dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · 25. juuni 2018
Viit
3-6/18-0174-039
Registreeritud
25. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
3 Majandustegevus
Sari
3-6 Majanduslepingud
Toimik
3-6/18-0174
Vastutaja
Kersti Telve (Konkurentsiamet, Välis- ja avalike suhete osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. juuli 2018

Failid

  • 📎5-54436 22.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc2090 KB

Sisu (failidest)

Konkurentsiamet Meie 22.06.2018 nr 5-5/4436 [email protected] Auna 6 10317, Tallinn Konkurentsiameti Tatari 39, Tallinn üürilepingu kooskõlastus Kooskõlastan praegusele kirjale lisatud Konkurentsiameti ja Riigi Kinnisvara ASi vahel sõlmitava üürilepingu. Palun üürileping digitaalselt allkirjastada (ilma selle kaaskirjata) ning saata Riigi Kinnisvara ASi üldisele e-postiaadressile [email protected] allkirjastamiseks. Dokumentide allkirjastamisel palume Exceli-failis olevat lisa mitte konverteerida pdf-formaati. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silver Salla Eelarve- ja strateegiatalituse juhataja Kristel Marksalu 510 0902 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Lisa nr 6.1 üürilepingule nr Ü14476/18 PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 1 Võttes arvesse, et: 1) lepingu eritingimuste punktis 1 nimetatud kinnistul asuva asutusehoone kogu üüritavast pinnast (1966,3 m²) 1395 m² võtab kasutusse üürnik ning 571,3 m² soovib kasutusse võtta Andmekaitse Inspektsioon; 2) üürnik ja Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud soovi asutusehoone üüripinnana kasutamise eesmärgil remonttööde ühiseks teostamiseks kogu üüritaval pinnal ning üürileandja on valmis vastavad tööd korraldama ja jooksvalt finantseerima ulatuses, milles on vajalikud rahalised vahendid ette nähtud üürileandja eelarves, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Eesmärk ja tähtaeg 1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkuleppe lisas nr 1 kirjeldatud remonttööd (edaspidi ühiselt nimetatud tööd). Tööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku tööde teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid), arvestades seejuures tööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Pooled on kokku leppinud, et tööde riigihangete menetluses selguva tööde eeldatava kallinemise korral vähendatakse tööde mahtu (sel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas punktis 6.2.4 sätestatut). 1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte kohustused ja õigused. 1.3. Käesolev kokkulepe on üürilepingu lahutamatu osa. 1.4. Üürileandja on kohustatud teostama tööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt 31.10.2018 tingimusel, et: 1.4.1. ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid; 1.4.2. puuduvad mis tahes muud üürileandjast mittesõltuvad takistused tööde teostamiseks. 2. Üürileandja on kohustatud: 2.1. korraldama ja finantseerima tööd vastavalt kokkuleppe lisale nr 1. Eeldatav tööde maksumus koos ettenägematute kulude reserviga on 70 754,84 eurot (seitsekümmend tuhat seitsesada viiskümmend neli eurot ja kaheksakümmend neli senti), millele lisandub käibemaks. Maksumus ei sisalda üürileandja projektijuhtimiskulusid. Investeeringu täpne maksumus selgub pärast tööde lõppemist; 2.2. tööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama tööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt ning üürniku jaoks parimal võimalikul viisil, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega; 2.3. koostama tööde hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist 1/5 kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda; 2.4. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud tööde lahendustes ilma üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks; 2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud tööde muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning tööde teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega; 2.6. üürniku nõudmisel andma aru tööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal teostada kontrolli teostatavate tööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud tööde lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele; 2.7. korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel tööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi ning kaasama tööde teostamisega seotud nõupidamistele üürniku esindaja ilma, et üürnik sellest tulenevalt tööde nõuetekohasuse eest vastutaks. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on tavapärase tööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist; 2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale tööde valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest riskidest; 2.9. koostama ja säilitama töid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. 3. Üürileandjal on õigus: 3.1. saada üürnikult tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid; 3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi tööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ja need muudatused või täiendused on kokkulepitud tööde lahendustega samaväärsed; 3.3. peatada või lõpetada töödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult töödega seoses tekkiva kahju hüvitamist. 4. Üürnik on kohustatud: 4.1. esitama üürileandja nõudmisel tööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi; 4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest keeldumisest. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud; 4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud selgitused (ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes üürnik, siis koostama) 1 (ühe) tööpäeva jooksul; 4.4. esitama tööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest. 2/5 5. Üürnikul on õigus: 5.1. esitada tööde teostamise ajal ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks; 5.2. kontrollida tööde teostamise käiku ning tööde mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist; 5.3. osaleda tööde teostamisega seotud küsimustes korraldatud töörühma nõupidamistel ja saada nõupidamiste protokollid; 5.4. nõuda üürileandjalt töödega seotud töörühma nõupidamiste kokkukutsumist; 5.5. nõuda töödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või punktides 4.2 või 4.3 toodud kooskõlastustest (v.a punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust üürileandjale hüvitada vastava toimingu või muudatuse ulatuses tehtud kulutusi ning üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate tööde ümbertegemist üürileandja kulul; 5.6. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele punktis 4.2 nimetatud vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikendamise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut. 6. Tähtaegade pikenemine 6.1. Üürileandja kohustub teostama tööd ning andma need üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel. 6.2. Kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata lepingust, kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses tööde teostamise tähtaja edasilükkumise ja üürnikule üle andmisega, juhul kui tööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel: 6.2.1. tööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud tööde kestuse pikenemise aja võrra; 6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra; 6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub vaidlustusest või kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra; 6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel, samuti juhul, kui hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi riigihangete seaduse §-ides 95-106 sätestatud tingimustele vastavat pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või üürniku jaoks liiga kõrge hinna tõttu – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja 3/5 võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.5. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ja uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sealhulgas eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.7. üürnik soovib kokkulepitud tööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja. 6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda lepingus sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui: 6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1-6.2.6 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi lükkub) või 6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.7 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine. 7. Kulude hüvitamine 7.1. Pärast tööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse määramiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe. 7.2. Üüris sisalduv kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: 7.2.1. kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada kakskümmend) kuud alates üüripinna üürnikule üleandmisest. 7.2.2. Kapitali tulumäärana arvestatakse tööde alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 4,3%. 7.2.3. Kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: 7.2.3.1 üürileandja poolt tööde teostamiseks tehtavatest kuludest; 4/5 7.2.3.2 vajadusel tööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) tellimiseks tehtavatest kuludest; 7.2.3.3 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; 7.2.3.4 üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.3 kirjeldatud kuludest; 7.2.3.5 üürileandja finantseeritavast tööde teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud kuludest. 7.3. Kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot. 8. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus 8.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes: 8.1.1. üürnik – Kersti Telve (tel 667 2422, e-post: [email protected] ); 8.1.2. üürileandja – Terje Lunden (GSM 501 1604, e-post: [email protected]). 8.2. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes: 8.2.1. üürnik – Kersti Telve (tel 667 2422, e-post: [email protected]); 8.2.2. üürileandja – Nikolay Stadnik (GSM 5303 8468; e-post: [email protected]). 8.3. Punktis 8.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas: 8.3.1. töödega seotud nõupidamistel osalemine ja lahenduste kooskõlastamine või lahenduste muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine; 8.3.2. kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine. 8.4. Poolel on õigus muuta kokkuleppe punktis 8.1 nimetatud esindajat, teavitades sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8.5. Kokkuleppes sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd korraldab üürileandja. Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja üürnikku ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva, olles sobiva aja ja koha eelnevalt üürnikuga kokku leppinud. 