Hr Igor Gräzin
Riigikogu liige Teie 05.06.2018 kiri
Riigikogu
Lossi plats 1a Meie 18.06.2018 nr 7-1/2018-324-2
15165 Tallinn
E-post:
[email protected]
Lugupeetud Igor Gräzin
08.06.2018 a. saabus Konkurentsiametisse Teie 05.06.2018 a. kiri, milles toote välja, et Eesti
Energia jätkuv monopoliseerumine ja jätkuv turuagressiivsus on suunatud Teid märkama
asjaolu, et Elering AS (Elering) on asunud vastustama Teaduste Akadeemia
energeetikanõukogu seisukohta Eesti võrkude lahti ühendamise küsimuses Venemaast, mis
kujutab endast teadlaste arvates kahe miljardi suurust põhjendamatut kulu. Esitatud väidete
kohaselt eksisteerib mingi varjatud informatsioon, mis annab aluse väita nagu oleks nimetatud
lahti ühendamine otstarbekas ja kuna TA energeetikanõukogu seda informatsiooni
konfidentsiaalsuse tõttu ei valda, siis seda infot ta ka arvestada ei saa ning jõuab seetõttu
diametraalselt valedele järeldustele. Soovite, et Teile see „konfidentsiaalne“ informatsioon
edastataks.
Juhite tähelepanu, et Elering ei ole erafirma ega oma mingeid eraõiguslikke kommertssaladusi.
Ta opereerib riigi rahadega ja mitte kommerts- vaid avalikes huvides. Selle informatsiooni
varjamine on seda taunitavam, et see omab põhimõttelist tähtsust otsustava järelduse tegemisel,
mistõttu need „spioonimängud“ nn saladustega on otseses vastuolus Eesti Vabariigi huvidega
ega võimalda olukorra teaduspõhist analüüsi.
Konkurentsiameti hinnangul olete seisukohas tuginenud 10.05.2018 a. ajakirjas Postimees
avaldatud artiklile „Teadlased arvustavad elektrisüsteemi Venemaast lahti ühendamist“ , milles
on välja toodud, et mis puudutab Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu kriitikat, siis neil ei
ole piisavalt infot ja ka uurimusi. Eleringil on nii info kui ka uurimused, mida ta on
konkurentsiametiga jaganud, kuid konfidentsiaalsusnõude tõttu ei ole seda võimalik enne
avaldada, kui eeloleval suvel on saavutatud riikidevahelised lõplikud kokkulepped.»
Selgitame, et 17.04 2013 a. jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 347/2013
üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta.1 Määrus kehtestab suunised esmatähtsate
üleeuroopaliste energiataristute koridoride ja alade õigeaegse arendamise ja koostalitusvõime
jaoks, eelkõige määrab kindlaks esmatähtsate koridoride ja alade loomiseks vajalikud
ühishuviprojektid.
Määrus 347/2013 artikkel 12 punkt 3 sätestab, et niipea kui selline projekt on piisavalt küps,
esitavad projektiedendajad investeerimistaotluse piiriüleste kulude jagamiseks riigi
reguleerivale asutusele olles eelnevalt konsulteerinud nende liikmesriikide ülekandesüsteemi
haldurite ja põhivõrguettevõtjatega, kellele projekt avaldab olulist positiivset puhasmõju.
1
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32013R0347
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Nimetatud investeerimistaotlus sisaldab taotlust kulude riikidevahelise jaotamise kohta ning
see esitatakse kõigile asjaomastele riikide reguleerivatele asutustele koos järgmisega:
a) artikli 11 kohaselt koostatud metoodikaga kooskõlas olev projekti kulude-tulude analüüs,
mille puhul võetakse arvesse kasu, mis saadakse väljaspool asjaomase liikmesriigi piire,
b) äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõudu ja märgitud valitud
rahastamislahendus, ning
c) kui projektiedendajad suudavad kokku leppida, siis põhjendatud ettepanek kulude
riikidevahelise jaotamise kohta.
Elering on eelnevalt Konkurentsiametit informeerinud, et ta on koos teiste Balti riikide
süsteemihalduritega koostamas ühist Baltikumi sünkroniseerimise investeeringu projekti
investeeringutaotlust (ühistaotlus), mis sisaldab muuhulgas ka ülaltoodud punktides a – c
esitatud analüüse ja andmeid (silmas peetud ka 10.05.2018 a. ajakirjas Postimees avaldatud
artiklis). Elering on taotluse koos lisadega esitanud Konkurentsiametile 01.06.2018 a.
Määruse artikkel 12 punkt 4 järgi kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane riigi
reguleeriv asutus sai kätte viimase investeerimistaotluse, võtavad riikide reguleerivad asutused
pärast nõupidamist asjaomaste projektiedendajatega vastu kooskõlastatud otsused selliste
investeerimiskulude jaotamise kohta, mida iga ülekandesüsteemi haldur või põhivõrguettevõtja
seoses projektiga kannab, ning nende kulude arvessevõtu kohta tariifides.
Konkurentsiamet viib ühistaotluse osas läbi menetlust. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu,
et ühistaotslusega seonduvad dokumendid sisaldavad Eleringi ning ka teiste Balti riikide
süsteemihaldurite ärisaladusena käsitatavat informatsiooni, ei saa Konkurentsiamet seda
avaliku teabe seaduse (AVTS) § 35 lõike 1 punkte 2 ja 17 arvestades avaldada.2 Ka ei ole antud
juhul tegemist informatsiooniga, mis kuuluks avaldamisele AVTS § 28 mõttes.
Sünkroniseerimist puudutavad avalikult kättesaadavate uuringute loetelu koos
sünkroniseerimisega seotud täiendavate sisemaiste investeeringute orienteeruva ajakava ja
maksumusega on kättesaadav Eleringi poolt 12.06.2018 a. avaldatud „Eesti elektrisüsteemi
varustuskindluse aruande 2018“ lk 12-16 veebiaadressil
https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2018_web.pdf
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
2
Vastavalt AVTS § 35 lõike 1 punktidele 2 ja 17 on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud
teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni ning teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.
2 (2)