dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kohila valla Keila jõe reoveekogumisala direktiividele vastavusse viimine

Rahandusministeerium · 14. märts 2022
Viit
9.2-4.3/07-13/01/1711-2
Registreeritud
14. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Kohila Maja, Keskkonnaministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/14-20/01 Struktuurivahendite programmi 2014-2020 kirjavahetus
Toimik
9.2-4.3/14-20/01/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎9.2-4.307-13011711-2 14.03.2022 Väljaminev kiri.asice407 KB

Sisu (failidest)

Teie 15.02.2022 OÜ Kohila Maja Meie 14.03.2022 nr 9.2-4.3/07- [email protected] 13/01/1711-2 Kohila valla Keila jõe reoveekogumisala direktiividele vastavusse viimine Austatud Vahur Tarkmees Täname Teid 15.02.2022 saadetud pöördumise eest! Mõistame, et Kohila vallale on rahaliselt keeruline finantseerida kogu vajaminevat 3,5 miljonit eurot, kuna see tooks kaasa teiste, üksnes kohaliku omavalitsuse vastutusel olevate mitte vähem prioriteetsete ülesannete puuduliku lahendamise. Samuti on Ühtekuuluvusfondi projekt „Kohila valla veemajandusprojekt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks“ nr 2014-2020.7.01.17-0035 saavutanud maksimaalse võimaliku toetuse mahu ning küsimuse lahendamiseks ei ole võimalik kasutada välisvahendeid. Vabariigi Valitsuse reservile on täna seoses tervise- ja julgeolekukriisiga seatud kõrgendatud ootused ning selle kasutamine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks ei oleks kindlasti esimene valik. Kuna teema kuulub Keskkonnaministeeriumi pädevusse, palusime ka nende seisukohta selles küsimuses. See on järgmine: „Asulareovee puhastamise direktiivi nõuded on üle võetud veeseadusega. Veeseadusest tulenevalt on reovee kokku kogumise ja puhastamise korraldamine KOV ülesanne. Seega põhikohustus on KOV-l. Samas peavad olema KOV-le tagatud seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ka vahendid. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine peaks toimuma vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele (ÜVVKS) veehinna kui ka liitumistasude arvelt. Riik on vee-ettevõtjaid toetanud, et ÜVVKS vastavuse saavutamise protsessi kiirendada. Nüüdseks on toetusvõimalused ammendunud. Nii veeseadus kui asulareovee puhastamise direktiiv annavad võimaluse, lisaks ühiskanalisatsioonile kasutada üle 2000 inimekvivalenti (ie) reoveekogumisalal (RKA) reovee kokku kogumiseks muid võimalusi, kui see on majanduslikult põhjendatud või sellega saavutatakse samaväärne keskkonnakaitse tase kui ühiskanalisatsiooniga. Seega on esmalt vaja välja selgitada, kas antud piirkonnas reovee kokku kogumiseks on kõige mõistlikum alternatiiv ühiskanalisatsioon. Analüüsida tuleb nii majanduslikku otstarbekust kui ka lahenduse rakendatavust. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kui analüüsid näitavad, ühiskanalisatsioon on ainuke mõeldav alternatiiv antud piirkonna reovee kokku kogumiseks, siis esmalt tuleb analüüsida võimalust teha arendustegevus veehinna või liitumistasude kaudu. Kui viimased lähevad nii kõrgeks, et teenuse kättesaadavus oluliselt halveneb, siis tuleb hinnata KOV enda võimekust projekti finantseerida. See summa, mis jääb puudu vee-ettevõtjal ja KOV-l, tuleks juurde anda riigil. Kohila Maja OÜ on oma kirjas viidanud Riigikohtu 07.05.2020 otsusele nr 3-17-2637, mille kohaselt peab suurema kui 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalal olema reovee kokku kogumiseks rajatud ühiskanalisatsioon. Kohila Maja OÜ tõlgendab Riigikohtu hinnangut selliselt, et rahapuudusel kärbitud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) piirkonna vähendamine ja direktiivi nõuetele vastavuse tagamine lekkekindlate mahutite kasutamise läbi ei ole õiguspärane lahendus. Juhime siinkohal tähelepanu, et Riigikohtu otsuse tegemise ajal kehtinud veeseaduse redaktsioonis oli lubatud üle 2000 ie reoveekogumisalal kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et selles kohtuasjas pole esitatud piisavalt andmeid piirkonna praeguse reoveelahenduse kohta, sh selle kohta, kui suur hulk majapidamisi juba kasutab nõuetele vastavaid mahuteid ning millises mahus tuleks majapidamistel alles hakata tegema investeeringuid seadusele ja direktiivile vastavate mahutite kasutuselevõtuks ja millised kulud kaasneks mahutite perioodilise tühjendamisega, samuti mahutite üle tehtava järelevalvega. (p 26) Lisaks leidis kohus, et kohalik omavalitsus võib ühiskanalisatsiooni kavandamisel arvestada enda rahalist võimekust, kuid mitte esmase ja määravana, vaid üksnes seda kriteeriumi keskkonnaaspektiga kõrvutades. (p 18) Lisaks EL fondide toetustele on kulutused vähemalt osaliselt võimalik arvestada liitumis- või kasutustasude hulka (ÜVVKS § 6 lg 6 p 1 ja § 14 lg 2 p 6), järgides veeteenuse hinnale kehtestatud nõudeid (p 21). Seega kohus leidis, et kogumismahutite erandi rakendamiseks peab ühiskanalisatsiooni rajamine olema põhjendamatu kulude ja keskkonnale tekkiva kasu võrdluses. Arvestada võib muuhulgas piirkonna hõredat asustust ja kinnistute hooajalist kasutust, samuti piirkonda kanalisatsiooni rajamise tehnilist eripära. (p 23) Vaidlusalune piirkond oli algselt suvilapiirkond. Sellises asumis võib ühiskanalisatsiooni ehitamise vähene kasutegur ja tehniline keerukus olla tingitud asjaolust, et omanikud kasutavad kinnistuid vaid hooajati. Kulude põhjendamatust ei saa aga ka sellises piirkonnas eeldada, vaid seda peab ligikaudseltki kinnitama majanduslik analüüs. (p 25). Vastavat analüüsi pole Kohila Maja tänaseni teinud. Seega puudub meil tänaseni arusaam, missugune tehniline lahendus on piirkonda kõige mõistlikum. Sellest tulenevalt leiame, et täiendavate rahaliste vahendite eraldamine riigi poolt Kohilale on põhjendatud juhul, kui tehniliste lahenduste alternatiivid on võrreldavalt hinnatud ning on leitud, et piirkonna lahendamiseks on kõige sobivam alternatiiv ühiskanalisatsiooni rajamine. Lisaks juhime veel tähelepanu, et peale eelnimetatud Riigikohtu otsust on muutunud ka veeseaduse (VeeS) sõnastus. VeeS § 104 lg 5 kohaselt kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale tulu, võib reoveekogumisalal koormusega 2000 ie või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid. Vastav muudatus jõustus alates 01.10.2021. Seega tuleb alternatiivselt kaasnevatele kuludele hinnata ka keskkonnale kaasnevat tulu. 2 Oluline on olla veendunud, et kavandatav investeering on põhjendatud, kuna süsteemi tuleb hakata ka nõuetekohaselt majandama, millega kaasnevad püsivad hooldus- kui ka reinvesteeringute kulud. Oluline on ka arvestada, et antud piirkonnas ei ole suur teenusega liitumise huvi, mis omakorda võib tulevikus vee-ettevõtja kulusid suurendada. Sellest tulenevalt peab alternatiivide hindamisel arvestama ka sellega, kas perspektiivsete klientide arv on piisav selleks, et teenust tsentraalselt osutada ning tagada samal ajal ka teenuse nõuetekohasus, sest kavandatust oluliselt madalam kliendibaas ja tarbimismahud põhjustavad probleeme teenuse nõuetekohasuse saavutamisel (nt seisev joogivesi, reovee ummistused jms).“ Eeltoodust lähtuvalt palume Teil veelkord kaaluda tehniliste lahenduste alternatiivide võrdlemist ning hinnata, kas piirkonna lahendamiseks on kõige sobivam alternatiiv ühiskanalisatsiooni rajamine. Kui analüüsi tulemusena on vajalik riigipoolne tugi, tuleks selleks pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole, kes koordineerib enda haldusala riigieelarve koostamist, sh taotlusi Vabariigi Valitsuse reservi vahenditele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Piret Loorand 611 3213 [email protected] 3 Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →