Jaanus Karilaid
Riigikogu õiguskomisjon
Lossi plats 1a Teie: 20.03.2018 nr 1-1/13-551/5
Tallinn Meie: 25.05.2018 nr 1-6/2018-019-2
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele
[email protected];
[email protected]
Konkurentsiameti arvamus kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõule 551 SE
Lugupeetud õiguskomisjoni esimees
Konkurentsiamet tänab võimaluse eest väljendada arvamust kriminaalmenetluse muutmise
seaduse eelnõu 551 SE kohta.
Seonduvalt nimetatud eelnõuga soovib Konkurentsiamet esmalt selgitada, kuidas puutub amet
kokku eelnõus püstitatud küsimustega ja mis on olnud ameti senine praktika.
Uurimisasutusena kuulub Konkurentsiameti pädevusse KarS §-s 400 sätestatud konkurentsi
kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse uurimine. Konkurentsiamet on
viimase 10 aasta jooksul teostanud mitmeid ameti pädevusse kuuluvaid kriminaalmenetlusi
ning on saanud ulatuslikke kogemusi kohtueelse menetluse valdkonnas. Ameti kogemused on
näidanud, et tavaliselt on konkurentsi kahjustav kokkulepe väga salajane, sellest ja selle
toimepanemisega seotud asjaoludest teab piiratud isikute ring. Nimetatud isikud ei ole
üldjuhul valmis kokkulepet paljastama või avaldama selle asjaolusid. Konkurentsikuriteo võib
panna toime ka viisil, mis ei jäta järgi väga palju jälgi. Kokkuvõttes on KarS §-s 400 sätestatu
kuriteo näol tegu osaga niinimetatud varjatud kuritegevusest, mis muudab selle kuriteoliigi
menetlemise võrdlemisi keeruliseks ja aega nõudvaks protsessiks.
Konkurentsiameti pädevusse kuuluva kuriteo kohtueelsele menetlemisele esitab väljakutse ka
see, et keelatud raskekujulise konkurentsi kahjustava kokkuleppega püütakse mõjutada
hindasid või kauplemistingimusi kogu turu ulatuses. See tingib, et kokkuleppesse kaasatakse
tihti mitmeid juriidilisi ja füüsilisi isikuid nagu näiteks konkureerivate ettevõtjate kesk- ja
kõrgema tasemega juhtivtöötajaid. Nimetatud põhjusel hõlmab kohtueelne menetlus mitmeid
kahtlustatavaid, kelle arv võib suuremate kaasuste puhul küündida kümnetesse, ning kelle
suhtes tuleb läbi viia menetlustoiminguid, selgitada välja nende roll toimepandud kuriteos,
kvalifitseerida neid vastavalt nende rollile kaastäideviijateks, kaasaaitajateks, kihutajateks jne.
Konkurentsikuritegude uurimisel on menetluse aega mõjutavaks teguriks osutunud vajadus
töötada läbi suures ulatuses digitaalseid tõendamismaterjale. Kohtumenetluses on amet
kogenud, et süüdistatavate kaitsjad pööravad erilist tähelepanu menetlustoimingute
protokollide kvaliteedile. Nimetatud põhjusel menetlejad pühenduvad sellele, et nii
uurimistöö kui protokollid oleksid põhjalikud ning selle arvelt ei saa kindlasti menetlusaega
kokku hoida.
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Käesoleva eelnõu koostajad näevad eelnõu § 1 lõikes 1 ette, et kohtueelse menetluse pikkus
on üldjuhul piiratud 10 päevaga, mille vältel peavad eelnõust nähtuvalt olema teostatud
menetlus- ja uurimistoimingud, koostatud toimik, vajadusel koostatud ka kohtueelse
menetluse kokkuvõte. Eelnõu § 1 lõikes 2 nähakse ette, et eelkirjeldatud tähtaja hulka ei
arvata aega, mille jooksul ei olnud tuvastatud kuriteo toimepannud isik või
ei olnud selgunud muud kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt olulised
koosseisulised asjaolud. Eelnõu näeb järgnevalt ette veel teatavad erandkorras kohtueelse
menetluse tähtaja pikendamise võimalused, kuid kohtueelse menetluse maksimaalseks
võimalikuks kestuseks jääks eelnõu kohaselt 9 kuud ja 10 päeva. Konkurentsiameti praktikas
on raskemate konkurentsikuritegude kohtueelne menetlemine võtnud eelnõus sätestatust
rohkem aega. Ametis menetletakse kuritegusid nii kiiresti kui võimalik andmata seejuures
järele menetluse kvaliteedis. Menetluse kiirusele seab teatavad piirid menetletava kuriteoliigi
eripära vastavalt eespool kirjeldatule. Konkurentsiameti hinnangul muudaks nimetatud
põhjusel käesolevas eelnõus pakutud menetlustähtaegade, sealhulgas erandkorras lubatavate
tähtaegade seadmine konkreetse kuriteoliigi menetlemise sisuliselt võimatuks.
Täiendavalt soovib amet veel välja tuua järgmist. Statistika kohaselt on käesoleval ajal
kohtueelse menetluse keskmine pikkus Eestis 61 kuud. Kuna eelnõu koostajad näevad tavalise
kriminaalmenetluse kestusena ette 10 päeva, soovitakse seega kohtueelse menetluse aega
vähendada keskmiselt 18 korda või ligi 94% võrra. Võrdluseks, avaliku teenuse (kodanik käib
avalikke ülesandeid täitvas asutuses ja täidab dokumente käsitsi) internetipõhiseks teenuseks
(kodanik on kodus ja täidab dokumente arvutis) muutmine toob kaasa vaid 63-92% ajalist
kokkuhoidu2. Ometi on nimetatud ajasäästu saavutamiseks pingutatud aastakümneid ja see on
osutunud võimalikuks rakendades revolutsioonilisi tehnoloogiaid. Konkurentsiameti
hinnangul tuleks eelnõus välja tuua, milliseid võtteid kasutades peaksid eelnõuga soovitud
ajalist kokkuhoidu saavutama käesoleva seaduse täitjad.
Eelnõu koostajate pakutud tähtaeg kohtueelseks menetluseks on ebaloogiline võrreldes
kriminaalmenetluse teiste tähtaegadega: kriminaalmenetluse alustamise otsustamise tähtaeg
10 päeva, kriminaalasja alustamata jätmise vaidlustamise tähtaeg 10 päeva, menetlusliku
otsustuse peale esitatud kaebuse lahendamise tähtaeg 15 päeva, kriminaalmenetluse
lõpetamise põhistatud määruse koostamise tähtaeg 15 päeva. Käesolevas nimekirjas puuduvad
isegi jälitusega seonduv ja vahistamine, millel on veelgi pikemad maksimaalsed tähtajad.
Seega üksnes kriminaalmenetluse üksiktoimingutele antakse kehtiva seadusega tihti sama
palju või enam aega kui eelnõu kohaselt peaks olema kohtueelse menetluse kogu kestus.
Eelnõud ja seletuskirja lugedes jääb ametile selgusetuks mida tuleks lugeda eelnõu § 1 lõikes
2 nimetatud muuks kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt oluliseks
koosseisuliseks asjaoluks, st asjaoluks, mis võimaldab kriminaalasja menetleda rohkem kui 10
päeva. Kuid ka juhul, kui nimetatud oluline koosseisuline asjaolu peaks ilmnema, jääks
kohtueelse menetluse tähtajaks 3 kuud ja 10 päeva. Seega oleks tegu menetluse peaaegu
kahekordse kiirendamisega. Konkurentsiametil puudub värske statistika kohtueelse menetluse
keskmise pikkuse kohta kuriteoliigiti, kuid avalikult kättesaadava 2007. a kokkuvõtte3
kohaselt kulus näiteks mõrva uurimisele keskmiselt 11 kuud. Nimetatud aeg ületab eelnõus
nimetatud kohtueelse menetluse maksimaalse teoreetiliselt võimaliku, Riigi peaprokuröri ja
Riigikohtu loal võimaldatava tähtaja, st 9 kuud ja 10 päeva.
1
http://www.prokuratuur.ee/printpdf/book/export/html/1900, 17.04.2018.
2
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChiskond/E-
teenuste_kasutamise_tulemuslikkus_ja_moju.pdf, vt tabel 12 „E- ja tavateenuse ajakulu võrdlus“
3
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/8._kuritegevus_eestis_2007.pdf,
17.04.2018.
2 (3)
Lähtudes eeltoodust ei toeta Konkurentsiamet kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõud
551 SE käesoleval kujul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Raul Nugis
[email protected]
3 (3)