dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Täpsustavad seisukohad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 9. märts 2022
Viit
1.1-10.1/2362-1
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Olivia Taluste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Täpsustavad seisukohad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.asice261 KB

Sisu (failidest)

fsoodsaf Teie: 2.03.2022 Pr Olivia Taluste Rahandusministeerium Meie: 9.03.2022 nr 8- 3/21/5007-5 Täpsustavad seisukohad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud Olivia Taluste Täname Teid, et küsisite Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendavaid tähelepanekuid eelnõu osas. Me nõustume, et vajalik on ka virtuaalkoosolek. 1. Eelnõu § 1 punkt 7 - HTM tegi 20.10.2021 ja 10.01.2022 ning teeb praegu ettepaneku asendada KOKS § 3 lõike 7 tekst „avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel“ tekstiga „kvaliteetsete avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel“. Täpsustasite seletuskirja, kuid sätet ei muutnud. Seletuskirja lk 20 selgitatakse, et avalike teenuste tagamine elanikele soodsaimatel tingimustel hõlmab endas ka teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse, ligipääsetavuse tagamise nõuet. Me oleme sätte mõttega nõus, kuid sätte sõnastus sellist tõlgendamist ei toeta. Ligipääsetavus ja kättesaadavus paigutuvad kvaliteedi alla, mistõttu võiks need olla lahti kirjutatud seletuskirjas. Kvaliteedi tunnuseid on palju: süsteemsus, laiapõhjalisus, lahenduste mitmekesisus, teenusega hõlmatuse maht, vastavus ootustele ja vajadustele, kindlustatus taristuga, kättesaadavus, igipääsetavus, kasutusmugavus, efektiivsus, ajakohasus, kvaliteediohje olemasolu. Teenuste erinevad liigid eeldavad ka liigispetsiifilisi kvaliteeditunnuseid. Sätte sõnastusest ei tulene otseselt, kelle jaoks soodsaimatel tingimustel teenust tagada tuleb. Elanikule soodne lahendus on taskukohane, kvaliteetne ja kättesaadav. KOVile on lisaks oluline kuluefektiivsus. Korraldamine soodsaimatel tingimustel ja osutamine soodsaimatel tingimustel on erinevad kontekstid: korraldamine lähtub korraldajast, teenuse osutaja problemaatikas; osutamine võiks olla seotud teenuse tarbija jaoks oluliste tingimustega. Eeltoodu tõttu ei pruugi seaduse lugeja sätet üheselt mõista ja õigesti rakendada, nagu seadusandja seda mõelnud on. Palume jätkuvalt meie sõnastusettepanekuga arvestamist ja seletuskirja täiendamist. 2. Eelnõu § 1 punkt 11 - taastasite kooskõlastusringil HTMi esitatud märkuste põhjal eelnõus KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete loetelu, seda pisut täiendades. Samas tegite kooskõlastustabelis ettepaneku kaaluda veelkord üldisemat sõnastust, milles konkreetsete haridustasemete väljatoomise asemel sõnastatakse, et omavalitsuse ülesanne on korraldada haridust ja noorsootööd seaduses määratud alustel ja ulatuses. Kuna haridus ei hõlma noorsootööd, tuleb see valdkond tõesti eraldi nimetada. Selline sõnastus katab ära huvihariduse ja -tegevuse. Huvitegevus on abstraktne termin, mis peaks olema hariduse korraldamise üks osa Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 või noorsootöö üks vorm olenemata, kas seda viiakse läbi haridusasutuses või väljaspool seda. Iseenesest on tegemist õppekavavälise tegevusega. Seega sõnastusettepanekus nimetatud haridus ja noorsootöö katab ära kõik praeguses sõnastuses sätestatud hariduse dimensioonid. Teeme ettepaneku kirjutada valdkonnad lahti seletuskirjas. KOKS § 6 lõige 1 tuleb aga kindlasti vaadelda koostoimes §-ga 65. Nõustume § 6 lõige 1 üldisema sõnastusega tingimusel, et koos KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse üldisemaks muutmisega muudetakse ka § 65 sõnastust. 3. Eelnõu § 1 punkt 212 - KOKS § 65 täiendamisel sõnastatakse lõike 5 punkt 1 järgmiselt: „üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi, et riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus.“ Rõhutame, et KOVi ülesandeid ja olemust ei saa kokku leppida KOKS § 5 lõikes 1 sätestatud läbirääkimistel, sest KOVi ülesanded tulenevad KOKSist ja valdkondlikest seadustest. Läbirääkimistel saab täpsustada ülesannete ulatust ja mahtu ning kokku leppida ressursid, mis on seotud ülesannete täitmisega. Selle käigus saab läbirääkimistel välja tuua valdkonnaseadusest tulenevad KOVi tuumikülesanded. Just nende väljatoomisega peaks alustama eelarve läbirääkimisi, et oleks selge, mis on need ülesanded, mille ulatuse osas hakatakse läbi rääkima. Riigieelarve läbirääkimiste käigus ei saa kokku leppida mitte selles, millised on omavalitsuslikud või riiklikud ülesanded, vaid kokku lepitakse vastavatest valdkonnaseadustest tulenevate KOVide ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid. Vastasel juhul tuleks riigieelarve seadust muuta. 4. Seletuskirja lk 24 asuv Tabel 1 on koostatud KOVi ülesannetest. Juhtisime ka eelnõu varasemal kooskõlastamisel tähelepanu tabeli puudustele ja kuigi mõnevõrra on meie märkustega arvestatud, ei saa me jätkuvalt sellisel kujul esitatud tabeliga nõus olla, sest selles sisalduv on eksitav. Me ei saa nõustuda tabeli selle osaga, mis puudutab hariduse ja noorootöö valdkonda. Tabelist puudub huviharidus, on vaid huvitegevus. Samuti nähtub, et kutseharidus on vabatahtlik KOVi ülesanne, kuid nii see ei ole, selle valdkonna vastutus lasub riigil. Me näeme parema lahendusena, et kutsehariduse korraldamist juhib riik, aga riik saab teha pakkumisi KOVile ülesande jagamiseks. Teeme veelkord ettepaneku Tabel 1 sõnastus koos üle vaadata ja korrektuurid teha. Teeme ka ettepaneku jagada KOVi ülesanded kahe kategooria asemel kolmes kategoorias: 1) KOV kohustuslikud ülesanded (nt alus-, põhiharidus ja noorsootöö) 2) riigi ülesanded, mida riik saab delegeerida vastastikusel kokkuleppel KOVile (nt kutseharidus) 3) KOVi vabatahtlikud ülesanded (nt pääste). 5. Mõisted „regioon“ ja „piirkond“. Paraku ei ole nimetatute osas jätkuvalt mõisteselgust. Kui seadusandja mõte on anda mõiste sisustamisele paindlikkust, siis seaduse sõnastus peab andma siiski piirid selle mõiste edasiseks sisustamiseks ja defineerimiseks. Võimalus oleks ka selgitada seletuskirjas, et regionaalsete nõukogude ja piloteerimise raames töötatakse välja tunnused piirkonna ja regiooni mõistete sisustamiseks. Näiteks võiks üks piirkonna tunnus olla see, et ta on laiem kui maakond, teine tunnus võiks olla seotud toimepiirkondadega (nt tõmbekeskus), kolmas tunnus oleks funktsionaalne teenusepiirkond (nt jäätmemajanduses võib olla üks piirkond, kui veevarustuses on teine piirkond). Ehk regioon ja piirkond peaksid olema teatud tunnuste kaudu selgelt määratletud nii, et neid järgides saaksid KOVid defineerida vastavalt piirkonna ja regiooni. See eeldab, et mõiste määratlemine on kontseptuaalselt läbi töötatud, analüüsitud ja tehtud valikud, mida on piirkonnana või regioonina võimalik mõtestada. 6. KOVi enesekorraldusõigus. 10.01.2022 eelnõu kooskõlastamisel palusime lisada seletuskirja viite, millistele andmetele enesekorraldusvõimekuse suurenemise väites tuginetakse. Täname viite eest Riigikontrolli 11.08.2021 kontrolliaruandele „Omavalitsuse teenuste korraldus endistes keskustes ja nende lähiümbruses pärast haldusreformi“. Viidatud aruande valimis osales vaid 10 KOVi ja aruandes toodud hariduse teemade tulemite põhjal ei saa paraku järeldada, et KOVide võimekus haridusvaldkonnas on kasvanud kõikides KOVides 2 (3) sel määral, et enesekorralduseõiguse rakendamisega eelnõus kavandatud mahus oleks tagatud avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. 7. KOVi ettevõtluskeskkonna edendamise ülesanne. Selgitate kooskõlastustabelis, et selle ülesande eesmärk on ettevõtluse edendamist senisest rohkem KOV tasandil tähtsustada, suurendada KOVide teadlikkust ja kompetentsi. Olete märkinud kooskõlastustabelis vastuseks HTMile, et KOVide finants- ja maksuautonoomiat on plaanis arutada valitsuskabinetis 2022. a kevadel. Tunneme muret, et sobivate stiimulite, sh finantsiliste stiimulite puudumisel ei ole kavandutud muudatustel KOVide käitumisele ettevõtluskeskkonna arendamisel soovitud mõju. Kuigi eelnõuga suurendatakse KOVi pädevusi ettevõtluskeskkonna kujundamisel, siis õigusloomelisi algatusi selleks ei tehta ja KOKS keskendub õiguslikule raamistikule KOV arendamiseks vaid tänases olukorras. Näeme, et nendes valdkondades, kus KOVile antakse suurem pädevus ja võimekus, tuleb luua ka stiimuleid, mis ajendaks KOVi suurenenud pädevust kasutama. Ettevõtluskeskkonna kujundamisel tuleks tähelepanu pöörata ka KOVide koostööle, kuid paraku nii, nagu me ka käesoleva kirja punktis 5 viitame, on piirakonna ja regiooni mõiste hägused ja eelnõus on maakonna ja regionaalse tasandi juhtimise tulevikuperspektiivid ebaselged. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Piret Sapp 735 0318 [email protected] Kristel Möller 735 0102 [email protected] 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel