Konkurentsiamet
Meie 22.06.2018 nr 5-5/4436
[email protected]
Auna 6
10317, Tallinn
Konkurentsiameti Tatari 39, Tallinn üürilepingu
kooskõlastus
Kooskõlastan praegusele kirjale lisatud Konkurentsiameti ja Riigi Kinnisvara ASi vahel sõlmitava
üürilepingu.
Palun üürileping digitaalselt allkirjastada (ilma selle kaaskirjata) ning saata Riigi Kinnisvara ASi
üldisele e-postiaadressile
[email protected] allkirjastamiseks.
Dokumentide allkirjastamisel palume Exceli-failis olevat lisa mitte konverteerida pdf-formaati.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Salla
Eelarve- ja strateegiatalituse juhataja
Kristel Marksalu 510 0902
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lisa nr 6.1
üürilepingule nr Ü14476/18
PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 1
Võttes arvesse, et:
1) lepingu eritingimuste punktis 1 nimetatud kinnistul asuva asutusehoone kogu üüritavast pinnast
(1966,3 m²) 1395 m² võtab kasutusse üürnik ning 571,3 m² soovib kasutusse võtta Andmekaitse
Inspektsioon;
2) üürnik ja Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud soovi asutusehoone üüripinnana kasutamise
eesmärgil remonttööde ühiseks teostamiseks kogu üüritaval pinnal ning üürileandja on valmis
vastavad tööd korraldama ja jooksvalt finantseerima ulatuses, milles on vajalikud rahalised
vahendid ette nähtud üürileandja eelarves,
leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):
1. Eesmärk ja tähtaeg
1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkuleppe lisas nr 1 kirjeldatud
remonttööd (edaspidi ühiselt nimetatud tööd). Tööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt
kokku tööde teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud
hankedokumendid), arvestades seejuures tööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.
Pooled on kokku leppinud, et tööde riigihangete menetluses selguva tööde eeldatava kallinemise
korral vähendatakse tööde mahtu (sel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas punktis 6.2.4
sätestatut).
1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte
kohustused ja õigused.
1.3. Käesolev kokkulepe on üürilepingu lahutamatu osa.
1.4. Üürileandja on kohustatud teostama tööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt 31.10.2018
tingimusel, et:
1.4.1. ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid;
1.4.2. puuduvad mis tahes muud üürileandjast mittesõltuvad takistused tööde teostamiseks.
2. Üürileandja on kohustatud:
2.1. korraldama ja finantseerima tööd vastavalt kokkuleppe lisale nr 1. Eeldatav tööde maksumus koos
ettenägematute kulude reserviga on 70 754,84 eurot (seitsekümmend tuhat seitsesada
viiskümmend neli eurot ja kaheksakümmend neli senti), millele lisandub käibemaks.
Maksumus ei sisalda üürileandja projektijuhtimiskulusid. Investeeringu täpne maksumus selgub
pärast tööde lõppemist;
2.2. tööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama tööde
ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt ning üürniku jaoks parimal võimalikul
viisil, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate
ekspluatatsioonikuludega;
2.3. koostama tööde hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse
üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist
1/5
kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest
ebamõistlikult keelduda;
2.4. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud tööde lahendustes ilma üürniku
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust
nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest
keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või
asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks;
2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud tööde muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust
erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning tööde teostamist rahaliselt, ajaliselt või
muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute kohta
põhjendatud kaalutlused koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede
äranäitamisega;
2.6. üürniku nõudmisel andma aru tööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal
teostada kontrolli teostatavate tööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete
ja detailide vastavuse üle kokkulepitud tööde lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele;
2.7. korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel tööde teostamisega seotud
küsimustes nõupidamisi ning kaasama tööde teostamisega seotud nõupidamistele üürniku esindaja
ilma, et üürnik sellest tulenevalt tööde nõuetekohasuse eest vastutaks. Üürnik vastutab siiski tema
poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on tavapärase tööde valdkonda kuuluva
küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise
täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist;
2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale tööde
valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest
riskidest;
2.9. koostama ja säilitama töid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid,
koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule
tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.
3. Üürileandjal on õigus:
3.1. saada üürnikult tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;
3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi tööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud
muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2
toodud tähtaja jooksul ja need muudatused või täiendused on kokkulepitud tööde lahendustega
samaväärsed;
3.3. peatada või lõpetada töödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4
alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult töödega seoses tekkiva kahju hüvitamist.
4. Üürnik on kohustatud:
4.1. esitama üürileandja nõudmisel tööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul kui lähteandmed
on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi;
4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused
dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või
teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse
andmisest keeldumisest. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud;
4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud
selgitused (ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes üürnik, siis
koostama) 1 (ühe) tööpäeva jooksul;
4.4. esitama tööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest.
2/5
5. Üürnikul on õigus:
5.1. esitada tööde teostamise ajal ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks;
5.2. kontrollida tööde teostamise käiku ning tööde mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud
lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist;
5.3. osaleda tööde teostamisega seotud küsimustes korraldatud töörühma nõupidamistel ja saada
nõupidamiste protokollid;
5.4. nõuda üürileandjalt töödega seotud töörühma nõupidamiste kokkukutsumist;
5.5. nõuda töödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida
kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku
poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või punktides 4.2 või 4.3 toodud
kooskõlastustest (v.a punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust üürileandjale hüvitada
vastava toimingu või muudatuse ulatuses tehtud kulutusi ning üürnikul on põhjendatud vajadusel
õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate tööde ümbertegemist üürileandja kulul;
5.6. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele punktis 4.2 nimetatud vastamise tähtaja
pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib
vastamise tähtaja pikendamise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus
vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas kokkuleppe
punktis 6.2.2 sätestatut.
6. Tähtaegade pikenemine
6.1. Üürileandja kohustub teostama tööd ning andma need üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise
aktiga kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel.
6.2. Kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata lepingust,
kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses tööde teostamise tähtaja
edasilükkumise ja üürnikule üle andmisega, juhul kui tööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad,
järgmistel põhjustel:
6.2.1. tööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas kõrvaldatava
takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg
lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud tööde kestuse pikenemise aja võrra;
6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5
kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita
kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse
täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;
6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke
hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud
vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub vaidlustusest või
kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja
võrra;
6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad
hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud
võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel,
samuti juhul, kui hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi riigihangete seaduse
§-ides 95-106 sätestatud tingimustele vastavat pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused
tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või üürniku jaoks liiga kõrge hinna tõttu
– tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja
3/5
võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.5. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke
hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud
vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete
mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg
lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ja uue
riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem
kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke
hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal
tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul
(üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse
kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida
vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale
ja/või üürnikule (sealhulgas eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset
edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse
pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja
võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.7. üürnik soovib kokkulepitud tööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete
muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas
maksumuses) ning määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja.
6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda lepingus sätestatud muu leppetrahvi
maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:
6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1-6.2.6 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi
kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja
edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama
ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi lükkub) või
6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.7 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud
tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.
7. Kulude hüvitamine
7.1. Pärast tööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe)
kalendrikuu jooksul üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse määramiseks ja
annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe.
7.2. Üüris sisalduv kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2
(edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:
7.2.1. kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada kakskümmend) kuud alates
üüripinna üürnikule üleandmisest.
7.2.2. Kapitali tulumäärana arvestatakse tööde alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud
perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise
hetkel on 4,3%.
7.2.3. Kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:
7.2.3.1 üürileandja poolt tööde teostamiseks tehtavatest kuludest;
4/5
7.2.3.2 vajadusel tööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud,
ekspertiisid, liitumised, load jms) tellimiseks tehtavatest kuludest;
7.2.3.3 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest
maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest,
õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm;
7.2.3.4 üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe
punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.3 kirjeldatud kuludest;
7.2.3.5 üürileandja finantseeritavast tööde teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali
intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides
7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud kuludest.