8.6. Üürileandja on kohustatud koostama kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 4 (nelja) tööpäeva jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta. Kokkuleppe lisa: Lisa 1 – Tööde loetelu ja eeldatav maksumus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üürileandja Üürnik 5/5 ÜÜRILEPING NR Ü14476/18 Üürileping on sõlmitud üürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood/isikukood: 10788733 Juriidiline aadress: Lelle 24, Tallinn 11318 Telefon: (372) 606 3400 Faks: (372) 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel Kontaktisik: põhja piirkonna kinnisvarahaldur Nikolay Stadnik Kontaktisiku telefon: (372) 5303 8468, 606 3428 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja üürniku Eesti Vabariik Konkurentsiameti kaudu Registrikood: 70000303 Juriidiline aadress: Auna 6, Tallinn 10317 Telefon: (372) 667 2400 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Märt Ots, põhimääruse alusel Kontaktisik ehitustööde valmimiseni: Kristel Marksalu Kontaktisiku telefon: (372) 510 0902 Kontaktisiku e-post: [email protected] Kontaktisik pärast ehitustööde valmimist: Kersti Telve Kontaktisiku telefon: (372) 667 2422 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes võttes arvesse, et: 1) üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil Tallinna linn, Tatari tn 39 asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 140801, katastritunnus 78401:110:0240, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 3030 m2) koos oluliste osade ja päraldistega, on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. 2 ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis 1.1 Aadressil Tallinn, Tatari tn 39 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 140801, katastritunnus 78401:110:0240, pindala 3030 m². 1.2. Kinnistu oluliseks osaks on: 1.2.1. Asutusehoone Tatari tn 39 (ehitisregistri kood 101042986, ehitise kasutamise otstarve administratiivhoone), üüritav pind 1966,3 m², millest 1341,3 m² on üürnike ainukasutuses ja 625 m² on üürnike ühiskasutuses; 1.2.2. Majandushoone Tatari tn 39 (ehitisregistri kood 101042987, ehitise kasutamise otstarve elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun), üüritav pind 129,2 m², millest 81,9 m2 on üürnike ainukasutuses ja 0,0 m2 on üürnike ühiskasutuses. 1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 1.4. Üüritaval pinnal eristatakse ainukasutuses olevat pinda ja ühiskasutuses olevat pinda. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid). 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoonetes kokku on arvestuslikult 1449,6 m², millest: 2.1.1. 1006,2 m² on üürniku ainukasutuses; 2.1.2. 443,4 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. 2.2. Üüripind paikneb järgmistes hoonetes/korrustel: 2.2.1. Tatari tn 39 asutusehoones 1395 m2, millest 951,6 m² on üürniku ainukasutuses ning 443,4 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast, 2.2.2. Tatari tn 39 majandushoones 54,6 m2, millest 54,6 m² on üürniku ainukasutuses ning 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. 2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv: 2 parkimiskohta majandushoones ja 20 parkimiskohta hoovis, mis on territooriumil määratlemata. 2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku puudub, territoorium on üürnike ühiskasutuses. 3 2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised puuduvad. 2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: puuduvad. 2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonidel. Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. 3. Üüripinna sihtotstarve Üüripinna sihtotstarve on administratiivhoone. 4. Üüripinna nõutav seisund Peale üüripinna valduse üleandmist ja üüripinna seisundi fikseerimist on üürileandja kohustatud säilitama üüripinna kvaliteedi, tagades üüripinna füüsilise ja esteetilise säilimise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Mõistlikust kulumisest tingitud üüripinna kvaliteedi kõikumine on lubatud. Peale tulevikus kokkulepitavate parendustööde teostamist on üürileandja kohustatud säilitama parendustööde teostamise järgse üüripinna kvaliteedi, arvestades käesolevas punktis toodud põhimõtteid. 5. Üüripinna valduse üleandmine Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6 punktis 1.4 sätestatud tähtpäev. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on kulupõhine. 6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2. 6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent) muudetakse indeksi alusel. 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest: 6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2020. 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. 6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks. 6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2. 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 4 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2. 7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest: 7.5.1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks. 7.5.2. Üürnik võib esitada ettepanekule põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. 7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Tasu arvestamine algab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür ning fikseeritud kõrvalteenuste tasu arvestatakse jooksva kuu eest. Arved saadetakse e-posti aadressil [email protected]. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 9.2. Leping lõpeb 10 (kümne) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele 10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel kolmega. 10.2. Pooled loevad lepingu tüüptingimuste punkti 8.4.3 tähenduses mõjuvaks põhjuseks muu hulgas üürnikule Vabariigi Valitsuse poolt ülesandeks pandud asutuse reorganiseerimisest tulenevat üüripinna muutmise vajadust ning lepivad kokku, et sellisel juhul lepingu eritingimuste punktis 10.1 nimetatud leppetrahvi ega eritingimuste punkti 11.2 alapunktis a nimetatud kapitalikomponendi põhiosa jäägi hüvitamist ei nõuta. 10.3. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu tüüptingimuste punktides 5.4-5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste punkti 5.7 järgmise erisusega: isegi juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. 10.4. Lepingu korralisel lõppemisel või erakorralisel lõpetamisel esitab üürileandja üürnikule tasaarvestamata perioodi fikseeritud kõrvalteenuste tasude ja kõrvalteenuste tegeliku kulu vahe arvestused hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest ning juhul, kui: a. fikseeritud kõrvalteenuste tasud ületavad kõrvalteenuste tegelikke kulusid, esitab üürileandja üürnikule kreeditarve ning tagastab üürnikule enammakstud 5 kõrvalteenuste tasu 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul kreeditarve esitamisest arvates; b. kõrvalteenuste tegelikud kulud ületavad fikseeritud kõrvalteenuste tasusid, esitab üürileandja üürnikule arve, mille kohustub üürnik tasuma 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa 6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 2 (kahe) kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud investeeringu suurust), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud. Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtetes. 11.2. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud: a) kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud investeeringu jääk; b) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tegelikud kulud. 11.3. Üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute (koristajad, remonttööde teostajad, mehitatud valve jne) suhtes kehtestatavad nõuded: 11.3.1 Üürileandja kohustub esitama üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute nimed ja isikukoodid üürnikule üüripinnale lubamise kooskõlastamiseks vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne nimetatud isikute esmakordset üüripinnale sisenemist, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. 11.3.2 Üürnik kohustub teatama üürileandjale vähemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast punktis 11.3.1 nimetatud isikuandmete saamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsusest kooskõlastada või mitte kooskõlastada isiku lubamine üüripinnale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. 11.3.3 Üürileandja kohustub tagama, et üüripinnal täidavad üürileandja kohustusi ainult üürniku poolt punkti 11.3.2 kohaselt kooskõlastatud isikud, kes üüripinnal viibides on kohustatud kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Juhul, kui mehitatud valve tagamine on üürileandja kohustuseks, kohustub üürileandja korraldama üürileandja kohustusi täitvate isikute isikusamasuse igakordse tuvastamise isikut tõendava dokumendi alusel lähtudes üürniku poolt kooskõlastatud isikute nimekirjast. 11.3.4 Juhul kui üürnik ei teavita üürileandjat ette üüripinnale lubatavate isikute suhtes kehtivatest piirangutest punktis 11.3.2 nimetatud tähtaja jooksul ja üürnik keeldub üürileandja kohustusi täitvate isikute lubamisest üürpinnale, kohustub üürnik andma mõistliku aja uute isikute leidmiseks või määrama isikutele omapoolse saatja. 11.3.5 Üürnikul on õigus kontrollida üüripinnal viibivate üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute isikusamasust ning vastavust üürniku poolt punkti 11.3.2 6 kohaselt kooskõlastatud isikute nimekirjale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. 11.3.6 Üürileandja kindlustab, et nii üürileandja töötajad kui üürileandja kohustusi täitvad muud isikud hoiavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis saab neile teatavaks tööülesannete täitmisel üürniku tööruumides. 11.4. Üürileandja on kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul lepingu jõustumisest arvates. Juhul, kui üürileandja ei täida nimetatud kohustust tähtaegselt, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. 11.5. Pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. Juhul, kui üürnik ei täida nimetatud kohustust, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi lepingu lõppemisele eelneva kalendrikuu ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni. 11.6. Lepingus fikseeritud kontaktandmete muutumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.7. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. 12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“. 12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui 7 eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. Lepingu lisad 1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid 2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus 3. Üür ja kõrvalteenuste tasu 4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (koostatakse ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga) 5. Hoone sisekorraeeskiri (lisatakse lepingule peale valduse üleandmist, hiljemalt kolme kuu jooksul) 6. Parendustööde teostamise kokkulepe Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel