dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. märts 2022
Viit
1.1-11/1704-2
Registreeritud
15. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)

Failid

  • 📎1.1-111704-2 15.03.2022 Väljaminev kiri.asice404 KB

Sisu (failidest)

Teie 15.02.2022 nr 2-1/20-0314/1195, Majandus- ja MKM/22-0170/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.03.2022 nr 1.1-11/1704-2 [email protected] Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine Austatud härra minister Rahandusministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ järgmiste märkustega arvestamise korral: 1) osa toetuse eelarvest jagada väljapoole Tallinna ja Harjumaad tegutsevatele ettevõtjatele ja arvestada, et Harjumaale antava toetuse osakaal ei ületaks 50% voorude kogumahust; 2) kuue kuu möödumisel alates taotlusvooru väljakuulutamisest võib rakendusüksus väljaspool Tallinna ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve vabajääki kasutada ka Tallinnas ja Harjumaal tegutsevate ettevõtjate projektide rahastamiseks; 3) arvestades asjaolu, et esimeses taotlusvoorus suurema osa väljastpoolt Harjumaad esitatud taotlustest moodustasid Tartu maakonna ettevõtete esitatud taotlused ning paljud muude maakondade ettevõtted hakkasid taotlusi sisestama alles siis, kui voor vahendite lõppemise tõttu sulgus, seetõttu palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil alternatiivina kaaluda ka määruse täiendamist selliselt, et Harju- ja Tartumaa taotluste maht kokku ei ületaks 60% voorude kogumahust. Teises voorus rahastati vaid ühte projekti väljaspool Tallinnat ja Tartut; 4) eelnõu § 2 lg 2 p 3 ning § 8 lg 6 vahel on vastuolu. Esimesena mainitud sätte järgi kohaldatakse TA taristu investeeringute teostamisele grupierandi määruse artiklit 26 või VTA määrust. Kuid § 8 lg 6 järgi menetletakse taotlust artikli 26 kohaselt. Kuigi on võimalik, et taotlejale antakse vähese tähtsusega abi. Lõike 6 eesmärk jääb arusaamatuks, sest paragrahvi pealkirja järgi otsustades peaks selles olema loetletud toetatavad tegevused, aga lg 6 sisu on midagi muud. Seletuskirjast ei selgu, mis oli lõike 6 mõte. Ettepanek on jätta lg 6 paragrahvist 8 välja; 5) eelnõu § 15 lg 2, taotluses peab olema lisaks märgitud taotletava toetuse suurus ja projekti kulud. Projekti jaoks vajalik riigivahenditest taotletav rahasumma on üldise grupierandi määruse art 6 lg 2 kohustuslik teave; 6) eelnõu § 15 lg 4 p 2 kohta teeme ettepaneku asendada läbivalt „riigiabi loa taotlus“ „riigiabi teatisega“. Riigiabi loa taotluse all silmas peetavat dokumenti nimetatakse konkurentsiseaduses riigiabi teatiseks. Samade mõistete kasutamine teeb õigusaktide rakendamise lihtsamaks; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 7) eelnõu § 9 lg 2, teeme ettepaneku teha vastav viide eelnõus või selgitada seletuskirjas, et kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, peavad kulud vastama üldise grupierandi määruse artikkel 25 lõike 3 punktis a sätestatule; 8) eelnõu § 27 lg 2, lisada EISA kohustuste hulka, et juhul, kui riigiabi antakse teadustaristu investeeringuteks üldise grupierandi määruse artikli 26 alusel ning teadustaristut kasutatakse nii majandus- kui mittemajandustegevuseks, kehtestab EISA järelevalve- ja tagasimakse mehhanismi kogu teadustaristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatavat toetuse osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes toetuse andmise ajal ette nähtud olukorraga. Vastav nõu tuleb GBER artikli 26 punktist 7; 9) eelnõu § 8 lg 1 p 3 on toodud, et toetatakse ka rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimise korral ka nende teostatavusuuringu läbiviimist, mida korratakse lõikes 2. Teostatavusuuring annab infot projekti tulemuslikkuse ja teostatavuse kohta. Miks on lg 2 vajalik ning juhul kui teostatavuseuuringu alusel selgub punktide 1 või 2 alusel taotletavat uuringut või arendust ei ole mõistlik ellu viia, siis kuidas on p 3 toodud tegevus abikõlbulik? Seletuskirjas on teostatavuseuuringu olemust selgitatud ning ka välja toodud, et on olemas ka võimalus jätta investeeringud tegemata; 10) eelnõu § 8 lg 3 on mõneti segadust tekitav, toetatakse projekti elluviimist tõhusa koostöö raames, kui see hõlmab tõhusat koostööd. Kas selle lõike punktid mõõdavad koostöö tõhusust? Ehk kas me saame rääkida koostöö tõhususest ainult kui see kvalifitseerub lõike punktidele 1 ja 2? 11) palume seletuskirja ptk-is 5 esitada määruse rakendamisega kaasnevad kulud vastavalt HÕNTEs toodud seletuskirja koostamisele esitatavate nõuete kohaselt sh tuues selgelt välja et kulud kaetakse MKMi eelarvest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister /*Lisa(d): * Tuuli Levandi 611 3201 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel