dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 19. juuni 2018
Viit
5-4/2018-076-2
Registreeritud
19. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikohus
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2018
Vastutaja
Triinu Saar (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelvalveosakond)

Failid

  • 📎Konkurentsiameti arvamus Tallinna jäätmehoolduseeskirja suhtes_19.06.201....bdoc240 KB

Sisu (failidest)

Riigikohus Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Lossi 17, 50093 Tartu [email protected] 19.06.2018 nr 5-4/2018-076-2 Konkurentsiameti arvamus Austatud Riigikohtu esimees Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küsis Konkurentsiameti arvamust, kas Tallinna jäätmehoolduseeskiri on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohus palus arvamuse esitada hiljemalt 21.06.2018. Õiguskantsler esitas 10.05.2018 Riigikohtule taotluse tunnistada Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 laused 1 ja 2 kehtetuks põhiseadusvastases osas. Tallinna 1 jäätmehoolduseeskirja § 351 laused 1 ja 2 reguleerivad olukorda, kus korraldatud jäätmevedu on reguleeritud JäätS § 66 lg 11 alusel. Õiguskantsler on nimetatud taotluses leidnud, et JäätS § 66 lg 11 alusel jäätmevedu korraldades on kohalik omavalitsus seotud tingimustega avalik- õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks, mis tulenevad PS § 3 lõikest 1, PS § 154 lõikest 1, PS §-st 113 ja PS § 157 lõikest 2. Lähtudes õiguskantsleri taotluses esitatud analüüsist ei vasta antud juhul JäätS § 66 lg 11 alusel võetav tasu põhiseadusest tulenevatele tingimustele. Seega ei oleks õiguskantsleri hinnangul kõnealust tasu üldse tohtinud kehtestada. Konkurentsiameti on seisukohal, et olenemata õiguslikust hinnangust kehtestatud tasu põhiseaduspärasusele, peab kohalik omavalitsus JäätS § 66 lg 11 alusel tegutsedes järgima konkurentsieeskirju, sealhulgas KonkS §-st 16 tulenevat ebaõiglase hinnakujunduse keeldu. Kuna Tallinna linn on praegusel juhul tegutsenud ühelt poolt avaliku võimuna tasusid kehtestades ja teiselt poolt neid ettevõtja rollis rakendades, siis hinnang tasude põhiseaduspärasusele ei tohiks iseenesest välistada konkurentsieeskirjade kohaldamist. Seetõttu arvestades, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmeveo hinnakujunduses esineb olulisi konkurentsiõiguslikke probleeme, lähtub Konkurentsiamet alljärgnevalt oma arvamuse esitamisel eelkõige konkurentsi vaatest. Konkurentsiamet ei anna kõikehõlmavat seisukohta õiguskantsleri taotluse põhjendatuse küsimuses. Konkurentsiamet on uurinud põhjalikult Tallinna linnavalitsuse üksuse Tallinna Jäätmekeskuse hinnakujundust jäätmeveo korraldamisel JäätS § 66 lg 11 alusel Tallinna linna erinevates jäätmeveopiirkondades. Menetluse tulemusel selgus, et Tallinna Keskkonnaameti poolt kehtestatud hind1 ei ole mõistlikus vahekorras jäätmekeskuse poolt tarbijatele osutava teenuse 1 Tallinna Jäätmekeskuse teenindamisele antud veopiirkondades teostab Tallinna Linnavalitsus jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ning nendega arveldamist läbi Tallinna Jäätmekeskuse, kes rakendab seejuures Tallinna Keskkonnaameti kehtestatud hinnakirja. Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 majandusliku väärtusega. Seetõttu tegi Konkurentsiamet Tallinna linnavalitsusele ettekirjutuse2 teenustasude vähendamiseks. Oma seisukohas keskendub Konkurentsiamet põhjustele, miks JäätS § 66 lg 11 on konkurentsiolukorda halvendanud ning loonud eeldused õigusvastaste tasude kehtestamiseks. JäätS 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmeveo kitsaskohtade avamiseks selgitab Konkurentsiamet esmalt, kuidas toimub jäätmeveo korraldamine JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel ning millised on selle erinevused võrreldes jäätmeveo korraldamisega JäätS § 66 lg 11 alusel. Seejärel käsitletakse küsimust riiklikust järelevalvest selles osas, kui kohalik omavalitsus JäätS § 66 lg 11 alusel tegutsedes jäätmevaldajalt tasu küsib. JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel korraldatud jäätmeveo (klassikalise mudeli) puhul ei ole kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveoteenuse vahendaja, vaid kohaliku omavalitsuse üksus korraldab konkursi, leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmevaldaja on seejärel kohustatud sõlmima lepingu. Kui omavalitsusüksuses on jäätmekorraldus reguleeritud JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel, puudub omavalitsusüksusel vajadus luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. Kuna jäätmevaldaja sõlmib otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu, ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmevaldajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda. Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus. JäätS § 66 lg 11 sätestas, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või tema poolt volitatud mittetulundusühingul. JäätS § 66 lg 11 kohaselt võis kohaliku omavalitsuse üksus korraldada eraldi hanked käitluskoha ning vedajate leidmiseks. Seega ostab kohaliku omavalitsuse üksus hanke võitjatelt teenust ning müüb seda edasi jäätmevaldajatele (elanikele, juriidilistele isikutele). JäätS 66 lg 11 kohaselt eristatakse seega jäätmeveost ja –käitlusest sisuliselt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine ning selle osutamiseks luuakse uus monopoolse ettevõtja tunnustele vastav juriidiline isik või omavalitsusüksuse struktuuriüksus. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 351 lause 2 ütleb, et teenustasu peab katma lisaks jäätmete vedamise ja käitlemise kuludele ka jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Seega Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 1 kohaselt kujuneb jäätmete veo ja käitlemise teenustasu suurus hankemenetluse käigus, kuid eelnimetatud paragrahvi teise lausega võtab Tallinna linn õiguse lisada tasule ka jäätmevaldajate üle arvestamise ja nendega arveldamise tasu. Kokkuvõtvalt, kui klassikalise mudeli alusel korraldatud jäätmeveo puhul kujunevad jäätmeveo hinnad tarbijatele konkurentsis, siis JäätS § 66 lg 11 alusel kujunevad jäätmeveo hinnad tarbijale konkurentsisurveta. Konkurentsiamet jõudis uurimise tulemusel järeldusele, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu piirab konkurentsi ja ettevõtlusvabadust3, mille tulemusel on mitmetes jäätmeveopiirkondades Tallinnas aga ka mujal Eestis4 ebaõiglaselt kõrged hinnad. Teisisõnu annab Konkurentsiameti hinnangul JäätS § 2 Konkurentsiamet tegi 13.11.2017 Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse, millega kohustati Tallinna Linnavalitsust 1. jaanuariks 2018 vähendama korraldatud jäätmeveo teenuste hinnakirjades sisalduvaid tühjenduse ja äraveo hindu Nõmme veopiirkonnas nr 2, Põhja-Tallinna veopiirkondades nr 6 ja 7, Kesklinna veopiirkonnas nr 9 ning Lasnamäe veopiirkondades nr 10, 11 ja 12 nii, et Tallinna Jäätmekeskusele jääv osa tarbijatelt laekuvatest tasudest ilma mahutite müügi, rendi ja konsultatsioonide tuludeta, mis jääb alles peale jäätmekäitlejale ja –vedajale tasude maksmist, ei ületaks 15% tarbijatelt laekuvatest tasudest ilma mahutite müügi, rendi ja konsultatsioonide tuludeta. Ettekirjutus vaidlustati ning hinnakirjadele kohaldub hetkel esialgne õiguskaitse. Haldusasja number 3- 17-2742. 3 Konkurentsiamet esitas ka Riigikogule majanduskomisjonile 22.05.2017 ettepaneku, kus on täpsemalt selgitatud, miks sellised sisetehingud piiravad konkurentsi ja ettevõtlusvabadust. 4 Konkurentsiamet tegi samasisulise ettekirjutuse ka MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskusele, kes korraldab jäätmevedu 2 (4) 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu kohalikule omavalitsusüksusele võimaluse kehtestada hindu, mis ei ole seoses teenuse majandusliku väärtusega ning mis lõppastmes kahjustavad tarbijaid. Jäätmevaldajad peavad maksma Tallinna mitmes jäätmeveo piirkonnas oluliselt kõrgemat teenustasu põhjusel, et JäätS § 66 lg 11 võimaldab Tallinna linnal küsida tasu jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arveldamise eest. Õiguskantsleri üks oluline sõnum esitatud taotluses on, et pärast JäätS § 66 lg 1 1 kehtetuks tunnistamist ei tohi kohalik omavalitsus jäätmevaldajalt üldse mingit tasu jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest küsida. Samas nagu ka õiguskantsler oma taotluse punktis 33 välja tõi, siis on kohaliku omavalitsuse otsustada, mil viisil jäätmevedu korraldada. Käesoleval hetkel on Tallinna linn valinud jäätmeveo korraldamiseks JäätS §-s 66 lg 11 sätestatud regulatsiooni. Riigikohus on asunud seisukohale5, et seadusandja eesmärgiks jäätmeseaduse rakendussätete loomisel oli luua olukord, et kui hange korraldatud jäätmevedaja leidmiseks oli alanud JäätS § 66 lg 11 kehtivuse ajal, tuli see riigihankemenetlus viia lõpuni selle menetluse alguse ajal kehtinud õiguse kohaselt. Sellest tulenevalt on iseenesest Tallinnal käesoleval hetkel õigus kehtivate hankelepingute alusel jäätmevedu selliselt korraldada, et ta jäätmevaldajate üle arvestust peab ja nendega arveldab. Omaette küsimus on, kas selle teenuse osutamise eest on Tallinna linnal õigus jäätmevaldajatelt tasu küsida. Kuna Tallinna linn tegutseb ettevõtjana KonkS § 2 lg 2 tähenduses, siis kehtivad talle ka KonkS § 16 p 1 toodud kohustused, sealhulgas ebaõiglase hinnakujunduse keeld. KonkS § 16 p 1 kohaselt peab teenuse hind olema seotud selle teenuse majandusliku väärtusega.6 Seega on Konkurentsiamet oma menetlustes lähtunud seisukohast, et juhul kui jäätmevaldajatelt arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest tasu nõutakse, siis peab see tasu olema mõistlikus vahekorras teenuse selle majandusliku väärtusega. Õiguskantsler on esitatud taotluses märkinud, et käesoleval hetkel pole seaduses kirjas vaidlusaluse tasu alam- ja ülemmäära. Samuti seda, et puuduvad tasu suuruse määramise alused, mis lubaks tasu suurust prognoosida, mille tulemusel tekib omavalitsusüksusel võimalus sinna lisada erinevaid põhjendamata kulusid. Seda seisukohta kinnitas ka Konkurentsiameti menetlus. Samas olenemata ajaolust, et käesoleval hetkel ei ole seaduses kirjas vastavaid tasu määrasid, reguleerib seda tasu suurust konkurentsiseadus ning seetõttu peab Konkurentsiameti hinnangul vaidlusalune tasu ikkagi vastama teenuse majanduslikule väärtusele. Mitmetes Tallinna linna jäätmeveo piirkondades see nii ei ole. Kui Riigikohus jõuab õiguskantsleri taotlust läbi vaadates seisukohale, et vaidlusalused tasud on kehtestatud põhiseadusvastaselt, siis ei tohiks see Konkurentsiameti hinnangul välistada Tallinna linna poolt kehtestatud tasu kontrollimist konkurentsiseaduse ebaõiglase hinnakujunduse sätete alusel sellel perioodil, mil jäätmevaldajatelt neid tasusid küsiti. Vastasel korral võiks lõppastmes tekkida olukord, kus Tallinna linna poolt kehtestatud tasu osutub teatud perioodil üldse kontrollimatuks, kuna sellele ei laiene PS § 113, § 157 lg 2 ega konkurentsieeskirjad. Sellise olukorra tekkimine jätaks lõpptarbija kaitseta. Nimelt kui jõustub Konkurentsiameti ettekirjutus, mille kohaselt Tallinna linna mitmetes jäätmeveo piirkondades on rakendatud ebaõiglaselt kõrgeid hindu, tekib jäätmevaldajatele automaatselt KonkS § 78 lõikest 1 õigus kahjude hüvitamiseks. Tasu põhiseadusevastaseks tunnistamisega samaväärset õiguskaitsevõimalust ei kaasne. Seda arvestades ei tohiks põhiseaduspärasuse vaidluse lahendamisel jätta tähelepanuta konkurentsijärelevalvet ning sellega seoses jäätmevaldajate õiguste kaitset. Konkurentsiamet piirdub oma seisukohas eelpool tooduga ega võta üldist seisukohta, kas õiguskantsleri taotlus tuleks rahuldada või mitte. Oma praktikale tuginedes saab amet kindlalt JäätS § 66 lg 11 alusel Rakvere linnas, Vinni ja Sõmeru vallas. Ka nendes piirkondades on kehtestatud ebaõiglaselt kõrged hinnad KonkS § 16 p 1 mõistes. Ettekirjutus on vaidlustatud, haldusasja number 3-16-1267. 5 3-3-1-43-15 p 13.1 – 13.3 6 Riigikohtu 18.12.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-66-02, punktid 25-29 3 (4) väita, et Tallinna linna tegevus JäätS § 66 lg 11 rakendamisel kahjustab konkurentsi ja seeläbi tarbijaid. Konkurentsiamet palub Tallinna linna tegevuse konkurentsiõiguslikku aspekti põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel arvesse võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja 4 (4)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel