Riigikohus
Põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium
Lossi 17, 50093 Tartu
[email protected]
19.06.2018 nr 5-4/2018-076-2
Konkurentsiameti arvamus
Austatud Riigikohtu esimees
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küsis Konkurentsiameti arvamust, kas
Tallinna jäätmehoolduseeskiri on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohus palus arvamuse esitada
hiljemalt 21.06.2018.
Õiguskantsler esitas 10.05.2018 Riigikohtule taotluse tunnistada Tallinna
jäätmehoolduseeskirja § 35 laused 1 ja 2 kehtetuks põhiseadusvastases osas. Tallinna
1
jäätmehoolduseeskirja § 351 laused 1 ja 2 reguleerivad olukorda, kus korraldatud jäätmevedu
on reguleeritud JäätS § 66 lg 11 alusel. Õiguskantsler on nimetatud taotluses leidnud, et JäätS §
66 lg 11 alusel jäätmevedu korraldades on kohalik omavalitsus seotud tingimustega avalik-
õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks, mis tulenevad PS § 3 lõikest 1, PS § 154 lõikest
1, PS §-st 113 ja PS § 157 lõikest 2. Lähtudes õiguskantsleri taotluses esitatud analüüsist ei
vasta antud juhul JäätS § 66 lg 11 alusel võetav tasu põhiseadusest tulenevatele tingimustele.
Seega ei oleks õiguskantsleri hinnangul kõnealust tasu üldse tohtinud kehtestada.
Konkurentsiameti on seisukohal, et olenemata õiguslikust hinnangust kehtestatud tasu
põhiseaduspärasusele, peab kohalik omavalitsus JäätS § 66 lg 11 alusel tegutsedes järgima
konkurentsieeskirju, sealhulgas KonkS §-st 16 tulenevat ebaõiglase hinnakujunduse keeldu.
Kuna Tallinna linn on praegusel juhul tegutsenud ühelt poolt avaliku võimuna tasusid
kehtestades ja teiselt poolt neid ettevõtja rollis rakendades, siis hinnang tasude
põhiseaduspärasusele ei tohiks iseenesest välistada konkurentsieeskirjade kohaldamist.
Seetõttu arvestades, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmeveo hinnakujunduses esineb
olulisi konkurentsiõiguslikke probleeme, lähtub Konkurentsiamet alljärgnevalt oma arvamuse
esitamisel eelkõige konkurentsi vaatest. Konkurentsiamet ei anna kõikehõlmavat seisukohta
õiguskantsleri taotluse põhjendatuse küsimuses.
Konkurentsiamet on uurinud põhjalikult Tallinna linnavalitsuse üksuse Tallinna Jäätmekeskuse
hinnakujundust jäätmeveo korraldamisel JäätS § 66 lg 11 alusel Tallinna linna erinevates
jäätmeveopiirkondades. Menetluse tulemusel selgus, et Tallinna Keskkonnaameti poolt
kehtestatud hind1 ei ole mõistlikus vahekorras jäätmekeskuse poolt tarbijatele osutava teenuse
1
Tallinna Jäätmekeskuse teenindamisele antud veopiirkondades teostab Tallinna Linnavalitsus jäätmevaldajate üle
arvestuse pidamist ning nendega arveldamist läbi Tallinna Jäätmekeskuse, kes rakendab seejuures Tallinna
Keskkonnaameti kehtestatud hinnakirja.
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
majandusliku väärtusega. Seetõttu tegi Konkurentsiamet Tallinna linnavalitsusele ettekirjutuse2
teenustasude vähendamiseks.
Oma seisukohas keskendub Konkurentsiamet põhjustele, miks JäätS § 66 lg 11 on
konkurentsiolukorda halvendanud ning loonud eeldused õigusvastaste tasude kehtestamiseks.
JäätS 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmeveo kitsaskohtade avamiseks selgitab Konkurentsiamet
esmalt, kuidas toimub jäätmeveo korraldamine JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel ning millised
on selle erinevused võrreldes jäätmeveo korraldamisega JäätS § 66 lg 11 alusel. Seejärel
käsitletakse küsimust riiklikust järelevalvest selles osas, kui kohalik omavalitsus JäätS § 66 lg
11 alusel tegutsedes jäätmevaldajalt tasu küsib.
JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel korraldatud jäätmeveo (klassikalise mudeli) puhul ei ole
kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveoteenuse vahendaja, vaid kohaliku omavalitsuse üksus
korraldab konkursi, leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmevaldaja on seejärel
kohustatud sõlmima lepingu. Kui omavalitsusüksuses on jäätmekorraldus reguleeritud JäätS §
66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel, puudub omavalitsusüksusel vajadus luua jäätmekorralduse
haldamiskeskus. Kuna jäätmevaldaja sõlmib otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu,
ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmevaldajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda.
Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud
jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus.
JäätS § 66 lg 11 sätestas, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja
ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Sellisel juhul lasub
jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku
omavalitsuse üksusel või tema poolt volitatud mittetulundusühingul. JäätS § 66 lg 11 kohaselt
võis kohaliku omavalitsuse üksus korraldada eraldi hanked käitluskoha ning vedajate
leidmiseks. Seega ostab kohaliku omavalitsuse üksus hanke võitjatelt teenust ning müüb seda
edasi jäätmevaldajatele (elanikele, juriidilistele isikutele). JäätS 66 lg 11 kohaselt eristatakse
seega jäätmeveost ja –käitlusest sisuliselt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega
arveldamine ning selle osutamiseks luuakse uus monopoolse ettevõtja tunnustele vastav
juriidiline isik või omavalitsusüksuse struktuuriüksus. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 351
lause 2 ütleb, et teenustasu peab katma lisaks jäätmete vedamise ja käitlemise kuludele ka
jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Seega Tallinna
jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 1 kohaselt kujuneb jäätmete veo ja käitlemise teenustasu suurus
hankemenetluse käigus, kuid eelnimetatud paragrahvi teise lausega võtab Tallinna linn õiguse
lisada tasule ka jäätmevaldajate üle arvestamise ja nendega arveldamise tasu.
Kokkuvõtvalt, kui klassikalise mudeli alusel korraldatud jäätmeveo puhul kujunevad
jäätmeveo hinnad tarbijatele konkurentsis, siis JäätS § 66 lg 11 alusel kujunevad
jäätmeveo hinnad tarbijale konkurentsisurveta. Konkurentsiamet jõudis uurimise tulemusel
järeldusele, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu piirab konkurentsi ja
ettevõtlusvabadust3, mille tulemusel on mitmetes jäätmeveopiirkondades Tallinnas aga ka
mujal Eestis4 ebaõiglaselt kõrged hinnad. Teisisõnu annab Konkurentsiameti hinnangul JäätS §
2
Konkurentsiamet tegi 13.11.2017 Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse, millega kohustati Tallinna
Linnavalitsust 1. jaanuariks 2018 vähendama korraldatud jäätmeveo teenuste hinnakirjades sisalduvaid tühjenduse
ja äraveo hindu Nõmme veopiirkonnas nr 2, Põhja-Tallinna veopiirkondades nr 6 ja 7, Kesklinna veopiirkonnas nr
9 ning Lasnamäe veopiirkondades nr 10, 11 ja 12 nii, et Tallinna Jäätmekeskusele jääv osa tarbijatelt laekuvatest
tasudest ilma mahutite müügi, rendi ja konsultatsioonide tuludeta, mis jääb alles peale jäätmekäitlejale ja –vedajale
tasude maksmist, ei ületaks 15% tarbijatelt laekuvatest tasudest ilma mahutite müügi, rendi ja konsultatsioonide
tuludeta. Ettekirjutus vaidlustati ning hinnakirjadele kohaldub hetkel esialgne õiguskaitse. Haldusasja number 3-
17-2742.
3
Konkurentsiamet esitas ka Riigikogule majanduskomisjonile 22.05.2017 ettepaneku, kus on täpsemalt selgitatud,
miks sellised sisetehingud piiravad konkurentsi ja ettevõtlusvabadust.
4
Konkurentsiamet tegi samasisulise ettekirjutuse ka MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskusele, kes korraldab jäätmevedu
2 (4)
66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu kohalikule omavalitsusüksusele võimaluse kehtestada
hindu, mis ei ole seoses teenuse majandusliku väärtusega ning mis lõppastmes kahjustavad
tarbijaid. Jäätmevaldajad peavad maksma Tallinna mitmes jäätmeveo piirkonnas oluliselt
kõrgemat teenustasu põhjusel, et JäätS § 66 lg 11 võimaldab Tallinna linnal küsida tasu
jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arveldamise eest.
Õiguskantsleri üks oluline sõnum esitatud taotluses on, et pärast JäätS § 66 lg 1 1 kehtetuks
tunnistamist ei tohi kohalik omavalitsus jäätmevaldajalt üldse mingit tasu jäätmevaldajate üle
arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest küsida. Samas nagu ka õiguskantsler oma
taotluse punktis 33 välja tõi, siis on kohaliku omavalitsuse otsustada, mil viisil jäätmevedu
korraldada. Käesoleval hetkel on Tallinna linn valinud jäätmeveo korraldamiseks JäätS §-s 66
lg 11 sätestatud regulatsiooni. Riigikohus on asunud seisukohale5, et seadusandja eesmärgiks
jäätmeseaduse rakendussätete loomisel oli luua olukord, et kui hange korraldatud jäätmevedaja
leidmiseks oli alanud JäätS § 66 lg 11 kehtivuse ajal, tuli see riigihankemenetlus viia lõpuni
selle menetluse alguse ajal kehtinud õiguse kohaselt. Sellest tulenevalt on iseenesest Tallinnal
käesoleval hetkel õigus kehtivate hankelepingute alusel jäätmevedu selliselt korraldada, et ta
jäätmevaldajate üle arvestust peab ja nendega arveldab. Omaette küsimus on, kas selle teenuse
osutamise eest on Tallinna linnal õigus jäätmevaldajatelt tasu küsida.
Kuna Tallinna linn tegutseb ettevõtjana KonkS § 2 lg 2 tähenduses, siis kehtivad talle ka KonkS
§ 16 p 1 toodud kohustused, sealhulgas ebaõiglase hinnakujunduse keeld. KonkS § 16 p 1
kohaselt peab teenuse hind olema seotud selle teenuse majandusliku väärtusega.6 Seega on
Konkurentsiamet oma menetlustes lähtunud seisukohast, et juhul kui jäätmevaldajatelt
arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest tasu nõutakse, siis peab see tasu olema
mõistlikus vahekorras teenuse selle majandusliku väärtusega. Õiguskantsler on esitatud
taotluses märkinud, et käesoleval hetkel pole seaduses kirjas vaidlusaluse tasu alam- ja
ülemmäära. Samuti seda, et puuduvad tasu suuruse määramise alused, mis lubaks tasu suurust
prognoosida, mille tulemusel tekib omavalitsusüksusel võimalus sinna lisada erinevaid
põhjendamata kulusid. Seda seisukohta kinnitas ka Konkurentsiameti menetlus. Samas
olenemata ajaolust, et käesoleval hetkel ei ole seaduses kirjas vastavaid tasu määrasid,
reguleerib seda tasu suurust konkurentsiseadus ning seetõttu peab Konkurentsiameti hinnangul
vaidlusalune tasu ikkagi vastama teenuse majanduslikule väärtusele. Mitmetes Tallinna linna
jäätmeveo piirkondades see nii ei ole.
Kui Riigikohus jõuab õiguskantsleri taotlust läbi vaadates seisukohale, et vaidlusalused tasud
on kehtestatud põhiseadusvastaselt, siis ei tohiks see Konkurentsiameti hinnangul välistada
Tallinna linna poolt kehtestatud tasu kontrollimist konkurentsiseaduse ebaõiglase
hinnakujunduse sätete alusel sellel perioodil, mil jäätmevaldajatelt neid tasusid küsiti. Vastasel
korral võiks lõppastmes tekkida olukord, kus Tallinna linna poolt kehtestatud tasu osutub teatud
perioodil üldse kontrollimatuks, kuna sellele ei laiene PS § 113, § 157 lg 2 ega
konkurentsieeskirjad. Sellise olukorra tekkimine jätaks lõpptarbija kaitseta. Nimelt kui jõustub
Konkurentsiameti ettekirjutus, mille kohaselt Tallinna linna mitmetes jäätmeveo piirkondades
on rakendatud ebaõiglaselt kõrgeid hindu, tekib jäätmevaldajatele automaatselt KonkS § 78
lõikest 1 õigus kahjude hüvitamiseks. Tasu põhiseadusevastaseks tunnistamisega samaväärset
õiguskaitsevõimalust ei kaasne. Seda arvestades ei tohiks põhiseaduspärasuse vaidluse
lahendamisel jätta tähelepanuta konkurentsijärelevalvet ning sellega seoses jäätmevaldajate
õiguste kaitset.
Konkurentsiamet piirdub oma seisukohas eelpool tooduga ega võta üldist seisukohta, kas
õiguskantsleri taotlus tuleks rahuldada või mitte. Oma praktikale tuginedes saab amet kindlalt
JäätS § 66 lg 11 alusel Rakvere linnas, Vinni ja Sõmeru vallas. Ka nendes piirkondades on kehtestatud ebaõiglaselt
kõrged hinnad KonkS § 16 p 1 mõistes. Ettekirjutus on vaidlustatud, haldusasja number 3-16-1267.
5
3-3-1-43-15 p 13.1 – 13.3
6
Riigikohtu 18.12.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-66-02, punktid 25-29
3 (4)
väita, et Tallinna linna tegevus JäätS § 66 lg 11 rakendamisel kahjustab konkurentsi ja seeläbi
tarbijaid. Konkurentsiamet palub Tallinna linna tegevuse konkurentsiõiguslikku aspekti
põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel arvesse võtta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Rõõmusaar
konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
4 (4)