eie 09.02.2022 *
Advokaadibüroo Fort OÜ Meie 09.03.2022 nr 12.2-1/1600-2
[email protected] *
Vastus pöördumisele
Austatud vandeadvokaat Lind
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole mööbli- ja sisustushangetes levinud
praktikaga tehniliste kirjelduste koostamisel, mis Teie hinnangul pole kooskõlas riigihanke
korraldamise üldpõhimõtete ega eesmärkidega. Täpsemalt olete seisukohal, et tehnilises
kirjelduses on tingimused sätestatud viisil, mis ei võimalda olemasolevat konkurentsi parimal
moel ära kasutada ega hankelepinguga optimaalset tulemust saavutada ning annavad eeliseid
konkreetsetele isikutele.
Kirjutate oma pöördumises, et hankija on riigihanke alusdokumentidesse märkinud, et
sisearhitektuurse projekti alusel peab olema hiljem võimalik korraldada sisustuse riigihange.
Tallinna Muusika- ja Balletikooli projekteerimise riigihanke (viitenumber 197490) tehnilise
kirjelduse näite varal selgitate, et hankija suuniste kohaselt pidi sisustuse projekt võimaldama
teostada sisustuse riigihanget, lähtuma riigihangete seadusest ning sisearhitektuurses projektis
oli lubatud konkreetsetele toodetele viidata ainult näidistena. Hiljem korraldas hankija
sisearhitektuurse projekti põhjal Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone sisustuse riigihanke,
mille tehnilises kirjelduses oli konkreetsetele toodetele viidatud kui näidistele ja
hankedokumentide kohaselt oli lubatud pakkuda ka samaväärseid tooteid, mille mõõtude
(laius, kõrgus, sügavus) osas oli lubatud tolerants +/- 5%. Teie hinnangul on ülaltoodud näite
puhul ning teistes sarnastes olukordades, tegemist põhjendamatult piiravate tehniliste
kirjelduste koostamisega, mis võimaldab pakkuda samavääresid tooteid vaid formaalselt, kuid
toodetele kehtestatud detailsed nõuded ei võimalda sisuliselt samaväärseid tooteid
tegelikkuses pakkuda.
Tänapäeval on mõistetav, et kui projekteeritakse hoone, siis hõlmab see nii hoone välimust
kui ka sisemust ning et hoone sisearhitektuurne osa peaks olema välise osaga visuaalselt sobiv
ning sisustatud kvaliteetsete toodetega, mis on lisaks keskkonnanõuetele kooskõlas ka
autoriõiguse põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt on täiesti arusaadav, et kui hankija korraldab
sisearhitektuurse projekti saamiseks riigihanke (või tellib sisearhitektuurse projekti riigihanke
raames), siis soovib ta selle riigihanke tulemusena saada ka sellist projekti, millest lähtuvalt
hiljem korraldada riigihange mööbli ostmiseks ja saavutada sisearhitektuurses projektis
kujutatud visuaalselt võimalikult sarnast kasutajasõbralikku ja praktilist tulemust.
Hankijal tuleb tehniline kirjeldus koostada lähtudes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-
dest 87-89. RHS § 87 lg 1 p-i 2 kohaselt on tehniline kirjeldus hankelepingu eseme
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja
täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate
asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS §-d 87-89 ei näe
hankijale ette kohustust koostada tehniline kirjeldus väiksemat täpsusastet kasutades.
Euroopa Kohus on leidnud (EKo C-413/17), et direktiivi 2014/24/EL artikleid 18 ja 42 tuleb
tõlgendada nii, et need ei pane /../ tehnilise kirjelduse koostamisel hankijale kohustust
eelistada ühtegi eelnimetatud direktiivi artikli 42 lõikes 3 sätestatud tehnilise kirjelduse
koostamise meetoditest, /../, vaid nõuavad, et tehniline kirjeldus tervikuna järgiks võrdse
kohtlemise ja mittediskrimineerimise ning läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab olema soovitavate eesmärkide saavutamiseks
vajalik ja see ei või piirata kunstlikult konkurentsi, viies mõne pakkuja kaudse eelistamiseni.
Sarnasele seisukohale on tehnilise kirjelduse koostamise põhimõtete üle arutledes jõudnud ka
siseriiklikud kohtud. Tallinna Halduskohus on märkinud, et hankija kohustuseks on aga enda
eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine, arvestades seejuures, et
hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, konkreetsed, kontrollitavad
ja sealjuures ka võrreldavad. (TlnHKo 23.9.2019, 3-19-1523; p 37) Hankelepingu eseme
kirjeldamise tingimus peab olema proportsionaalne, põhjendatud ja lähtuma asjakohastest
argumentidest. Sealjuures on hankijal selle kehtestamisel lai kaalutlusruum. Kohus on
leidnud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist mingil
talle sobival viisil olukorras, kus hankijale hankija arvates sobivam, selgem ja ilmselt
otstarbekam tehnilise kirjelduse tingimus on proportsionaalne RHS § 88 lg 7 tähenduses.
Oluline on, et tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse
hankija enda (mitte pakkuja) arvates. (TlnRnKo 28.04.2020, 3-20-157, p-d 13–14) Isegi kui
see tagaks, et hankel saab osaleda mõni täiendav pakkuja, siis ei kohusta RHS hankijat
arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel
viisil ise täiendavat konkurentsi looma. (TlnHKo 12.03.2020, 3-20-157, p-d 9–10, 13, 15)
Eeltoodust tulenevalt on hankijal mööbli soetamiseks korraldatava riigihanke tehnilise
kirjelduse koostamisel lubatud lähtuda koostatud sisekujundusprojektist, eeldusel et täidetud
on RHS-is sätestatud nõuded.
Seoses väidetega, et sisekujundajad koostavad sisekujundusprojekte lähtudes konkreetsetest
toodetest, märgime et sisearhitektuurse projekti koostamise mõtteks ongi praktilise
kasutusmugavusega tulemuse saavutamine, mis on visuaalselt ülejäänud hoonega
kokkusobiv. Arusaadavalt on ka kasutatavatele mööbliesemetele vajalik seada mingid nõuded
mõõtmete või ka muude omaduste osas, kuna vastasel juhul ei ole näiteks laud ja tool, mis
peaks selle laua alla mahtuma, enam mõõtmetelt sobivad või kasutajale mugavad ning
sisearhitektuurne projekt kaotab oma mõtte.
Minnes edasi seisukoha juurde, et teatud kaubamärke esindavad Eestis ainult mõned
maaletoojad ning et detailse tehnilise kirjelduse tõttu pole ettevõtjatel, kes konkreetset
autoriõigusega kaitstud disaintooli maale ei too, võimalik riigihankes osaleda, märgime et
nagu Te ka ise selgitasite, siis on pakkujatel võimalik pakkuda samaväärset tooli või tellida
tool Eesti (või välismaa) edasimüüjatelt. Vaid asjaolu, et edasimüüja võib pakkumuse
esitamisest huvitatud isikule antud tooli kallimalt pakkuda, ei tähenda, et antud ettevõtja
võimalus riigihankes osaleda oleks välistatud. Samuti pole sisearhitektuurne projekt enamasti
koostatud nii, et selles on esindatud ainult ühe ettevõtja tooted. Seega tuleks pakkumuse
esitamisest huvitatud ettevõtjal nagunii soetada vajalikud tooted erinevatelt (edasi)müüjatelt
2
ning eeldusel, et pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja on samuti mõne kaubamärgi
maaletooja ning edasimüüja, on ka temal võimalik konkurentidele mõnda kaubaartiklit
kallimalt pakkuda. Riigihanke eesmärk on võimaldada konkurentsi nende ettevõtete vahel,
kes tehnilisele kirjeldusele vastavat kaupa pakuvad, mitte seda konkurentsi kunstlikult luua,
võimaldades pakkuda ka tehnilises kirjelduses märgitule mittevastavat kaupa.
Väidate, et osade mööbliesemete edasimüüjatega konsulteeritakse sisekujundusprojekti
koostamisel ning see annab neile võimaluse ette „reserveerida“ enda või oma võimaliku
koostööpartneri jaoks esemete valmistamine (st tootmisvõimsus) konkreetse sisustuse
projektis nimetatud mööbli tootja juures. Sellega seoses märgime, et hankijal tuleb riigihankes
tagada mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine. Juhul kui hankija on
koostanud riigihanke alusdokumendid diskrimineerival viisil (seades nt väga lühikese
tarneaja), siis on riigihankes osalemisest huvitatud isikutel võimalik pöörduda vastava
ettepanekuga hankija poole või riigihanke alusdokumendid vaidlustada ning nõuda pikemat
tarneaega.
Täiendavalt juhime vaidlustamise vaates tähelepanu ka asjaolule, et lisaks riigihanke
alusdokumentide vaidlustamisele on riigihankes osalenud pakkujal võimalik vaidlustada
hankija otsuseid. Näiteks kui pakkuja pakub samaväärset toodet nii nagu selleks pakub
võimaluse tehnilises kirjelduses sätestatu, kuid hankija lükkab pakkumuse tagasi, siis on
võimalik vaidlustada vastavat hankija otsust.
Täname Teid siiski probleemile osutamise eest. Riigihangete eesmärk on võimaldada
konkurentsi nende ettevõtete vahel, kes tehnilisele kirjeldusele vastavat kaupa suudavad
pakkuda, mitte seda konkurentsi kunstlikult luua, võimaldades pakkuda ka tehnilises
kirjelduses märgitule mittevastavat kaupa. Kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja
hinnangul on tehniline kirjeldus põhjendamatult koostatud ebaproportsionaalselt piiraval
viisil, mis piirab tema võimalust riigihankes osaleda, siis tuleb ettevõtjal vaidlustada
riigihanke alusdokumendid. Kui pakkuja pakkumus on mittevastavana tagasilükatud, kuigi
tegemist oli tehnilises kirjelduses märgitud tingimustele vastava pakkumusega, siis tuleb
pakkujal vaidlustada hankija otsus.
Rahandusministeeriumil ei ole lähiajal kavas alustada valimipõhiseid järelevalvemenetlusi
just mööblihangete üle, kuid juhul kui valimipõhises järelevalvemenetluses kuulub
kontrollimisele ka mõni mööbli soetamiseks korraldatud riigihange, pöörame senisest veelgi
suuremat tähelepanu riigihanke tehnilise kirjelduse õiguspärasuse kontrollimisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
3
Triin Paljak 611 3267
[email protected]
4
5