Helen Rammu Teie: 07.03.2022
Haapsalu Linnavalitsus
Meie: 16.03.2022 nr 4.1-5/445-1
Küsimused väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise kohta üldplaneeringutes
Austatud proua Rammu
Täname Teid küsimuste eest ning vastame neile Teie poolt esitatud küsimuste kaupa.
1. Lääne maakonnaplaneeringus on Lääne maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet
on 33, mille järgi moodustavad VPM massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast
52%. Kui uute maakonna piiride järgi on keskmine boniteet muutunud (seaduse eelnõus 34), siis
kui suure % VPM massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast moodustavad?
22.03.2018 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ jaotises 3.2.1 „Väärtuslik
põllumajandusmaa“ on märgitud, et Lääne maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet
on 33 hindepunkti. Maaeluministeerium kooskõlastas maakonnaplaneeringu ligi kaks aastat
varem 20.06.2016 kirjaga nr 4.1-5/5106-2 ehk ajal, kui väärtuslikku põllumajandusmaad
käsitleva seaduse eelnõu, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade parameetrite,
väljatöötamine oli pooleli. Viimased arvestused põllumajandusmaa massiivide ja maakondade
põllumajandusmaade kaalutud keskmise boniteedi kohta tehti Põllumajandusuuringute Keskuse
poolt 2017. aastal. 2017. aastal tehtud arvestuste kohaselt osutus Läänemaa põllumajandusmaa
kaalutud keskmiseks boniteediks 34 hindepunkti. Maakonnapiiride muutmise järel ei ole uut
põllumajandusmaa kaalutud keskmist boniteeti arvutatud nagu ka ei ole tehtud asjakohaseid
muudatusi Lääne maakonnaplaneeringus 2030+.
Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise
alus. Meie arvates ei ole Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud ja
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud analüüsis toodud kaalutud keskmise
boniteedinäitaja ühe hindepunkti suurune erinevus määrava tähendusega. Planeerimisseaduse §
75 lõike 1 punkti 14 kohaselt määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja seatakse nende
kaitse- ja kasutustingimused kohaliku omavalitsuse üksuse poolt üldplaneeringuga. Sellele
põhimõttelisele alusele toetutakse ka väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse
eelnõus. Põllumajandusuuringute Keskuse mullateadlaste poolt koostatud kaardikiht ja selle
andmestik on koostatud nii maakonnaplaneeringute kui ka üldplaneeringute koostamisel abistava
materjalina. Maaeluministeerium on seisukohal, et väikeses riigis nagu Eestis saaks ja peaks
väärtuslik põllumajandusmaa olema määratletud ning kaitse- ja kasutustingimused seatud
võimalikult ühetaolisena, mis ei tähenda, et kohaliku omavalitsuse üksus ei võiks
üldplaneeringuga põhjendatud avaliku huvi korral, kui see kaalub üles väärtusliku
põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, kavandada väärtusliku põllumajandusmaa
hõlmamist muul otstarbel.
2. Kas on olemas analüüs või arvestuskäik, kuidas maakonna keskmist põllumajandusmaa
boniteeti arvestati? Kui suur oli väikseim arvesse läinud massiiv - 1 ha või 2 ha vms? Kas on
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
arvestatud ka põllumajandusmaale juurdepääsetavust? Kas Läänemaa puhul on arvestatud
põllumajandusmaa keskmise boniteedi arvestamisse ka nt ligi 70 väikesaart ja laidu, millele
puudub juurdepääs, millel ei elata ning ei toimu põllumajanduslikku kasutust, kuid valdavalt on
tegemist kõlvikuna loodusliku rohumaaga?
Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel võeti aluseks kõikide
põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmised boniteedinäitajad, millest omakorda arvutati
maakonna kaalutud keskmine boniteet. Meie andmetel on Läänemaal alla kahe hektari suuruseid
põllumajandusmaa massiive u 1000 hektari ulatuses, mis moodustab kõikide massiivide
kogupindalast u 3%. See tähendab, et alla kahe hektari suuruste massiivide boniteet mõjutab kogu
maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmist boniteeti minimaalselt.
Põllumajandusmaale juurdepääsetavust arvesse ei võetud, kuid põllumajandusmaa massiivide
õigsuse hindamisel vaadeldi ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris arvele võetud massiive. Põllumajandusmaaks
loetakse maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema maa
kõlvikut ehk tegemist on lagedate maa-aladega. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et üldjuhul
peaks omama vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa juurdepääsu, kuna vastasel juhul
oleks see tänaseks võsastunud või metsastunud.
Põllumajandusmaa massiivide määratlemisel vaadeldi ka väikesaartel ja laidudel olevaid
põllumajandusmaid.
3. Kas on Maaeluministeeriumil arvestust, kui palju põllumajandusmaad on vaja säilitada
väärtusliku põllumajandusmaana Eestis/Lääne maakonnas/Haapsalu linnas 1 elaniku kohta, et
tagada riigi viljasalv jms toiduvaru väärtuslike põllumaade määratlemise kontekstis? Haapsalu
linn (OV) elanike arv on 12 851(01.03.2022).
Maaeluministeerium ei pea sellist arvestust, kui palju on vaja põllumajandusmaad säilitada ühes
või teises paikkonnas.
Teie poolt selliselt tõstatatud küsimuse puhul peame vajalikuks anda täiendavaid selgitusi.
Maaeluministeerium on üldisel seisukohal, et põllumajandusmaa, eriti väärtuslik
põllumajandusmaa, ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss, mida tuleb ja saab kaitsta
eelkõige sellesse maasse teadliku suhtumisega, seejuures võttes kasutusele meetmed, mis tagaks
selle maa võimalikult suures ulatuses säilimise ja selle kaudu toidujulgeoleku. Selline põhimõte
tugineb Põhiseaduse §-le 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik
rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Lisame, et ka säästva arengu seaduse §-s 3 sätestatakse,
et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning
hoiduma sellele kahju tekitamast (vt Põhiseaduse § 53).
Euroopa Komisjon väljastas 17.11.2021 teatise „ELi mullastrateegia 2030. aastaks Heas
seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0699&from=ET. Dokumendis on visioonina ja
ühe eesmärgina toodud, et saavutada tuleb maa netohõive puudumine ning maahõive ja mulla
katmise piiramine.
Kokkuvõtvalt, tulenevalt eeltoodust, märgime, et üldplaneeringute koostamisel tuleks arvestada
eelkõige põhimõttega, et tänapäevane maakasutus eeldab uusi ja kõiki looduskeskkonna aspekte
säästvaid, läbimõeldud ning tulevikku vaatavaid väga põhjalikult kaalutud lahendusi. Millised
need lahendused saavad olema Haapsalu linnas, seda saab otsustada eelkõige kohaliku
omavalitsuse üksus ise, kellel on planeerimisseadusest tulenevalt antud ulatuslik
planeerimisautonoomia ja otsustamisvabadus.
2 (3)
4. Kas on üldplaneeringuga vajalik määrata väärtuslikuks põllumaaks põllumaad, mis jäävad
NATURA ja looduskaitsealadele, kus majandustegevus/põllumajandustegevus on sätestatud juba
NATURA ja LK alade kaitse-eeskirjaga? Kas olete väärtuslike põllumajandusmaade
määratlemisel ja neile kasutustingimuste kavandamisel neid tingimusi kaitsealade kaitse-
eeskirjadega kohandanud?
Eesti maaelu arengukavas 2014-2020
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-9-
1.pdf (lk 340) märgitud andmete kohaselt on Natura 2000 alal Eestis u 60 000 ha
põllumajandusmaad. Võib eeldada, et nendel aladel on väärtuslikke põllumajandusmaid ilmselt
väga tagasihoidlikus ulatuses. Osalt sellel põhjusel, aga eelkõige lähtuvalt ka sellest, et
väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmed pigem tõhustavad Natura ja looduskaitsealadele
kehtestatud meetmete rakendamist, peame me vajalikuks, et ka nendel aladel paiknevate
väärtuslikke põllumajandusmaade kohta seatakse asjakohased kaitse- ja kasutustingimused.
NB! Oleme teadlikud, et eelnõu „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise
ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ menetlemine peatatakse, kuid siiski on
põhimõtteliselt seesama eelnõu olnud aluseks maakonnaplaneeringute koostamisel.
Maakonnaplaneeringus on siiski märge: Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad
kasutamistingimused on täpsustamisel, kuna planeeringu koostamise ajal toimub väärtuslike
põllumajandusmaade kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine. Vastava
õigusakti valmimisel tuleb järgida seal sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.
Võtame selle seisukoha teadmiseks.
5. Milline lähteülesanne, uuring ja/või eelnõu tekst oli aluseks maakonnaplaneeringutes
väärtuslike põllumaade kavandamisel?
Maakonnaplaneeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kohta nende säilimiseks üldiste
kasutustingimuste määramisel tegid Maaeluministeerium, Rahandusministeerium (varem
Siseministeeriumi vastavad osakonnad) ja tollased maavalitsused tihedat koostööd. Nö
maakonnaplaneeringutes oli lähteülesandeks planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punktist 7 tulenev
ülesanne – väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks üldiste kasutustingimuste määramine.
Maakonnaplaneeringute koostamise ajaks olid välja töötatud alused väärtusliku
põllumajandusmaa määramiseks ja meetmed nende kaitsmiseks (vältida nendele maadele
ehitamist, nende maade metsastamist ja sihtotstarbe muutmist). Ettevalmistava tööna tehti kaks
uuringut: „Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike
meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020“1
ja Põllumajandusuuringute Keskuse uuring, mille käigus loodi põllumajandusmaa massiive,
sealhulgas eeldatavaid väärtuslikke põllumajandusmaa massiive, kajastav kaardikiht ja teostati
asjakohased analüüsid väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu
väljatöötamiseks ja seletuskirjas kasutamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes
Teadmiseks: Rahandusministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus
Helve Hunt, 625 6511,
[email protected]
1
https://www.agri.ee/sites/default/files/public/Leping-94_LOPP_aruanne__2013_.pdf
3 (3)