dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus-ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 26. november 2018
Viit
1.2-3/3705-1
Registreeritud
26. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kertu Põial (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. detsember 2018

Failid

  • 📎HTM-5405.bdoc1630 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 26.11.2018 nr 8-2/18/5405 Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks: SA Innove rakendusüksus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi EETA) toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. käskkirja eelnõu_EETA.pdf; 2. EETA_Lisa1.pdf; 3. seletuskiri_EETA.pdf. Kristi Ploom 735 0277 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 22.11.2018 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus-ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30.septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks" muutmine Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1 Reguleerimisala 2 2 Rakendusasutus ja -üksus 2 3 Elluviija ja partnerid 2 4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 3 5 Mõisted 3 6 Toetuse andmise eesmärk 4 7 Toetatavad tegevused 4 8 Tulemus- ja väljundnäitajad 8 9 Meetme tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele 9 10 Toetatavate tegevuste eelarve 10 11 Kulude abikõlblikkus 11 12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 11 13 Elluviija ja partneri kohustused 12 14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 13 15 ESF toetatavates tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses 13 16 Meetme tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 14 17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 14 18 Dokumentide säilitamine 14 1 1 Reguleerimisala Meetme tegevust „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi EETA – Ettevõtlikkusele ja Ettevõtlusõppele Tõuke Andmine) elluviimiseks viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“ tulemuste saavutamiseks, meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega” täitmiseks. Meetme tegevusega toetatakse Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korralduse nr 59 „„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ heakskiitmine“ (edaspidi EÕS) 1. eesmärgi „Muutunud õpikäsitus“ meetmete 1.1. „Õppe sisu ja mahu vastavusse viimine õppekavades seatud eesmärkide ja õpitulemustega (sh võtmepädevustega)“ ja 1.4. „Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine“ eesmärkide täitmist. Samuti panustatakse EÕS-i 3. eesmärgi „Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus“ meetme 3.2. „Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamine lähtuvalt töömaailma vajadustest“ tegevuste elluviimisse. Meetme tegevus panustab ka EÕS-i üldharidus-, kutseharidus-, kõrgharidus-, õpetajate ja koolijuhtide koolituse ja digipöörde programmi. Meetme tegevuse lähtealus on samuti Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ ning „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“. 2 Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakond (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partnerid Käskkirja punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakond. Elluviija ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ministeeriumi struktuuriüksuste tasandil. Toetatavate tegevuste elluviimisse kaasatakse juhtpartneritena Tartu Ülikool ja SA Innove hariduse agentuur. Toetatavate tegevuste 7.1 ja 7.6 elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: kõrgkoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), SA Innove hariduse agentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK), kes esindab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku ja Sihtasustus Junior Achievement Eesti (edaspidi JA). Toetatavate tegevuste 7.2., 7.4. ja 7.5. elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: kõrgkoolid, SA Innove hariduse agentuur; vajadusel kaasatakse tegevuse 7.2. elluviimisse IVEK ja JA. Toetatava tegevuse 7.3 elluviimisse kaasatakse tegevuskava alusel partnerid: SA Innove hariduse agentuur, IVEK, JA. 2 Partnerite tegevusi rahastatakse tegevuskava alusel, mille kiidab heaks juhtkomitee ja kinnitab elluviija. Juhtkomitee ülesanded ja vastutus kehtestatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Iga partneri tegevuskava kinnitatakse partnerluslepingu lisana. 4 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1.01.2015 kuni 31.12.2020. Kõiki toetatavaid tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi vältel. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest. Koolituste ühikuhinnad on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312. 5 Mõisted eelinkubatsioon on ettevõtlusest huvitatud õppijate tegevuspõhine ettevõtluspädevuste arendamise protsess meeskonnatöö vormis, mis toetab õppurite meeskondade äriideede ja toodete/teenuste arendamist tasemeni, kus tiim on valmis jätkama teistes arenguprogrammides, inkubatsioonis või asutama ettevõtte. ; ettevõtlus on dünaamiline sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks, luues teistele sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke vm väärtusi; ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus, tahtekindlus ja võime mõtteid ja ideid teostada ning mis on vajalik muutustele paindlikult reageerimiseks ja toimetulekuks määramatusega; ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut toetav õpe, mis toetab teadmiste, oskuste ja hoiakute arengut, mida inimene vajab uute ideede loomisel ja elluviimisel oma isiklikus ja tööelus või kogukonnas ja mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi. Ettevõtlusõpe kui eriala (nt õppekava, ettevõtluse ained või moodulid) käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi, andes õppijatele arusaamise ettevõtjast, ettevõtlikkusest ning ettevõttest ja selle toimimisest ettevõtluskeskkonnas Ettevõtlusõpe kui ettevõtlikkust arendav meetod tähendab ettevõtlikkust toetavate pädevuste lõimimist üld- ja erialaainetesse.; ettevõtluspädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös (sh ettevõtja või palgatöötajana) ja igapäevaelus.; juhtpartner on partner, kes koordineerib koostööd teiste partneritega aastase tegevuskava ja eelarve projekti koostamisel ja selle elluviimisel ning hindab koostöös elluviijaga selle vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele; mentor e ettevõtlusmentor on juhtimis-, ettevõtja- või valdkonnakogemusega ekspert, kes vabatahtlikult, strateegilise partnerina juhendab ja annab nõu, suunates ettevõtja või meeskonna arengut metoodika on süstematiseeritud kombinatsioon õppemeetoditest ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks ja ettevõtlusõppe läbiviimiseks ning tulemuslikumaks muutmiseks; moodul ettevõtlusõppes on õppekava eesmärgipärane terviklik sisuühik, sh aine või ainete kogum, mis määratleb õpiväljundite kaudu ettevõtluspädevuse.; 3 meeskond ehk tiim on ühiselt sama äri- või projektiidee arendamisega tegelev töörühm, kellest vähemalt pooled on õppijad ja kuhu võivad kuuluda ka mentorid jt spetsialistid; täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes. Täienduskoolitust viiakse läbi kooskõlas täienduskoolituse standardiga. Kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust, väljastatakse täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument – tunnistus. õppeasutus on üldhariduskool, kutsekool, kõrgkool (sh ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid); õppevara, sh digiõppevara on õppetöö läbiviimiseks vajalikud materjalid (õpikud, töövihikud, töölehed, elektrooniline keskkond vmt) paberkandjal või digitaalsel kujul; õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, õppejõud, teadlased, ettevõtjad ja teised spetsialistid, kes kavandavad, korraldavad ja/või toetavad, viivad läbi ettevõtlus- ja karjääriõpet. Õppurid ehk õppijad on üld- ja kutsehariduse tasemeõppe õpilased ja üliõpilased. 6 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ning õppevara selleks, et kõigil õppijail on tagatud võimalus ettevõtlusõppe läbimiseks. See toetab lõpetajate ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtlusega alustamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kasvu ning suurendab nende konkurentsivõimet tööturul. 7 Toetatavad tegevused 7.1 Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamine Toetatava tegevuse raames arendatakse kõikidele haridustasemetele õppijate järk-järgulist pädevuste kasvu arvestavaid ettevõtlusõppe mooduleid ning nende rakendamist toetavaid metoodilisi juhendmaterjale ja õppevara, kaasates rahvusvahelist kogemust. Ettevõtlusõppe raames pööratakse muu hulgas tähelepanu ettevõtlikkuse, juhtimise ja meeskonnatöö oskuste, finantskirjaoskuse jt ettevõtluses vajalike pädevuste arendamisele, lähtudes ettevõtlusõppe moodulite ülesehituse metoodikast. Kõikidele haridustasemetele väljatöötatud juhendmaterjalid ja õppevara on avalikult tasuta kättesaadavad, vastavad haridustasemete vajadustele ning lähtuvad sihtrühmade ja haridustasemete tasakaalustatud proportsionaalsest käsitlusest. Tartu Ülikool juhtpartnerina tagab ettevõtlusõppe metoodika ja õppevara tasakaalustatud arendamise nii haridustasemete (sh eelkõike üld- ja kutsehariduse ning õpetajakoolituse) kui ka valdkondade lõikes. Toetatakse: 7.1.1 kõikidel haridustasemetel ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe metoodika, ettevõtlusõppe õppeainete ja moodulite, nende ainekavades kasutamise ning arendamise vajaduste kaardistamist; 7.1.2 ettevõtlikkust kujundava metoodika arendamist õpetajakoolituses; 7.1.3 ettevõtlusõppe moodulite koostamist, arendamist, testimist ja rakendamist tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel, sh õpetajakoolituse tasemeõppes; 7.1.4 olemasoleva ettevõtlusõppe õppevara ja selle uuendamise vajaduse kaardistamist; 7.1.5 tegevuse raames arendatavatele ettevõtlusõppe moodulitele kõiki haridustasemeid arvestava ja valdkonnaspetsiifilise õppevara soetamist, koostamist ja arendamist; 4 7.1.6 õppevara rakendamist ja selle kättesaadavuse parendamist kõikidel haridustasemetel, sh eelkõige üld- ja kutsehariduse tasemel ning õpetajakoolituses. Tegevuse väljundina on sihtrühmade vajadusest lähtuvalt, tasakaalustatult kõikidele haridustasemetele loodud ettevõtlusõppe moodulid ning nende rakendamist toetavad metoodilised juhendmaterjalid ja kaasaegne õppevara. Sihtrühmad: õppurid, õpet läbiviivad spetsialistid. 7.2 Ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitus Toetatava tegevuse käigus töötatakse välja vajalikud koolitusprogrammid ja juhendmaterjalid ning viiakse läbi täienduskoolitusi, et tagada kõikidel haridustasemetel õppetööd läbiviivate spetsialistide valmisolek ettevõtlusõppe läbiviimiseks ja innovaatiline hoiak ning õppetööd läbiviivate ettevõtjate pedagoogiliste oskuste arendamine. Täienduskoolituste väljatöötamisel ja läbiviimisel lähtutakse muutunud õpikäsituse põhimõtetest. Täienduskoolitustega seotud koolituste ja seminaride kulutusi rahastatakse ühe osaleja ühe akadeemilise tunni ühikuhinna alusel. Ühikuhinnas mittesisalduvad kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tartu Ülikool ja SA Innove hariduse agentuur juhtpartneritena tagavad täienduskoolituse programmide tasakaalustatud proportsionaalse väljatöötamise kõikide haridustasemete ja valdkondade lõikes, arvestades sihtrühmade vajadusi. Toetatakse: 7.2.1 ettevõtlusõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste väljatöötamist ja arendamist; 7.2.2 ettevõtlusõppe ja ettevõtluspedagoogika alaste täienduskoolituste läbiviimist. Tegevuse väljundina on õpetajad, õppejõud ja ettevõtjad omandanud pädevused ettevõtlusõppe läbiviimiseks tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel. Sihtrühm: õpet läbiviivad spetsialistid. 7.3 Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine Koolivälistel partneritel ja koolidevahelisel koostööl on oluline roll praktilise ettevõtlusõppe läbiviimisel ning ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse arendamisel ja rakendamisel. Erinevad koostöövormid soodustavad üksteiselt õppimist ja rikastavad õppeprotsessi. Toetatakse mitmesuguseid tegevusi praktilise õppe ja väljaspool kooli toimuva õppe läbiviimiseks, kooli ettevõtlikumaks muutmiseks ning ettevõtjate ja teiste kooliväliste partnerite kaasamiseks ettevõtlusõppe läbiviimisesse ja arendamisse, ettevõtlusõppe alase teadmuse levitamisse, ettevõtlusõpetajate mentorvõrgustikesse jmt, sh õpilasfirmade programm, mentorlus. SA Innove hariduse agentuur juhtpartnerina koordineerib tegevuse läbiviimist. Toetatakse: 7.3.1 kooliväliste partnerite (IVEK ja JA) kaasamist õppeprotsessi läbiviimisesse, ettevõtlikkuse edendamisse ning selleks vajalike meetodite ja vahendite väljatöötamisse, et pakkuda kogemusi ja ekspertteadmisi ettevõtlusest. Partnereid rahastatakse iga-aastase tegevuskava alusel, kus lepitakse kokku tegevuste eesmärgid, väljundid ja eelarve; 5 Tegevuse väljundina osalevad koolivälised partnerid kooli ettevõtlikumaks muutmises ja ettevõtlusõppe läbiviimises. Haridussüsteemi välised partnerid, sh ettevõtjad on kaasatud praktilise õppetöö läbiviimisse ning osalevad õppijate ettevõtlikkuse arendamises. Haridusasutuste, ettevõtjate ja ettevõtlikkuse arendamist ning ettevõtlusõpet toetavate osapoolte vahel toimub tihe ja koordineeritud koostöö. Praktilist ettevõtlusõpet rakendavate koolide arv on oluliselt kasvanud. Läbi koolide ja õpetajate süsteemse ja praktilise ettevõtlusõppe toetamise ja arendamise, on kasvanud oluliselt ühiskonna teadlikkus ettevõtlusõppe olemusest ja vajalikkusest. Riiklikud õppekavad toetavad ettevõtlusõppe moodulite rakendamist. Sihtrühmad: õppeasutused. 