dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Küsimused väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise kohta üldplaneeringutes

Rahandusministeerium · 16. märts 2022
Viit
14-1/2573-1
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Kaia Sarnet (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
6. aprill 2022

Failid

  • 📎MEM_Haapsalu_UPL_VPMM_marts_2022.asice318 KB

Sisu (failidest)

Helen Rammu Teie: 07.03.2022 Haapsalu Linnavalitsus Meie: 16.03.2022 nr 4.1-5/445-1 Küsimused väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise kohta üldplaneeringutes Austatud proua Rammu Täname Teid küsimuste eest ning vastame neile Teie poolt esitatud küsimuste kaupa. 1. Lääne maakonnaplaneeringus on Lääne maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 33, mille järgi moodustavad VPM massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 52%. Kui uute maakonna piiride järgi on keskmine boniteet muutunud (seaduse eelnõus 34), siis kui suure % VPM massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast moodustavad? 22.03.2018 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ jaotises 3.2.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Lääne maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 33 hindepunkti. Maaeluministeerium kooskõlastas maakonnaplaneeringu ligi kaks aastat varem 20.06.2016 kirjaga nr 4.1-5/5106-2 ehk ajal, kui väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade parameetrite, väljatöötamine oli pooleli. Viimased arvestused põllumajandusmaa massiivide ja maakondade põllumajandusmaade kaalutud keskmise boniteedi kohta tehti Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2017. aastal. 2017. aastal tehtud arvestuste kohaselt osutus Läänemaa põllumajandusmaa kaalutud keskmiseks boniteediks 34 hindepunkti. Maakonnapiiride muutmise järel ei ole uut põllumajandusmaa kaalutud keskmist boniteeti arvutatud nagu ka ei ole tehtud asjakohaseid muudatusi Lääne maakonnaplaneeringus 2030+. Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Meie arvates ei ole Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud ja Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud analüüsis toodud kaalutud keskmise boniteedinäitaja ühe hindepunkti suurune erinevus määrava tähendusega. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused kohaliku omavalitsuse üksuse poolt üldplaneeringuga. Sellele põhimõttelisele alusele toetutakse ka väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus. Põllumajandusuuringute Keskuse mullateadlaste poolt koostatud kaardikiht ja selle andmestik on koostatud nii maakonnaplaneeringute kui ka üldplaneeringute koostamisel abistava materjalina. Maaeluministeerium on seisukohal, et väikeses riigis nagu Eestis saaks ja peaks väärtuslik põllumajandusmaa olema määratletud ning kaitse- ja kasutustingimused seatud võimalikult ühetaolisena, mis ei tähenda, et kohaliku omavalitsuse üksus ei võiks üldplaneeringuga põhjendatud avaliku huvi korral, kui see kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, kavandada väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamist muul otstarbel. 2. Kas on olemas analüüs või arvestuskäik, kuidas maakonna keskmist põllumajandusmaa boniteeti arvestati? Kui suur oli väikseim arvesse läinud massiiv - 1 ha või 2 ha vms? Kas on Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 arvestatud ka põllumajandusmaale juurdepääsetavust? Kas Läänemaa puhul on arvestatud põllumajandusmaa keskmise boniteedi arvestamisse ka nt ligi 70 väikesaart ja laidu, millele puudub juurdepääs, millel ei elata ning ei toimu põllumajanduslikku kasutust, kuid valdavalt on tegemist kõlvikuna loodusliku rohumaaga? Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel võeti aluseks kõikide põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmised boniteedinäitajad, millest omakorda arvutati maakonna kaalutud keskmine boniteet. Meie andmetel on Läänemaal alla kahe hektari suuruseid põllumajandusmaa massiive u 1000 hektari ulatuses, mis moodustab kõikide massiivide kogupindalast u 3%. See tähendab, et alla kahe hektari suuruste massiivide boniteet mõjutab kogu maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmist boniteeti minimaalselt. Põllumajandusmaale juurdepääsetavust arvesse ei võetud, kuid põllumajandusmaa massiivide õigsuse hindamisel vaadeldi ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris arvele võetud massiive. Põllumajandusmaaks loetakse maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema maa kõlvikut ehk tegemist on lagedate maa-aladega. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et üldjuhul peaks omama vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa juurdepääsu, kuna vastasel juhul oleks see tänaseks võsastunud või metsastunud. Põllumajandusmaa massiivide määratlemisel vaadeldi ka väikesaartel ja laidudel olevaid põllumajandusmaid. 3. Kas on Maaeluministeeriumil arvestust, kui palju põllumajandusmaad on vaja säilitada väärtusliku põllumajandusmaana Eestis/Lääne maakonnas/Haapsalu linnas 1 elaniku kohta, et tagada riigi viljasalv jms toiduvaru väärtuslike põllumaade määratlemise kontekstis? Haapsalu linn (OV) elanike arv on 12 851(01.03.2022). Maaeluministeerium ei pea sellist arvestust, kui palju on vaja põllumajandusmaad säilitada ühes või teises paikkonnas. Teie poolt selliselt tõstatatud küsimuse puhul peame vajalikuks anda täiendavaid selgitusi. Maaeluministeerium on üldisel seisukohal, et põllumajandusmaa, eriti väärtuslik põllumajandusmaa, ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss, mida tuleb ja saab kaitsta eelkõige sellesse maasse teadliku suhtumisega, seejuures võttes kasutusele meetmed, mis tagaks selle maa võimalikult suures ulatuses säilimise ja selle kaudu toidujulgeoleku. Selline põhimõte tugineb Põhiseaduse §-le 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Lisame, et ka säästva arengu seaduse §-s 3 sätestatakse, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast (vt Põhiseaduse § 53). Euroopa Komisjon väljastas 17.11.2021 teatise „ELi mullastrateegia 2030. aastaks Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0699&from=ET. Dokumendis on visioonina ja ühe eesmärgina toodud, et saavutada tuleb maa netohõive puudumine ning maahõive ja mulla katmise piiramine. Kokkuvõtvalt, tulenevalt eeltoodust, märgime, et üldplaneeringute koostamisel tuleks arvestada eelkõige põhimõttega, et tänapäevane maakasutus eeldab uusi ja kõiki looduskeskkonna aspekte säästvaid, läbimõeldud ning tulevikku vaatavaid väga põhjalikult kaalutud lahendusi. Millised need lahendused saavad olema Haapsalu linnas, seda saab otsustada eelkõige kohaliku omavalitsuse üksus ise, kellel on planeerimisseadusest tulenevalt antud ulatuslik planeerimisautonoomia ja otsustamisvabadus. 2 (3) 4. Kas on üldplaneeringuga vajalik määrata väärtuslikuks põllumaaks põllumaad, mis jäävad NATURA ja looduskaitsealadele, kus majandustegevus/põllumajandustegevus on sätestatud juba NATURA ja LK alade kaitse-eeskirjaga? Kas olete väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel ja neile kasutustingimuste kavandamisel neid tingimusi kaitsealade kaitse- eeskirjadega kohandanud? Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-9- 1.pdf (lk 340) märgitud andmete kohaselt on Natura 2000 alal Eestis u 60 000 ha põllumajandusmaad. Võib eeldada, et nendel aladel on väärtuslikke põllumajandusmaid ilmselt väga tagasihoidlikus ulatuses. Osalt sellel põhjusel, aga eelkõige lähtuvalt ka sellest, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmed pigem tõhustavad Natura ja looduskaitsealadele kehtestatud meetmete rakendamist, peame me vajalikuks, et ka nendel aladel paiknevate väärtuslikke põllumajandusmaade kohta seatakse asjakohased kaitse- ja kasutustingimused. NB! Oleme teadlikud, et eelnõu „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ menetlemine peatatakse, kuid siiski on põhimõtteliselt seesama eelnõu olnud aluseks maakonnaplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringus on siiski märge: Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused on täpsustamisel, kuna planeeringu koostamise ajal toimub väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine. Vastava õigusakti valmimisel tuleb järgida seal sätestatavaid tingimusi ja nõudeid. Võtame selle seisukoha teadmiseks. 5. Milline lähteülesanne, uuring ja/või eelnõu tekst oli aluseks maakonnaplaneeringutes väärtuslike põllumaade kavandamisel? Maakonnaplaneeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kohta nende säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramisel tegid Maaeluministeerium, Rahandusministeerium (varem Siseministeeriumi vastavad osakonnad) ja tollased maavalitsused tihedat koostööd. Nö maakonnaplaneeringutes oli lähteülesandeks planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punktist 7 tulenev ülesanne – väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Maakonnaplaneeringute koostamise ajaks olid välja töötatud alused väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks ja meetmed nende kaitsmiseks (vältida nendele maadele ehitamist, nende maade metsastamist ja sihtotstarbe muutmist). Ettevalmistava tööna tehti kaks uuringut: „Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020“1 ja Põllumajandusuuringute Keskuse uuring, mille käigus loodi põllumajandusmaa massiive, sealhulgas eeldatavaid väärtuslikke põllumajandusmaa massiive, kajastav kaardikiht ja teostati asjakohased analüüsid väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu väljatöötamiseks ja seletuskirjas kasutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Teadmiseks: Rahandusministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus Helve Hunt, 625 6511, [email protected] 1 https://www.agri.ee/sites/default/files/public/Leping-94_LOPP_aruanne__2013_.pdf 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel