Sandra Sillaots, vandeadvokaat Teie 28.02.2022
Advokaadibüroo COBALT OÜ Meie 16.03.2022 nr 15-4/2064-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole 28.02.2022 kirjaga, milles soovite
Rahandusministeeriumi seisukohta küsimustele, mis puudutavad Kiili vallas Küttimi tee 19
kinnistu detailplaneeringu menetlust.
Pöördumises märgite, et Teie kliendile, OÜ-le Minigert, kuulub Kiili vallas kinnisasi
aadressiga Küttimi tee 19, mille osas on koostamisel detailplaneering. Selle aasta jaanuaris
toimunud avalikul väljapanekul avaldasid ümbruskaudsed elanikud muret detailplaneeringu
ala ümbritseva piirkonna teede seisukorra ja läbipääsetavuse üle, eelkõige avaldati muret
Küttimi tee seisukorra üle. Tulenevalt detailplaneeringu avalikustamisel esitatud arvamuste
arvesse võtmisest on Kiili Vallavalitsus asunud seisukohale, et planeeringut tuleb edasi
menetleda, selgitamaks välja parimad võimalikud lahendused ning Kiili Vallavalitsus on
leidnud, et juurdepääs detailplaneeringu alale tuleb lahendada nii põhja kui lõunasuunast.
Selleks on vaja sõlmida kokkulepped eratee omanikega. Soovite Rahandusministeeriumi
seisukohta, kas ja millises ulatuses võib kohalik omavalitsus siduda konkreetse ala
detailplaneeringu menetluse detailplaneeringualalt välja jäävate alade juurdepääsetavuse ja
korrashoiuga.
Kuna Küttimi tee 19 detailplaneering algatatud enne 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseaduse redaktsiooni, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 enne 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse
redaktsiooni algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud
planeerimisseaduses (PlanS v.r) menetlusele sätestatud nõuetest. Menetletavate
detailplaneeringute sisuline lahendus peab aga vastama kehtivale õiguse, st ka kehtivale
planeerimisseadusele (PlanS).
Selgituseks märgime, et planeerimisseadus sätestab detailplaneeringu ülesannetes nii
liikluskorralduse põhimõtete määramise kui ka servituudi seadmise vajaduse märkimise
Vastavad ülesanded on kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses (PlanS v.r) § 9 lõike 2
punktid 4 ja 13 ning alates 1.07.2015 kehtivas planeerimisseaduses (PlanS) § 126 lõike 1
punktid 7 ja 17.
Detailplaneeringu koostamise raames saab üldreeglina seada tingmusi vaid planeeringualal,
kuid lisaks planeeringualale tuleb analüüsida ka planeeringuala mõjuala (PlanS § 3 lõige 3)
ning leevendada planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid (PlanS § 4 lõige
2 punkt 5) sõltumata nende asukohast. Juhul, kui planeeringualal asuva kinnistu kasutamiseks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
on vajalik juurdepääsu tagamine avalikult kasutatavale teele, mis planeeringualas ei asu, võib
servituudi seadmise vajadust märkida ka planeeringualast väljaspool.
Lisaks soovite pöördumises seisukohta, kas on õiguspärane pärast detailplaneeringu
algatamist ja vastu võtmist siduda detailplaneeringu kehtestamine planeeringust huvitatud
isikut täiendavate kohustustega. Märgite, et Teie hinnangul soovib Kiili vald survestada OÜ-
d Minigert lahendama kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvaid probleeme, mis paneb
detailplaneeringust huvitatud isiku ebaproportsionaalselt koormavasse positsiooni.
Märgite, et ei ole selge, millisel hetkel saab arendaja olla kindel, et täiendavaid kohustusi
seoses detailplaneeringuga rohkem ei kaasne. Käesoleval juhul on detailplaneeringu
algatamise ja vastuvõtmisega võrreldes lisandunud Kiili valla poolt üha enam täiendavaid
kohustusi, mille täitmine on valla poolt seatud planeeringu kehtestamise eelduseks. Teie
hinnangul peaksid arendaja kohustused detailplaneeringu menetlusega seoses olema kindlaks
määratud detailplaneeringu algatamisel või hiljemalt halduslepingu sõlmimisel.
Vastuseks selgitame, et planeerimisseaduse alusel korraldab detailplaneeringu koostamist
kohalik omavalitsus, kes peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja
väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning
lõimima need planeeringulahendusse (PlanS § 124 punkt 10; PlanS § 10 lõige 1).
Saame nõustuda, et rahalised kokkulepped võiksid olla sõlmitud nii varajases planeeringu
koostamise etapis, kui vähegi võimalik, kõige paremal juhul juba enne planeeringu algatamist.
Samas ei saa me nõustuda, et juba planeeringu algatamisel peaks olema selge, milline
planeeringulahendus kehtestatakse. Paratamatult selguvad paljud detailid alles koostamise
käigus.
Planeeringu koostamisel on vaid üks kindel otsus ja see on menetlust lõpetav haldusotsus.
Selleks on kas detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine või menetluse pooleli
jätmine. Ülejäänud planeerimise etapid (lähteseisukohad, arvamuse küsimised, vastuvõtmise
otsus jne) on haldustoimingud lõppotsustuse saavutamiseks. Iga eelneva etapi läbimine on
küll vajalik, et jõuda järgmisesse, kuid eelmise etapi tulemused võib põhjendatud vajadusel
alati üle vaadata ja ümber otsustada. Seega võib juhtuda, et detailplaneeringu lahendust tuleb
korrigeerida ja ka leevendada ilmnenud mõjusid.
Planeerimisseaduse alusel on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada
detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS v.r § 20 lõige 1). Peale avalikku väljapanekut ja
arutelu tehakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel detailplaneeringus
vajalikud muudatused (PlanS v.r § 21 lõige 4).
Märgime, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses
osalejate huvisid, sh kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik
ja otstarbekas ning riivab erinevate osapoolte huvisid kõige vähem. Sealhulgas peab kohalik
omavalitsus hindama, kas ühe isiku huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurdepääsutee
tihedam kasutus ehitamise ajal ja pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi senise
olukorra säilimiseks.
Tulenevalt haldusmenetluse üldpõhimõtetest on kohalikul omavalitsusel kohustus jagada
detailplaneeringu koostamise menetlusprotsessis asjakohaseid põhjendusi ning koostöös
erinevate osapooltega kõiki osapooli rahuldava tulemuseni jõuda. Detailplaneeringu edasise
2
menetluse jätkumiseks on meie soovitus lahendada hetkel tekkinud erimeelsused koostöös
kohaliku omavalitsusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
Regionaalhalduse osakonna juhataja
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3