7.4 Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise toetamine kõrg- ja kutsekoolides Õppe atraktiivsemaks ja praktilisemaks muutmiseks toetatakse uute, sh interdistsiplinaarsete, rahvusvaheliste ja rühmatööl põhinevate õppevormide arendamist, tuuakse ettevõtjaid osalema õppetegevusse õpetajate ja mentoritena, pakutakse eelinkubatsiooni võimalusi nii ülikoolide, rakenduskõrgkoolide kui ka kutsekoolide ja gümnaasiumide õpilastele. Toetatava tegevuse raames töötatakse välja ja rakendatakse ettevõtlusõpet toetav eelinkubatsioonisüsteem ning arendatakse mentorvõrgustikke, samuti toetatakse eelinkubatsiooni läbiviimist õppurite meeskondadele (sh haridustasemete ülesed meeskonnad) äriideede arendamiseks ja elluviimiseks. Soodustatakse interdistsiplinaarsust ja nii kõrgkoolide omavahelist kui ka kõrgkoolide ja kutsekoolide ning gümnaasiumide vahelist koostööd. Kõrgkoolid kaasavad oma tegevusse praktikuid ja teevad koostööd eriala-, ameti- ja kutseliitude ning ühendustega, et tõhustada praktilise tegevuse ning teadus- ja arendustöö lõimimist. Toetatakse: 7.4.1 ettevõtlusõpet toetava eelinkubatsioonisüsteemi ja mentorvõrgustike arendamist ning rakendamist; 7.4.2 kõrgkoolide koostööd piirkonna kutseõppeasutuste, gümnaasiumide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega; 7.4.3 õppurite (rahvusvaheliste) meeskondade loomist, juhendamist ja arenguprogrammide (koolitused, nõustamine) rakendamist; 7.4.4 regionaalsete, üleriigiliste võistluste süsteemi väljatöötamist ning võistlustel (sh rahvusvahelistel) osalemist ja võistluste korraldamist. Tegevuse väljundina on koolid muutunud avatumaks ja ettevõtlikumaks, koolivälised partnerid toetavad õppe läbiviimist. Ülikoolid arendavad koostöös ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemse arendamise eestvedajana uusi interdistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi rühmatöö vorme, mis toetab haridussüsteemi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. Sihtrühmad: õppurid, õppetööd läbiviivad spetsialistid, õppeasutused. 7.5 Pädevuste arendamine ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe alal Pädevuste arendamiseks on vajalik teadus-, õppe- ja arendustöö (koostöös teiste haridustasemetega: metoodika arendamine, rakendusuuringud jmt) vahel sünergia loomine. Kõrgkoolide koostöövõrgustik koondab kõrgkoolide ja ettevõtlikkuse arendamisega ning ettevõtlusõppega tegelevate organisatsioonide pädevusi nende süsteemseks rakendamiseks haridussüsteemis, koordineerib vajalike pädevuste arendamist, tagades valmisoleku valdkonna haridustasemete üleseks strateegiliseks juhtimiseks ja jätkussuutlikuks arenguks. Toetatava tegevuse raames toetatakse õppeasutuste, ettevõtlikkuse arendamise ning ettevõtlusõppega tegelevate organisatsioonide pädevuste arendamist, sh kogutakse ja vahendatakse 6 teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kohandatakse neid kohalikele oludele ja toetatakse nende rakendamist. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemseks arendamiseks viiakse läbi analüüse ja uuringuid. Tegevuse raames korraldavad partnerid õpitubasid, suvekoole ning metoodilise pädevuse arengut toetavaid üritusi, rahvusvahelise praktika kasutamist/teabe maaletoomist jms. Osaletakse kodumaistes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Toetatakse: 7.5.1 ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe alaste analüüside ja uuringute, sh meetme tegevuse mõju- uuringute läbiviimist; 7.5.2 koolide enesehindamismudelites ettevõtlikkuse osa väljatöötatamist ja rakendamist; 7.5.3 õppeasutuste, ettevõtlikkuse arendamise ning ettevõtlusõppega tegelevate organisatsioonide pädevuste arendamist, sh kogutakse ning vahendatakse teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kohandatakse neid kohalikele oludele ning toetakse nende rakendamist tasakaalustatult kõikidel haridustasemetel; Tegevuse väljundina on ettevõtlikkuse kujundamiseks ja ettevõtlusõppeks vajalik pädevus kasvanud. On olemas üks ettevõtlusõppe arengu eest vastutaja, kes koos partneritega (kõrgkoolide koostöövõrgustik) kannab kogu teadmist tasakaalustatult edasi kõikidele haridustasemetele. On välja töötatud toimiv ettevõtlikkuse mõõtmise metoodika ning ettevõtlusõppe erinevate vormide tulemuslikkust tagasisidestav seiresüsteem. Sihtrühmad: õpet läbiviivad spetsialistid,, poliitika kujundajad, ettevõtlikkuse arendamisega ning ettevõtlusõppega tegelevad organisatsioonid. 7.6 Teadlikkuse tõstmine ettevõtlikkuse kujundamise ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkusest Et aidata kaasa ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe edendamisele õppeasutustes, on vaja nii õppetööga otseselt seotud spetsialistide teadmiste ja kogemuste vahetust kui ka koolijuhtide, kogukonna ja ühiskonna laiemat toetust. Toetatavasse tegevusse kaasatakse koolide juhtkonnad, kohalikud omavalitsused jt organisatsioonid. Toetatakse: 7.6.1 ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet propageerivate ürituste ja kampaaniate korraldamist ning muu teavitustegevuse läbiviimist; 7.6.2 haridustasemete üleste (ettevõtlusvaldkonna) kogemuste jagamise, metoodika ja parimate praktikate tutvustusürituste läbiviimist; 7.6.3 koostöös ettevõtjate esindajatega valdkonna parimate ettevõtlike koolide, õpetajate jt tunnustamise formaadi väljatöötamist ja nende tunnustamist. Tegevuse väljundina on koolijuhid, õpet läbiviivad spetsialistid, ettevõtliku hoiaku toetajad ja kujundajad koolis. Sihtrühmad: õppeasutuste juhid, kohalikud omavalitsused, õpet läbiviivad spetsialistid , õppurid, ettevõtjad, poliitika kujundajad, ettevõtlikkuse arendamisega ning ettevõtlusõppega tegelevad organisatsioonid. 7 8 Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Sihttase 2018 Sihttase 2020 Selgitav teave RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Programmis osalenud õppeasutuste osakaal, kes on 58 90% (2023) ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud Tegevuse TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Meetme Õppeasutuste arv, kes osalevad 360 370 Ettevõtlikkuse ja tegevuse ettevõtlusprogrammis, et võtta ettevõtlusõppe väljundnäitaja kasutusele ettevõtlusmoodul süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel Toetatavate tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Tegevuse 7.1 Tegevuse raames välja töötatud, 14 16 Moodulid on väljundnäitaja testitud ja rakendatud ettevõtlusõppe kõigile moodulite arv haridustasemetele ja võtavad arvesse valdkondlikku spetsiifikat. Tegevuse 7.2 Ettevõtlusõppe täienduskoolitusel 2000 2900 Täienduskoolitusel väljundnäitaja osalenud õpet läbiviivate spetsialistide osalevad õpet läbi- arv viivad spetsialistid. Ühe koolituse mini- maalne tundide arv on 6 tundi. Arvesta- takse osaluskordasid. Tegevuse 7.3 Koolide arv, kes osalevad nii 50 90 Üld- ja kutseharidus- väljundnäitaja haridusprogrammis “Ettevõtlik kool” koolid, kes on liitu- kui õpilasfirmade programmides ja nud algatustega viivad läbi ettevõtlusõpet. meetme tegevuse raames. Tegevuse 7.4 Kutse- ja kõrgharidustasemel 385 600 väljundnäitaja eelinkubatsiooniteenust kasutanud meeskondade arv (summaarselt) Tegevuse 7.5 Tegevusest toetust saanud uuringute 7 20 väljundnäitaja ja analüüside põhjal avaldatud teadusartiklite arv Tegevuse 7.6 Ettevõtlusõpet, ettevõtlikkust 5000 6200 väljundnäitaja propageerivatel seminaridel, inspiratsiooni- ja motivatsioonipäevadel jm üritustel osalejate arv 8 9 Meetme tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Toetav mõju. Meetme tegevus toetab piirkondlike erisuste tasakaalustumist ning soodustab kõikide piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Toetatavad tegevused tugevdavad ka piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Maakondlike arenduskeskuste tegevuste kaudu on tegevused seotud maakondades elluviidavate muude arendustegevustega, mis on suunatud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisele. Mitu toetatavat tegevust mõjutavad lähimuse põhimõtte rakendamist ning kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist. Infoühiskonna Toetav mõju. Loodav õppevara on innovaatiline ja nüüdisaegne ning edendamine tasuta kättesaadav ühisplatvormi(de)lt kõikidele haridustasemetele ja sihtrühmadele. IKT lahenduste kasutamine on õppetöö igapäevane osa ning vajalik vahend kaasaegses õpikeskkonnas. Keskkonna- ja Ei oma mõju kliimapoliitika Võrdsete võimaluste Toetav. Meetme tegevus on suunatud kõikidele üld-, kutse- ja tagamine kõrgkoolide õppuritele, põhikooli tasemel tõlgitakse õppevara vene keelde. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel pööratakse tähelepanu sooneutraalsele käsitlusele ning välditakse stereotüüpset lähenemist kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Toetatavaid tegevusi kavandatakse koostöös MKM-i, tööandjate, õppeasutustega. Meetme tegevuse juhtimisstruktuur ja ülesehitus toetab eri osapoolte omavahelist koostööd ja seab seega paremad eeldused ühtseks riigivalitsemiseks. 9 10 Toetatavate tegevuste eelarve Meetme tegevuse maksumus on 7 495 091 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 6 370 827 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 124 264 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest). Tege- Toetatavate Sh partnerite Sh elluviija Tulemus Väljundnäitaja vuse Toetatav tegevus tegevuste eelarve eelarve eelarve nr 2015‒2020 2015‒2020 2015‒2020 Tegevuse raames välja töötatud, Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja rakendatud. Kõigil haridustasemetel ja -liikides luua kõigile õppijaile võimalus 767400,00 767400,00 0,00 testitud ja rakendatud ettevõtlusõppe õppevara koostamine 7.1 Tulemus: Ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe on süsteemselt moodulite arv sh otsene personalikulu 718400,00 718400,00 0,00 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 49000,00 49000,00 0,00 Ettevõtlusõppe täienduskoolitusel Ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide 494850,00 494850,00 0,00 osalenud õpet läbiviivate täienduskoolitus 7.2 spetsialistide arv sh otsene personalikulu 88700,00 88700,00 0,00 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 406150,00 406150,00 0,00 Koolide arv, kes osalevad nii Kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise 1413826,00 1413826,00 0,00 haridusprogrammis “Ettevõtlik kool” ettevõtlusõppe läbiviimise toetamine kui õpilasfirmade programmides ja 7.3 sh otsene personalikulu 934826,00 934826,00 0,00 viivad läbi ettevõtlusõpet. sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 479000,00 479000,00 0,00 Kutse- ja kõrghariduse tasemel Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise 1864211,00 1864211,00 0,00 eelinkubatsiooniteenust kasutanud toetamine kõrgkoolides meeskondade arv (summaarselt) 7.4 sh otsene personalikulu 1330104,00 1330104,00 0,00 praktilise ettevõtlusõppe läbimiseks. sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 534107,00 534107,00 0,00 Toetust saanud uuringute ja Pädevuste arendamine ettevõtlikkuse ja 1005821,00 933430,00 72391,00 analüüside põhjal avaldatud ettevõtlusõppe alal 7.5 teadusartiklite arv sh otsene personalikulu 660691,00 643300,00 17391,00 sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 345130,00 290130,00 55000,00 Ettevõtlusõpet, ettevõtlikkust Teadlikkuse tõstmine ettevõtlikkuse kujundamise 776435,00 244490,00 531945,00 propageerivatel seminaridel, ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkusest 7.6 inspiratsiooni- ja motivatsiooni- sh otsene personalikulu 220935,00 220935,00 0,00 päevadel jm üritustel osalejate arv sh muud kulud (kauba/teenuse ost) 555500,00 23555,00 531945,00 Projekti juhtimine (otsene personalikulu) 503913,00 0,00 503913,00 Kaudsed kulud kõigilt otsestelt personalikuludelt kokku (ühtse määra alusel) 668635,00 590440,00 78195,00 Kokku 7495091,00 6308647,00 1186444,00 10 11 Kulude abikõlblikkus 11.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 11.2 Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohase toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1 tegevuses 7.1. kirjeldatud ettevõtlusõppe metoodika arendamise ja õppevara koostamise kulud; 11.2.2 tegevuses 7.2. kirjeldatud õpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitustega seotud koolituste ja seminaride kulud ühikuhinna alusel, mis on kehtestatud haridus- ja teadusministri 29.07.2015. a käskkirjaga nr 1.1-2/15/312. 11.2.3 tegevuse 7.2. töögrupi juhi personalikulu ja lähetuskulu kuludokumentide alusel; 11.2.4 tegevuses 7.3. kirjeldatud kooli ettevõtlikumaks muutmise ja praktilise ettevõtlusõppe läbiviimise kulud; 11.2.5 tegevuses 7.4. kirjeldatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise kulud; 11.2.6 tegevuses 7.5. kirjeldatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe alal pädevuste arendamise kulud; 11.2.7 tegevuses 7.6. kirjeldatud ettevõtlikkuse kujundamise ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkuse alase teadlikkuse tõstmise kulud; 11.2.8 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 11.2.9 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest, vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud toetatavate tegevuste personalikulud; 11.3 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on meetme tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 11.3.2 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 11.3.3. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel. 12 Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11−15. 