7.3. Kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.
8. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus
8.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes:
8.1.1. üürnik – Kersti Telve (tel 667 2422, e-post:
[email protected] );
8.1.2. üürileandja – Terje Lunden (GSM 501 1604, e-post:
[email protected]).
8.2. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes:
8.2.1. üürnik – Kersti Telve (tel 667 2422, e-post:
[email protected]);
8.2.2. üürileandja – Nikolay Stadnik (GSM 5303 8468; e-post:
[email protected]).
8.3. Punktis 8.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas:
8.3.1. töödega seotud nõupidamistel osalemine ja lahenduste kooskõlastamine või lahenduste
muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;
8.3.2. kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele
esitamine.
8.4. Poolel on õigus muuta kokkuleppe punktis 8.1 nimetatud esindajat, teavitades sellest viivitamatult
teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8.5. Kokkuleppes sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd korraldab
üürileandja. Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja üürnikku ette
vähemalt 3 (kolm) tööpäeva, olles sobiva aja ja koha eelnevalt üürnikuga kokku leppinud.
8.6. Üürileandja on kohustatud koostama kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel
toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 4 (nelja) tööpäeva jooksul
vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale allkirjastatud
protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või protokolli
parandusettepanekud 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Juhul, kui
üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid käesolevas
punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta.
Kokkuleppe lisa:
Lisa 1 – Tööde loetelu ja eeldatav maksumus
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Üürileandja Üürnik
5/5
ÜÜRILEPING NR Ü14476/18
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Riigi Kinnisvara AS
Registrikood/isikukood: 10788733
Juriidiline aadress: Lelle 24, Tallinn 11318
Telefon: (372) 606 3400
Faks: (372) 606 3401
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel
Kontaktisik: põhja piirkonna kinnisvarahaldur Nikolay Stadnik
Kontaktisiku telefon: (372) 5303 8468, 606 3428
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürniku Eesti Vabariik Konkurentsiameti kaudu
Registrikood: 70000303
Juriidiline aadress: Auna 6, Tallinn 10317
Telefon: (372) 667 2400
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Märt Ots, põhimääruse alusel
Kontaktisik ehitustööde valmimiseni: Kristel Marksalu
Kontaktisiku telefon: (372) 510 0902
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
Kontaktisik pärast ehitustööde valmimist: Kersti Telve
Kontaktisiku telefon: (372) 667 2422
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes võttes arvesse, et:
1) üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel
aadressil Tallinna linn, Tatari tn 39 asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr
140801, katastritunnus 78401:110:0240, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%,
pindala 3030 m2) koos oluliste osade ja päraldistega,
on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis
1.1 Aadressil Tallinn, Tatari tn 39 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number
140801, katastritunnus 78401:110:0240, pindala 3030 m².
1.2. Kinnistu oluliseks osaks on:
1.2.1. Asutusehoone Tatari tn 39 (ehitisregistri kood 101042986, ehitise kasutamise
otstarve administratiivhoone), üüritav pind 1966,3 m², millest 1341,3 m² on
üürnike ainukasutuses ja 625 m² on üürnike ühiskasutuses;
1.2.2. Majandushoone Tatari tn 39 (ehitisregistri kood 101042987, ehitise kasutamise
otstarve elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur,
individuaalgaraaž ja saun), üüritav pind 129,2 m², millest 81,9 m2 on üürnike
ainukasutuses ja 0,0 m2 on üürnike ühiskasutuses.
1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut
teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind.
Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel
tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni.
Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011
“Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine
kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab
ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.
1.4. Üüritaval pinnal eristatakse ainukasutuses olevat pinda ja ühiskasutuses olevat pinda.
Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike
ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast
(ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja
hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja
kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad
ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid).
2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis
2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoonetes kokku on arvestuslikult 1449,6 m², millest:
2.1.1. 1006,2 m² on üürniku ainukasutuses;
2.1.2. 443,4 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.
2.2. Üüripind paikneb järgmistes hoonetes/korrustel:
2.2.1. Tatari tn 39 asutusehoones 1395 m2, millest 951,6 m² on üürniku ainukasutuses
ning 443,4 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast,
2.2.2. Tatari tn 39 majandushoones 54,6 m2, millest 54,6 m² on üürniku ainukasutuses
ning 0,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.
2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv: 2 parkimiskohta
majandushoones ja 20 parkimiskohta hoovis, mis on territooriumil määratlemata.
2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku puudub, territoorium on
üürnike ühiskasutuses.
3
2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised puuduvad.
2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise
kohustus on üürileandjal: puuduvad.
2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonidel.
Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses
pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud
ulatuses.
3. Üüripinna sihtotstarve
Üüripinna sihtotstarve on administratiivhoone.
4. Üüripinna nõutav seisund
Peale üüripinna valduse üleandmist ja üüripinna seisundi fikseerimist on üürileandja kohustatud
säilitama üüripinna kvaliteedi, tagades üüripinna füüsilise ja esteetilise säilimise
lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Mõistlikust kulumisest tingitud üüripinna
kvaliteedi kõikumine on lubatud. Peale tulevikus kokkulepitavate parendustööde teostamist on
üürileandja kohustatud säilitama parendustööde teostamise järgse üüripinna kvaliteedi,
arvestades käesolevas punktis toodud põhimõtteid.
5. Üüripinna valduse üleandmine
Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6 punktis 1.4 sätestatud tähtpäev.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri liik on kulupõhine.
6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.
6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.
6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent)
muudetakse indeksi alusel.
6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2020.
6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks
leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.
6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva
aasta 1. aprilliks.
6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul
teate kättesaamisest arvates.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.
7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub
käibemaks.
4
7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.15.2.
7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse
järgmisest:
7.5.1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku
hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks.
7.5.2. Üürnik võib esitada ettepanekule põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva
jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates.
7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise
kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu
15. kuupäevaks. Üür ning fikseeritud kõrvalteenuste tasu arvestatakse jooksva kuu eest.
Arved saadetakse e-posti aadressil
[email protected]. Üürileandja esitab
üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis
nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja
perekonnanimi.
8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.
9.2. Leping lõpeb 10 (kümne) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu
ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel kolmega.
10.2. Pooled loevad lepingu tüüptingimuste punkti 8.4.3 tähenduses mõjuvaks põhjuseks muu
hulgas üürnikule Vabariigi Valitsuse poolt ülesandeks pandud asutuse
reorganiseerimisest tulenevat üüripinna muutmise vajadust ning lepivad kokku, et sellisel
juhul lepingu eritingimuste punktis 10.1 nimetatud leppetrahvi ega eritingimuste punkti
11.2 alapunktis a nimetatud kapitalikomponendi põhiosa jäägi hüvitamist ei nõuta.
10.3. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida
loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele
ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu
tüüptingimuste punktides 5.4-5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste
punkti 5.7 järgmise erisusega: isegi juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav
üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada
puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul.
10.4. Lepingu korralisel lõppemisel või erakorralisel lõpetamisel esitab üürileandja üürnikule
tasaarvestamata perioodi fikseeritud kõrvalteenuste tasude ja kõrvalteenuste tegeliku kulu
vahe arvestused hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest ning juhul, kui:
a. fikseeritud kõrvalteenuste tasud ületavad kõrvalteenuste tegelikke kulusid, esitab
üürileandja üürnikule kreeditarve ning tagastab üürnikule enammakstud
5
kõrvalteenuste tasu 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul kreeditarve
esitamisest arvates;
b. kõrvalteenuste tegelikud kulud ületavad fikseeritud kõrvalteenuste tasusid, esitab
üürileandja üürnikule arve, mille kohustub üürnik tasuma 21 (kahekümne ühe)
kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates.
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa
6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled
pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 2 (kahe)
kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil
leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud investeeringu
suurust), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud.
Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise
põhimõtetes.
11.2. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled
ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul
üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud:
a) kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3
annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva
seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud investeeringu jääk;
b) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh
võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega
kaasnevad tegelikud kulud.
11.3. Üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute (koristajad,
remonttööde teostajad, mehitatud valve jne) suhtes kehtestatavad nõuded:
11.3.1 Üürileandja kohustub esitama üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate
muude isikute nimed ja isikukoodid üürnikule üüripinnale lubamise kooskõlastamiseks
vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne nimetatud isikute esmakordset üüripinnale
sisenemist, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
kokku leppinud teisiti.
11.3.2 Üürnik kohustub teatama üürileandjale vähemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast
punktis 11.3.1 nimetatud isikuandmete saamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis otsusest kooskõlastada või mitte kooskõlastada isiku lubamine üüripinnale, kui
poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud
teisiti.
11.3.3 Üürileandja kohustub tagama, et üüripinnal täidavad üürileandja kohustusi ainult
üürniku poolt punkti 11.3.2 kohaselt kooskõlastatud isikud, kes üüripinnal viibides on
kohustatud kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti, kui poolte kontaktisikud ei ole
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Juhul, kui mehitatud
valve tagamine on üürileandja kohustuseks, kohustub üürileandja korraldama üürileandja
kohustusi täitvate isikute isikusamasuse igakordse tuvastamise isikut tõendava
dokumendi alusel lähtudes üürniku poolt kooskõlastatud isikute nimekirjast.
11.3.4 Juhul kui üürnik ei teavita üürileandjat ette üüripinnale lubatavate isikute suhtes
kehtivatest piirangutest punktis 11.3.2 nimetatud tähtaja jooksul ja üürnik keeldub
üürileandja kohustusi täitvate isikute lubamisest üürpinnale, kohustub üürnik andma
mõistliku aja uute isikute leidmiseks või määrama isikutele omapoolse saatja.
11.3.5 Üürnikul on õigus kontrollida üüripinnal viibivate üürileandja töötajate või üürileandja
kohustusi täitvate muude isikute isikusamasust ning vastavust üürniku poolt punkti 11.3.2
6
kohaselt kooskõlastatud isikute nimekirjale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti.
11.3.6 Üürileandja kindlustab, et nii üürileandja töötajad kui üürileandja kohustusi täitvad
muud isikud hoiavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis saab neile teatavaks
tööülesannete täitmisel üürniku tööruumides.
11.4. Üürileandja on kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse
§ 324 kohase märke 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul lepingu jõustumisest
arvates. Juhul, kui üürileandja ei täida nimetatud kohustust tähtaegselt, on üürnikul õigus
nõuda üürileandjalt leppetrahvi ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga
viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.
11.5. Pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse
lepingu kohta kantud märke kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul
arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku
taotluse kättesaamisest üürniku poolt. Juhul, kui üürnik ei täida nimetatud kohustust, on
üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi lepingu lõppemisele eelneva kalendrikuu
ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni
kohustuse täitmiseni.
11.6. Lepingus fikseeritud kontaktandmete muutumisest teavitab pool teist poolt viivitamata
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.7. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute
isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud
lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad
isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtetest.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu
lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri
muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“
lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma
allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,
kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte
kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,
lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse
hiljem allkirjastatud dokumendist.
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana
kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on
Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“.
12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4
esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara
kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui
7
eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest
tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
13. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid
2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus
3. Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (koostatakse ja allkirjastatakse hiljemalt
ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga)
5. Hoone sisekorraeeskiri (lisatakse lepingule peale valduse üleandmist, hiljemalt
kolme kuu jooksul)
6. Parendustööde teostamise kokkulepe
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik