dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Käskkiri

Rahandusministeerium · 16. märts 2022
Viit
72
Registreeritud
16. märts 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Tarmo Kivi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎72 16.03.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice447 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 16.03.2022 nr 72 Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetme 2022. a taotlusvooru rahalise mahu, toetuse suuruse, individuaalse toetusmäära, toetusvahendite regionaalse jaotuse ja halduskulude mahu kinnitamine Riigihalduse ministri 28. veebruari 2022. a. määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 2 alusel. 1. Kinnitan riigihalduse ministri 28. veebruari 2022. a. määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel läbi viidava 2022. aasta taotlusvooru rahaliseks mahuks 14 923 000 eurot. 2. Kinnitan meetme rakendaja halduskulude mahuks taotlusvooru läbiviimisel 77 000 eurot vastavalt lisas 1 sätestatule (lisatud). 3. Kinnitan kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära vastavalt lisale 2 (lisatud). 4. Kinnitan maksimaalseks toetuse suuruseks ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt lisas 2 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 540 000–945 000 eurot, mis arvutatakse valemi 1350000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. 5. Kinnitan maksimaalseks toetuse suuruseks rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta vastavalt lisas 2 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 360– 630 eurot, mis arvutatakse valemi, 900 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. 6. Kinnitan toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse NUTS III regioonide lõikes järgmiselt: 6.1 Kesk-Eesti – 2 194 481 eurot; 6.2 Kirde-Eesti – 2 575 241 eurot; 6.3 Lõuna-Eesti – 5 249 970 eurot; 6.4 Lääne-Eesti – 2 642 670 eurot; 6.5 Põhja-Eesti – 2 260 638 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa 1 Meetme 2022. aasta taotlusvooru rakendamise halduskulude jaotus Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär KINNITATUD 16.03.2022 käskkirjaga nr 72 Lisa 1 Meetme 2022. aasta taotlusvooru rakendamise halduskulude jaotus 2022 2023 2024 KOKKU Meetme rakendamise halduskulud 14 500 24 500 38 000 77 000 KINNITATUD 16.03.2022 käskkirjaga nr 72 Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Arvestuslik tulu Maksimaalne toetuse üksus elaniku kohta, eurot määr Alutaguse vald 1836 40% Anija vald 1094 61% Antsla vald 963 67% Elva vald 1045 63% Haapsalu linn 907 70% Haljala vald 1077 62% Harku vald 1421 44% Hiiumaa vald 1063 62% Häädemeeste vald 1011 65% Jõelähtme vald 1340 48% Jõgeva vald 985 66% Jõhvi vald 891 70% Järva vald 1049 63% Kadrina vald 1016 65% Kambja vald 1256 53% Kanepi vald 1022 64% Kastre vald 1172 57% Kehtna vald 1033 64% Keila linn 1151 58% Kihnu vald 918 70% Kiili vald 1394 46% Kohila vald 1150 58% Kohtla-Järve linn 855 70% Kose vald 1212 55% Kuusalu vald 1140 58% Loksa linn 851 70% Luunja vald 1292 51% Lääne-Harju vald 1065 62% Lääne-Nigula vald 1044 63% Lääneranna vald 952 68% Lüganuse vald 891 70% Maardu linn 962 67% Muhu vald 1034 64% Mulgi vald 956 68% Mustvee vald 900 70% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2020. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2020. a seisuga. Märjamaa vald 972 67% Narva linn 836 70% Narva-Jõesuu linn 1108 60% Nõo vald 1139 59% Otepää vald 1024 64% Paide linn 962 67% Peipsiääre vald 965 67% Põhja-Pärnumaa vald 979 67% Põhja-Sakala vald 1013 65% Põltsamaa vald 1009 65% Põlva vald 959 68% Pärnu linn 964 67% Raasiku vald 1143 58% Rae vald 1487 41% Rakvere linn 957 68% Rakvere vald 1063 62% Rapla vald 1025 64% Ruhnu vald 1046 63% Rõuge vald 965 67% Räpina vald 930 69% Saarde vald 962 67% Saaremaa vald 971 67% Saku vald 1381 46% Saue vald 1278 52% Setomaa vald 945 68% Sillamäe linn 805 70% Tallinna linn 1195 56% Tapa vald 940 69% Tartu linn 1072 62% Tartu vald 1259 53% Toila vald 1096 61% Tori vald 1028 64% Tõrva vald 978 67% Türi vald 935 69% Valga vald 878 70% Viimsi vald 1504 40% Viljandi linn 940 68% Viljandi vald 994 66% Vinni vald 1025 64% Viru-Nigula vald 975 67% Vormsi vald 1299 51% Võru linn 935 69% Võru vald 1023 64% Väike-Maarja vald 998 66%
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel