Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 13.03.2022 nr 1.1-10.1/2459-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu esitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks “Raha eraldamine Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu, millega eraldatakse Rahandusministeeriumile
raha elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks ja
asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud vara ülalpidamise kuludeks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
/*Lisa(d):
1. korralduse eelnõu ühel leheküljel;
2. seletuskiri seitsmel leheküljel.
Annike Riibe 6113694
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS 2022
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 14 ja 16 ning
punktiga 22 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena
Rahandusministeeriumile tõhusa riigi tulemusvaldkonda 3 000 000 eurot elamumajanduse
ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele ja
660 000 eurot asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud vara ülalpidamise kuludeks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist“ eelnõu seletuskiri
Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest
Rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot elamumajanduse
ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks kohaliku omavalitsuse üksustele
ning 660 000 eurot asjaõigusseaduse §126 alusel loovutatud vara (sh korterite)
ülalpidamisekuludeks.
Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist
raha eraldamise ja kasutamise kord“ punkti 3 alapunktide 14 ja 16 alusel eraldatakse
reservfondi vahendeid omandireformi tulemusena tekkinud tööhõive probleemide lahendamise
ning ettevõtluse arendamise ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud
kulude katteks.
09. detsembril 2021 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel päevakorrapunkti nr 6 arutelul
otsustati:
Riigihalduse ministril esitada Vabariigi Valitsuse istungile korralduse eelnõu omandireformi
reservfondist vahendite eraldamiseks summas 3 852 340 eurot:
1) loovutatud vara ülalpidamiskulude katmiseks aastatel 2021‒2026, näidisprojekti
„Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine
ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“ tegevuste rahastamiseks;
2) elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks aastatel
2022-2024.
23. detsembri 2021 a. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 456 eraldati vahendid näidisprojekti
tegevuste rahastamiseks ja loovutatud vara ülalpidamiskulude katmiseks aastatel 2021-2022
kokku 192 450 eurot, mis olid kiireloomulised kulud.
Käesoleva korraldusega eraldatakse vahendid loovutatud vara ülalpidamiskulude katmiseks
aastatel 2023-2026 (seletuskirja p 3) ja elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise
toetusmeetme käivitamiseks aastatel 2022-2024 (seletuskirja p 4) kokku summas 3 660 000
eurot.
1. Ülevaade elanikkonna kahanemisega seotud korterelamute tühjenemise
probleemist
Elanikkond kahaneb ja vananeb paljudes Eesti piirkondades. Kui Harjumaal ja Tartumaal on
loomulik iive sel sajandil olnud valdavalt positiivne, on see ülejäänud maakondades olnud
negatiivne1. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb kõigi maakondade, v.a
Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik 15–35% aastaks 20452. See tähendab, et kui senised
regionaalsed rahvastikutrendid jätkuvad, väheneb rahvastik Eesti erinevates omavalitsustes
veelgi.
Elanikkonna kahanemisel tekivad asustamata eluruumid, mille järgi puudub nõudlus ning mille
tehniline seisukord halveneb. Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise
1 Sünnid, surmad ja loomulik iive soo ja maakonna järgi. Statistikaameti andmebaas RV032.
2 Prognoositav rahvaarv aastani 2045 maakonna ja vanusrühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti
andmebaas RV087.
pikaajalisele strateegiale3 võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300
korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest, ja suurusjärgus 40 000
üksikelamut (~4,9 mln m²), mis on 26% kõikidest üksikelamutest.
Omandireformi tulemusena on valdav osa Eesti eluruumidest erastatud. 2011. aasta rahva- ja
eluruumide loenduse andmetel kuulus riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele alla 2%
elamufondist. Mitmes piirkonnas on omanikel tekkinud raskused asustamata korterite
majandamisel või nende võõrandamisel vabal turul, mistõttu on viimastel aastatel suurenenud
riigile korterite loovutamine asjaõigusseaduse §126 alusel (vt käesoleva seletuskirja p 3).
Korterite loovutamine on korterelamute tühjenemise probleemi oluline indikaator.
Elamumajanduse korraldamise ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on probleemistiku kirjeldus
järgmine: vähenev rahvaarv (suremus ja väljaränne), kasvav tühjade korterite arv, süvenevad
turutõrked eluasemeturul, vähenev kinnisvara väärtus, vähenev nõudlus eluruumide järele,
vähenev tõenäosus vara võõrandamiseks, vähenev motivatsioon elamufondi investeeringuteks,
halvenev elamufondi seisukord, kasvav inimeste rahulolematus, kasvavad omanike ja
korteriühistute (KÜ) võlgnevused, sh võrguteenuste pakkujate ees, mille tulemusena on
pärsitud elutähtsate teenuste toimimine. Tühjalt ja kasutuseta seisvad majad mõjutavad
negatiivselt sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku
lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude)
sündmuspaikadeks, mis suurendavad omakorda rahvaarvu vähenemist ja halvendavad oluliselt
nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda.
Tühjenevate korterelamute elujõulisus on häiritud, kui elamusse on püsivalt jäänud elama väike
osa elanikest, kes ei suuda enam hoonet hallata ja ülalpidamiskulusid katta. Tihti vajavad
korterelamu viimased elanikud abi uue elamispinna leidmisel ja ümberkolimisel. Tühjenenud
korterelamu omanikud ei täida enam oma kohustust vara korras hoida isegi siis, kui hoone on
ohtlik. Sellisel juhul on KOV-i sekkumine vajalik ja põhjendatud, et lammutada ohtlik hoone.
Vähetõenäoline on stsenaarium, et tühjenev ja halvas seisukorras korterelamu uuesti
asustatakse ja renoveeritakse. KOV-i potentsiaalsete uute elanike jaoks pole selline eluase
atraktiivne. Oluliseks asjaoluks on see, et omandireformi järgselt on igal korteriomandil eraldi
omanik, millest tulenevalt on korterelamud mitme isiku omandis4. Isegi suure huvi korral oleks
eraisikutel keeruline täielikult omandada juba tühjaks jäänud korterelamut (teadmata asukohaga
omanikud, võlad, keelumärked jmt).
Lammutades osaliselt eraomanikele kuuluva hoone, jääb hoonestamata elamumaa jätkuvalt
kaasomandisse (näiteks võib kinnisasjal olla 20‒30 kaasomanikku) ja selle edasine
käsutamine/kasutamine on nii omanike kui ka kohaliku omavalitsuse poolt piiratud. Samuti ei
ole välistatud hilisemad vaidlused juhul, kui lammutatud korterelamu korteriomandite
omanikud ei ole lahendusega nõus.
Kõige tõhusamaks lahenduseks on KOV-i poolt tühjenevate korterelamute korterite täielikult
enda omandisse saamine enne hoone lammutamist, vajadusel aidata allesjäänud elanikke
asenduspinna leidmisel. Seega on probleemi süsteemseks lahenduseks alakasutatud ja
väheväärtusliku kinnisvara hulga vähendamine, et viia eluasemeturg tasakaalu. Vabanenud ja
omandatud maade arvelt saab KOV kasvatada enda käsutuses olevat maaressurssi, mis on
3
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool.
4
Eesti keskmine korterelamu on 32 korteriga
Eestis ajaloolistel põhjustel väga väike (sh erastamise tulemusena) ning seejärel kasutada neid
alasid elukeskkonna ja ettevõtluse arendamiseks.
2. Ülevaade tühjenevate korterelamute probleemi lahendamise arengutest
Alates 2019. aastast viiakse koostöös kolme KOV-iga (Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald ja
Valga vald) läbi näidisprojekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete
korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute
lammutamine“ (edaspidi „näidisprojekt“), et leida lahendused tühjenevate korterelamute
probleemile. Vabariigi Valitsus eraldas 30. mai 2019 korraldusega nr 138, 11. veebruari 2021
korraldusega nr 55, 23. detsembri 2021 korraldusega nr 456 Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist (edaspidi ORF) Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatu toetusena kokku 1 054 386 eurot näidisprojekti
ja sellega seotud tegevuste rahastamiseks, millest 756 000 eurot on planeeritud toetusena
kolmele kohalikule omavalitsusele projekti tegevuste elluviimiseks nende territooriumil. 2021
a. lõpu seisuga on näidisprojekti läbiviimiseks eraldatud rahast kasutatud 383 394 eurot ja
peamised rahalised kulutused on planeeritud 2022. aastal.
Näidisprojekti esimeses etapis tegeleti korterelamute tühjenemise probleemi uurimisega.
Kolmes KOV-is on kaardistatud asustamata korterid, et saada täpne ülevaade, kui palju ja kus
asuvad tühjenevad korterelamud nende territooriumil. Koostatud on Lüganuse valla5 ja Kohtla-
Järve linna6 ruumilise kahanemise analüüs, mis sisaldab ka erinevaid tulevikustsenaariume,
kuidas KOV võiks kohandada elukeskkonda, arvestades elanikkonna kahanemisega. Valga
vallas sai valmis korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs7. Valminud on
juhendmaterjal8 KOV-idele sarnase analüüsi teostamiseks, milles muuhulgas on ka ruumiliste
stsenaariumite võimalikud näited. Koostamisel on sarnased analüüsid veel 12 kohalikule
omavalitsusele üle Eesti, mis valmivad 2022. aasta II kvartalis.
Igas näidisprojektis osalevas omavalitsuses on välja valitud 2‒3 tühjenevat korterelamut.
Eesmärgiks on enne hoonete lammutamist aidata viimaseid elanikke ümberkolimisel ja saada
korterelamud täielikult KOV-ide omandisse. Tänaseks on kolmes omavalitsuses ümberkolitud
neli korterelamut. Valminud on juhend9 KOV-idele, mis aitab paremini korraldada elanike
kaasamist tühjenevast korterelamust ümberkolimisel. Teostatud on avalikes huvides kinnisasja
omandamise seaduse (edaspidi „KAHOS“) rakendamise õigusanalüüs10. Kolmes KOV-is
piloteeritakse KAHOS-e rakendamist väljavalitud korterelamute suhtes, et hooned täielikult
omandada KOV-i poolt, vajadusel teostades korteriomandite sundvõõrandamist. Seejärel
täiendatakse õigusanalüüsi ja menetlusjuhendit KOV-idele. Piloteerimise tulemused on aluseks
seadusemuudatuste eelnõu koostamisel. Tänaseks on Valga Vallavalitsuse poolt täielikult
omandatud ja lammutatud esimene piloteeritav korterelamu Valga linnas. Kõik näidisprojektis
osalevad KOV-id tegelevad väljavalitud korterelamute osas probleemide lahendamisega ning
nende täielik omandamine ja lammutamine on planeeritud 2022. a teises pooles. Kuigi
5 Lüganuse valla ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool.
6 Kohtla-Järve linna ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool.
7 Valga valla korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs. 2020 aasta, Tartu Regiooni Energiaagentuur.
8 Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks. 2020 aasta, Tallinna
Tehnikaülikool.
9
Elukeskkonna kohanemine kahanemisega: juhend kahaneva rahvastikuga piirkondade eluaseme valdkonna
ümberkorraldamiseks ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamiseks. 2021 aasta, MTÜ Linnalabor.
10 KAHOS-e rakendamise õigusanalüüs tühjenevate korterelamute suhtes ja menetluse läbiviimise juhend. 2020 aasta,
Advokaadibüroo LEXTAL.
näidisprojekt pole veel lõppenud, on praeguseks piisavalt tulemusi järelduste ja ettepanekute
tegemiseks.
Ühe tühjeneva korterelamu küsimuste terviklik lahendamine võtab aega ca 1‒2 aastat, sõltuvalt
selle suurusest ja olukorrast. KOV-i poolt on vaja panustada arvestavat tööjõuressurssi, eriti kui
lahendamist vajab mitu korterelamut. Korterite omandamise (sh sundvõõrandamise) ja viimaste
elanike ümberkolimisega kaasnevad suured kulud, milleks KOV-id vajavad lisavahendeid.
Seetõttu on oluline, et KOV-idele oleksid loodud võimalused võimalikult kiiresti saada enda
omandisse maha jäetud korterid, sh ka AÕS §126 alusel loovutatud varad. Tuleb arvestada, et
paljud KOV-id vajavad tegevuste käivitamisel ka mitterahalist tuge, sh nõustamist ja
koolitamist.
Näidisprojektiga saadud kogemuste ja tulemuste põhjal on koostatud seadusmuudatuste ja
toetusmeetmete ettepanekud, mis olid arutusel valitsuskabineti 09. detsembri 2021
nõupidamisel. Muuhulgas otsustati rakendada tegevuste paketti, mis pakub lahendusi AÕS
§126 alusel korterite loovutamise ja korterelamu tühjenemise probleemidele. Otsustatud
tegevused on järgmised:
1) AÕS §126 muutmine selliselt, et loovutatud kinnisasja omand läheks riigi asemel üle KOV-
ile;
2) KAHOS muudatuste koostamine tühjenevate korterelamute korteriomandite omandamise
lihtsustamiseks;
3) loovutatud korterite ülalpidamiskulude katmise ajutine toetamine KOV-idele (seletuskirja
p 3);
4) üleriigilise toetusmeetme käivitamine KOV-idele tühjenevate korterelamute probleemi
lahendamiseks, millele eelneb toetusmeetme piloteerimine Ida-Virumaal Ida-Virumaa
programmi vahenditest (seletuskirja p 4).
3. Asjaõigusseaduse §126 alusel loovutatud vara (korterite) ülalpidamiskulude
katmine
Asjaõigusseaduse (AÕS) §126 annab kinnisasja omanikule õiguse loobuda temale kuuluvast
kinnisasjast, mille omand läheb sel juhul üle riigile. Omand läheb üle alates vastava kande
tegemisest kinnistusraamatusse ning riigi kui puudutatud isiku nõusolek ei ole sellise kande
tegemiseks vajalik. Kinnisomandist loobumise õigus hõlmab endas ka korteriomandist
loobumist.
Kui algselt oligi kinnisomandist loobumine harvaesinev (vähem kui 15 kinnistut aastas), kasvas
2016. aasta lõpus ja 2017. aastal tunduvalt korterite loovutamine riigile. Praeguseks on
loobumine muutunud tavapärasemaks, 2018–2021. aastatel on loovutatud kinnistute arv olnud
48‒95 kinnistut aastas. Kokku on alates 2011. aastast 2021. aasta lõpuni loovutatud riigile 507
kinnistut, millest suurem osa moodustavad korteriomandid (390 korterit ehk 77% loovutatud
varadest). Korteriomanditele järgnevad transpordimaa otstarbega kinnistud (64 kinnistut ehk
13% loobutud varadest), millest ligi pooled on üle antud asukoha KOV-idele.
Korteriomanditest loobujad on nii kohalikud omavalitsused, eraisikud, ettevõtjad kui ka
korteriühistud. Riigi omandis on hetkel üle 310 loobutud korteriomandi, valdav enamus
korteritest asuvad Ida-Virumaal – ca 240 korterit Kohtla-Järve linnas ja ca 40 korterit Lüganuse
vallas. Neist 20 korterit aga asusid hoonetes, mis on tänaseks KOV-ide poolt juba lammutatud.
Omandist loobumine riigi kasuks pakub ajutist leevendust tühjade korterite kulude katmisel,
kuid pikemas perspektiivis ei lahenda see probleemi. Seni on edasi võõrandatud vaid väike osa
riigile loovutatud korteritest (ca 11%). Reeglina on tegemist korteritega, mis on väga halvas
seisus ja mille järele pole nõudlust. Sageli asuvad need korterid tühjenevates korterelamutes,
kus on vaja aidata viimaseid elanikke uue elamispinna leidmisel perspektiivsemates
korterelamutes ja tühjaks jäänud hoone lammutada. Perspektiivsetes majades asuvad korterid
on võimalik kasutada asenduspindadena tühjenevatest korterelamutest elanike ümberkolimisel.
Mõlemad tegevused on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja need piloteeritakse eelkirjeldatud
näidisprojektis. Korterite loovutamine otse KOV-idele kiirendab korterelamute tühjenemise
probleemi lahendamist, võimaldab operatiivsemalt teada saada probleemsetest majadest ning
suurendab võimalusi korraldada elamumajandust.
Oluliseks küsimuseks on AÕS §126 alusel loobutud vara jooksvate kulude katmine. Jooksvad
kulud on enamjaolt seotud just korterite ülalpidamise ja omanikukohustuste täitmisega, kuna
paljud korterid asuvad keskküttega korterelamutes. Kui 2017. aastal tuli riigil tasuda loovutatud
korterite ülalpidamiskuludeks 50 043 eurot, siis 2021. aastal juba 242 038 eurot.
Vabariigi Valitsus eraldas 18. aprilli 2019 korraldusega nr 108, 11.02.2021 korraldusega nr 55
ja 23.12.2021 korraldusega nr 456 omandireformi reservfondist kokku 395 000 eurot
Rahandusministeeriumile loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamiskuludeks 2019-2022
aastatel.
2022. aastal on planeeritud loovutatud varade kulude katteks 323 736 eurot, millest on 193 249
eurot riigieelarve vahendid ning 130 487 eurot on eraldatud omandireformi reservfondist.
Omandireformi reservfondist taotletavate vahendite eesmärgiks on just kulude kiire
suurenemise ja prognoosimatute kulude katmine, mis kaasneb uute varade loovutamisega ja
riigi kui vara omaniku kohustuste täitmisega. Prognoosi kohaselt on loovutatud vara kulude
täiendav rahaline vajadus aastatel 2023-2026 kokku 660 000 eurot, mis jaguneb järgnevalt:
2023. aasta – 130 000 eurot, 2024. aasta – 150 000 eurot, 2025. aasta – 180 000 eurot, 2026.
aasta – 200 000 eurot.
Käesoleva korraldusega taotletavatest vahendistest kaetakse riigile loovutatud varaga seotud
puuduolevad summad (lisaks riigieelarves planeeritule) ning täiendava toetusmeetme abil
KOV-idel tekkivad loovutatud korterite kulud. Loobutud varaga seotud kulusid tuleks katta
sõltumata sellest, kas vara loovutatakse riigile või eelmainitud AÕS §126 seadusmuudatuse
vastuvõtmisel KOV-idele. Suurema summa eraldamine annaks KOV-idele täiendava
kindlustunde, et AÕS §126 muutmisel toetusmeede käivitatakse.
Toetust kavandatakse välja maksta kord aastas vastavalt KOV-ile sel aastal loovutatud korterite
arvule ning ühe korteri kulude katmise ühekordse toetuse suuruseks oleks kahe aasta keskmised
kulud. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks ühe korteri toetus suurusjärgus 2500
eurot (mõeldud kaheks aastaks). Toetuse saamine oleks seda taotlevale KOV-ile tagatud. See
toetus võimaldaks KOV-il katta jooksvaid ja halduskulusid, kuni on korterile leitud uus kasutus
või lahendatakse probleemne korterelamu. Samas motiveeriks see KOV-i aktiivselt tegutsema,
kuna kahe aasta möödumisel tuleks KOV-il katta loobutud korteri kulud oma eelarvest,
kiiremini tegutsedes jääks aga ülejääv raha KOV-i kasutusse. Toetuse täpsemad tingimused
töötakse välja koos AÕS §126 muutmise seaduseelnõuga 2022 a. I poolaastal.
Käesoleva korraldusega taotletakse loovutatud vara kulude katteks 2023-2026 aastatel 660 000
eurot. Summa sisaldab teenuse pakkujatele makstavaid korrashoiukulusid (sh haldus- ja
kommunaalkulud), korteri valduse ülevõtmisega kaasnevaid kulusid (nt ukseluku vahetus või
gaasi sulgemine, prügi koristus), halduskulusid ja muud omanikukohustustega seotud kulud (nt
ohtliku vara lammutuse/likvideerimise kulu).
Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus
lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. Kuna osa rahast eraldatakse pärast seaduse
muudatuse vastuvõtmist toetusena KOVile, siis arvestatakse see toetuse osa ühes käibemaksuga
ning korralduse teksti märget käibemaksu kohta ei lisata.
4. Üleriigiline toetusmeede tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks
Tühjenevate korterelamute probleem puudutab omavalitsusi üle Eesti (üheks näiteks on
näidisprojektis osalev Valga vald). Vajadus on avada toetusmeede kõigile kahaneva
rahvastikuga KOV-idele, kelle territooriumil on elu- ja ettevõtluskeskkonda negatiivselt
mõjutavad tühjenevad korterelamud. Meetme sihtrühmaks on kahaneva rahvastikuga KOV-id,
kus on korteri ruutmeetri keskmine maksumus madal.
Planeeritava toetusmeetme loogika seisneb selles, et KOV taotleks tegevustoetust tema
territooriumil konkreetsete tühjenevate korterelamute ümberkorraldamiseks vastavalt
toetusmeetme määruses kehtestatud tingimustele ja ühiku hindadele. Tühjeneva korterelamu
ümberkorraldamine hõlmab endas tühjenevate korterelamute välja selgitamist, asustatuse ja
seisundi hindamist, korterelamu kõikide korteriomandite omandamist, tegevusi leibkondade
ümberkolimisel, täielikult omandatud korterelamute lammutamist. Toetuse suurus sõltub
korterelamu eraomandis olevate korterite, ümberkolimiseks vajaminevate asenduskorterite ja
hoone netopinna ruutmeetri arvudest. Ühiku hindade suurust arvutab Rahandusministeerium
lähtuvalt eelmainitud näidisprojekti praktilistest kogemustest. Toetuse taotlemise tingimuseks
oleks KOV-i poolt määruse kehtestamine oma territooriumil, milles reguleeritakse linna-/
vallavalitsuse ülesanded elamumajanduse ümberkorraldamisel ning täiendava toetuse
määramisel korterelamus elavale leibkonnale (kellele korteriomand kuulub) asenduskorteri
omandamiseks.
Üleriigiline toetusmeede oli riigihalduse ministri üks prioriteetidest RES 2022‒2025 raames,
kuid taotlust ei rahuldatud. Seetõttu on ettevalmistamisel toetusmeetme piloteerimine 2022.
aastal, mis on suunatud Ida-Virumaa KOV-idele ja mida on kavas rahastada kuni üleriigilise
meetme rakendamiseni esialgu Ida-Viru programmi eelarve vahenditest, mille jaotamist
otsustab riigihalduse minister. Meetme elluviimiseks on plaanis suunata toetusteks ca 1 miljon
eurot aastas. Toetusmeetme piloteerimine Ida-Virumaal aitab kiiremini alustada probleemi
lahendamisega, kus on selleks suur vajadus ning paremini ette valmistada üleriigilise meetme
käivitamiseks.
Üleriigilise toetusmeetme käivitamiseks taotletakse käesoleva korraldusega Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) 3 000 000 eurot. Üleriigilise meetme käivitamist
on planeeritud 2023. aasta alguses, ettevalmistavate tegevuste kulud tekivad 2022. aasta II
poolaastal.
Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a
määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise
ja kasutamise korra“ punkti 22 kohaselt juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik
või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile
orienteeriva summa, millest riigihalduse minister eraldab oma käskkirjade või lepingutega raha
konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud
korraldada meetme sihtrühma KOV-idele avatud taotlusvoor.
Käivitava toetusmeetme puhul on tegu ühe või vajadusel kahe taotlusvooruga KOV-idele ja
toetuse kasutamise periood kaks aastat. Edaspidi taotletakse toetusmeetmeks vahendid
riigieelarvest RES raames. Ühe korterelamu lahendamise kulu on ca 50 000‒200 000 eurot
sõltuvalt selle suurusest ja olukorrast (nt ümberkolimist vajavate leibkondade arv), seega
taotletavatest vahenditest oleks võimalik lahendada ning lammutada ca 14‒55 tühjenevat
korterelamut.
Riigihalduse minister kehtestab toetusmeetme määruses toetuse taotlemise täpsemad
tingimused ja korra. Meetme rakendamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle ülesanne
on korraldada taotlusvoor KOV-idele, menetleda esitatud taotlusi, teha väljamakseid,
kontrollida vahendite kasutamist ning korraldada seiret ja aruandlust.
Paljude KOV-ide jaoks tühjenevate korterelamute ümberkorraldamise näol on tegu sisuliselt
uue tegevusega, milleks puuduvad teadmised, kompetents ja ressursid. Taotlevate vahendite
oluline eesmärk on just vastavate tegevuste käivitamine KOV-ides, sh vajalike teadmiste ja
kogemuste saamine. Seetõttu on suur rõhk toetusmeetme ettevalmistamise tegevustel, mille
raames on plaanis aidata omavalitsusi tühjenevate korterelamute kaardistamisel, milleks
kasutatakse muuhulgas asustatuse elektritarbimise ja rahvastikuregistri andmeid ning
korraldatakse omavalitsuste teavitamine ja koolitamine lähtuvalt näidisprojekti kogemustest.
Esialgselt planeeritud taotleva summa jaotus on järgmine:
Toetuse summa KOV-idele – 2 800 000 eurot;
Taotlusvooru korraldamise ja KOV-ide nõustamisega seotud halduskulud, sh KOV-ide
teavitus- ja koolituskulud - 140 000 eurot;
Ettevalmistavate tegevuste rahastamine tühjenevate korterelamute kaardistamisel
KOV-ide territooriumil - 60 000 eurot.
Tegevuse üheks suuremaks kuluks on korteriomandite omandamine või sundvõõrandamine.
ORF-ist vahendite taotlemine on põhjendatud, kuna omandireformi raames erastatud ja
kasutusest väljalangevaid korterelamuid on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagasi
omandada, sealhulgas vajaduse korral sundvõõrandada.
Samuti tuleb arvestada, et kui eelkirjeldatud elamumajanduse ümberkorraldamise
toetusmeetmed käivitatakse, siis KOV-ide aktiivse tegutsemise tulemusena tühjenevate
korterelamute lahendamisel peaks aja jooksul vähenema ka korterite loovutamine.
5. Lõpetuseks
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (p 7.12) on aluspõhimõttena toetada regionaalsete
laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku
ettevõtluse arengut. Seejuures töötada välja elukeskkonna kohandamise ja elamumajanduse
ümberkorraldamise toetusmeetmete ja seadusmuudatuste ettepanekud kahaneva rahvastikuga
piirkondades kvaliteetsete elukeskkonna, teenuste ja taristu tagamiseks (sh tühjenevate
korterelamute probleemistik, asustusstruktuuri kohandamine muutuvate
rahvastikuprotsessidega).
Tühjenevate korterelamute probleemi lahendamise toetusmeetmete ja loovutatud vara
prognoosimatute kulude katteks näeb Vabariigi Valitsus erastamisest laekuvat raha. Kooskõlas
erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punktiga 1 võidakse Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutada omandireformi käigus või selle
tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud
kulude katteks ning kooskõlas sama lõike punktiga 2 ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks
vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Mõlema seaduses sätestatud sihtotstarbega on
kavandatavatel tegevustel ilmne seos.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on
32,28 miljonit eurot.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, e-post
[email protected]),
sama osakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev (tel 611 3175, e-post
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Uku Hänni (tel 611 3439, e-post
[email protected]).