
(2) Koodiga 11217 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7.
(3) Koodiga 11218 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7.
(4) Koodiga 11219 tähistatud teenust rakendatakse Tallinna Vanalinnas 92 päeva (1. juuni
- 31. august), 9 tundi ööpäevas (09:00-21:00) vastavalt nõuete määruse § 4 lõikele 7 ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel
ja korras.
(5) Koodiga 11217 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu).
(6) Koodiga 11218 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid (sh arsti ja kiirabitehniku tööjõukulu)
(7) Koodiga 11219 tähistatud kiirabiteenus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid (sh õe ja kiirabitehniku tööjõukulu).
§ 26. Kiirabi osutamiseks vajalikud täiendavad transporditeenused
(1) Kiirabiteenuse osutamiseks vajaliku veoteenuse hind on järgmine:
Teenus Kood Hind
eurodes
Vedu helikopteriga – 1 tund 11220 3177,00
Vedu lennukiga – 1 tund 11221 1069,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu-Munalaid) 11222 660,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Munalaid-Manilaid) 11223 215,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kihnu-Pärnu) 11224 2255,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Sviby-Rohuküla) 11225 660,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Laaksaare-
Piirissaare) 11226 60,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Kelnase-
Leppneeme) 11227 303,00
Vedu parvlaevaga graafikujärgsel ajal (Tallinn-Aegna) 11228 341,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu-Munalaid) 11229 990,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Munalaid-Manilaid) 11230 320,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kihnu-Pärnu) 11231 3377,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Sviby-Rohuküla) 11232 990,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Laaksaare-
Piirissaare) 11233 770,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Kelnase-
Leppneeme) 11234 456,00
Vedu parvlaevaga graafikuvälisel ajal (Tallinn-Aegna) 11235 506,00
Vedu parvlaevaga - 1 tund 11237 27,16
Vedu muu veesõidukiga - 1 km 11238 15,45
(2) Koodidega 11220 ja 11221 tähistatud veoteenuse hinda rakendatakse abivajaja
transportimisel haiglasse või ravimeeskonna transportimisel haigekassaga sõlmitud kiirabi
rahastamise lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil. Juhul kui sama sõidukiga
transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse teenust vastavalt
lennuminutite arvule ainult ühe isiku kohta.
(3) Koodiga 11220 ja 11221 tähistatud veoteenused (helikopter ja lennuk) esitatakse
koefitsiendiga vastavalt lennuminutite arvule.
(4) Koodidega 11222-11235 tähistatud teenused sisaldavad ühe reisisuuna kulusid. Juhul kui
sama parvlaevaga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut, rakendatakse
teenust vastavalt ainult ühe isiku kohta.
(5) Koodidega 11237 ja 11238 tähistatud teenuseid rakendatakse saarelt mandrile sõidul. Juhul,
kui sama transpordivahendiga transporditakse samal ajal ravimeeskonda ja/või mitut isikut,
rakendatakse teenust vastavalt sõiduminutite/sõidukilomeetrite arvule ainult ühe isiku kohta.
§ 27. Täiendavalt tasustatavad koolitused
Täiendavalt tasustatavad koolitused on järgmised:
Kiirabiteenus Kood Hind
eurodes
Kiirabibrigaadi juhi väljaõppe kursus õdedele (240 tundi) 11239 1060,00
Kiirabitehniku väljaõppe kursus (400 tundi) 11240 1450,00
5. peatükk
§ 28. Meremeeste ööpäevaringne kaugkonsultatsioon ning esmase abi brigaadi ja
telemeditsiinilise teenuse hind
(1) Meditsiinilise ööpäevaringse kaugkonsultatsiooni ning esmase abi brigaadi ööpäevaringse
valve ja telemeditsiinilise teenuse hind kalendrikuu kohta on järgmine:
Teenus Kood Hind
eurodes
Esmase abi brigaadi ööpäevaringne valve ja telemeditsiiniline teenus
11241 55 030,72
(1 kuu)
Meremeeste ööpäevaringne meditsiiniline kaugkonsultatsioon (1
11242 1 012,62
kuu)
(2) Koodiga 11241 tähistatud teenust rakendatakse vastavalt nõuete määruse § 5 lõikele 5 ning
kiirabibrigaadi pidaja ja haigekassa vahel kiirabi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustel
ja korras.
(3) Koodiga 11241 sisaldab Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel kaheliikmelise või kolmeliikmelise
(Ruhnul 44 päeva ning Kihnul ja Vormsil 92 päeva aastas) esmase abi brigaadi ööpäevaringse
valmisolekuga (koduvalve ja 8 tundi nädalas valve baasis) seotud kulusid (sh erakorralise
meditsiini tehniku tööjõukulu) ja Tallinna kiirabibrigaadide arstliku nõustamise kulusid, kui
vastaval kiirabibrigaadi pidajal ei ole arstlikku toetusbrigaadi või arstibrigaadi.
§ 29. Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Kulude jaotus
Lisa 2. Eelarve täitmise aruanne
NÕUKOGU OTSUS
23. november 2018 nr 33
Tervise - ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate
rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu” kohta arvamuse andmine
Otsus tehakse Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 2 alusel Sotsiaalministeeriumi ettepanekul.
Teha tervise- ja tööministrile ettepanek tervise- ja tööministri määruse „Ravikindlustusega
hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu”
kehtestamiseks (eelnõu ja seletuskiri lisatud).
/allkirjastatud digitaalselt/
Riina Sikkut
Eesti Haigekassa nõukogu esimees
EELNÕU
14.11.2018
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate
rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste
loetelu
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste
loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
§ 2. Rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused
Käesoleva määruse alusel tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa eelarvest
ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud järgmiste tervishoiuteenuste eest:
1) HIV-nakkuse testimine vastavalt juhisele, välja arvatud anonüümne testimine;
2) HIV-positiivse isiku/patsiendi ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud
juhtumikorraldus HIV-positiivsele isikule;
3) tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi
(OKR) ja tuberkuloosiravi konsiilium;
4) tuberkuloosikahtlase isiku või tuberkuloosihaigega kontaktis olnud ravikindlustusega
hõlmamata isiku diagnostilised uuringud;
5) tubakast loobumise nõustamine;
6) uimasteid ja alkoholi kasutavatele psühhiaatriliste häiretega patsientide
päevaravi;
7) kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku seksuaalnõustamine.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate
rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri määrus „Ravikindlustusega hõlmamata
isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“. Eelnõu on seotud
Riigikogu menetluses oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi 698 SE), mis on
kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019.
Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale
tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris
Riigikogus vastu võetud TTKS-i muudatustest. Tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse
haigekassale üleminekuga on juba arvestatud TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 ja § 668 punktides
2–4 haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarve eraldise määra arvutamisel.
Riigikogu menetluses oleva 698 SE kohaselt antakse haigekassale üle ravikindlustusega
hõlmamata isikute vältimatu abi ning rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu
maksmise kohustus.
TTKS-i täiendatakse §-ga 61, mille lõike 3 kohaselt kehtestab tervise- ja tööminister määrusega
ravikindlustusega hõlmamata isikule (edaspidi ka kindlustamata isik) osutatavate rahvatervise
kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, kuulates enne ära Eesti Haigekassa nõukogu
arvamuse.
Eesti Haigekassa nõukogu arutab eelnõu 23. novembri 2018 koosolekul.
Eelnõuga kehtestatakse selliste rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida
ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste
loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Seni on neid tervishoiuteenuseid rahastatud
riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) kaudu. 2019.
aastast võtab nende tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle Eesti Haigekassa
(edaspidi haigekassa).
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139).
Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 698 SE, mis sätestab käesoleva
määruse kehtestamiseks volitusnormi.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse selliste
rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata
isikul on õigus saada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel,
tingimustel ja korras.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Määruses
sätestatud teenuseid on seni rahastatud Sotsiaalministeeriumi või TAI eelarvest. 1. jaanuarist
2019 on rahalised vahendid nende tasumiseks arvestatud haigekassa eelarvesse ülekantavas
riigieelarve eraldises.
698 SE kooskõlastamisel tehti ettepanek lisada rahvatervise kaitsega seotud
tervishoiuteenuste loetellu ka ravikindlustusega hõlmamata isikute rahvastikupõhised
sõeluuringud. Praegu jäi see teenus määruse eelnõust välja, sest loetelus sätestatakse
teenused, mille üleminekus haigekassale koos rahaliste vahendite eraldamisega on
riigieelarves kokkulepitud. Täiendavaid teenuseid saab loetelusse lisada, kui lepitakse kokku
nende täiendavas rahastamises.
Eelnõu § 2 kohaselt tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Eesti Haigekassa eelarvest
ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud järgmiste tervishoiuteenuste eest:
1) HIV-nakkuse testimine vastavalt juhisele, välja arvatud anonüümne testimine:- testimine
toimub vastavalt juhisele, mis asub
http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_testimise_ja_ravile_suunamise_uuendatud_ju
his_31.pdf.
Anonüümset testimise teenuse osutamist korraldab ja rahastab TAI.
2) HIV-positiivse isiku/patsiendi ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud
juhtumikorraldus HIV-positiivsele isikule - HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste
teenuste hulka kuulub ka antiretroviirusravi konsiiliumi teenuse kulu vastavalt Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetelule.
Juhtumikorraldust HIV-positiivsetele isikutele korraldab ja rahastab TAI.
3) tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi
(OKR) ja tuberkuloosiravi konsiilium - tuberkuloosi otseselt kontrollitavat ravi ja
tuberkuloosiravi konsiiliume korraldab TAI.
4) tuberkuloosikahtlase isiku või tuberkuloosihaigega kontaktis olnud ravikindlustusega
hõlmamata isiku diagnostilised uuringud;
5) tubakast loobumise nõustamine;
6) uimasteid ja alkoholi kasutavatele psühhiaatriliste häiretega patsientide päevaravi –
tegemist on kaksikdiagnoosiga patsiendi rehabilitatsiooni ja nõustamise teenusega;
7) kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku seksuaalnõustamine - teenus hõlmab noorte
reproduktiivtervise alast nõustamist ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetamist,
sisaldades vajadusel ka günekoloogi vastuvõtu. Sihtrühma vanuse sätestamisel on lähtutud
2
praegu teenust saavate isikute vanusest. Noorsootöö seaduse § 3 punkt 1 kohaselt on noor
kuni 26-aastane füüsiline isik.
Punktides 1–4 märgitud kindlustamata isikute teenuste eest tasutakse praegu riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi kaudu vältimatu abi raames.
Punktides 5–7 märgitud kindlustamata isikute teenuste eest tasutakse praegu TAI eelarvest.
Lisaks hakkab haigekassa rahastama tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide raames
veebipõhist seksuaalnõustamist ja institutsionaalset sõltuvusravi alaealistele haigekassa
eelarves selleks haigekassa eelarvest ette nähtud summade ulatuses. 1. jaanuarist 2019 on
nende teenuste kulu arvestatud haigekassa riigieelarve eraldisse. Seni on nende teenuste eest
tasutud TAI kaudu.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.
aastal koos 698 SE jõustumisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Käesoleva määruse eelnõu mõjud on hinnatud 512 SE1 ja 698 SE2 seletuskirjades.
698 SE kohaselt viiakse alates 2019. aastast kindlustamata isikutele vältimatu abi ja selle
raames osutatud tervishoiuteenuste kulud riigieelarvest haigekassa eelarvesse. Alates 2018.
aastast on riigieelarvesse planeeritud vältimatu abi ja selle raames osutatud teenuste kuludeks
8,053 mln euro ulatuses.
Määruse eelnõuga tagatakse, et kõigile on endiselt kättesaadavad kindlustamata isikutele seni
riigi või TAI poolt tagatud tervishoiuteenused (nt HIVi, tuberkuloosi ravi).
Teenuseid osutatakse edaspidi võrreldes 2018. aastaga samas mahus ja samadele isikutele.
Kindlustamata isikutele osutati 2017. aastal HIV ravi (B20-B24; R75; Z71.7) 599 isikule
summas 287 603 eurot ning tuberkuloosi ravi (Z03.0/ A15-A16.9/ J15-J15.9) 103 isikule
summas 461 023 eurot.
Seni TAI kaudu kindlustamata isikute eest rahastatud teenustest sätestatakse määruses
tubakast loobumise nõustamise, kaksikdiagnoosiga patsientide rehabilitatsiooni ja nõustamise
ning kuni 26-aastaste (kaasa arvatud) isikute seksuaalnõustamise teenused. Lisaks hakkab
haigekassa rahastama tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide raames kuni 26-
aastaste (kaasa arvatud) veebipõhist seksuaalnõustamist ja alaealiste institutsionaalse
sõltuvusravi haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses.
Eelnimetatud TAI teeuste haigekassale üleantavate teenuste eest on riigieelarve eraldisse
arvestatud kokku 225 000 eurot aastas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-
460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20t
eiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9fc229da-1e31-46e7-aedc-
a65c3057d740/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20
seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
3
Kulud kaetakse haigekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Vahendid on
haigekassale eraldatud TTKS-i alusel riigieelarve eraldisega. Riigieelarvele täiendavat kulu ei
teki.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlatamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Perearstide Seltsile, Eesti Seksuaaltervise Liidule, SA-le Tallinna Lastehaigla, SA-le Tartu
Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile, SA-le Põhja-
Eesti Regionaalhaigla ja Tervise Arengu Instituudile.
4