12.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. 12.3 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamist. 12.4 Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 12.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 11 12.6 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12.8 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 13 Elluviija ja partneri kohustused 13.1 Elluviija ja partnerid tagavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24, 25 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. 13.2 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on elluviija kohustatud: 13.2.1 kinnitama järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirja lisana hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuskava ja eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 13.2.2 esitama punktis 13.2.1 nimetatud dokumendid pärast nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 13.2.3 rakendama meetme tegevust vastavalt kinnitatud aasta tegevuskavale ja eelarvele; 13.2.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul pärast aastaeelarve kinnitamist ning esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul punktis 13.2.1. nimetatud käskkirja lisa kinnitamisest; 13.2.5 esitama rakendusüksuse nõudmisel korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 13.2.4 esitatud prognoosist; 13.2.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 13.2.7 hindama koostöös juhtpartneritega tegevuskava ja eelarve vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele. 13.3 Lisaks punktis 13.1 sätestatule on partner kohustatud: 13.3.1 tegevuskavas ja eelarves kinnitatud ning partnerluslepingus kokkulepitud tegevused ettenähtud aja ja ressurssidega ellu viima; 13.3.2 kooskõlastama elluviijaga tegevuskavas ja eelarves kavandatavate uuringute lähteülesanded. 13.4 Lisaks punktis 13.1 ja 13.3 sätestatule on juhtpartnerid Tartu Ülikool ja SA Innove hariduse agentuur kohustatud: 13.4.1 hindama koostöös elluviijaga tegevuskava ja eelarve projekti vastavust seirekomisjoni kinnitatud üldistele valikukriteeriumidele; 13.4.2 Tartu Ülikool koordineerib toetatavate tegevuste 7.1, 7.4, 7.5, 7.6 aastase tegevuskava ja eelarve projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele; 13.4.3 SA Innove hariduse agentuur koordineerib toetatava tegevuse 7.3 aastase tegevuskava ja eelarve projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate 12 tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele; 13.4.4 SA Innove hariduse agentuur ja Tartu Ülikool koordineerivad koostöös toetatava tegevuse 7.2. aastase tegevuskava ja projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele. 14 Toetatavate tegevuste elluviimise aruandlus 14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu. Lõpparuandes peab lisaks punktis 14.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 9). 14.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 14.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 14.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 14.6 Lisaks punktis 14.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20. jaanuariks rakendusüksusele teadmiseks eelmise aasta lõpu seisuga toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta. 15 ESF toetatavates tegevuses osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandluses 15.1 Elluviija on kohustatud koguma ESF vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud ESF määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 15.2 Rakendusüksus on kohustatud koguma ESF-st rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 15.3 Punktides 15.1 ja 15.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 7.2 nimetatud toetatavatele tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid ettevõtlusõppe täienduskoolitusel osalevate õpet läbiviivate spetsialistide kohta. 15.4 ESF toetatavates tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks. 15.5 ESF toetatavates tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate 13 andmekorje juhisest perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 16 Meetme tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 16.2 Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 16.3 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui punktis 10 toodud eelarvet toetatavate tegevuste lõikes või tegevuste siseselt muudetakse rohkem kui 15%. Juhul kui muudatus toetatavate tegevuste lõikes või tegevuste siseselt tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4 Elluviija muudab punkti 13.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb või väheneb või eelarverea siseselt tehakse muudatus rohkem kui 15%, ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija kohustatud enne kulutuste tegemist teavitama rakendusüksust eelarve muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 17 Finantskorrektsiooni mõju toetatavate tegevuste eelarvele 17.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Marika Tuusis rahandusosakonna juhataja 14 SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri käskkirja „„Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi EETA) toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 30.09.2015. a käskkirja nr 363 lisa 1 „Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (edaspidi EETA) toetuse andmise tingimused“. Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2014. a korraldusega nr 59 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020 heakskiitmine“. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna ettevõtlusõppe programmijuht Kristi Ploom, tel 735 0277, e-post [email protected] ja Haridus- ja teadusministeeriumi rahandusosakonna finantsekspert Kristel Mägi, 735 275, e-post [email protected] ning Haridus- ja teadusministeeriumi rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup, 7 350 279, e-post [email protected]. Eelnõuga tehakse käskkirja lisas 1 järgmised muudatused: 1) täpsustatakse käskkirja sõnastust, sh mõisteid; 2) muudetakse tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemeid; 3) muudetakse meetme tegevuse eelarve kogusummat tulenevalt mitteabikõlblikest kuludest ning 4) muudetakse eelarve jaotust tegevuste ja kulu liikide lõikes. Käskkirja muutmine on vajalik selleks, et tagada meetme tegevuse eesmärkide elluviimine, kulude ja eelarve läbipaistvus ning vastavus tegelikule vajadusele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Toetatavate tegevuste edukaks jätkuvaks elluviimiseks on vajalik teha toetuse andmise käskkirjas järgmised muudatused: 2.1. Käskkirja lisa 1 sõnastuse ja mõistete täpsustamine Käskkirja lisa 1 punktis 5 „mõisted“ tehakse järgmised muudatused: Mõistet „õppeasutus“ täpsustatakse kõrgkooli osas ja lisatakse sulgudes: (sh ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid). Ettevõtlusõppe programmi partnerid on kõik ülikoolid ja üks rakenduskõrgkool (EEK Mainor), keda koos nimetatakse kõrgkoolideks. Selguse huvides on antud mõiste juurde lisatud täpsustus, et silmas on peetud kõiki ülikoole ja rakenduskõrgkoole. Mõistet „õpet läbiviivad spetsialistid“ on täpsustatud. Algne mõiste oli „õpetajad, õppejõud, teadlased, ettevõtjad ja teised spetsialistid, kes kavandavad, korraldavad ja/või toetavad, viivad läbi õppeprotsessi“. Muudatuses on sõna „õppeprotsess“ asendatud sõnadega „ettevõtlus- ja karjääriõpet“. Selline täiend toob selgelt välja, et tegu on vaid ettevõtlus- ja karjääriõppe õpetajatega. Karjääriõpe on lisatud, kuna selle sisu ja eesmärk on paljus kattuv ja sarnane ettevõtlusõppe eesmärgi ja sisuga ning sageli õpetab mõlemat sama õpetaja. Kutsehariduses ongi tegu ühe mooduliga – karjääri-ja ettevõtlusõpetuse alused. Muudetud mõisted on toodud all tabelis. Esialgne mõiste Muudetud mõiste, kooskõlas TS 7.1. raames koostatud ettevõtlusõppe raamdokumendiga. eelinkubatsioon on õppurite meeskondadele (sh eelinkubatsioon on ettevõtlusest huvitatud juba registreeritud õppurite ettevõtetele) nende õppijate tegevuspõhine ettevõtluspädevuste võrgustumist (sh valdkondadevahelist koostööd) arendamise protsess meeskonnatöö vormis, toetava taristu pakkumine ning arenguprogrammide mis toetab õppurite meeskondade äriideede ja (sh idee, meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse toodete/teenuste arendamist tasemeni, kus tiim on terviklik arendamine, mentor- ja nõustamistoe valmis jätkama teistes arenguprogrammides, pakkumine) rakendamine, mis aitavad osalejatel inkubatsioonis või asutama ettevõtte. liikuda edasi järgmistesse arenguetappidesse; ettevõtlus – mõiste puudus; ettevõtlus on dünaamiline sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks, luues teistele sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke vm väärtusi. ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev hoiak, ettevõtlikkus on isiksuseomadustele tuginev mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik saavutusvajadus ning võime mõtteid ja ideid mõtlemine, saavutusvajadus, tahtekindlus ja teostada; võime mõtteid ja ideid teostada ning mis on vajalik muutustele paindlikult reageerimiseks ja toimetulekuks määramatusega ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus ideid luua ja Mõiste välja jäetud ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; ettevõtlusõpe on ettevõtlikkust arendav ja ettevõtlusõpe on ettevõtluspädevuse arengut ettevõtluseks ettevalmistav õpe, mis käsitleb toetav õpe, mis toetab teadmiste, oskuste ja kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise hoiakute arengut, mida inimene vajab uute ideede protsessi; loomisel ja elluviimisel oma isiklikus ja tööelus või kogukonnas ja mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi. ettevõtlusõpe kui eriala (nt õppekava, ettevõtluse ained või moodulid) käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi, andes õppijatele arusaamise ettevõtjast, ettevõtlikkusest ning ettevõttest ja selle toimimisest ettevõtluskeskkonnas ettevõtlusõpe kui ettevõtlikkust arendav meetod tähendab ettevõtlikkust toetavate pädevuste lõimimist üld ja erialaainetesse. ettevõtluspädevus on teadmised, oskused ja etevõtluspädevus on teadmiste, oskuste ja valmisolek ettevõtlusega tegelemiseks; hoiakute terviklik kogum, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös (sh ettevõtja või palgatöötajana) ja igapäevaelus. 2 mentor – mõiste puudus; mentor e ettevõtlusmentor on juhtimis-, ettevõtja- või valdkonnakogemusega ekspert, kes vabatahtlikult, strateegilise partnerina juhendab ja annab nõu, suunates ettevõtja või tiimi arengut metoodika on süstematiseeritud kombinatsioon metoodika on süstematiseeritud kombinatsioon õppemeetoditest ettevõtlikkuspädevuse ettevõtluseõppe õppe- ja uurimismeetoditest kujundamiseks ja ettevõtlusõppe läbiviimiseks ning ettevõtlikkuspädevuse kujundamiseks ja tulemuslikumaks muutmiseks; ettevõtlusõppe läbiviimiseks ning tulemuslikumaks muutmiseks. moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis moodul (ettevõtlusõppes) on õppekava koondab õppeained eesmärgistatud õppeainete eesmärgipärane terviklik sisuühik, sh aine või kogumiks või koosneb ühest õppeainest, mille ainete kogum, mis määratleb õpiväljundite kaudu aluseks on ainekava; ettevõtluspädevuse. meeskond ehk tiim – mõiste puudus meeskond ehk tiim – ühiselt sama äri- või projektiidee arendamisega tegelev töörühm, kellest vähemalt pooled on õppijad ja kuhu võivad kuuluda ka mentorid jt spetsialistid. õppeasutus on üldhariduskool, kutsekool, kõrgkool; õppeasutus on üldhariduskool, kutsekool, kõrgkool (sh ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid) õppevara, sh digiõppevara on õppetöö läbiviimiseks õppevara, sh digiõppevara on õppetöö vajalikud materjalid (õpikud, töövihikud, töölehed, läbiviimiseks vajalikud materjalid (õpikud, elektrooniline keskkond vmt) paberkandjal või töövihikud, töölehed, elektrooniline keskkond, digitaalsel kujul. videod vmt) paberkandjal või digitaalsel kujul. õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, õppejõud, õpet läbiviivad spetsialistid on õpetajad, teadlased, ettevõtjad ja teised spetsialistid, kes õppejõud, teadlased, ettevõtjad ja teised kavandavad, korraldavad ja/või toetavad, viivad läbi spetsialistid, kes kavandavad, korraldavad ja/või õppeprotsessi. toetavad, viivad läbi ettevõtlus- ja karjääriõpet. õppurid on üld- ja kutsehariduse tasemeõppe õppurid ehk õppijad on üld- ja kutsehariduse õpilased ja üliõpilased. tasemeõppe õpilased ja üliõpilased. Käskkirja lisa 1 punkti 7 „toetatavad tegevused“ tehakse järgmised muudatused: Alapunktis 7.2. „ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitus“ on toodud, et „Tartu Ülikool tagavad täienduskoolituse programmide tasakaalustatud proportsionaalse väljatöötamise kõikide haridustasemete ja valdkondade lõikes, arvestades sihtrühmade vajadusi“. Lause algusse on lisatud: „Tartu Ülikool ja SA Innove hariduse agentuur juhtpartneritena…“, kuna antud tegevuse raames on väga oluline koostöö kahe juhtpartneri vahel. SA Innove hariduse agentuur juhtpartnerina vastutab tegevuse 7.3. kaudu ettevõtlusõppe rakendumise eest võimalikult paljudes koolides. Selle eeldus on, et on olemas vajalike teadmistega õpetajad. Seega peab SA Innove aktiivselt osalema koolituste programmi välja töötamises. SA Innove põhikirja järgne ülesanne on mh kvalifikatsioonide ja õppekavade välja töötamine ja rakendamine eelkõige üld- ja kutsehariduses, samuti koolituste korraldamine õpetajatele. Alapunktis 7.3. „tegevuse väljundi“ alla on lisatud: „Praktilist ettevõtlusõpet rakendavate koolide arv on oluliselt kasvanud. Läbi koolide ja õpetajate süsteemse ja praktilise ettevõtlusõppe toetamise ja arendamise, on kasvanud oluliselt ühiskonna teadlikkus ettevõtlusõppe olemusest ja vajalikkusest. Riiklikud õppekavad toetavad ettevõtlusõppe moodulite rakendamist.