Illar Lemetti Teie 21.12.2021
Viimsi Vallavalitsus Meie 09.03.2022 nr 14-11/9204-5
[email protected]
Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Niine
kinnistute detailplaneering
Austatud vallavanem
Viimsi Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 21.12.2021 kirjaga nr 10-10/6734
Pärnamäe külas Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja külas Niine kinnistute detailplaneeringu
(Stuhh Arhitektuur OÜ, töö nr 2002, edaspidi detailplaneering) vastavalt planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 138 lõikele 1 heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala, pindalaga u 10,5 ha, asub Viimsi Vallas Pärnamäe külas ja Lubja külas ning
hõlmab järgnevaid kinnistuid: Pärnamäe tee 172, Niine ja Pärnamäe tee 170, üldkasutatav
maa. Detailplaneeringuga moodustatakse kaks elamumaa krunti ridaelamute ehitamiseks
(kokku 18 boksi), neli teemaa, üks üldkasutatava maa ja neli maatulundusmaa sihtotstarbega
maaüksust. Juurdepääs planeeritavatele alale nähakse ette Pärnamäe teelt.
Detailplaneeringu koostamine algatati Viimsi Vallavalitsuse 15.10.2018 korraldusega nr 592
ning võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 187. Detailplaneeringu
avalik väljapanek toimus ajavahemikul 07.06.2021 kuni 21.06.2021, mille kestel laekus
kirjalik arvamus Pärnamäe tee 172 piirinaabri, Pärnamäe tee 174 kinnistu omaniku esindajalt.
Kohalik omavalitsus vastas arvamustele kirjalikult ning korraldas 20.09.2021 avaliku
väljapaneku tulemuste arutelu. Avalikul arutelul arvamuste esitaja ja planeeringu koostamise
korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 02.02.2022
detailplaneeringule kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse ärakuulamise,
kus osalesid Viimsi Vallavalitsuse esindaja, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isiku esindaja, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindajad.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena leppisid arvamuste esitaja
esindaja ja planeeringu koostamise korraldaja kokku, et peale servituutide seadmiseks
vajaliku lepinguga tutvumist annab arvamuste esitaja Viimsi Vallavalitsusele ja
Rahandusministeeriumile oma seisukoha hiljemalt 14. veebruariks 2022. Arvamuste esitaja
esindaja andis teada, et arvamuste esitaja soovib lepingut täpsustada ning nõustub pärast
allkirjastamist loobuma detailplaneeringule esitatud teistest vastuväidetest. Lepingu
allkirjastamine võtab aega eelkõige arvamuste esitaja tervisliku seisundi tõttu ning seega
tehakse ettepanek peatada heakskiidu andmise menetlus kuni servituudilepingu osas
kokkuleppele jõudmiseni.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub PlanS § 138 lõike 4 punkti 1 kohaselt
planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine.
Tutvunud Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu materjalidega, märgin:
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Antud juhul on detailplaneeringut koostatud ja menetletud
üldplaneeringu kohase detailplaneeringuna, ehkki elamuehituseks planeeritud kruntide
suurused ei vasta üldplaneeringu põhimõtetele.
Planeeritav ala asub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (kehtestatud 2000. aastal)
kohaselt hajaasustusviisil väikeelamute maal (EHR), haljasmaal (H), põllumajandusmaal
(MP) ja kaitsemetsa maal (KM). Teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja
rohevõrgustik“ (kehtestatud 2009. aastal) kohaselt paikneb planeeritav hoonestusala rohelise
võrgustiku puhveralal, kus nimetatud teemaplaneeringuga on lubatud määrata Viimsi valla
mandriosa üldplaneeringu kohane sihtotstarve – hajaasustusviisil väikeelamute maa.
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) seletuskirja peatükis 4.15
kirjeldatakse elamuehituse põhimõtteid, mille kohaselt on üldplaneeringuga ette nähtud
hajaasustusviisil väikeelamumaa puhveralaks asustamata alade ja tihedama asustusega alade
vahel. Seletuskirja kohaselt tohib hajaasustusviisil elamu piirkonnas rajada maksimaalselt 3
hoonet hektarile. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.1 on toodud, et hajaasustusviisil
elamu piirkonnas (üldplaneeringu kaardil tähistatud EHR) tohib rajada maksimaalselt 3
elamut hektarile.
„Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (kehtestatud
2005. aastal) teemaplaneeringu (edaspidi elamuehituse teemaplaneering) seletuskirja ptk 4.3
täpsustab, et üldplaneeringu kaardil hajaasustusviisil elamu piirkonnas (EHR) määratakse
minimaalseks elamukrundi suuruseks hektarile 3300 m2. Palun kohalikul omavalitsusel
tõlgendada, mida on mõeldud elamuehituse teemaplaneeringuga määratud EHR piirkonna
krundi suuruse osas „3300 m2 hektarile“. Kas elamuehituse teemaplaneeringu kohaselt võib
hajaasustusviisil rajada ühe hektari kohta ühe 3300 m2 suuruse elamumaa kinnistu ehk ühe
hektari suuruse kinnistust tohib muuta elamumaa sihtotstarbega kinnistuks 33% ühest
hektariks?
Elamuehituse teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.3 „Rahvaarvu kasvust tingitud
elamuehituse suundumused“ on toodud, et (tsiteerin): „Arengukava kruntide täisehitamise
stsenaariumi järgi on täna planeeritud eluasemeid ca 5 aastaks. Sellest võib järeldada, et
elanikkonna kasvuga toime tulemiseks ja vallale seatud kohustuste täitmiseks tuleb vallas
vältida täiendavate kortermajade kavandamist ning eelistada ridamajade ja
korterpereelamute rajamisele üksikelamute ehitamist. Seeläbi on võimalik tagada
madalam asustustihedus ning pidurdada elanikkonna liiga kiiret kasvu. See on vajalik, sest
vastasel korral ei suuda vald täita temale seadustega pandud kohustusi haridus- ja
sotsiaalhoolekandevaldkondade ning tehnilise infrastruktuuri toimivuse tagamises.“ Samuti
on tõdetud seletuskirja peatükis 3, et valla kiirest rahvastiku kasvust on tingitud
looduskeskkonna ja metsade osakaalu pidev ja kiire kahanemine, mille tulemusel on oht
ületada piirkonna keskkonnasaaste taluvuse piir ja kaovad valla sisesed puhkamisvõimalused.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse rohevõrgustiku puhveralal asuvatele krundile
pos 1 (suurusega 19800 m2 ehk ca 2 ha) neli ridaelamut ja neli abihoonet ning krundile pos 2
(suurusega 10010 m2 ehk ca 1 ha) kaks ridaelamut ja kaks abihoonet.
2
Palun kohalikul omavalitsusel selgitada, kuidas krundile pos 1 kavandatutud nelja ridaelamu
(12 lisanduva leibkonna) ja abihoonete kavandamine 2 hektari suurusele krundile ning
krundile pos 2 kavandatud kahe ridaelamu ja kahe abihoone ette nägemine vastab Viimsi
mandriosa üldplaneeringu põhimõttele „3 elamut/hoonet hektarile“ ning kuidas 18 lisanduvat
leibkonda planeeritavale alale on kooskõlas Viimsi valla üld- ja teemaplaneeringute
koostamise eesmärgiga tagada madalam asustustihedus ning pidurdada elanikkonna liiga
kiiret kasvu. Asjaolu, et muude arvuliste näitajate osas on detailplaneering üldplaneeringuga
kooskõlas, ei tähenda, et detailplaneering tervikuna oleks üldplaneeringu ja
teemaplaneeringute põhimõtetega kooskõlas.
Lisaks juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu elamuehituse teemaplaneeringu seletuskirja
peatükile 4.1, mille kohaselt tuleb abihoonete asukoht krundil määrata detailplaneeringuga.
Antud juhul ei selgu detailplaneeringust abihoonete asukohad.
Eelpool esitatud küsimustele selgituste saamise järel saan otsustada detailplaneeringu
edasise menetluse jätkamise ja heakskiidu andmise võimalikkuse üle
planeerimisseaduses sätestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: K. Saarnak, R. Keba, Stuhh Arhitektuur OÜ, Altergate OÜ
Helen Madison 611 3135
[email protected]
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
3