dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 25. mai 2018
Viit
1-6/2018-019-2
Registreeritud
25. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2018
Vastutaja
Raul Nugis (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelvalveosakond)

Failid

  • 📎1-62018-019-2 25.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc423 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Karilaid Riigikogu õiguskomisjon Lossi plats 1a Teie: 20.03.2018 nr 1-1/13-551/5 Tallinn Meie: 25.05.2018 nr 1-6/2018-019-2 Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele [email protected]; [email protected] Konkurentsiameti arvamus kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõule 551 SE Lugupeetud õiguskomisjoni esimees Konkurentsiamet tänab võimaluse eest väljendada arvamust kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõu 551 SE kohta. Seonduvalt nimetatud eelnõuga soovib Konkurentsiamet esmalt selgitada, kuidas puutub amet kokku eelnõus püstitatud küsimustega ja mis on olnud ameti senine praktika. Uurimisasutusena kuulub Konkurentsiameti pädevusse KarS §-s 400 sätestatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse uurimine. Konkurentsiamet on viimase 10 aasta jooksul teostanud mitmeid ameti pädevusse kuuluvaid kriminaalmenetlusi ning on saanud ulatuslikke kogemusi kohtueelse menetluse valdkonnas. Ameti kogemused on näidanud, et tavaliselt on konkurentsi kahjustav kokkulepe väga salajane, sellest ja selle toimepanemisega seotud asjaoludest teab piiratud isikute ring. Nimetatud isikud ei ole üldjuhul valmis kokkulepet paljastama või avaldama selle asjaolusid. Konkurentsikuriteo võib panna toime ka viisil, mis ei jäta järgi väga palju jälgi. Kokkuvõttes on KarS §-s 400 sätestatu kuriteo näol tegu osaga niinimetatud varjatud kuritegevusest, mis muudab selle kuriteoliigi menetlemise võrdlemisi keeruliseks ja aega nõudvaks protsessiks. Konkurentsiameti pädevusse kuuluva kuriteo kohtueelsele menetlemisele esitab väljakutse ka see, et keelatud raskekujulise konkurentsi kahjustava kokkuleppega püütakse mõjutada hindasid või kauplemistingimusi kogu turu ulatuses. See tingib, et kokkuleppesse kaasatakse tihti mitmeid juriidilisi ja füüsilisi isikuid nagu näiteks konkureerivate ettevõtjate kesk- ja kõrgema tasemega juhtivtöötajaid. Nimetatud põhjusel hõlmab kohtueelne menetlus mitmeid kahtlustatavaid, kelle arv võib suuremate kaasuste puhul küündida kümnetesse, ning kelle suhtes tuleb läbi viia menetlustoiminguid, selgitada välja nende roll toimepandud kuriteos, kvalifitseerida neid vastavalt nende rollile kaastäideviijateks, kaasaaitajateks, kihutajateks jne. Konkurentsikuritegude uurimisel on menetluse aega mõjutavaks teguriks osutunud vajadus töötada läbi suures ulatuses digitaalseid tõendamismaterjale. Kohtumenetluses on amet kogenud, et süüdistatavate kaitsjad pööravad erilist tähelepanu menetlustoimingute protokollide kvaliteedile. Nimetatud põhjusel menetlejad pühenduvad sellele, et nii uurimistöö kui protokollid oleksid põhjalikud ning selle arvelt ei saa kindlasti menetlusaega kokku hoida. Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Käesoleva eelnõu koostajad näevad eelnõu § 1 lõikes 1 ette, et kohtueelse menetluse pikkus on üldjuhul piiratud 10 päevaga, mille vältel peavad eelnõust nähtuvalt olema teostatud menetlus- ja uurimistoimingud, koostatud toimik, vajadusel koostatud ka kohtueelse menetluse kokkuvõte. Eelnõu § 1 lõikes 2 nähakse ette, et eelkirjeldatud tähtaja hulka ei arvata aega, mille jooksul ei olnud tuvastatud kuriteo toimepannud isik või ei olnud selgunud muud kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt olulised koosseisulised asjaolud. Eelnõu näeb järgnevalt ette veel teatavad erandkorras kohtueelse menetluse tähtaja pikendamise võimalused, kuid kohtueelse menetluse maksimaalseks võimalikuks kestuseks jääks eelnõu kohaselt 9 kuud ja 10 päeva. Konkurentsiameti praktikas on raskemate konkurentsikuritegude kohtueelne menetlemine võtnud eelnõus sätestatust rohkem aega. Ametis menetletakse kuritegusid nii kiiresti kui võimalik andmata seejuures järele menetluse kvaliteedis. Menetluse kiirusele seab teatavad piirid menetletava kuriteoliigi eripära vastavalt eespool kirjeldatule. Konkurentsiameti hinnangul muudaks nimetatud põhjusel käesolevas eelnõus pakutud menetlustähtaegade, sealhulgas erandkorras lubatavate tähtaegade seadmine konkreetse kuriteoliigi menetlemise sisuliselt võimatuks. Täiendavalt soovib amet veel välja tuua järgmist. Statistika kohaselt on käesoleval ajal kohtueelse menetluse keskmine pikkus Eestis 61 kuud. Kuna eelnõu koostajad näevad tavalise kriminaalmenetluse kestusena ette 10 päeva, soovitakse seega kohtueelse menetluse aega vähendada keskmiselt 18 korda või ligi 94% võrra. Võrdluseks, avaliku teenuse (kodanik käib avalikke ülesandeid täitvas asutuses ja täidab dokumente käsitsi) internetipõhiseks teenuseks (kodanik on kodus ja täidab dokumente arvutis) muutmine toob kaasa vaid 63-92% ajalist kokkuhoidu2. Ometi on nimetatud ajasäästu saavutamiseks pingutatud aastakümneid ja see on osutunud võimalikuks rakendades revolutsioonilisi tehnoloogiaid. Konkurentsiameti hinnangul tuleks eelnõus välja tuua, milliseid võtteid kasutades peaksid eelnõuga soovitud ajalist kokkuhoidu saavutama käesoleva seaduse täitjad. Eelnõu koostajate pakutud tähtaeg kohtueelseks menetluseks on ebaloogiline võrreldes kriminaalmenetluse teiste tähtaegadega: kriminaalmenetluse alustamise otsustamise tähtaeg 10 päeva, kriminaalasja alustamata jätmise vaidlustamise tähtaeg 10 päeva, menetlusliku otsustuse peale esitatud kaebuse lahendamise tähtaeg 15 päeva, kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koostamise tähtaeg 15 päeva. Käesolevas nimekirjas puuduvad isegi jälitusega seonduv ja vahistamine, millel on veelgi pikemad maksimaalsed tähtajad. Seega üksnes kriminaalmenetluse üksiktoimingutele antakse kehtiva seadusega tihti sama palju või enam aega kui eelnõu kohaselt peaks olema kohtueelse menetluse kogu kestus. Eelnõud ja seletuskirja lugedes jääb ametile selgusetuks mida tuleks lugeda eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatud muuks kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt oluliseks koosseisuliseks asjaoluks, st asjaoluks, mis võimaldab kriminaalasja menetleda rohkem kui 10 päeva. Kuid ka juhul, kui nimetatud oluline koosseisuline asjaolu peaks ilmnema, jääks kohtueelse menetluse tähtajaks 3 kuud ja 10 päeva. Seega oleks tegu menetluse peaaegu kahekordse kiirendamisega. Konkurentsiametil puudub värske statistika kohtueelse menetluse keskmise pikkuse kohta kuriteoliigiti, kuid avalikult kättesaadava 2007. a kokkuvõtte3 kohaselt kulus näiteks mõrva uurimisele keskmiselt 11 kuud. Nimetatud aeg ületab eelnõus nimetatud kohtueelse menetluse maksimaalse teoreetiliselt võimaliku, Riigi peaprokuröri ja Riigikohtu loal võimaldatava tähtaja, st 9 kuud ja 10 päeva. 1 http://www.prokuratuur.ee/printpdf/book/export/html/1900, 17.04.2018. 2 http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChiskond/E- teenuste_kasutamise_tulemuslikkus_ja_moju.pdf, vt tabel 12 „E- ja tavateenuse ajakulu võrdlus“ 3 http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/8._kuritegevus_eestis_2007.pdf, 17.04.2018. 2 (3) Lähtudes eeltoodust ei toeta Konkurentsiamet kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõud 551 SE käesoleval kujul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots Peadirektor Raul Nugis [email protected] 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel