Võru Linnavalitsus Teie 13.12.2021 nr 15-1297-VLV/55
[email protected] Meie 09.03.2022 nr 15-3/2366-1
Võru Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu heakskiitmine
Austatud linnapea
Võru Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 15-1297-VLV/55 Rahandusministeeriumile
Võrus Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos detailplaneeringuga esitas
linnavalitsus avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu
koostamisel ei arvestatud ja Võru Linnavalitsuse seisukohad nende arvestamata jätmise kohta.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud
arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel ei saavuta kokkulepet.
I Asjaolud
Planeeritav ala, suurusega 11 177 m2, paikneb Võru linnas Jüri ja Luha tänava nurgal.
Planeeritaval alal säilib olemasolev hoone, millele on ette nähtud juurdeehituse ehitamine
hoone ja kinnistu idapiiri vahelisel alal. Juurdeehitis on kuni 2-korruseline, kõrgusega kuni 8
m maapinnast. Kinnistule on kolm olemasolevat juurdepääsu, millest kaks on Jüri tänavalt
ning üks Luha tänavalt. Jüri tn 83 kinnistul on olemas ühendused tehnovõrkudega.
Olemasolevate tehnovõrkude lahendust ei ole käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud
muuta. Planeeringualast idas asuvatel aladel on koostamisel detailplaneering, millega
kavandatakse multifunktsionaalse vabaajakeskuse ehitamist. Planeeritav vabaajakeskus
hõlmab ka osaliselt Olevi tänav T2 kinnistut ning selle hoonestus on kavas ühendada Jüri tn
83 kinnistu hoonestusega.
Võru linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Jüri tn 83 katastriüksuse maakasutuse
juhtotstarve ärimaa. Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Võru Linnavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud Ingrid Saaroja ja Jaanus Aavik OÜ-st Hendrikson & Ko. Koostajatel on piisav
kogemus ning nad vastavad PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele.
Detailplaneeringu koostamine algatati Võru Linnavalitsuse 26.08.2015 korraldusega nr 393.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Sama korraldusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH). Keskkonnaamet 03.07.2015 kirjaga nr PVV 6-5/15/15709-2 nõustus KSH algatamata
jätmisega, sest keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeeringu menetlemise
käigus. Korraldusest teavitati 02.09.2015 Lõunalehes, 02.09.2015 linna veebilehel ja
01.09.2015 Ametlikes Teadaannetes. Teated detailplaneeringu algatamisest edastati
koostöötegijatele ja kaasatavatele 28.08.2015-02.09.2015.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (10.05.2021), koostööd on tehtud
tehnovõrkude valdajatega (Elektrilevi OÜ, Võru Vesi AS, Telia Eesti AS, Danpower Eesti AS)
ja isikutega, kelle õigusi võib planeering puudutada.
Detailplaneering võeti vastu Võru Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusega nr 546. Avalik
väljapanek toimus ajavahemikul 02.09.-15.09.2021. Teade avaldati linna veebilehel ja
ajalehes Lõunaleht (19.08.2021). Avalikust väljapanekust teavitas kohalik omavalitsus
koostöötegijaid ja kaastavaid 19.08.2021 kirja teel. Planeeringumaterjalidega oli võimalik
tutvuda linnavalitsuse infosaalis ning linna veebilehel.
Avaliku väljapaneku ajal esitas Andres Uibokand detailplaneeringu lahenduse kohta kirjaliku
arvamuse, millele Võru Linnavalitsus vastas 14.10.2021 kirjaga nr 15-1297-VLV/36.
28.10.2021 korraldas Võru Linnavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi
tutvustava arutelu. Vastav teade avaldati 14.10.2021 linna veebilehel ja 16.10.2021 ajalehes
Võrumaa Teataja. Avalikust arutelust teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid,
kaasatavaid ja teisi puudutatud isikuid ka kirja teel. Kuna arvamuse esitaja avalikule arutelule
ei ilmunud, siis kokkulepet ei olnud võimalik saavutada. Avaliku arutelu tulemustest teavitati
24.11.2021 linna veebilehel ja 25.11.2021 ajalehes Lõunaleht.
Andres Uibokandi ja Võru Linnavalitsuse ärakuulamiseks viis Rahandusministeerium
lähtuvalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 läbi koosoleku, mis toimus 07.02.2021 Võrus Jüri tn
12 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Kagu-Eesti talituses. Koosolekul
osalesid Võru Linnvalitsuse esindajad. Arvamuse avaldaja ärakuulamisele ei ilmunud, seega
kokkulepet ei olnud võimalik saavutada.
Ärakuulamise järgselt täpsustas Võru Linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja.
Täpsustatud seletuskiri saadeti 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63
Rahandusministeeriumile ja avalikustati linna veebilehel.
II Avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste ja kohaliku
omavalitsuse vastuste kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad
1. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringu koostamine on ületanud seaduses
sätestatud tähtaja. Korrektne oleks praegune planeeringumenetlus lõpetada ning alustada
uut.
Võru Linnavalitsus selgitas, et planeering on algatatud kehtiva planeerimisseaduse alusel,
mille § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Menetlusökonoomika seisukohalt oleks käesoleval juhul ebamõistlik alustada uuesti
detailplaneeringu menetlemisega. Menetlused peavad olema läbi viidud efektiivselt ja
2
viivitusteta. Käesoleva detailplaneeringu menetlus on veninud Võru Linnavalitsusest
mittesõltuvatel põhjustel. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule on saadetud
mitu kirja, kus on viidatud menetlustähtaja saabumisele. Esimene kiri saadeti 08.06.2017
ja teine 02.10.2019. Vastustes kinnitas huvitatud isik, et soovib jätkata detailplaneeringu
koostamisega ning puudub vajadus menetluse lõpetamiseks. Kvaliteetse
planeeringulahenduse saamine on olnud takistatud mitmetest asjaoludest, mida pole
saadud mõjutada. Planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja selle kohta kehtivad
haldusmenetluse üldised põhimõtted ja nõuded. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43
lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus taotleja poolt taotluse
tagasivõtmisega. Käesoleval juhul huvitatud isik seda teinud ei ole.
Andres Uibokand ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, kuidas detailplaneeringu
tähtajast pikem menetlus on riivanud tema huvisid. Samas detailplaneeringu menetluse
lõpetamine riivab detailplaneeringust huvitatud isiku huve.
Rahandusministeerium nõustub arvamuse avaldajaga selles osas, et detailplaneeringu
koostamine on ületanud PlanS § 139 punktis 2 antud tähtaja. Ühtlasi nõustub ministeerium
ka kohaliku omavalitsuse selgitustega ja juhib tähelepanu asjaolule, et
planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja selle kohta kehtivad haldusmenetluse üldised
põhimõtted ja nõuded. Nimelt HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi
viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. HMS
§ 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud
tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või
toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise
põhjuse. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et Võru Linnavalitsus oleks
detailplaneeringu menetluse tähtaega vastavalt haldusmenetluse seadusele pikendanud.
PlanS § 129 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1)
koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu
koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise
käigus või 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu
koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks
ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Eeltoodu annab
kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse, kuid ei pane talle kohustust detailplaneeringu
koostamist lõpetada. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus õiguse realiseerimisel ja
kaalutlemisel lähtunud konkreetse detailplaneeringu asjaoludest. Seda tõendavad
omavalitsuse 08.06.2017 ja 02.10.2019 kirjad detailplaneeringust huvitatud isikule, milles
isik kinnitab, et soovib detailplaneeringu koostamist jätkata.
Menetlus- ja vorminõudeid tuleb järgida. Nende järgimine suurendab ühest küljest
menetluse tulemuse õiguspärasuse tõenäosust ning teisalt väljendab ka lugupidamist
menetlusosaliste suhtes, kes on menetlusse kaasatud ning kellega haldusakt n-ö eelnevalt
läbi arutatakse. Haldusorgan ei tohi unustada, et materiaalõigust teeniva iseloomu kõrval
on ausal ja õiglasel menetlusel ka iseseisev immateriaalne väärtus.
Antud juhul nähtub menetlusdokumentidest, et kohalik omavalitsus on
menetlustoimingutega (koostöö huvitatud isikuga ja naabrusesse jäävate kinnisasjade
3
omanikega, avalik väljapanek jms) andnud avalikkusele teada, et peab detailplaneeringu
lahenduse kehtestamist tõenäoliseks ning soovib planeeringu koostamist jätkata.
Rahandusministeerium leiab, et heakskiidumenetluse peatamine selleks, et kohustada
kohalikku omavalitsust võtma vastu otsust detailplaneeringu menetluse tähtaja
pikendamiseks, ei ole HMS § 5 lõikest 2 tuleneva menetlusökonoomika seisukohast
otstarbekas. Detailplaneeringu koostamine on lõppjärgus ning Rahandusministeerium ei
ole tuvastanud muid menetlusvigu, mis takistaksid heakskiidu andmise üle otsustamist.
2. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahendus ei vasta mitmes punktis kehtivale
linnatänavate standardile. Näiteks ei ole parkimisala liigendatud väiksemateks osadeks ja
puuduvad turvalised liikumisteed kergliiklejatele.
Võru Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringut on täiendatud. Luha tänava poolses osas
on parkla liigendatud ja kergliiklusalade vahele on lisatud ülekäigurajad. Parkla
liigendusest tulenevad rohealad on joonisel märgitud rohelisega.
Rahandusministeerium märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja
peatükkides 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted ja 4.5.2. Planeeritav haljastus on
fikseeritud, et olemasolevad säilivad parkimiskohad paigutatakse vähesel määral ümber,
et tekitada haljassaared parkimiskohtade vahele. Luha tänava poolsele parkimisalale on
ette nähtud erineva suurusega haljastatavad eraldussaared. Parkimisalade liigendamine ja
turvalised liikumisteed kergliiklejatele on kajastatud joonisel nr 4. Põhijoonis
tehnovõrkudega (edaspidi põhijoonis). Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru
Linnavalitsus arvamusega arvestanud.
3. Andres Uibokand on arvamusel, et kuigi tegemist on juba nõuetele mittevastava
olemasoleva lahendusega, tuleb uue detailplaneeringu koostamisel lähtuda kehtivatest
nõuetest. Vajadusel tuleb teha muudatusi olemasolevasse lahendusse.
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on
täiendatud. Parkla on liigendatud, lisatud on ülekäigurajad kergliiklejatele ja
parkimiskohtade arvutused.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud.
Heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu lahendust on täiendatud. Täiendused on sisse
viidud detailplaneeringu seletuskirja erinevatesse peatükkidesse ja põhijoonisele.
4. Andres Uibokand on arvamusel, et põhijoonisel antud parkimisarvutus kehtib
linnakeskuse kohta, kuid vastavalt kehtivale üldplaneeringule jääb linnakeskus teisele
poole Luha tänavat. Seetõttu ei ole planeeringulahenduses kavandatud planeeringualal
piisavalt autode parkimiskohti, mida nõuab kehtiv üldplaneering.
Võru Linnavalitsus selgitas, et Võru linna üldplaneering on kehtestatud 2009. aastal. Linn
on selle aja jooksul oluliselt kasvanud ja arenenud, millest tulenevalt peab arvestama ka
olemasoleva olukorraga. Parkimiskohtade arvutamisel on kasutatud linnakeskuse
suhtarve, kuna ala asub ühe kasutatavama Jüri tänava ääres ning sellel on otseühendus
linna südamega. Alal on juba välja kujunenud suure kasutatavusega kaubandus- ja
äriettevõtted, millele on hea juurdepääsetavus nii autoga, ühistranspordiga, kui ka
kergliiklejatele. Kehtiva üldplaneeringu järgi tuleb äri- ja büroohoonete maal
4
parkimisvajadus määrata vastavalt kehtivatele parkimisnormatiivile, mis on arvutatud
vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, ehitise liik
supermarketid/kauplused.
Andres Uibokand on oma hilisemas kirjas leidnud, et detailplaneeringut tuleks menetleda
kui üldplaneeringut muutvat, kuna üldplaneeringus ei ole planeeringuala kesklinna alas.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,
krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude
muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik
üldplaneeringu muutmine. Võru Linnavalitsus on seisukohal, et kõnealuse piirkonna
käsitlemine keskuse alana ei ole üldplaneeringu muutmine. Üldplaneeringus määratud
asumipiirkonnad on mitteametlikud piirkonnad. Olemasolevad kaubanduskeskused ja
planeeritav multifunktsionaalne keskus moodustavad tulevikus ühtse terviku. Võru linna
mõistes on tegemist keskuse alaga.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning peab oluliseks
lisada, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 7 kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamisel
liikluskorralduse põhimõtted. Parkimisvajaduse määramine on osa liikluskorraldusest.
Kehtivast Võru linna üldplaneeringust tuleneb, et parkimiskohade vajadus tuleb määrata
vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile. Esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükist
4.3. Liikluskorralduse põhimõtted ja põhijooniselt nähtub, et kehtivast üldplaneeringust
tuleneva tingimusega on arvestatud. Rahandusministeerium leiab, et Võru Linnavalitsus
on planeerimisseaduse ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringus lahendanud
liikluskorralduse põhimõtted, sh määranud parkimisvajaduse.
5. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahenduses puudub kohustuslik jalgrataste
parkimiskohtade arvutus ja lahenduses puuduvad jalgrataste parkimiskohad.
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on
täiendatud.
Rahandusministeerium selgitab, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu lahendust
on täiendatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted
on lisatud jalgrataste parkimiskohtade arvutamise tabel. Vastavalt normatiividele on
jalgratastele kavandatud 38 parkimiskohta, mis on paigutatud olemasoleva hoone
põhjapoolse konsoolse osa alla. Planeeritavad jalgrataste parkimiskohad on näidatud
põhijoonisel. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega
arvestanud.
6. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahenduses on haljastusele määratud
väikesed maatükid ning pea kogu krunt on määratud kõvakattega alaks – kas katusepind
või asfaltplats. Lahendus ei ole kooskõlas planeerimisseaduses nõutud hea elukeskkonna
põhimõttega, sest suured kõvakattega alad soodustavad kuumasaarte, tulvavete ja teiste
keskkonnaprobleemide süvenemist. Samuti on planeeringulahendus esteetiliselt väga kole
ja ei sobi aktiivsesse linnaruumi.
Võru Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringut on täiendatud. Haljastust on planeeritud
kohtadesse, kuhu see on võimalik. Kuumal ajal pakuvad jahedat olemist kaubanduskeskus
5
ise ja kaupluse ruumid. Keskuse katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, mis
toetab rohepööret.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 kohaselt määratakse
detailplaneeringu koostamisel haljastuse põhimõtted. Heakskiitmiseks esitatud
detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.5.2. selgub, et Luha tänava poolsesse parklasse
on planeeritud haljassaared, haljastust on kavandatud ka parkimisalade ja tänavate
vahelistele aladele. Täpne haljastuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise
staadiumis. Parkla liigendusest tulenevad haljasalad on põhijoonisel näidatud rohelisega.
Rahandusministeerium leiab, et Võru Linnavalitsus on planeerimisseaduse kohaselt
detailplaneeringus lahendanud haljastuse põhimõtted, jättes detailsema haljastuse
lahenduse väljatöötamise ehitusprojekti koostamise etappi.
Elukeskkonna parendamise põhimõte tuleneb PlanS §-st 8, mille kohaselt tuleb
planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Planeeringulahenduse esteetilisus, kasutajasõbralikkus ja sobimine olemasolevasse
keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole
Rahandusministeeriumi pädevuses. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle
on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ka
ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. Seega juhul,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seadustega ja teiste õigusaktidega, on
erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmisel otsustajaks kohalik omavalitsus.
7. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringulahenduses puudub täielikult kõrghaljastus.
Võru Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringut on täiendatud. Parkla liigendamisest
tekkinud rohealadele on planeeritud põõsarinne. Kuna alal paiknevad olemasolevad
trassid, siis ei ole võimalik igale poole täiendavat kõrghaljastust planeerida. Piirkonnas on
kõrghaljastus olemas, Jüri ja Luha tänavate äärde, linna maale on istutatud noored puud.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, et
heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.5.2. Planeeritav
haljastus selgub, et Luha tänava poolsele parkimisalale on ette nähtud erineva suurusega
haljastatavad eraldussaared, millest ühele on kavandatud puu ja põõsad ning teistele
põõsastega istutusalad. Lisaks on ette nähtud puude istutamine olemasolevale haljasalale
Jüri tänava põhjapoolse juurdepääsutee kõrvale ja põõsaste istutamine parkla ja
kergliiklusteede vahele. Jüri ja Luha tänavate äärne olemasolev kõrghaljastus on
kajastatud nii tugiplaanil kui ka põhijoonisel. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru
Linnavalitsus arvamusega arvestanud.
8. Andres Uibokand on arvamusel, et planeeringu seletuskiri ei ole vormistatud korrektselt.
Näiteks kontaktvööndi funktsionaalsete seoste peatükk seletuskirjas sisaldab ka muud, mh
olemasoleva krundi omaniku mainimist. Vajalik oleks eraldi olemasoleva olukorra
kirjelduse peatükk või nimetatud peatüki ümbernimetamine.
6
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on
korrigeeritud.
Rahandusministeerium märgib, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja
on korrigeeritud. Informatsioon krundi omaniku kohta on esitatud seletuskirja peatükis
2.1. Alusinfo. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega
arvestanud.
9. Andres Uibokand on arvamusel, et seletuskirja peatükis 4.2. toodud tabel ei vasta
planeerimisseaduses ehitusõigusele seatud nõuetele. Tabelit tuleks täiendada või loobuda
väitest, et tegemist on ehitusõigusega.
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on
vastavalt planeerimisseadusele täiendatud.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi
ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud
arv; hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ning
asjakohasel juhul hoone suurim lubatud sügavus. Heakskiitmiseks esitatud
detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2. Ehitusõigus toodud tabelis on välja toodud:
krundi aadress, krundi kasutamise sihtotstarve, lubatud hoonete ehitisealune pind, hoonete
arv krundil, hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast ja hoone korruselisus.
Rahandusministeerium leiab, et kõnealune tabel on kooskõlas planeerimisseaduses seatud
ehitusõiguse nõuetega.
10. Andres Uibokand on arvamusel, et detailplaneeringus on välja toodud, mis on maa
sihtotstarve maakatastriseaduse järgi, kuid ei ole öeldud, kas detailplaneeringuga
määratud sihtotstarve on sama. Planeeringus tuleb välja tuua, mida sisaldab määratud
krundi kasutamise sihtotstarve.
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu
lahendust on korrigeeritud.
Rahandusministeerium märgib, et 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63 esitatud
detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus tuleneb, et
planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoonete maa (ÄK). Krundi kasutamise sihtotstarve on välja toodud ka
seletuskirja peatükis 4.2. Ehitusõigus ja põhijoonisel. Rahandusministeeriumi hinnangul
on Võru Linnavalitsus arvamusega arvestanud.
11. Andres Uibokand on arvamusel, et liikluskorralduse all ei ole välja toodud, et
juurdeehituseks kavandatud alal on hetkel parkimiskohad või peatumiskohad ning samas
on väidetud, et säilib olemasolev liikluskorraldus. See saab olla tõsi vaid juhul, kui
kavandatakse majaalust parkimist. Selline lahendus planeeringust välja ei tule.
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu
lahendust on täpsustatud.
Rahandusministeerium selgitab, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu lahendust
on täpsustatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.3. Liikluskorralduse põhimõtted
7
nähtub, et likvideeritakse parkimiskohad, mis ei paikne kogu ulatuses kinnistu piires.
Sellest tulenevalt väheneb kinnistul paiknevate autode parkimiskohtade arv – planeeritud
on 116 parkimiskohta. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus
arvamusega arvestanud.
12. Andres Uibokand on arvamusel, et peatükis 4.4.1. on antud erinevad tingimused, mida
nimetatakse arhitektuurseteks nõueteks. Planeerimisseaduse järgi saab anda
arhitektuurilisi tingimusi ja kujunduslikke tingimusi – mida on selles peatükis täpsemalt
mõeldud? Miks on siin ära toodud ka osa ehitusõigusest?
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringus on
vastava peatüki pealkiri ümber sõnastatud.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 6 kohaselt määratakse
detailplaneeringus ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Sama seaduse §
6 punktide 2 ja 3 kohaselt on arhitektuurilised tingimused eelkõige tingimused ehitise
ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise
terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile. 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63
esitatud detailplaneeringu seletuskirjas on peatüki 4.4.1. pealkirjaks Arhitektuurilised ja
kujunduslikud tingimused. Rahandusministeerium leiab, et kõnealuses peatükis on Võru
Linnavalitsus planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringus lahendanud ehitise
arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Peatüki pealkiri ja sisu on omavahel
kooskõlas.
13. Andres Uibokand on välja toonud, et seletuskirja järgi ei ole planeeritavale krundile
piirded lubatud, kuid ometi asub krundi lõunaosas piiretega piiratud ala – kas need piirded
on planeeringuga ette nähtud maha võtta?
Võru Linnavalitsus selgitas, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu
lahendust on täpsustatud.
Rahandusministeerium märgib, et 16.02.2022 kirjaga nr 15-1297-VLV/63 esitatud
detailplaneeringu lahendusest nähtub, et seletuskirja on täpsustatud. Peatükis 4.4.1.
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on kirjas, et täiendavad piirdeaiad ei ole
lubatud. Lubatud säilitada olemasolev piire Jüri 83 ja Jüri tn 85 vahel. Olemasolev piire
on ette nähtud majandushoovis ohutuse tagamiseks, mis aitab vältida kõrvaliste isikute
sattumist alale. Rahandusministeeriumi hinnangul on Võru Linnavalitsus arvamusega
arvestanud.
III Kokkuvõte
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamine avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud
korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on detailplaneeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeerimismenetluse etappidest teavitamise ja
avalikkuse kaasamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Heakskiitmiseks esitatud
materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku
8
väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud.
Seega arvamusi esitanud isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud oma
seisukohti detailplaneeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuste
esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku arvamuste arvesse
võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidumenetlust lõpule viia ning
otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud
pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest
nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohase riigiasutusega ja võrguvaldajatega
ning detailplaneeringu koostamisse on kaasatud puudutatud isikuid.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega
otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Jüri tn 83 ja lähiala detailplaneeringu lahendus
tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud
isiku huvide) arvestamise. Arvamusi esitanud isiku seisukohad on planeeringu
dokumentatsiooni lisatud ning igal planeeringuga tutvujal on olnud võimalik saada ülevaade
vaidluse sisust. HMS § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Rahandusministeerium saab
kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud tingimuste ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse, sobivuse või vajaduse üle.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS-i paragrahvi 56 vastaselt haldusakti
motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti
tühistamise aluseks.1 Hoolikalt tuleb põhjendada sellist planeerimisotsust, millele on
koostamise käigus esitatud vastuväiteid2. Palun Võru Linnavalitsusel Jüri tn 83 ja lähiala
detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud
motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes PlanS paragrahvist 138 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 1.1-4/153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Jüri tn 83 ja lähiala
detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise
üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
9
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud detailplaneeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaat: Andres Uibokand
Kaire Jaanus 715 5887
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
10