KORRALDUS
14.03.2022 nr 184
Marksa külas Ojako ja Taga-Ojako kinnistute
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 09.09.2019 korraldusega nr 607 algatati Pärnu linnas Marksa ülas Ojako ja
Taga-Ojako kinnistute detailplaneeringu ülesandega määrata maa sihtotstarbe 100% ärimaaks,
selgitada välja kinnistutele sobivaim hoonestusala ja ehitusõigus, määrata arhitektuursed ja
linnaehituslikud tingimused ning haljastus-, parkimis-, juurdepääsu- ja kommunikatsioonidega
liitumise lahendus. Detailplaneeringut koostab OÜ Ferrysan (töö nr DP 5-20).
Planeeritav Ojako kinnistu pindalaga 6650 m² (katastriüksuse tunnus 15905:004:0246) ja
Taga-Ojako kinnistu pindalaga 7572 m² (katastriüksuse tunnus 15905:004:0247) asuvad Marksa
külas ja piirnevad Pärnu lahega ning Lindi-Liu-Järve teega. Kinnistute katastriüksuste
sihtotstarve on elamumaa 100%. Planeeritav piirkond jääb üleujutusohuga alale. Kinnistud on
hoonestatud, Ojakol asuvad äriotstarbelised hooned ja Taga-Ojakol elukondlikud hooned. Ojako
kinnistul asub tuntud puhke- ja koolituskeskus.
Detailplaneering on koostatud üldplaneeringu kohasena.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Audru Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 97
kehtestatud Ojako maaüksuse detailplaneeringuga, kus on hõlmatud mõlemad kinnistud, lubatud
elamumaa 80% ja ärimaa 20% kasutusotstarvete muutmine 100% ärimaaks. Kavandatud tegevus
vastab üldplaneeringule, kuna üldplaneeringuga on maa juhtotstarve määratud 100% ärimaaks.
Detailplaneeringuga täpsustatakse ärihoonete lubatud suurim ehitisealune pind, määratakse
ehitusõigus puhkemajanduse hoonetele arvestades olemasolevate hoonete arhitektuuriga.
Detailplaneeringu alal on 02.11.2000 keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 16-6/3070 vähendatud
ehituskeeluvööndit, võimaldades uute hoonete püstitamist olemasolevatest hoonetest maa poole.
Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata ehitusõiguse andmist ehituskeeluvööndis. Audru
Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneering jätab kehtima
varem kehtestatud detailplaneeringud, seetõttu samale alale uue detailplaneeringu koostamisel ei
ole planeerimisseaduse kohaselt vaja taotleda uuesti ehituskeeluvööndi vähendamist osas, mis on
juba vähendatud ja kantud üldplaneeringusse.
Detailplaneeringu lahendus
Koostatud planeeringu lahenduse kohaselt täpsustatakse ärihoonete suurim lubatud ehitisealune
pind, määratakse ehitusõigus puhkemajanduse hoonetele arvestades olemasolevate hoonete
arhitektuuriga.
Taga-Ojako katastriüksusele planeeritakse ca 500 m² suurune põhihoone, mille eskiislahendus
kooskõlastada linnaarhitektiga. Planeeritavast põhihoonest kaldani rajatakse laudtee. Kuna
tegemist on moodulitest kokku pandava ning teisaldatava teega, puudub selle rajamiseks vajadus
ehituskeeluvööndit vähendada. Samale katastriüksusele on lubatud rajada kuni 30 m² suuruseid
kämpingumajakesi ja vajadusel need omavahel varikatusega ühendada. Ökonoomsema ja
visuaalselt esteetilisema terviklahenduse saavutamiseks on soovituslik kaaluda väikeste
kämpingumajakeste koondamist üheks (või mitmeks) hooneks selliselt, et säilib kämpingu
põhimõte (igal toal oma sissepääs). Projekteerimisel kooskõlastada eskiislahendus
linnaarhitektiga. Parkimine lahendatakse omal kinnistul. Planeeritaval alal ei muudeta kinnistute
piire. Planeeringu seletuskirjas Tabel 1 on välja toodud krundi ehitusõiguse, ehitise ehituslike
tingimuste määramine ning ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.
Planeeritav ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Minimaalne haljastuse osakaal peab olema
25% planeeritavast alast. Ojako kinnistu on piiratud aiaga (osaliselt hekk), Taga-Ojako kinnistul
on piire vaid Ojako kinnistuga külgneval piiril, läänepoolsel piiril on kõrghaljastus. Lubatud on
rajada lipp-, latt- või kiviaed. Kinnistute vahel on lubatud ka hekk ja võrkaed või neid omavahel
kombineerida. Olemasolevad piirded säilivad. Maksimaalne piirete kõrgus kuni 1,5 m.
Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning, et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 Müra normtasemeid.
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et alal võib tekkida üleujutuse oht. Korduva üleujutusega
ala piiriks loetakse 1,19 m samakõrgusjoon mererannal. Seega tuleb rakendada vastavaid
meetmeid, et vesi ei satuks hoonetesse.
Alale on tagatud juurdepääs 19110 Lindi-Liu-Järve teelt. Parkimiskohtade arvutuse aluseks on
standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1. Parkimiskohtade arvutamisel on arvestatud, et
tegemist on linnakeskuse II-IV klassi ärimaa kinnistuga. Ehitise liigiks on hotell, mis vajab ühte
parkimiskohta 180 m² brutopinna kohta. Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul.
Planeeritava ala veevarustus on tagatud Ojako ja Taga-Ojako ühisel piiril olevast puurkaevust
(KPO väline tunnus: PRK0015580). Puurkaevul on sanitaarkaitseala 10 m. Ojako ja Taga-Ojako
kinnistutel on olemas imbsüsteem. Joonisele eskiislahendus on tulenevalt veeseaduse § 127 lg 1
esitatud nõudest (heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde
sanitaarkaitsealal hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala
välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala,
või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust) määratud olemasolevatele omapuhastitele ala,
kuhu ei tohi veehaaret planeerida. Planeeritaval alal on olemas liitumised side- ning
elektrivõrkudega.
Uute hoonete projekteerimisel lahendada hoonete alla jäävate tehnovõrkude ümberehitus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide
koostamise käigus. Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.
Detailplaneeringu elluviimine
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal
kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi
detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust
2
huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib planeeringu
koostamise korraldaja detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks,
sellekohane leping on huvitatud isikuga sõlmitud.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5 „Detailplaneeringu rakendamise nõuded“ on sätestatud
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Pärast planeeringu
kehtestamist viiakse läbi maakorralduslikud toimingud.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Enne ehitusloa taotlemist detailplaneeringu kohastele elamumaa kruntidele, peab nende
ehituskruntideni olema rajatud juurdepääs ja tehnovõrgud (veetrassid, kanalisatsioonitrassid, side
ja/või elektritrassid või liinid), mis võimaldab ehitustegevusega alustamist.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle
andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu
omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele.
Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb aga
mõista, et Pärnu linn asub neid välja ehitama üksnes juhul, kui Pärnu linna eelarvestrateegias ja
Pärnu linna arengukavas vastavad tegevused ette nähakse. Samuti tuleb mõista, et juhul, kui
rajatiste välja ehitamiseks vajaliku finantseerimise leidmine ebaõnnestub, sh kui rajatiste
väljaehitamist Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas ette ei nähta, võib Pärnu
linn kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistada. Seega saab enne detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamist tehtavad kulutused olla üksnes planeeringust huvitatud isiku, sh arendaja,
(äri)risk.
Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 15.11.2021 korraldusega nr 776.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus ei esitatud täiendavaid
ettepanekuid. Planeering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga, lähteseisukohtadega ja
kaasatud isikute ettepanekute kohaselt. Planeeringulahenduse osas vaidlusi üles ei ole jäänud.
Rahandusministeeriumi järelevalvet planeeringu üle ei teostatud.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 139 lõikest 1 ning Pärnu Linnavolikogu 1. veebruari
2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 3 punkti 2
alusel
1. Kehtestada Ojako ja Taga-Ojako kinnistute detailplaneering (juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3
3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud
detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe
kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Kukk (allkirjastatud digitaalselt)
abilinnapea Tiina Roht
linnapea ülesannetes linnasekretär
4
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 14.03.2022
korralduse nr 184 juurde 18 lehel
Planeeringu OÜ Ferrysan
koostaja: Muskaadi 14
Saue 76506
Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 522 1744
e-mail:
[email protected]
Töö nr: DP 5-20
Algatamise
ettepaneku tegija: Ojako OÜ
Vahtra-Oja, Kihlepa küla Pärnu
Pärnumaa 88305
e-mail:
[email protected]
MARKSA KÜLA, PÄRNU LINN, PÄRNU MAAKOND
MÄRKSA KÜLAS OJAKO DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson
TALLINN 2021
Esitamise aeg Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: oktoober 2021.
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 2
Sisukord
SELETUSKIRI
1 Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 3
1.1 Planeeritava maa-ala asukoht .................................................................................. 3
1.2 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt ............................................ 3
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................... 3
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid .................................................................. 3
2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ................................................................ 4
2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk .............................................................. 4
2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid .............................................................. 4
3 Olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................................................. 4
3.1 Planeeritava ala asukoht .......................................................................................... 4
3.2 Maakasutus ja hoonestus ......................................................................................... 4
3.3 Haljastus ja liiklus ................................................................................................... 5
3.4 Tehnovõrgud ........................................................................................................... 5
3.5 Koostatava detailplaneeringu võrdlus maakonnaplaneeringuga ............................. 5
3.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................. 6
3.7 Piirangud planeeritaval alal ..................................................................................... 7
4 Detailplaneeringuga kavandatav ............................................................................. 7
4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ..................................................................... 8
4.2 Krundi ehitusõiguse, ehitise ehituslike tingimuste määramine ning ehitise
arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ................................................ 8
4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.............................................. 10
4.4 Vertikaalplaneerimine ........................................................................................... 10
4.5 Radoon .................................................................................................................. 11
4.6 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine .......... 11
4.7 Tehnovõrgud ja rajatised ....................................................................................... 11
4.8 Tulekaitse tingimused ........................................................................................... 12
4.9 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ........................................ 13
4.9.1 Jäätmekäitluse põhimõtted .................................................................................. 13
4.10 Piirangud .............................................................................................................. 13
4.10.1 Servituudid ........................................................................................................ 13
5 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ................................................................ 14
JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:5000
Joonis 2 Tugiplaan 1:1000
Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega 1:1000
ILLUSTRATSIOON
Joonis 1 Illustratsioon
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 3
SELETUSKIRI
1 Detailplaneeringu koostamise alused
1.1 Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeritavaks alaks on Marksa külas, Pärnu linnas Ojako (15905:004:0246) ning
Taga-Ojako (15905:004:0247) katastriüksused. Ala piirneb Oja (15905:004:0543),
Kaevandu (15905:004:0448) ja 19110 Lindi-Liu-Järve tee (15905:004:0295)
katastriüksuste ning idast Pärnu lahega.
Joonis 1: Planeeringuala asendiskeem. Aluskaart: Maa-amet.
1.2 Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt
Detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 09. september 2019. a korraldusega
nr 607. Korralduse juurde kuulub lisana “Detailplaneeringu asukohaskeem”.
1.3 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
Topo-geodeetilise maa-ala plaani koos tehnovõrkudega on koostanud Tippgeo OÜ
21.01.2020, mõõdistuse aeg 18.12.2019. a, töö nr 2019TG486.
1.4 Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010
määrusega nr 19);
- EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
- EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad
tuleohutusnõuded;
- Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”;
- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
- Planeerimisseadus;
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 4
- Ehitusseadustik;
- „Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded“;
- Alal detailplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega nr
97).
2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded
2.1 Põhiline planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Audru Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega
nr 97 kehtestatud Ojako maaüksuse detailplaneeringuga, kus on hõlmatud mõlemad
kinnistud, lubatud elamumaa 80 % ja ärimaa 20% kasutusotstarvete muutmine 100 %
ärimaaks. Kavandatud tegevus vastab üldplaneeringule, kuna üldplaneeringuga on maa
juhtotstarve määratud 100% ärimaaks. Detailplaneeringuga täpsustatakse ärihoonete
lubatud suurim ehitisealune pind, määratakse ehitusõigus puhkemajanduse hoonetele
arvestades olemasolevate hoonete arhitektuuriga.
2.2 Teised planeeringu koostamise eesmärgid
Liikluskorralduse põhimõtete määramine ning tehnovõrkude võimaliku asukoha
määramine.
3 Olemasoleva olukorra kirjeldus
3.1 Planeeritava ala asukoht
Käesoleva planeerimisprojektiga haaratav maa-ala asub Pärnu linnas, Marksa külas,
Pärnu lahe ääres. Planeeritav ala hõlmab 100% elamumaa sihtotstarbega
katastriüksuseid. Ojako katastriüksuse pindala on 6650 m², Taga-Ojako katastriüksusel
7572 m². Kinnistutel on 02.11.2000 keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 16-6/3070
vähendatud ehituskeeluvööndit, võimaldades uute hoonete püstitamist olemasolevatest
hoonetest maa poole.
3.2 Maakasutus ja hoonestus
Planeeritavad kinnistud on hoonestatud on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel
paiknevad alal järgmised hooned ja rajatised:
Taga- Ojako katastriüksus:
1) Saun-suvila (ehr kood: 120187700), pindala 54 m² (likvideeritud);
2) Suvila (ehr kood: 121307938), pindala 28,5 m²;
3) Kämping (ehr kood: 121308245), pindala 13,2 m²;
4) Tualett (ehr kood: 121308115), pindala 25,6 m²;
5) Paadimaja (linnuvaatluse torn) (ehr kood: 121308282), pindala 20,2 m²;
6) Kämping (ehr kood: 121308250), pindala 13,2 m²;
7) Kämping (ehr kood: 121308264), pindala 13,2 m²;
8) Suvila (ehr kood: 121308113), pindala 28,5 m²;
9) Kämping (ehr kood: 121308146), pindala 13,2 m²;
10) Kämping (ehr kood: 121308154), pindala 13,2 m²;
11) Suvila (ehr kood: 121307935), pindala 28,5 m².
Ojako katastriüksus:
1) Saun (ehr kood: 120189591), pindala 73 m²;
2) Grilli varikatus (ehr kood: 220819749), pindala 29,2 m²;
3) Pumbamaja (ehr kood: 120189622), pindala 6 m²;
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 5
4) Majutushoone (ehr kood: 103002135), pindala 261 m²;
5) Külalistemaja (ehr kood: 120189591), pindala 287 m².
Üldplaneeringu kohane juhtotstarve Ojako ja Taga-Ojako katastriüksustel on 100%
ärimaa.
3.3 Haljastus ja liiklus
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud 19110 Lindi-Liu-Järve teelt. Kinnistud ei
ole tasase reljeefiga, absoluutkõrgused on vahemikus +0.50...+3.65. Parkimine toimub
omal kinnistul. Hoonetest ja teedest/platsidest vaba ala on haljastatud. Osaliselt on ala
kaetud kõrgahajastusega.
3.4 Tehnovõrgud
Planeeritaval alal on veevarustuse tagamiseks puurkaev ning
kanalisatsioonilahenduseks omapuhasti. Kinnistutel on olemas elektri- ning
sidevõrguga liitumine.
3.5 Koostatava detailplaneeringu võrdlus maakonnaplaneeringuga
Maakonnaplaneeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+
ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest. Arvestatud on teiste riigi
tasandi strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutega.
Joonis 2 Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu strateegiaplaanist.
Rannikuvöönd/ romantiline rannatee
Oluliste turismi- ja puhkemajandusega seotud piirkondade hulka kuulub maakonna
rannikuala – Romantiline rannatee. See on omanäoline piirkond, kus toimib ettevõtete
omavaheline koostöö ja ühisturundamine.
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 6
Joonis 3 Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna joonisest.
Looduskeskkonna joonisele on kantud maakonna loodusvarad ja -väärtused.
Loodusväärtuste kättesaadavuse tagamiseks on määratud puhkemetsad ja puhketeed.
Planeeritava ala läheduses kulgeb planeeritav puhketee.
3.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Kehtiva üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve planeeritaval alal on
reserveeritud ärimaal (B). Detailplaneeringus nähakse ette sihtotstarbe muutmine 100%
ärimaaks. Koostatava detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut Audru valla
üldplaneeringu muutmiseks.
Joonis 4. Väljavõte Audru valla üldplaneeringu kaardist.
Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja
anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus;
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 7
• Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja
parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele. Sellisel
juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes;
• Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi
parkimise võimalus;
• Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise
ärihoonete kavandamisel alla 3,19 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone
üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,19
m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,19 m paiknevad hoone konstruktsioonid
rajada veekindlatena;
• Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt. Ärimaale rajatud hoonetesse ei
ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe.
3.7 Piirangud planeeritaval alal
1) Veetorustik (torustiku telgjoonest mõlemale poole 2m);
2) Puurkaev (KPO valine tunnus: PRK0015580), sanitaarkaitseala 10 m;
3) Kanalisatsioonitorustik (torustiku telgjoonest mõlemale poole 2m);
4) Imbväljaku kuja (50m);
5) Ranna või kalda piiranguvöönd (200 m põhikaardil määratud veepiirist);
6) Pärnu Lahe ranna- ja kalda ehituskeeluvöönd (detailplaneeringu alal on
02.11.2000 a keskonnaministeeriumi kirjaga nr 16-6/3070 vähendatud
ehituskeeluvööndit);
7) Pärnu Lahe veekaitsevöönd (20 m põhikaardil määratud veepiirist);
8) Pärnu Lahe kallasrada (10 m põhikaardil määratud veepiirist);
9) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise sõiduraja välimisest
servast)
10) Elektripaigaldise (maakaabelliin) kaitsevöönd 1m.
4 Detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Audru Vallavolikogu 11.01.2001
otsusega nr 97 kehtestatud Ojako maaüksuse detailplaneeringuga, kus on hõlmatud
mõlemad kinnistud, lubatud elamumaa 80 % ja ärimaa 20% kasutusotstarvete
muutmine 100 % ärimaaks. Kavandatud tegevus vastab üldplaneeringule, kuna
üldplaneeringuga on maa juhtotstarve määratud 100% ärimaaks. Detailplaneeringuga
täpsustatakse ärihoonete suurim lubatud ehitisealune pind, määratakse ehitusõigus
puhkemajanduse hoonetele arvestades olemasolevate hoonete arhitektuuriga. Taga-
Ojako katastriüksusele planeeritakse ca 500 m² suurune põhihoone, mille
eskiislahendus kooskõlastada linnaarhitektiga. Planeeritavast põhihoonest kaldani
rajatakse laudtee. Kuna tegemist on moodulitest kokku pandava ning teisaldatava
teega, puudub selle rajamiseks vajadus ehituskeeluvööndit vähendada. Samale
katastriüksusele on lubatud rajada kuni 30 m² suuruseid kämpingumajakesi ja
vajadusel need omavahel varikatusega ühendada. Ökonoomsema ja visuaalselt
esteetilisema terviklahenduse saavutamiseks on soovituslik kaaluda väikeste
kämpingumajakeste koondamist üheks (või mitmeks) hooneks selliselt, et säilib
kämpingu põhimõte (igal toal oma sissepääs). Projekteerimisel kooskõlastada
eskiislahendus linnaarhitektiga. Parkimine lahendatakse omal kinnistul.
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 8
4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Kinnistute piire ei muudeta.
4.2 Krundi ehitusõiguse, ehitise ehituslike tingimuste määramine ning ehitise
arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Tabel 1. Krundi ehiusõigus ja arhitektuursed tingimused.
positsiooni number, aadressi Pos 1, Ojako Pos 2, Taga- Ojako
ettepanek
krundi suurus 6650 m² 7572 m²
2
hoonete suurim lubatud 995 m / 15% 1500 m2 / 20%
2
ehitisealune pind (m ) / krundi
täisehitus %
olemasolev maakatastri järgne E 100% elamumaa E 100% elamumaa
sihtotstarve, %
planeeritav krundi kasutamise 100%: 100%:
sihtotstarve, % P - virgestusmaa P - virgestusmaa
PT - turismi-, matka- ja PT - turismi-, matka- ja
väljasõidukoha maa väljasõidukoha maa
üldplaneeringu juhtotstarve, % Ärimaa (B), 100% Ärimaa (B), 100%
kavandatav üldplaneeringu Ärimaa (B), 100% Ärimaa (B), 100%
juhtotstarve, %
hoonete lubatud maksimaalne 9/ 6 9/ 6
kõrgus, m (arvestatuna
olemasolevast maapinnast)
põhihoone/ abihoone või
kämpingumajake
maapinna kõrgus olemasolev +0.95...+3.65m +0.5...+3.13
(m)
hoonete suurim maapealne 2/0 2/0
korruselisus / maa-aluseid
korruseid
hoonete suurim lubatud arv 5 (2+3) 15 (1+14)
krundil (põhihoone+ abihoone
või kämpingumajake)
lubatud väikseim TP-3 TP-3
tulepüsivusklass
Piirangud * Veetorustik; * Veetorustik;
* Puurkaev; * Puurkaev;
*Kanalisatsioonitorustik; *Kanalisatsioonitorustik;
* Imbväljaku kuja; * Imbväljaku kuja;
* Ranna või kalda * Ranna või kalda
piiranguvöönd; piiranguvöönd;
* Pärnu Lahe ranna- ja * Pärnu Lahe ranna- ja
kalda ehituskeeluvöönd; kalda ehituskeeluvöönd;
* Pärnu Lahe veekaitse- * Pärnu Lahe veekaitse-
vöönd ; vöönd ;
* Pärnu Lahe kallasrada; * Pärnu Lahe kallasrada;
* Avalikult kasutatava * Avalikult kasutatava
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 9
tee kaitsevöönd tee kaitsevöönd
* Elektripaigaldis. * Elektripaigaldis.
kuni 20 m² ehitisealuse
pinnaga maapealsed mahulised on lubatud ehitada on lubatud ehitada
rajatised
Haljastuse põhimõtete teedest, platsidest ja teedest, platsidest ja
määramine hoonest vabad alad hoonest vabad alad
haljastada, minimaalne haljastada, minimaalne
haljastuse osakaal 25% haljastuse osakaal 25%
parkimiskohtade arv (tk) 9/11 11/11
olulisemad
arhitektuurinõuded:
* katusekallete vahemik 25...50o. Täpne 25...50o. Täpne
katusekalle määratakse katusekalle määratakse
ehitusprojektis. ehitusprojektis.
* välisviimistluse materjalid *Fassaadil võib kasutada *Fassaadil võib kasutada
kaasaegseid kaasaegseid
fassaadikattematerjale - fassaadikattematerjale -
laudist, klaasi, krohvi, laudist, klaasi, krohvi,
komposiitplaate, kivi komposiitplaate, kivi
jmt. Välistada tuleb jmt. Välistada tuleb
trapets, lainelist, trapets, lainelist,
kiviimitatsiooniga plekki kiviimitatsiooniga plekki
ning läikivaid pindasid. ning läikivaid pindasid.
Arvestada piirkonna Arvestada piirkonna
miljööga. miljööga.
* katus – plekkprofiil * katus – plekkprofiil
(välistatud on (välistatud on
kiviprofiil), eterniit, kivi kiviprofiil), eterniit, kivi
ja rullmaterjal. Katuse ja rullmaterjal. Katuse
toon määratakse toon määratakse
ehitusprojektis. ehitusprojektis.
* avatäited lahendatakse * avatäited lahendatakse
* nõuded avatäidetele (uksed, ehitusprojektis ehitusprojektis
aknad jms)
* Olemasolevad piirded * Olemasolevad piirded
* piirete materjal ja kõrgus säilivad. säilivad.
Edaspidi, hoone Edaspidi, hoone
ehitusprojekti ehitusprojekti
koostamise käigus koostamise käigus
lahendada piirded lahendada piirded
lähtuvalt hoonete lähtuvalt hoonete
arhitektuurist ning arhitektuurist ning
piirkonnas levinud piirkonnas levinud
kujunduslaadist. Tee kujunduslaadist. Tee
poolne piire võib olla poolne piire võib olla
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 10
näiteks puidust latt-, näiteks puidust latt-,
lipp- või kiviaed; lipp- või kiviaed;
kinnistute vahel võib kinnistute vahel võib
olla näiteks kiviaed, olla näiteks kiviaed,
võrkpiire või võrkpiire võrkpiire või võrkpiire
koos hekiga, kõrgus koos hekiga, kõrgus
maksimaalselt 1,5m. maksimaalselt 1,5m.
* +0.00= min. +3,19 * +0.00= min. +3,19
* +0.00 sidumine (põhihoone) abs. km abs. km
4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Planeeritav ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Minimaalne haljastuse osakaal
peab olema 25% planeeritavast alast.
Jäätmed kogutakse krundi piires selleks ettenähtud konteineritesse ja korraldatakse
jäätmete äravedu seadusega ettenähtud korras. Olmekanalisatsiooniveed juhitakse
omapuhastisse.
Ojako kinnistu on piiratud aiaga (osaliselt hekk), Taga-Ojako kinnistul on piire vaid
Ojako kinnistuga külgneval piiril, läänepoolsel piiril on kõrghaljastus. Lubatud on
rajada lipp-, latt- või kiviaed. Kinnistute vahel on lubatud ka hekk ja võrkaed või neid
omavahel kombineerida. Olemasolevad piirded säilivad. Maksimaalne piirete kõrgus
kuni 1,5 m.
Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 Müra normtasemeid.
4.4 Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et alal võib tekkida üleujutuse oht. Korduva
üleujutusega ala piiriks loetakse 1,19 m samakõrgusjoon mererannal. Seega tuleb
rakendada vastavaid meetmeid, et vesi ei satuks hoonetesse. Vältimaks majanduslikku
kahju üleujutusriskiga alal, määratakse uue ärihoone esimese korruse põranda
lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks (absoluutkõrgus) vähemalt 3,19 m,
soovituslikult 3,69 m.
Kui hoone 1. korruse projekteerimisel kasutatakse materjale, mille puhul ei too
lühiajaline mereveega kokkupuude materjali lühi- ega pikaajalist kahjustumise ohtu,
siis on madalama põranda pinna puhul risk märkimisväärseteks kahjudeks suhteliselt
madal. Et üleujutustest tingitud riski vähendada, on soovitav kasutada ehitusel tehnilisi
lahendusi, mis muudaksid hooned vastupidavamateks ekstreemsetele ilmastikuoludele,
näiteks kõrget vundamenti. Piirete alla on soovituslik kavandada tugimüürid, et
vähendada võimaliku üleujutuse mõju.
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 11
Üleujutatavatel aladel on üldplaneeringu kohaselt juurdepääsuteed soovitatav
projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2.29 m abs teepinna peale, et tagada
juurdepääs hoonetele tõenäolisemate (kuni +2.28 m abs 1 kord 10 aasta jooksul)
üleujutuste korral. Käesolevas planeeringus on soovituslikud kõrgused tagatud.
Tõsta maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2.39 m abs,
et kaitsta hooneid ja tehnotaristut. Teede, mullete ja hoonete vundamentide
projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu.
Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste
taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.
Sajuveed immutada krundisiseselt pinnasesse. Krundi maapinna kõrgust võib tõsta
selliselt, et sajuveed ei valguks naaberkruntidele ning teele. Vajadusel võib ka sajuvee
juhtida planeeringuala lõunapiiril paiknevasse kraavi.
4.5 Radoon
Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud „ Esialgne radooniriski levilate kaardist“, on
planeeritav ala madala radooniriski alal, kus on madala looduskiirgusega pinnased
(peamiselt liivad ja aleuriidid). Kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva.
4.6 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Alale on tagatud juurdepääs 19110 Lindi-Liu-Järve teelt. Parkimiskohtade arvutuse
aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1. Parkimiskohtade
arvutamisel on arvestatud, et tegemist on linnakeskuse II-IV klassi ärimaa kinnistuga.
Ehitise liigiks on hotell, mis vajab ühte parkimiskohta 180m² brutopinna kohta.
Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul.
Tabel 2. Sõiduatode parkimiskohtade arvutus.
Positsiooni EVS Maksimaalne Normatiivne Planeeritav
nr 843:2016, brutopind parkimiskohtade parkimiskohtade
tabel 9.1 krundil arv arv
1 Hotell 1pk/ 1600 9 11
2 180m² 1980 11 11
Parkimiskohtade arvutamise aluseks on maksimaalne brutopind. Täpne
parkimiskohtade arv selgitatakse välja igakordselt eraldi, hoonete projekteerimise
käigus, lähtuvalt hoone brutopinnast ja äritegevusest tulenevatest vajadustest.
Krundile pos 1 on planeeritud üks parkimiskoht bussile.
4.7 Tehnovõrgud ja rajatised
Planeeritava ala veevarustus on tagatud Ojako ja Taga-Ojako ühisel piiril olevast
puurkaevust (KPO väline tunnus: PRK0015580). Puurkaevul on sanitaarkaitseala 10m.
Kanalisatsioon. Ojako ja Taga-Ojako kinnistutel on olemas imbsüsteem. Joonisele
eskiislahendus on tulenevalt veeseaduse § 127 lg 1 esitatud nõudest (heitvee ja
saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 12
hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja
lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või
joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust) määratud olemasolevatele omapuhastitele
ala, kuhu ei tohi veehaaret planeerida.
Planeeritaval alal on olemas liitumised side- ning elektrivõrkudega.
Sademevesi nähakse ette omal krundil pinnasesse immutatuna. Olemasolevate
absoluutkõrguste vahemik on elamukrundil +0,50 – 3,65. Olemasolevat maapinda võib
tõsta selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele.
Soovituslik on katustele sadav vihmavesi koguda kokku vihmaveerennide ja torudega
ning püsttorude alla paigaldada infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja
kokkuvoolukollektor, mis on juhitud kogumismahutisse, millele on paigaldatud
ülevool infiltratsioonikassetti. Vett saaks sellisel juhul kasutada kastmiseks.
Soojavarustus. Olemasolevate hoonete küttesüsteemid on lokaalsed. Hoonete
rekonstrueerimisel või uute hoonete ehitamisel nähakse samuti ette lokaalne küte, mille
täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel,
maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi
soojuspumpa ja päikesepaneele (hoonete katustel).
Uute hoonete projekteerimisel lahendada hoonete alla jäävate tehnovõrkude
ümberehitus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad
täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus esitatud
tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.
4.8 Tulekaitse tingimused
Hooned tuleb ehitada või rekonstrueerida järgides Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a
vastu võetud määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Tule
levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule
levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule
leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Täidetud peavad olema EVS
812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ning EVS
812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“
esitatud nõuded.
Välise kustutusvee tagamise lahendus peab vastama Siseministri 18.02.2021 määrusele
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Lähim tuletõrje veevõtukoht on Luisa kinnistul (ca 150 m kaugusel). Juhul kui
ehitusprojekti koostamisel ilmneb, et nimetatud veevõtukoht ning sellele ligipääsetavus
ei vasta nõuetele, tuleb planeeritavale alale paigaldada kas veevõtumahuti või tagada
tuleohutus muul viisil (nt paigaldada hoonesisene automaatne sprinklersüsteem).
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 13
Joonis 5. Tuletõrje veevõtukoht Luise kinnistul. Aluskaart: Maa-amet.
4.9 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002
“Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond
- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine
- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal.
- õueala valgustatus
- lukustatud sisenemisruumid
- tugevad ukse- ja aknaraamid
- Võimalusel paigaldada alarmseade
4.9.1 Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite
paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise
intervalliga, et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat
ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks
tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike
jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,
kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat
jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete
valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi
jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka
kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
Tagada korraldatud jäätmevedu (vastavalt jäätmehoolduseeskirjale).
Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs.
Soovituslik prügikonteineri asukoht on esitatud joonisel 1 (eskiislahendus).
4.10 Piirangud
4.10.1 Servituudid
Servituutide määramise vajadus puudub.
Marksa külas Ojako detailplaneering – Töö nr DP 5-20, oktoober 2021 14
5 Detailplaneeringu rakendamise nõuded
- Katastriüksuste sihtotstarbe muutmine;
- Projekteerimisel ja tööde teostamisel lähtuda Ehitusseadustikust ja Pärnu linna
kaevetööde eeskirjast;
- Ehitusloa taotlemine;
- Hoonete ehitus/rekonstrueerimine;
- Detailplaneeringu alusel ei teki kohalikul omavalitsusel kohustusi teede ja
tehnovõrkude väljaehitamiseks.
- Kasutusloa taotlemine.
- Pärnu Linnavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle
ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. Detailplaneering on kehtiv,
kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui
samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt
Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja
detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise
korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest
loobuda.
Marksa külas Ojako detailplaneeringu kooskõlastuste kokkuvõte
projekteerija
Jrk kooskõlastav Kooskõlas- kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastuse märkused
nr organisatsioon/ planeeritud tuse nr. ja asukoht kooskõlastaja
krundi omanik/ planeeritud kuupäev tingimuste
maa-ala piirinaaber täitmise
kohta
Päästeameti Põhja pääste- 08.11.2021 nr Kooskõlastatud Allkirjastatud
1
keskuse Ohutusjärelevalve 7.2-3.4/6055-4 digitaalselt -
büroo juhtivinspektor Garri
Mölder
Terviseameti menetlusgrupi 22.07.2021 nr Kooskõlastatud Allkirjastatud -
2
juht Kristel Kallaste 9.3- digitaalselt.
1/21/8327-2 Kooskõlastus
lisatud tabelile
3 Transpordiameti 21.07.2021 nr Kooskõlastatud tingimusel: Palume planeeringu Allkirjastatud -
juhtivspetsialist Marek Lind 7.1- elluviimisel arvestada järgnevaga. digitaalselt.
2/21/17271-2 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa Kooskõlastus
kohustusega tööde projektid tuleb esitada lisatud tabelile
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
4 Ojako kinnistu omanik ning 09.11.2021 Kooskõlastatud Allkirjastatud -
Taga-Ojako kinnistu Ojako digitaalselt
Osaühing juhatuse liige Ly
Oja
Arhitekt / / Janika Jürgenson
TINGMÄRGID
vajadusel rajatava tuletõrje
4,0
veemahuti (min 30m³) 10,0 OLEMASOLEV
võimalik asukoht KINNISTU PIIR
HOONE
Luise VEETORUSTIK
295 tee
15905:004:0535
04:0 rve
KANALISATSIOONITORUSTIK
05:0 u-Jä
0,4kV MAAKAABEL
159 indi-Li
P11
IMBSÜSTEEMI KUJA
10 L
50
P, PT
191
Pos (100%) 995 PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m
nr 1 6650 5 (2+3)
15 9 /6
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
Ojako
PLANEERITAV
4,0
15905:004:0246
P11
4,0
PLANEERITAVA ALA PIIR
HOONESTUSALA
SOOVITUSLIK PÕHIHOONE ASUKOHT
R1 KÕVAKATTEGA ALA
0
Ojaääre VEETORUSTIK
15905:004:0534
W1 W1 MADALPINGEKAABEL
Planeeritav laudtee
(moodulitest, teisaldatav)
ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK
50
LIKVIDEERITAV OBJEKT
PARKIMISKOHT
P, PT
10,0 (100%) 1500 SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT
Pos
nr 2 7572 15 (1+14)
20 9 /6 SOOVITUSLIK LAUDTEE (MOODULID, TEISALDATAV) ASUKOHT
Kaevandu Taga - Ojako
15905:004:0449 15905:004:0247 SOOVITUSLIK HALJASALA (TÄPSUSTUB EHITUSPROJEKTIS)
2,5
Krundi kasutamise sihtotstarve Rahandusministeeriumi
leppemärkide juhendmaterjali alusel:
Tee kaitsevöönd 30 m (äärmise
sõiduraja välimisest servast)
Ehituskeeluvöönd
(vähendatud hoonete
P - virgestusmaa
vundamendini)
PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa
Kaevandu Piirangud: Krundi kasutamise sihtotstarve
15905:004:0448 1* Veetorustik (torustiku telgjoonest mõlemale poole 2m);
Veekaitsevöönd 20 m
(katastriüksuse sihtotstarvete liigid):
(veekogu piirist põhikaardil)
2* Puurkaev (KPO valine tunnus: PRK0015580),
Kallasrada 10 m sanitaarkaitseala 10 m; Ä - ärimaa.
(veekogu piirist põhikaardil) 3* Kanalisatsioonitorustik (torustiku telgjoonest mõlemale
Veekogu piir põhikaardilt PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:
poole 2m);
4* Imbväljaku kuja (50m); 1 - POSITSIOONI NUMBER
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED 5* Ranna või kalda piiranguvöönd (200 m põhikaardil
2
3
5
6
1 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE DP
max.korru-
(põhihoone + abihoone või
krundi aadress või aadressi
määratud veepiirist);
katastriüksuse sihtotstarve
4 7
arhitektuursed tingimused
planeeritavast maapinnast
LIIKIDES, OSAKAALU %
krundi planeeritud suurus
normatiivne / kavandatud
ja osakaalu % (katastri-
selisus
planeeringu juhtotstarve
üksuse liikide kaupa)
6* Pärnu Lahe ranna- ja kalda ehituskeeluvöönd
hoonete arv krundil
3 - LUBATUD MAKSIMAALNE EHITISEALUNE
parkimiskohtade arv
kämpingumajake)
ehitisealune pind (m²)
(detailplaneeringu alal on 02.11.2000 a PIND m²
planeeritav üld-
hoone kõrgus
krundi kasutamise
ettepanek
keskonnaministeeriumi kirjaga nr 16-6/3070 4 - TÄISEHITUS %
5 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
vähendatud ehituskeeluvööndit);
sihtotstarve
(m)
m²
brutopind m²
abihoone või
6 - HOONETE ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE+ABIHOONE VÕI
(põhihoone/
7* Pärnu Lahe veekaitsevöönd (20 m põhikaardil määratud
kämpingu-
maapealne
majake)
maa-alune
KÄMPINGUMAJAKE)
piirangud
veepiirist); 7 - PÕHIHOONE / ABIHOONE KÕRGUS PLANEERITAVAST
pos nr.
8* Pärnu Lahe kallasrada (10 m põhikaardil määratud MAAPINNAST (m)
veepiirist);
9* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (30 m äärmise
*Katusekalle: 25… 50⁰. Täpne katusekalle sõiduraja välimisest servast)
määratakse ehitusprojektis.
*Fassaadil võib kasutada kaasaegseid 10* Elektripaigaldise (maakaabelliin) kaitsevöönd 1m. Objekt:
Ojako ja Taga-Ojako
topo-geodeetiline mõõdistus
P B fassaadikattematerjale - laudist, klaasi, krohvi,
ja/või (reservee- komposiitplaate, kivi jmt. Välistada tuleb trapets, Märkused: TIPPGEO OÜ
Joonis:
Maa-ala plaan
Mõõtkava: Leht / lehti:
1 Ojako 6650 995 1600 2 /1 - 9 /6 5 (2+3) Ä 100%; 9 / 11 1*-10* 1:500 1/1
PT ritud lainelist, kiviimitatsiooniga plekki ning läikivaid 1) Täpne hoonete asukoht ja tehnovõrkude lahendus selgitatakse Papiniidu 5, 80010 PÄRNU
tel. 4434160 fax 4435183
GSM 50 12 795
koos tehnovõrkudega
(100%) ärimaa) pindasid. Arvestada piirkonna miljööga. ehitusprojektide koostamise käigus. Registrikood 11949457
Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli)
Aadress / asukoht:
Marksa küla Ojako ja Taga-Ojako Tellija:
OÜ Ojako
EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Pärnu linn, Pärnu maakond
* Katus – plekkprofiil (välistatud on kiviprofiil),
eterniit, kivi ja rullmaterjal. Katusekatte toon
2) Ehituskeeluvöönd on vähendatud olemasolevate hooneteni. Mõõdistas 18. detsember 2019 Indrek Sauväli Töö nr: 2019TG486
Plaani koostas 21.jaanuar 2020 Indrek Sauväli Kaardileht: lehenr
määratakse ehitusprojektis. Vastutab Indrek Sauväli
Fail:
2019TG486_Ojako_Taga_Ojako_ga.dgn
* Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. Huvitatud isik
Ferrysan OÜ Ojako OÜ
* Planeeritava piirde kõrgus maksimaalselt 1,5m. Muskaadi 14
* Olemasolevad piirded säilivad. Edaspidi, hoone 76506 Saue Töö nimetus ja aadress
P B ehitusprojekti koostamise käigus lahendada piirded Harjumaa
2
Taga-
Ojako 7572 1500 1980 2 /1 - 9 /6 15 (1+14)
ja/või
PT Ä 100%;
(reservee-
ritud
lähtuvalt hoonete arhitektuurist ning piirkonnas levinud
11 /11 1*-10* kujunduslaadist. Tee poolne piire võib olla näiteks Tel. +372 52 21744
MTR reg nr:
Marksa külas Ojako detailplaneering
(100%) ärimaa) puidust latt-, lipp- või kiviaed; kinnistute vahel võib EEP002230 Marksa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
olla näiteks kiviaed, võrkpiire või võrkpiire koos
hekiga, kõrgus maksimaalselt 1,5m. Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
* Põhihoone +0.00= min. +3,19 abs. km. PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP
KOKKU:
Janika Jürgenson Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
14222
14.10.2021 a. 1:1000 DP 5-20 3 3
PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
Aluskaart: Maa-amet (juuni, 2021)
Huvitatud isik
Muskaadi 14
76506 Saue
Harjumaa
Tel. +372 52 21744
MTR reg nr:
EEP002230
Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
SITUATSIOONISKEEM DP
Joonis Jooniseid
28.06.2021 a. 1:5000 DP 5-20 1 3
Oja
15905:004:0543
Elamumaa 25%
Luise
15905:004:0535
Maatulundusmaa 100%
3.65 ha
50
Ojako
15905:004:0246
Elamumaa 100%
15905:004:0534 R1
Maatulundusmaa 100% 0
3.73 ha
OLEMASOLEV
50 KINNISTU PIIR
HOONE
VEETORUSTIK
Taga - Ojako
15905:004:0247 KANALISATSIOONITORUSTIK
Elamumaa 100%
7572 0,4kV MAAKAABEL
Kaevandu Piirangud:
15905:004:0449
Maatulundusmaa 100% 1)
2) Puurkaev (KPO valine tunnus: PRK0015580), PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m
sanitaarkaitseala 10 m;
3) Kanalisatsioonitorustik (torustiku telgjoonest
poole 2m);
vundamendini)
4) PLANEERITAV
5) Ranna kalda (200 m PLANEERITAVA ALA PIIR
Kaevandu
15905:004:0448
Maatulundusmaa 100%
6) Lahe ranna- ja kalda
(detailplaneeringu alal on 02.11.2000 a
Kallasrada 10 m
keskonnaministeeriumi kirjaga nr 16-6/3070
7) Lahe (20 m
veepiirist);
8) Lahe kallasrada (10 m
veepiirist);
9) Avalikult kasutatava tee (30 m
10)
Huvitatud isik
Muskaadi 14
76506 Saue
Harjumaa
Tel. +372 52 21744
MTR reg nr:
EEP002230
Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
TUGIPLAAN DP
Joonis Jooniseid
28.06.2021 a. 1:1000 DP 5-20 2 3