“ Ettevõtlust õpetavate koolide arvu kasv, ühiskonna teadlikkuse kasv ning riiklike õppekavade uuendamine ettevõtlusõppe vallas on samuti antud tegevuse olulised väljundid. 3 „Sihtrühmad“ alla on lisatud üld- ja kutsehariduskoolidele lisaks ka rakenduskõrgkoolid. Tegevuse 7.3. raames kutsekoolide ettevõtlus- ja karjääriõpetajate võrgustiku ellukutsumine oli väga edukas ja toetas hästi kutsekoolides ettevõtlusõppe rakendamist. Seda praktikat laiendatakse ka rakenduskõrgkoolidele, kelle suunitlus ettevõtlusõppe rakendamise seisukohalt on üsna sarnane. Alapunkti 7.4. pealkirja laiendatakse ka kutsekoolidele, uus pealkiri on „ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rakendamise toetamine kõrg- ja kutsekoolides“. Varasemalt oli pealkirjas vaid „kõrgkoolides“, ehkki tegevuse kirjelduse all olid nimetatud ka kutsekoolid. Antud tegevuse eesmärkide täitmiseks on oluline aktiivsemalt kaasata ka kutsekoole. Täpsustatakse ka sihtrühmasid, „kõrgkoolid“ asendatakse sõnaga „õppeasutused, mis punkti 5 „mõisted“ kohaselt hõlmab nii üldhariduskoole, kutsekoole kui kõrgkoole (sh ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid). Alapunkti 7.5. tegevuse kirjelduses jäetakse ära lause, mille kohaselt uuringute ja analüüside „läbiviimist koordineerib üldise metoodilise toe tekkeks Tartu Ülikool“. Praktikas on end õigustanud lahendus, kus uuringute läbiviimist koordineerinud üks partner, kes on ühtlasi vastutav uuringu kvaliteetse valmimise ja rakendamise eest. 2019-2020 aastateks on kavas jätkata kahe mahuka longituuduuringuga, mille elluviimise eest vastutavad EEK Mainor ja Tallinna Tehnikaülikool. Käskkirja punkti 13 „elluviija ja partneri kohustused“ on täiendatud punktiga 13.4.4.: „SA Innove hariduse agentuur ja Tartu Ülikool koordineerivad koostöös toetatava tegevuse 7.2. aastase tegevuskava ja projekti koostamist sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatavate tegevuste kuluefektiivsust, põhjendatust ja mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele.“ Täiendus on tehtud lähtuvalt tegevuse 7.2. täiendusest. 2.2. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemete muutmine Seni on tegevuskava elluviimine läinud üldjoontes plaanipäraselt ning toetuse andmise tingimustes seatud tulemusnäitaja ja väljundnäitajate täitmine on olnud osaliselt kiirem kui algselt planeeritud (vt tabel 1). See on ootuspärane kuivõrd programmi välja töötamisel ei olnud võimalik hinnata ja ette näha täpset elluviimise ajakava. All tabelis 1 on toodud täpsem ülevaade iga näitaja sihttasemetest ja täitmisest ning sihttaseme muudatusettepanek. Toetatavate tegevuste mitmed väljundnäitajate sihttasemed aastaks 2018 on praeguseks juba ületatud. Mitmed näitajad olid alaplaneeritud, kuna toetuse andmise tingimusi välja töötades oli raske ette näha, kui edukas saab olema tegevute rakendamine. Seitsmest viie väljundnäitaja ning tegevuse tulemusnäitaja sihttaset aastaks 2018 on suurendatud vastavalt aasta lõpuks prognoositavale tasemele. Õppeasutuste arv, kes osalevad programmis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul, on praeguseks 360; algne oodatav sihttase 2018. aasta lõpuks oli 180. Tulemusindikaatori – programmis osalevate õppeasutuste arv, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud – sihttase oli 2018. aasta lõpuks 50%, praeguseks on see 58%. Sellega on mõlemad näitajad ületatud, kuid tegevusi on tarvis jätkata, kuna nimetatud 360 kooli moodustab koolide koguarvust vaid 58%. Samas on ka Euroopa Komisjoni haridusstrateegia1 sätestab eesmärgi, mille kohaselt iga noor peab saama ettevõtlusalase kogemuse enne kooli lõpetamist. Seega peaks ettevõtlusõpe olema kättesaadav igas koolis ja selle eesmärgi täitmiseni on veel pikk tee minna. 1 „Rethinking Education:Investing in skills for better socio-economic outcomes“; Strasbourg, 20.11.2012 COM(2012) 669 ning „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020““ „Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas“ Brüssel, 9.1.2013 COM(2012) 795 4 Täpsemalt on meetme tegevuse tulemus- ja väljundnäitajate muutmise põhjendus, saavutustasemed ja selgitused eesmärkide saavutamise kohta 30.09.2018. seisuga toodud tabelis 1. 2.3. Meetme tegevuse kogueelarve muutmine Meetme tegevuse kogueelarvet muudetakse kahel põhjusel: 1) Vabariigi Valitsuse 23.08.2018 korralduse nr 205 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on uus meetme tegevuse eelarve kogusumma 8 286 300 eurot, mis on 1% võrra väiksem algselt eraldatud summast (8 370 000 eurot). 2) Auditite ja järelvalvetoimingute tulemusena on ilmnenud mitteabikõlblikud kulud kokku summas 6208,36 eurot, sh a. SA Innove rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/473 kohaselt on hangetega nr 155981 ja 181267 nimega „Reisikorraldusteenuse tellimine Haridus- ja Teadusministeeriumile“ seotud ettevõtlusõppe programmi kuludest 5% ehk 280,31 eurot mitteabikõlblik. b. Rahandusministeeriumi projektiauditi lõpparuande nr ESF-141/2017 kohaselt on tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 5 928,05 eurot, seoses Tallinna Ülikooli hanke nr 158198 raames ostetud reisiteenuste ja reisiteenustega kaasnevate teenuste kulu. Uus, vähendatud meetme tegevuse kogueelarve on 8 280 091 eurot, eelarve jaguneb kahe toetusskeemi vahel: 1) 7 495 091 eurot perioodiks 2015-2020 eraldatakse käesoleva haridus- ja teadusministri 30.09.2015. a käskkirjaga nr 363 „Meetme tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ toetuse andmise tingimused raames ning 2) 785 000 eurot perioodiks 2016-2020 on kavandatud haridus- ja teadusministri 10.11.2016. a määruse Struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ elluviimiseks; sh varasemalt on eraldatud 535 000 eurot ja lisandub 250 000 eurot täiendavalt perioodiks 2019-2020 5 Tabel 1. Meetme tegevuse tulemus- ja väljundnäitajate muutmine, saavutustase ja selgitused eesmärkide saavutamise kohta 30.09.2018. seisuga Näitaja nimetus Siht 2018 Siht 2020 Saavutustase 30.09.2018. seisuga ja selgitus saavutustaseme ning sihttaseme muutmise kohta (algne siht) (algne siht) RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Programmis osalenud õppeasutuste 58% 90% (2023) 58% ehk 208 kooli, sh 59% programmis osalenud üldharidus-, 61% kutse- ja 53% kõrgkoolidest. Toodud saavutustase osakaal, kes on ettevõtlusmooduli (oli 50%) (jääb sama) märgib koolide osakaalu, kus on ettevõtlust on programmi toel õpetama hakatud. Aasta lõpuks see näitaja enam suure kasutusele võtnud tõenäosusega ei muutu, seega nt 60%ni jõudmiseks oleks vajalik lisada veel 8 kooli – see on väga ambitsioonikas tulemus, kuna eeldab koolide õppekavade muutmist jms. VÄLJUNDNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Meetme Õppeasutuste arv, kes 360 370 356 kooli, sh 58% kõigist üldharidus-, 85% kutse- ja 95% kõrgkoolidest. Algselt püsititatud indikaator oli alahinnatud, tegevuse osalevad (oli 180) (oli 240) kuna enne programmi rakendamist oli raske hinnata potentsiaalset kaasatavate koolide arvu. Kahe järgneva aasta jooksul väljund- ettevõtlusprogrammis, et võtta arv oluliselt ei suurene, kuna pigem panustatakse tulemusnäitajasse – et juba kaasatud koolid ka ettevõtlust õpetama näitaja kasutusele ettevõtlusmoodul hakkaks. Siiski on kavas jõuda vähemalt kõikidesse kutse- ja kõrgkoolidesse, so täiendavalt vähemalt 5 kooli. Eelnevast lähtuvalt võiks indikaatori optimaalne sihttase olla 370 kooli, so 63% kõikide koolide koguarvust. Toetatavate tegevuste (T) SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD T 7.1 Tegevuse raames väljatöötatud, 14 16 16 moodulit välja töötatud ja 2018. aasta lõpuks testitud 28 koolis (sh 6 üldhariduskooli, 14 kutseõppeasutust ja 8 väljund- testitud ja rakendatud (jääb (jääb kõrgkooli). Rakendamist toetatakse uuel perioodil eelkõige tegevuse 7.3. kaudu. näitaja ettevõtlusõppe moodulite arv sama) sama) T 7.2 Ettevõtlusõppe 2000 2900 1825 täienduskoolitusel osalemist. Algselt püstitatud indikaator oli alahinnatud, kuna enne programmi rakendamist oli väljund- täienduskoolitusel osalenud (oli 650) (oli 800) raske hinnata koolitustel osalevate õpetajate arvu. Perioodiks oktoober—detsember 2018 on plaanis veel 20 koolitust. näitaja õpet läbiviivate spetsialistide Seega saavutatakse indikaatori sihttase 200 osalemist juhul kui igal koolitusel on vähemalt 10 osalejat – see on tõenäoline arv ja isegi kui mingil põhjusel mõni koolitus ära jääb, jõutakse suure tõenäosusega aasta lõpuks 2000 osaluskorrani. T 7.3 Koolide arv, kes osalevad nii 50 90 48 kooli on liitunud, aasta lõpuks indikaator täidetakse. 2019-2020 aastaks prognoositav uute koolide arv on 40, seega väljund- haridusprogrammis “Ettevõtlik prognoositav koolide koguarv aastaks 2020 on 90. näitaja kool” kui õpilasfirmade programmides ja viivad läbi ettevõtlusõpet. T 7.4 Kutse- ja kõrgharidustasemel 385 600 317 meeskonda, sh aastas ca 130 meeskonda. Algselt püstitatud indikaator oli alahinnatud, kuna enne programmi väljund- eelinkubatsiooniteenust (oli 200) (oli 300) rakendamist oli raske hinnata sihttaset. Andmetes ei sisaldu 2018. aasta sügissemestri meeskondade arvu, seega on aasta näitaja kasutanud meeskondade arv lõpuks tõenäoline jõuda ca 385 meeskonnani. 2019-2020. aastaks prognoositav meeskondade arv on 215, seega (summaarselt) prognoositav meeskondade koguarv aastaks 2020 on 600. T 7.5 Tegevusest toetust saanud 12 20 7 teadusartiklit; novembris ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja ettevõtluse erinumber, kus on 5 ettevõtlusõppe programmi väljund- uuringute ja analüüside põhjal (oli 7) (jääb sama) tegevustega seotud artiklit. Seega saab aasta lõpuks avaldatud kokku 12 artiklit. Vaatamata senistele headele tulemustele näitaja avaldatud teadusartiklite arv on partnerid hinnanud 20 artikli avaldamist aastaks 2020 vähetõenäoliseks. Samas on 3 aasta jooksul avaldatud 12 artiklit ehk 4 artiklit aastas ning jätkub uuringute läbi viimine, mis annab ainet uute artiklite kirjutamiseks. Seega paistab, et sihttaseme vähendamine ei ole õigustatud. T 7.6 Ettevõtlusõpet, ettevõtlikkust 5000 6200 4900 osalenut. Algselt püstitatud indikaator oli alahinnatud, kuna enne programmi rakendamist oli raske hinnata sihttaset. väljund- propageerivatel seminaridel, (oli (oli 3000) Aasta lõpuks on veel kavandatud üritusi, seega suure tõenäosusega jõutakse 5000 osaluskorrani. 2019-2020 aastaks on näitaja inspiratsiooni- ja 1800) prognoositud ca 1200 osaluskorda, seega kokku perioodil näitaja sihttase 6200 motivatsioonipäevadel jm üritustel osalejate arv 2.4. Toetatavate tegevuste eelarve jaotuse muutmine Kehtiva käskkirja alusel on kavandatud 2019-2020 aastateks 2 360 000 eurot, mis on tegevuste lõikes jagamata. Summa väheneb eelmises punktis 1.3. kirjeldatud kogueelarve vähendamise tõttu (6208,36 eurot) ning programmi kogueelarve vähendamise tõttu (1% kogueelarvest ehk 83 700 euro võrra). Samas on perioodil 2019-2020 kasutatav summa mõnevõrra suurem eelneva perioodi (2015-2018) eelarve jäägi tõttu (prognoositav jääk ligi 290 000 eurot). Kokku on perioodiks 2019-2020 kavandatud eelarve kogusuma 7 495 091 eurot, sh struktuuritoetus 6 370 827 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 124 264 eurot. Muudatuste detailne ülevaade on toodud tabelis 2. Tabel 2. Meetme tegevuse eelarve jaotus tegevuste lõikes kinnitatud TATis, muudatus ja muudetud TAT eelarve perioodiks 2019-20 (tuh eurodes) UUS TAT EELARVE KINNITATUD TAT TAT eelarve muudatus (2) 2015-2020 EELARVE 2015-2018 (1) TOETATAV TEGEVUS (3)=(1)+(2) Partnerite Elluviija Partnerite Elluviija Partnerite Elluviija Kokku Kokku Kokku eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve TEGEVUS 7.1 767 767 0 0 0 0 767 767 0 sh. otsene personalikulu 718 718 0 0 0 0 718 718 0 sh. muud kulud 49 49 0 0 0 0 49 49 0 TEGEVUS 7.2 403 403 0 92 92 0 495 495 0 sh. otsene personalikulu 69 69 0 20 20 0 89 89 0 sh. muud kulud 334 334 0 72 72 0 406 406 0 TEGEVUS 7.3 785 785 0 629 629 0 1414 1414 0 sh. otsene personalikulu 457 457 0 478 478 0 935 935 0 sh. muud kulud 328 328 0 151 151 0 479 479 0 TEGEVUS 7.4 1 341 1341 0 523 523 0 1 864 1864 0 sh. otsene personalikulu 899 899 0 431 431 0 1330 1330 0 sh. muud kulud 442 442 0 92 92 0 534 534 0 TEGEVUS 7.5 760 730 30 246 203 42 1006 933 72 sh. otsene personalikulu 480 480 0 181 163 17 661 643 17 sh. muud kulud 280 250 30 65 40 25 345 290 55 TEGEVUS 7.6 577 170 407 199 74 125 776 244 532 sh. otsene personalikulu 151 151 0 70 70 0 221 221 0 sh. muud kulud 426 19 407 129 4 125 555 23 532 Projekti juhtimine 370 0 370 134 0 134 504 0 504 Kaudsed kulud 472 416 55 197 174 23 669 590 78 Kokku 5 475 4612 862 2 020 1697 324 7 495 6309 1186 Tegevuste lõikes jaotamata 2 360 0 2360 0 0 0 0 0 0 eelarve perioodiks 2019-2020 3. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA Innove rakendusüksusele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Tegevuskava ja eelarve on heaks kiitnud EETA juhtkomitee. Marika Tuusis rahandusosakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-1228 - Haridus-ja teadusministri 30. septembri 2015. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.12.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b19d5544-79e7-4b9d-bafc- 32f1e31a8233 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b19d5544-79e7-4b9d-bafc- 32f1e31a8233?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel