dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Võru Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 9. märts 2022
Viit
15-3/2366-1
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Võru Linnavalitsus, A. U.
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post (bcc)
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))

Failid

  • 📎15-32366-1 09.03.2022 Väljaminev kiri.asice519 KB

Sisu (failidest)

Võru Linnavalitsus Teie 13.12.2021 nr 15-1297-VLV/55 [email protected] Meie 09.03.2022 nr 15-3/2366-1 Võru Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu heakskiitmine Austatud linnapea Võru Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 15-1297-VLV/55 Rahandusministeeriumile Võrus Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos detailplaneeringuga esitas linnavalitsus avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja Võru Linnavalitsuse seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel ei saavuta kokkulepet. I Asjaolud Planeeritav ala, suurusega 11 177 m2, paikneb Võru linnas Jüri ja Luha tänava nurgal. Planeeritaval alal säilib olemasolev hoone, millele on ette nähtud juurdeehituse ehitamine hoone ja kinnistu idapiiri vahelisel alal. Juurdeehitis on kuni 2-korruseline, kõrgusega kuni 8 m maapinnast. Kinnistule on kolm olemasolevat juurdepääsu, millest kaks on Jüri tänavalt ning üks Luha tänavalt. Jüri tn 83 kinnistul on olemas ühendused tehnovõrkudega. Olemasolevate tehnovõrkude lahendust ei ole käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud muuta. Planeeringualast idas asuvatel aladel on koostamisel detailplaneering, millega kavandatakse multifunktsionaalse vabaajakeskuse ehitamist. Planeeritav vabaajakeskus hõlmab ka osaliselt Olevi tänav T2 kinnistut ning selle hoonestus on kavas ühendada Jüri tn 83 kinnistu hoonestusega. Võru linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Jüri tn 83 katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Võru Linnavalitsus. Detailplaneeringu on koostanud Ingrid Saaroja ja Jaanus Aavik OÜ-st Hendrikson & Ko. Koostajatel on piisav kogemus ning nad vastavad PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu koostamine algatati Võru Linnavalitsuse 26.08.2015 korraldusega nr 393. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sama korraldusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnaamet 03.07.2015 kirjaga nr PVV 6-5/15/15709-2 nõustus KSH algatamata jätmisega, sest keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeeringu menetlemise käigus. Korraldusest teavitati 02.09.2015 Lõunalehes, 02.09.2015 linna veebilehel ja 01.09.2015 Ametlikes Teadaannetes. Teated detailplaneeringu algatamisest edastati koostöötegijatele ja kaasatavatele 28.08.2015-02.09.2015. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (10.05.2021), koostööd on tehtud tehnovõrkude valdajatega (Elektrilevi OÜ, Võru Vesi AS, Telia Eesti AS, Danpower Eesti AS) ja isikutega, kelle õigusi võib planeering puudutada. Detailplaneering võeti vastu Võru Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusega nr 546. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 02.09.-15.09.2021. Teade avaldati linna veebilehel ja ajalehes Lõunaleht (19.08.2021). Avalikust väljapanekust teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid ja kaastavaid 19.08.2021 kirja teel. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda linnavalitsuse infosaalis ning linna veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal esitas Andres Uibokand detailplaneeringu lahenduse kohta kirjaliku arvamuse, millele Võru Linnavalitsus vastas 14.10.2021 kirjaga nr 15-1297-VLV/36. 28.10.2021 korraldas Võru Linnavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu. Vastav teade avaldati 14.10.2021 linna veebilehel ja 16.10.2021 ajalehes Võrumaa Teataja. Avalikust arutelust teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid, kaasatavaid ja teisi puudutatud isikuid ka kirja teel. Kuna arvamuse esitaja avalikule arutelule ei ilmunud, siis kokkulepet ei olnud võimalik saavutada. Avaliku arutelu tulemustest teavitati 24.11.2021 linna veebilehel ja 25.11.2021 ajalehes Lõunaleht. Andres Uibokandi ja Võru Linnavalitsuse ärakuulamiseks viis Rahandusministeerium lähtuvalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 läbi koosoleku, mis toimus 07.02.2021 Võrus Jüri tn 12 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Kagu-Eesti talituses. Koosolekul osalesid Võru Linnvalitsuse esindajad. Arvamuse avaldaja ärakuulamisele ei ilmunud, seega kokkulepet ei olnud võimalik saavutada. Ärakuulamise järgselt täpsustas Võru Linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja. Täpsustatud seletuskiri saadeti 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63 Rahandusministeeriumile ja avalikustati linna veebilehel. II Avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad 1. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringu koostamine on ületanud seaduses sätestatud tähtaja. Korrektne oleks praegune planeeringumenetlus lõpetada ning alustada uut. Võru Linnavalitsus selgitas, et planeering on algatatud kehtiva planeerimisseaduse alusel, mille § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Menetlusökonoomika seisukohalt oleks käesoleval juhul ebamõistlik alustada uuesti detailplaneeringu menetlemisega. Menetlused peavad olema läbi viidud efektiivselt ja 2 viivitusteta. Käesoleva detailplaneeringu menetlus on veninud Võru Linnavalitsusest mittesõltuvatel põhjustel. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule on saadetud mitu kirja, kus on viidatud menetlustähtaja saabumisele. Esimene kiri saadeti 08.06.2017 ja teine 02.10.2019. Vastustes kinnitas huvitatud isik, et soovib jätkata detailplaneeringu koostamisega ning puudub vajadus menetluse lõpetamiseks. Kvaliteetse planeeringulahenduse saamine on olnud takistatud mitmetest asjaoludest, mida pole saadud mõjutada. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja selle kohta kehtivad haldusmenetluse üldised põhimõtted ja nõuded. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. Käesoleval juhul huvitatud isik seda teinud ei ole. Andres Uibokand ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, kuidas detailplaneeringu tähtajast pikem menetlus on riivanud tema huvisid. Samas detailplaneeringu menetluse lõpetamine riivab detailplaneeringust huvitatud isiku huve. Rahandusministeerium nõustub arvamuse avaldajaga selles osas, et detailplaneeringu koostamine on ületanud PlanS § 139 punktis 2 antud tähtaja. Ühtlasi nõustub ministeerium ka kohaliku omavalitsuse selgitustega ja juhib tähelepanu asjaolule, et planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja selle kohta kehtivad haldusmenetluse üldised põhimõtted ja nõuded. Nimelt HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. HMS § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et Võru Linnavalitsus oleks detailplaneeringu menetluse tähtaega vastavalt haldusmenetluse seadusele pikendanud. PlanS § 129 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Eeltoodu annab kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse, kuid ei pane talle kohustust detailplaneeringu koostamist lõpetada. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus õiguse realiseerimisel ja kaalutlemisel lähtunud konkreetse detailplaneeringu asjaoludest. Seda tõendavad omavalitsuse 08.06.2017 ja 02.10.2019 kirjad detailplaneeringust huvitatud isikule, milles isik kinnitab, et soovib detailplaneeringu koostamist jätkata. Menetlus- ja vorminõudeid tuleb järgida. Nende järgimine suurendab ühest küljest menetluse tulemuse õiguspärasuse tõenäosust ning teisalt väljendab ka lugupidamist menetlusosaliste suhtes, kes on menetlusse kaasatud ning kellega haldusakt n-ö eelnevalt läbi arutatakse. Haldusorgan ei tohi unustada, et materiaalõigust teeniva iseloomu kõrval on ausal ja õiglasel menetlusel ka iseseisev immateriaalne väärtus. Antud juhul nähtub menetlusdokumentidest, et kohalik omavalitsus on menetlustoimingutega (koostöö huvitatud isikuga ja naabrusesse jäävate kinnisasjade 3 omanikega, avalik väljapanek jms) andnud avalikkusele teada, et peab detailplaneeringu lahenduse kehtestamist tõenäoliseks ning soovib planeeringu koostamist jätkata. Rahandusministeerium leiab, et heakskiidumenetluse peatamine selleks, et kohustada kohalikku omavalitsust võtma vastu otsust detailplaneeringu menetluse tähtaja pikendamiseks, ei ole HMS § 5 lõikest 2 tuleneva menetlusökonoomika seisukohast otstarbekas. Detailplaneeringu koostamine on lõppjärgus ning Rahandusministeerium ei ole tuvastanud muid menetlusvigu, mis takistaksid heakskiidu andmise üle otsustamist. 2. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahendus ei vasta mitmes punktis kehtivale linnatänavate standardile. Näiteks ei ole parkimisala liigendatud väiksemateks osadeks ja puuduvad turvalised liikumisteed kergliiklejatele. Võru Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringut on täiendatud. Luha tänava poolses osas on parkla liigendatud ja kergliiklusalade vahele on lisatud ülekäigurajad. Parkla liigendusest tulenevad rohealad on joonisel märgitud rohelisega. Rahandusministeerium märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükkides 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted ja 4.5.2. Planeeritav haljastus on fikseeritud, et olemasolevad säilivad parkimiskohad paigutatakse vähesel määral ümber, et tekitada haljassaared parkimiskohtade vahele. Luha tänava poolsele parkimisalale on ette nähtud erineva suurusega haljastatavad eraldussaared. Parkimisalade liigendamine ja turvalised liikumisteed kergliiklejatele on kajastatud joonisel nr 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (edaspidi põhijoonis). Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. 3. Andres Uibokand on arvamusel, et kuigi tegemist on juba nõuetele mittevastava olemasoleva lahendusega, tuleb uue detailplaneeringu koostamisel lähtuda kehtivatest nõuetest. Vajadusel tuleb teha muudatusi olemasolevasse lahendusse. Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on täiendatud. Parkla on liigendatud, lisatud on ülekäigurajad kergliiklejatele ja parkimiskohtade arvutused. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. Heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu lahendust on täiendatud. Täiendused on sisse viidud detailplaneeringu seletuskirja erinevatesse peatükkidesse ja põhijoonisele. 4. Andres Uibokand on arvamusel, et põhijoonisel antud parkimisarvutus kehtib linnakeskuse kohta, kuid vastavalt kehtivale üldplaneeringule jääb linnakeskus teisele poole Luha tänavat. Seetõttu ei ole planeeringulahenduses kavandatud planeeringualal piisavalt autode parkimiskohti, mida nõuab kehtiv üldplaneering. Võru Linnavalitsus selgitas, et Võru linna üldplaneering on kehtestatud 2009. aastal. Linn on selle aja jooksul oluliselt kasvanud ja arenenud, millest tulenevalt peab arvestama ka olemasoleva olukorraga. Parkimiskohtade arvutamisel on kasutatud linnakeskuse suhtarve, kuna ala asub ühe kasutatavama Jüri tänava ääres ning sellel on otseühendus linna südamega. Alal on juba välja kujunenud suure kasutatavusega kaubandus- ja äriettevõtted, millele on hea juurdepääsetavus nii autoga, ühistranspordiga, kui ka kergliiklejatele. Kehtiva üldplaneeringu järgi tuleb äri- ja büroohoonete maal 4 parkimisvajadus määrata vastavalt kehtivatele parkimisnormatiivile, mis on arvutatud vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, ehitise liik supermarketid/kauplused. Andres Uibokand on oma hilisemas kirjas leidnud, et detailplaneeringut tuleks menetleda kui üldplaneeringut muutvat, kuna üldplaneeringus ei ole planeeringuala kesklinna alas. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Võru Linnavalitsus on seisukohal, et kõnealuse piirkonna käsitlemine keskuse alana ei ole üldplaneeringu muutmine. Üldplaneeringus määratud asumipiirkonnad on mitteametlikud piirkonnad. Olemasolevad kaubanduskeskused ja planeeritav multifunktsionaalne keskus moodustavad tulevikus ühtse terviku. Võru linna mõistes on tegemist keskuse alaga. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning peab oluliseks lisada, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 7 kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamisel liikluskorralduse põhimõtted. Parkimisvajaduse määramine on osa liikluskorraldusest. Kehtivast Võru linna üldplaneeringust tuleneb, et parkimiskohade vajadus tuleb määrata vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile. Esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted ja põhijooniselt nähtub, et kehtivast üldplaneeringust tuleneva tingimusega on arvestatud. Rahandusministeerium leiab, et Võru Linnavalitsus on planeerimisseaduse ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringus lahendanud liikluskorralduse põhimõtted, sh määranud parkimisvajaduse. 5. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahenduses puudub kohustuslik jalgrataste parkimiskohtade arvutus ja lahenduses puuduvad jalgrataste parkimiskohad. Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on täiendatud. Rahandusministeerium selgitab, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu lahendust on täiendatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted on lisatud jalgrataste parkimiskohtade arvutamise tabel. Vastavalt normatiividele on jalgratastele kavandatud 38 parkimiskohta, mis on paigutatud olemasoleva hoone põhjapoolse konsoolse osa alla. Planeeritavad jalgrataste parkimiskohad on näidatud põhijoonisel. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. 6. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahenduses on haljastusele määratud väikesed maatükid ning pea kogu krunt on määratud kõvakattega alaks – kas katusepind või asfaltplats. Lahendus ei ole kooskõlas planeerimisseaduses nõutud hea elukeskkonna põhimõttega, sest suured kõvakattega alad soodustavad kuumasaarte, tulvavete ja teiste keskkonnaprobleemide süvenemist. Samuti on planeeringulahendus esteetiliselt väga kole ja ei sobi aktiivsesse linnaruumi. Võru Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringut on täiendatud. Haljastust on planeeritud kohtadesse, kuhu see on võimalik. Kuumal ajal pakuvad jahedat olemist kaubanduskeskus 5 ise ja kaupluse ruumid. Keskuse katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, mis toetab rohepööret. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamisel haljastuse põhimõtted. Heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.5.2. selgub, et Luha tänava poolsesse parklasse on planeeritud haljassaared, haljastust on kavandatud ka parkimisalade ja tänavate vahelistele aladele. Täpne haljastuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Parkla liigendusest tulenevad haljasalad on põhijoonisel näidatud rohelisega. Rahandusministeerium leiab, et Võru Linnavalitsus on planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringus lahendanud haljastuse põhimõtted, jättes detailsema haljastuse lahenduse väljatöötamise ehitusprojekti koostamise etappi. Elukeskkonna parendamise põhimõte tuleneb PlanS §-st 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Planeeringulahenduse esteetilisus, kasutajasõbralikkus ja sobimine olemasolevasse keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seadustega ja teiste õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel otsustajaks kohalik omavalitsus. 7. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahenduses puudub täielikult kõrghaljastus. Võru Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringut on täiendatud. Parkla liigendamisest tekkinud rohealadele on planeeritud põõsarinne. Kuna alal paiknevad olemasolevad trassid, siis ei ole võimalik igale poole täiendavat kõrghaljastust planeerida. Piirkonnas on kõrghaljastus olemas, Jüri ja Luha tänavate äärde, linna maale on istutatud noored puud. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.5.2. Planeeritav haljastus selgub, et Luha tänava poolsele parkimisalale on ette nähtud erineva suurusega haljastatavad eraldussaared, millest ühele on kavandatud puu ja põõsad ning teistele põõsastega istutusalad. Lisaks on ette nähtud puude istutamine olemasolevale haljasalale Jüri tänava põhjapoolse juurdepääsutee kõrvale ja põõsaste istutamine parkla ja kergliiklusteede vahele. Jüri ja Luha tänavate äärne olemasolev kõrghaljastus on kajastatud nii tugiplaanil kui ka põhijoonisel. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. 8. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringu seletuskiri ei ole vormistatud korrektselt. Näiteks kontaktvööndi funktsionaalsete seoste peatükk seletuskirjas sisaldab ka muud, mh olemasoleva krundi omaniku mainimist. Vajalik oleks eraldi olemasoleva olukorra kirjelduse peatükk või nimetatud peatüki ümbernimetamine. 6 Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on korrigeeritud. Rahandusministeerium märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja on korrigeeritud. Informatsioon krundi omaniku kohta on esitatud seletuskirja peatükis 2.1. Alusinfo. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. 9. Andres Uibokand on arvamusel, et seletuskirja peatükis 4.2. toodud tabel ei vasta planeerimisseaduses ehitusõigusele seatud nõuetele. Tabelit tuleks täiendada või loobuda väitest, et tegemist on ehitusõigusega. Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on vastavalt planeerimisseadusele täiendatud. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv; hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ning asjakohasel juhul hoone suurim lubatud sügavus. Heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2. Ehitusõigus toodud tabelis on välja toodud: krundi aadress, krundi kasutamise sihtotstarve, lubatud hoonete ehitisealune pind, hoonete arv krundil, hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast ja hoone korruselisus. Rahandusministeerium leiab, et kõnealune tabel on kooskõlas planeerimisseaduses seatud ehitusõiguse nõuetega. 10. Andres Uibokand on arvamusel, et detailplaneeringus on välja toodud, mis on maa sihtotstarve maakatastriseaduse järgi, kuid ei ole öeldud, kas detailplaneeringuga määratud sihtotstarve on sama. Planeeringus tuleb välja tuua, mida sisaldab määratud krundi kasutamise sihtotstarve. Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu lahendust on korrigeeritud. Rahandusministeerium märgib, et 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63 esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus tuleneb, et planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa (ÄK). Krundi kasutamise sihtotstarve on välja toodud ka seletuskirja peatükis 4.2. Ehitusõigus ja põhijoonisel. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. 11. Andres Uibokand on arvamusel, et liikluskorralduse all ei ole välja toodud, et juurdeehituseks kavandatud alal on hetkel parkimiskohad või peatumiskohad ning samas on väidetud, et säilib olemasolev liikluskorraldus. See saab olla tõsi vaid juhul, kui kavandatakse majaalust parkimist. Selline lahendus planeeringust välja ei tule. Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu lahendust on täpsustatud. Rahandusministeerium selgitab, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu lahendust on täpsustatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted 7 nähtub, et likvideeritakse parkimiskohad, mis ei paikne kogu ulatuses kinnistu piires. Sellest tulenevalt väheneb kinnistul paiknevate autode parkimiskohtade arv – planeeritud on 116 parkimiskohta. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. 12. Andres Uibokand on arvamusel, et peatükis 4.4.1. on antud erinevad tingimused, mida nimetatakse arhitektuurseteks nõueteks. Planeerimisseaduse järgi saab anda arhitektuurilisi tingimusi ja kujunduslikke tingimusi – mida on selles peatükis täpsemalt mõeldud? Miks on siin ära toodud ka osa ehitusõigusest? Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringus on vastava peatüki pealkiri ümber sõnastatud. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 6 kohaselt määratakse detailplaneeringus ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Sama seaduse § 6 punktide 2 ja 3 kohaselt on arhitektuurilised tingimused eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile. 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63 esitatud detailplaneeringu seletuskirjas on peatüki 4.4.1. pealkirjaks Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Rahandusministeerium leiab, et kõnealuses peatükis on Võru Linnavalitsus planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringus lahendanud ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Peatüki pealkiri ja sisu on omavahel kooskõlas. 13. Andres Uibokand on välja toonud, et seletuskirja järgi ei ole planeeritavale krundile piirded lubatud, kuid ometi asub krundi lõunaosas piiretega piiratud ala – kas need piirded on planeeringuga ette nähtud maha võtta? Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu lahendust on täpsustatud. Rahandusministeerium märgib, et 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63 esitatud detailplaneeringu lahendusest nähtub, et seletuskirja on täpsustatud. Peatükis 4.4.1. Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on kirjas, et täiendavad piirdeaiad ei ole lubatud. Lubatud säilitada olemasolev piire Jüri 83 ja Jüri tn 85 vahel. Olemasolev piire on ette nähtud majandushoovis ohutuse tagamiseks, mis aitab vältida kõrvaliste isikute sattumist alale. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud. III Kokkuvõte PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeerimismenetluse etappidest teavitamise ja avalikkuse kaasamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Heakskiitmiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku 8 väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega arvamusi esitanud isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud oma seisukohti detailplaneeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidumenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohase riigiasutusega ja võrguvaldajatega ning detailplaneeringu koostamisse on kaasatud puudutatud isikuid. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Arvamusi esitanud isiku seisukohad on planeeringu dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaade vaidluse sisust. HMS § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud tingimuste ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse, sobivuse või vajaduse üle. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS-i paragrahvi 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.1 Hoolikalt tuleb põhjendada sellist planeerimisotsust, millele on koostamise käigus esitatud vastuväiteid2. Palun Võru Linnavalitsusel Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtudes PlanS paragrahvist 138 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 1.1-4/153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 9 menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud detailplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaat: Andres Uibokand Kaire Jaanus 715 5887 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-12-07 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel