fsoodsaf
Teie: 2.03.2022
Pr Olivia Taluste
Rahandusministeerium Meie: 9.03.2022 nr 8-
3/21/5007-5
Täpsustavad seisukohad kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud Olivia Taluste
Täname Teid, et küsisite Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendavaid tähelepanekuid eelnõu
osas. Me nõustume, et vajalik on ka virtuaalkoosolek.
1. Eelnõu § 1 punkt 7 - HTM tegi 20.10.2021 ja 10.01.2022 ning teeb praegu ettepaneku
asendada KOKS § 3 lõike 7 tekst „avalike teenuste korraldamine soodsaimatel
tingimustel“ tekstiga „kvaliteetsete avalike teenuste korraldamine soodsaimatel tingimustel“.
Täpsustasite seletuskirja, kuid sätet ei muutnud. Seletuskirja lk 20 selgitatakse, et avalike
teenuste tagamine elanikele soodsaimatel tingimustel hõlmab endas ka teenuse kvaliteedi ja
kättesaadavuse, ligipääsetavuse tagamise nõuet. Me oleme sätte mõttega nõus, kuid sätte
sõnastus sellist tõlgendamist ei toeta. Ligipääsetavus ja kättesaadavus paigutuvad kvaliteedi
alla, mistõttu võiks need olla lahti kirjutatud seletuskirjas. Kvaliteedi tunnuseid on palju:
süsteemsus, laiapõhjalisus, lahenduste mitmekesisus, teenusega hõlmatuse maht, vastavus
ootustele ja vajadustele, kindlustatus taristuga, kättesaadavus, igipääsetavus, kasutusmugavus,
efektiivsus, ajakohasus, kvaliteediohje olemasolu. Teenuste erinevad liigid eeldavad ka
liigispetsiifilisi kvaliteeditunnuseid. Sätte sõnastusest ei tulene otseselt, kelle jaoks
soodsaimatel tingimustel teenust tagada tuleb. Elanikule soodne lahendus on taskukohane,
kvaliteetne ja kättesaadav. KOVile on lisaks oluline kuluefektiivsus. Korraldamine
soodsaimatel tingimustel ja osutamine soodsaimatel tingimustel on erinevad kontekstid:
korraldamine lähtub korraldajast, teenuse osutaja problemaatikas; osutamine võiks olla seotud
teenuse tarbija jaoks oluliste tingimustega. Eeltoodu tõttu ei pruugi seaduse lugeja sätet üheselt
mõista ja õigesti rakendada, nagu seadusandja seda mõelnud on. Palume jätkuvalt meie
sõnastusettepanekuga arvestamist ja seletuskirja täiendamist.
2. Eelnõu § 1 punkt 11 - taastasite kooskõlastusringil HTMi esitatud märkuste põhjal eelnõus
KOKS § 6 lõike 1 KOV ülesannete loetelu, seda pisut täiendades. Samas tegite
kooskõlastustabelis ettepaneku kaaluda veelkord üldisemat sõnastust, milles konkreetsete
haridustasemete väljatoomise asemel sõnastatakse, et omavalitsuse ülesanne on korraldada
haridust ja noorsootööd seaduses määratud alustel ja ulatuses. Kuna haridus ei hõlma
noorsootööd, tuleb see valdkond tõesti eraldi nimetada. Selline sõnastus katab ära huvihariduse
ja -tegevuse. Huvitegevus on abstraktne termin, mis peaks olema hariduse korraldamise üks osa
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
või noorsootöö üks vorm olenemata, kas seda viiakse läbi haridusasutuses või väljaspool seda.
Iseenesest on tegemist õppekavavälise tegevusega. Seega sõnastusettepanekus nimetatud
haridus ja noorsootöö katab ära kõik praeguses sõnastuses sätestatud hariduse dimensioonid.
Teeme ettepaneku kirjutada valdkonnad lahti seletuskirjas. KOKS § 6 lõige 1 tuleb aga
kindlasti vaadelda koostoimes §-ga 65. Nõustume § 6 lõige 1 üldisema sõnastusega tingimusel,
et koos KOKS § 6 lõike 1 sõnastuse üldisemaks muutmisega muudetakse ka § 65 sõnastust.
3. Eelnõu § 1 punkt 212 - KOKS § 65 täiendamisel sõnastatakse lõike 5 punkt 1 järgmiselt:
„üleriigilise omavalitsusüksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi, et
riigieelarve seaduses sätestatud korras kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesanded ning
nende omavalitsuslik või riiklik olemus.“ Rõhutame, et KOVi ülesandeid ja olemust ei saa
kokku leppida KOKS § 5 lõikes 1 sätestatud läbirääkimistel, sest KOVi ülesanded tulenevad
KOKSist ja valdkondlikest seadustest. Läbirääkimistel saab täpsustada ülesannete ulatust ja
mahtu ning kokku leppida ressursid, mis on seotud ülesannete täitmisega. Selle käigus saab
läbirääkimistel välja tuua valdkonnaseadusest tulenevad KOVi tuumikülesanded. Just nende
väljatoomisega peaks alustama eelarve läbirääkimisi, et oleks selge, mis on need ülesanded,
mille ulatuse osas hakatakse läbi rääkima. Riigieelarve läbirääkimiste käigus ei saa kokku
leppida mitte selles, millised on omavalitsuslikud või riiklikud ülesanded, vaid kokku lepitakse
vastavatest valdkonnaseadustest tulenevate KOVide ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.
Vastasel juhul tuleks riigieelarve seadust muuta.
4. Seletuskirja lk 24 asuv Tabel 1 on koostatud KOVi ülesannetest. Juhtisime ka eelnõu
varasemal kooskõlastamisel tähelepanu tabeli puudustele ja kuigi mõnevõrra on meie
märkustega arvestatud, ei saa me jätkuvalt sellisel kujul esitatud tabeliga nõus olla, sest selles
sisalduv on eksitav. Me ei saa nõustuda tabeli selle osaga, mis puudutab hariduse ja noorootöö
valdkonda. Tabelist puudub huviharidus, on vaid huvitegevus. Samuti nähtub, et kutseharidus
on vabatahtlik KOVi ülesanne, kuid nii see ei ole, selle valdkonna vastutus lasub riigil. Me
näeme parema lahendusena, et kutsehariduse korraldamist juhib riik, aga riik saab teha
pakkumisi KOVile ülesande jagamiseks. Teeme veelkord ettepaneku Tabel 1 sõnastus koos üle
vaadata ja korrektuurid teha. Teeme ka ettepaneku jagada KOVi ülesanded kahe kategooria
asemel kolmes kategoorias: 1) KOV kohustuslikud ülesanded (nt alus-, põhiharidus ja
noorsootöö) 2) riigi ülesanded, mida riik saab delegeerida vastastikusel kokkuleppel KOVile
(nt kutseharidus) 3) KOVi vabatahtlikud ülesanded (nt pääste).
5. Mõisted „regioon“ ja „piirkond“. Paraku ei ole nimetatute osas jätkuvalt mõisteselgust.
Kui seadusandja mõte on anda mõiste sisustamisele paindlikkust, siis seaduse sõnastus peab
andma siiski piirid selle mõiste edasiseks sisustamiseks ja defineerimiseks. Võimalus oleks ka
selgitada seletuskirjas, et regionaalsete nõukogude ja piloteerimise raames töötatakse välja
tunnused piirkonna ja regiooni mõistete sisustamiseks. Näiteks võiks üks piirkonna tunnus olla
see, et ta on laiem kui maakond, teine tunnus võiks olla seotud toimepiirkondadega (nt
tõmbekeskus), kolmas tunnus oleks funktsionaalne teenusepiirkond (nt jäätmemajanduses võib
olla üks piirkond, kui veevarustuses on teine piirkond). Ehk regioon ja piirkond peaksid olema
teatud tunnuste kaudu selgelt määratletud nii, et neid järgides saaksid KOVid defineerida
vastavalt piirkonna ja regiooni. See eeldab, et mõiste määratlemine on kontseptuaalselt läbi
töötatud, analüüsitud ja tehtud valikud, mida on piirkonnana või regioonina võimalik
mõtestada.
6. KOVi enesekorraldusõigus. 10.01.2022 eelnõu kooskõlastamisel palusime lisada
seletuskirja viite, millistele andmetele enesekorraldusvõimekuse suurenemise väites
tuginetakse. Täname viite eest Riigikontrolli 11.08.2021 kontrolliaruandele „Omavalitsuse
teenuste korraldus endistes keskustes ja nende lähiümbruses pärast haldusreformi“. Viidatud
aruande valimis osales vaid 10 KOVi ja aruandes toodud hariduse teemade tulemite põhjal ei
saa paraku järeldada, et KOVide võimekus haridusvaldkonnas on kasvanud kõikides KOVides
2 (3)
sel määral, et enesekorralduseõiguse rakendamisega eelnõus kavandatud mahus oleks tagatud
avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
7. KOVi ettevõtluskeskkonna edendamise ülesanne. Selgitate kooskõlastustabelis, et selle
ülesande eesmärk on ettevõtluse edendamist senisest rohkem KOV tasandil tähtsustada,
suurendada KOVide teadlikkust ja kompetentsi. Olete märkinud kooskõlastustabelis vastuseks
HTMile, et KOVide finants- ja maksuautonoomiat on plaanis arutada valitsuskabinetis 2022. a
kevadel. Tunneme muret, et sobivate stiimulite, sh finantsiliste stiimulite puudumisel ei ole
kavandutud muudatustel KOVide käitumisele ettevõtluskeskkonna arendamisel soovitud mõju.
Kuigi eelnõuga suurendatakse KOVi pädevusi ettevõtluskeskkonna kujundamisel, siis
õigusloomelisi algatusi selleks ei tehta ja KOKS keskendub õiguslikule raamistikule KOV
arendamiseks vaid tänases olukorras. Näeme, et nendes valdkondades, kus KOVile antakse
suurem pädevus ja võimekus, tuleb luua ka stiimuleid, mis ajendaks KOVi suurenenud pädevust
kasutama. Ettevõtluskeskkonna kujundamisel tuleks tähelepanu pöörata ka KOVide koostööle,
kuid paraku nii, nagu me ka käesoleva kirja punktis 5 viitame, on piirakonna ja regiooni mõiste
hägused ja eelnõus on maakonna ja regionaalse tasandi juhtimise tulevikuperspektiivid
ebaselged.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Piret Sapp
735 0318
[email protected]
Kristel Möller
735 0102
[email protected]
3 (3)