Teie 15.02.2022
OÜ Kohila Maja Meie 14.03.2022 nr 9.2-4.3/07-
[email protected] 13/01/1711-2
Kohila valla Keila jõe
reoveekogumisala direktiividele
vastavusse viimine
Austatud Vahur Tarkmees
Täname Teid 15.02.2022 saadetud pöördumise eest!
Mõistame, et Kohila vallale on rahaliselt keeruline finantseerida kogu vajaminevat 3,5
miljonit eurot, kuna see tooks kaasa teiste, üksnes kohaliku omavalitsuse vastutusel olevate
mitte vähem prioriteetsete ülesannete puuduliku lahendamise. Samuti on Ühtekuuluvusfondi
projekt „Kohila valla veemajandusprojekt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi
rajamiseks“ nr 2014-2020.7.01.17-0035 saavutanud maksimaalse võimaliku toetuse mahu
ning küsimuse lahendamiseks ei ole võimalik kasutada välisvahendeid. Vabariigi Valitsuse
reservile on täna seoses tervise- ja julgeolekukriisiga seatud kõrgendatud ootused ning selle
kasutamine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks ei oleks kindlasti esimene
valik.
Kuna teema kuulub Keskkonnaministeeriumi pädevusse, palusime ka nende seisukohta selles
küsimuses. See on järgmine:
„Asulareovee puhastamise direktiivi nõuded on üle võetud veeseadusega. Veeseadusest
tulenevalt on reovee kokku kogumise ja puhastamise korraldamine KOV ülesanne. Seega
põhikohustus on KOV-l. Samas peavad olema KOV-le tagatud seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks ka vahendid. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine peaks
toimuma vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele (ÜVVKS) veehinna kui ka
liitumistasude arvelt. Riik on vee-ettevõtjaid toetanud, et ÜVVKS vastavuse saavutamise
protsessi kiirendada. Nüüdseks on toetusvõimalused ammendunud.
Nii veeseadus kui asulareovee puhastamise direktiiv annavad võimaluse, lisaks
ühiskanalisatsioonile kasutada üle 2000 inimekvivalenti (ie) reoveekogumisalal (RKA)
reovee kokku kogumiseks muid võimalusi, kui see on majanduslikult põhjendatud või sellega
saavutatakse samaväärne keskkonnakaitse tase kui ühiskanalisatsiooniga. Seega on esmalt
vaja välja selgitada, kas antud piirkonnas reovee kokku kogumiseks on kõige mõistlikum
alternatiiv ühiskanalisatsioon. Analüüsida tuleb nii majanduslikku otstarbekust kui ka
lahenduse rakendatavust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kui analüüsid näitavad, ühiskanalisatsioon on ainuke mõeldav alternatiiv antud piirkonna
reovee kokku kogumiseks, siis esmalt tuleb analüüsida võimalust teha arendustegevus
veehinna või liitumistasude kaudu. Kui viimased lähevad nii kõrgeks, et teenuse
kättesaadavus oluliselt halveneb, siis tuleb hinnata KOV enda võimekust projekti
finantseerida. See summa, mis jääb puudu vee-ettevõtjal ja KOV-l, tuleks juurde anda riigil.
Kohila Maja OÜ on oma kirjas viidanud Riigikohtu 07.05.2020 otsusele nr 3-17-2637, mille
kohaselt peab suurema kui 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal olema reovee
kokku kogumiseks rajatud ühiskanalisatsioon. Kohila Maja OÜ tõlgendab Riigikohtu
hinnangut selliselt, et rahapuudusel kärbitud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK)
piirkonna vähendamine ja direktiivi nõuetele vastavuse tagamine lekkekindlate mahutite
kasutamise läbi ei ole õiguspärane lahendus. Juhime siinkohal tähelepanu, et Riigikohtu
otsuse tegemise ajal kehtinud veeseaduse redaktsioonis oli lubatud üle 2000 ie
reoveekogumisalal kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui reoveekogumisalal
ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi. Sellest tulenevalt
leidis Riigikohus, et selles kohtuasjas pole esitatud piisavalt andmeid piirkonna praeguse
reoveelahenduse kohta, sh selle kohta, kui suur hulk majapidamisi juba kasutab nõuetele
vastavaid mahuteid ning millises mahus tuleks majapidamistel alles hakata tegema
investeeringuid seadusele ja direktiivile vastavate mahutite kasutuselevõtuks ja millised kulud
kaasneks mahutite perioodilise tühjendamisega, samuti mahutite üle tehtava järelevalvega. (p
26)
Lisaks leidis kohus, et kohalik omavalitsus võib ühiskanalisatsiooni kavandamisel arvestada
enda rahalist võimekust, kuid mitte esmase ja määravana, vaid üksnes seda kriteeriumi
keskkonnaaspektiga kõrvutades. (p 18) Lisaks EL fondide toetustele on kulutused vähemalt
osaliselt võimalik arvestada liitumis- või kasutustasude hulka (ÜVVKS § 6 lg 6 p 1 ja § 14 lg
2 p 6), järgides veeteenuse hinnale kehtestatud nõudeid (p 21).
Seega kohus leidis, et kogumismahutite erandi rakendamiseks peab ühiskanalisatsiooni
rajamine olema põhjendamatu kulude ja keskkonnale tekkiva kasu võrdluses. Arvestada võib
muuhulgas piirkonna hõredat asustust ja kinnistute hooajalist kasutust, samuti piirkonda
kanalisatsiooni rajamise tehnilist eripära. (p 23) Vaidlusalune piirkond oli algselt
suvilapiirkond. Sellises asumis võib ühiskanalisatsiooni ehitamise vähene kasutegur ja
tehniline keerukus olla tingitud asjaolust, et omanikud kasutavad kinnistuid vaid hooajati.
Kulude põhjendamatust ei saa aga ka sellises piirkonnas eeldada, vaid seda peab ligikaudseltki
kinnitama majanduslik analüüs. (p 25). Vastavat analüüsi pole Kohila Maja tänaseni teinud.
Seega puudub meil tänaseni arusaam, missugune tehniline lahendus on piirkonda kõige
mõistlikum. Sellest tulenevalt leiame, et täiendavate rahaliste vahendite eraldamine riigi poolt
Kohilale on põhjendatud juhul, kui tehniliste lahenduste alternatiivid on võrreldavalt hinnatud
ning on leitud, et piirkonna lahendamiseks on kõige sobivam alternatiiv ühiskanalisatsiooni
rajamine.
Lisaks juhime veel tähelepanu, et peale eelnimetatud Riigikohtu otsust on muutunud ka
veeseaduse (VeeS) sõnastus. VeeS § 104 lg 5 kohaselt kui reoveekogumisalal
ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole
keskkonnale tulu, võib reoveekogumisalal koormusega 2000 ie või rohkem kasutada reovee
kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid. Vastav muudatus jõustus alates 01.10.2021.
Seega tuleb alternatiivselt kaasnevatele kuludele hinnata ka keskkonnale kaasnevat tulu.
2
Oluline on olla veendunud, et kavandatav investeering on põhjendatud, kuna süsteemi tuleb
hakata ka nõuetekohaselt majandama, millega kaasnevad püsivad hooldus- kui ka
reinvesteeringute kulud. Oluline on ka arvestada, et antud piirkonnas ei ole suur teenusega
liitumise huvi, mis omakorda võib tulevikus vee-ettevõtja kulusid suurendada. Sellest
tulenevalt peab alternatiivide hindamisel arvestama ka sellega, kas perspektiivsete klientide
arv on piisav selleks, et teenust tsentraalselt osutada ning tagada samal ajal ka teenuse
nõuetekohasus, sest kavandatust oluliselt madalam kliendibaas ja tarbimismahud põhjustavad
probleeme teenuse nõuetekohasuse saavutamisel (nt seisev joogivesi, reovee ummistused
jms).“
Eeltoodust lähtuvalt palume Teil veelkord kaaluda tehniliste lahenduste alternatiivide
võrdlemist ning hinnata, kas piirkonna lahendamiseks on kõige sobivam alternatiiv
ühiskanalisatsiooni rajamine. Kui analüüsi tulemusena on vajalik riigipoolne tugi, tuleks
selleks pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole, kes koordineerib enda haldusala riigieelarve
koostamist, sh taotlusi Vabariigi Valitsuse reservi vahenditele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Piret Loorand 611 3213
[email protected]
3
Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
4