Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.03.2022 15:04
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-7/1063-21 Viru-Nigula valla üldplaneeringule tehtud
ettepanekutega arvestamine
Tere.Teile on saadetud Viru-Nigula vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Amphora kaudu dokument:Reg. kpv.: 15.03.2022Reg. nr.: 7-7/1063-
21Pealkiri: Viru-Nigula valla üldplaneeringule tehtud ettepanekutega
arvestamineViru-Nigula vallavalitsusKasemäe tn 1944107 Kunda linnTel
[email protected]
VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Teie 06.01.2022 nr 14-11/7790-4
[email protected] Meie 05.11.2021 nr 7-7/1063
[email protected] 15.03.2022 nr 7-7/1063-21
[email protected]
Viru-Nigula valla üldplaneeringule tehtud ettepanekutega arvestamine
Täname Teid märkuste ja ettepanekute eest Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudele.
ÜP ja KSH eelnõu täpsustatud ja täiendatud materjalid (seisuga 07.03.2022) on leitavad Viru-
Nigula valla kodulehelt: https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigulas.
Vastused ja selgitused Teie ettepanekutele on toodud kirjale lisatud koostöö tabelis lk 81-104.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Tetto
majandusosakonna juht
vallavanema ülesannetes
Eve Ojala-Bakradze
+ 372 5884 5035
[email protected]
_________________________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE25220022101193 9622
44107 Kunda linn e-post:
[email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Viru-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele laekunud ettepanekud
Sisukord
Päästeamet ...................................................................................................................... 3
Muinsuskaitseamet ............................................................................................................ 6
Maa-amet ...................................................................................................................... 16
Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 40
Terviseamet ................................................................................................................... 40
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 42
Keskkonnaamet .............................................................................................................. 43
Lennuamet ..................................................................................................................... 68
Transpordiamet .............................................................................................................. 68
Veeteede Amet ............................................................................................................... 76
Siseministeerium ............................................................................................................ 77
Kaitseministeerium.......................................................................................................... 77
Rahandusministeerium .................................................................................................... 81
Keskkonnaministeerium .................................................................................................. 107
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium .................................................................... 117
Maaeluministeerium ....................................................................................................... 119
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ............................................................................. 122
Haljala vallavalitsus ........................................................................................................ 127
Lüganuse vallavalitsus .................................................................................................... 127
Rakvere Vallavolikogu..................................................................................................... 128
MTÜ Eesti Erametsaliit .................................................................................................... 129
Levikom Eesti OÜ ........................................................................................................... 130
Randar Türkel ................................................................................................................ 130
Eestimaa Looduse Fond (ELF) .......................................................................................... 131
Elering AS ..................................................................................................................... 131
Baltic Tank AS ............................................................................................................... 131
AS Estonian Cell............................................................................................................. 131
1 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kunda Sadam AS ........................................................................................................... 132
Ants Tull ....................................................................................................................... 134
Lontova elanikud............................................................................................................ 140
Evelyn Mägi ................................................................................................................... 140
Sadama 7T8 OÜ ............................................................................................................. 140
Sunly OÜ ...................................................................................................................... 141
Enefit Green AS ............................................................................................................. 142
PurBus OÜ (Tõnu Tamm) ................................................................................................ 143
Priit Vehm ..................................................................................................................... 144
Margit Vasiljuk ............................................................................................................... 144
Marek Sternhof .............................................................................................................. 145
Windpower OÜ ............................................................................................................... 145
Utilitas OÜ..................................................................................................................... 149
Riigi Kinnisvara AS ......................................................................................................... 151
Andres Järv ................................................................................................................... 151
Allar Aron...................................................................................................................... 153
Ott Penek...................................................................................................................... 155
Mari Viik ....................................................................................................................... 158
Koit Oras ...................................................................................................................... 160
Aseri elanikud ................................................................................................................ 160
Raivo Heinmets.............................................................................................................. 160
2 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ÜP etapp, kirja
Nr Osapool Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse seisukohad
kuupäev ja nr
AMETID
1 Veterinaar- ja Lähteseisukohad Leida üldplaneeringuga asukoht taudistunud põllumajandusloomade Ettepanekuga ei arvestata. Lähtume Ra-
Toiduamet võimalike matmispaikade osas. handusministeeriumi ja VTA vahel toimu-
13.07.2018 nr
nud koosoleku tulemusest, et üldplanee-
1.1-23/6410
ring ei ole parim vahend kriisiolukordade
teema lahendamiseks.
2 Päästeamet Kooskõlastamine Üldplaneeringu tähelepanekud:
25.11.2021 nr 1. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus peatüki 4.7 peakirjas viida- 1. Arvestame ettepanekuga.
7.2-3.3/8808-2 takse ohtlikule ettevõttele. Kemikaaliseaduse alusel jagunevad ette-
võtted suurõnnetuse ohuga ja ohtlikeks ettevõteteks. Seetõttu peab
olema peatüki 4.7 pealkiri „Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõt-
ted“.
2. Peatükis 4.7 kord käsitletakse mõistet ohtlik ettevõte ning seejä- 2. Korrigeerime sõnastust.
rel suurõnnetuse ohuga ettevõte või mõlemaid koos. Kemikaalisea-
duse alusel jagunevad ettevõtted suurõnnetuse ohuga ja ohtlikeks
ettevõteteks. Palume lähtuda kemikaaliseaduse mõistetest.
3. Peatükis 4.7 on välja toodud tingimused ohtliku ettevõtte ohualas. 3. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole kavan-
Samas antud punktides käsitletakse nii ohualaga seotud punkete kui datud uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga et-
ka uue käitise st uue ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ettevõtte ra- tevõtteid. Oleme arvestanud Kunda linna terri-
jamist. Seetõttu palume antud peatükki täpsustada ning kirjeldada tooriumil paiknevate suurõnnetuse ohuga ette-
selgemalt erinevatest tingimustest. Üldplaneeringust peavad sel- võtetega. Tingimused ohtliku või suurõnnetuse
guma planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang olemasole- ohuga ettevõtete kohta on määratud järgmise
vale ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse.
3 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
10-15 aasta perspektiivis. ÜP seletuskirja
täiendatud.
4. Viru-Nigula vallas asub kaks suurõnnetuse ohuga ettevõtet: 4. Oleme suurõnnetuse ohuga ettevõtetega ar-
vestanud.
• Wibax Tank AS Kunda terminal (B-kategooria suurõnnetuse
ohuga ettevõte).
• Aktsiaselts Estonian Cell (A-kategooria suurõnnetuse ohuga
ettevõte).
5. Kaliküla aianduspiirkonna puhul ei ole sisuliselt tegemist enam ha- 5. Seletuskirjas on seatud tingimus olema-
jaasustusega ning sellest tulenevalt tuleb mõelda tuletõrje veevarus- soleva hoonestusega aladel (sh aiandus- ja su-
tuse tagamisele antud piirkonnas. vilaühistud) ühisveevõrgu baasil normikohase
hüdrandisüsteemi või tuletõrje veevõtukohtade
rajamiseks. Tingimuse rakendamisega tuleb
arvestada ka Kalikülas.
Lisame katastriüksusele 90201:001:0030 Kali-
küla sissesõidu äärde lokaalse tuletõrje vee-
võtuhoidla.
6. Viru-Nigula alevikus tuleb samuti tuletõrje veevarustus tagada, 6. Üldplaneeringuga on seatud tingimus olema-
tegemist on tiheasustusega ning praegusel hetkel antud piirkonnas soleva hoonestusega aladel ühisveevõrgu baa-
tulekustutusvee tagamise lahendus sisuliselt puudub. sil normikohase hüdrandisüsteemi või tuletõrje
veevõtukohtade rajamiseks. Tingimuse raken-
damisega tuleb arvestada ka Viru-Nigula alevi-
kus.
Lisame perspektiivse tuletõrje veevõtuhüdrandi
katastriüksusele 90202:004:0050 Viru-Nigula
alevikus.
Üldplaneeringus ei ole nimeliselt neile viidatud, sh puuduvad ohusta- Oleme arvestanud Kunda linna territooriumil
tud alad. Seetõttu palume välja tuua käitised ja nende ohualad, sh paiknevate suurõnnetuse ohuga ettevõtetega.
nende tegevusega seotud võimalikud ohud ja riskid ning nende mõju Mõlemad ettevõtted koos ohualadega on kajas-
hinnang planeeritavale. Soovitame olemasolevad riskiallikad koos tatud ka üldplaneeringu kaardirakenduses.
4 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ohualadega kanda kaardirakendusele (https://gis.skpk.ee/por- Täpsemalt on see leitav Tehnovõrgud -> Vee-
tal/apps/webappviewer/in- varustus ja kanalisatsioon -> Tuletõrje veevõ-
dex.html?id=29fd6339952141fb92c51b8912856c84). tukoht.
Üldplaneeringus tuleb arvestada olemasolevate riskiallikatega. Soovi
korral on võimalik kasutada Päästeameti avaandmeid
(https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/suuronnetuse-ohuga-
ja-ohtlikud-ettevotted).
Juhime tähelepanu asjaolule, millega üldplaneeringus arvestada: 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.7 on
toodud tingimused, millega tuleb arvestada
1. Üldplaneeringus ei saa anda uue tegevuse puhul väga konkreetset
ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte
sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha
ohualas.
valiku piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse
kohta ning sellest tulenevalt teha järeldused, millised võivad olla KSH aruandes ei ole doominoefekti hinnatud,
meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks. kuna nii Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardira-
kenduse kui ka Päästeameti kodulehel oleva
info kohaselt ei ole kummagi vallas asuva suu-
rõnnetuse ohuga ettevõtte puhul tegemist doo-
minoefektiga käitisega.
2. Üldplaneeringus tuua välja täiendavad objektid, mille puhul on va- 2. Seletuskirjas on toodud DP koostamise ko-
jalik koostada detailplaneering: hustusega alad ja juhud, sh olulise avaliku huvi
a. suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste korral, mis väljendub ruumilises mõjus naaber-
tegemine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt kinnistutele ehitusmahu olulises suurenemises
detailplaneeringut; või transpordivoogude või külastajate hulga
b. suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende suurenemises või visuaalse mõju, müra, toor-
ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusala- aine või tööjõu vajaduse suurenemises ehitise
dega. kavandatavas asukohas võrreldes senisega.
Täiendavalt võib kohalik omavalitsus DP koos-
tamise algatada tulenevalt PlanS §125 lg-st 3.
Ülaltoodud asjaoludest ning kemikaaliseaduse § 32 lõikest 6 lähtu- Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kä-
valt jätab Päästeamet Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonna- sitluse osas ei ole täpselt aru saada, mis on
mõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata.
5 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Päästeameti hinnangul KSH aruandes va-
lesti/puudu.
KSH aruandes on kajastatud, et maakasutuse
muudatusi olemasolevate käitiste ohualadesse
ei kavandata. Seega kui ÜP sinna midagi ette
ei näe, siis ei ole KSH-s ka midagi hinnata.
KSH-s aruande eelnõus on toodud, millele tu-
leb edaspidi tähelepanu pöörata, kui see vaja-
dus peaks tulevikus tekkima. Kas siin on mi-
dagi olulist Päästeameti arvates puudu?
Lähteseisukohad Üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha tuletõrje veevarustus, see Ettepanekuga arvestatakse. ÜP määrab tu-
on oluline tagamaks kohaliku elukeskkonna turvalisust. Siseministri letõrje veevõtukohad ja juurdepääsud jm
12.11.2018 nr
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded info vastavalt üldplaneeringu täpsusast-
7.2-1/18046-1
tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata mele.
üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade
Ettepanek kajastub: lähteseisukohtade
asukohad, -juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused
(LS) ptk 2.2. punkt 3.
rajamise kohustuse kohta.
3 Muinsuskait- Kooskõlastamine Muinsuskaitseameti menetluskomisjon tutvus Viru-Nigula üldpla- Võtame teadmiseks.
seamet neeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
10.12.2021 nr
eelnõuga ning tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimis-
1.1-7/1063-6
seaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse § 40 lg 6, otsustas:
Muinsuskaitseamet kooskõlastab Viru Nigula valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid palume
täiendada kultuuripärandi ülevaadet Muinsuskaitseameti poolt koos-
tatud avastamata arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike alade
käsitluse ja kaardimaterjaliga (seletuskiri ja kaardikihid e-kirja ma-
nuses).
Palume esitada arheoloogiatundlike alade analüüs ja kaart üldpla-
neeringu koosseisus. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edas-
pidi kajastatakse arheoloogiatundlike alade asjakohane
6 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
info Muinsuskaitseameti poolt loodavas veebirakenduses.
Samuti tutvus Muinsuskaitseameti menetluskomisjon Viru-Nigula 1. ÜP-ga ei ole seatud riikliku kaitse all oleva-
üldplaneeringu eelnõuga ning tuginedes muinsuskaitseseaduse § tele kultuurimälestistele eraldi tingimusi ning
3 ja planeerimisseaduse § 8-12, otsustas: nende puhul on seletuskirjas viidatud, et kul-
tuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasu-
Muinsuskaitseamet kooskõlastab Viru-Nigula üldplaneeringu, kuid
tustingimused on sätestatud muinsuskaitse- ja
palub eelnevalt täiendada kultuuripärandi käsitlust:
planeerimisseaduses. Mälestiste ajakohane
1. lisada p 4.1.1 järgmine ülevaade: info1 kajastub kultuurimälestiste registris.
Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndite ula-
1. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloo- tusega on üldplaneeringuga ette nähtud tege-
list mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplanee- vuste kavandamisel arvestatud.
ringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mä-
lestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui olulise avaliku
huviga.
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk
on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maas-
tikustruktuuris ja mälestist toetavas ning sobivas keskkonnas. Kui
õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50
m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine
kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovi-
takse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav te-
gevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasu-
tuses ning kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusots-
tarve. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. Mälestisele suuna-
tud tööde tegemisel lähtuda muinsuskaitseseadusest tulenevatest
põhimõtetest ja nõuetest.
Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub
kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga
1
Mälestise kaitsevöönd on reeglina 50 meetrit, kuid täpse kaitsevööndi ulatuse kohta saab informatsiooni kultuurimälestiste registrist.
7 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingi-
muste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.
Riikliku kaitse all mitte olevad väärtuslikud üksikobjektid Väärtuslikele üksikobjektidele, mis ei ole
riikliku kaitse all, on ÜP-ga seatud kasu-
1. Mitte riikliku kaitse all olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja
tus- ja ehitustingimused, mille järgimist
kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koos-
kontrollib kohalik omavalitsus.
tööd Muinsuskaitseametiga, eesmärgiga anda ametile võimalus kaa-
luda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti
tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saa-
nud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse.
Arheoloogia Arvestame ettepanekuga. Kajastame
üldplaneeringus arheoloogiatundlikke ala-
1. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning tea-
sid ning seame neile tingimused. Arheo-
daolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse
loogiatundlike alade ruumiandmed lisame
alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Selle
üldplaneeringu Väärtuste ja piirangute
hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel ta-
joonisele.
gada meetmed selle kaitseks. Arvestades olemasolevat infot mäles-
tiste, muististe ja leiuteadete kohta ning piirkonna asustuse ajalugu Maardlaid puudutavas osas teeme täienda-
ja looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva vat koostööd Maa-ametiga.
meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsi-
mist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, millega tuleb arves-
tada ehitustegevuse planeerimisel. KMH kohustusega tegevuste ka-
vandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loo-
butakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheo-
loogilise uuringu läbiviimise vajadus. Prognoositud arheoloogiatundli-
kel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise
kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem
kui 500 m².
8 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lisaks tuleb nii prognoositud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks
muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused.
Kalmistud Üldplaneeringuga tuleb Viru-Nigula kalmistule
müra vältimiseks säilitada või kavandada hal-
1. Ajaloolise kalmistu laiendamisel tuleb arvestada kalmistuseaduse
jastusega puhvervöönd laiusega 100 m. Kunda
§ 4 esitatud nõuetega, sh tuleb kalmistule ette näha vähemalt 50
kalmistu puhul tuleb järgida kalmistuseadusest
meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada
tulenevaid nõudeid vööndi osas.
ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul
müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Rohkem kalmistu laiendamisi üldplaneeringuga
kavandatud ei ole.
Looduslikud pühapaigad 1. Looduslike pühapaikade kaitse on taga-
tud kas riikliku kaitsega (sh looduskaitse-
1. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonili-
seadus) või neile on määratud maakasu-
ses keskkonnas ja üldiselt tuleb nendes minimeerida inimmõju, va
tus- ja ehitustingimused läbi valla üldpla-
paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse paran-
neeringu.
damine.
2. Kultuurimälestised on kajastatud
2. lisada väärtuste kaardile kultuurimälestised;
üldplaneeringu juurde kuuluvas dokumen-
3. lisada prognoositud arheoloogiatundlikud alad üldplaneeringu dis Lisa 8.
kaardile ning kirjalik ülevaade üldplaneeringu seletuskirja või planee-
3. Kanname kaardile ja lisame tingimused
ringu lisadesse. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi
ÜP seletuskirja.
kajastatakse arheoloogiatundlike alade asjakohast infot Muinsuskait-
seameti poolt loodavas veebirakenduses; 4. Kaardirakendusse lisatud mälestiste ja
kohaliku kultuuripärandi ruumiandmed
4. kontrollida üldplaneeringu kaardirakendust, millel ei olnud võima-
avanevad korrektselt.
lik kuvada mälestiste ja kohaliku kultuuripärandi kaardikihti;
5. Arvestame ettepanekuga.
5. soovitame lisada ptk 5.1.6 parklate tingimustesse nõue parklate
liigendamiseks kõrghaljastusega, et tagada miljööväärtuslik lahen-
dus.
Eelnõu Esitatud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise Koosolekul Muinsuskaitseametiga täpsus-
hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu arutati Muinsuskait- tame koostöös seisukohti.
18.12.2020 nr
seameti menetluskomisjoni 01.12.2020 koosolekul (protokoll nr
9 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
1.1-7/1063-2 441). Komisjon tunnustas eelnõus tajutavat valla initsiatiivi kohaliku
pärandiga tegelemisel, tuues esile kaheksa miljööala kavandamise ja
20. sajandi arhitektuuripärandi ning maaehituspärandi objektide
väärtustamise. Komisjoni liikmed on veendunud, et pärandobjektid
iseloomustavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust
ning väärivad hoidmist ja laiemat teadvustamist.
Samas juhtis komisjon tähelepanu, et eelnõu koostamisel ei ole siiski
vajalikul määral käsitletud riikliku kaitse all olevat kultuuripärandit,
sh puudub ülevaade vallas asuvatest kultuurimälestistest, analüüsi-
mata on planeeringulahendusega kaasnev mõju kultuurimälestiste
säilimisele, kirjeldamata mälestistele avanevad iseloomulikud vaa-
ted, käsitlemata arheoloogiapärand.
Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihili-
sust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhi-
mõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg
7). Muinsuskaitseamet on koostanud juhendi https://www.muinsus-
kaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/Arhitektuur/uldpla-
neeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf, mil-
les on suunised ja ettepanekud, kuidas planeerimisel kultuuripäran-
dit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja ku-
jundamisel arvestada. Muuhulgas on seal (lisa 1, lk14) soovitus kä-
sitleda kultuurimälestisi kokkuvõtlikult tabeli või nimekirjana, tuues
välja mälestise seisundi, kasutusfunktsiooni, leevendused, kavanda-
tavad tegevused, vajadusel mälestisi liigiti grupeerides. Sellise ana-
lüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maaka-
sutuse juhtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lee-
vendavad meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks.
Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele ka hul-
galiselt varem avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mida
tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada. ÜP koostamise
käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike
alade määratlemiseks analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid
10 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmes-
tik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingi-
muste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehita-
mine, kaevandamine jm) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud
maastikul. Arvestades, et arheoloogiapärandi paiknemist on selliselt
analüüsitud vaid üksikutel juhtudel, on Muinsuskaitseamet valmis
praeguse ÜP koostamisel andma Viru-Nigula valla jaoks esmase si-
sendi.
Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse
kanda viited selle kohta, et prognoositud tõenäolistel arheoloogiapä-
randirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisu-
kohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtu-
del, kus ÜP näeb ette detailplaneeringu koostamist. Keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) kohustusega tegevuste kavandamisel, sh
ka juhul kui KMH nõudest loobutakse, tuleb arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõ-
lastada igal juhul, sõltumata sellest, kas tegemist on arheoloo-
giaprognoosi käigus märgitud aladega või mitte.
Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele otsustas
komisjon tagastada ÜP ja KSH aruande eelnõu täienduste tegemi-
seks:
1. Lisada kultuurimälestiste ülevaade ja analüüs. 1. Koosolekul Muinsuskaitseametiga täp-
sustame koostöös seisukohti.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Omavalitsuse hinnangul on kultuurimälestiste
käsitlus üldplaneeringu täpsusastmes piisav.
Täiendavaid analüüse üldplaneeringu koosta-
misel tellitud ei ole. Sätestame üldplaneeringu
seletuskirjas jätkutegevustena näiteks Tallinn-
Narva maantee ümberehitamisel kultuuriväär-
tuste täpsema hindamise ja kultuurimälestiste
11 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
teemaplaneeringu koostamise vajaduse, milline
kohustus oleks Transpordiametil.
2. Käsitleda mälestistele avanevaid iseloomulikke vaateid ning kanda 2. Koosolekul Muinsuskaitseametiga täp-
need joonisele „väärtused ja piirangud“. sustame koostöös seisukohti.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Üldplaneeringuga on määratletud omava-
litsuse territooriumil väärtuslikud vaated.
Mälestistele avanevaid vaateid tuleb käsit-
leda üldplaneeringu elluviimisel, sh mäles-
tiste vahetus läheduses tegevuste kavan-
damisel. Kaalume üldplaneeringu seletus-
kirjas vastava vajaduse määratlemist.
3. Täpsustada p 4.1 (lk 33) „Tingimused kultuuri- ja ehituspärandi 3. Tegemist on kultuuriväärtuste üldtingi-
säilitamiseks ja kasutamiseks“ ning siduda nõuded konkreetsete ob- mustega, mis kohalduvad nii kultuurimä-
jektidega. Praeguses sõnastuses ei selgu milliseid objekte väärtusli- lestistele, XX saj arhitektuuripärandile,
kuks ja hoidmisväärseks peetud on. maaehituspärandile, militaarpärandile kui
ka miljööväärtuslikele aladele.
Konkreetsemad tingimused on toodud ala-
peatükkides.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Omavalitsuse hinnangul on kultuurimäles-
tiste käsitlus üldplaneeringu täpsusastmes
piisav. Täiendavaid analüüse üldplanee-
ringu koostamisel tellitud ei ole. Sätes-
tame üldplaneeringu seletuskirjas jätku-
tegevustena näiteks Tallinn-Narva maan-
tee ümberehitamisel kultuuriväärtuste
täpsema hindamise ning kultuurimälestiste
teemaplaneeringu koostamise kohustuse
Transpordiametile.
12 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4. Täpsustada p 4.1.2 (lk 34) „XX sajandi arhitektuuripärand“, kas 4. XX saj arhitektuuripärandi objekte ei
peatükis väljatoodud objektid määratakse planeerimisseaduse kon- võeta kohaliku kaitse alla, kuid neid käsit-
tekstis kohalikul tasandil kaitstavateks väärtuslikeks üksikobjekti- letakse kui väärtuslikke objekte, mille ole-
deks. Soovitame objekte just sellisel viisil üldplaneeringus käsitleda. masolu ja säilimisega tuleb erinevate te-
gevuste kavandamisel arvestada.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Täpsustame ÜP seletuskirja selliselt, et
võtame välja viite XX sajandi arhitektuuri-
pärandi objektide nimekirja täpsustami-
seks ning lisame kirjelduse XX sajandi ar-
hitektuuripärandi objektidest kui kohalikul
tasemel väärtuslikest objektidest, mille
olemasolu ja säilimisega tuleb erinevate
tegevuste kavandamisel arvestada.
5. Korrigeerida KSH aruande p 7.10 (lk 66) „Mõju kultuuripärandile“ 5. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on
viimast, vastuolulise sõnastusega lõiku. riikliku kaitse all teatud osa KSH aruande
peatükis 7.10 käsitletavatest kultuuriväär-
Muinsuskaitseamet soovib Viru-Nigula valla üldplaneeringu koosta-
tustest (kultuurimälestised), ülejäänutel
jate ja tellijatega kohtuda, et esitatud nõudeid selgitada.
riiklik kaitse puudub. See on viidatud lõigu
teksti mõte ning vastuolu me siinkohal ei
tuvasta. Kui Muinsuskaitseamet on seisu-
kohal, et tekstis on vastuolu, siis palume
välja tuua, milles see täpselt seisneb, et
teaksime teha vajalikud korrektuurid.
Lähteseisukohad 1. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda riikliku 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin-
kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. gulahenduse väljatöötamisel.
12.02.2019 nr
1.1-7/242-1 LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub
2. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et mitmesuguste 2. Arheoloogiaeksperdi kaasamise vaja-
ehitus-, kaeve- ja mullatööde käigus võib varasemale inimtegevusele dus selgub üldplaneeringu koostamise
13 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloo- käigus, tulenevalt kavandatavast tege-
gilist kultuurikihti. Otstarbekas on keskkonnamõjude hindamisel kaa- vusest.
sata arheoloogiaeksperti, kelle ülesanne on hinnata üldplaneeringuga
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
kavandatavate maastikku oluliselt muutvate arenduste (nt uued ti-
heasustusalad, kaevandused-karjäärid jms) mõju võimalikule ja veel
leidmata arheoloogiapärandile.
3. Muinsuskaitseamet palub teada anda keskkonnamõjude strateegi- 3. Võtame teadmiseks. ÜP-s kajastamise
lise hindamise algatamisest või algatamata jätmisest ka juhtudel, kui vajadus puudub.
alal ei ole riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist. Selline tegutse-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
mine annab meile võimaluse andmebaasist kontrollida, kas alale jääb
arheoloogiaobjekte, mis on teada, kuid ei ole riikliku kaitse alla veel
jõudnud.
4. Kultuuripärandi käsitlemisel lähtuda 2018. a Rahandusministee- 4. ÜP lahenduse väljatöötamisel lähtu-
riumi koostatud juhises „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ takse juhisest ja valla väärtustest.
ptk 4.7 (vt https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_ju-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
his_final.pdf). Kultuuripärand ei ole vaid Muinsuskaitseseaduse alusel
kultuurimälestiseks tunnistatud objektid ja alad vaid kultuuriväärtus-
lik keskkond laiemalt.
5. Üldplaneeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse § 75 5. LS ptk 2.2 punktis 16 näeb ette mil-
(1) 16) ka miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide mää- jööväärtuslike alade ja väärtuslike ük-
ramine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine. sikobjektide määramist (vt ka punkt 4
seisukohta). Planeeringu käigus kaalu-
takse toodud objektide käsitlemist.
XX saj. Arhitektuuripärandi objektid
lisatakse LS ptk 2.2. tabelisse.
LS täpsustatakse.
Viru-Nigula valla territooriumil asub rida väärtuslikke 20. sajandi ar-
hitektuuri inventeerimisel kaardistatud hooneid, mida soovitame säi-
litada ja hoida nende arhitektuurset väärtust läbi üldplaneeringus
14 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
miljööväärtuslikuks alaks või väärtuslikuks üksik-objektiks tunnista-
mise:
1. Kunda-Malla vallamaja;
2. Kihelkonnakool, Maarja 2 Viru-Nigulas;
3. Lontova sadama hoonestus;
4. Kivitee Viru-Nigula surnuaia ees;
5. Kunda raudteejaam;
6. Elamu, Lasteaia 2, Kundas;
7. Veetorn-elamu, Kasemäe 17, Kundas;
8. EELK Kunda Kolmekuninga kirik, Mere tn 7 Kundas;
9. Kalvi vallamaja
6. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist va- 6. Teemasid analüüsitakse vastavalt kavanda-
javatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega tavale tegevusele, üldplaneeringu vajadustele
kaasneda võivaid mõjusid: ja üldplaneeringu täpsusastmele.
1) erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väär- Lisame, et:
tus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud
2) leidmata leidude kaitsesse suhtume tähele-
muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega
panuga, kuid samas oleme seisukohal, et
seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samas-
täiendava piirangu seadmine igasugusele aren-
tumise kohtadele;
dustegevusele ei ole proportsionaalne.
2) võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad. Piirkondi, kus arheo-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
loogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mä-
lestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas-
ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata
kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Mäles-
tiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise
asustusstruktuuriga maastik;
15 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3) olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad. Väärtusk- 3.-7.) arvestatakse vastavalt ÜP täpsusastmele
riteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui erilisus. Et määrata küla- ja võimalustele antud teemasid suunata.
desse ehitamise ja maakasutamise tingimused, soovitame analüü-
sida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säili-
tamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi
suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri
ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada va-
naga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad,
kus on algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline
asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus;
4) ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh hooned, monumendid, sillad,
teed, tähised jne ning nende säilimiseks vajalike tingimuste sead-
mine;
5) maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaa-
tekoridoride määratlemine;
6) väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Keskkonna kultuurista-
misel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtu-
sega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaeg-
seid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maasti-
kud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed, ves-
kite paisud, veskijärved jms.
7) kultuurilise eripära säilimine talude planeeringutes, ehitistes, raja-
tistes, aedades, parkides jm.
4 Maa-amet Kooskõlastamine 1. Lisas Lisa 9. Maardlad ja mäeeraldised on Varudi II turbatootmis- 1. Uuendame üldplaneeringu ruumiandmeid
ala mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale märgitud „Mäeeraldis planeeringu esitamisel vastuvõtmiseks. And-
26.11.2021nr 6-
taotletav“ ja „Mäeeraldise teenindusmaa taotletav“ ning infoallikaks mete seisu kuupäev on fikseeritud planeeringu
3/21/17578-2
on märgitud Maa-amet 2021. Lisa koostamise kuupäevaks on märgi- etapiga.
tud 10.09.2021. Selgitame, et Keskkonnaameti 06.09.2021 korral-
dusega nr DM-112333-19 on Varudi II turbatootmisala laiendatud
alale antud kehtiv kaevandamise keskkonnaluba. Palume üldplanee-
ringu lõppversiooni moodustamisel lisa 9 joonist täpsustada ning
16 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
andmete seisu kuupäeva osas palume olla täpsem, kui aasta, kuna
andmed võivad aasta jooksul muutuda korduvalt.
2. Maavara kaevandamiseks antava keskkonnaloa taotluse menetlu- 2. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole seatud
ses kaalutakse loa andja poolt kaevandamisega kaasnevaid mõjusid, lausalist kohustust DP koostamise kohustuseks
taotluse menetlus on avalik ja menetluse käigus küsitakse ka koha- kaevanduste ja karjääride avamisele ja laien-
liku omavalitsuse arvamust. Detailplaneeringu igakordset koostamist damisele. Tulenevalt PlanS § 125 lg 3 on ava-
kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt ja see oleks dub- liku huvi olemasolul kohaliku omavalitsuse vo-
leeriv avalik menetlus. Igakordne ilma kaalutlemisotsuseta detailpla- likogul õigus põhjendatud juhul algatada DP.
neeringu koostamise kohustus aladel, kus plaanitakse maavara kae-
Detailplaneeringu koostamine ei halvenda juur-
vandamist on ebaproportsionaalne lisakulu, kuna nimetatud juhtude
depääsu maavarale.
puhul mõjude esinemist ja võimalikke leevendusmeetmeid hinna-
takse kaevandamisloa taotluse menetluses. Palume seletuskirjas sel-
gitada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maardlate
aladel kaevandamise plaanimisel või, et detailplaneeringu koostamist
nõutakse vaid vastavalt vajadusele kaalutletud otsuse tulemusel,
mitte igakordselt. Seletuskirjas olev sõnastus viitab kaevandamiseks
igakordse detailplaneeringu koostamise kohustusele, mis halvendab
lisakulude tõttu maavarale juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga
14.
3. Seletuskirja tabelis 2 on toodud juhtotstarvete ja katastriüksuse 3. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
sihtotstarvete omavahelised seosed, kus mäetööstuse maa-alale on üldplaneeringu seletuskirja, sh mäetööstuse
lubatud kavandada tootmismaa, veekogude maa, transpordimaa, maa-alale määratud tingimusi.
jäätmehoidla maa, kaitsealuse maa, mäetööstusmaa, turbatööstus-
maa, üldkasutatava maa ja maatulundusmaa sihtotstarvet ning üld-
kasutatava maa juurde on lisatud, et seda võib kavandada, kui kae-
vandamine on lõppenud. Seletuskirja peatükis 3.5. Maakasutus on
kirjeldatud, et kõrvalotstarbed on lubatud juhul, kui need ei kahjusta
juhtotstarbe rakendamist. Selgitame, et mäetööstusmaa juhtots-
tarve on seotud kehtiva maavara kaevandamise loaga, määratakse
mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale, mistõttu nendel aladel toi-
mub maavara kaevandamine. Mäetööde ohutuse ja maavarale juur-
depääsu tagamiseks samaaegselt teisi tegevusi kaevandamisega sa-
male alale ei ole võimalik lubada. Kehtiva kaevandamisloa omajal on
17 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
õiguspärane ootus, et mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal on ka-
tastriüksustele määratud mäetööstusmaa sihtotstarve. Maakasutuse
muutust ja sihtotstarbe muutmist saab kavandada alles kaevanda-
mise lõpu perioodil seoses korrastamisega ning see eeldab puuduta-
tud isiku kaevandamisloa omaja nõusolekut, kuni kaevandamisluba
kehtib.
Kui korrastamisega veel alustatud ei ole, kuna toimub veel aktiivne
maavara väljamine, siis mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa kõrval
teiste tabelis 2 märgitud sihtotstarvete mäetööstusmaale määramine
takistab kaevandamist. Palume tabelist 2 eemaldada tootmismaa,
transpordimaa, jäätmehoidla maa sihtotstarbed mäetööstusmaa alal
lubatud sihtotstarvete loetelust või alternatiivselt palume üldplanee-
ringusse lisada, et tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa
sihtotstarbe määramine mäetööstusmaa-alale on võimalik vaid peale
maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu
sisuga kooskõlastus või luba. Käesoleva üldplaneeringuga sellist luba
ei ole antud. Üldkasutatava maa puhul palume tabelisse 2 lisada sel-
gitus, et lisaks kaevandamise lõppemisele peab antud alal olema ka
maavara ammendunud. Kaevandamise lõppemisel võib kaevandatud
alal veel maavara alles olla ja võimalik on nimetatud alal taotleda
maavara kaevandamise loa pikendamist või taotleda uut luba. Pa-
lume maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra halvenemise
vältimiseks ja seletuskirja üheselt mõistetavuse eesmärgil seletus-
kirja täpsustada.
4. Seletuskirja joonisel 1 ning lisas Lisa 1. Strateegilised ruumiees- 4. Selgitame, et strateegiliste ruumieesmärkide
märgid on kujutatud tootmisalasid, mis ei vasta ülejäänud planeerin- joonise puhul on tegemist skeemiga, kus on
gus kujutatud tootmisalade juhtotstarbega aladele. Veebikaardil ning erinevate strateegiliste eesmärkide (sh erine-
joonisel Maakasutus on Kutsala liivamaardla (regsitrikaart nr 989) vad maakasutuse juhtotstarbed) paremaks
alale märgitud tootmise maa-ala. Seletuskirja peatükis 3.5.3. Toot- esile tõstmiseks kasutatud paksemat serva-
mise maa-ala on maavarade kaevandamise ja töötlemisega seotud joont. Alade asukohad vastavad veebikaardil ja
hoonete kõrval lubatud ka muud hooned ja rajatised. Selgitame, et Joonisel 1 „Maakasutus“ märgitud tootmise
maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide juhtotstarbega maa-aladele.
eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata.
18 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja rajatisi ning tagada Maardlatega kattuvatele aladele tootmise maa-
maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt kasutuse juhtotstarbe määramine, mis võimal-
maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis dab ehitustegevust ega ole seotud kaevanda-
kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maa- misega, on vajalik seatud ruumiliste aren-
varana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest gueesmärkide täitmiseks. Kavandatud maaka-
väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkon- sutuse juhtotstarbed on enamjaolt olemasole-
nas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada vad tootmisalad koos vajalike laiendustega.
ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halve-
neb. Ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja raja-
tiste rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid
peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu
sisuga kooskõlastust või luba. Palume maardlatega kattuvatele ala-
dele mitte määrata juhtotstarbeid, mis võimaldavad ehitustegevust
ega ole seotud kaevandamisega, kuna see halvendab olemasolevat
olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus MaaPS §-ga
14. Segaduste vältimiseks palume tootmisalasid kujutada kogu pla-
neeringus ühtmoodi.
5. Veebikaardil ning joonisel Maakasutus on Kunda savimaardla (re- 5. Selgitame, et strateegiliste ruumieesmärkide
gistrikaart nr 21) põhjaosale märgitud puhke ja looduslik maa-ala joonise puhul on tegemist skeemiga, kus on
(täpsemalt P2 ala). Lisas Lisa 1. Strateegilised ruumieesmärgid on erinevate strateegiliste eesmärkide (sh erine-
kujutatud antud alal rannikuäärne puhkeala. Seletuskirja peatükis vad maakasutuse juhtotstarbed) paremaks
3.5.6. Puhke ja looduslik maa-ala on kirjeldatud (tsiteerin): „P2 alad esile tõstmiseks kasutatud paksemat serva-
on ette nähtud puhkamiseks ja virgestuseks. Seal on lubatud: Piir- joont.
konda sobivad puhkamise ja virgestuse otstarvet teenindavad avali-
Kunda rannaäärse puhkeala näol on tegemist
kud puhke-, spordi-ja kultuurirajatised, sh tervise-ja matkarajad,
ühe osana Viru-Nigula valla strateegilistest
külaplatsid, mänguväljak, laululava, seikluspark, teemapark, väli-
arengueesmärkidest, milleks on tagada kvali-
ujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, discgolfirada, liuväli, suu-
teetne rannikuäärne puhkepiirkond Soome lahe
sarada, puhkeotstarbeline ehitis, staadion, spordi-või puhkeotstarbe-
äärsetel kõrge rekreatiivse väärtusega aladel.
line sildumisala, parklad, supluskoht, supelrand jms.“. Samas peatü-
Samuti on see oluline piirkonna puhke- ja tu-
kis on puhke ja loodusliku maa-ala tingimuste seas toodud (tsitee-
rismipotentsiaali ärakasutamiseks ning sise- ja
rin): „Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures
välisturisti piirkonda meelitamiseks. Ala aren-
mahus. Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse säilimine;“
damisel tuleb samaaegselt arvestada ka teiste
19 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ning „Puhkealadel paiknevad suure puhkeväärtusega (eelkõige tihea- ruumis toimuvate tegevustega (sh maardlate
sustusaladel ja nendega külgnevatel aladel) metsad jätta avalikuks võimaliku kasutuselevõtuga).
kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu“.
Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate
pinnasekihtide ja taimestiku eemaldamine, mille järel on võimalik
maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada
ehitisi, jätta metsad avalikuks kasutamiseks ning tagada maavarale
juurdepääs. Ehitiste ja puude alt ja ümbritsevalt alalt maavara kae-
vandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis ja puud ka-
sutavad maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maa-
varana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest
väljamise korral kaoks ehitisel ja puudel ehituslik maapõuetugi.
Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud ja kasvavad avalikult ka-
sutatavad metsad ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olema-
soleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Ehitus-
seadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste rajamine maardlatega
kattuvatele aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist,
kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.
Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte määrata juhtotstar-
beid, mis ei võimalda kaevandamist, kuna see halvendab olemasole-
vat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus MaaPS
§-ga 14.
6. Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus kasutada „üldjuhul 6. Ettepanekuga mitte arvestatud. Selgitame,
vältida“ ja „tuleb üldjuhul säilitada“ asemel sõnastusi „võimalusel et „üldjuhul“ on kasutusel nendes kohtades,
vältida“ ja ’“võimalusel säilitada“. kus sõna „võimalusel“ kasutamisel muutuks
tingimuse mõte kas vastupidiseks või oluliselt.
Nt maardlate osas on KSH-s „üldjuhul“ kasuta-
tud vaid ühes meetmes, kus selle asendamine
ei tundu vajalik: Muu tegevuse kui kaevanda-
mise kavandamisel mäeeraldise või maardla
alale tuleb silmas pidada põhimõtet, et igasu-
gune muu tegevus mäeeraldise ja maardlaga
kattuval alal on võimalik siis, kui kaevandamine
20 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on lõppenud ning üldjuhul peab ka maavara
olema ammendunud.
Samuti nt ÜP väärtuslike põllumajandusmaade
puhul muutuks antud asenduse tegemisel mõte
teistsuguseks: Väärtuslikku põllumajandus-
maad kasutatakse üldjuhul põllumajandusli-
kuks tegevuseks ning nende väärtus ei tohi
ajas kahaneda.
Palume lausest „Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt luba- Korrigeerime ÜP seletuskirja sõnastust.
tav, kui …“ eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles
jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhi-
mõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on
saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõ-
lastus või luba.
Selgitame, et muu maakasutuse ja püsiva iseloomuga tegevuse lu-
bamine maardlate aladele on pigem erand kui reegel, seega palume
seletuskirjas täpsustada, et muu maakasutuse juhtotstarbega tege-
vused ja püsiva iseloomuga tegevused on maardlate aladel võimali-
kud vaid juhul, kui maavara on antud aladel ammendunud või kui
selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.
Maardlate aladel tuleb tagada, et olemasolev olukord maavarale
juurdepääsu osas ei halvene. Hetkel seletuskirja sõnastus sellele ei
viita.
7. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse maa-ala on mäetöös- Ettepanekuga mitte arvestatud. Kuigi hetkel
tuse maa-ala tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Kaevandamise pla- kaevandamisloa väljastamisel antud tingimusi
neerimisel tuleb hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust ei väljastata, ei ole muude kaevandamisloa
kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed kõrvaltingimuste andmine välistatud.
avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks;“ (sarnase
Leiame, et kui tegemist on üldplaneeringus
mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatükist 9.8. Meetmed maard-
toodud tingimusega, siis tuleb kaevandamisloa
late ja maavarade kaitseks) ning „Kaevandamise kavandamisel tuleb
andmise ja muutmise menetluses loa andjal
tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masi-
tingimusega arvestada. Elukeskkonna säilimine
21 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
nate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhu- kaevandamise lubamisel peab olema alati eel-
saaste, müra, vibratsioon) ja inimeste elukeskkonnale ning tagada, tingimuseks.
et tegevusega ei põhjustata olulisi keskkonnahäiringuid;“ (sarnase
Kaevandamisega kaasnevad mõjud ei pruugi
mõtte leiab ka KSH aruande peatükkidest 7.8. Mõju maavaradele ja
piirduda vaid mäeeraldise ja selle teenindus-
maardlatele ja 9.8. Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks).
maaga, vaid võivad ulatuda ka väljapoole. Va-
Selgitame, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmise jadusel tuleb mõju hindamises käsitleda ka sel-
ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise tee- liseid mõjusid. Üheks selliseks võimalikuks mõ-
nindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel juks on maavara transpordiga (rasketransport)
teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga kaasnev mõju juurdepääsuteedele ja seeläbi
kaasneva avalike teede kandevõime tõstmise ning keskkonnahäirin- nende ääres elavatele inimestele, mistõttu on
gute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevandamise kesk- ka asjakohane sellele tähelepanu juhtida. Kuna
konnaloa kõrvaltingimustesse. Teede valdajad (riik, KOV) peavad ar- kaevandamislubade menetlemine toimub õigu-
vestama teede remondil karjääridest materjali veol kaasneva liiklus- saktidest tulenevas korras, siis milliseid mõju-
koormusega ning vajadusel sõlmima kaevandajaga eraldi kokkulep- sid millisel juhul tuleb käsitleda, on juhtumipõ-
ped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki raskevedudega hine kaalutlemine, kus otsuse teeb otsustaja
seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. Palume seletuskirja ja KSH (KeA). Millised tingimused keskkonnaloale kan-
aruande eelnõud lähtuvalt eeltoodust täpsustada. takse, on samuti otsustaja otsustada.
8. Seletuskirja peatükis 4.1. Kultuuriväärtused on kultuuri-ja ehitus- Arvestame ettepanekuga, võtame tingimuse
pärandi säilitamiseks ja kasutamiseks seatudtingimusena toodud seletuskirjast välja.
(tsiteerin): „Ajalooliselt kujunenud asustusalasid tuleb säilitada koos
nende juurde kuuluvate elementide ja ümbritsevate aladega;“. Pa-
lume seletuskirjas täpsustada, asustusaladest kui kaugele ulatuvaid
ümbritsevaid alasid säilitada tuleb ja kas asustusaladel koos ümbrit-
sevate aladega kehtib igasuguse ehitise lammutamise keeld, sh nt
ebaseaduslike ja kasutusest välja langenute. Hetkel viitab sõnastus
kogu valla territooriumile, kuhu jäävad ka maardlad. Maardlate ka-
sutusele võtmisel maastik muutub ning seega maastikuelementide
säilitamise nõue kogu vallas, sh maardlate aladel halvendab olema-
solevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning planeering on
vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja sõnastust muuta nii,
et kaevandamisele ei seata seadustest mittetulenevaid piiranguid.
22 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
9. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad Korrigeerime ÜP seletuskirja järgmiselt:
maardlad rohevõrgustikule. Seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgus-
„Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub
tik on tugialadele seatud tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Olema-
valdavalt kavandatud ulatuses nende ammen-
solevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende
dumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise
ammendumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad
järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohea-
korrastada ja kujundada rohealadeks“. Seletuskirja sõnastuses viida-
ladeks või leida karjääridest mõjutatud aladele
takse, et karjääri ulatust ei ole võimalik muuta, kuid see läheb vas-
uus kasutusfunktsioon.“
tuollu MaaPS-ga. MaaPS § 16 lõike 4 kohaselt tuleb maavara kae-
vandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasu-
tada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. MaaPS §
14 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb haldusorganil maapõue seisundit
ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara ma-
janduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Selgitame, et mäeeraldise laiendamine on vajalik näiteks sellise
maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole
majanduslikult põhjendatud. Kaevandamisloa omajal on õigus taot-
leda laiendamist mäeeraldisega piirnevale või lahusolevale mäeeral-
disele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub
kuni viieks aastaks. Lisaks märgime, et kaevandatud alade korrasta-
mine toimub vastavalt korrastamistingimustele koostatud korrasta-
misprojektile, korrastamise suund määratakse keskkonnaloas. Või-
malikud on ka muud kaevandatud maa edasise kasutamise otstarbed
peale rohealade. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevan-
datud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele ar-
vamuse esitamise osana. Ka korrastamistingimuste kohta küsib loa
andja kohaliku omavalitsuse arvamust.
Palume seletuskirja vastavalt eelpool toodud selgitustele täpsustada
selliselt, et juurdepääs maavarale ei halvene.
10. Joonis Väärtused ja piirangud järgi jäävad maardlatele kauni KMH aruande sisule esitatud nõuded on toodud
vaatega kohad. Seletuskirja peatükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on KKM 01.09.2017 määruses nr 34. Selle ko-
väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks seatud tingimuste haselt tuleb mõju hindamises käsitleda ka
23 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seas kirjeldatud (tsiteerin): „Väärtuslikele objektidele vaadete säili- mõju maastikele ja kultuuripärandile. Arusaa-
tamine, eriti üldkasutatavate teede ääres: Ilusate vaatekohtade säili- davalt määratakse mõju hindamise ulatus vas-
tamine avaliku kasutusega aladeks;“ ning „Tuulegeneraatorite, mo- tava loa menetlemise käigus, kuid kuna väär-
biilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate tuslikud maastikud on suuresti just ÜP teema,
objektide ehitamine rajamisel tuleb väärtuslike maastike ja vaadete siis on asjakohane ka ÜP-ga sellele tähelepanu
osas maastikele koostada maastikuanalüüs ja visuaalne analüüs, et juhtida. ÜP-ga ei muudeta tingimusi olema-
hinnata nende sobivust maastikku;“ ja „Maastikuliste väikevormide soleva kaevandusloaga aladel.
(sh kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid, al-
Vajadus väärtuslikke maastikuid kaitsta tule-
leed, kivihunnikud), endiste talukohtade jms maastikku kujundavate
neb mh kehtivast Lääne-Viru maakonnaplanee-
elementide säilitamine;“ ja „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid,
ringust.
mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavan-
dada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maas-
tiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tin-
gimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel.“.
Selgitame, et maavarade kaevandamisel maastik (sh maastikulised
väikevormid ja maastikku kujundavad elemendid) ning vaated sellele
paratamatult muutuvad ja seetõttu ei ole vaadete ning nende avaliku
kasutusega aladena säilitamine võimalik. Maastikul domineerivaks
objektiks võib pidada ka karjääre, mille avamiseks ei nõua maas-
tikuanalüüsi ja visuaalset analüüsi ükski õigusakt. Leevendavaid
meetmeid tuleb kavandada vaid vastavalt vajadusele, kui esineb olu-
line mõju, mida tuleb leevendada. Tagamaks maavaradele juurde-
pääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täp-
sustada, et aladel, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevan-
damiseks keskkonnaluba on maastiku muutmine lubatud ning maas-
tikuanalüüsi ja visuaalse analüüsi koostamine ning leevendavate
meetmete kavandamine ei ole taotluse menetluses igakordselt ko-
hustuslik, vaid ainult juhul, kui loa andja seda nõuab. Kohalik oma-
valitsus saab anda arvamuse analüüside vajalikkuse suhtes kaevan-
damisloa andmisele arvamuse esitamise osana. Palume seletuskirjas
24 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
täpsustada, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid,
mis asuvad väärtuslikel maastikel.
11. Seletuskirja peatükis 4.2.5.3 Avalikud juurdepääsud on avalike 11. Korrigeerime ÜP seletuskirja ja KSH
juurdepääsude tagamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Karjääride aruande eelnõud. Asendame mõiste „karjääride
rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada veeko- rekonstrueerimine“ mõistega „kaevandatud
gude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks maa korrastamine“ ning tehisveekogude osas
takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. KSH aruande „tuleb eelistada“ sõnaga „ võimalusel eelis-
eelnõu peatükis 9.7. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüs- tada“.
teemide kaitseks on kirjeldatud (tsiteerin): „Karjääride rekonstruee-
Tingimust kaevandatud maa korrastamise osas
rimisel uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude
on täiendatud järgmiselt: „…tuleb alad korras-
määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takis-
tada ja kujundada rohealadeks või leida kar-
tusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“.
jääridest mõjutatud aladele uus kasutusfunkt-
Selgitame, et MaaPS mõistes on õigem kasutada „karjääride re- sioon.“
konstrueerimine“ asemel mõistet „kaevandatud maa korrastamine“.
Palume mõistet täpsustada. Korrastamise nõuetega kooskõlas on, et
kaevandatud ala tehisveekogu nõlv kujundatakse laugeks ja veekogu
kallas kujundatakse juurde- ja väljapääsuga, kuid selgitame, et riigi-
maal kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu äärde avaliku
puhkeala määramine on võimalik juhul, kui kohalik omavalitsus on
valmis enda kanda võtma heakorra tagamise. Samuti märgime, et
eramaal kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu edasiseks ka-
sutamiseks võivad maaomanikul olla ka muud kavatsused kui avalik
puhkeala, näiteks kalakasvatuse rajamine. Eeltoodust tulenevalt pa-
lume väljendi „tuleb eelistada“ asemel kasutada väljendit „võimalu-
sel eelistada“.
12. Joonise Taristu kohaselt kulgeb matka- ja terviserada üle maard- Meie hinnangul ei ole matka- ja terviseraja pu-
late ja Metsaniidu II liivakarjääri (loa nr L.MK/321856; loa omaja hul tegemist püsiva iseloomuga ehitisega. Pi-
Bauroc AS) mäeeraldise ning selle teenindusmaa. Seletuskirja peatü- gem on tegemist loodusliku pinnakattega ra-
kis 4.5. Matka- ja terviserada on matkaradade kavandamise ja kasu- jaga.
tamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Matkaraja ehitised peavad
Püsiva iseloomuga ehitiste rajamist maardlate
sobituma ümbritsevasse keskkonda;“.
maa-alal reguleerib maapõueseadus ning
25 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Selgitame, et ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste üldplaneeringuga seda ei muudeta ega dublee-
rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale rita.
maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga
kooskõlastust või luba.
Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte planeerida ehitisi ja
rajatisi, mis ei võimalda kaevandamistegevust, kuna see halvendab
olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vas-
tuolus MaaPS §-ga 14.
Palume seletuskirja täpsustada. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldi-
sega ja selle teenindusmaaga kattuvale alale tegevuste planeerimisel
on vaja saada loa omaja Bauroc AS nõusolek. Palume loa omaja
nõusoleku saamisel see lisada planeeringu dokumentide hulka. Pa-
lume matka- ja terviserada Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise ja
teenindusmaa alale planeerida ainult juhul kui sellega nõustub kae-
vandamisloa omaja.
13. Veebikaardil ning joonisel Taristu on kujutatud üle Kunda savi- Meie hinnangul ei ole matka- ja terviseraja pu-
maardla (registrikaart nr 21) planeeritav ühendustee. Seletuskirja hul tegemist püsiva iseloomuga ehitisega. Pi-
peatükis 5.1.5. Jalg-ja jalgrattateed on kirjeldatud (tsiteerin): „Li- gem on tegemist loodusliku pinnakattega ra-
saks on üldplaneeringuga kavandatud ühendustee Kronkskaldalt jaga.
Kunda rannani (köisraudtee vms). Käesoleval ajal on ühendustee ka-
Püsiva iseloomuga ehitiste rajamist maardlate
jastatud põhimõttelise sirgjoonena ning selle trass pole täpselt pai-
maa-alal reguleerib maapõueseadus ning
gas“. Veebikaardil on üle Kunda lubjakivimaardla (registrikaart nr
üldplaneeringuga seda ei muudeta ega dublee-
18) ning Kunda II lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-113; loa omaja
rita.
Osaühing Piira Talu) mäeeraldise ja selle teenindusmaa märgitud et-
tepanek (joon), mis on sisustamata mõttenoppe ettepanek.
Selgitame, et maardlatele uute objektide, sh ühendustee rajamine
saab toimuda alles peale maavara ammendumist või kui selleks on
saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba.
Palume üleliigsed jooned, mida planeeringuga ei planeerita, veebi-
kaardilt eemaldada ning seletuskirjas täpsustada, et ühendustee ra-
jamiseks on tulevikus vaja saada MaaPS alusel kooskõlastus või
luba, üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust antud ei ole. Kui siiski
26 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
planeeritakse Kunda II lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja selle teenin-
dusmaale mingi objekt, siis on vaja saada loa omaja Osaühing Piira
Talu nõusolek ja lisada see planeeringu dokumentide hulka. Palume
Kunda II lubjakivikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa alale planee-
rida objekte ainult juhul kui sellega nõustub kaevandamisloa omaja.
14. Veebikaardil ja joonisel Taristu on maardlatele ning Varudi turba- Üldplaneeringu seletuskiri ei ole vastuolus
tootmisala (loa nr LVIM-018; loa omaja OÜ Rakvere Põllumajandus- maapõueseadusega ning selle täiendamine ei
tehnika; luba kehtib kuni 16.08.2038) ja Varudi II turbatootmisala ole vajalik.
(loa nr L.MK/323045; loa omaja Osaühing Rakvere Põllumajandus-
tehnika; luba kehtib kuni 27.03.2038) mäeeraldistele ning nende
teenindusmaadele märgitud planeeritav tuuleenergeetika ala. Sele-
tuskirja peatükis 5.2.8.1 Tuuleenergeetika on tuuleenergia tootmise
kavandamisel märgitud, et kaalutlusotsuse langetamisel tuleb teiste
tingimuste seas lähtuda ka maardlatest ning viitena märgitud (tsi-
teerin): „Üldplaneeringuga kavandatud põhimõttelised alad tuulepar-
kide kavandamiseks maardlate alal ei tähenda MaaPS kohast koos-
kõlastust. Tuuleparkide arendamisel maardlatele tuleb igakordselt
teha koostööd Maa-ametiga tuuleparkide võimaluse väljaselgitami-
seks.“. Samas peatükis on tuuleenergia tootmise tingimusena märgi-
tud (tsiteerin): „Tuuleparkide kavandamine maardlatel, kus on moo-
dustatud mäeeraldis, on võimalik pärast kaevandamistegevuse lõp-
pemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist. Kooskõlastuse
tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab Maa-amet;“
KSH aruande eelnõu peatükist Kokkuvõte leiab sarnase mõtte, kuid
lisatud on, et kui maavara ei ole ammendunud, on tegevus võimalik
vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõ-
lastus või luba. Palume sarnaselt KSH aruande eelnõus toodule täp-
sustada ka seletuskirja, et kui maavara ei ole ammendunud, on te-
gevus võimalik vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel muu
sisuga kooskõlastus või luba.
15. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud järgi jäävad Märkusega ei arvestata. Kohalik omavalitsus
maardlad väärtuslikule põllumajandusmaale. KSH aruande peatükis on teadlik, et kaevandamist reguleerib maa-
põueseadus ning seda ei saa üldplaneeringuga
27 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud (tsitee- muuta. Üldplaneeringus (ja KSH-s) toodud tin-
rin): „VPM-idel peab üldjuhul jätkuma põllumajanduslik maakasutus gimused arvestavad omavalitsuse ruumilise
ning nende väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste kavan- arengu vajadustega, kuid ei ole mõeldud maa-
damine VPM-idele ei ole edaspidi välistatud, kuid see peab olema põueseaduses toodud tingimuste muutmiseks.
põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaas-
Selgitame, et kui VPM puhul asendada „üldju-
nevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis
hul säilitada“ sõnaga „võimalusel säilitada“, siis
ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist,
tähendab see hoopis seda, et VPM-ile võib ka-
massiivide killustamist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasuta-
vandada muid tegevusi ja sihtotstarbelises ka-
mist tulevikus“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatü-
sutuses tuleb seda hoida vaid võimalusel. See
kist 9.9. Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks) ning
on hoopis vastupidine mõte, mis ei ole ka
„VPM-id tuleks säilitada avatud maastikena ning suurtes põllumajan-
kooskõlas VPM kaitse eesmärkidega.
duspiirkondades säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate,
samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad“
(sarnase mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatükist 9.9. Meetmed
väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks).
Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus kasutada väljendite
„peab üldjuhul“, „tuleb eelistada“, „tuleb säilitada“ ja „säilitada“ ase-
mel väljendeid „võimalusel eelistada“ ja „võimalusel säilitada“. Selgi-
tame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pin-
nasekihtide ja taimestiku eemaldamine, mille järel on võimalik maa-
vara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik väärtuslikku
põllumajandusmaad ja taimestikku säilitada ning tagada maavarale
juurdepääs. Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte määrata
tingimusi, mis ei võimalda kaevandamist, kuna see halvendab ole-
masolevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus
MaaPS §-ga 14.
16. Lisas Lisa 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast on peatükis 19. Maa- Täpsustame Lisa 5.
varad ja maardlad märgitud (tsiteerin): „Maardlad ja mäeeraldised
kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel“. Joonisel Väärtused
ja piirangud ei ole maardlaid ja mäeeraldisi kujutatud, vaid viidatud
märkustes lisale 9, kust vastavad andmed võib leida. Palume lisa 5
täpsustada.
28 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
17. Lisas Lisa 5 –Ülevaade Viru-Nigula vallast on tabelis 8 toodud Täpsustame, et Lisa 5 toodud sisu ÜP käigus
Viru-Nigula valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja nende varud jooksvalt ei uuendata. Olulise sisendinfo muu-
seisuga 21.11.2019. Täpsustame, et Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär, tumisel arvestatakse sellega ÜP koostamise
Toolse-Lääne lubjakivikarjäär, Aru-Lõuna lubjakivikarjäär asuvad käigus.
Rakvere vallas, mitte Viru-Nigula vallas. Tabelis on märgitud mäee-
raldise nimeks lihtsalt Varudi, kuid Varudi turbamaardlal asuvate
mäeeraldiste nimed on Varudi turbatootmisala (loa nr LVIM-018; loa
omaja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika; luba kehtib kuni
16.08.2038) ja Varudi II turbatootmisala (loa nr L.MK/323045; loa
omaja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika; luba kehtib kuni
27.03.2038). Suurkõrtsi lubjakivikarjäär (loa nr .MK/317612) asub
Lüganuse vallas, Viru-Nigula vallas asub Suurkõrtsi II lubjakivikar-
jäär (loa nr KL-508031; loa omaja AS Kiviluks). Soovitame mäeeral-
diste ja nende teenindusmaade pindalasid mitte märkida, kuna need
võivad ajas muutuda ning varude kogused muutuvad pidevalt. Pa-
lume lisa 5 tabelit 8 vastavalt eeltoodule täpsustada.
Maa-amet nõustub 05.11.2021 kirjaga nr 7-7/1063 edastatud Viru- Kohalik omavalitsus on teadlik, et kaevanda-
Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täiendatakse mist reguleerib maapõueseadus ning seda ei
ja täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud saa üldplaneeringuga muuta. Üldplaneeringus
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale ja KSH-s toodud tingimused arvestavad oma-
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus valitsuse ruumilise arengu vajadustega, kuid ei
MaaPS § 14. ole mõeldud maapõueseaduses toodud tingi-
muste muutmiseks.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse
maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimi-
des pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa
omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui
kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tege-
mist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
29 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eelnõu 1. Joonisel Maakasutus ei ole Aseri II savikarjääri (kaevandamisloa 1. Ettepanekuga on arvestatud, ÜP-d on korri-
nr KMIN-049; loa omaja Wienerberger AS) mäeeraldisele ja selle geeritud ja märgitud mäetööstusmaa juht-ots-
17.12.2020 nr 6-
teenindusmaale märgitud mäetööstusmaad, vaid puhke ja looduslik tarve, kuigi ka puhke ja loodusliku maa-ala
3/20/17244-2
maa-ala. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse maa-ala on mär- juhtotstarve ei takistaks kuni kaevandusloa
gitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasuta- kehtivuse lõppemiseni maavara kaevandami-
tav ala, kuhu on lubatud rajada maavara kaevandamiseks ja selle sega seotud tegevusi.
teenindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi. Mäetööstuse maa-ala Antud maa-ala puhul on valla huvi see tulevi-
hõlmab olemasolevaid ja perspektiivseid mäeeraldisi koos teenindus- kus kasutusse võtta puhke- ja loodusliku maa-
maaga“. Lisaks on viidatud, et teenindusmaa on kaevandamiseks alana, mingeid piiranguid see kuni kaevanda-
mõeldud maa-ala mäeeraldise kohal ja/või ümber. Karjääride puhul misloa kehtimiseni mäeeraldisele kaasa ei
on teenindusmaa vähemalt sama suur kui mäeeraldis, enamasti suu- tooks.
rem. KSH aruande eelnõu peatüki Kokkuvõte alapeatükis Mõju maa-
varadele ja maardlatele on märgitud, et üldplaneeringuga antakse
mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende tee-
nindusmaadele, kuhu on antud maavara kaevandamisluba ja kus
luba on menetluses. Lisaks on KSH aruande eelnõu samas peatükis
märgitud (tsiteerin): „Aseri II savikarjäärile antakse ÜP-ga puhke ja
loodusliku maa-ala juhtotstarve. Kuna karjääril on kehtiv maavara
kaevandamise luba, siis saab see realiseeruda pärast kaevandamis-
loa kehtivuse lõppu. KSH annab siinkohal soovituse kaaluda võima-
luse jätmist savi edasiseks kaevandamiseks, mille otstarbekus võib
taastuda turuolukorra muutumisel“. Sarnast mõtet on korratud ka
KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele.
Palume kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele määrata mäetööstusmaa juhtotstarve ning lähtu-
valt seletuskirja ja KSH aruande eelnõu sisust määrata perspektiivse
mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus Keskkonnaametis
on menetluses maavara kaevandamise taotlus. Märgime, et Aseri II
savikarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal on võimalik puhke ja
loodusliku maa-ala juhtotstarbe määramine peale karjääri korrasta-
mist ja kaevandamisloa lõppemist. Praegune kaevandamisluba keh-
tib kuni 2029. aastani, võimalik on ka loa pikendamine. Püsiva ise-
loomuga ehitiste rajamise võimalusega maakasutust saab planeerida
peale maavara ammendumist.
30 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Joonise Maakasutus kohaselt on Rannu lubjakivimaardlal asuval 2. Korrigeerime maakasutust, eemaldame
Viru katastriüksusel (tunnus 15401:002:0199) määratud tootmise tootmismaa.
maa-ala juht-otstarve. Kehtiva üldplaneeringu (endine Aseri valla
territoorium, Aseri valla üldplaneeringu osavallaplaneering on keh-
testatud Aseri Vallavolikogu 28.09.2004 otsusega nr 138) kohaselt
jääb antud ala põllumajandusmaale. Kuigi seletuskirja tabeli Tabel 2.
Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised
seosed järgi on tootmise maa-alale mäetööstusmaa ja turbatööstus-
maa sihtotstarvete määramine lubatud, palume Viru katastriüksusel
tootmise maa-ala määrata vaid Rannu lubjakivimaardlaga mitte kat-
tuvale alale, kuna püsiva iseloomuga ehitusõigust lubava juhtots-
tarbe määramine lubjakivimaardla alale halvendab maavara kaevan-
damisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olema-
solevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Tagamaks
maavara kaevandamisväärsuse ja maavarale juurdepääsu säilimist
palume Viru katastriüksusel Rannu lubjakivimaardlaga kattuvale
alale tootmise maa-ala juhtotstarvet mitte määrata.
3. Tabeli Tabel 2. Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtots- 3. Selgitame, et ala kaevandamisväärsena pü-
tarvete omavahelised seosed kohaselt on mäetööstuse maa-alale lu- simine on meie hinnangul tagatud. ÜP seletus-
batud teiste seas nii tootmismaa, transpordimaa kui ka jäätmehoidla kirjas ptk-s 3.5 on kirjas, et „Kõrvalotstarbed
maa. Palume tabelit täpsustada, et transpordimaa ja jäätmehoidla on lubatud juhul kui need ei kahjusta juhtots-
maa kavandamine on mäetööstuse maa-alale lubatud siis, kui mäe- tarbe rakendamist.“
tööstuslikud tegevused on lõppenud ja maavara on ammendunud või
on saadud MaaPS alusel maardla suhtes muu kooskõlastus.
4. Seletuskirja peatükis 3. Maakasutus-ja ehitustingimused on ül- 4. Arvestame ettepanekuga, täiendame sele-
diste ehitustingimuste all märgitud, et edasisel tegevuste arendami- tuskirja. „Maardlatel, kus on antud luba maa-
sel tuleb üldjuhul vältida ulatuslikke raadamisi nõudvaid arendusi nii- vara kaevandamiseks, on nii üksikute puude
tudel, metsades ja soodes. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetöös- raiumine kui ka metsa raadamine lubatud ning
tuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala tingimuste seas toodud (tsi- eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamis-
teerin): „Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada mi- loa andja kaalutlusotsuse tulemusel“
nimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbeli-
sele ja metsanduslikule kasutusele“. Peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik
31 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste all märgitud (tsi-
teerin): „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud.
Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada ekspert-
hinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks ro-
hevõrgustiku sidususe säilimine“ ning „Rohevõrgustiku tugevdami-
seks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad,
kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja
inimese kultuurilises taustas ning elulaadis“. Peatükis 4.2.4. Väärtus-
lik maastik on väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks
toodud tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maastikuliste väikevor-
mide (sh kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid,
alleed, kivihunnikud), endiste talukohtade jms maastikku kujunda-
vate elementide säilitamine“. Seejuures asuvad maardlad joonise
Maakasutus kohaselt rohevõrgustikul ning joonise Väärtused ja pii-
rangud kohaselt väärtuslikul maastikul. Tagamaks maavara kaevan-
damisväärsuse ja maavarale juurdepääsu säilimist palume seletus-
kirjas täpsustada, et maardlatel, kus on antud luba maavara kaevan-
damiseks, on nii üksikute puude raiumine kui ka metsa raadamine
lubatud ning eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamisloa andja
kaalutlusotsuse tulemusel, mitte igakordselt.
5. Joonise Piirkondlikud ehitustingimused kohaselt jäävad maardlad 5. Üldplaneeringuga ei ole seatud lausalist ko-
detailplaneeringu kohustusega aladele. Seletuskirja peatükis 3.3. hustust DP koostamise kohustuseks kaevan-
Detailplaneeringu koostamise kohustus on märgitud, et detailplanee- duste ja karjääride avamisele ja laiendamisele.
ringu koostamine on nõutav seaduses toodud aladel ja juhtudel ning Tulenevalt PlanS § 125 lg 3 on avaliku huvi
täiendavalt üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise olemasolul kohaliku omavalitsuse volikogul õi-
kohustusega aladel ja juhtudel. Samas peatükis on detailplaneeringu gus põhjendatud juhul algatada DP.
koostamise kohustusega juhtudena toodud (tsiteerin): „Olulise ava-
liku huvi korral, mis väljendub ruumilises mõjus naaberkinnistutele
või ehitise kavandatud piirkonnale laiemalt ning tegevuse mõju väl-
jendub eelkõige piirkonna tavapärase ehitusmahu olulises suurene-
mises või transpordivoogude või külastajate hulga suurenemises või
visuaalse mõju, müra, tooraine või tööjõu vajaduse suurenemises
ehitise kavandatavas asukohas võrreldes senisega“ ja „Väärtuslikel
32 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
maastikel (vt jaotis 4.2.4) võimalike konfliktalade (sh uute hoo-
nestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite,
mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maastikul domineerima jäävate ob-
jektide) arendamise suunamisel“ ning „Väärtuslikel põllumajandus-
maadel (vt jaotis 4.5) massiivide killustamist, vähenemist või sih-
totstarbelist kasutamist mõjutava arendamise suunamisel“. KSH
aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju väärtuslikele põllumajandusmaa-
dele on samuti viidatud väärtuslikel põllumajandusmaadel detailpla-
neeringu koostamise kohustusele. Seejuures jäävad joonise Väärtu-
sed ja piirangud kohaselt maardlatele nii väärtuslik maastik kui ka
väärtuslik põllumajandusmaa.
Nimetatud detailplaneeringu koostamise juhud vastavad ka kaevan-
damistegevusega alustamisega seonduvale. Maa-amet on seisuko-
hal, et kaevanduste ja karjääride avamisele ja laiendamisele detailp-
laneeringu koostamise kohustuse määramine lausalisena, iga maa-
varakaevandamise loa taotluse korral, ei ole põhjendatud ning on
vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna kaevandamisluba antakse õigusakti-
dega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine
kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koosta-
mist. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa and-
mise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud me-
netluse sätteid. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on
avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohali-
komavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevanda-
misloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse
saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.
Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvu-
misel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel
põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Palume
üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus täpsustada, et
mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel
ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse
põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.
33 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Joonise Maakasutus järgi jäävad maardlad rohevõrgustikule ja 6. Selgitame, et mõistet „üldjuhul“ kasutame
joonise Väärtused ja piirangud järgi väärtuslikule maastikule ning ÜP-s vastena sõnadele „enamasti“ ja „valda-
väärtuslikule põllumajandusmaale. Seletuskirja peatükis 3.5.11. valt“, mis annab üldreegli, kuid lubatud on ka
Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala tingimuste seas too- erandid.
dud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis
asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel
ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüü-
sida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonna-
mõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Pea-
tükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on väärtuslike maastike säilitamiseks
ja kasutamiseks toodud tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maard-
late kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maasti-
kel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtusli-
kele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid
leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise va-
jadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korras-
tamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koos-
tamisel“. Peatükis 4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike
põllumajandusmaade säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin):
„Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja
puude grupid põldudel, hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada.
Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suuren-
dada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moo-
dustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsasta-
mine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud
ja läbi kaalutud“.
Eeltoodud vormingute kasutamise korral halvendab üldplaneering
maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepää-
suosas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14.
Kuna sõna „üldjuhul“ võidakse tõlgendada „kindlasti/alati“ tähendu-
ses ning seletuskirjas ei ole sõna tähendust defineeritud, siis palume
34 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
maavarale juurdepääsu tagamiseks asendada üldplaneeringu sele-
tuskirjas eelmises lõigus tsiteeritud lausetes sõna „üldjuhul“ sõnaga
„võimalusel“. Samuti palume seletuskirja peatükki 4.2.4. Väärtuslik
maastik täiendada, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning peatükis 3.5.11. Mäe-
tööstuse maa-ala mäetööstuse maa-ala tingimustes täiendada, et
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe-
võrgustikus tuleb alade väärtused võimalusel säilitada maksimaal-
selt.
7. Joonise Maakasutus järgi asuvad maardlad rohevõrgustikul. Sele- 7. Täiendame sõnastust. „Metsamaa kõlviku
tuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on tugiala tingimuste all mär- muutmine on lubatud vaid juhul kui on antud
gitud (tsiteerin): „Tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse kaevandusluba.“
muutmisel tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju
keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele (uuring, eksperthinnang
või -arvamus)“ ning „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“.
Selgitame, et kaevandamise alustamise eelduseks on sihtotstarbe
muutmine mäetööstusmaaks ning metsa olemasolul ka selle täielik
raadamine. Igakordse eksperthinnangu, uuringu või arvamuse nõude
seadmise ning metsamaa kõlviku muutmise keelu korral on planee-
ring vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab maavara kaevanda-
misväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olemasole-
vat olukorda. Palume üldplaneeringu seletuskirja täiendada, et
maardlatega kattuvatel aladel nõutakse eksperthinnangut, uuringut
või arvamust vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena, mitte iga-
kordselt ning maardlatel on metsamaa kõlviku muutmine lubatud,
kui vastavatel aladel on saadud MaaPS alusel kaevandamisluba.
8. Joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlatel väärtusli- 8. Võtame teadmiseks.
kud põllumajandusmaad. Seletuskirja peatükis 4.5. Väärtuslik põllu-
majandusmaa on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa mää-
ratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada
nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipä-
raselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boni-
teediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on
35 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Sa-
mas peatükis on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tingi-
muste all toodud (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajandusmaad kasu-
tatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende väärtus
ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele
põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid see peab olema põh-
jendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasne-
vaid mõjusid põllumajandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb
eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade
olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende sih-
totstarbelist kasutamist tulevikus“. Maa-amet nõustub väitega, et
väärtuslikel põllumajandusmaadel on võimalikud ka muud tegevused
peale põllumajandusliku tegevuse.
9. Joonise Taristu kohaselt kulgeb perspektiivne ühendustee üle 9. Selgitame, et tegemist on perspektiivse
Kunda savimaardla (registrikaart nr 21) ning mäeeraldise Mereäärne ühendusteega (nt köisraudtee vms)
savikarjäär (kaevandamisloa nr KMIN-065, loa omaja AS Kunda Nor- Kronkskalda ja Kunda supelranna vahel. Ühen-
dic Tsement, kehtiv kuni 30.03.2048) ja selle teenindusmaa. Sele- dustee on kajastatud põhimõttelise sirgjoonena
tuskirja peatükis 5.1.2. Sõiduteed on märgitud sõidutee ehitamise ning selle trass ei ole täpselt paigas.
tingimusena (tsiteerin): „Uute teede rajamise kavandamisel tuleb ar-
vestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitsta-
vad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa
vms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike koos-
kõlastustega“. Maa-amet nõustub, et uute teede rajamise kavanda-
misel tuleb arvestada seletuskirjas nimetatud piirangutega, kuid rõ-
hutame, et maardlatele uute taristuobjektide rajamine saab toimuda
alles peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS
alusel kooskõlastus või luba. Üldplaneeringu dokumentidest ei selgu,
millistel täpsematel asjaoludel on AS-ile Kunda Nordic Tsement an-
tud kaevandamisloaga alale planeeritud perspektiivne ühendustee.
Palume perspektiivne ühendustee Mereäärse savikarjääri mäeeral-
dise ja teenindusmaa alale planeerida ainult juhul, kui sellega nõus-
tub kaevandamisloa omaja. Palume esitada üldplaneering AS-ile
Kunda Nordic Tsement arvamuse andmiseks ja AS-i Kunda Nordic
Tsement arvamus edastada teadmiseks Maa-ametile või lisada
36 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldplaneeringu dokumentide hulka. Palume üldplaneeringu seletus-
kirjas täpsemalt selgitada perspektiivse ühendustee üle Kunda savi-
maardla planeerimise vajadust ja ajalist ning tehnilist võimalikkust.
10. Joonise Taristu kohaselt asuvad perspektiivsed tuuleenergeetika 10. Ettepanekuga on juba varasemalt arvesta-
alad nii maardlatel kui ka kehtivatel ning taotletavatel mäeeraldistel tud.
ja nende teenindusmaadel. Seletuskirja peatükis 5.2.8.1 Tuuleener-
Selgitame, et ÜP kohaselt on tuuleenergeetika
gia on toodud, et maardlatel tuleb lähtuda tuuleenergia tootmisel
aladel DP kohustus. PlanS alusel kehtestatud
kaalutlusotsusest (sh mõju hindamisest) ning tuuleenergia tootmi-
määruse „.Planeeringute koostamisel koostöö
seks seatud tingimuste all on toodud (tsiteerin): „Tuuleparkide ka-
tegemise kord ja planeeringute kooskõlasta-
vandamine maardlatel, kus on moodustatud mäeeraldis, on võimalik
mise alused“ kohaselt tuleb teha koostööd ja
pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhul pärast maa-
kooskõlastada planeering Maa-ametiga kui pla-
vara ammendumist“ ning „Tuulepargi kavandamisel asukohta, kus
neeringualal asub Keskkonnaregistri maardlate
see võib mõjutada maapõue seisundit ja kasutamist, tuleb hinnata
nimistus olev maardla või selle osa.
kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulisust“. KSH aruande eelnõu pea-
tüki Kokkuvõte alapeatükis Mõju maavaradele ja maardlatele on
märgitud, et arvele võetud maardlate ja mäeeraldistega kattuvad
osaliselt ka tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad.
Tuuleparkide kavandamine nendel aladel on võimalik pärast kaevan-
damise lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist. Sar-
nast mõtet on korratud ka KSH aruande eelnõu peatükkides 7.8.
Mõju maavaradele ja maardlatele ja 9.8. Meetmed maardlate ja
maavarade kaitseks. Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus
täpsustada, et maardlatel on tuuleparkide rajamine võimalik vaid
peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel
kooskõlastus või luba ja seda hoolimata asjaolust, kas maardlal on
juba olemasolev mäeeraldis või seda alles hakatakse tulevikus taot-
lema. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja põhimõte, et
üldplaneeringus maardla alale perspektiivse tuuleenergeetika ala
märkimine ei tähenda MaaPS alusel maardla alale tuuleparkide raja-
miseks antava kooskõlastuse olemasolu. Maardla alale tuulepargi ra-
jamiseks detailplaneeringu koostamine, projekteerimistingimuste
või ehitusloa vm sarnase dokumendi taotlemine vajab igakordselt
MaaPS alusel kooskõlastuse või loa saamist.
37 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardla- 11. Lisad ja nende nr-d vaatame üle ning sel-
tele on märgitud (tsiteerin): „Ülevaate maardlate ja mäeeraldiste lest lähtuvalt korrigeerime viiteid KSH aruan-
paiknemisest Viru-Nigula valla territooriumil annab Joonis 3, maard- des. Maardlad ja mäeeraldised on kajastatud
late ja nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt ÜP Lisas 9.
Viru-Nigula valla ÜP Lisa 5“. Märgime, et lisa 5 esitatud materjalide
hulgas ei olnud.
12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardla- 12. Korrigeerime KSH aruannet.
tele on märgitud (tsiteerin): „Vallas toimuva kaevandamise kõrval on
oluline arvestada ka naabervaldades toimuva kaevandamisega, mis
on funktsionaalselt seotud või mõjutab Viru-Nigula valda (nt Rakvere
vallas Kunda lubjakivimaardlas asuv AS Kunda Nordic Tsement lub-
jakivikarjäär ulatub kuni 1 km ulatuses Viru-Nigula valla alale ning
võimalik on karjääri perspektiivne laienemine)“. Täpsustame, et
Kunda lubjakivimaardlas (keskkonnaregistri maardlate nimistu re-
gistrikaart nr 18) AS-le Kunda Nordic Tsement kuuluvad Toolse-
Lääne lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-124), Aru-Lõuna lubjakivikar-
jääri (loa nr KMIN-050) ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri (loa nr
L.MK/329568) mäeeraldised ega nende teenindusmaad ei ulatu Viru-
Nigula valla territooriumile. Palume KSH aruande eelnõud täpsus-
tada.
Maa-amet nõustub 24.11.2020 kirjaga nr 7-7/1337 edastatud Viru-
Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täiendatakse
ja täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmise korral on planeering
vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume hoida Maa-ametit kursis
planeeringu edasise menetlemisega. Palume esitada üldplaneering
enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Lähteseisukohad 1. Edastatud Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise 1.-2. KSH VTK täpsustatakse vastavalt ettepa-
kavatsuse dokumendi peatükis 6.1. Geoloogia ja maavarad on kirjel- nekule.
18.02.2019 nr 6-
datud (tsiteerin): „Maavara kaevandamisload on väljastatud Kunda
3/19/2197-2 KSH VTK täpsustatakse.
ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Kunda ja Aseri savimaardlas, Varudi
38 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
turbamaardlas ning Toolse liivamaardlas” ning (tsiteerin): „Täienda-
vad kaevandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja
Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ning Varudi tur-
bamaardlas”. Täpsustame, et seisuga 14.02.2019 on keskkonnare-
gistri andmetel Viru-Nigula vallas kaevandamisload antud Kunda
lubjakivimaardla, Kunda ja Aseri savimaardlate, Varudi turbamaardla
ning Toolse liivamaardla mäeeraldistel. Kaevandamise loa taotlused
on menetluses Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ja
Varudi turbamaardlas. Viru-Nigula vallas Suurkõrtsi lubjakivimaard-
las kehtivat kaevandamise luba ei ole ning Kunda lubjakivimaardlas
kaevandamise loa taotlust menetluses ei ole.
2. Lisaks on KSH väljatöötamise kavatsuses märgitud maardlate loe-
telus Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja maardlaosa (kesk-
konnaregistri maardlate nimistu registrikaart kaart nr 31) pindalana
133,16 ha. Täpsustame, et Uljaste uuringuvälja pindala on maard-
late nimistu andmetel 2560,41 ha. Palume KSH väljatöötamise ka-
vatsuses Uljaste uuringuvälja pindala täpsustada.
3. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik ar- 3.-4. Suunistega planeeringulahenduse koosta-
vestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maard- miseks arvestatakse planeeringu järgmistes
latega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada kesk- etappides.
konnaregistris arvel olevate maardlate piire. Keskkonnaregistri sea-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
duse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes
keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja
KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame küsida keskkon-
naregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Palume planee-
ringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga.
4. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve olema-
solevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ja reservee-
ritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menet-
luses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetöös-
tusmaade juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe.
39 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5 Politsei- ja Eelnõu Politseil puuduvad ettepanekud Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja Võtame teadmiseks.
Piirivalveamet keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu väljatööta-
28.12.2021 nr
mise osas.
1.11-11/641-2
Lähteseisukohad Ettepanekud puuduvad.
20.02.2019 nr
1.11-11/98-2
6 Terviseamet Kooskõlastamine Amet on tutvunud esitatud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Võtame teadmiseks.
materjalidega aadressil https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-ni-
05.11.2021 nr 7-
gulas ning kooskõlastab Viru-Nigula valla üldplaneeringu ning KSH
7/1063
aruande eelnõu.
Eelnõu KSH aruandes lk 110 märgitakse, et „Karjääride rekonstrueerimisel Tähelepanekuga on juba varasemalt
uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude määra- arvestatud.
22.12.2020 nr
mist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta Meetmed supluskohtade ohutuse ja
9.3-4/20/10543-
võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.“ Oluline on märkida, et kuna veekvaliteedi tagamiseks on toodud KSH
2
need rekonstrueerimisel tekivad veekogud on avalikul kasutusel ole- aruande peatükis 9.12.2 ning ÜP seletuskirja
vad supluskohad, siis need peavad ka vastama määruse nr 63 nõue- peatükis 4.2.5.2.
tele.
Lähteseisukohad 1. Joogivee kvaliteet 1.-7. Planeeringu väljatöötamisel arvestatakse
hea elukeskkonna tagamiseks ja teemade
26.02.2019 nr Olemasolevate kui ka uute asustuspiirkondade planeerimisel tuleks
lahendamiseks antud suunistega vastavalt
9.3-4/19/791-2 arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi nõue-
üldplaneeringu täpsusastmele, kavandatavale
tega. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeeri-
tegevusele ja vajadustele.
misel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.
Lähtuvalt veeseaduse § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joo-
givee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste
halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsen-
datakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tulenevalt tuleks väl-
tida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele.
40 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Supluskohad
Supluskohad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 mää-
ruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Nimeta-
tud nõue kehtib nii ametlikele kui mitteametlikele supluskohtadele.
Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse § 5 kor-
raldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt sei-
rekalendrile ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustami-
sele. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis tuleks
suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning sup-
lusvee kvaliteeti ei kontrollita.
3. Müra
Planeeringus tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate maan-
teedega, paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda-
mise meetodid“ toodud normtasemete vastavus. Amet ei soovita
müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lastea-
sutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega
teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteeri-
misel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sel-
lega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni
normid.
4. Radoon
Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist
riski tervisele. Aladel, kus on teada, et radoonisisaldus pinnaseõhus
ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3), tuleb elamute, olme- ja
teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha de-
tailsemaid radoonialaseid uuringuid. Vajadusel tuleb ehitamisel ra-
kendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radooni-
kaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).
Sellega välditakse majade sisesõhu rikastumist radooniga üle luba-
tud piiri (200 Bq/m3).
41 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5. Mitteioniseeriv kiirgus
Planeeringus tuleb arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega
nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, ela-
mutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteionisee-
riva kiirguse tasemete mõõtmine“.
6. Valgusreostus
Planeeringus tuleb arvestada ka võimaliku valgusreostusega (nt uute
kergliiklusteede rajamisel) ja vajadusel kavandada leevendavaid
meetmeid.
7. Kaitsevööndid
Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame
lähtuda põhimõttest, etkaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud
teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega
sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele
perspektiivsetele teedele ning kaitsevöönditele.
7 Tarbijakaitse Lähteseisukohad Edastame ettepanekud, mis puudutavad raudteeohutuse valdkonda 1.-5. Ettepanekutega arvestatakse planeerin-
ja Tehnilise seoses üldplaneeringu gulahenduse väljatöötamise käigus vastavalt
27.02.2019 nr
Järelevalve kavandatavale tegevusele. Tähelepanu pööra-
ruumilise arenguga (näiteks planeeritav rööbas-transpordi ühendus
Amet 16-6/19-0432- takse ohutuse tagamisele.
Kunda sadamaga) ning
002
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
võivad olla kitsendavateks tingimusteks ja/või mõjutada inimeste
tervist ja heaolu:
1) Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkondade
planeerimisel ja rajamisel
tuleb analüüsida inimeste võimalikud liikumisteed (sh pendelliiku-
mine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid
võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti,
piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest).
Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi
otstarbekas.
42 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2) Juhul kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklus-
teede rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liikumis-
teed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse
väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritse-
vast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavolili-
selt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel
peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti
(märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus).
3) Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projek-
teerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeüle-
tuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõis-
tetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja
mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raud-
teeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta üle-
tuskoha nõuetele.
4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres
asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute krun-
tide raudteepoolse külje piiramiseks aia või läbipääsmatu taimesti-
kuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sat-
tumist raudteemaale.
5) Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näiteks pargid, puh-
kealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid)
rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii
tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel.
8 Keskkon- Kooskõlastamine Keskkonnaamet jätab üldplaneeringu kooskõlastamata, tugi-
naamet nedes PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40 ja 42 ja Va-
01.12.2021 nr 6- bariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koosta-
5/21/23467-2 misel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alu-
sed“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse ja selle alusel keh-
testatud õigusaktidega. Esitame üldplaneeringule järgmised märku-
sed, millega tuleb arvestada:
43 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
1. Kunda vesiveskipais
1.1.ÜP-ga määratakse Kunda vesiveski kompleks (asub Sirtsi loo- 1.1. Täiendame KSH aruande eelnõud viitega
dusalal, Kunda jõe hoiualal, lõheliste kudejõel) miljööväärtuslikuks looduskaitseseadusele seoses lõhe, jõeforelli,
alaks ja tehakse ettepanek Kunda mõisa paisu lisamiseks pärandkul- meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaika-
tuuriobjektide nimekirja. Vastavalt ÜP seletuskirja tabelile 3 on ees- dega.
märk taastada Kunda vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja par-
giarhitektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega, arvestades veski-
kompleksi paiknemisega Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusala
koosseisus (Kunda jõe hoiualal) ja loodusala kaitse-eesmärkide täit-
mise vajadusega.
Juhime tähelepanu, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-
ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olema-
solevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,
uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi
muutmine (looduskaitseseadus (LKS) § 51 lg 1). Märgime, et nime-
tatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning vee-
taseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul,
kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi (LKS § 51 lõike
11).
1.2.Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kait- 1.2. Märkusega ei arvestata. Milles seisneb
sekorralduskavas on kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kaitse- automaatselt vastuolu Kunda vesiveski kanalite
eesmärgiks elupaiga 3260 (jõed ja ojad) säilimine Sirtsi loodusalal ja pargiarhitektuuri taastamises loodusala
34 hektaril B esinduslikkusega ning pikaajaline (30 aasta perspektii- kaitse-eesmärkidega, jääb arusaamatuks. Nii
vis) kaitse-eesmärk on elupaigatüübi esinemine Sirtsi loodusalal 34 ÜP seletuskirjas kui ka KSH aruandes on too-
hektaril A esinduslikkusega. dud, et paisu rekonstrueerimisel tuleb arves-
tada loodusala kaitse-eesmärkidega. Seda ar-
Tuginedes kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele, on kaitse- vestades vastuolu ei esine.
eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks peetud hüdroenergia
tootmise lõpetamist, paisude või paisude likvideerimist, kalade rän- Mis puudutab alade kaitse-eesmärkide saavu-
deteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist loo- tamist, siis juhime tähelepanu, et tegemist on
olemasoleva loodusala ja hoiuala ning paisu-
dega. Kui KeA leiab, et olemasolevas olukorras
on vastuolu, siis tuleb see lahendada ÜP-st
44 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
duslähedasel kujul. Hüdrobioloogi eksperthinnangu kohaselt puudu- eraldiseisvalt. Nagu nii KSH aruandes kui ka ÜP
vad Kunda IV paisu juures kaitse-eesmärkide saavutamisel lahen- seletuskirjas on toodud, siis kalade rändetingi-
dusvariandid, mis võimaldaks paisu ja paisutuse säilitamist. muste muutmine tuleb lahendada juhtumipõhi-
selt ja see eeldab vastavaid uuringuid ning
Eeltoodule tuginedes on Keskkonnaamet seisukohal, et eesmärk
mõju igakülgset, tasakaalustatud ja objektiiv-
taastada Kunda vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja pargiarhi-
set hindamist. ÜP ja selle KSH aruande üle-
tektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega, on vastuolus Sirtsi loodu-
sanne ei ole kujundada seisukoht küsimuses,
sala, Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega ning LKS-ga. Vastuolu
millised lahendused on kalade rändetingimuste
tuleb eemaldada, muidu ÜP-d kooskõlastada ei ole võimalik (KeHJS §
parandamiseks parimad.
45 lg 2).
1.3.Keskkonnaamet toob välja, et Kunda jõe paisutamiseks Kunda IV 1.3. Võetud teadmiseks, vajadus ÜP ja selle
paisul puudub keskkonnaluba ning Keskkonnaamet on 15.10.2020 KSH aruande eelnõu muutmiseks puudub. ÜP
keeldunud keskkonnaloa andmisest. Kavandatav tegevus läheb vas- ülesanne ei ole tegeleda keskkonnalubade ega
tuollu veemajanduskava eesmärkidega. Märgime, et Keskkonnaamet konkreetsete tegevuste õigusaktide nõuetele
on keeldunud loa andmisest ning seega peab paisu omanik või val- vastavuse küsimustega.
daja paisutuse likvideerima (veeseadus § 175 lg 4).
1.4.KSH ptk-s7.7.(lk 63)„Mõju pinnaveekogudele ja maaparandus- 1.4 Märkusega arvestatakse osaliselt. Täien-
süsteemidele“ ei ole välja toodud paisude mõju Kunda_2 ning dame KSH aruande eelnõud veemajanduska-
Kunda_3 veekogumitele. Oluline asjaolu on see, et Kunda IV pais vast lähtuvalt paisudest tuleneva mõju osas.
mõjutab Kunda_2 veekogumi hea seisundi saavutamist ning meet- Kas tegevus on seaduslik või mitte, ei ole ÜP
meprogrammi alusel on meetmena ette nähtud täiendav järelevalve KSH aruande teema. Sellega tuleb tegeleda ÜP
ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade lä- ja selle KSH aruandest eraldiseisvalt, vastavalt
bipääsu tagamiseks Kunda IV paisul5. Palume KSH peatükki täien- õigusaktidest tulenevale korrale.
dada. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ÜP-s on viidatud 2019.
aasta veekogumite seisundiinfole, kuid olemas on ka veekogumite
2020. aasta koondseisundi hinnangud.Palume kasutada ajakohast
veekogumite seisundiinfot.
1.5.Keskkonnaamet ei nõustu ÜP-s toodud ettepanekuga, mille alu-
1.5 Selgitame, et ÜP teeb üksnes ettepaneku
sel soovitakse Kunda IV pais lisada pärandkultuuriobjektide nime-
Kunda IV paisu lisamiseks pärandkultuuriob-
kirja.
45 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
jektide nimekirja. Paisu lammutamise/rekonst-
rueerimise üle otsustamisel on vajalik uurin-
gute läbiviimine, mis lahendaks vastuolud loo-
duskeskkonna ja kultuuriväärtuste vahel. Vas-
tuolude likvideerimiseks tuleb teha koostööd
valdkonna eest vastutavatel riigiasutustel.
2. Looduskaitse
2.1. ÜP seletuskirja lk 48 ja joonis nr 4 „Taristu“ alusel on Kunda su- 2.1 Täiendame KSH aruande eelnõud hinnan-
pelrannast läände jääv vee-alamõeldud kasutamiseks veemotosõidu- guga võimaliku mõju kohta Toolse linnualale.
kitele. Antud ala läheduses u 800 m kaugusel paikneb Toolse lin-
nuala. KSH aruandes ei ole analüüsitud tegevuse mõju Toolse linnua-
lale. Palume KSH aruannet täiendada.
2.2.KSH aruande (lk 42) ja joonisel nr 4 on ÜP-ga kavandatud Leti- 2.2 Täiendame nii ÜP seletuskirja kui ka KSH
pea maastikukaitsealale uus matkarada –Letipea matkarada ja too- aruande eelnõud tingimusega, et matkarajaga
dud, et kuna matkarada kulgeb kogu ulatuses piki olemasolevaid seonduvad tegevused tuleb kooskõlastada
teid, siis negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele KeA-ga. Ühtlasi vaatame üle matkaraja kulge-
puuduvad. mise ja vajadusel korrigeerime KSH aruandes
toodud infot.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et matkaraja lõpuosas Letipea kü-
latee ja mere vahel olemasolev tee puudub. Keskkonnaregistris on
seal registreeritud III kaitsekategooria liigi rand-seahernes (Lathyrus
japonicus subsp. maritimus) leiukoht.
Palume ÜP-d täiendada, et kõik matkarajaga seonduvad tegevused
tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
3. Ehituskeeluvööndi vähendamine
3.1.Lisas 6 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“ on välja 3.1 Täiendame Lisa 6.
toodud ettepanek nr 7. Märgime, et selgitav osa ja joonis 7 on erine-
vad. Tekstis on öeldud, et ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamist
taotletakse Kunda jõe ääres Jahimaja katastriüksusel (katastritunnus
46 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
90202:001:0101), kuid kaardi järgi hõlmab vähendamine ka Lam-
masmäe katastriüksust (katastritunnus 90202:001:0571). Palume
parandada.
3.2.Lisas 6 on toodud ettepanek nr 8, mille kohaselt on EKV vähen- 3.2 Täiendame Lisa 6 EKV vähendamise ette-
damine Linnuse külas Kunda jõe ääres (9 katastriüksust) elamute panekut nr 8 Linnuse küla piirkonnale iseloo-
püstitamise eesmärgil kooskõlas seletuskirjas toodud hajaasustuse muliku hoonestuslaadi ja hoonete iseloomu
ehitustingimustega. ÜP-s esitatud tabeli 1 (lk 19) alusel lähtutakse osas.
hajaasustuses katastriüksuse suuruse ja hoonete vahelise kauguse
määramisel piirkondlikust tavast. Keskkonnaameti hinnangul tuleb
EKV vähendamise taotluses ehitustingimusi Kunda jõe ääres täpsus-
tada, et oleks võimalik hinnata ehitustegevusega kaasnevat koor-
must kaldaalale. Ligikaudu 2 km pikkusel jõelõigul paikneb 9 suure
pindalaga katastriüksust. ÜP seletuskirjas toodud üldised tingimused
ei ole EKV vähendamise otsustamiseks piisavad. Palume eelneva
põhjal täiendada.
3.3.Juhime tähelepanu, et Keskkonnaamet annab oma seisukoha 3.3 Võtame teadmiseks.
EKV vähendamisele looduskaitseseaduse §-s 34 nimetatud eesmärke
kaaludes peale ÜP vastuvõtmist. ÜP kooskõlastamine Keskkon-
naameti poolt ei anna õigustatud ootust EKV vähendamiseks. Nõuso-
leku EKV vähendamiseks saab anda vaid Keskkonnaameti peadirek-
tor. Keskkonnaameti üldine seisukoht on, et EKV vähendamine on
erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuh-
tudel.
3.4.Kuna EKV vähendamine on erand üldnõudele (LKS § 38 lg 3), 3.4 Üldplaneeringu koostamise käigus ei ole
mille kohaselt on ranna või kalda EKV-s uute hoonete ja rajatiste üldjuhul võimalik konkreetsemalt aren-
ehitamine keelatud, siis palume lähtuvalt heast haldustavast esitata- dusplaane välja tuua. Tegemist on strateegi-
vas taotluses võimalikult detailselt põhjendada, miks on sellise liste ruumieesmärkide täitmiseks vajalike eel-
erandi tegemine vajalik. duste loomisega.
Keskkonnaamet palub eeltoodud märkuste alusel ÜP-d ja KSH Võtame teadmiseks.
aruannet täiendada ja parandada ja uuesti kooskõlastamiseks
esitada.
47 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eelnõu 1. KSH aruande eelnõu punktis 7.17 on kirjutatud, et: „Veel on ole- 1. Korrigeerime KSH aruannet.
mas Lääne-Virumaa valdade ühine jäätmejaam MTÜ Lääne-Viru
11.01.2021 nr 6-
Jäätmekeskus, mis asub Rakvere vallas“. MTÜ Lääne-Viru Jäätme-
5/20/19652-2
keskuse puhul on osalus ka Rakvere linnal, mitte üksnes valdadel.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asub Vinni valla territooriumil, mitte
Rakvere vallas.
2. KSH aruande eelnõu punktist 9.15 „meetmed jäätmekäitluse 2. Üldplaneeringu täpsusastmes kavandame
arendamiseks“ ei selgu, milliseid meetmeid plaanib vald veel (peale tegevusi, mis vajavad ruumilist planeerimist.
jäätmejaama) rakendada jäätmete liigiti kogumiseks. Vastavalt ÜP-s on pööratud tähelepanu olemasoleva
keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4 „Olmejäätmete sorti- Kunda jäätmejaama ja hetkel rajatava Aseri
mise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ tuleb tekkeko- jäätmejaama toimimisele. Kunda linnas on
has liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja kartong määratud perspektiivne kompostimisväljaku
(20 01 01); plastid (20 01 39); metallid (20 01 40); klaas (20 01 asukoht. Aseri jäätmejaama ja perspektiivset
02); biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); biolagunevad Kunda kompostimisväljakut on käsitletud ka
köögi-ja sööklajäätmed (20 01 08); bioloogiliselt mittelagunevad KSH aruandes. Täiendavate jäätmete kogumis-
aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); pakendid (15 01), või käitluskohtade kavandamiseks üldplanee-
sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 ringu koostamisel vajadus puudub. Kui edas-
01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), kom- pidi tekib vajadus, siis on see võimalik tootmis-
posiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpaken- maal või juhtotstarbeta alal ÜP-s toodud maak-
did (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete asutus- ja ehitustingimuste alusel. Lisaks on
mõistele vastavad pakendid; puit (20 01 38); tekstiil (20 01 10, 20 seletuskirja ptk-s 5.2.10 välja toodud tingimu-
01 11); suurjäätmed (20 03 07); probleemtoodete jäätmed (20 01 sed jäätmemajanduse arendamiseks.
21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); käesolevas lõikes
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tär-
tati:
niga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid si-
saldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. Keskkonnaameti selgitus – eesmärk oli panna
omavalitsus mõtlema jäätmemajanduse peale.
Kuidas valla üldplaneering loetletud jäätmeliikide liigiti kogumisele ja
Kui omavalitsus on seisukohal, et üldplaneerin-
tekkekohas sortimisele kaasa aitab? Näiteks satub endiselt segaol-
gus kavandatud jäätmekäitluskohtadest piisab,
mejäätmete hulka biolagunevaid jäätmeid, mis tuleks tegelikult
siis see on KOV-i otsus ja Keskkonnaamet sel-
eraldi kokku koguda. Mida valla üldplaneering selle probleemi lahen-
lele vastuväiteid ei esita.
damise osas ette näeb? Kas on plaanis rajada juurde jäätmejaama-
sid?
48 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3. KSH aruandes kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina võiks 3. Kaevandamise vajalikkusega on ÜP KSH
planeeringu koostamisel arvestada ka kaevandamise vajalikkusega, aruandes arvestatud läbi hindamise, et kas ÜP
et tagada varustuskindlus. Märkida, et kaevandamistegevuse saadu- lahendus arvestab maavara kaevandamisväär-
seks on materjal, mida kasutatakse näiteks teedeehituseks ja –reno- sena säilimise ja maavarale juurdepääsu taga-
veerimiseks (liiv, kruus) või toormena energeetikatööstuses (kütte- mise põhimõttega. Varustuskindluse käsitle-
materjali saamiseks). mine ei ole ÜP KSH ülesanne. Kaevandussaa-
duseks oleva materjali kohta info lisamist ei
pea me vajalikuks, kuna mõjuhindamise kon-
tekstis see lisandväärtust ei anna.
4. KSH aruande lk 64 on kirjas: Karjääri ammendumisel tuleb koos- 4. -5. Korrigeerime KSH aruannet.
tada korrastamisprojekt, see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja
Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ellu viia. Sel-
gitame selgitab, et korrastamisprojekti korraldab loa omaja korrasta-
mistingimustest lähtuvalt (maapõueseadus; edaspidi MaaPS § 81 lg
2). See on kaevandatud maa korrastamisprotsessi esimene samm.
Pöörame tähelepanu sellele, et MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib
Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja koha-
liku omavalitsuse üksuse arvamust (ja juhul, kui kaevandatud maa
asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, ka Kait-
seministeeriumi arvamust). Seega ei ole tegelikult kehtiva MaaPS
alusel kohustust korrastamisprojekti kinnitamise või mittekinnitamise
menetlusse kohalikku omavalitsust kaasata. Vaatamata sellele, et
Keskkonnaamet võib sellist praktikas kasutada, ei tohiks strateegili-
ses dokumendis seda kajastada kui kohustust või tingimust korrasta-
misprojekti kooskõlastamiseks. Soovi korral võib kohalik omavalitsus
korrastamistingimusi kooskõlastades paluda endale kooskõlastami-
seks esitada ka korrastamisprojekt. Keskkonnaamet palub lk 64 eel-
viimast lõiku vastavalt eelnenule korrigeerida.
5. KSH aruande tekstis on mitmel korral „Keskkonnaamet“ kirjutatud
ühe „a-ga“. Palume see dokumendis läbivalt üle kontrollida.
49 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Viru-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduses palume korri- 6.-8. Täiendame ja korrigeerime ÜP seletus-
geerida lk 31 viimases punktis sõna „Keskkonnametiga“. kirja sõnastust.
7. Üldplaneeringu eskiislahenduses lk 31 on punkt: „Maardlate kasu-
tuselevõtul lubja-ja dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva prob-
leemiga, et karjääris põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asu-
vad kaevud kuivaks.“ Märgime, et isegi juhul, kui on olemasolevaid
tõestatud juhtumeid, kus kaevandamistegevuse tagajärjel on kar-
jääri mõjuraadiuses jäänud kaevud kuivaks, ei ole see reegel. Pa-
lume lisada juurde täpsustus, näiteks: „ …võivad karjääri mõjuraa-
diuses asuvad kaevud jääda kuivaks“.
8. Pöörame tähelepanu ka terminite õigele kasutamisviisile. Näiteks
“kaevandus“ on maapõueseadus § 75 lg 4 tähenduses maavara all-
maakaevandamisega tegelev tootmisüksus. Pealmaa kaevandamise
korral on õige kasutada sõna „karjäär“. Sellest tulenevalt peab vahet
tegema ka terminitel „kaevandamistegevus“ ja „kaevandustegevus“.
Samuti palume kasutada sõna „kaevandusala“ asemel „kaevandatud
ala“. Vastavalt sellele palume korrigeerida lk 57 olevad ebakorrekt-
sed terminid.
9. Puhke-ja looduslikul maa-alal on üldplaneeringu eskiislahenduses 9. Täiendame sõnastust. „Raiete kavandamisel
ühe tingimusena toodud (lk 29): „Tagada kõrghaljastuse või metsa tuleb tagada ala puhkeväärtuse säilimine.“
säilimine võimalikult suures mahus. Raiete kavandamisel lähtuda ala
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
puhkeväärtusest.“ Palume täpsustada, mida see sisuliselt tähendab
tati:
(seletada põhimõtted ja tuua välja konkreetsed tingimused, mida on
kohustuslik või soovituslik raietel järgida). Sõnastust täpsustatakse parema selguse huvi-
des.
10. Puhke- ja looduslikul maa-alal on üldplaneeringu eskiislahendu- 10. Täiendame sõnastust. „Tiheasustusaladel
ses ühe tingimusena toodud (lk 29): „Puhkealadel paiknevad suure ja nendega külgnevatel aladel.“
puhkeväärtusega (eelkõige suure külastajate hulgaga) metsad jätta
avalikuks kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu.
50 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Raiete kavandamisel lähtuda ala puhkeväärtusest.“ Need alad võik-
sid olla kaardile kantud. Sarnaselt eelnevale punktile, palume täp-
sustada ka raiete kavandamise põhimõtteid.
11. Pärandkultuuriobjektide peatükis on toodud (lk 38): „Pärandkul- 11. Põlispuude säilitamise kaugus sõltub konk-
tuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud.“ Soovitatav on täp- reetsest objektist ning selle määramine ei
sustada kui kaugel objektist. kuulu ÜP täpsusastmesse.
12. Rohevõrgustiku peatükis on toodud (lk 40): „Metsamaa raada- 12. Korrigeerime sõnastust, et raadamine on
mine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud. Raadamise vajaduse kaa- üldjuhul keelatud. Raadamise lubamisel tuleb
lumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevenda- tagada rohevõrgustiku sidususe säilimine. Si-
vate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe dususe säilimiseks vajalike tingimuste määra-
säilimine.“ Metsaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida miseks koostatakse eksperthinnang, va kait-
tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa sevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike
majandamiseks. Metsaseaduse § 3 lg 2 kohaselt loetakse metsaks nõuete täitmiseks.
juba maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puit-
taimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähe-
malt 30 protsenti. Raadamist võib olla vajalik teha mh nt maaparan-
dussüsteemide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel ning
elektriliinide hooldamisel ja laiendamisel, rääkimata uute rajamisest.
Raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jäänud põllu-
maa taas põllumaana kasutusele võtmisel (kui põllumaa on ajutiselt
kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasvanud metsa tunnustele
vastav puittaimestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata).
Palume arvestada, et raadamise keelamisel on keelatud ka kõik ees-
pool kirjeldatud tegevused. Soovitame kaaluda, kas eksperthinnang
on raadamise lubamiseks igal juhul vajalik.
13. Rohevõrgustiku tugialade ühe tingimusena on toodud (lk 41): 13. Raietele rohevõrgustikus piiranguid seatud
„Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda pole. Raietegevus ei muuda ala looduslikku või
alla 90%.“ Palume täpsustada, mida peetakse silmas loodusliku ala poollooduslikku olemust.
all ning juhul, kui see tähendab ka raiepiiranguid, palume lisada sel-
lekohased täpsustused.
51 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
14. Kui on alasid, kus Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetle- 14. Võtame teadmiseks.
misel ja raiete osas otsuse tegemisel võtta arvesse mistahes üldpla-
neeringuga seatud konkreetseid piiranguid, siis palume need edas-
tada uue üldplaneeringu jõustudes kaardikihina Keskkonnaametile,
et need saaks kanda otse metsaregistrisse. Vastasel korral on meil
piirangutega keeruline arvestada. Kaardikihtide olemasolu on eriti
vajalik seetõttu, et metsateatiste menetlus toimub ka automaatkont-
rollina, st et kõik teatised ei jõua ametnike menetlusse.
15. Üldplaneeringu eskiislahenduses ei kajasta ükski joonis kaitsta- 15. Täiendame sõnastust ptk 4.2.1.
vaid loodusobjekte sh Natura 2000 võrgustiku alasid, kuigi üldpla-
Oleme üldplaneeringu koostamisel arvestanud
neeringu eskiislahenduse p 4.2.1 (lk 38) kohaselt on kaitstavate loo-
kaitstavate loodusobjektidega. ÜP seletuskirjas
dusobjektide hetkeseis kajastatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et
lk 5 oleme märkinud põhimõtte, millega kavan-
kaitstavate loodusobjektide ajakohane info tuleb kanda üldplanee-
dame joonistel „Väärtused ja piirangud“ ja „Ta-
ringu kaardile näiteks joonisele 3 (väärtused ja piirangud), liikide pu-
ristu“ vaid üldplaneeringuga kavandatavaid ob-
hul tuleb arvestada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 53.
jekte ja alasid. Riiklikest registritest pärinevat
infot üldplaneeringu joonistel ei kajastata, va
taustainfona vajalikud taristuobjektid ja ehitus-
keeluvöönd.
16. LKS § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala 16. Täiendame seletuskirja.
piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri
Korduva üleujutusala piir mererannal on 1
ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 meeter
meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Täien-
kaldajoone kõrgusväärtusest. Üldplaneeringus korduva üleujutusega
dame ka KSH aruannet korduva üleujutusala
ala piiri mererannal hinnatud ei ole (vastav käsitlus puudub üldpla-
piiri osas.
neeringus). Üldplaneeringu eskiislahenduse p 4.2.55 (lk 46) ja KSH
aruande p 7.19 (lk 102) üleujutusohu piirkondade ja üleujutusohuga
seotud riskipiirkondade kohta toodud info ei võrdu LKS § 35 lg 31
sätestatuga. Korduva üleujutusega ala piiri määramisel palume ju-
hinduda Keskkonnaministeeriumi kirjast (12.05.2020 nr 8-
2/20/2084) kohalikele omavalitsustele ja selles viidatud Keskkon-
naagentuuri koostatud analüüsist „Suurte üleujutusaladega sisevee-
kogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud
52 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
alade määramine“ (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/de-
fault/files/elfinder/article_files/aruanne.pdf).
17. Üldplaneeringu eskiislahenduse p 3.1 (lk 14) on toodud, et tihe- 17. Võtame teadmiseks.
asutusala võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on
loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Kunda linna
(mere lähedus, linna läbib Kunda jõgi) ja Aseri aleviku (mere lähe-
dus) puhul tuleb ka arvestada, et LKS § 41 lõike 2 kohaselt saab ole-
masolevat tiheasustusala laiendada rannale või kaldale (st ranna või
kalda piiranguvööndi ulatuses) üksnes kehtestatud üldplaneeringu
alusel.
18. Üldplaneeringuga tehakse mitmes kohas ettepanek ranna ja 18-19. Täpsustame ehituskeeluvööndit lähtu-
kalda ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamiseks. Juhime tä- valt punktist nr 16 ning lisame täpsemad põh-
helepanu, et Keskkonnaamet annab oma seisukoha EKV vähendami- jendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
sele LKS § 34 nimetatud eesmärke kaaludes LKS § 40 sätestatud
11.02.2021 koosolekul otsustati:
korras peale üldplaneeringu vastuvõtmist. Samuti juhime tähele-
panu, et EKV vähendamine on erand, mida võidakse rakendada ai- - Põhjendada EKV vähendamise ettepanekuid
nult väga põhjendatud juhtudel. EKV vähendamise ettepanek peab põhjalikumalt - põhjendused on piisavad kui
sisaldama piisavalt infot ja põhjendusi kavandatava tegevuse kohta, vald nii otsustab. Valla poolt on kindlasti vaja
st miks on tegevuse elluviimiseks EKV vähendamine hädavajalik. sotsiaalmajanduslikke põhjendusi, miks piirkon-
Hetkel menetluses olevates materjalides (KSH aruande avalikusta- dadele erisuse väljatoomine on vajalik. Põhjen-
mine) on EKV vähendamist puudutav käsitlus väga üldine ja sisusta- dused peaksid olema alapõhised, tuua välja,
mata (põhjendamata). milline on ehitustegevus antud piirkonnas ja lu-
batud ehitised jms. Vastavad täiendused esi-
tada seletuskirjas või selle lisas.
- KeA ei anna vaheotsuseid kooskõlastamise
etapis või muul ajal.
- KSH-s tuleb käsitleda ranna ja kalda kaitse-
eesmärke. KSH peab hindama mõju loodusres-
sursile – taimestikule, loomastikule jms.
- Looduskaitseseaduse erisused tuleks eraldi
asukohapõhiselt kirjeldada.
53 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
- Juurdepääsutee surfialale tuleks eraldi hin-
nata, kui sinna näidata avalik juurdepääs teele.
Üldplaneeringus käsitleme seda kui rada, mis
ei ole mootorsõidukitega läbitav.
19. Üldplaneeringu eskiislahenduses (p 4.2.5.1) on märgitud, et EKV
vähendamine olemasoleva hoonestusega aladel võimaldab õue- ja
avalike alade funktsionaalsemat kasutust, vajalike ehitiste (abi-
hoone, väliköök, terrass, sillutatud tee, väikevormid jms) rajamist
kinnistule. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et EKV vähendamist ei
saa taotleda aladel ja juhtudel, mis kuuluvad LKS § 38 lõigetes 4 ja
5 sätestatud erandite alla (abihooned hajaasustuses elamute juurde
õuemaale, esmakordsed juurdeehitised mahus kuni 1/3 olemasole-
vast mahust, tehnovõrgud ja rajatised, avalikud teed jne). Eeltoodut
arvestades on EKV vähendamise ettepanekud vajalik üle vaadata.
20. Juhime tähelepanu, et LKS § 38 lg 3 p 3 sätestatud erand, mille 20. Võtame teadmiseks.
kohaselt ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikele
rajatistele, kehtib üksnes rajatistele, mitte hoonetele ja LKS § 38 lg
5 p 2 sätestatud erand üksnes sadama sihtotstarbeliseks kasutami-
seks ettenähtud ehitisele sadamaseaduse mõistes. Hoonete ehitami-
seks supelranna alal ja sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mit-
teettenähtud ehitiste rajamiseks on vajalik taotleda ehituskee-
luvööndi vähendamist kas üldplaneeringu või detailplaneeringu me-
netluses.
21. Kui üldplaneeringus on soov rakendada LKS § 38 lõiget 5, st ka- 21. Täiendame KSH aruannet DP kohustuse
vandada rannale ja kaldale erandjuhtude alla kuulvaid ehitisi, siis osas.
peavad need üldplaneeringu lahenduses olema kajastatud vähemalt
sellises täpsusastmes, et oleks võimalik nende ehitiste iseloomu ja li-
gilähedast asukohta tuvastada. Näiteks avalikud juurdepääsud ran-
nal ja kaldal (supelrandade, supluskohtade, rannal asuvate puhke-
kohtade juurde), sadamate puhul on oluline, mis tüüpi või mastaapi
sadamaehitistega on tegu. Kui üldplaneering erandjuhtumeid piisava
54 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
täpsusega ei käsitle, on ehitiste püstitamiseks vajalik koostada de-
tailplaneering. Näiteks on üldplaneeringuga kavandatud Kunda sa-
dama laiendamine ning kaubasadamale lisaks reisiterminali ja jahi-
sadama rajamine, Aseri sadama, Kalvi ja Mahu väikesadamate väl-
jaehitamine, kuid sadamaehitisi piisava täpsusega kajastatud ei ole.
KSH aruande p 7.15.2 (lk 91) kohaselt toimub sadamate rajamine,
laiendamine ja rekonstrueerimine vastavate tegevuslubade (kesk-
konnaluba vee erikasutuseks, ehitusluba) alusel. Kui üldplaneerin-
gulahendust ei muudeta, tuleb loetelusse lisada ka detailplaneering.
22. Üldplaneeringus (joonis 1 Maakasutus) on rannal ja kaldal mit- 22. Juhtotstarve annab suunised ala kasutami-
mes kohas kavandatud senise maakasutuse muutmisi võimaldades seks tulevikus ja alade kasutuselevõtmisel tu-
ka ehitustegevust, kuid ettepanekut EKV vähendamiseks tehtud ei leb arvestada alal kehtivate piirangutega, sh
ole. Näiteks Kunda sadamast idas alates veepiirist tootmismaa, ehituskeeluvööndi ulatusega. Üldjuhul me ei
puhke- ja virgestusalad (P1 ja P2) mere ääres Aseris, Kalvis, Mahus kajasta seadusest tulenevaid nõudeid/tingimusi
ja Kunda linnas jõe ääres. Maa-alade kasutustingimustesse tuleb li- ÜP seletuskirjas kuna need võivad olla ajas
sada, et tegevused määratud aladel on võimalikud kooskõlas vee- muutuvad. Käesoleval ajal ei ole ehituskee-
seaduses (§ 119) ja LKS (6. peatükk) sätestatud kitsendustega. luvööndi vähendamise ettepanekut tehtud,
kuna selleks ei ole ÜP koostamisel vajadust.
23. Üldplaneeringu eskiislahenduse p 4.1.5 on miljööväärtusliku 23. Täiendame seletuskirja joonealuse märku-
alana muuhulgas määratud ka Kunda vesiveski kompleks ning sea- sega.
tud tingimuseks taastada vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja
Kunda vesiveski kompleksi määramine mil-
pargi-arhitektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega. Samuti on tehtud
jööväärtuslikuks alaks ja Kunda mõisa paisu li-
ettepanek Kunda mõisa paisu lisamiseks pärandkultuuriobjektide ni-
samine pärandkultuuriobjektide nimekirja ei ole
mekirja. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Kunda jõgi kuulub
põhimõtteliselt vastuolus Natura kaitse-ees-
Kunda jõe hoiualana Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade
märkidega. ÜP-s tuleb arvestada kõikide väär-
võrgustikku, kus kaitse-eesmärkideks on EÜ nõukogu direktiivi
tustega, sh piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtu-
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
sed. Kuna kõiki osapooli rahuldava lahenduse
kaitse ning II lisas nimetatud liikide –võldase (Cottus cobio), hingu
leidmine seoses Kunda mõisa paisuga ja ajaloo-
(Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja
lise miljöö taastamise võimaluste üle otsusta-
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.LKS § 32 lg
mine nõuab ÜP üldistusastmest oluliselt täpse-
2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade
mat analüüsi ja lahendusi, siis saab ja tuleb
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning
selle teemaga edasi tegeleda juhtumipõhiselt
kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
55 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. järgmises etapis ning soovitav on jõuda komp-
Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitse- romisslahenduseni.
korralduskavas 2016-2025 on kaitse-eesmärkide saavutamisel pari-
Täiendame vastavalt ka KSH aruannet.
maks meetmeks (tuginedes eksperthinnangutele) peetud hüdroener-
gia tootmise lõpetamist, paisude või paisutuse likvideerimist, kalade 11.02.2021 koosolekul otsustati:
rändeteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist
Keskkonnaameti hinnangul on aktsepteeritav,
looduslähedasel kujul sh ka Kunda mõisa paisu juures. Üldplanee-
kui üldplaneeringus sätestatakse Natura kaitse-
ringu seatud eesmärk Kunda vesiveski kanalite süsteemi taastami-
eesmärkide täitmise vajadus kui pärast üldpla-
seks ja paisu säilitamiseks on Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidega
neeringu kehtestamist otsustakse paisu re-
vastuolus. Kunda vesiveski kompleksi taastamise küsimust KSH
konstrueerimine.
aruandes käsitletud/hinnatud ei ole.
24. Üldplaneeringuga (eskiislahenduse p 4.2.5.2, joonis 3) on mää- 24. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole
ratud kohalike kogukondade jaoks väärtuslikud puhkekohad rannal näha vajadust perspektiivse juurdepääsutee
ja kaldal, kuhu tuleb tagada avalik juurdepääs. Üks puhkekoht ja rajamiseks, vaid selleks kasutatakse olema-
kolm avalikku juurdepääsu on kavandatud Letipea maastikukaitsea- solevaid metsateid. Juurdepääsuvajaduse ka-
lale ning kaitsealaga piirnev veeala on ette nähtud surfamiseks. jastamise eesmärgiks on säilitada juurdepääs
Juurdepääs antud alale puudub, uue tee rajamine võib mõjutada Le- surfialale.
tipea loodusala, mis jääb kohaliku tee ja mere vahele. Juurdepääs
tuleb tõenäoliselt rajada läbi loodusala, samuti suureneb ala külas-
tuskoormus. KSH aruandes ei ole neid tegevusi hinnatud. Puhkekoh-
tade ja uute avalike juurdepääsude rajamisel ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse tuleb arvestada ka LKS § 38 sätestatud kitsendus-
tega sh lõigetes 4 ja 5 toodud eranditega, samuti eeltoodud p 7 too-
dud põhimõtetega.
25. Tuuleparkide rajamiseks on üldplaneeringusmääratud selleks põ- 25. Teeme Keskkonnaametiga täiendavat koos-
himõtteliselt sobivad alad, kus (eskiislahenduse p 5.2.8.1, lk 62) tööd alade ja tingimuste täpsustamiseks.
tuulepargi või üksiku tuuliku rajamine täpsustatakse/otsustatakse
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
detailplaneeringu koostamise käigus ning mõju olulisust hinnatakse
KeHJS sätestatud korras. Nimetatud on ka välistavad kriteeriumid, - Maardlate aladel tuuleparkide kavandamine
mida võeti arvesse põhimõtteliselt sobivate alade määramisel. Viru- on riigi tasemel hetkel lahtine. MaaPS ei
Nigula valla ÜP on tuuleenergia tootmist välistavateks aladeks luba hetkel maardlate maa-aladele tuu-
kaitse-ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku linnu-ja loodusalad ja leenergeetika arendamist. Seletuskirjas tu-
leb sõnastada, et tuuleparkide kavandamine
56 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
nende puhvervööndid (500 m, Sirtsi loodusalal 1000 m), I kaitseka- maardlate maa-alal ei tähenda MaaPS ko-
tegooria liigi merikotka püsielupaiga puhvervöönd 2000 m ja väike- hast kooskõlastust. Kooskõlastus antakse
konnakotka püsielupaiga puhvervöönd 500 m. Ülejäänud kaitstavad igal konkreetsel juhul konkreetse arenduse
loodusobjektid (II ja III kaitsekategooria liigid, liikide püsielupaigad) alusel. MaaPS muudatus ilmselt Viru-Nigula
ei olevälistavad, tuulepargi või tuulikute rajamist nende läheduses üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei
tuleb kaaluda. Näiteks on tuulepargi alaks sobiv ala määratud Lüga- jõustu.
nuse valda jääva Kuresoo metsise püsielupaiga piiri äärde, II kaitse- - Lähtuda EKO seisukohtadest tuuleenergee-
kategooria liigi kanakulli piiritletud elupaiga (KLO9122562) ja tuule- tika arendusalade määratlemisel.
pargi ala vahel on u 160 m, Varudis on ala läheduses kanakulli elu- - KeA ja vald arutavad eraldi kaitsealustest lii-
paik (KLO9127209) ja ala peal kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. kidest tulenevaid puhvervööndeid.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKK) on oma kirjas 30.11.2020 nr - KeA hinnangul tuleb lisada ka Viru-Nigulas
1-2/20/2924 „Tuulikuparkide rajamiseks sobilike alade eelvaliku me- lindude rändeteede uuringu kohustuslikkus.
toodikast“ teinud ettepanekud tuulikuparkide rajamiseks sobilike - Uuringud peaksid jääma üldplaneeringu
alade eelvaliku tegemiseks ja metoodika ühtlustamiseks kohalike kehtestamise järgsesse etappi.
omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. EKK ettepaneku koha- - Rohevõrgustiku toimimine on kohaliku oma-
selt on õigustatud kõikide kaitstavate loodusobjektide sh projekteeri- valitsuse roll – seega kui neid alasid hetkel
tavate välistamine ja nt kõikidel kotkastel sh ka väike-konnakotkal ei välistata, siis on omavalitsusel kohustus
arvestada puhvriga 2000 m püsielupaigast. Metsise püsielupaiga pu- (tuuleenergeetika) detailplaneeringu raa-
hul peaks kindlasti arvestama 1000 m puhvriga, mille puhul on kin- mes selle eest hea seista.
del, et negatiivne mõju on suure tõenäosusega välistatud. Samuti
tuleks jälgida, et elupaik ei jääks tuulikute tõttu isolatsiooni teistest
elupaikadest st säiliks tuulikuvaba metsamaa koridor (koridori laius
peaks olema 1-2 km). Juhul, kui on tegemist tõenäolise lindude rän-
dekoridoriga (kindlasti on selleks kõik rannikualad), siis tuleks tuule-
pargi planeerimise käigus nõuda kevad- ja sügisrände perioodil 3D
radaruuringut. Samuti on olulised erinevate liikide toitumisalad ja
erinevate elupaikade vahelised liikumisteed (nt nahkhiired, merikot-
kas), seetõttu tuleks välistada ka rohevõrgustiku alad. Merikotka pu-
hul on vajalik arvestada, et tuulepargi ala ei jääks pesitsus ja toitu-
misala vahele tagamaks toitumislendude ohutust. Lähtuvalt eeltoo-
dud ettepanekutest palume üldplaneeringulahendus üle vaadata ja
korrigeerida. Palume tutvuda ka varasemalt nelja maakonna tuu-
leenergeetika teemaplaneeringu raames tuuleenergeetika ja rohe-
võrgustiku teemalises eksperthinnangus (K. Sepp, M. Külvik ja J.
Raet, 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal
57 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koosta-
mine: Analüüs rohevõrgustiku osas teemaplaneeringuga kavandata-
vate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leeven-
davate meetmetest. Eesti Maaülikool).
26. Üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH aruanne ei käsitle Viru-Ni- 26. Selgitame, et senine valdav praktika
gula valda jääva rohevõrgustiku hierarhilisust. Näiteks rohevõrgus- üldplaneeringute koostamisel ei erista kohaliku
tiku planeerimisjuhend (R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S. tähtsusega tugialasid maakondlikest ega riikli-
Vahtrus, K. Sepp, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend) on lk 18 kest. Ehitustegevuse kavandamist rohevõrgus-
märkinud: „Lisaks RV ruumielementide määratlemisele (tugiala, ro- tiku alale tuleb igal juhul põhjalikult kaalutleda
hekoridor) tuleb üldplaneeringus välja tuua RV vastavus hierarhili- ning sealjuures lähtuda kohalikust kontekstist.
sele tasemele ehk väärtusklassile: riiklik, maakondlik, kohalik tu-
giala.... Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilise-
mal RV tingimuste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse lubamine
riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui
ehitustegevuse kohaliku tähtsusega tugialale.“ Eeltoodust lähtuvalt
palume üldplaneeringulahendus üle vaadata ja korrigeerida.
27. KSH aruanne p 6.1 (lk 31) on toodud, et valda jääv Kunda jõega 27. Korrigeerime KSH aruannet.
kattuv Sirtsi loodusala paikneb Linnuse ja Siberi külade alal. Info
pole täpne, Sirtsi loodusalal asuv Kunda jõe alamjooks jääb Kunda
linna territooriumile. Palume parandada.
28. Üldplaneeringu eskiislahenduses on punktis 4.2.5.3 Puhkekohad 28. Üldplaneeringu seletuskirja mitteliigseks
öeldud, et: „Üldplaneeringuga on määratletud kohalike kogukondade koormamiseks ei ole teksti täiendavaid jooni-
jaoks väärtuslikud puhkekohad rannal ja kaldal.“ Puhkekohad on lei- seid lisatud. ÜP seletuskiri ja selle Joonised 1-4
tavad jooniselt 3, mis on eraldi fail üldplaneeringu eskiislahendusest on selle lahutamatuks osaks.
ja KSH aruandest. Samuti on võimalik visuaalset infot rohevõrgus-
tikust, väärtuslikest põllumaadest, miljööväärtuslikest aladest jm ob-
jektidest näha joonistelt 1-4, mis on eraldi failid. Teeme ettepaneku
lisada jooksvalt peatükkide juurde kaardipildid vastava teema vi-
suaalse kujutamisega, mis aitaks teemasse süveneda ja kaasa
mõelda.
58 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
29. Arusaamatuks jääb üldplaneeringu lisade süsteem. KSH aruande 29. Täname ettepanekute eest, täpsustame li-
peatükis 4 oli öeldud, et: „Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna sade numeratsiooni ja nendele viitamist.
kirjeldus on toodud Viru-Nigula valla ÜP Lisas 5 –ülevaade Viru-Ni-
gula vallast“. Lisa 5 polnud avalikult üleval kodulehel ega lisatud
teistele dokumentidele ning avaldati telefonitsi küsimise peale. Lisa 4
on Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH VTK dokument ja lisa 1 joo-
nis „Strateegilised ruumieesmärgid“. KSH aruande peatükis 7.1.5.4
on toodud lause: „Ülevaade Viru-Nigula vallas olevatest sademevee-
süsteemidest on toodud ÜP lisas 2.“Tekib küsimus mis ja kus on li-
sad 2 ja 3? Teeme ettepaneku nummerdada kõik lisadokumendid
ning lisada KSH aruande lõppu leheküljed lisade nimetustega ning
avaldada lisad koos üldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruan-
dega.
30. KSH aruandes on läbivalt kasutatud lühendit KeMiN. Kui antud 30. Korrigeerime KSH aruannet.
lühendiga on silmas peetud Keskkonnaministeeriumit, siis juhime tä-
helepanu, et korrektne lühend on KeM.
31. Lisas 5 on lk 19 mainitud, et: „Tegeleda tuleb Kunda suletud 31. Lisa 5 on valla arengukava koostamise käi-
prügilast väljuvate nõrgvetega.“ KSH aruandes ega üldplaneeringu gus valminud dokument ning ÜP lähteseisu-
eskiislahenduses pole mainitud Kunda suletud prügilat ega sellest kohtades ei ole vastava teema käsitlust vajali-
väljuvat nõrgvett. kuks peetud.
32. Teeme ettepaneku lisas 5 välja tuua kõik ettevõtted Viru-Nigula 32.-34. Lisa 5-s on koondatud info olema-
vallas, kes omavad keskkonnaluba. soleva olukorra kohta asjakohastes aspektides
seisuga märts-detsember 2019 ning seda ÜP
koostamise käigus jooksvalt ei täiendata.
Teie poolt viidatud teemasid on arvesse võetud
ÜP koostamisel ja KSH läbiviimisel sellises ula-
tuses ja mahus, mis ÜP ja selle KSH täpsusas-
tet ja ülesandeid silmas pidades vajalik.
59 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
33. Teeme ettepaneku lisa 5 tabelit 6 täiendada keskkonnaregistri-
koodidega ning EELISest väljavõtte ajaga ning kujutada neid üle-
vaatlikult kaardipildil, mida täiendada ka kaitsealuste liikide kujuta-
misega juhindudes LKS § 53. Samuti tuleb üldplaneeringus käsitleda
kaitstavate loodusobjektide kattuvust puhke- ja virgestusaladega,
külastustaristuga. Arvestada tuleb ka projekteeritavate objektidega.
34. Lisas 5 on käsitletud sadevett ning vee- ja kanalisatsioonisüs-
teemi, kuid täielikult puudub käsitlus põhjaveest. Palume olema-
soleva olukorra ülevaadet täiendada.
35. KSH aruande peatükis 7.5 on mainitud järgmist: „Rohevõrgus- 35.-36. Korrigeerime viiteid.
tiku konfiguratsioonis tehtud olulisemad muutused on esitatud Viru-
Nigula valla rohevõrgustiku analüüsis (vt ÜP seletuskirja lisadest).“
Kust on leitav vastav lisa?
36. KSH aruande alapeatükis „Jalg- ja jalgrattateed“ on korduvalt
viidatud üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.1.4-le, kuid vastav pea-
tükk asub seletuskirja peatükk 5.1.5-s.
37. KSH aruande peatükis 9.12.3.„Nõuetekohase välisõhu kvaliteedi 37. Seletuskirja ptk-s 3.5.3 on tootmise maa-
tagamine“ võiks kaaluda tootmistegevusest lähtuvate negatiivsete ala ning ptk-s 6.5 nõuetekohase välisõhu kvali-
mõjude leevendamiseksmeetmete hulka lisada ka punkti mitte pla- teedi tagamise tingimused välja toodud.
neerida elamualade lähedale tootmishooneid-ja maid.
Tootmistegevused, sh kasutatavad tehnoloo-
giad, tegevuste läbiviimise aeg, töökorraldus
vms on väga erinevad, mistõttu on erinevate
tegevuste mõju välisõhu kvaliteedile erinev.
Seega ei ole me automaatselt välistanud ka
tootmisalade ja elamualade lähestikku paikne-
mist. Seda, milline tootmistegevus millisesse
asukohta sobib, on juhtumipõhine kaalumine
konkreetse tegevuse kavandamisel.
60 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
38. Üldplaneeringus on käsitletud ohtlikke ettevõtteid ja keskkon- 38. Kasutame ORME nimekirjas oleva tuule-
naohtlikke objekte, kuid võiks lisada ka käsitluse olulise ruumilise pargi mõistet, kuid ei kavanda konkreetseid
mõjuga objektidest. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 4 kohaselt on tuuleparke. Üldplaneeringuga on määratud
üldplaneeringu ülesanne olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt so-
valimine. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud bivad alad, kus tuleb läbi viia täiendavad pla-
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise neeringud ja mõjuhindamised, mille tulemusel
mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida oluliste ruu- selgub alale tuuleparkide rajamise võimalikkus.
miliste mõjuga ehitiste asukohad, juhul kui neid planeeritakse.
39. Üldplaneeringus võiks käsitleda ka küsimusi millised on piirkon- 39. Teadaolevat hetke müraolukorda on käsit-
dade praegused müratasemed ning kas on hetkel probleeme; kas letud ning võimalikke probleemkohti analüüsi-
kavandatavad müra normtasemed (keskkonnaministri 16.12.2016 tud KSH aruandes (ptk 7.14.3).
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme Selle tulemusi on mh arvesse võetud maakasu-
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1) on saavutata- tuse planeerimisel ja maa-aladele kasutustingi-
vad ja kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt müratõkkeks, muste määramisel.
müravalliks) eesmärkide saavutamiseks; kas ja kuhu on otstarbekas
määratleda vaikseid alasid.
40. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kohaliku tähendu- 40. Teadaolevalt sellised kohad vallas puudu-
sega üleujutusaladega, mis on tingitud näiteks ühisvoolse kanalisat- vad, kus ühiskanalisatsiooni või liigvee ärajuh-
siooni või lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vastu- timise puudustest on tingitud üleujutused.
võtuvõime puudustest või elamupiirkondades lahendamata liigvee
probleemidest. Üldplaneeringus tuleb kaardistada kohaliku tähendu-
sega üleujutusriskiga alad, kuhu on vajalik kavandada kombineeritud
sademeveelahendused. Täpsemad juhised üldplaneeringute koosta-
miseks on toodud kombineeritud sademevee strateegias:
https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf Pa-
lume üldplaneeringut täiendada.
41. Üldplaneeringus tuleb käsitleda nitraaditundlikke alasid, mis on 41. Nitraaditundlik ala ei ulatu Viru-Nigula
inimtegevuse suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suured tä- valda.
helepanu. Palume üldplaneeringut täiendada.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
61 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Täiendada KSH aruannet ning kirjutada selgelt
välja, et ei ole Viru-Nigula vallas asjakohane.
42. Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitati 42. Täiendame KSH aruannet.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Üldplaneeringus palume vas-
tata järgmistele küsimustele: Millised on alasse jäävad veekogumid?
Mis on nende eesmärgid, sh keskkonnaeesmärgid ja meetmeprog-
rammis ettenähtud meetmed? Kas veekogumite kasutus tagab ees-
märkide täitmise ja nende säilimise? Palume üldplaneeringut täien-
dada.
43. KSH aruandes lk 13 on öeldud, et: „Pinnase radooni sisaldus 43. Täiendame KSH aruannet ja ÜP seletuskirja
Viru-Nigula vallas ulatub normaalsest kõrgeni. Madala radoonisisal- ennetavalt radoonikaitsemeetmete rakenda-
dusega on üksnes Malla, Mahu ja Letipea piirkond, iseäranis kõrge mise kui alternatiivse võimalusega uuringule.
radooni sisaldusega endine Aseri valla piirkond. Aladel, kus radooni Automaatselt ennetavate meetmete rakenda-
(Rn) sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) mise kohustuse seadmist ei pea me põhjenda-
ning nendega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 tuks, kuna olenevalt kavandatavast tegevuse
kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad radooniriski uuringud enne olemusest ja ulatusest, võib hoopis mõõtmiste
elamute, olme-ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist teostamine osutuda majanduslikult otstarbeka-
ning vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid“ ning radooni on maks. Meile teadaolevalt on Eestis ka vähemalt
käsitletud KSH aruande peatükkides 7.14.5 ning 9.12.5. üks ettevõte, kes omab akrediteeringut radoo-
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et õigusakti tasemel on nõue nisisalduse mõõtmiseks pinnases ja siseruumi-
mõõtetulemuste jälgitavusele (millest omakorda tuleneb mõõtja pä- des: Tulelaev OÜ, akrediteerimistunnistus nr
devuse nõue) kehtestatud ainult tööruumide õhu radoonisisalduse L295 (kehtiv 01.10.2020 – 30.09.2025).
mõõtmiseks (Keskkonnaministri määrus 30.07.2018 nr 28 „Tööruu-
mide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise
kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohta-
del“). Radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja
seega on vastava pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida
hetkel Eestis keegi ei oma. Teeme ettepaneku kaaluda planeerimise
ja projekteerimise faasis pinnaseõhu radoonimõõtmise nõude sead-
misest loobumist ja selle võimalikku asendamist radooniprobleemi
ennetavate meetmete planeerimisega mitte nõuda pinnaseõhus ra-
62 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
dooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast infor-
matsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokku-
võttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.
Lähteseisukohad Kaitstavate loodusobjektide sh Natura alade ja liikide leiu- 1.-4. Antud suunised on üldplaneeringu la-
kohtade käsitlus henduse väljatöötamiseks ning nendega
01.03.2019 nr 6-
arvestatakse planeeringulahenduse koos-
5/19/27-2 1. Objektid kajastada üldplaneeringus, sh joonisel, liikide leiukohtade
tamise etapis.
puhul arvestada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 53.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
2. Arvestada Keskkonnaregistri ajakohaste andmetega. ÜP-s kajas-
dub.
tada kaitstavate loodusobjektide ajaline seis (EELIS-e väljavõtte
aeg) ning märkida, et andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. 5. ÜP koostamise käigus kaalutakse lahen-
dusi Kunda jõe esimese ajaloolise paisu
3. Arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjadega ja neis sea-
säilitamiseks ja kalalahenduse rajamiseks.
tud tingimustega, samuti aladele koostatud kaitsekorralduskavadega
ning vajadusel ka liigi ja elupaiga kaitse-tegevuskavadega. LS p 2.2. p 31 sõnastatakse ümber.
4. I ja II kaitsekategooria liikide info kajastada kooskõlas LKS § 53.
Keskkonnaameti hinnangul võib kõiki kaitsealuste liikide leiukohti ja
liikide püsielupaiku kujutada ühe tingmärgiga v.a I kaitsekategooria
liigi ringikujulised püsielupaigad. Vastav märkus lisada üldplanee-
ringu teksti ja/või legendi.
5. ÜP lähteseisukohtade punktis 31 on planeeringu ühe eesmärgina
nimetatud „Kunda jõe esimese ajaloolise hüdroelektrijaama paisu-
tuse ja paisu säilitamine ning töösse rakendamine hüdroenergia
tootmiseks ja kalalahenduse rajamiseks“. Keskkonnaamet
on seisukohal, et tegemist ei ole ÜP-ga lahendatava küsimusega.
Kunda jõe I paisu osas tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi
08.10.2018 kohtuotsusest nr 3-16-478.
Veekogude kaitsevööndite (piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, 1.-5. Kaalutakse ÜP koostamise käigus ja
veekaitsevöönd) käsitlus EKV vähendamise analüüsimisel (sh vor-
mistamise võimalusi).
1. Arvestada erisustega kaitsevööndite lähtejoone määramisel (LKS
§ 35 lõiked 4 ja 5). Keskkonnaamet on seisukohal, et vastavalt LKS
63 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
§ 35 lõige 31 tuleks korduvalt üleujutatava ala piiri st ka ehituskee- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
luvööndi (edaspidi EKV) lähtejoone määramisel rannikul võtta alu- dub.
seks üleujutatavale alale iseloomulik taimkate (sh roostik, rannanii-
dud) ja mullastik (sooldunud rannikumullad). Kui rakendatakse teisi
põhimõtteid, tuleb see üldplaneeringus lahti kirjutada ning selgitada,
kuidas on see kooskõlas LKS ranna ja kaldakaitse eesmärkidega. Sa-
muti tuleb arvestada täiendavaid kohapõhiseid asjakohaseid and-
meid (nt veetasemete andmed).
2. EKV ulatuses võtta arvesse ka erandeid tekitavad olukorrad, mil-
leks on metsamaa erisus LKS § 38 lõikes 2 ja tiheasustusala erisus
LKS § 38 lõige 1 punktis 3. Metsamaa erisust käsitleda seletuskirjas,
mitte planeeringu joonisel, kuna olukord on ajaliselt muutuv.
3. ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad,
laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad, juhindudes ka LKS
§-st 41.
4. Tuua välja olulisemad LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 erisuste alla kuulu-
vad objektid, nt tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad,
planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), pla-
neeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamad, sildumis- ja randu-
miskohad ning nende juurdepääsud.
5. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (LKS §
40). ÜP lähteseisukoha kohaselt taotletakse ÜP ka EKV vähendamist.
Keskkonna-amet juhib tähelepanu, et EKV vähendamine on LKS ko-
haselt erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. ÜP peab
seega sisaldama sisulisi põhjendusi EKV vähendamiseks. Samuti ju-
hime tähelepanu, et uue ÜP kehtestamisega kaotavad kehtivuse ka
varasemad EKV vähendamised. Kohalikud omavalitsused võivad viia
uue ÜP koostamise raames läbi varasemate ÜP-ga antud EKV vähen-
damise kaardistamise, millega kehtestuksid varasemate EKV vähen-
damiste nõusolekud ja need kanduksid uude planeeringusse. Seega
tuleb EKV vähendamise kaardistamisel (joonisel) ning seletuskirjas
või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. ÜP
tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet
64 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja
nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on muutunud, siis
võib erandjuhul olla vajalik uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul
kui koostatava ÜP raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei
tooda välja veekogusid, kus eelmiste ÜP-ga on EKV-d vähendatud,
siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude
planeeringusse üle ei kandu.
Natura hindamine (eelhindamine ja asjakohane hindamine) 1. Arutatakse ÜP ja KSH koostamisel.
1. Arvestada lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
mõjusid. Hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate objek- dub.
tide-juhtude määratlemine, mille puhul on edaspidistes etappides
vajalik asjakohase hindamise läbiviimine.
Välisõhu temaatika käsitlemine 1. Nõustume ettepanekuga: tekstis kasuta-
takse viidatud mõisteid.
1. Palume ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuses kasutatud mõisted
viia vastavusse atmosfääriõhu kaitse seaduses (edaspidi AÕKS) ja KSH VTK täpsustatakse.
tööstusheite seaduses (edaspidi THS) kehtestatud mõistetega (saas-
teallika asemel heiteallikas, kompleksloa asemele keskkonnakomp-
leksluba jne). 2.
2. Keskkonnaametil tekkisid KSH väljatöötamise kavatsuse alapeatü- 2.1. Teksti täiendatakse 2017. a seireand-
kis 7.1. „Heited õhku, välisõhu kvaliteet“ toodud andmete kohta metega.
järgmised tähelepanekud:
KSH VTK täpsustatakse.
2.1. Alapeatükis on toodud tsitaat AS Kunda Nordic Tsement käitise
2.2, 2.4, 2.5, 2.6, 2,7 ja 2.8. Nõustume et-
kontrolli aruandest (15.03.2018 nr 1078583): „2016. aastal tehtud
tepanekuga.
Kunda linna ümbruse tolmuseirest selgub, et võrreldes varasemaga
on aasta keskmine tolmusisaldus õhus vähenenud ja piirväärtuse KSH VTK täpsustatakse.
ületamisi ei ole registreeritud.“
2.3 ja 2.9 selgitame, et üldplaneeringu ta-
Keskkonnaamet juhib Teie tähelepanu, et 2018. aastal on valminud sandil ei ole põhjendatud keskkonnaloa
„Kunda linna ja ümbruse tolmuseire 2017. a“ aruanne, mille kohaselt ümberkirjutamine. KSH VTK raames koos-
2017. aastal ületati PM10 kehtestatud 24 tunni piirväärtust kokku 7 tatud ülevaate eesmärk on anda üle -vaade
korral. Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP ja KSH väljatöötamise ettevõtetest/tegevustest, millest võib tek-
kida oluline heide ning koondteave nende
65 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kavatsuses tuleb lähtuda uuematest andmetest või kajastada roh- tegevuste kohta, tuues välja olulisema.
kem andmeid, sh ka kõige viimased. Komplekslubade puhul on juba luba ise
viiteks olulise heite/mõju võimalikkuse
2.2 AS Kunda Nordic Tsement keskkonnakompleksloa õige number
kohta. Katlamajade puhul kasutatava kü-
on 18399, mitte KKL/18399.
tuse liik, lisateabeks on katelde võ imsus
2.3 Keskkonnaamet on seisukohal, et käitise kirjeldamisel ei ole kor- või kütusekulu aastas; väiksemate sead-
rektne viidata ühele/kahele heiteallikale, kui tootmisterritooriumil on mete puhul ei ole ka nende andmete esita-
neid üle kümne. Samuti pole korrektne käitise kirjeldamiseks kasu- mine põhjendatud. KSH koostamisel ana-
tada erinevat tüüpi andmeid (kütuse kulu tunnis/aastas/pole üldse lüüsitakse viidatud allikaid detailsemalt,
toodud kogus). kuid ka KSH aruandesse ei kirjutata ümber
loa detaile, vaid peamiselt nende põhjal
2.4 Vastavalt Keskkonnaameti andmetele tegutseb Viru-Nigula vallas
tehtud järeldused.
lisaks veel Aktsiaselts Baltic Tank (õhusaasteluba nr L.ÕV.LV-
184260). LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
dub.
2.5 AS Estonian Cell käitise kontrolli aruanne nr 1074793 õige kuu-
päev on 07.09.2017, mitte 07.09.2018. 3. Nõustume, KSH VTK-le lisatakse Kunda
linna mürakaart.
2.6 Adven Eesti AS katlamaja (mis asub aadressil Võidu tn 10) õige
õhusaasteloa number on L.ÕV/329091 mitte L.ÕV/300656. KSH VTK dokumenti täiendatakse.
2.7 Õhusaasteluba nr L.ÕV/300656 on väljastatud katlamajale, mis
asub aadressil Maarja tn 7, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald,
Lääne-Viru maakond.
2.8 Õhusaasteloa nr L.ÕV.IV-199914 raames tegutseb katlamaja
vaid aadressil Rahva tn 9 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru
maakond. Kooli tn 2 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maa-
kond asuvale katlamajale on väljastatud paikse heiteallika käitaja re-
gistreeringu tõend (käitaja on OÜ Aseri Kommunaal, tõendi nr
PHRR/332308).
2.9 Käitiste õiged tegevusalad, mille load antud on toodud vastavate
lubade peal. Palume andmed üle kontrollida ning vajadusel korrigee-
rida.
3. ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 7.3. „Müra ja vibrat-
sioon“ on toodud, et 2018. aastal Kunda linna kohta on koostatud
66 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mürakaart. Keskkonnaamet on seisukohal, et mürakaarti tuleks kä-
sitleda ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisana.
Jäätmemajandus 1. Jäätmete temaatika lisatakse KSH VTK
dokumenti vastavalt ÜP täpsusastmele ptk
1. KSH väljatöötamise kavatsuses, nt peatükk 7 „Keskkonnatervis“ ei
7.
ole käsitletud jäätmemajanduse temaatikat ja jäätmete käitlemisega
seonduvat mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. KSH VTK dokumenti täiendatakse.
2. Üldplaneeringu lähteseisukohtades ei ole käsitletud jäätme- 2. LS dokumenti lisatakse Aseri jäätme-
jaama(sid) ega ohtlike jäätmete kogumispunkti(e). Näiteks Keskkon- jaama kavandamise vajadus ptk 2.2.
naametile 10.01.2019 esitatud Viru-Nigula valla korraldatud jäätme- punkt 2. Kompostimisväljakute asukohad
veo hankedokumentidest „Korraldatud jäätmeveo ainu-õiguse and- ja nendes käideldavad jäätmeliigid täpsus-
mine Viru-Nigula vallas“ nähtub, et vald korraldab hanke jäätmete tuvad planeeringu koostamise käigus. Oht-
kogumiseks Aseri jäätmejaamas. Aseri jäätmejaama veel rajatud ei like jäätmete kogumispunktide (nt pata-
ole ning Keskkonnaamet leiab, et üldplaneeringu dokumentides peab reide kogumine jms) kavandamine väljub
uue jäätmejaama rajamist (planeerimist) käsitlema ja kirjeldama. ÜP täpsusastmest.
Lähteseisukohtade punktis 2 on välja toodud kompostimisväljakute
LS täpsustatakse.
kavandamine, kuid ei ole kirjeldatud kuhu kompostimisväljakud pla-
neeritakse ning milliseid jäätmeliike seal käideldakse.
Muud tähelepanekud, ettepanekud 1. ÜP kui strateegilise arengudokumendi tase-
mel arvestatakse strateegiliste looduskaitse-
1. ÜP lahenduse väljatöötamisel kasutatavate alusmaterjalidena ei
liste dokumentidega. LS ptk 2.3. lisatakse loo-
ole nimetatud: looduskaitse arengukava, 2007. a Riigikontrolli
duskaitse arengukava ja Kliimamuutustega ko-
aruannet randade ja kallaste kaitse kohta, kliimamuutustega koha-
hanemise arengukava aastani 2030 (Keskkon-
nemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium), samuti
naministeerium).
ka kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjasid, kaitsekorralduska-
vasid, liigikaitse tegevuskavasid. LS täpsustatakse.
2. Seoses käimasolevate vääriselupaikade inventuuridega (RMK, 2. Võetakse teadmiseks.
ELUS) on oodata ka vääriselupaiga andmestiku uuenemist.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
3. Pöörata tähelepanu vaba põhjaveevarude olemasolule ja nende dub.
ajakohastamise vajadusele ning Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar
3. Arvestatakse planeeringu kootamisel.
67 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2016. a kinnitatud veemajanduskavaga perioodiks 2015‒2021 ette- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
nähtud meetmetele põhjaveekogumite ja pinnaveekogumite seisundi dub.
parandamiseks.
4. Nõustume, täpsustus lisatakse.
4. KSH väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et „täiendavad kae-
KSH VTK täpsustatakse.
vandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja
Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ja Varudi turba-
maardlas.“ Siin võiks olla täpsustus selle kohta, millise seisuga on
andmed esitatud, kuna see on ajas muutuv.
9 Lennuamet Eelnõu Lennuametile teadaolevalt puuduvad Viru-Nigula vallas avalikult ka- Võtame teadmiseks.
sutatavad lennuväljad, kopteriväljakud või navigatsiooniseadmed. Ka
26.11.2020 nr
ei ulatu ühegi teadaoleva lennuvälja lähiümbrus Viru-Nigula valla
4.6-8/20/5018-2
territooriumile. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Lennuametil ettepa-
nekud Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegi-
lise hindamise aruande eelnõule.
Lähteseisukohad Ettepanekud puuduvad.
04.03.2019 nr
4.6-8/19/408-2
10 Transpordia- Eelnõu Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning palume pla- 1.
met neeringu seletuskirja, jooniseid ning KSH aruande eelnõud korrigee- P 1.1.2 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud.
14.01.2021 nr
rida järgnevalt: ÜP-s on Tallinn-Narva mnt-d Viru-Nigula valla
7.1-2/21/1158-1
territooriumil käsitletud kui oluliselt muudeta-
1. Planeeringu seletuskirjas pole käsitletud meie ettepanekute p
vat teelõiku.
1.1.2, 1.1.3, 3.5, 3.10.
Oleme määranud liikluse maa-ala juhtotstarbe,
mis on mõeldud erinevate maanteerajatiste ka-
Planeeringu kooskõlastamisel palume esitada meie ettepanekutele vandamiseks. Täpsem lahendus selgub täpse-
vastava ülesehitusega ülevaade (nt tabelina) nende arvestamise või mate projektidega.
mittearvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel.
P 1.1.3 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud.
Täpsem lahendus selgub järgmiste planeerin-
gutega, nt riigi eriplaneering.
68 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
P 3.5 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud.
Tingimus on kajastatud üldiste ehitustingi-
muste ptk-s. Mis tähendab, et sellega tuleb ar-
vestada igasuguse ehitustegevuse kavandami-
sel mitte ainult DP kohustuse korral.
P 3.10 – Ettepanekuga ei arvestata, sest see
toob kaasa täiendavad piirangud maaomani-
kele ja tehnoloogilise vööndiga soovitud ees-
märgid on tagatavad ka teekaitsevööndiga.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
- Tallinn-Narva maantee käsitlus üldplaneerin-
gus on Transpordiameti jaoks aktsepteeritav.
- Teiste lähteseisukohtade käigus esitatud et-
tepanekutega on üldplaneeringus arvestatud,
esitatud selgitused on Transpordiametile akt-
septeeritavad.
2. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus- ja ehitustingimused“ 2. Täiendame sõnastust lähtuvalt ruumi sääst-
alapeatükis „Üldised ehitustingimused“ on lause: „Tehnovõrkude ka- mise printsiibist, et „Tehnovõrkude kavandami-
vandamisel eelistada nende paiknemist sõidutee transpordimaal. sel eelistada nende paiknemist sõidutee trans-
Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee transpordimaal teha pordimaa või selle kaitsevööndis. Täpsema
koostööd Maanteeametiga“, mis on vastuolus meie ettepanekute p asukoha väljaselgitamiseks riigitee transpordi-
3.13. maal või selle kaitsevööndis teha koostööd
Maanteeametiga”.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Riigitee kaitsevööndite ühildamine teiste teh-
novõrkude kaitsevöönditega on aktsepteeritav,
kui objekt ja selle kaitsevööndid mahuvad riigi-
tee kaitsevööndisse. See eeldab igakordselt
eraldi hindamist. Vastav sõnastus tuleb üldpla-
neeringus ette näha.
69 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3. Planeeringu seletuskirja p 5.1.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on lause: 3. Täiendame sõnastust lähtuvalt ruumi sääst-
„Jalg- ja jalgrattateid on lubatud rajada olemasoleva teemaa laien- mise printsiibist, et „Jalg- ja jalgrattateid on lu-
dusena“, mis on vastuolus meie ettepanekute p 3.7. batud rajada olemasoleva teemaa laiendusena
või teekaitsevööndisse“.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Jalg- ja jalgrattateede puhul sätestatakse sama
käsitlus nagu tehnovõrkude puhul – kui objekt
ja selle kaitsevöönd mahuvad riigitee kait-
sevööndisse ning kõik normid on tagatud (sh
ohutus), on jalg- ja jalgrattateede kavanda-
mine riigitee kaitsevööndisse aktsepteeritav.
See eeldab igakordselt eraldi hindamist. Vastav
sõnastus tuleb üldplaneeringus ette näha.
4. Lisada planeeringu seletuskirja p 5.2.4. „Sademeveekanalisat- 4. Ettepanekuga ei arvestata. Sademeveela-
sioon“ meie ettepanekute p 3.12. hendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vasta-
valt sademevee kogustele ja kohalikele eripä-
radele. Juhul kui ilmneb vajadus juhtida sade-
mevesi riigitee kraavidesse, siis kooskõlasta-
takse see Maanteeametiga.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Riigitee kraavidesse on võimalik sadevett juh-
tida, kui esmalt on täidetud riigitee kraavide
primaarne funktsioon ehk riigitee teeninda-
mine. Ka üldplaneeringus tuleb tingimus selli-
selt sõnastada, et sadevee juhtimine riigitee
kraavidesse on aktsepteeritav, kui see ei tekita
probleeme riigitee teenindamisel.
5. Planeeringu joonise „Strateegilised eesmärgid“ leppemärkide loe- 5. Arvestame ettepanekuga, täiendame joo-
telust puudub riigitee nr 2 Tallinn – Narva lõiku kujutav tingmärk, nist.
samas kui seal on olemas teise kujundusega leppemärk „Sõidutee“.
70 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Kanda kaardirakendusele ning planeeringu joonistele kõikide riigi- 6. Ettepanekuga ei arvestata, kuna ÜP kon-
teede numbrid. tekstis ei oma need tähendust.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Kaalume riigiteede numbrite kuvamist, kui see
ei takista üldplaneeringu jooniste loetavust.
7. KSH aruande eelnõu p 7.15.4 „Sademevee ärajuhtimise võimalu- 7. Liiva-õlipüüdur ei pruugi olla igal konkreet-
sed“ täiendada aruande eelnõu teksti järgmise märkusega: bussijaa- sel juhul siiski sobiv lahendus, kuna tehnilise
made, suurte tootmisüksuste parklate ja muude parklate sademete lahenduse valik sõltub nii konkreetsest tegevu-
vesi kogutakse ja juhitakse esmaseks puhastamiseks läbi õli-liiva- sest, keskkonnast kui ka piirkonna reostatuse
püüduri. tasemest. Konkreetne puhastamistehnoloogia
jääb projekteerija otsustada.
8. KSH aruande eelnõu p 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ tuua välja pii- 8. Ettepanekuga on ÜP seletuskirjas juba ar-
rangud riigiteede äärde ehitamisel (vt meie ettepanekud p 3.9). vestatud, vt taastuvenergeetika ptk-s tuu-
leenergia tootmiseks toodud tingimuste all.
Lähteseisukohad 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede Kõiki ettepanekuid kaalutakse ÜP koosta-
üldise asukoha määramine: mise käigus. Teadaolevalt toimub teede-
14.03.2019 nr
võrgustikuga seonduvate teemade läbiaru-
15-2/19/5379-3 1.1. Integreerida planeeringusse riigihalduse ministri 27.03.2019
tamine Planeerijate Ühingu ja RPLO ja
käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneerin-
Maanteeameti ühisseminaridel (nt
guga 2030+ (endise Viru-Nigula valla ulatuses) ja Ida-Viru maava-
25.03.2019), mille käigus võivad ÜP-de
nema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-
esitatavad tingimused veel täpsustuda või
Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (endise Aseri valla ulatuses) ka-
muutuda.
vandatud teedevõrgustik. Juhime tähelepanu, et:
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
1.1.1. Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) ca km 118,5-120,00 lõigule
dub.
märkida kavandatav transpordisõlm.
1.1.2. Terve Viru-Nigula valla ulatuses märkida riigitee nr 1 oluliselt
muudetava teelõiguna. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt muude-
71 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
tava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eel-
dada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendami-
seks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järg-
nevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,
sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade
ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähenda-
mine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava
teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõr-
gus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurde-
pääsuga. Eelpool loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõi-
kudel käsitletakse lokaalse meetmena ning üldplaneeringus eraldi ei
tähistata.
1.1.3. Kajastada üldplaneeringu seletuskirjas Lääne-Viru maakon-
naplaneeringu 2030+ peatükis 5.2 kirjeldatud põhimõte, et riigitee
nr 1 õgvenduse võimalik asukoht ja tehnilised lahendused täpsustu-
vad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tu-
leb arvestada kõigi seadustest tulenevate nõuete, kitsenduste ja pii-
rangutega.
1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude
tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas
jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.
1.3. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näi-
teks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine
ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maan-
teeametiga.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tä-
nava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähen-
damine:
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest
2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3.
72 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.2. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna/ale-
vikku või vastupidi katkeb asulakeskkonnas hoonestamata loodusli-
kel aladel, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste
alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist
või EhS § 71 lg 3 tuleneva kaitsevööndi laiuse suurendamist.
2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid ka-
jastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis.
3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määra-
mine:
3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei
kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljaku-
junenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab ar-
vestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon)
kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate
meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohus-
tus.
3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiir-
konda mitte planeerida.
3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kin-
nistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vaja-
dusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregist-
risse kandmiseks.
3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnis-
tute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kin-
nistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodusta-
tavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu
saamiseks riigiteelt.
73 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse kavan-
damisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tuleb reeg-
lina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristu-
misi riigiteega.
3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt juurde-
pääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata kohustus
detailplaneeringu koostamiseks juhul kui arendusalale puudub ole-
masolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine /
säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele.
3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigi-
tee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõima-
lusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et pro-
jekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud
menetluse.
3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kae-
vandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede,
kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse.
3.9 Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee oma-
nikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pik-
kus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast.
3.10. Arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust
teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda riigiteedele 20 m laiuste
tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja väli-
misest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õg-
venduseks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitami-
seks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutami-
seks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10
m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni
10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnoloogilises vööndis ehi-
tustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata
Maanteeamet.
74 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olema-
soleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel
lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadus-
test tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipää-
setavus.
3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui raja-
tise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita aren-
dusalade sademevett riigitee kraavidesse.
3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb väl-
tida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu
kuuluvate rajatiste paigutamiseks.
3.14. Planeeringu koostamisel lähtuda eesmärgist soodustada ühis-
sõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset
mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi.
4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:
4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust
ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee.
Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiit-
liiklusega teele.
4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on
ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata perspek-
tiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasuta-
tavale teele.
4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liik-
lussagedust suurendavad arendused keskustesse.
4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaasustu-
sega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks.
75 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi ristumiskohti mitte ka-
vandada. Kohalike teede liitumine põhimaanteedega toimub ainult
üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste ristumiskohtade (sõl-
mede) kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristu-
miskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega pruugi jääda pi-
kas perspektiivis kasutusele.
4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasuta-
miseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku
kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) ka-
vandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga
samal teepoolel.
5. Märkused KSH väljatöötamise kavatsusele:
5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid
mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna
heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendu-
sest.
5.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu
kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtase-
metest lähtuvalt.
5.3. Käsitleda KSH-s tööstuse- ja kaevandamisega seotud objektid
ning analüüsida võimalike väljaveoteede, sh riigiteede, vastavust ka-
vandatavale tegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kande-
võime tõstmine, meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms meetmed.
11 Veeteede Eelnõu Juhime tähelepanu, et planeeringu alal asuvad navigatsioonimärgid Täiendame seletuskirja ja joonist.
Amet Kunda sadamakai tulepaak, Kunda sadama paadikai tulepaak, Kunda
18.12.2020 nr 6-
sihi alumine tulepaak, Kunda sihi ülemine tulepaak, Letipea tuletorn
3-1/2986
ning vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri
2002 a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigat-
76 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tu-
leb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas
ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga.
Palume seda käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas ja kanda navigat-
sioonimärgid üldplaneeringu joonisele.
MINISTEERIUMID
12 Siseministee- Lähteseisukohad LS ja KSH VTK osas ettepanekud puuduvad. Samas palume 1. Arvestatakse edasiste etappide käi-
rium informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeeritakse valla gus.
28.02.2019 nr
territooriumile ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi (hooned,
13-3/334-2 LS ja KSH VTK parandamise vajadus
tuulepark vms), et saaksime analüüsida, kuidas ehitised võivad
puudub.
mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi.
13 Kaitseminis- Kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja Võtame teadmiseks.
teerium keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
03.12.2021 nr
12-1/21/3921
Kaitseministeerium võtab teadmiseks, et Viru-Nigula üldplaneeringus Võtame teadmiseks.
ei ole kajastatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ nimeta-
tud Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala. Selgitame
täiendavalt, et nii kehtivas maakonnaplaneeringus kui ka praegu
koostatavas Eesti mereala planeeringus on nimetatud ala käsitletud
ja kajastatud kui üht võimalikku seni kaalutud alternatiivi perspek-
tiivsetest merele orienteeritud harjutusaladest ning selline asukoha-
valik ei ole lõplik. Olenemata merele orienteeritud harjutusalade ka-
jastamisest kehtivates ja koostatavates planeeringutes, sealhulgas
Viru-Nigula üldplaneeringus, on uute vajalike alade moodustamine
võimalik õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
Lisaks juhime veelkord tähelepanu üldplaneeringu seletuskirja pea- Täpsustame sõnastust seletuskirja peatükkides
tükis 3.5.13. „Riigikaitse maa-ala“ määratud tingimustele. 3.5.13 ja 6.7.
77 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Alapealkirja „Riigikaitse maa-ala tingimused“ järgi tuleks eeldada, et
üldplaneeringus soovitakse sätestada tingimusi tegevuseks riigikaitse
maa-alal. Praegu on selles tekstiosas märgitud kolm tingimust, mis
kõik käsitlevad tegevusi riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, mitte
riigikaitse maa-alal. Üldplaneeringu koostamise ajal ei asu Viru-Ni-
gula vallas ühtegi riigikaitselist ehitist (EHS § 115 lõike 1 tähendu-
ses) ega nende piiranguvööndit ning üldplaneeringuga neid ka ei pla-
neerita. Seetõttu soovitame niisugused eksitavad tingimused üldpla-
neeringu seletuskirjast välja jätta või muuta eelnimetatud alapeal-
kirja sõnastust ning lisada tingimustele selgitus, et üldplaneeringu
koostamise ajal riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid Viru-
Nigula vallas ei asu ning üldplaneeringuga neid sinna ka ei planee-
rita. Segaduse vältimiseks oleks asjakohane lisada sama selgitus ka
peatükki 6.7. „Riigikaitselised objektid“.
Täname koostöö ja riigikaitseliste vajadustega arvestamise eest!
Eelnõu 1. Palume korrigeerida seletuskirja punkti 3.5.13. „Riigikaitse maa- 1.1 Korrigeerime sõnastust lähtuvalt MaaKatS
ala“ sõnastust. § 18¹ lg-st 7.
12.01.2021 nr
12-1/21/3921 1.1 Praegu on tekstis märgitud riigikaitse maa-ala definitsioon järg- 1.2 Täiendame seletuskirja, et hetkel pole, aga
miselt: „Üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste maa-ala. Alale kui tuleb mõni objekt, siis tuleb arvestada
võib kavandada sõjaväeosa, kaitsejõudude asutust, kaitseväe polü- järgmiste piirangutega.
gooni, laskevälja vms riigikaitsega seonduvat hoonet või ehitist.“
Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku § 115 lõike 1 järgi on riigi-
kaitseline ehitis ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitse-
ministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikait-
seline tee. Viru-Nigula valla territooriumil praegu riigikaitselisi ehitisi
ei asu ning koostatava üldplaneeringuga neid ka ei kavandata. Nii on
märgitud ka KSH aruande tekstis. Samas on üldplaneeringu kaardi-
rakenduselt ja joonistelt näha, et riigikaitsemaa juhtotstarve (sama
leppemärk, nagu on märgitud seletuskirja punktis 3.5.13) on märgi-
tud sellistele maa-aladele, mis ei ole Kaitseministeeriumi valitse-
misala ehitiste maa-alad. Seega ei ole üldplaneeringu seletuskiri ja
kaart praegu omavahel kooskõlas. Vastuolu kõrvaldamiseks palume
78 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seletuskirja punktis 3.5.13 muuta riigikaitse maa-ala definitsiooni ja
sõnastada see nii, et riigikaitsemaa mõiste kataks kõiki maakatastri-
seaduse § 181 lõikes 7 nimetatud funktsioone.
1.2 Samas seletuskirja punktis on märgitud tingimused ehitamiseks
ja ruumiliseks planeerimiseks riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
Nimetatud tingimused on küll õiged, kuid soovitame kaaluda, kas
nende tingimuste sätestamine Viru-Nigula valla üldplaneeringus on
vajalik, arvestades asjaolu, et riigikaitselisi ehitisi ega nende piiran-
guvööndeid vallas ei asu ning üldplaneeringuga neid praegu ei ka-
vandata.
2. Palume korrigeerida seletuskirja punktis 5.2.8.2 „Päikeseenergia“ 2. Täiendame sõnastust.
märgitud tingimusi.
2 (2) Praegu on tekstis ühe tingimusena märgitud, et päikeseelektri-
jaamade detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja ehituspro-
jektid tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Palume see asendada tingimusega: “Päikeseelektrijaam peab vas-
tama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõue-
tele ja asjakohastele standarditele.“
3. Letipea neeme on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletud 3. Mitte arvestatud. Lähtuvalt valla
kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala. Samuti on see riigi- arengukavast ja ÜP-ga kavandatud
kaitselise alana markeeritud ka koostatavas Eesti mereala planeerin- strateegilistest ruumieesmärkidest (ptk 2.3.3)
gus. Arvestades riigikaitse arengukava ja Kaitseväe võimearendusi on Mahu-Letipea rannikuäärne ala kavandatud
suureneb pikemas perspektiivis tõenäoliselt maalt merele laskmisvõi- elamupiirkonnaks. Laskeala kajastamine ÜP-s
maluste vajadus. Nende võimaluste tagamiseks analüüsitakse kind- tekitaks konflikte valla seatud eesmärkides
lasti ka Letipea neeme. Seetõttu palume kajastada võimalikku Leti- elamualade ettevalmistamisel ja mereäärsete
pea neeme riigikaitselist kasutust ka Viru-Nigula üldplaneeringu joo- kinnisvaraarenduste paremal tutvustamisel.
nistel ja seletuskirjas. Võimalik riigikaitseline väljaõpe ei välista kate-
Esitasime 31.05.2021 kirjaga nr 7-7/490-1
gooriliselt piirkonna elamuarendust, kuid soovitame seda võimalusel
vastavasisulise ettepaneku ka Eesti mereala
vältida ning võimalike piirangutega arvestada.
planeeringu muutmiseks.
Rahandusministeeriumilt 15.07.2021 kirjas nr
15-1/3852-6 selgitatakse, et Letipea
79 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
harjutusala kajastub Eesti mereala
planeeringus planeeringulahendust selgitava
infona, st see ei ole otseselt
planeeringulahenduse osaks ja planeeringuga
riigikaitse eripiirkondi ei määrata. … KSH
aruande tulemuste alusel ja peale Kaitseväe
täpsemat analüüsi loobuti Letipea ala
määratlemisest kaitseministri määrusega,
kuid pikemat perspektiivi arvestades ei
välistatud seda täielikult. Seetõttu kajastub see
ala mereala planeeringu lahendust
selgitavas infos võimaliku perspektiivse
harjutusalana. Olukorra selgemaks
esitlemiseks korrigeerime planeeringu
materjale, sh riigikaitse peatüki sõnastust, et
eeltoodu paremini välja tuleks.
4. Juhime tähelepanu, et Viru-Nigula valla territooriumile on võimalik 4. Täiendame seletuskirja ptk 5.2.8.1 seoses
elektrituulikuid ja tuuleparke rajada alles pärast Kirde-Eesti osaliselt kompensatsioonimeetmete rakendumise
tuuleenergeetikale avavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete eeldatava algusaja osas Kirde-Eestis.
rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2024. aasta lõpuks. Ka sel ju-
hul tuleb mistahes kõrgusega elektrituulikute püstitamine kooskõlas-
tada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimali-
kult varases etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingi-
mused elektrituulikute rajamiseks. Palume seda kajastada ka üldpla-
neeringu seletuskirjas.
Lähteseisukohad 1. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega tuulikud ja 1.-2. Ettepanekutega arvestatakse planee-
tuulepargid kogu valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise ringulahenduse väljatöötamisel.
04.03.2019 nr
ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi
12-1/19/489 LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ning üle 28
dub.
m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimu-
sed või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või
80 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alus-
tada võimalikult varases etapis.
2. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel
metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool
harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja
kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja
inimeste liikumisega.
14 Rahandusmi- Kooskõlastamine I Arvamus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonna- PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu
nisteerium mõju strateegilise hindamise aruande eelnõudele koostamise käigus läbiviidavale keskkon-
06.01.2022 nr
namõju strateegilisele hindamisele kohal-
14-11/7790-4 1. Üldplaneeringu vastavus planeerimisseadusele
datakse käesolevast seadusest tulenevaid
PlanS § 9 toob välja, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisa- menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju
lase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest strateegilise hindamise programmi ja
arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korral- aruande sisule ning muudele tingimustele
dama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks tulenevad keskkonnamõju hindamise ja
avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osa- keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
leda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planee-
PlanS § 77 reguleerib üldplaneeringu ja
ringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet pla-
KSH algatamist ning sellest teavitamist.
neerimismenetluse ja planeeringu kohta.
PlanS § 77 lg 6 kohaselt avaldatakse
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju
(KeHJS) § 35 lõige 7 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hinda-
strateegilise hindamise algatamisest
mise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähe-
Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu
malt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. Eeltoodust tulenevalt pa-
koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva
lume täiendada Ametlikes Teadaannetes 23.07.2018 avaldatud tea-
jooksul algatamisest arvates. Üldplanee-
det Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja selle KSH algatamise kohta.
ringu ja keskkonnamõju strateegilise hin-
damise algatamise teade peab sisaldama
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
teavet.
PlanS nõutud info on Ametlikes Teadaan-
netes olemas.
81 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule 2.1.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
kohaselt on Kunda tugi-toimepiirkonna
2.1. Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama
eesmärgiks on tugevdada asustusstruk-
taseme planeeringutele. Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eel-
tuuri Lääne-Viru maakonna põhjaosas, aga
kõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada kohaliku planee-
ka kogu Eesti põhjarannikul, püüdes suur-
ringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste do-
tööstusliku taustaga väikelinnale anda tu-
kumentide kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse koha-
gevamat keskuse rolli oma loomuliku ja
liku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste
territoriaalselt lähedase tagamaa pare-
arengupõhimõtete ja suundumustega.
maks sidumiseks.
Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplanee-
Üldplaneering käsitleb ühe strateegilise
ringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga anta-
ruumieesmärgina Kunda linna polüfunkt-
vaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostami-
sionaalse keskusena. Seal on oluline pa-
sel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul oma-
randada asula keskkonna kvaliteeti ning
valitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning ko-
muuta ruumi kompaktsemaks (sh lagune-
handamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste
nud ja käibest väljas olevate hoonete lam-
alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada.
mutamine), suurendada ruumilist ja funkt-
Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne- sionaalset sidusust (nt rajada keskne väl-
Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutes 2030+ kehtestatud suunis- jak, parke, mänguväljakuid ja tihendada
tele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas üldplaneeringus piisa- kergliiklusteede võrgustikku). Elamuehi-
valt käsitletud: tuse osas pakub üldplaneering paindlikke
tingimusi, et suurendada huvi kasutusest
2.1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.1.3
välja langenud elamute renoveerimise
“Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond” on märgitud, et tugi-toime-
ja/või uute väikeelamute ehitamise vastu
piirkondade määramisel on arvestatud keskuslinnade ja nende lähia-
tühjadele kinnistutele.
lade võimalikku arengupotentsiaali transpordi, tööstuse ja logistika
töökohtade loomisel. Kunda tugi-toimepiirkonna arengu üheks põhi- Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletus-
mõtetena on välja toodud: tugi-toimepiirkonna keskuses kaasaegse kirja punktis 3.1.3 “Maakonnatasandi tugi -
(munitsipaal-)elamufondi välja arendamine, mis võimaldab omavalit- toimepiirkond” on märgitud, et tugi -toime-
susel pakkuda elamistingimusi eelkõige noortele spetsialistidele, et piirkondade määramisel on arvestatud
tagada kvaliteetne haridus- või tervishoiuteenus; gümnaasiumi- ja keskuslinnade ja nende lähialade võima-
huvihariduse ning lastehoiu kättesaadavuse tagamine, perearsti- likku arengupotentsiaali transpordi, töös-
keskuse ja apteegi olemasolu tagamine. tuse ja logistika töökohtade loomisel.
82 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Palume lisada põhjendused, kuidas on Lääne-Viru maakonnaplanee- Üldplaneering käsitleb teise strateegilise
ringus toodud Kunda tugi-toimepiirkonna arengu põhimõtted koosta- ruumieesmärgina ettevõtlus- ja toot-
tavasse üldplaneeringusse üle viidud. misalasid Kunda linnas, mis on valla jaoks
võtmetähtsusega. ÜP-s on arvestatud sel-
lega, et tootmis- ja ettevõtluskeskkonna
arengu soodustamine on oluliseks eeldu-
seks majanduskeskkonna elavdamisel ja
uute töökohtade loomisel.
Eelnevast tulenevalt leiame, et Kunda
tugi-toimepiirkonna arengu põhimõtted on
koostatavasse üldplaneeringusse üle vii-
dud.
2.1.2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.1 Seletuskirja peatükis 5.1.2 on kirjeldatud,
„Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna sidususe taga- et täpsem teede ehitamise vajadus seoses
mine“ on märgitud, et maakonna põhjaosa on optimaalne siduda Tallinn-Narva riigi põhimaantee laiendami-
Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi sega ning Padaoru liiklussõlme väljaehita-
maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja misega on selgumisel. Üldplaneering u
Kunda ühendamiseks (ehk ümberistumisvõimalustega ühilduvatele koostamise hetkel on neid käsitletud maa-
kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele) Tallinn-Narva maan- konnaplaneeringust tulenevalt oluliselt
teega, tuleb Viitna ning Pada kujundada transpordisõlmedega. Pada muudetava teelõiguna, mille täpne lahen-
transpordisõlm võimaldaks paremaid ühendusi kohalikele keskustele dus selgub riigi eriplaneeringuga.
nagu Viru-Nigula ja Aseri. Maanteetranspordi sõlmede puhul on olu-
Täiendame seletuskirja parklate peatükki järg-
line parkimisvõimaluste loomine, hõlmates ka jalgrattaparklate ja –
mise tingimusega: „Kõikidesse suurematesse
hoidjate rajamist.
bussi- ja rongijaamadesse tuleb kavandada
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Ühistranspordi kor- pargi-ja-reisi parklad nii autodele kui ka kerg-
raldamine” on märgitud ühistranspordi korraldamise põhimõtted. liiklusvahenditele“.
Ühe põhimõttena tuuakse välja, et Viitna ja Pada tuleb Tallinn-Narva
maanteel kujundada transpordisõlmedeks. Oluline on arendada ja
välja ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama
või teise liigi transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maa-
konnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust maakonnasiseselt.
83 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.2 “Maanteetransport”
on öeldud, et transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida
kohalik ja kaugbussiliiklus – ühildades liikumisgraafikuid, lühendades
seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada ka parklad ning
kasutajasõbralikud ootepaviljonid.
Palume selgitada, kuidas on koostatavas üldplaneeringus arvestatud
Pada transpordisõlme kujunemisega, sealhulgas parkimisvõimaluste
rajamisega.
Juhime tähelepanu ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükist 4.1.6
“Ühistransport” tulenevale põhimõttele, et pargi-ja-reisi parklad tu-
leb kavandada suurematesse bussi- ja rongijaamadesse nii autodele
kui ka jalgratastele.
2.1.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 „Et- Täpsustame planeeringulahendust. Eemal-
tevõtluse arengualad“ on märgitud maakondlikult arendatavaks ette- dame Lontova elamupiirkonna ja Kunda
võtluse arengualaks Kunda sadama ettevõtluse arenguala. Ettevõt- sadama ettevõtluse arenguala puhveralaks
luse arengualade arendamise üks põhimõte on tootmisega seotud mõeldud maa-alalt puhke ja loodusliku
müra ja lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete maa-ala juhtotstarbe.
kavandamine, sealhulgas puhvertsoonide kavandamine tootmisalade
Kavandame sadama ettevõtluse arenguala
ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh ettevõtete ohuala-
ning Lontova elamupiirkonna vahelisele
sid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohta-
alale rohevõrgustiku koridori, mille ees-
dena.
märgiks on toetada sõiduteest nr 17158
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5.6 „Puhke ja looduslik maa- lõunasse jääva rohekoridori funktsionaal-
ala“ on öeldud, et puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarve jaguneb sust ja sidusust. Lisaks paikneb alal suu-
lähtuvalt ala kasutamisest kaheks – P1 ja P2. P1 alad on ette nähtud res ulatuses ka kaitsealuse linnuliigi elu-
säilitada looduslikuna ning keelatud on uute hoonete ehitamine. Seal paik.
on lubatud:
• Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;
• Puhkamise maa-ala teenindavad hooned ja rajatised, sh vii-
dad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid, parklad,
kuni 20 m² suurused looduskeskkonda sobituvad väikehoo-
ned jne.
84 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kunda sada-
maga piirneva tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbest lõu-
nasse jääb puhke ja loodusliku maa-ala (P1) maakasutuse juhtots-
tarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast lõunasse
jäävat ala maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei
ole seda võimalik kasutada puhkealana ega inimeste kogunemisko-
hana.
2.1.4. Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktist 2.2 „Lin- Korrigeerime tiheasustusala definitsiooni
nalise asustuse alad“ nähtub, et Aseri ei ole maakonnaplaneeringuga järgmiselt: „Maakonnaplaneeringu linna-
määratletud linnalise asustuse alaks. Seevastu Viru-Nigula valla lise asustusega ala piir Kunda linnas on
üldplaneeringu seletuskirja punktis 10 „Mõisted“ on öeldud, et maa- võrdseks loetud tiheasustusalaga.“
konnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri
alevikus on võrdseks loetud tiheasustusalaga.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Aseri määramisel linnalise asustuse
alaks, on Rahandusministeeriumi hinnangul tegemist Ida-Viru maa-
konnaplaneeringu muutmise ettepanekuga.
On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõisteta-
valt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maa-
konnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii
maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingi-
muste), millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendu-
sed ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on Ra-
handusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka üldplaneeringu
temaatiline vektorkiht (või kihid).
2.1.5. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.5.1 Täiendame üldplaneeringu seletuskirja
“Muinsuskaitseobjektid” on kirjeldatud üldplaneeringus kultuurimä- lähtuvalt Muinsuskaitseameti poolt koos-
lestiste arvestamise üldise põhimõttena seda, et mälestiste rühmale kõlastamise käigus edastatud avastamata
sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike
maastik ning selle säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui alade kaardikihist.
maavarad ja kultuuriväärtused paiknevad ühes asukohas. Kui sellis-
85 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
tes piirkondades soovitakse muuta senist maakasutust, tuleb arves-
tada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus
seda uurida.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletus-
kirja.
2.1.6. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 Antud tingimuse oleme üldplaneeringu eel-
“Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tuumala ka- nõust välja võtnud, sest tingimuse raken-
sutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade osa- damisel on keeruline hinnata looduslike
tähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pin- või poollooduslike alade osakaalu.
dalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgus-
Rohevõrgustiku sidususe ja funktsionaal-
tiku koridori kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilita-
suse tagamiseks on üldplaneeringuga
takse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Samas on
määratud mitmed erinevad tingimused
Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.3 “Roheline
ning nende rakendumist tuleb kohalikul
võrgustik ja puhkealad” kirjas rohelise võrgustiku üldplaneeringute
omavalitsusel igakordselt juhtumipõhiselt
koostamise tingimused, mis ütleb, et rohelise võrgustiku funktsio-
hinnata.
neerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda
alla 90%.
Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku kasutustingimuste
seadmisel üldplaneeringus.
2.1.7. Üldplaneeringu lisa nr 2 peatükis 3.2 “Töö etapid” on märgi- Täiendame üldplaneeringu seletuskirja järgmise
tud, et kohad, kus territoriaalselt tekkisid vahetud vastuolud roheko- tingimusega: „Uue tehnilise taristu (eelkõige
ridoride (või rohekoridoride vajaduse) ja olemasoleva või teiste pla- joonehitised) kavandamisel tuleb rohevõrgus-
neeringutega kavandatava maakasutuse vahel (peamiselt infrastruk- tiku konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel ju-
tuurid) on tähistatud planeeringukaardil konfliktkohtadena. Konflikt- hul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konf-
suse välja toomine annab aluse edaspidiseks, luues võimaluse kok- likti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust
kulepeteks, mis lubavad näiteks muuta infrastruktuuride asetust või ning kavandada meetmed konfliktide vältimi-
võimaluse korral vähendada vastuolu kompensatsioonimeetmetega seks või leevendamiseks. Konfliktide lahenda-
(näiteks ökoduktide või loomapääsude rajamine üle suure liiklustihe- mine on järgnevate planeeringute ja konkreet-
dusega maantee). sete projektide ülesanne.
Sellest tulenevalt palume kanda üldplaneeringu joonisele rohelise Rohevõrgustiku konfliktikohad on lisatud ÜP
võrgustiku konfliktalad. joonisele.
86 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline
võrgustik” on kirjas, et planeeringus leiavad kajastamist olemasole-
vad konfliktalad rohelise võrgustiku ning tehniliste rajatiste vahel.
Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või pehmen-
damiseks saab määrata iga konkreetse konfliktkoha jaoks tehtud
uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine
peamiselt järgnevate planeeringute ning konkreetsete projektide üle-
sanne.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline
võrgustik” on toodud tingimused konfliktide vähendamiseks või peh-
mendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe tingimusena on märgi-
tud, et uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised) kavandamisel tu-
leb konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on
vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust.
Lähtudes Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemakäsitlusest,
palume määrata üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad
maakasutus- ja ehitustingimused eraldi ka konfliktaladele.
2.1.8. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Ro- Üldplaneeringuga on määratud vajalikud
heline võrgustik” on toodud tingimused konfliktide vähendamiseks tegevused asustuse laienemisel või maa-
või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe tingimusena on kasutuse muutmisel rohevõrgustikus. Tu-
märgitud, et asustuse laienemine rohelise vööndi metsaaladel ning lenevalt Viru-Nigula valla strateegilistest
veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub ro- ruumieesmärkidest pakkuda atraktiivset
helise võrgustiku struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku elukeskkonda ja meelitada piirkonda
avaliku kasutamise võimalusi ning vähendab looduslikku tasakaalu elama inimesi, ei ole asustuse laienemise
veekogu kaldal. välistamine (nt Kunda jõe ääres, Kalvi
küla mereäärsetel aladel) otstarbekas. Te-
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 “Maakasutus” nähtub, et rohelise võr-
gemist on igakordse kohapõhise kaalutlu-
gustikuga kattuvad osad elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega
sotsusega, mille põhimõtteks on see, et
alad. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et maakasutuse juhtots-
kõik tegevused tuleb kavandada selliselt,
tarbed jäävad eelnimetatud joonisel rohevõrgustiku leppemärgi
et rohevõrgustik säiliks.
varju. Palume viia koostatav üldplaneering kooskõlla maakonnapla-
neeringus kehtestatud tingimusega.
87 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.9. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 Tingimusega, et „Tööstus- ja majandus-
“Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise kasutustingimusena kirjas hooned planeeritakse ja ehitatakse piir-
see, et tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piir- konda, kus nad avaldavad võimalikult
konda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väär- vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
tusliku maastiku üldilmele. tiku üldilmele“ oleme üldplaneeringus juba
arvestanud (vt ptk 4.2.4 tingimused).
Palume kanda eelnimetatud tingimus üldplaneeringu seletuskirja.
Samuti palume võrreldes maakonnaplaneeringutes sisaldunud väär- Tehtud täpsustused väärtuslike maastike
tuslike maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis kajastak- piiride osas on oma olemuselt väiksed (nt
sid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride servaalade korrigeerimine lähtuvalt kõl-
täpsustamise põhjendus. viku piiridest või suurte taristuobjektide
paiknemisest). Üldplaneeringuga ei ole
maakonnaplaneeringutes sisaldunud väär-
tuslike maastike piire vähendatud , vaid
laiendatud seal kus nende ulatus on tun-
netuslikult ulatuslikum.
2.1.10. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 Väärtuslikku põllumajandusmaad kasuta-
“Väärtuslikud põllumajandusmaad” on nimetatud üldised põhimõtted takse üldjuhul põllumajanduslikuks tege-
järgmise tasandi planeeringutele väärtuslike põllumajandusmaade vuseks ning nende väärtus ei tohi ajas ka-
säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Üheks põhimõt- haneda. Muude tegevuste kavandamine
teks on see, et juhul kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole
kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kavandamiseks, peab välistatud, kuid see peab olema põhjenda-
loa taotluse seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva tud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel
sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat analüüsi. tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllu-
Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise majandusmaadele.
vajadust loa andja loa taotlemise menetlemise käigus.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringu seletuskirja lisa-
mist.
2.1.11. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.5 „Jalg- ja jalg- Üldplaneeringu peatükis (5.1.5 Jalg- ja
rattateed“ on kirjeldatud nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, jalgrattateed) on arvestatud erinevates
eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise põhimõtteid ning strateegilise planeerimise dokumentides
mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on
88 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise (sh maakonnaplaneeringus) toodud tin gi-
ja ohutuse tagamise teemad. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatü- mustega jalg- ja jalgrattateede kavanda-
kis 4.1.5 “Kergliiklus” on toodud tingimused kergliiklusteede kavan- misel, puhkekohtade planeerimisel, ohu-
damiseks üld- ja detailplaneeringutes ja projektides. tuse tagamisega jne.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eelnimetatud põhimõtete (näiteks
Lääne-Viru maakonnaplaneeringust tulenevad eraldiseisvate jalg- ja
jalgrattateede ning jalgrattamarsruutide tingimused, jalgrattapark-
late ja tähistamise tingimused, Ida-Viru maakonnaplaneeringust tu-
lenevad tingimused) üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende
täpsustamist.
2.1.12. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.8.1 “Kaitseväe Selgitame, et Kaitseministeerium on and-
harjutusalad” on kirjas, et arvestades Vabariigi Valitsuse poolt 2010. nud Viru-Nigula üldplaneeringule oma
aastal kinnitatud riigikaitsestrateegia ja 2015. aastal sõlmitud valit- 03.12.2021 kirjaga nr 12-1/21/3921 koos-
susliidu tegevusprogrammi põhimõtteid, siis kaitsevõime tugevdami- kõlastuse ning märkinud järgmist: „Kaitse-
sel käsitletakse maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala ministeerium võtab teadmiseks, et Viru -
kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala. Harjutusala kasu- Nigula üldplaneeringus ei ole kajastatud
tustingimused tuleb välja töötada koostöös kohaliku omavalitsusük- Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+
susega ning vajadusel teetaristu valdajatega. nimetatud Letipea neeme merele orientee-
ritud harjutusala. Selgitame täiendavalt,
Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud Letipea
et nii kehtivas maakonnaplaneeringus kui
neeme merele orienteeritud harjutusala rajamise vajadust. Üldpla-
ka praegu koostatavas Eesti mereala pla-
neeringu seletuskirja punktis 6.1 “Maakonnaplaneeringu muutmise
neeringus on nimetatud ala käsitletud ja
ettepanekud” tehakse ettepanek Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
kajastatud kui üht võimalikku seni kaalu-
muutmiseks - soovitakse loobuda Letipea neeme merele orienteeri-
tud alternatiivi perspektiivsetest merele
tud harjutusala kavandamisest.
orienteeritud harjutusaladest ning se lline
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks aru- asukohavalik ei ole lõplik. Olenemata me-
saadav, kas Kaitseministeerium on harjutusala kavandamisest loobu- rele orienteeritud harjutusalade kajasta-
misega nõus või mitte, ning millised on põhjendused ja kaalutluse misest kehtivates ja koostatavates planee-
käik. ringutes, sealhulgas Viru-Nigula üldpla-
neeringus, on uute vajalike alade moodus-
tamine võimalik õigusaktides sätestatud
alustel ja korras.“
89 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kaitseministeeriumi nõusolek ei pea kajas-
tuma seletuskirjas.
2.1.13. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.4 “Sadamad” Üldplaneeringuga kajastatakse väikesada-
on käsitletud väikesadamate üldisi maakasutustingimusi, milleks on mate võrgustikku, mis koosneb Mahu sa-
sealhulgas puhke- ja virgestusala arendamine (sh turismiobjektide damast, Kalvi sadamast, Kunda jahisada-
korrastamine ja eksponeerimine) ning supluskoha korrastamine. mast ja Aseri rannakalurite paadisada-
mast. Üldplaneeringu peatükis „5.1.1 Sa-
Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.3 “Veeteed ja sadamad”
dam“ on kajastatud sadamatele seatud
on toodud sadamate arendamise põhimõtted. Üheks põhimõtteks on
tingimusi.
see, et väikesadamatele tuleb tagada hea ligipääs nii mere poolt kui
ka maismaalt. Mahu ja Kalvi väikesadamate kõrvale on
üldplaneeringuga kavandatud supelranna
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja li-
maa-ala ning puhke- ja virgestuse maa-
samist.
ala. Nende alade arendamise täpsemad
tingimused on vastavate maakasutuse
juhtotstarvete alapeatükkides jms.
Head ligipääsetavust maismaalt ja merelt
on üldplaneeringu tingimustes täpsusta-
tud.
2.1.14. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.3 „Taastuvener- Selgitame, et Viru-Nigula vallas on päikesee-
gia“ on toodud üldised arendustingimused, üks neist ütleb, et päike- nergia tootmine lubatud oma majapidamise või
separkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, ro- väiksema tootmisettevõtte tarbeks rajatud süs-
helises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikesepar- teemide näol, mis on kuni kahekordne kinnistu
kide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest. enda tarbeks vajalik võimsus.
Palume kaaluda selle tingimuse üldplaneeringusse lisamist.
2.1.15. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.2 “Maagaasi Elering on olnud kaasatud ÜP eelnõu koos-
ülekandevõrgu areng” on öeldud, et vastavalt Eesti gaasivarustuse tamisse ning ei ole teinud ettepanekut
arengukavale on Lääne-Viru maakonna maagaasi ülekandevõrgus maagaasi ülekandevõrgu arengute lisam i-
aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud: seks seletuskirja.
90 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
- Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud inves- Kuna objekti ei ole ÜP-s kavandatud, puu-
teeringuks Tallinn –Jõhvi - Narva ülekandetorustiku rekonstrueeri- dub vajadus Natura asjakohase hindamise
mise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I läbiviimiseks.
liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suu-
rema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga
teostada aastatel 2023-2029.
- Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I
liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kait-
sevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m ase-
mel.
Palume kanda maagaasitorustiku rekonstrueerimise vajadus üldpla-
neeringu seletuskirja. Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-
Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud rekonstrueeritav
maagaasitorustik läbib Padaoru loodusala (RAH0000564). Sellest tu-
lenevalt palume teha Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik
hinnata, kas üldplaneeringu koostamise raames on vajalik läbi viia
Natura asjakohane hindamine või mitte.
2.1.16. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.1 „Elektri- Elektrilevi OÜ on olnud kaasatud ÜP koos-
võrgu areng“ on näidatud Rakvere-Püssi piirkonna elektrivõrgu re- tamisse, kuid ei ole oma seisukohti pla-
konstrueerimise vajadus seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja neeringu täiendamiseks edastanud.
selle lähistel.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas olevalt jooniselt nr 11
on näha, et Viru-Nigula valla lõunaosa läbib väikeses mahus demon-
teeritav elektriliin. Palume selgitada välja koostöös Elektrilevi OÜ-ga
sellise tegevuse perspektiivikus ning lisada tulemus üldplaneerin-
gusse.
2.1.17. Ida-Viru maakonnaplaneeringu jooniselt “Tehnilised võrgusti- Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri tee-
kud” nähtub, et Aseri aleviku ja Kalvi küla vahele on planeeritud maplaneeringus on PEJ Aseriaru asukoht
hüdroakumulatsiooni-elektrijaam. näidatud ühe teoreetilise võimalusena, mis
91 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud eelnime- ei too kaasa mingeid kitsendusi maaoma-
tatud elektrijaama rajamise vajadust. Palume hinnata hüdroakumu- nikele ja mille edasiarenduseks on vaja
latsiooni-elektrijaama rajamise perspektiivikust, sealhulgas palume eelkõige:
selgitada välja see, kas seda objekti soovitakse ellu viia või mitte.
1) huvitatud ettevõtja olemasolu ;
Palume kanda koostöö tulemus üldplaneeringusse.
2) täpsemat analüüsi, kas üldse ja milliste
parameetritega (ülemise veehoidla suurem
sügavus ehk kõrgem vall, väiksem pindala
jne) on PEJ Aseriarus mõeldav.
Üldplaneeringuga ei ole antud objekti ka-
vandatud, kuna selle tegevuse kavandami-
seks ei ole huvi avaldanud mitte ükski et-
tevõtja ning puudub täpsem analüüs ala
sobivuseks.
2.1.18. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Maanteet- Üldplaneeringu peatükis 5.1.2 Sõiduteed
ransport” on määratud üldised maanteede trassikoridoride kasutus- toodud tingimused on kokku lepitud Trans-
tingimused. Üks tingimus ütleb, et arvestades riigiteede võimalikku pordiametiga üldplaneeringu koostamise
teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaa- käigus.
luda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogi-
Tehnoloogilise vööndi kajastamist üldpla-
liste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest ser-
neeringus ei pea Transpordiamet enam va-
vast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja
jalikuks.
laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes
huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede
püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekait-
sevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m.
Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse
planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet
(praegune Transpordiamet). Sarnane tingimus on kirjas ka Ida-Viru
maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1 “Maanteed”.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist
üldplaneeringu seletuskirja.
92 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.19. Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonisel “Tehnilised võrgusti- Üldplaneeringu peatükis 5.2.8.1 Tuu-
kud” on näidatud Kestla küla, Kõrkküla ja Liimala küla vahelisel alal leenergeetika on välja toodud tingimused,
potentsiaalne tuulepargi ala. mida on arvestatud perspektiivsete tuu-
leenergeetika alade väljatöötamisel. Seal-
Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 “Taastuv-
juures on arvestatud kaugusega eluhoone-
energia” on öeldud, et maakonnaplaneeringuga kavandatud potent-
test, keskkonnakaitselistest puhvritest,
siaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema
kaugusega tähtsamatest taristuobjektidest
planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku
jne. Kriteeriumite rakendamisel maakon-
omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja
naplaneeringus näidatud ala esialgses ula-
keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käi-
tuses ei säilinud.
gus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitse-
liste funktsioonide toimimine.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Viru-Nigula valla üldplaneeringu joo-
niselt nr 4 „Taristu“ nähtub, et nimetatud potentsiaalset tuulepargi
ala on oluliselt muudetud. Palume üldplaneeringus maakonnaplanee-
ringu muutmist/täpsustamist põhjendada.
2.1.20. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 Üldplaneeringuga on välja toodud, et t uu-
“Taastuvenergia” on nimetatud planeeringute koostamisel arvestata- lepargi või üksiktuuliku rajamise võimalik-
vad tingimused, milleks on määrata liitumiskohad põhivõrguga ning kus tuuleparkide kavandamiseks sobivatel
juurdepääsude võimalused. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste aladel täpsustatakse detailplaneeringu
üldplaneeringu seletuskirja lisamist. koostamise ning selle mõjude hindamise
läbiviimise käigus. Selle käigus määra-
takse ka täpsemad liitumiskohad põhivõr-
guga, juurdepääsude võimalused jms. Lii-
tumiskohtade ja juurdepääsude kavanda-
mine üldplaneeringus tähendaks huvitatud
arendaja olemasolu.
2.1.21. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1 Üldplaneeringus on ühe Viru-Nigula valla
„Puhkekeskused“ on öeldud, et Lääne-Virumaa rannikualade planee- strateegilise ruumieesmärgina käsitletud
ring määratles lisaks puhkealadele ka puhkekeskusi erinevate klas- Mahu-Letipea rannikuäärset elamu- ja
side kaupa. Planeering määrab puhkekeskused, mida ümbritseb tea- puhkepiirkonda ning Padaoru looduslikku
tud ulatusega puhkekeskuse mõjupiirkond. Puhkekeskuse eesmärk puhkepiirkonda.
93 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on koondada puhke- ja virgestustegevusi toetavad tugielemendid, Piirkonna puhke- ja turismipotentsiaali
mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses endas kui ka selle vahetus ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti
läheduses. Keskuste kavandamisel on eesmärgiks seatud, et tekiks piirkonda meelitamiseks toetab üldplanee-
ühtne puhkekeskuste võrgustik. ring puhke- ja loodusliku maa-ala juhtots-
tarbega alal multifunktsionaalse (nt puh-
Viru-Nigula valla territooriumile jääb suur puhkekeskus Kunda; kesk-
kamine koos spordi- ja vaba aja veetmise
mised puhkekeskused Mahu ja Viru-Nigula; väikesed puhkekeskused
võimalustega) ja kvaliteetse avaliku ruumi
Letipea, Malla, Unukse ja Lammasmäe. Teeme ettepaneku eristada
(sh haljastus, väikevormid, vaated, väli-
üldplaneeringus maakondliku tähtsusega puhkekeskused (tulenevad
ruumi elemendid) loomist, sidusate ja ob-
Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringust) teistest
jekte ühendavate matka- ja liikumisradade
puhkealadest. Samuti palume kanda üldplaneeringusse suurte, kesk-
rajamist jne. Arendustegevuse puhul kõi-
miste ja väikeste puhkekeskuste ruumilise arengu suunad. Palume
kidel puhkealadel tuleb arvestada alade
kaaluda sama metoodika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri piir-
rekreatsioonitaluvusega ning vajadusel
konnas.
läbi viia sellekohased uuringud.
2.1.22. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 Üldplaneeringus on ühe Viru-Nigula valla
“Rannikuala” on kirjas, et maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi strateegilise ruumieesmärgina käsitletud
piirkonnana Lääne-Viru maakonna rannikuala. Rannikualade planee- Mahu-Letipea rannikuäärset elamu- ja
ringus on määratud rannikuala asustuse arengualad vastavalt iseloo- puhkepiirkonda ning Padaoru looduslikku
mule, suurusele ning arenguvõimalustele kompaktse asustuse aren- puhkepiirkonda.
gualadeks A1 ja A2, ajaloolise küla- ja mõisaasustuse arengualadeks
Asustuse suunamiseks on üldplaneeringus
A3 ning hajaasustuse arengualadeks.
rannikuäärse piirkonna arendamise soo-
Viru-Nigula valla territooriumile jäävad I tasandi asustuse arengua- dustamiseks määratud piirkonniti elamu-
lad Kunda linn ja Viru-Nigula alevik, II tasandi asustuse arenguala maa juhtotstarve, vähendatud piirkonniti
Mahu küla ning hajaasustuse arenguala. Teeme ettepaneku tuua ehituskeeluvööndit, Mahu ja Kalvi sada-
üldplaneeringus välja seos Lääne-Viru maakonna rannikuala maa- mate piirkonnas on määratud puhke ja
konnaplaneeringus näidatud asustuse arengualade ning ruumilise loodusliku maa-ala juhtotstarve jms.
arengu üldsuundade ja –tingimustega. Palume kaaluda sama metoo-
Piirkonna puhke- ja turismipotentsiaali
dika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri piirkonnas.
ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti
piirkonda meelitamiseks toetab üldplanee-
ring puhke- ja loodusliku maa-ala juhtots-
tarbega alal multifunktsionaalse (nt puh-
kamine koos spordi- ja vaba aja veetmise
võimalustega) ja kvaliteetse avaliku ruumi
94 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
(sh haljastus, väikevormid, vaated, väli-
ruumi elemendid) loomist, sidusate ja ob-
jekte ühendavate matka- ja liikumisradade
rajamist jne. Arendustegevuse puhul kõi-
kidel puhkealadel tuleb arvestada alade
rekreatsioonitaluvusega ning vajadusel
läbi viia sellekohased uuringud.
3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Täiendame seletuskirja joonealuse märku-
sisu sena, et „valdav otstarve tähendab vähe-
malt 55% katastriüksuse sihtotstarbest.
3.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus
Näiteks kui üldplaneeringuga kavandatud
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õi- elamumaa juhtotstarbega maa-alal määra-
guspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise het- takse katastriüksuse sihtotstarve, siis
kel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaa- peab elamumaa sihtotstarve osakaal
lutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätes- olema vähemalt 55% ja näiteks ärimaa
tab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab kõrvalotstarve kuni 45%“.
saama aru, millised teda mõjutavad tingimused võivad planeeringust
tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse olulisust on
selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas.
PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemu-
sena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse
planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavuta-
miseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendu-
sed. Joonised väljendavad analüüsi ja uuringute ning põhjaliku pla-
neerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku lõpplahendust.
Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati
kehtestada. Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada se-
letuskirjas.
95 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Viru-Nigula valla üldpla-
neeringu eelnõu seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad
enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist:
3.1.1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 “Maakasutus” on mär-
gitud, et üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on
territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud
piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. … Tabelis 2 on illust-
reeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel üldplaneeringuga mää-
ratud juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised
seosed. Kõrvalotstarbed on lubatud juhul, kui need ei kahjusta juh-
totstarbe rakendamist.
Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeerimisseaduse sele-
tuskirjale lk 128 on endiselt üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse
juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse juhtotstarbe defi-
nitsioon on toodud lõikes 4, mille kohaselt on maakasutuse juhtots-
tarve üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav (üle
51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Palume teha üldplaneeringu seletuskirja
täpsustus, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% maakasutuse
juhtotstarbest.
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks kõi-
gile üheselt mõistetav ja selge, millest kõrvalkasutuse protsenti ar-
vutama hakatakse (kas konkreetsest planeeringualast, kindlast piir-
konnast vms).
3.1.2. Üldplaneeringu kaardirakendusest nähtub, et Kalvi küla me- Korrigeerime joonist nr 1 „Maakasutus“ ja
reäärses osas on määratud sadama maa-ala ning supelranna maa- lisame puuduvad maakasutuse juhtotstar-
ala maakasutuse juhtotstarbed, mida ei ole näidatud üldplaneeringu bed joonisele.
joonisel nr 1 “Maakasutus”. Palume korrigeerida üldplaneeringu ma-
terjale.
96 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.1.3. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.4 “Väärtuslik maastik” Meie hinnangul vastuolu erinevate peatük-
on ühe väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena kide vahel puudub. Selgitame, et üldpõhi-
toodud, et uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning raja- mõttena ei kavandata üldplaneeringuga
misel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei ka- uusi kompaktse hoonestusega alasid välja-
haneks: vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, poole üldplaneeringuga määratud tihea-
kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud. sustusalasid.
Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3 Elamualade määramine hajaasustuses ei
“Väärtused ja piirangud” selgub, et Letipea-Mahu I klassi ja Kalvi II too endaga kaasa uue kompaktse hoones-
klassi väärtuslikel maastikel asuvad planeeritavad elamu maa-ala tuse tekkimist, vaid on mõeldud eesmär-
maakasutuse juhtotstarbed. giga lihtsustada elamuarendust atraktiiv-
ses elukeskkonnas (vt Viru-Nigula valla
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.3 “Rohevõrgustik” on kirjas
strateegilised ruumieesmärgid). Uute ela-
rohelise võrgustiku tugialade tingimused, mis ütleb, et uusi kom-
mute kavandamisel väärtuslikele maasti-
paktse hoonestusega alasid tugialadele ei kavandata. Säilitada tuleb
kele ja rohevõrgustikku tuleb arvestada
tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustu-
nende alade piirangutega ning ennekõike
mist.
ehitustingimustega hajaasustuses.
Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3
“Väärtused ja piirangud” selgub, et Kalvi küla elamu maa-ala maaka-
sutuse juhtotstarve kattub rohelise võrgustiku tugialaga.
Eeltoodust tulenevalt palume eemaldada vastuolud üldplaneeringu
erinevate peatükkide vahel.
KSH aruandes ptk 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ on toodud: Põhimõtte- Üldplaneeringus toodud tingimused ei vä-
liste asukohtade määramise eesmärk on, niipalju kui ÜP tasand või- lista tuuleenergia arendamist rohevõrgus-
maldab, välistada võimalikke konflikte DP tasandil, minimeerida tikus. Tuuleenergia edasise arendustege-
kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning luua planeeringulahendus, vuse käigus tuleb olemasolevate väärtus-
mille alusel saavad ka teised samas ruumis toimuvad tegevused tega arvestada.
edukalt toimuda.
Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume
veenduda, kas tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate
alade kavandamine kattuvalt rohelise võrgustikuga (eriti tugiala-
dega) üldplaneeringuga seatud tingimustel (vt tingimused rohevõr-
gustiku toimimiseks ptk 4.2.3) tagab õiguspärast ootust, et nendel
97 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
aladel tuuleparkide rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbivii-
mine on reaalselt võimalik. Teeme ettepaneku kaaluda kohaliku
omavalitsuse kaalutlusruumi täpsustamist, et tagada rohelise võr-
gustiku jätkuv toimimine kui ka tuulenergia alade elluviidavus.
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldpla- Rohevõrgustikule seatud tingimusi ei ole
neeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struk- eristatud lähtuvalt rohevõrgustiku struk-
tuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega ele- tuurielementide hierarhiast. Seetõttu ei
mentidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on ole üldplaneeringus seda infot täpsemalt
tegemist. Vastav teave on olemas üldplaneeringu lisas 2, palume kajastatud.
kaaluda selle toomist planeeringu kehtestatavasse sisusse.
Nõue poollooduslike ja looduslike alade
Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade teatud protsendi ulatuses säilitamiseks on
protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku üldplaneeringust välja jäetud eespool sel-
toimivust. Ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on gitatud põhjustel. Rohevõrgustiku toimi-
toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast vuse tagamisega tuleb arvestada erine-
looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet vate tegevuste kavandamisel.
sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud;
Rohevõrgustiku astmelaua alal kehtivad
samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede pla-
rohevõrgustiku üldtingimused. Sõltuvalt
neerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud
astmelaua olemusest, st kas tegemist on
üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsus-
pigem tugiala või koridorilaadse moodusti-
tada.
sega, tuleb lähtuda vastavatest tingimus-
Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi test.
teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimu-
sed koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel
ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade
osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus
seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel
võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks
saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt
eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud
loodulikku ja pool-looduslikku ala.
Palume täpsustada, millised tingimused on seatud rohevõrgustiku
astmelaua alale.
98 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.1.4. Koostatava üldplaneeringu punktis 5.1 “Transpordivõrgustik” Kunda ja Kunda sadama vahelise põhimõt-
on kirjas, et Kunda ja Aseri sadamate ettevõtlusalade potentsiaali telise rööbastranspordi ühenduse asukohta
realiseerimiseks on üldplaneeringuga markeeritud vajadus rööbast- ei ole ÜP-ga määratud, mistõttu ei ole
ranspordi ühenduste rajamiseks – Kunda tsemenditehase juurest seda kajastatud Taristu joonisel.
Kunda sadamani ja Sondast Aseri sadamani. Kaalumisel on ka reisi-
Taristu joonisel oleme kajastanud Sonda-
rongiliikluse toomine Rakverest Kundani, mille jaoks peaks riik ära
Aseri perspektiivset raudteeühendust, sest
ostma eraomandisse kuuluva kaubaveoks kasutatava raudtee.
selle asukoht on kavandatud olemasole-
Samas üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.4 “Raudtee” on kirjas, vale raudteetammile ning teiste tegevuste
et üldplaneeringuga on kavandatud Sonda-Aseri raudtee rajamine kavandamisel tuleb sellega arvestada.
Sondast kavandatava Aseri kaubasadamani. Raudteelõik Sonda ale- Eraldiseisvalt teavitatakse maaomanikke.
vikust Aseri alevikuni on otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kavanda- Raudtee ristumine põhimaanteega nr 1 la-
tud olemasolevale raudteetammile ning Aseri aleviku sisene raudtee- hendatakse riigi eriplaneeringu käigus. Lü-
lõik kuni kavandatava sadamani lähtuvalt olemasolevast ja üldpla- ganuse vald on üldplaneeringus arvesta-
neeringuga määratavast maakasutusest. Üldplaneeringuga on ette nud Sonda-Aseri vahelise raudteeühen-
nähtud vajadus raudtee ehitamiseks Kunda linnast Kunda sadamani. duse vajadusega ning kooskõlastanud pla-
Kunda sadama perspektiivse raudteetrassikoridori asukoht selgita- neeringulahenduse.
takse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus
ning üldplaneeringuga selleks maid ei reserveerita.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.2 “Sõiduteed” on märgitud,
et Kunda linna ümbersõidu vajadus eeldab tasuvuse hindamise läbi-
viimist, arvestades seejuures ka võimaliku raudteeühenduse viimist
Kunda sadamani ning nende kahe transpordikoridori koosmõjusid.
Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajaduse selgumisel tuleb nende
kavandamiseks koostada üldplaneeringu teemaplaneering või
osaüldplaneering. Tallinn-Narva mnt võimalikuks laiendamiseks ja
Kunda linna ümbersõidu rajamiseks Kunda sadamani maid ei reser-
veerita.
Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja
ja joonist nr 4 “Taristu” selliselt, et oleks üheselt mõistetav Sonda-
Aseri raudtee rajamise vajadus, mille tarbeks koostatavas üldplanee-
ringus maid ei reserveerita. Üldplaneeringuga kavandatu elluviidavu-
ses veendumiseks peame otstarbekaks koostöös Transpordiametiga
selgitada, kas olemasolevale raudteetammile kavandatud Sonda-
99 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Aseri raudtee on tehniliselt teostatav. Kavandatud raudtee ristub põ-
himaanteega nr 1 ja viimase rekonstrueerimiseks on kavandatud al-
gatada riigi eriplaneering. Samuti on oluline teha koostööd Lüganuse
vallaga, et Sonda-Aseri raudtee oleks planeeritud ka Lüganuse valla
üldplaneeringus.
3.1.5. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne Mõistame, et antud tingimuse rakenda-
(PlanS § 75 lõige 1 punkt 4) valida asukoht olulise ruumilise mõjuga mine annab naaberkinnistute omanikele
ehitisele (edaspidi ORME). Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on teatud juhtudel võimaluse tuulikute püsti-
detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala planeerida juhul kui tamist takistada.
ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1
Naaberkinnistu omaniku nõusolek on vaja-
punkt 4).
lik kui konkreetse tuuliku laba ulatub üle
Üldplaneeringuga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtte- katastriüksuse piiri. Täpsustame sellest
liselt sobivad alad (Ptk 5.2.8.1), ent ei selgu, kas nimetatud alade põhimõttest lähtuvalt seletuskirja.
kavandamisega on ORME asukoht valitud. Juhime tähelepanu vaja-
dusele arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus
tehtud ORME asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav
kõigile, ka planeerimis- ja õigusalaseid teadmisi mitte omavatele isi-
kutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja vastavalt täpsustada.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse
01.10.2015 määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Va-
bariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tä-
henduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituuli-
kutest. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võr-
gueeskirjast“, mille kohaselt § 1 lõige 19 kohaselt on tuulepark mit-
mest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumis-
punktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koos-
nev elektrijaam.
Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt
https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 68 on toodud tingimus: Tuuliku pla-
neerimiseks kinnistu piirile lähemale kui tuuliku kogukõrgus peab
100 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Selgitame, et planeerimis-
seadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st
koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel
on võimalus esitada arvamus. Kinnistu omanik on planeerimissea-
duse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. Seega on üldplaneerin-
guga seatud seadusest rangemad tingimused, mis saavad olla sidu-
vad eelkõige kohaliku omavalitsuse enda jaoks. Õigusaktidest sellise
nõusoleku siduvust otseselt ei tulene. Juhime tähelepanu, et näiteks
ühe nõusoleku puudumisel võib tuulegeneraatori rajamisest keeldu-
mine osutuda ebaproportsionaalseks. Tuulegeneraatori rajamisest
keeldumisel peab omavalitsus suutma piisavalt põhjendada, et (näi-
teks) ühe isiku nõusoleku puudumine on piisav selleks, et tuulegene-
raatori rajamisest keelduda. Riigikohus RKHKo nr 3-17-2013, p 20
on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline ava-
lik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arves-
tada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.
3.1.6. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem Tegemist on seadusest tuleneva põhimõt-
kehtestatud üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva tega, mida me ei pea vajalikuks ÜP sele-
üldplaneeringu kehtestamist. tuskirjas üle korrata.
3.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega Ettevõtluskeskkonda on analüüsitud erine-
vates peatükkides üldplaneeringu lisas 5
Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2.3.5 “Täiendavate uurin-
Ülevaade Viru-Nigula vallast.
gute vajadus” on kirjas, et üldplaneeringu raames on vajalik koos-
tada järgmised analüüsid või eksperthinnangud: ettevõtluskesk- Keskkonnaohtlike objektide ning suurõnnetuse
konna analüüs ja Viru-Nigula valla riskikaardi koostamine. ohuga ja ohtlike ettevõtete riske on hinnatud
KSH koostamisel. Arvestades ohtlike ettevõtete
Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud analüüsid või eks-
paiknemist ning nende ohualasid ei ole riski-
perthinnangud üldplaneeringu materjalide hulka.
kaardi koostamine vajalik.
3.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju strateegilise hindamise Peatükis 3.5.11 Mäetööstuse maa-ala on
aruandega toodud tingimused maardlate kasutusele-
võtu üldjuhul vältimiseks rohevõrgustikus
ning juhul kui see on siiski majanduslikult
101 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse otstarbekas, siis analüüsida mõjusid ja
KSH tulemusi. säilitada maksimaalselt ala väärtused. Va-
jadusel tuleb lisada kaevandamisloale tin-
3.3.1. KSH ptk-s 9.5. “Meetmed rohevõrgustiku kaitseks” on kirjas,
gimused leevendavate meetmete rakenda-
et karjääri kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõjusid
miseks.
rohevõrgustikule ja vajadusel rakendada leevendus- või kompensat-
sioonimeetmeid võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks. Pa-
lume lisada tingimus üldplaneeringusse.
3.3.2. KSH ptk-s 9.13.1. “Meetmed teede ja liikluse arendamiseks” Tingimus lisatud ÜP seletuskirja.
on kirjas, et Projekteeritavad teed tuleb projekteerida koos sademe-
vee äravoolu lahendustega. Palume lisada tingimus üldplaneerin-
gusse.
3.3.3. KSH ptk-s 9.13.5. “Meetmed tuletõrje veevarustuse tagami- Peatükis 5.2.5 on välja toodud, kus ja mil-
seks” on kirjas, et soovitav on tagada igas külas vähemalt üks ligi- listel tingimustel tuleb tagada tuletõrje
pääsetav koht vee võtmiseks. Palume kaaluda tingimuse lisamist veevarustus. Üldplaneeringuga ei peeta
üldplaneeringusse. otstarbekaks veevõtukoha kavandamist
igasse külasse. Nende kavandamisel on
lähtutud vajaduspõhisusest.
3.3.4. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” Üldplaneeringuga tingimusi väiketuuliku-
on tuuleenergeetika arendamise meetmete all mh loetletud ka meet- tele ei seata ning nende kavandamisel tu-
med väiketuulikute kavandamiseks. Üldplaneeringu ptk-s 5.2.8.1. leb lähtuda üldistest tuuleenergia tootmis e
“Tuuleenergeetika” on öeldud, et käesoleva üldplaneeringuga väike- tingimustest.
tuulikutele[1] tingimusi ei seata. Väiketuulikute kavandamine toimub
omavalitsuse üksikotsuste (projekteerimistingimused vms) alusel.
Palume kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse.
3.3.5. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” Kuna ÜP ei näe ette biogaasijaama raja-
on toodud meetmed, millega on oluline arvestada biogaasijaama ra- mist, siis korrigeerime KSH aruande eel-
jamisel. Üldplaneering biogaasijaama rajamist ei käsitle. Palume nõud ja eemaldame selleks antud meet-
kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse. med.
102 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.3.6. Üldplaneeringuga on Kunda supelrannast läände jääv vee-ala Täiendame KSH aruande eelnõud kalade
kavandatud kasutamiseks veemotosõidukitele. Eesti mereala planee- kudealade osas (arvestades ÜP täpsusast-
ringu ptk-s 5.8 “Mereturism ja rekreatsioon” on toodud suunis: mega).
Veespordi ja -harrastus alade määramisel kohalikul tasandil tuleb ar-
vestada laiema avalikkuse puhkevajaduste ja turvalisusega, samuti
mõjudega kaladele kudemisajal. Veemotospordi harrastamine ei tohi
ohustada looduskaitseliste eesmärkide saavutamist. Erandina on jet-
tide kasutamine piiranguteta lubatud järelevalve- ja päästetöödel.
KSH-s veemotospordi teemat käsitletud ei ole. Palume selgitada, kui-
das on veemotosõidukite ala kavandamisel arvestatud mõjudega ka-
lade kudemisajal ning välistatud oht looduskaitseliste eesmärkide
saavutamisele.
II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Võtame teadmiseks.
PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril
või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohta-
des nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asu-
tusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Viru-Nigula valla üldplaneering
koos KSH aruandega on esitatud kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sise-
ministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kesk-
konnaametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa-
ametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Pääs-
teametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja naaberomavalitsus-
tele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Lääne-Viru Omava-
litsuste Liidule, Kaitseliidule, Riigi Kinnisvara AS-ile, Eesti Geoloogia-
teenistusele, SA Erametsakeskusele, Põllumajandusuuringute Kesku-
sele, SA-le Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Ko-
jale, Viru-Nigula valla mittetulundusühingutele ja ettevõtetele, puu-
dutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
103 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS
§ 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Pla-
neeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahan-
dusministeerium vajalikuks määrata Viru-Nigula valla üldplaneerin-
gule täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid.
Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on aval-
danud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt ava-
likustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS §
85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvesta-
mise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osa-
konda kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest ava-
likest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
Lähteseisukohad 1. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada Rahandusministee- 1.-4. Ettepanekud on suunised planee-
riumi koostatud nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostami- ringu üldiseks koostamiseks ja teatud tee-
07.03.2019 nr
seks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus- made lahendamiseks üldplaneeringus. Et-
14-11/794-3
ja-juhendid/yp-noustik/ , ning hanke korraldamisel Rahandusminis- tepanekutega arvestatakse planeerin-
teeriumi ja Eesti Planeerijate Ühingu koostatud juhendmaterjali guprotsessis ja planeeringulahenduse väl-
„Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimi- jatöötamisel.
seks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
ja-juhendid/soovitused-ruumilise-planeerimise-konsultatsioonihanke-
dub.
labiviimiseks/. Palume tutvuda ka teiste eelnimetatud veebilehel ole-
vate asjakohaste juhendmaterjalidega.
2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta lähtealuseks
Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud keskuste võrgustik, kes-
kuste hierarhia ning teenustasemed, endise Aseri valla aladel arves-
tada Ida-Viru maakonnaplaneeringut. Asustuse arengut suunavate
104 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
juhiste osas tuleb lähtuda maakonnaplaneeringutes sätestatud põhi-
mõtetest.
3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana
Lääne-Viru maakonna rannikuala, sealhulgas peetakse Viru-Nigula
valda üheks oluliseks rannikuala piirkonnaks. Palume üldplaneeringu
lahenduse väljatöötamisel arvestada maakonnaplaneeringu peatü-
kiga 3.8 „Rannikuala“ ning maakonnaplaneeringu lisas 12 toodud põ-
himõtetega.
4. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga
lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 4 on kirjas, et üldpla-
neeringu koostamise raames kaalutakse võimalikke maa-alasid ja
määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamise tingimused.
Juhime tähelepanu sellele, et kaalumise aluseks tuleb võtta Vabariigi
Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehi-
tise nimekiri“.
5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga 5. Nõustume ettepanekuga.
lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 12 on märgitud, et
LS täpsustatakse.
ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid tehakse
üldplaneeringu koostamise raames. Palume punkti täiendada selli-
selt, et ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema hoolikalt kaalut-
letud ja põhjendatud.
6. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga 6. Valla seisukoht on antud küsimuses
lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 31 on märgitud taud- täpsustunud ning üldplaneeringu raames
istunud põllumajandusloomade matmispaikade võimalikkuse kaalu- antud teemat ei lahendata (vt ka vastus-
mine (sh rajamise tingimused ja kaasnevad mõjud). Märgime, et seisukohta VTA-le).
matmispaikade valikul on ruumikasutusele oluline mõju, kuna seab
LS täpsustatakse, ptk 2.2 punkt 31.
ümbritsevale maakasutusele olulisi kitsendusi, seejuures iga kitsen-
eemaldatakse vastav ülesanne.
dus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav.
Tuleb põhjalikult kaaluda, kas inimese elu ja tervise kaitseks opera-
tiivset tegutsemist vajavas hädaolukorras on üldplaneeringu järgi-
mine alati võimalik. Samuti peab kaaluma, kas sellisel põhjusel on
105 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldplaneeringutes üldiste pikaajaliste kitsenduste seadmine maaka-
sutusele mõistlik.
7. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 3.2 „Üldplaneeringu ja 7. Ootame ministeeriumist sisulist põhjen-
KSH eeldatav ajakava“ tabelis on märgitud, et üldplaneering kavat- dust küsimusele, miks üldplaneering tuleb
setakse kehtestada vallavolikogu määrusega. Siinkohal märgime, et kehtestada Vallavolikogu üksikakti (st ot-
kuna planeeringud on üksikaktid, siis PlanS § 91 lõike 1 kohaselt susega), mitte üldaktiga (st määrusega).
kehtestatakse uus üldplaneering kohaliku omavalitsuse volikogu ot-
LS täpsustatakse vastavalt hetkel kehti-
susega.
vale PlanS-le.
8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 373 lõike 6 kohaselt 8. Ettepanekuga arvestatakse, LS doku-
on maakonna arengustrateegia üldplaneeringu koostamise alus. Sel- mendi ptk 2.3 lisatakse Lääne-Viru maa-
lest tulenevalt palume arvestada lähiajal volikogude poolt heaks kii- konna arengustrateegia 2030+.
detava Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+. Antud hetkel
LS täpsustatakse.
on oluline uue maakondliku arengustrateegia sidumine ruumilise pla-
neerimisega.
9. Juhime tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017 9. Ettepanekuga arvestatakse, LS doku-
korraldusega nr 157 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja mendi ptk 2.3 lisatakse Eesti mereala pla-
sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering neering.
ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hetkel koostatakse pla-
LS täpsustatakse.
neeringu eskiislahendust ja mõjude hindamise eelnõud, millega pa-
lume üldplaneeringu koostamise käigus arvestada.
10. Palume lisada Viru-Nigula valla veebilehele jooksva informat- 10. Ettepanekuga on arvestatud.
siooni valla üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise kohta, et
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
hoida avalikkust planeeringu koostamise protsessiga pidevalt kursis.
dub.
11. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohade peatükis 3.1. 11. Ettepanekuga arvestatakse, täpsusta-
„Koostöö ja kaasamine“ on esitatud nimekiri, kellega tuleb üldpla- takse LS ptk 3.1.
neeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb planeeringu
LS täpsustatakse.
koostamisse kaasata. Palume lisada koostöö tegijate ja kaasatavate
nimekirja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mereäärsed
väikesadamad), Keskkonnaministeerium (maapoliitika kujundamine,
106 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
reformimata riigimaad), Siseministeerium (riigipiiri lähedus), Veteri-
naar- ja Toiduamet (taudistunud põllumajandusloomade matmispai-
kade määramise võimalikkus), Riigimetsa Majandamise Keskus (riigi-
mets planeeringualal), Elektrilevi OÜ ja Elering AS (elektriliinid pla-
neeringualal), aktsiaselts Eesti Gaas (gaasivõrk planeeringualal),
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja
Tele2 Eesti AS (sidepaigaldised planeeringualal).
15 Keskkonnami- Kooskõlastamine Oleme veebiaadressil https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigu- Marit koostab vastuse
nisteerium las tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ja KSH ma-
20.12.2021 nr 7-
terjalidega ning soovime märkida järgmist:
15/19/508-11
Oma 08.01.2021 kirjas nr 7-15/19/508-5 palusime Kunda linnas
asuva Kalevi tn 2 (katastritunnus 90301:001:0357) ja Kasemäe tn
19c (katastritunnus 90301:001:0382) ning Aseri alevikus asuva
Nooruse tn 7 (katastritunnus 90301:001:0229) maaüksuste, mille
osas on maareformi toimingud lõpule viimata, kohta informatsiooni,
milliste perspektiivsete ehitiste jaoks maaüksustele üldplaneeringu
eskiislahendusega ühiskondliku ehitise maa-ala maakasutuse juh-
totstarve kavandatakse. Teie 25.01.2021 kirja nr 7-7/1337-27 lisas
1 oli märgitud, et ÜP seletuskirja peatükis 3.5.5 on toodud hooned ja
rajatised, mida võib ühiskondlike ehitise juhtotstarbega maa-alale
püstitada. ÜP täpsusastmes ei ole määratud perspektiivseid ehitisi,
mida antud katastriüksustele kavandatakse. 18.03.2021 kirjas nr 7-
15/19/508-8 tõime põhjendused, miks ei saanud sellise vastusega
nõustuda ja palusime Viru-Nigula Vallavalitsusel ühiskondliku ehitise
maa-ala maakasutuse juhtotstarbe määramist antud maaüksustele
põhjendada. Meie kirjale Viru-Nigula Vallavalitsuselt vastust ei saa-
bunud. Üldplaneeringus on Kalevi tn 2, Kasemäe tn 19c ja Nooruse
tn 7 maaüksusele määratud ühiskondliku ehitise maa-alal juhtots-
tarve.
Maa-amet on Viru-Nigula Vallavalitsusele 07.06.2021 saadetud kirjas
nr 6-8/21/10194 märkinud, et Maa-amet esitas 13.01.2017 Kunda
Linnavalitsusele taotluse nr 6-5/17/941 teiste hulgas ka maaüksuse
107 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
AT1603100019 riigi omandisse jätmiseks. Kunda Linnavalitsus nõus-
tus 15.02.2017 korraldusega nr 15 maaüksuse riigi omandisse jätmi-
sega ning määras AT1603100019 maaüksuste sihtotstarbeks elamu-
maa. Kunda Linnavalitsus tõendas 27.03.2017 õiendiga nr 5 5/17/2-
1, et maaüksuse osas puuduvad teiste isikute taotlused maa ostuee-
sõigusega erastamiseks ja tagastamiseks. Maaüksusest
AT1603100019 on moodustatud kaks katastriüksust: Kalevi haljasala
katastriüksus 90301:001:0412 ja Kalevi tn 2 katastriüksus
90301:001:0357. Reformimata maa kaardirakenduse kaudu on Viru-
Nigula Vallavalitsus väljendanud soovi saada munitsipaalomandisse
Kalevi haljasala katastriüksus. Ettepanek Kalevi haljasala katastriük-
suse Viru-Nigula valla munitsipaalomandisse andmiseks tehti Maa-
ameti 07.06.2021 kirjas nr 6-8/21/10194 ja samuti teavitati, et Ka-
levi tn 2 osas jätkab ja Nooruse tn 7 katastriüksuse osas alustab
Maa-amet riigi omandisse jätmise menetlust MaaRS § 31 lõike 1
punkti 8 alusel ning paluti Viru-Nigula Vallavalitsusel teha maa riigi
omandisse jätmiseks vajalikud toimingud, sh määrata maaüksuste
sihtotstarbed (soovitud sihtotstarve maakatastriseaduse § 20 lõike 7
alusel sihtotstarbeta maa). Viru-Nigula Vallavalitsuse 22.07.2021
korraldusega nr 201 määrati Kalevi tn 2 ja Nooruse tn 7 katastriük-
suse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa ja 26.07.2021 õiendiga nr 5-
7/669 Viru-Nigula Vallavalitsus tõendas, et Nooruse tn 7 katastriük-
suse kohta ei ole seisuga 26.07.2021 esitatud teiste isikute taotlusi
maa tagastamiseks ega ostueesõigusega erastamiseks.
Kasemäe tn 19c maaüksusele ja sellega piirnevale Kasemäe tn 19b
(katastritunnus 90301:001:0364) maaüksusele, millele on ka üldpla-
neeringuga ühiskondliku ehitise maa-alal juhtotstarve määratud on
Kunda Linnavolikogu 06.06.2006 otsusega nr 19 kehtestatud Kunda
linna keskuse detailplaneering, millega on mõlemale maaüksusele
määratud ärimaa sihtotstarve ja ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks.
Maa-amet esitas 16.01.2006 Kunda Linnavalitsusele taotluse nr 6.3-
5/14 ja 16.05.2006 taotluse nr 6.3-5/208 Kasemäe tn 19c ja Kase-
mäe tn 19b maaüksuste riigi omandisse jätmiseks. Kunda Linnavalit-
108 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sus nõustus 07.02.2006 korraldusega nr 28 ja 26.05.2006 korraldu-
sega nr 151 maaüksuste riigi omandisse jätmisega ning tõendas
03.02.2006 õiendiga nr 17-3.3/133 ja 02.06.2006 õiendiga nr 17-
3.3/763, et puuduvad teiste isikute taotlused maa ostueesõigusega
erastamiseks ja tagastamiseks.
Jääme 18.03.2021 kirjas nr 7-15/19/508-8 toodud seisukohtade
juurde ja leiame, et maakasutuse juhtotstarbe määramine ja sellega
perspektiivse kasutusfunktsiooni reserveerimine peab olema põhjen-
datud. Kuna Viru-Nigula Vallavalitsuse poolt pole esitatud informat-
siooni, milliste perspektiivsete ehitiste jaoks ühiskondliku ehitise
maa-ala maakasutust kavandatakse, siis ei ole Keskkonnaministee-
riumil ühiskondliku ehitise maa-ala juhtotstarbe määramisega või-
malik nõustuda. Palume informatsiooni milliste perspektiivsete ehit-
iste jaoks maakasutust kavandatakse. Kasemäe tn 19c ja Kasemäe
tn 19b maaüksuse osas teeme ettepaneku määrata maaüksuste sih-
totstarbele vastav juhtotstarve.
Täiendavalt soovime üldplaneeringu ja KSH kohta märkida järgmist: 2. Arvestame ettepanekuga ja täiendame
seletuskirja.
2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.1. Sadam on toodud tin-
gimused sadamate arendamiseks. Teeme ettepaneku lisada tingi-
mus, et sadamate ja väikesadamate kavandamisel ja arendamisel
tuleb tagada, et sadamateenuste pakkumisel oleks tagatud keskkon-
nakaitse nõuete täitmine (jäätmekäitlus ja reostustõrje sadamas).
3. Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatakse tööd „Üle-eestiline 3. Arvestame ettepanekuga ja täiendame
maismaalinnustiku analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõh- seletuskirja.
jalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis-
(puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina aitab meie hinnan-
gul paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid
maismaa-alasid ilma loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu mine-
mata riiklike ning rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esita-
takse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja
tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta
(esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi
109 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõue-
tega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt).
Seetõttu peame vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja peatükki
5.2.8.1 Tuuleenergeetika alapunkti Tingimused tuuleenergia tootmi-
seks lisatakse loetellu, et tuuleenergia kavandamisel tuleb arvestada
tööga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“.
4. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu peatükis 7.14.3. Mõju vä- 4. Korrigeerime KSH aruannet.
lisõhu kvaliteedile asendada termin tahked osakesed terminiga osa-
kesed ja termini väga peened osakesed asemel kasutada korrektset
terminit eriti peened osakesed.
Eelnõu Oleme tutvunud veebilehel https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru- 1. ÜP seletuskirja peatükis 3.5.5 on too-
nigulas kättesaadavate materjalidega ning meil ei ole avaliku välja- dud hooned ja rajatised, mida võib ühis-
08.01.2021 nr 7-
paneku etapis kinnisasjade, mille riigivara valitseja on Keskkonnami- kondlike ehitise juhtotstarbega maa -alale
15/19/508-5
nisteerium ning volitatud asutus Maa- amet osas ettepanekuid, kuid püstitada. ÜP täpsusastmes ei ole määra-
18.03.2021 nr 7- maaüksuste kohta, mille osas on maareformi toimingud lõpule vii- tud perspektiivseid ehitisi, mida antud ka-
15/19/508-8 mata soovime märkida eeldusel, et tegemist on MaaRS § 31 lõikes 2 tastriüksustele kavandatakse.
nimetatud maaga järgmist:
1. Aseri alevikus asuvale Nooruse tn 7 (katastritunnus
90301:001:0229) ja Kunda linnas asuvatele Kalevi tn 2 (katastritun-
nus 90301:001:0357) ning Kasemäe tn 19c (katastritunnus
90301:001:0382) maaüksustele on üldplaneeringu eskiisiga kavan-
datud ühiskondliku ehitise maa-ala maakasutuse juht-otstarve. Pa-
lume informatsiooni, milliste perspektiivsete ehitiste jaoks maakasu-
tust kavandatakse.
Keskkonnaministeeriumile soovitud õiend
koostatud ja saadetud 23.03.2021.
Vastus VV selgitusele: Oma päringus lähtusime eeldusest, et tege- Kunda linnas asuva Kalevi tn 2 maaüksuse
mist on maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 nimeta- juhtotstarbeks on ÜP-s määratud ühiskond-
tud maaga. like ehitiste maa. Maa-ameti reformimata
maa kaardirakenduse järgi on maaüksus
Keskkonnaministeerium on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
määratud riigi omandisse maareservina.
rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt MaaRS § 31 lõikes 2 sä-
110 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
testatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 ko- Maaüksus asub vormistamata riigimaa Ka-
haselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaaloman- levi haljasala (90301:001:0412) ja valda-
disse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, valt elamumaa sihtotstarbega maaüksuste
on samuti riigi omandis. Keskkonnaministeeriumile pole teada, kas vahel.
Nooruse tn 7, Kalevi tn 2 ja Kasemäe tn 19c maaüksuste puhul on
Kunda linnas asuv Kasemäe tn 19c on Maa-
tegemist MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maaga. Palume kohalikul
ameti reformimata maa kaardirakenduse
omavalitsusel esitada Keskkonnaministeeriumile allkirjastatud
järgi samuti määratud maareservina riigi
õiend(id) nimetatud reformimata maa-alade osas esitatud maa eras-
omandisse. Maaüksuse kohta on
tamise ja/või tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise
06.06.2006 kehtestatud Kunda Linnavoli-
kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta.
kogu otsus nr 19 „Kunda linna keskuse de-
Ruumilise arengu suunamine üheks instrumendiks on maakasutuse tailplaneeringu kehtestamine“, mille alusel
suunamine juhtotstarbe määramisega. Maakasutuse juhtotstarbe krundile nr 6 (praeguse aadressiga Kase-
määramisel näidatakse konkreetsele maa-alale perspektiivne ka- mäe tn 19c) on planeeritud ärihooned ning
sutusfunktsioon. Oleme seisukohal, et funktsionaalne tsoneerimine maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 50%
peab olema põhjendatud. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3.5.5 krundi pindalast.
kohaselt on ühiskondliku ehitise maa-ala mõeldud erinevate haridus-
Kuna 2006. a kehtestatud detailplaneerin-
, teadus-, kultuuri-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja
gut ei ole asutud ellu viima, on võimalik
spordihoonete jne jaoks. Kui üldplaneering näeb ette maa-alade re-
maaüksusele määrata ka teisi juhtotstar-
serveerimise antud otstarbel, siis vajadus selliste hoonete rajamiseks
beid, nt haljasalad vms. Kuna üldplanee-
peaks kohalikule omavalitsusele olema juba teada.
ring oma täpsusastmes ei määra kavanda-
Kohalikul omavalitsusel peab olema ülevaade ruumilise arengu sei- tava(te) ehitis(t)e detailsust, siis praeguse
sust ja ruumilise arengu vajadustest. Palume Viru-Nigula Vallavalit- seisuga ootame Maa-ameti ettepanekut
susel planeeringulahendust ja ühiskondliku ehitise maa-ala maaka- maaüksusele sihtotstarbe määramiseks.
sutuse juhtotstarbe määramist antud maaüksustele põhjendada.
Arengukava realiseeritakse üldplaneeringuga koos ja üldplaneeringut
viiakse ellu arengukavas esitatud tegevuste kaudu. Nende omavahe-
line sidusus tuleb üle vaadata nii üldplaneeringu kui ka arengukava
koostamisel ning vajaduse korral ajakohastada. Palume selgitada,
kas üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5.5 toodud hoonete raja-
mine Kunda linnas ja Aseri alevikus seostub ka teiste valla stratee-
giadokumentidega. Põhjenduste ja selgituste vajaduse puhul läh-
tume eeldustest, et Nooruse tn 7, Kalevi tn 2 ja Kasemäe tn 19c
111 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
maaüksuste puhul on tegemist MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud
maaga.
2. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3. Maakasutus- ja ehi- 2. Korrigeerime sõnastust.
tustingimused (lk. 12) on üldiste ehitustingimuste all välja toodud
punkt, kus sätestatakse, et „edasisel tegevuste arendamisel tuleb
üldjuhul vältida ulatuslikke raadamisi nõudvaid arendusi niitudel,
metsades ja soodes“. Leiame, et arenduste kavandamine mujale, kui
looduslikele aladele on mõistlik ning eesmärgipärane. Aga juhime tä-
helepanu sellele, et raadamiseks nimetatakse raiet, mida tehakse, et
võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandami-
seks (metsaseadus § 32). Raadamist ei tehta seega niitudel ning
seda ei pruugita rakendada ka soodes. Soovitame punkti sõnastust
täpsustada järgnevalt: „edasisel tegevuste arendamisel tuleb üldju-
hul
vältida ulatuslikku maakasutuse muutust nõudvaid arendusi niitudel,
metsades ja soodes“.
3. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatüki 3.5.6. Puhke ja loodus- 3. Korrigeerime seletuskirja teksti, sama
lik maa-ala (lk 29) tingimuste loetelu kahes viimases punktis mõle- sisuga põhimõte eemaldatud.
mas kordub põhimõte, et „raiete kavandamisel lähtuda ala puhke-
väärtustest“.
4. Palume üldplaneeringus välja tuua, kas Viru-Nigula valla rohevõr- 4. Rohevõrgustiku analüüsi koostamisel on
gustiku ruumistruktuur moodustab ühtse terviku naabervaldade ro- lähtutud maakonnaplaneeringutega kavan-
hevõrgustikuga. datud võrgustikust (sh piiriüleses osas)
ning üldplaneeringuga kavandatav võrgus-
tik on sellega kooskõlas.
5. Palume üldplaneeringus selgitada, mil määral kattub rohevõrgus- 5. Rohevõrgustiku puhul on oluline võr-
tik looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel kaitstavate aladega, gustiku toimimine ning üksikuid eraldiseis-
juhul kui kõik kaitstavad alad ei ole rohevõrgustikku arvatud, palume vaid kaitsealuseid objekte ei ole võrgus-
selgitada põhjust. tikku hõlmatud. Nendel kehtivad eraldi-
seisvad looduskaitselised piirangud.
112 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatüki 4.2.3. Rohevõrgustik 6. Täiendame sõnastust, et raadamine ro-
(lk 39-41) tingimuste loetelus on välja toodud, et metsamaa raada- hevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul luba-
mine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud. Samas on sama punkti tud.
järgmises lauses kirjas, et „Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb
Täpsustame, et põldude vahel paiknevate
täiendavalt /..../“. Esimesel juhul raadamine keelatakse, aga järg-
metsaga kaetud alade puhul oleme tingi-
neva lause mõte viitab sellele, et raadamine on siiski teatud tingi-
muse sõnastanud üldiselt ilma täpseid pii-
mustel lubatud. Seega soovitame punkti esimest lauset täpsustada
ranguid välja toomata. Täiendame sõnas-
sõnaga „/…/ ei ole üldjuhul lubatud“. Samuti on tingimuste loetelus
tust, et „Säilitada põllumaade vahel paik-
punkt, mis sätestab, et rohevõrgustiku tugevdamiseks tuleb „säili-
nevad haljasribad ja puittaimestikuga kae-
tada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad“. Palume
tud alad“.
täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -
tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on
tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähen-
dab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pi-
dada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi,
siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad.
Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada.
7. KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohevõrgustikule on selgi- 7. Vaatame sõnastuse üle ja täiendame
tatud, et üldplaneeringuga täpsustatakse ja korrigeeritakse maakon- vajadusel.
naplaneeringutega määratud rohevõrgustikku ja olulisemad muutu-
sed on esitatud Viru-Nigula valla rohevõrgustiku analüüsis (üldpla-
neeringu lisa 2). Palume selgitada, milliseid muutusi on silmas pee-
tud lisas 2 (lk 3), kus öeldakse, et rohekoridorid on ajas kiiremini
muutuvad või muudetavad. Tulenevalt PlanS-ist on rohevõrgustiku
eesmärk säilitada eri tüüpi ökosüsteeme (looduslikke ja pool-loodus-
likke), mistõttu eeltoodud sõnastus ei ole selge – maakasutusmuutu-
sed ei tohi kahjustada koridoride sidusust.
8. Lisas 2 (lk 5) on öeldud, et loomade liikumiskoridoride puhul on 8. Selgitame, et tegemist on igakordse ko-
oluline, et koridorides oleks olemas minimaalne elustiku jätkusuut- hapõhise kaalutlusotsusega, mida ei saa
like liikumisvõimalusi tagav loodusliku taimestikuga vöönd. Palume üldplaneeringu täpsusastmes täpsemini
täpsustada, millistele tingimustele vastav loodusliku taimestikuga kirjeldada.
vöönd tagab elustikule jätkusuutlikud liikumisvõimalused.
113 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Vastus vallavalitsuse selgitusele: Leiame, et kuna tegemist on Vastus 07.09.2021
just kaalutlusotsusega, vajab otsustaja selleks suunist. Leiame, et
ÜP seletuskirja kohapõhise kaal utlusotsuse
vajalik on anda otsustamiseks üldised lähtekohad, millistele tingi-
osas täpsustatud. Lisatud, et „Uuringute
mustele tuleb tähelepanu pöörata, ja tuua välja ka võimalikud koha-
tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute
põhised asjaolud, mida seejuures võib olla vaja arvestada. Palume
põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja
üldplaneeringut vastavalt täiendada.
mitte metsasisestele elupaikadele spetsia-
liseerunud liikidele suunatud koridoride pu-
hul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku
taimestikuga alast, millest vähemalt 50m
laiune riba peab on katkematu. Lisaks peab
koridori rajatud majade õuealade või krun-
tidele tehtud aedade vahekaugused olema
vähemalt 200 meetrit. Suurulukitele ja
metsasisestele elupaikadele spetsialiseeru-
nud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele
liikidele on vaja minimaalselt 400m laiust
koridori. Sellistes koridorides ei tohiks ma-
jade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla
üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegeli-
kud laiused sõltuvad koridori koosluse i se-
loomust ja ümbritseva maastiku vaenulik-
kusest elustiku suhtes.“
9. KSH aruande eelnõus lk 51 on selgitatud, et planeeringu senise 9. Rohevõrgustiku servaalade korrigeeri-
koostamise käigus vaadati üle tähtsamad olemasolevad ja võimali- mine jääb üldplaneeringu täpsusastmesse.
kud uued rohealad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Selle käigus Rohevõrgustiku analüüsis on täpsemalt
on muudetud ka rohevõrgustiku piire. Näiteks rohevõrgustiku alade käsitletud rohevõrgustikku vähemsobivaid
servadest lõigati välja väärtuslikke põllumajandusmaid ja muid võr- alasid ning eraldiseisvalt on välja toodud
gustikku vähemsobivaid alasid. Palume selgitada millised olid need suuremad muudatused.
muud rohevõrgustikku vähemsobivad alad, mis servadest välja lõi-
gati ja mis kaalutlustel seda tehti arvestades, et – nagu on välja too-
dud ka üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas lk 39 – rohevõrgustikku
eesmärk on eri tüüpi ökosüsteemide ühendamine ühtseks süstee-
114 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
miks ning seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkeli-
sed haljastud, puhkealad, mänguväljakud, kalmistud, spordirajati-
sed, ökoduktid, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi teenu-
seid toetavad rajatised.
10. Üldplaneering näeb muuhulgas ette mitmete rohekoridoride kit- 10. Üldplaneeringu täpsusastmes on korri-
senemise (näiteks Pada jõe ja Kunda jõe kaldavööndis). Kitsamate geeritud/täpsustatud maakonnaplan eerin-
ribaelementide puhul on eeldatavasti erinevate rohevõrgustikus toi- gust tulenevaid rohevõrgustiku koridore.
muvate maakasutusmuutuste või väljaspool toimivate tegurite mõju Koridorid on teatud kohtades küll kitsene-
koridoride funktsioneerimisele oluliselt suurem kui varem. Palume nud, kuid läbipääs on tagatud. Rohevõr-
koridoride mahu vähenemist KSH aruande eelnõus lähemalt käsit- gustiku analüüsis on täpsemalt käsitletud
leda ja selgitada, kuidas kitsamate ribaelementide puhul on tagatud kitsamate ribaelementide funktsionaalsuse
nende toimimine ja võime puhverdada võimalikke ebasoodsaid mõ- säilitamist.
jusid. Palume anda hinnang, milline avatud-suletud alade osakaal
kitsastel koridoridel nende toimimise tagab ning lisada üldplaneerin-
gusse kasutustingimused, mis selle tagaksid.
11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohevõrgustikule käsitle- 11. Täiendame KSH aruannet.
takse peamiselt tuuleparkide ja taristuobjektide arendamise võima-
likke mõjusid rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. Oleme seisu-
kohal, et KSH aruande eelnõud on oluline täiendada ja tuua välja,
kas ja millised teised tegevusvaldkonnad võivad mõjutada rohevõr-
gustiku sidusust ja toimimist, sh avatud ja suletud alade osakaalu
rohekoridorides ja tugialadel, ning kas ja kuidas tuleks üldplaneerin-
gus neid valdkondi suunata.
12. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3.1. Tiheasustusala 12. Võtame teadmiseks.
(lk 14) on tiheasustusala tingimusena välja toodud, et tiheasustusala
võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline
maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Juhime siinkohal tähe-
lepanu LKS-ist tulenevale nõudele, et tiheasustusala laiendamine
ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud
üldplaneeringu alusel.
115 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
13. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 4.2.5. Rand ja kallas 13. Täiendame seletuskirja, eemaldame
(lk 44) on ranna ja kalda alade kasutamise tingimusena välja too- tingimuse.
dud, et vältida ehitustegevust liigniisketel aladel. Teeme ettepaneku
selguse huvides need alad välja tuua või kirjeldada, mis tingimusel
on tegemist liigniiske alaga.
14. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 4.2.5.5 Üleujutu- 14. Täiendame sõnastust. Üleujutustõe-
sohuga alad (lk 46) on üleujutusohuga alade kasutustingimusena näosusega alade definitsioon on p 4.2.5.5
välja toodud, et üldjuhul tuleb üleujutustõenäosusega alale ehitamist sissejuhatavas lõigus.
vältida. Peatüki kohaselt ametlikke üleujutuspiirkondi, mille kritee-
Täiendame joonist, leppemärk muudetud
riumiks on looduslik üleujutus, vallas ei ole. Palume täpsustada,
selgemini eristatavaks.
mida on silmas peetud üleujutusohuga alana ja üleujutustõenäosu-
sega alana. Planeeringu joonise Väärtused ja piirangud legendi järgi
on joonisele kantud üleujutusohuga alad ja märgalad, mis ei ole aga
joonisel endal eristatavad leppemärgi sarnasuse tõttu.
15. Lisaks juhime tähelepanu, LKS § 35 lõike 31 kohaselt määra- 15. Täiendame seletuskirja.
takse üldplaneeringuga korduva üleujutusega ala piir mererannal.
Korduva üleujutusala piir mererannal on 1
Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse kordu-
meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
valt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal on ka PlanS
kohaselt üks üldplaneeringuga lahendatavatest ülesannetest. Kui
korduva üleujutusala piiri üldplaneeringuga määratud ei ole, asub
see kogu Eesti mererannal, kus rakendub ranna veekaitse-, ehitus-
keelu- ja piiranguvööndi arvestamisel lähtejoonena LKS-ist tulenev
ühe meetri piir kaldajoone kõrgusväärtusest (eraldi erandiks on kal-
daastangud). Keskkonnaministeerium on edastanud kõigile mereäär-
setele kohalikele omavalitsustele sel teemal kirja – Korduva üleuju-
tusega ala piiri määramisest (12.05.2020 kiri nr 8-2/20/2084, kätte-
saadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=7b0345b2-8281-
4800-8ac3-7ce5aa8b9d57). Palume üldplaneeringut selles osas
täiendada.
Palume Viru-Nigula Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande
koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja
116 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH
aruande edasise menetlemisega.
16 Majandus- ja Lähteseisukohad Palume üldplaneeringute koostamisel tuuleenergeetika alade kavan- Kõikide suunistega arvestatakse vastavalt
Kommunikat- damisel võtta aluseks järgnevad põhimõtted: ÜP täpsusastmele taastuvenergeetika tee-
13.03.2019 nr
siooniminis- made lahendamisel ja maakasutuspõhimõ-
17-7/2019/2142 1. KOV üldplaneeringute koostamisel planeerimisseaduse § 75 lg 1 p
teerium tete ning -tingimuste seadmisel.
3-4 kohast ülesannet lahendades arvestada vajadusega leida tuu-
leenergia tootmiseks vajalikke alasid. Seejuures soovitab MKM läh- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
tuda vähemalt järgmistest kriteeriumitest: dub.
elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus
mitte rohkem kui 1000 m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000
m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maao-
maniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele
vastav müra normtase;
puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga – 1000 m;
elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elekt-
rituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende
funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lä-
hemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D =
rootori e. tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica,
Suure väina püsiühendus jne) puhul tuleb vähimat kaugust arves-
tada planeeringuga määratud trassikoridori servast.
Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate
teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja
teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lä-
hemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tu-
lenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla
vahemaa määratlemis asemel planeeringu koostamisel kasutada väl-
japakutud valemit.
117 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Näide: 200 m mastikõrguse ja 70 m labadega (rootori diameeter
140 m) elektrituuliku korral oleks vahekaugus avalikust teest 1,5 x
(200+140) = 1,5 x 340 = 510m.
veekogud - puhverala ulatus võrdsustada veekogu ehituskee-
luvööndiga.
kalmistud - puhverala ulatus 500 m.
2. Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel
ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks. Alates
2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada ener-
giatootmise juurest 6 km raadiuses enda elektritarbimise katmiseks
otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See
võib olla oluline sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suu-
rendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arene-
mist.
3. Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga selgita-
maks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigi-
kaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. Et
ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö
formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisole-
kut seda koostööd omaltpoolt vahendada.
4. Kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võr-
gustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Elektrituulikute rajamine
rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgus-
tiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb
elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale
ja väärtuslikele maastikele hinnata. Seejuures palume lähtuda
Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergee-
tika teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega.
5. Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldplaneeringute koosta-
misel analüüsida, kas tuuleenergeetika teemaplaneeringute koosta-
misel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kri-
teeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja
118 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuu-
leenergiale vastavalt punktis 1 toodud kriteeriumitele.
Täna kehtivatesse Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnaplaneerin-
gutesse on sisse kantud tuuleenergeetika maakonna teemaplanee-
ringud, kus majanduslikult tasuvaid (ehk reaalselt kasutatavaid) tuu-
leenergia alasid on väga piiratult. Lisaks võtsid mitmed tollased ko-
halikud omavalitused kohaliku vallavalitsuse või volikogu tasandil
vastu otsuse, et teemaplaneeringuga ei määrata elektrituulikute
arendusalasid valla territooriumile.
Senine kogemus on näidanud, et kohalikud omavalitsused, kus täna
juba eksisteerivad tuulepargid, teevad energiatootjatega aktiivset
koostööd, mis enamasti väljendub ka tuuleenergia tootja rahalises
panustamises kogukonna arengusse ja kohaliku taristu väljaehitami-
ses. Seega pole tuulepargi kohaliku omavalitsuse territooriumile lu-
bamine koorem, vaid pigem kohaliku elu edendamise võimalus. Tao-
lise koostöö soodustamiseks ja edasiarendamiseks on MKM ja Ra-
handusministeerium asunud välja selgitama regulatsioonide muut-
mise vajadust, eesmärgiga muuta tuuleparkide arendamine kohali-
kele atraktiivsemaks. Selle aasta jooksul on plaanis viia läbi uuring,
mis muuhulgas kaardistab ära KOVide ootused arendajatega koostöö
osas.
Päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud.
Sobilike alade planeerimisel soovitame ennekõike eelistada endiseid
tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid.
17 Maaeluminis- Kooskõlastamine Maaeluministeerium esitas 07.01.2021 kirjaga nr 4.1-5/2695-1 Viru- Üldplaneering on koostatud kehtivate õigusak-
teerium Nigula üldplaneeringu ja ja selle keskkonnamõju strateegilise hinda- tide alusel. Üldplaneeringus tooduga tuleb ar-
25.11.2021 nr
mise (KSH) aruande eelnõu kohta seisukohad. Maaeluministeerium vestada õigusaktide koostamisel. Jääme vara-
4.1-5/2068-1
leidis, et Viru-Nigula üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandus- semate seisukohtade juurde.
maa ja selle kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused kavandatud
üldises kooskõlas väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas sea-
119 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
duse eelnõus sätestatud põhimõtetega ning nende rakendumise kor-
ral on väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik kaitstud. Maae-
luministeerium ei ole selles osas oma seisukohta muutnud.
Üldplaneeringu koostöö tabelist nähtub, et üldplaneeringuga ei ole
kavandatud määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajan-
dusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagavat juhtotstarvet, vaatamata
sellele, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eel-
nõuga on kavandatud täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5,
mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põl-
lumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juh-
totstarve. Maaeluministeerium võtab selle teadmiseks. Kuna väärtus-
likku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu on jätkuvalt Riigi-
kogu menetluses, siis ei ole meil käesoleval ajal uut informatsiooni,
mis võiks mõjutada meie senist seisukohta.
Oleme jätkuvalt arvamusel, et väärtusliku põllumajandusmaaga seo-
tud maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline mõju ning
sellest tulenevalt peaksid olema üldplaneeringu tingimused ja nõu-
ded kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist
arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Sellest eeldusest tulenevalt
teeme ettepaneku lisada kas seletuskirja jaotisesse 4.6 „Väärtuslik
põllumajandusmaa“ või jaotisesse 7 „Üldplaneeringu elluviimine“
klausel, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti keh-
testamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.
Märgime, et enamik kohaliku omavalitsuse üksusi, kes hetkel üldpla-
neeringuid koostavad, kusjuures on mitmed üldplaneeringud ka hil-
juti sama põhimõtet kasutades kehtestatud, on üldplaneeringu sele-
tuskirja selguse tagamiseks nimetatud klausli lisanud.
Maaeluministeerium kooskõlastab eelnimetatud tingimusega
arvestamise korral Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõu.
Eelnõu Keskendume oma seisukoha kujundamisel eelkõige väärtusliku 1. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid muudab
põllumajandusmaa ja selle kaitse- ja kasutustingimuste määramisega KOV-i edasised arengud palju keerulisemaks.
07.01.2021 nr
120 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4.1-5/2695-1 seotud küsimustele. Anname teada, et 2020. aasta 17. detsembril Täna ei ole Viru-Nigula vallas probleemiks, et
esitas Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva väärtuslikke põllumajandusmaid soovitakse
seaduse eelnõu (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse massiliselt muul otstarbel kasutusele võtta.
muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
Seega on mõistlik reguleerida nii palju kui va-
eelnõu, edaspidi selles kirjas eelnõu) Riigikogule (eelnõude
jalik ja nii vähe kui võimalik.
infosüsteemis EIS nr 20-0226/08). Selleks, et tagada üldplaneeringus
väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja Maa juhtotstarbed oleme määranud peamiselt
kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse vaid tiheasustusaladel, kus põllumassiive, sh
eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud väärtuslikke põllumajandusmaid enam pole.
mõistetest ja põhimõtetest. Maaeluministeerium esitab oma
Väärtuslikule põllumajandusmaale pole
seisukohad ja arvamused kooskõlas nimetatud eelnõus toodud
määratud juhtotstarvet, kuid seal tegevuste
põhimõtetega.
kavandamisel tuleb arvestada erinevate
1. Eskiislahenduse jaotises 2 „Hajaasustusala“ on märgitud, et hajaa- piirangutega, mis tagavad VPM säilimise.
sustusalal ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse hajaasus-
tusele omast iseloomu ning struktuuri – hoonestust, põllumassiivide,
metsamaakõlviku, juurdepääsutee jms maaelu iseloomulike objektide
paiknemist. Elamuehitusel on eelistatud vanade talukohtade kasutu-
sele võtmine ning ettevõtluse arendamisel tuleb eelistada olemasole-
vate äri- ja tootmisterritooriumide kasutusele võtmist logistiliselt so-
bivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades. Tabelis 2 on toodud
maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised
seosed. Eeltoodust saab järeldada, et põllumajandusmaad on hajaa-
sustusalad ning üldplaneeringuga ei ole kavandatud määrata põlluma-
jandusmaale, sealhulgas väärtuslikule põllumajandusmaale, põlluma-
jandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagavat juhtotstarvet. Mär-
gime, et eelnõuga on kavandatud täiendada planeerimisseaduse § 75
lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandus-
maale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasu-
tuse juhtotstarve.
2. Maaeluministeerium nõustub KSH hinnanguga ning leiab, et väär- 2. Võtame teadmiseks.
tusliku põllumajandusmaa ja selle kohta seatud kaitse- ja kasutustin-
gimused on üldiselt kooskõlas eelnõus sätestatud põhimõtetega ning
121 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
nende rakendumise korral on väärtusliku põllumajandusmaa ja selle
mullastik kaitstud.
3. Eskiislahenduse jaotises 5.2.4 „Sademeveekanalisatsioon“ ja KSH 3. KSH aruande peatükis 7.7 on toodud, et
aruande eelnõu jaotises 9.13.4 „Meetmed sademevee ärajuhtimise maaparandussüsteemi aladel tegevuste kavan-
arendamiseks“ on käsitletud sademeveesüsteemide arendamise põhi- damisel tuleb juhinduda maaparandusseaduses
mõtted. Sellest ajendatuna peame vajalikuks osutada tähelepanu sätestatud korrast, seega KSH aruandes on
maaparandusseaduse §-s 53 sätestatud maaparandussüsteemi lisa- sellega sisuliselt arvestatud.
vee juhtimist käsitlevatele õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas maa- ÜP seletuskirjas seadusest tulenevaid kohus-
parandushoiukulude tasumise alustele. Lisavee maaparandussüs- tusi ei kajastata, kuna need võivad ajas muu-
teemi juhtimise korral suureneb maaparandussüsteemi hoiutööde tuda.
maht ning sellega seotud hoiukulud.
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui
selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on
moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi li-
savett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusa-
meti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparan-
dusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik korraldama
maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tu-
lenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehituste-
gevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett
maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee
juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud.
Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee juhtimiseks
kavandatakse kasutada ka maaparandussüsteemi, peame õigeks, et
kõnealuses jaotises käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi
juhtimisega seotud nõudeid.
KOHALIKUD OMAVALITSUSED, ETTEVÕTTED, ERAISIKUD jt
18 Riigimetsa Eelnõu 1. Palume eemaldada väärtuslike põllumaade hulgast RMK halduses 1. Selgitame, et antud maaüksuste puhul on
Majandamise oleva maa osas järgmistel katastriüksustel toodud väärtusliku põllu- tegemist osaga suurematest põllumassiividest.
11.01.2021
Keskus (RMK) maa alad: 90202:005:0326; 90202:005:0317; 90202:003:0133; Alla 1ha suuruseid põllumassiive pole
90202:005:0323; 90202:006:0760 ja 88703:003:0300. Põhjuseks
122 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on see, et need alad väikesed (enamuses alla 1 ha), asuvad metsa- kajastatud ÜP-s.
massiivide sees ja on tänaseks metsastunud või võsastunud.
Kui need maa-alad asuvad servaaladel ja on
võsastunud, siis ÜP võimaldab nendel aladel ka
alternatiivset kasutust kui see on põhjendatud.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Kokkuvõtvalt tuleb KÜ-d, mis on metsastunud,
väärtuslike põllumajandusmaade kihist välja
lõigata.
- 90202:005:0326 – lõigata välja ning hinnata,
kas üle jääv massiiv vastab VPM tunnustele
- 90202:005:0317 - lõigata välja ning hinnata,
kas üle jääv massiiv vastab VPM tunnustele
- 90202:003:0133 – VPM väljaarvamine ei ole
otseselt vajalik
- 90202:005:0323 - VPM väljaarvamine ei ole
otseselt vajalik
- 90202:006:0760 - lõigata välja ning hinnata,
kas üle jääv massiiv vastab VPM tunnustele
- 88703:003:0300 – ei asu Viru-Nigula vallas
2. Teeme ettepaneku kõik väärtuslikud maastikud, mis on määratud 2. Väärtuslikud maastikud tulenevad Lääne-
riigimetsamaadele koos üldplaneeringu koostajatega läbi arutada ja Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutest.
vajadusel uuesti tsoneerida. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema
kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku,
Ei ole arusaadav, milliste põhimõtete järgi on väärtuslikud maastikud
identiteedi- või puhkeväärtusega ala. Need
määratud ja kas sellega kaasnevad metsade majandamisele piiran-
väärtused pole maaüksuste põhised, vaid
gud?
hõlmavad suuremat ala, millele need on
iseloomulikud.
Üldplaneeringuga ei ole seatud otseseid
piiranguid metsade majandamiseks väärtuslikel
maastikel.
123 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Sõnastada seletuskirja tekstis, et väärtuslikele
maastikele ei kohaldata metsamajandamiskava
koostamise kohustust või lõigata väärtuslike
maastike kiht täpsemaks.
Täiendaval kaalumisel on otsustatud
metsamajandamiskava koostamise
kohustusest loobumist ÜP-s mitte välja tuua,
sest sisuliselt on tegemist metsaseadusest
tuleneva nõudega RMK-le, mida ÜP-ga muuta
ei saa.
3. Tuuleparkide teemal on RMK seisukohal, üldplaneeringut ja kesk- 3. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud
konnamõju strateegilise hindamise aruannet on vaja täiendada pla- tuuleparke, vaid on näidatud selleks
neerimisseaduse paragrahv 4 lõikes 5 kirjeldatud planeeringu elluvii- põhimõtteliselt sobivad alad, kus võib kaaluda
misega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaal- tuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamine ei
sete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega. Konk- välista metsade majandamist. Tuulepargi ja
reetsemalt on vaja hinnata, millist mõju avaldab rajatav võimalik metsade koosmajandamine loob lisandväärtust
tuulepark maa metsamajanduslikule kasutamisele ning sellega seo- maa kasutamisel. Kõikidesse tuulepargi
tud tööhõivele ja metsamajanduses loodavale lisaväärtusele. arendustesse kaasatakse maaomanikud ja
elektrituuliku mõjualasse jäävad piirinaabrid.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
RMK võtab teadmiseks. Metsaalad jäävad
hetkel tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt
sobivatele aladele.
4. Läbirääkimist vajab perspektiivne ühendustee RMK maal, Kronks- 4. Tegemist on perspektiivse ühendusteega (nt
kallas-Kunda supelrand. Esitatud kujul sirge joonena läbi RMK kin- köisraudtee vms) Kronkskalda ja Kunda
nistu ei ole arusaadav. supelranna vahel. Ühendustee on kajastatud
põhimõttelise sirgjoonena ning selle trass pole
täpselt paigas.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Perspektiivse lahendusena kavandatav
124 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
köisraudtee kirjeldada seletuskirjas rohkem
lahti, selgitada, et üldplaneeringu joonistel
kujutatud joon on indikatiivne asukoht ning ei
too kaasa piiranguid selle joone alla jäävatele
maaüksustele.
5. Maa juhtotstarbe alt palume eemaldada RMK halduses oleva maa 5. Maa juhtotstarbed on määratud
osas järgmised katastriüksused: üldplaneeringu täpsusastmes, st et nende
määramisel ei ole lähtutud konkreetse
maaüksuse piirist, vaid maa-ala kui terviku
arendamise kavandamisest.
5.1. Elamu maa-alad 34501:001:0061; 90301:001:0023; 5.1 Viidatud elamu maa-alade puhul on
90202:006:0229 ja 90202:006:0780. Põhjuseks on see, et need on tegemist tiheasustusaladele jäävate
planeeritud majandatavasse metsa. maaüksustega, kus oleme määranud maa-alale
juhtotstarbe. Elamu maa-alal ei ole seatud
piiranguid raietele.
5.2 Liikluse maa-ala Tallinn-Narva mnt ümber
5.2. Liikluse maa-alad 15401:002:0278 ja 15401:002:0279. Põhju-
on määratud vastavalt maakonnaplaneeringule
seks on see, et need on planeeritud majandatavasse metsa ja ei ole
selleks, et arvestada maantee laienemise
arusaadav, milleks see on vajalik.
võimalikkusega. Seniks kuni need arengud pole
realiseerunud, see piiranguid
metsamajandmiseks kaasa ei too.
Teekaitsevööndis tegutsemise kord tuleneb
ehitusseadustikust.
5.3. Mäetööstuse maa-ala 90202:001:0214. Ei ole arusaadav, mil- 5.3 Tegemist on aktiivse mäeeraldise ja selle
leks see on vajalik. teenindusmaaga (Varudi turbamaardla).
Mäetööstuse maa-ala selgitus on toodud ptk-s
3.5.11
125 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5.4. Puhke- ja looduslikud maa-alad 34501:001:0061; 5.4 34501:001:0061 – Kunda linna rannaäärse
90301:001:0020 ja 90202:002:0272. Alad on planeeritud liigileiu- puhkeala laiendamine piki rannikut. Tegemist
kohtadesse, vääriselupaikadesse, Natura elupaikadesse jms. on valdavalt loodusliku funktsiooniga, mis ei
too eeldatavalt kaasa kahjulikke mõjusid
looduskeskkonnale.
90301:001:0020 – Arvestame. Maa
juhtotstarve eemaldatud.
90202:002:0272 – ÜP täpsusaste
5.5. Tootmise maa-alad 90202:002:0272; 90301:001:0023 ja 5.5 90202:002:0272 – ÜP täpsusaste
90202:002:0290.
90301:001:0023 – ÜP täpsusaste
Põhjuseks on see, et need on planeeritud majandatavasse metsa ja
90202:002:0290 – Täiendasime tootmise maa-
RMK kasutuses olevasse Malla laoplatsi.
ala definitsiooni ÜP seletuskirjas
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
tati:
Maakasutuse kavandamine RMK maadele tä-
hendab, et RMK ei saa nendel maaüksustel te-
geleda oma põhiülesandega ehk riigimetsa ma-
jandamisega.
Liikluse, mäetööstuse, puhkealade ja tootmise
maa-aladel on RMK jaoks selgitused põhjenda-
tud – tegemist on üldplaneeringu täpsus-astme
küsimusega ning ei mõjuta metsa majanda-
mist.
Elamumaade osas jääb eriarvamus üles – oma-
valitsus peab vajalikuks perspektiivis kavan-
dada ka RMK maadel elamuarendust, jätta sel-
leks võimaluse. RMK jaoks on see piirang riigi-
metsa majandamiseks.
126 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Oleme üle vaadanud üldplaneeringu kaardiandmetes esitatud 6. Teeme koostööd RMK-ga.
matkaradade kaardikihi RMK halduses oleva maa ulatuses. Esitatud
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
kujul planeeritud matkarajad lõikavad metsamassiive ja veekogusid
tati:
ning ei ole arvestatud matkamiseks sobivaid looduslikke tingimusi
ega metsaradasid. Palume eemaldada matkarajad RMK halduses Matkateede käsitlust on selgitatud. RMK on võt-
oleva maa osas. Teeme ettepaneku kõik matkarajad, mis on määra- nud selgitused teadmiseks.
tud riigimetsamaale koos üldplaneeringu koostajatega läbi arutada.
7. Palume hoida RMK-d informeerituna, millistel aladel üldplanee- 7. Arvestame ettepanekuga ja teeme RMK-ga
ringu menetluse käigus esitatakse ettepanekuid alal esineva kõrgen- koostööd.
datud avaliku huvi kohta.
19 Haljala valla- Lähteseisukohad 1. Mõni eratee võib puudutada mõlema valla territooriumit. 1. Ettepanekuga arvestatakse planee-
valitsus ringulahenduse väljatöötamisel ja
07.03.2019 Ettepanek on selgitada välja piiriüleste erateede olemasolu ja
teede avaliku kasutuse ettepane-
arvestada nendega avalikult kasutatavate teede ettepanekute
kute tegemisel.
tegemisel.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
dub.
20 Lüganuse val- Kooskõlastamine Palusite meilt 05.11.2021 saadetud kirjaga nr 7-7/1063 kooskõlastust 1. Viru-Nigula valla strateegilisteks ruumiees-
lavalitsus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hin- märkideks on ettevõtlus- ja tootmisalad Kunda
07.12.2021 nr 6-
damise aruande eelnõule. Kooskõlastan eelnõu ja juhin Teie tähele- linnas ja Aseri alevikus. Aseri aleviku üheks
1/1988-2
panu mõningatele piiriülestele küsimustele Lüganuse ja Viru-Nigula arenguvõimaluseks on sealsete tööstus-alade
valdade piirialal: arendamine koos investeeringutega taristusse
(nt sadamaala väljaehitamine, sadama ja töös-
1. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 53) ja Strateegiliste ruu-
tuspargi juurdepääsude rajamine, sh raud-
mieesmärkide kaardil (Lisa 1) olete välja toonud perspektiivse
teeühendus). Raudteelõik Aseri alevikust
raudtee trassi Aserist lõuna suunas. Märgime, et ootaksime
Sonda alevikuni (Viru-Nigula valla territooriu-
argumenteeritumaid põhjendusi vastava raudteetrassi säilita-
mil ulatuses) on otstarbekuse printsiibist lähtu-
miseks perspektiivikana, sest see eeldaks olulisi arenguid Ase-
valt kavandatud olemasolevale raudteetam-
ris seoses planeeritava (kauba)sadamaga. Momendil on Lüga-
mile.
nuse valla üldplaneeringus küll arvestatud raudteekoridori jät-
kuga, aga samas peaksime planeeritaval juhul täpsusemalt
määratlema vastava koridori paiknemist Sonda alevikus.
127 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Rohevõrgustiku analüüsis (Lisa 2) teete rohevõrgustiku muut- 2. Üldplaneeringu kaardikihtidelt leitavad rohe-
misettepanekud ka Lüganuse vallaga piirneval alal. Märgin, et võrgustiku kaardikihid on lõplikud ning mõel-
pealkirja tõttu (st analüüs) võib jääda selgusetuks, kas antud dud kooskõlastamiseks.
juhul on tegemist lihtsalt analüüsiga või esitatud on lõplik et-
tepanek kooskõlastamiseks. Kuna Lüganuse vallas on samuti
koostamisel uus üldplaneering, siis võib osutuda vajalikuks
koostöö Viru-Nigula ja Lüganuse valla territooriumil paikne ro-
hevõrgustiku korrigeerimiseks.
3. Seoses piiriüleste era- ja avalikult kasutavate teede olema- 3. Võtame teadmiseks.
soluga võib osutuda vajalikuks koostöö teede halduse- ja
hoolduse valdkonnas, kuna teed paiknevad kas valdade vahe-
lisel piiril (näit. Tupiktee) või siis jätkuvad piiriüleseelt (näit.
Aiandusühistu ja Kolmnurga teed, https://arcg.is/1u8mXi).
Lisaks märgin, et näitate maardlate ja mäeeraldiste kaardil (Lisa 9) Selgitame, et Kõrtsi KÜ puhul on üldplaneerin-
aktiivse mäeeraldise teenindusmaana Kõrtsi katastriüksuse gus kajastatud andmed korrektsed ning
(15401:002:0189) lõunaosa, mis ei ole Maa-ameti andmetel kor- 16.12.2021 seisuga on tegemist aktiivse
rektne. Mitteaktiivse mäeeraldise aktiivsena esitamine võib mõjutada mäeeraldise teenindusmaana. Vastuolule ei ole
sinna moodustatud (piiriülese) pärandkultuuriala tähelepanu juhtinud ka Maa-amet.
(https://arcg.is/0SraOq, https://pk.rmk.ee/parandkul-
tuur/JH/JH072.jpg) toimimist.
21 Rakvere Valla- Kooskõlastamine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p Võtame teadmiseks.
volikogu 37 ja planeerimisseaduse §85 lg 1, Viru-Nigula Vallavalitsuse taot-
22.12.2021 nr
luse Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjustrateegilise
13
hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks, Rakvere Vallavolikogu
otsustab:
1. Kooskõlastada Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamisearuande eelnõu.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
128 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
22 MTÜ Eesti Era- Lähteseisukohad 1. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise 1. Erametsaliitu kaasatakse planeerimisprot-
metsaliit praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsit- sessi. Huvitatud osapooli teavitatakse vastavalt
01.02.2019
leda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi PlanS §76-le.
planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka teavitada.
LS-i on lisatud MTÜ Eesti Erametsaliit ptk 3.1.
Teavitamine peab olema individuaalne.
1. Ettepanekuga arvestatakse vastavalt PlanS-
Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju
le planeeringu koostamise käigus.
strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaoma-
nikke, kelle õigusi planeering võib puudutada kaasata planeerimis- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
seaduse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 lõike 1; § 87 lõigete (1) ja
(5); § 88 lõigete (1) ja (3) sätteid jälgides.
2. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused
seadus.
Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplanee-
ringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra,
tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või met-
satulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele
ja raievanusele piirangute seadmine.
Metsaseaduse § 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kait-
seks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud
metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel
maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemi-
sel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Eeltoodust tuleneb, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21
alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid
langi suuruse ja raievanuse osas.
Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute sead-
mine metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saa-
vutamist.
129 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
23 Levikom Eesti Lähteseisukohad 1. Ettepanekud puuduvad LS ja KSH VTK osas. 1. Valdkonna laiemate suundadega arves-
OÜ tatakse üldplaneeringu täpsusastmes.
18.02.2019 Ettepanek arvestada laiemalt uute suundadega: kauglugemine ja -
juhtimine, ennetav hooldus, tehnoloogiate kombineerimine LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
(maakaabel, juhtmeta raadiolink püsiühendus, mobiilne 4G ühendus)
vajaliku signaali loomiseks kasutajaskonnale.
24 Randar Türkel Eelnõu Palun arvestada järgmisi asjaolusid, mis parandaksid kogukonna 1.-2. ÜP-s on arvestatud Tigapalu tervisera-
eluolu. jaga, mis liigub mööda Kronkskalda pankranni-
12.12.2020
kut kuni Võle-Vainupea-Kunda teeni. Toolse
1. Registreerida matkarajana kunda l piirilt Kronkskalda uuselamu- asub naabervallas, teeme koostööd Haljala val-
rajoonist pankrannikut pidi kuni pärandkultuuri leiuni Toolsel asuva lavalitsusega matkaraja edasise võimaliku kul-
endiste metsavahi maja varemeteni, kirjaniku- ajakirjaniku Ott Kooli gemistrassi osas.
sünnikoduni.
2. OK sünnikodu juurest metsarada pidi tekib ring läbi Toolse LKA ja
RMK alade Koidu tn lõppu.
3. Nimetatud raja keskpaika merepoolsesse ossa võiks rajada kena 3. Ei arvesta. ÜP-s on kajastatud ilusa vaatega
vaateplatvormi vaatega Kunda lahele. Vaade on avar : sadamast koht Kronkskaldal, lisaks on kavandatud pers-
Toolse lossi varemeteni. Samas on võimalus jälgida kevad- ja sügis- pektiivne ühendustee (nt köisraudtee)
rände aegu arvukaid veelinde nagu haned, luiged, pardid jne. Kronkskalda ja Kunda sadama vahel.
4. Koidu tn lõppu RMK alale on hea kui rajatakse "legendaarne" lõua- 4. Teema on liiga detailne ÜP täpsusastmes kä-
tõmbamisekoht. Võiks olla katusealune , välikäimla, lõkkeplatsikoht sitlemiseks.
puhkamiseks pingid.
5. Kunda linna elanikel puudub ka lemmikloomadele jalutusrada loo- 5. Üldplaneeringu koostamisel kaalume antud
duses. Alles jäänud RMK metsatukakestel on värbkaku, händkaku, alade määratlemist KAH aladena koostöös
kodukaku herilasviu pesitsusalad. Kui keskkonnaamet antud ettepa- RMK-ga.
nekud kinnitab, suureneb KAH ala Kunda - Toolse piirkonnas. Säilik-
sid ka metsakoosluses olevad maikellukesed, harilikud lodjapuud jm
vääriselupaigad. Nimetatud rada kasutatakse linnaelanike , õpilaste
ja tervise jooksjate, suusatajate poolt. Koht väärib loodusnautlejale
130 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
suurt tähelepanu. Mainitud puhke- , matkaala on ainuvõimalik väl-
jaspool Kunda linna piiride.
25 Eestimaa Loo- Lähteseisukohad 1. Teeme ettepaneku lisada planeeringu lähteseisukohtade ja kesk- 1. Ettepanekuga arvestatakse. Eesti mereala
duse Fond konnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse doku- planeering lisatakse LS ptk 2.3. Viru-Nigula
22.02.2019 nr
(ELF) mentidesse nõue tagada mõlemas protsessis kooskõla välja tööta- valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise
3/21
tava riikliku merealade planeeringuga. alused.
LS dokumenti täiendatakse.
26 Elering AS Eelnõu Palun teha Viru-Nigula KSH aruandes ptk 7.15.7 Mõju elektrivõrgule Parandame KSH aruannet.
järgnev parandus: Kunda linna varustatakse elektrienergiaga Kunda
11.01.2021
110/6 kV alajaamast, mis saab oma toite Rakvere ja Püssi 330 kV
alajaamadest.
Lähteseisukohad 1. Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate elektri- ja gaasi- 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin-
taristu objektide asukohad Viru- Nigula vallas, mida tuleb üldplanee- gulahenduse väljatöötamisel.
28.02.2019 nr
ringu koostamisel arvesse võtta.
11-4/2019/98-2 LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
2. Planeeringus arvestada elektrivõrgu kaitsevööndite ja gaasivõrgu
2. Ettepanekuga arvestatakse
kaitsevöönditega.
planeeringulahenduse väljatöötamisel.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
27 Baltic Tank AS Lähteseisukohad 1. Täiendava raudteetrassi rajamine Kunda Sadamani, suurendaks 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin-
oluliselt ettevõtte tegevuse võimalusi. gulahenduse väljatöötamisel.
04.03.2019
LS ja KSH VTK parandamise vajadus
puudub.
28 AS Estonian Lähteseisukohad 1. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju stratee- 1.-3. Ettepanekut ja võimalusi kaalutakse
Cell gilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu” peatüki 2.2.4 üldplaneeringu koostamise käigus.
04.03.2019
“Tehniline taristu ja teed” alapeatükiga “Raudtee” teeme ettepaneku
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
täiendava raudteetrassi rajamisel Kunda sadamani lisada raudtee pi-
dub.
kenduse lisaharu Estonian Celli.
131 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eel- 1.-3. Raudtee koridor on üldplaneerin-
nõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendatavad ülesanded” tabeli punktiga 1 gusse märgitud strateegiliste eesmärgina.
“Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, ÜP joonisel on raudtee lisaharu kulgemine
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest Kunda sadamasse märgitud indikatiivsena,
tekkivate kitsenduste määramine” teeme ettepaneku ettevõtlust mis ei tähenda lisaharu konkreetset asu-
toetava taristu tagamiseks tõsta lubatud rekka kaalupiirangut kohta looduses. Juhul, kui lisaharu raja-
(praegu kehtiv kuni 52 tonni) Kunda tööstuste ja sadama vahelisele mine päevakorda tõuseb, siis kaalutakse
autotrassile (Jaama ja Uus-Sadama piirkond). Sellest lähtuvalt pa- trassi kõige optimaalsem koridor, mille
lume kaaluda ettepanekut renoveerida Kunda sild. juures arvestatakse muuhulgas ka ette-
võtjate huve.
3. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eel-
Kunda silda hetkel rekonstrueerida ei ole
nõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendatavad ülesanded” tabeli punktiga 18
plaanitud. Tegemist ei ole ka ÜP küsimu-
“Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteeri-
sega. Hetkel on valla soov Kunda linna lä-
mistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse
biv transiittee (Selja tee, osaliselt Rakvere
juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu
mnt ja Jaama tänav) üle anda riigile.
ja hajastusnõuete määramine” teeme ettepaneku kaaluda Estonian
ÜP eelnõu Maakasutuse ja ehitustingi-
Celli laienemise otstarbeks naabruses olevaid kinnistuid, toetamaks
muste peatükis on välja toodud erinevates
Viru- Nigula valla missiooni ettevõtluse laienemiseks ja kindlaks tu-
piirkondades kehtestatavad tingimused.
levikuks.
Estonian Celli võimalik laienemine välja-
poole Jaama tn 21 kinnistut liigub see ha-
jaasustuse piirkonda, mille kohta kehtivad
nii üldised ehitustingimused kui ka Tabelis
1 (Piirkondlikud ehitustingimused Viru -Ni-
gula vallas) toodud tingimused. Eelnõu ei
piira liigselt Estonian Celli võimalikku laie-
nemist.
29 Kunda Sadam Eelnõu Samuti juhime tähelepanu, et muudetava valla üldplaneeringu koha- Täiendame seletuskirja.
AS selt jääks liitsiht loodava rohevõrgustiku ala rohealasse (P1). Rohea- Raadamistööde osas rohealas sõnastust
12.01.2021
las ei ole aga raadamistööd lubatud. Ilma regulaarseid raadamistöid täiendatud – „Ei ole üldjuhul lubatud raa-
liitsihil teostamata ei ole võimalik tagada tuulepaakide eesmärgipä- damine.“
rast tööd. Seetõttu palume välistada liitsihi ja tuulepaakide maa loo- Tuulepaagid lisatud ÜP joonisele ja sele-
dava rohevõrgustiku rohealast ja määrata see ala Sadama maa- tuskirja, et tagada nende töövõime säili-
alaks.
132 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mine. Tuulepaakide rohevõrgustikus paik-
nemine ei takista hooldustööde (võsast
puhastamine) teostamist.
Maa juhtotstarbe muutmine sellel eesmär-
gil ei ole vajalik.
Lähteseisukohad 1. Rööbastranspordi võimaluste kaalumise juures näha ette Rakvere- 1. Ettepanekuga arvestatakse.
Kunda kaubaraudtee pikendamise võimalus Kunda sadamani. Selleks
04.03.2019 LS täpsustatakse.
näha ette võimalikud alternatiivsed raudteekoridorid, käsitleda raud-
tee ristumiskonflikte Kunda jõe ja teedega, kõrguste konflikti jne. 2. - 4. Ettepanekuid analüüsitakse ja kaa-
lutakse planeeringulahenduse koostamisel.
2. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette võimalus Kundas
veel ühe liigi, torutranspordi kasutusevõtuga, täpsemalt toruühen- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
duse rajamiseks Rakvere-Kunda kaubaraudtee lõppjaama ja Kunda dub.
sadama vahel, mis võimaldaks kordades suurendada läbi Kunda sa-
5. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepa-
dama töödeldavaid vedelkaupade mahte. Tehnilised väljakutsed: to-
nekuid kaalutakse põhjalikult planeeringu
rutranspordi võimalike koridoride määramine, ristumised täna-
koostamise käigus.
vate/maanteega, looduskaitse meetmed jne
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
3. Tehnilise taristu ja teede teema juures töötada läbi mõjud, mis
dub.
võivad tekkida autotranspordi transiitliikluse ohjamisega Kunda lin-
nas: 2030+ programmi raames mainitud regulaarne laevaühendus 6. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise
Soome ja Eesti vahel võib käivituda lähiaastatel. Sh. kaubaautode käigus.
ootealad, sellega kaasnevad lisateenused ning võimalikud ohud.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
4. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette eesmärk anda dub.
Uus-Sadama tee kui Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteed nr 20 Kunda
sadama ja piiripunktiga ühendav eratee üle riigile kasutamiseks ava-
likuna riigiteena (tugimaanteena).
5. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi vähendamise teema all näha
ette Madala kinnistu (34501:002:0017) kui Kunda sadama lõunaosa
detailplaneeringu alaga külgneva ja Kunda linna üldplaneeringu ko-
haselt sadama arendusalas oleva, perspektiivsete sadamarajatistega
kinnistu ehituskeelu vööndi vähendamine Kunda sadama lõunaosa
133 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
detailplaneeringus sätestatud ehituskeelu vööndi piirini (veepiirist 20
m).
6. Ettevõtluskeskkonna teema juures kaaluda nn tööstus- või toot-
miskaitsepiirkondade kehtestamist, sh Kunda sadama tagalas, ees-
märgiga mitte laiendada olemasolevaid või luua uusi loodukaitseala-
sid. Viru-Nigula valla tööstuskaitsepiirkondade olemasolu annaks in-
vestoritele kindlustunnet ning “olete oodatud” signaali (vs näide
Tartu miljarditehase kogemusest). Selline “kaitsepiirkond” annaks õi-
guse inimtegevusele erinevate tootmisprotsesside arendamisel koos
parima võimaliku tehnika rakendamisega ning lisandväärtuse loomi-
sega. Nt Aseri, Viru-Nigula ja Kunda tööstuste piirkonnad koos nende
potentsiaalsete arengualadega.
30 Ants Tull Eelnõu, e-kiri 1) Ettepanek: mitte muuta Lontova linnaosa külaks, vaid jätta jätku- 1) Mitte arvestatud. Tiheasustusala on
22.02.2021 valt tiheasustusala koosseisu, et rakenduks üldjuhul detailplaneeringu asustusüksuse piiridesse jääv territoorium, kus
nõue, kus elanikud saavad kaasa rääkida. on selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja
hoonestusega ala, kus ehitised ja rajatised
2) Ettepanek: lisada Lontova ja Sadama tee kõik majad elamu maa-
paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Praegu Lon-
aladena.
tova piirkond seda pole. Asustusüksuste piiride
3) Ettepanek: selgitada välja ja tagada piisav kaitsehaljastus Sadama muutmise ettepanek on tehtud lähtuvalt kom-
tee majadele, lisaks arvestada Natura 2000 elupaiga lähedusega. paktse hoonestusega ala paiknemisest. Linna-
Määrata turvaline jalgrada Lontovast mööda Sadama teed randa. line keskkond kui selline paikneb väiksemas
mahus, kui seda on asustusüksuse piirid täna.
4) Ettepanek: muuta riigile (vallale) kuuluvad katastriüksused maatu-
lundusmaadeks (90301:001:0145, 90301:001:0146, Seadusest tulenevalt vähendab see ka detailp-
90301:001:0147), mis asuvad või kattuvad rohekoridori või puhke ja laneeringu koostamise kohustust, aga samas
looduslike maa-aladega, sest sisuliselt on tegemist looduslike maa- on ÜP seletuskirjas välja toodud, et detailpla-
aladega, mille väärtuseid ega elustikku pole hinnatud. neeringu koostamise kohustus on nt ka juhul,
kui kavandatakse tegevust, millele on oluline
5) Ettepanek: lisada vastavalt Viru-Nigula valla rohevõrgustiku ana-
avalik huvi, mis väljendub ruumilises mõjus
lüüsile (Lisas 2), mis hõlmab rohevõrgustiku kaarte lisaks P1 kihile
naaberkinnistutele või väljakujunenud piirkon-
(puhke ja looduslik maa-ala) rohekoridori ala (rohekoridor), mis
nale laiemalt. Detailplaneeringu koostamine ei
ühendaks Kunda jõe hoiuala (Natura 2000 ala) Letipea metsadega.
ole ainuke viis elanikkonna kaasamiseks, mh
Antud ala kasutavad kahepaiksed, nahkhiired, suur- ja väikeulukid
on võimalik ja teatud juhtudel ka kohustuslik
ning linnud toitumis-, sigimis- ja elupaigana.
viia ka projekteerimistingimuste väljastamisel
134 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6) Ettepanek: üldplaneeringu „Looduslike väärtuste“ peatükki lisada läbi avalik menetlus. DP kohustust ei ole või-
paisude betoonkehade eemaldamine Kunda jõelt prioriteedina Natura malik kehtestada valikuliselt, seega, kui
2000 ala kaitse eesmärkide saavutamiseks, seiklusturismi edendami- asustusüksuse piire ei muudeta, kehtib see ko-
seks. hustus ka elanikele. Kaasa saavad elanikud
rääkida alati, sest igasugune arendus-, sh ehi-
tusprotsess on avalik.
Täiendus okt 2021:
Kooskõlastamisele esitatavas planeeringula-
henduses on asustusüksuste muutmise ettepa-
nekud ÜP-st välja jäetud.
2) Mitte arvestatud. Need konkreetsed elamu-
maad on kaardil tähistamata, sest strateegili-
ses vaates ja pikemas perspektiivis, sadama
arenduse mõistes, seal tegelikult ei peaks
olema elamuid – need teemad on omavahel
konfliktis. See ei tähenda seda, et seal ei võiks
elamute funktsioon täna jätkuda ning kedagi ei
tõsteta sealt välja, küll aga tuleb juhtotstarbest
lähtuvalt arvestada, et sinna ei tuleks täienda-
valt elamuid juurde. Strateegiliselt on tehtud
otsus, et Kunda sadam peab saama areneda.
3) Üldplaneeringus on tootmise maa-alade all
toodud konfliktsete olukordade leevendamiseks
toodud tingimus: „Inimeste kaitseks õhusaaste
ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude
eest tuleb vajadusel rakendada ennetavaid ja
leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meet-
meid, millega saab vähendada välisõhku paisa-
tavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid
ning müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehno-
loogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut
takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada
kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni (laius
135 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sõltub kavandatavast tegevusest). Müra-
tõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada häirin-
gut põhjustava käitise piiridesse, va juhul kui
olulist häiringut põhjustav objekt on rajatud va-
rem“. Üldplaneeringuga ei saa lahendada ole-
masolevaid probleeme, vaid ennetada sarnaste
probleemide teket tulevikus.
Lontovast viib olemasolev jalgtee randa, täien-
dava jalgtee kavandamine, mis tingib suure liik-
luskoormusega Kunda sadama ühendustee üle-
tamist, ei ole kergliikluse kavandamise seisuko-
hast ohutu lahendus.
4) Osaliselt arvestatud. Varasemalt on
juba selgitatud, et kvaliteetse elukesk-
konna ja konkurentsivõimelise ettevõtlus-
keskkonna tagamise kompromissina lepiti
27.05.2020 Lontovas toimunud koosolekul
kokku, et ÜP planeeringulahenduses mää-
ratakse puhke- ja loodusliku maa-ala juh-
totstarve Lontova ja Kunda sadamapoolse
tootmismaa vahelisel alal.
90301:001:0145 asub terves ulatuses ja
90301:001:0146 osaliselt ÜP-ga kavanda-
taval puhke- ja loodusliku juhtotstarbega
maa-alal. 90301:001:0147 puhul on tege-
mist perspektiivse tootmismaa juhtotstar-
bega, mis on kooskõlas valla strateegiliste
ruumieesmärkidega.
5) Varasemalt on selgitatud, et Kunda jõe
hoiuala Letipea metsadega ühendav rohe-
võrgustiku koridor on olemasolevas ÜP la-
henduses juba kajastatud ning jääb Lon-
tova ja Estonian Celli vahelisele maa-
136 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
alale. ÜP lahenduses kajastatud rohevõr-
gustiku koridor on piisav selle toimimise
tagamiseks.
6) Varasemalt on selgitatud, et ÜP-s tuleb ar-
vestada kõikide väärtustega, sh piirkonna aja-
loo- ja kultuuriväärtustega. Kuna kõiki osapooli
rahuldava lahenduse leidmine seoses Kunda
mõisa paisuga ja ajaloolise miljöö taastamise
võimaluste üle otsustamine nõuab ÜP üldistu-
sastmest oluliselt täpsemat analüüsi ja lahen-
dusi, siis saab ja tuleb selle teemaga edasi te-
geleda juhtumipõhiselt järgmises etapis ning
soovitav on jõuda kompromisslahenduseni.
Täiendus jaanuar 2022:
4) Lähtuvalt Rahandusministeeriumi ettepa-
nekust on planeeringulahendust Lontova ela-
muala ja Kunda sadama ettevõtluse maa-ala
vahele määratud puhke ja loodusliku maa-ala
osas muudetud. Kuna antud maa-alale maaka-
sutuse juhtotstarbe määramise peamine ees-
märk on tagada puhvervöönd elamute ja sa-
dama arenguala vahel, siis ei ole võimalik selle
ala kasutamine puhkamiseks ja inimeste kogu-
nemiseks. Eeltoodust tulenevalt on antud maa-
alale jäetud maakasutuse juhtotstarve määra-
mata.
Selleks, et tagada puhvervöönd elamute ja sa-
dama arenguala vahel, on sinna tekitatud täien-
dav rohevõrgustiku koridor, mis aitab toetada
sõiduteest nr 17158 lõunasse jääva rohekoridori
funktsionaalsust ja sidusust. Lisaks paikneb alal
suures ulatuses ka kaitsealuse linnuliigi elupaik.
137 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rohevõrgustiku alal tegevuste kavandamisel tu-
leb arvestada rohevõrgustiku tingimustega.
Eelnõu 27.05.2020 toimus Lontovas avalik arutelu, mille eesmärk oli koha- Mitte arvestatud.
like elanike poolt välja pakkuda lahendusi, et säiliks kvaliteetne elu- Kvaliteetse elukeskkonna ja konkurentsi-
keskkond ja samas tagada toimiv ettevõtlus. Üheks oluliseks ettepa- võimelise ettevõtluskeskkonna tagamise
nekuks uude üldplaneeringusse on tekitada rohekoridor Stora Enso kompromissina lepiti 27.05.2020 Lontovas
tagant, mis kulgeb Lontova teega paralleelselt Letipea teeni sarna- toimunud koosolekul kokku, et ÜP planee-
selt Viru-Nigula valla rohevõrgustiku kaardiga (üldplaneeringu kaar- ringulahenduses määratakse puhke- ja
dil tähistatud kui P1). Rohekoridor tagaks mitmed olulised funktsioo- loodusliku maa-ala juhtotstarve Lontova ja
nid, mh oleks tegemist puhveralaga tootmismaade ja elamute vahel, Kunda sadamapoolse tootmismaa vahelisel
ala pakuks leevendust tolmu- ja müraprobleemidele, pehmendaks alal. 90301:001:0145 asub terves ulatu-
konflikte ettevõtete ja inimeste vahel. Lisaks toimiks rohekoridoris ses ja 90301:001:0146 osaliselt ÜP-ga ka-
asuv Lontova tee virgestusalana, kus käiakse kõndimas, jooksmas, vandataval puhke- ja loodusliku juhtots-
rattaga sõitmas ning kevaditi karulauku korjamas ehk ala on rek- tarbega maa-alal. 90301:001:0147 puhul
reatsoonilise ja tervendava väärtusega. on tegemist perspektiivse tootmismaa juh-
totstarbega, mis on kooskõlas valla stra-
Rohekoridori oluliseks ökoloogiliseks ülesandeks on tagada rohevõr-
teegiliste ruumieesmärkidega.
gustiku toimimine nii maastikulisel kui ka lokaalsel tasemel, et saak-
sid levida erinevad elurikkust tagavad looma-, taime- ja linnuliigid. Kunda jõe hoiuala Letipea metsadega
Ala lõunaosas asub kaks vääriselupaika, mis pakuvad elupaika ühendav rohevõrgustiku koridor on olema-
taime- ja loomaliikidele, keda mujal ei leidu ja on seega jäänud ha- solevas ÜP lahenduses juba kajastatud
ruldaseks. Vääriselupaigas kasvab vanade saarepuude all karulauk, ning jääb Lontova ja Estonian Celli vaheli-
lompides sigivad kaitsealused kahepaiksed, vanu puid kasutavad elu- sele maa-alale.
paigana nahkhiired (enamik looduskaitse II kategooria), kaitsealustst
lindudest pesitseb alal valgeselg-kirjurähn, kes vajab elamiseks ja
toitumiseks nii surnuid puutüükaid kui ka lamapuitu.
Seega on rohekoridoril vähemalt kaks olulist ülesannet- ühelt poolt
pakkuda inimesele erinevaid virgestavaid liikumisvõimalusi, kuid tei-
salt pakkuda kaitset haruldaseks jäänud liikidele. Ühtlasi tagab rohe-
koridori kestlikkus kvaliteetse elukeskkonna, selle kadumine aga hal-
vendaks olulisel määral elamistingimusi Lontova inimestele.
Eelnevast tulenevalt pakuti koosolekul välja lahendus, et tulevikus
vältida tekkivaid konflikte, mis on seotud rohekoridoride või puhke-
138 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja looduslike maa-alade kestmajäämisega, muuta riigile (vallale)
kuuluvad katastriüksused maatulundusmaadeks (90301:001:0145,
90301:001:0146, 90301:001:0147), mis asuvad või kattuvad rohe-
koridori või puhke ja looduslike maa-aladega, sest sisuliselt on tege-
mist looduslike maa-aladega. Ainult nii oleksid võrdselt tagatud ja
kaitstud kohalike inimeste, ettevõtluse ja looduskaitselised väärtu-
sed. Palun lisada vastavalt Viru-Nigula valla rohevõrgustiku analüü-
sile (Lisas 2), mis hõlmab rohevõrgustiku kaarte lisaks P1 kihile
(puhke ja looduslik maa-ala) rohekoridori ala (rohekoridor), mis
ühendaks Kunda jõe hoiuala (Natura 2000 ala) Letipea metsadega.
Lisaks, palun kaaluda tulevikus loomade liikumiskoridoride täienda- Mitte arvestatud. ÜP rohevõrgustiku ana-
vat kaardistamist ja uurimist, et selgitada välja peamised imetaja- lüüsi käigus on käsitletud olemasolevaid
tele, eelkõige suurulukitele (metskits, metssiga, põder, pruunkaru, kaarte ja Maanteeameti loomaõnnetuste
hallhunt, ilves) olulised rändekoridorid rohevõrgustikus, mis tagavad kaardirakendusse kantud andmeid. Liiku-
nende populatsioonide ökoloogilise sidususe maastiku ja ka lokaalsel miskoridoride täiendav uurimine on eraldi-
skaalal. seisvate uuringute teema ega kuulu ÜP
täpsusastmes lahendatavate ülesannete
hulka.
Kolmas ettepanek üldplaneeringu „Looduslike väärtuste“ peatükki on ÜP-s tuleb arvestada kõikide väärtustega, sh
soodustada paisude betoonkehade eemaldamist Kunda jõelt. Paisude piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtustega. Kuna
betoonkehadel puudub muinsuskaitseline väärtus erinevalt muudest kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmine
paisudega seotud objektidest, kuid need takistavad kalade rändeid seoses Kunda mõisa paisuga ja ajaloolise miljöö
(nt. harjus, meriforell, lõhi, jõesilm) merest jõkke ja vastupidi. See taastamise võimaluste üle otsustamine nõuab
võimaldaks soodustada eri kalaliikide populatsioonide kasvu Kunda ÜP üldistusastmest oluliselt täpsemat analüüsi
jõel nagu Sindiski, mis omakorda võimaldab suurendada rannakalu- ja lahendusi, siis saab ja tuleb selle teemaga
rite saaki ja sissetulekuid ning tekkivad kärestikud soodustaksid edasi tegeleda juhtumipõhiselt järgmises etapis
seiklusturismi edendamist. Praegusel kujul paisud on ebaefektiivsed ning soovitav on jõuda kompromisslahenduseni.
elektrienergia tootjad (sama koguse energiat saab toota palju kesk-
konnasõbralikumalt päikesepaneelidest kui hüdroenergiast), takista-
vad siirdekalade populatsioonide järelkasvu ja nendest saadavat ma-
jandustulu ning pärsivad seiklusturismi arengut Viru-Nigula vallas.
139 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
31 Lontova elani- Lähteseisukohad 1. Lähtuvalt eelpool välja toodud ajaloolistest ja looduslikest aspekti- 1. Planeeringu koostamise käigus tutvus-
kud dest soovivad kohalikud elanikud Sadama tee ja Lontova majade tatakse elanikele sadama arenguplaane ja
04.03.2019
taga asuva tulundusmaa (katastri tunnusega 34501:001:0042; sih- kaasatakse elanikke aruteludele.
totstarve 1: maatulundusmaa 100 %; pindala 13,4 h) sihtotstarbe
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
muutmist planeeritavast tööstusmaast elamumaaks, mis näekski tu-
dub.
levikus ette elamumaade või roheala rajamist rohekoridori näol
(märgala kahepaiksete sigimiseks). Hetkel on antud maa-ala kaetud
metsa, võsa ja loodusliku rohumaaga. Mets ja võsa on maa-alal väga
vajalik, sest summutavad müra ning takistavad tolmu ja teiste saas-
teainete levikut sadamast ja puiduterminalidest. Järelikult on taoline
puhvertsoon tööstuse ja elamute vahel esmatähtis ala, mille tööstus-
maaks muutmisel muutuvad elamistingimused kohalike jaoks olulisel
määral, st langeb kinnisvara väärtus, turistide arv kahaneb, mil-
jööväärtus kaob, keskkonna olukord halveneb, kahaneb piirkonna
ajalooline väärtus. Kõiki eelpool mainitud negatiivseid aspekte annab
vältida, kui Viru-Nigula vallavalitsus muudab ära senise üldplanee-
ringu, arvestades sealhulgas kohalike inimeste soovidega, Lontova
mitmekülgse ajaloo ja väärtusliku loodusliku taustaga.
32 Evelyn Mägi Lähteseisukohad 1. Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla üldplaneeringusse vähen- 1. Ehituskeeluvööndi vähendamise et-
dada Ojaküla küla Toolse jõe äärset ehituskeelutsooni laiust. tepanekuid kaalutakse planeeringu
14.03.2019
koostamise käigus põhjalikult.
Konkreetsem soov on taotleda Ojaküla küla Jaani kinnistu ehitus-
keelu tsooni vähendamist (katastritunnus 90201:001:0232). Kin- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
nistu sihtotstarve on 100% elamumaa, kus ehituskeelutsoon piirab dub.
olulisel määral eramu ja infrastruktuuri ehitust.
Taotleme Jaani kinnistule EKV vähenda-
mist.
33 Sadama 7T8 Eelnõu Sadama 7T8 OÜ (registrikood 14543974) omab Kunda linnas, Sa- Arvestame tehtud ettepanekuga ning täp-
OÜ dama tn. 7/8 ärimaad pindalaga 10999,0 m2 (katastritunnus sustame maa juhtotstarvet (Sadama tn
12.01.2021
34501:002:0220). 7/8 maaüksusele määrame ärimaa juh-
totstarbe) ja korrigeerime rohevõrgustiku
Samal ajal alajaotuses "Strateegilised ruumieesmärgid" p2.3 on ro-
ala piire.
helise värviga märgitud kaardil "Rannikuäärne puhkeala" mis hõlmab
140 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ka krunti Sadama 7,8. Puhke maa-alal on keelatud uute hoonete ehi-
tamine.
Korrigeerida tuleks ka rohevõrgustiku alade ulatust kus saab aren-
dada vaid rohevõrgustikuga arvestatavat majandustegevust mis ei
pruugi võimaldada antud krundil arendatavat tegevust.
34 Sunly OÜ Eelnõu 1. On arusaadav planeeringu koostaja soov täpsustada tuulepargi või 1. Meie hinnangul ei ole välistatud tuule-
üksiktuuliku sobivust detailplaneeringuga, kuid samas on oluline juba parkide rajamine rohevõrgustiku aladele.
12.01.2021
üldplaneeringu koostamisel silmas pidada, et põhimõtteliselt sobiva- Oluline on tagada rohevõrgustiku säili-
tele aladele ei ole üldplaneeringuga kavandatud piiranguid. Näiteks mine, kuid tegemist on igakordse juhtumi-
kattuvad väga suures ulatuses perspektiivsed tuuleenergeetika alad põhise analüüsiga.
ning rohevõrgustiku alad. Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 62 on
välja toodud: „Tuulepargi kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb
hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele. Tuulikute asupai-
gad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et rohevõrgus-
tikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda
tugialade kvaliteet“. Meie hinnangul oleks asjakohane revideerida ro-
hevõrgustiku alasid juba üldplaneeringu protsessi raames ning võtta
arvesse üldplaneeringuga kavandatud võimalikud tuuleenergeetika
arendusalad, kuivõrd just üldplaneeringuga saab hinnata ja korrigee-
rida rohevõrgustiku piire ning selle sidusust kogu valla ulatuses. Täp-
sema sotsiaalsete- ja keskkonnamõjude hindamise jätmine detailpla-
neeringu faasi on arusaadav, kuna see nõuab detailsemaid uurin-
guid, kuid on tähtis, et üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika
aladel oleks võimalik ka detailplaneeringuid läbi viia ning mitte pla-
neerida perspektiivsetele tuuleenergeetika aladele ulatuslikku rohe-
võrgustikku.
2. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu eskiislahenduse lehekülg 61 2. Teeme koostööd Keskkonnaametiga
kohaselt on tuuleenergeetika tootmiseks välistatud aladeks I kaitse- tuuleenergeetika tootmiseks välistatud
kategooria loomaliikide püsielupaigad ja muuhulgas merikotka pü- alade puhvervööndite määramisel. Ebakõ-
sielupaigast 2 km puhverala. Palume lähtuda sellest ka arendusalade lade ilmnemisel korrigeerime.
määramisel. Praeguses lahenduses ei ole arvestatud puhvri määra-
misel püsielupaigaga, vaid I kaitsekategooria loomaliigi elukohaga.
141 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lisaks, KSH aruande eelnõu kohaselt: „merikotka püsielupaikadest
on tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kavandatud vähe-
malt 2 km kaugusele, millega eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei
kaasne. Suuremate tuuleparkide arendamisel tuleb siiski hinnata
tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri mõjusid ka kaugemal kui
2 km“.
35 Enefit Green Eelnõu 1. Seletuskirja leheküljel 61 on toodud järgnev joonealune täpsus- 1. Korrigeerime viidet.
AS tus: 31 Üldplaneeringu koostamise ajal on tuulepark PlanS konteks-
22.12.2020 nr
tis defineeritud kui mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid
TO-JUH-6/247
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitis-
test ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Eeltooduga seonduvalt juhime tähelepanu, et täpsustuses kajastatud
viide Planeerimisseadusele (PlanS) ei ole korrektne. Esitatud sõnas-
tuses on tuulepargi tähendus defineeritud Elektrituruseaduse § 42
lõike 2 alusel kehtestatud määruse Võrgueeskiri § 2 lõikes 19.
Palume joonealuse täpsustuse sisu korrigeerida.
2. Tulenevalt olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) määratlusest 2. Täiendame seletuskirja.
on kuni 30 meetri kõrgune tuulik väiketuulik, millega tegeletakse
Väiketuulikute rajamist ÜP ei käsitle. ÜP
projekti tasandil. Üks üle 30 meetri kõrgune tuulik on valla kaalutlu-
esitab tingimused üksiktuulikutele (tuuli-
sotsus. Üldplaneeringus käsitletakse tuulikute asukohaks sobilike
kud, mis on kõrgemad kui 30m) ja tuule-
alasid alates kahest tuulikust, mis on kõrgemad kui 30 meetrit.
parkidele ORME tähenduses.
Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks seletuskirjas kajastatud üksik-
tuuliku mõiste sisu ja selle täpsustamine läbi Olulise ruumilise mõ-
juga ehitise (ORME) määratluse väiketuulikuna. Lisaks juhime tähe-
lepanu, et väiketuulikut või selle kõrgust ORME ei määra.
Mida tähendab: „tegeletakse projekti tasandil“?
Mida peetakse silmas määratluse „suuremate tuuleparkide“ all? Kas
silmas on peetud tuulikute arvu, nende võimalikku kõrgust,
(kogu)võimsust või midagi muud? Selguse huvides palume nimeta-
tud määratlus sisustada konkreetsete (arv)andmetega.
142 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3. Seletuskirja punktis 5.2.8.2 Päikeseenergia on toodud järgnevad 3. Korrigeerime sõnastust lähtuvalt KaM
tingimused: ettepanekust. „Päikeseelektrijaam peab
vastama õigusaktidega kehtestatud elekt-
• „Päikeseelektrijaamade detailplaneeringud, projekteerimistingimu-
romagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asja-
sed ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.“
kohastele standarditele.“
Juhime tähelepanu, et Kaitseministeeriumiga kooskõlastamine vaja-
dus ja juhud on reguleeritud ehitusseadustiku § 120. Oleme seisuko-
hal, et esitatud kujul ja sõnastuses kõiki eelnimetatud planeerimi-
sega ja ehitamisega seonduvaid menetlusliike koormav üldine ko-
hustuslik kooskõlastustingimus ei ole põhjendatud, selleks puudub
regulatiivne vajadus ning see toob kaasa põhjendamatu haldusme-
netlusliku koormuse nii omavalitsuse kui Kaitseministeeriumi tasan-
dil.
4. Oma sisult on vastuolulised järgnevad punktid: 4. Täpsustame tingimusi.
• Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud
päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või toot-
misterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või hoonele);
• Päikeseenergia tootmiseks kasutatava katastriüksuse miinimum-
suurus on 1000 m²;
Tutvudes Maa-ameti kaardirakenduses Viru-Nigula valla tänaste ole-
masolevate kruntide suurusega, siis torkab silma, et mitmedki ehitis-
tega hõlmatud elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid on
väiksemad kui 1000 m2. Eeltoodust lähtuvalt jääb ebaselgeks, millis-
tele asjaoludele tuginedes on määratletud minimaalne katastriüksuse
suurus, millel (sh ka ehitisele paigaldatuna) tohib toota päikesepa-
neelide abil elektrienergiat.
36 PurBus OÜ Eelnõu Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla üldplaneeringusse vähen- 1.-5. Teeme Keskkonnaametile ettepaneku
(Tõnu Tamm) dada Mahu küla põhjarannikul Mahu ojast idapoole jääva ala/Mere- ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehitus-
12.01.2021
ranna kinnistu (90202:006:0360) ehituskeeluvööndi ulatust, et säili- keeluvööndi vähendamise võimalikkuse
tada ajaloolise rannaküla struktuuri. osas annab hinnangu Keskkonnaamet.
143 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Põhjendused:
1. Ehituskeeluvöönd (EKV) 100 m piirab olulisel määral Mereranna
kinnistu, mille sihtotstarve on 100% elamumaa, sihipärast kasuta-
mist ja hoonestamist e. kompaktse õueala loomist erinevate hoone-
tega.
2. EKA piirides väljaspoole jäävale alale ehitamist takistavad kinnis-
tut läbivad Mahuranna tee ja Laura kinnistule viiv tee.
3. Kinnistu ehitusvõimalusi piirab ka Mahu oja, mille veekaitsevöönd
on 25m.
4. Mahu oja ja Laura kinnistule viiva tee vaheline ala on ehituseks
sobimatu soine pinnas, millel esineb üleujutusoht, kui meri on oja
suudme kinni lükanud, 2018 sügis.
5. Mahu küla küllaltki kompaktse põhjaranniku selgelt piiritletaval
alal (Mahu ojast ida poole) asuvad ajalooliselt hooned merele lähe-
dal. Põhjaranniku keskmine hoonete kaugus merepiirist on hetkel ca
47m. Mereranna kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamine 50 meet-
rile looks teiste kinnistutega võrdse kohtlemise.
Lähtudes eeltoodust palun arvestada ettepanekuga Mereranna kin-
nistu ehituskeeluvööndi vähendamise osas kuni 50 meetrile.
37 Priit Vehm Eelnõu 1. Aseri Kesktänavalt peaks taastama vana tee, mis kulgeb piki kal- 1. Mitte arvestatud. Antud teelõik jääb
last läände (Nordi kinnistuni). üldplaneeringuga kavandatava sadama
12.01.2021
maa-alale ja tootmise maa-alale. Kallas-
2. Samuti tuleks korda teha vana tee Reeskalda talu juurest Aseriaru
rada saab seni kasutada kuni pole sada-
teeni. Reeskalda tee pikendus Reeskalda kinnistul ei ole korralik tee.
mat ehitatud.
Teadmata isikud on toonud omaalgatuslikult, ilma kinnistu omani-
kega kooskõlastamata, telliskiviklibu meiemetsa teele. 2. Ei ole ÜP teema.
38 Margit Vasil- Eelnõu Teen ettepaneku rajada Kunda-Kaliküla kergliiklustee. Ettepanekuga on juba varasemalt arvesta-
juk tud. Kunda-Kaliküla jalg- ja jalgrattatee
07.12.2020 Asfalteeritud ja valgustatud kergliiklustee saaks alguse Põdruse-
on planeeringulahenduses kajastatud.
Kunda-Pada ja Kunda-Selja ristist ning lõppeks Kunda-Selja tee ja
Kaliküla väikekoha ristumisel. Eeldus tee rajamiseks on olemas,
144 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kuna on võimalik jätkata Kundast juba väljuvat, kuid antud teeristis
lõppevat, kergliiklusteed.
39 Marek Stern- Eelnõu Aseris on samasuguseid kohti veel mille juhtotstareks on märgitud Arvestame ettepanekuga, täpsustame
hof ühiskondliku ehitise maa-ala. maa-juhtotstarvet.
10.02.2021
Näiteks Elamumaad: Tsemendi põik, Tsemendi ja Rahva tänaval.
Rahva tn 10 on katlamaja (Tootmismaa)
Eelnõu Pargi 10, Aseri (15401:004:0310) on tootmismaa, miks on ÜP kaar- Arvestame ettepanekuga, täpsustame
09.02.2021 diakenduse maa juhtotstabeks märgitud Ühiskondliku ehitise maa- maa-juhtotstarvet. Määrame Pargi tn 10
ala. maa juhtotstarbeks tootmismaa.
40 Windpower Arvamuse Advokaadibüroo Walless kliendiks on Windpower OÜ (registrikood Selgitame, et Linnumäe katastriüksuse pu-
OÜ esitamine 12019950, edaspidi Windpower). Windpoweri huviks on asuda tule- hul on piirangu põhjuseks läheduses asu-
vikus tootma tuuleenergiat talle kuuluval kinnistul aadressiga Linnu- vad eluhooned. Suurem osa maatükist
mäe kinnistu, Iila küla, Viru-Nigula vald (katastritunnus jääb eluhoonete 500 m puhvrisse, kus on
e-kiri 06.12.2021 90202:002:006, edaspidi Linnumäe kinnistu). Windpoweri huvides tuuleenergia tootmine välistatud. Maaük-
ja nimel on juba 17.02.2021 esitatud ettepanek, millega palusime suse kagunurgas olev ala, mis jääb elu-
laiendada perspektiivset tuuleenergeetika ala Iila küla lääneosas sel- hoonetest 500-750 m kaugusele, on täien-
liselt, et see hõlmaks vähemalt osaliselt ka Linnumäe kinnistut (lisa davat kaalutlust vajav ala. Seal on tuu-
1). leenergia tootmine võimalik juhul, kui elu -
või ühiskondliku hoone aluse maa omani-
Menetluse käigus meie ettepanekut arvestati ja tuuleenergeetika ala
kega, kes jäävad elektrituuliku mõjuraa-
laiendati, märkides ka Linnumäe kinnistu idapoolse osa tuuleener-
diusesse, on saavutatud kokkulepe, ei
geetika tootmiseks põhimõtteliselt sobiva alana (lisa 2). Märgiti ka
esine olulisi visuaalseid häiringuid, müra
seda, et arvestada tuleb lisaks nende tingimustega, mis valla kirjas
ei ületa lubatud normtasemeid või infra-
välja toodud, sh kokkulepe 500-750 m kaugusele jäävate elu- või
heli lubatud piirväärtusi.
ühiskondlike hoonete aluse maa omanikega. Seisuga 24.08.2021 oli
vastav muudatus ka üldplaneeringu Taristu joonisele kantud (lisa 3). Täiendame üldplaneeringu kaardiraken-
dust ja Taristu joonist selles osas, mis
Meile arusaamatul põhjusel on 5.11.2021 avalikustatud üldplaneerin-
puudutab eluhoonetest 500-750 m kaugu-
gus laiendus uuesti kaardilt välja jäetud. Üldplaneeringu menetluses
sele jäävaid alasid.
esitatud arvamusi käsitlevas tabelis (lk 106) on märgitud: teeme
145 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
koostööd Keskkonnaameti jt ametiasutustega tuuleenergia tootmi-
seks põhimõtteliselt sobivate alade täpsustamiseks. Alade valikul on
lähtutud objektiivsetest kriteeriumitest (sh kaugus kaitsealustest lii-
kidest, elu- või ühiskondlikust hoonest, puhkealadest, kalmistutest
jne). Kaardirakendusse on lisatud võimalikud laiendamise tsoonid.
Tegemist on üldsõnalise põhjendusega, millest ei selgu, kas Windpo-
weri ettepanekut on arvestatud või mitte. Samas, kuna üldplanee-
ringu kaardile (joonis 4. Taristu) Linnumäe kinnistu laiendust uuesti
kantud ei ole, siis ei ole võimalik lugeda ka ettepanekut arvestatuks.
Oleme seisukohal, et tuuleenergeetika perspektiivne ala peab olema
üldplaneeringu kaardile kantud. Üldplaneeringu eelnõu joonisel „Ta-
ristu“ on märgitud ära konkreetsed alad, mida loetakse tuuleenergia
tootmise jaoks perspektiivikaks. Praegu jääb Linnumäe kinnistu
üldplaneeringu eelnõu osaks oleva kaardi „Taristu“ kohaselt ühe
perspektiivse tuuleenergeetika ala kõrvale.
See, et maaomanikega on vaja kokkulepped saavutada, ei tähenda,
et üldplaneering ei peaks ala perspektiivse tuuleenergeetika alana
ära määrama.
Juhime tähelepanu, et nii kohtupraktikas kui ühiskonnas tervikuna
on korduvalt kinnitatud taastuvenergia tootmine on ülekaalukas ava-
lik huvi. Seega kui ei ole mingeid konkreetseid põhjuseid tuuleener-
geetikaks iseenesest sobivat ala laiendada, siis tuleks seda teha. Lin-
numäe kinnistul ei ole tuuleenergia tootmine looduskaitseliste kritee-
riumite alusel välistatud. Samuti ei välista seda riigiteede, kõrgepin-
geliinide, puhke-, loodusliku või kalmistu juhtotstarbega maa-alade
lähedus ega ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Üldplaneeringu sele-
tuskirja järgi on vähim võimalik kaugus elektrituulikute ja elu- ja
ühiskondlike hoonete vahel 500 meetrit – lähtudes sellest kriteeriu-
mist oleks elektrituulikute püstitamine Linnumäe kinnistule põhimõt-
teliselt võimalik.
146 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Perspektiivse tuuleenergeetika ala laiendamine Linnumäe kinnistule
on seejuures säästliku maakasutuse põhimõttega (planeerimissea-
duse § 12). Tuuleparkide rajamisel on vaja rajada ka seda teeninda-
vad teed, elektriliinid jm taristu. Üldise ressursi- ja keskkonnasäästu
huvides on see, kui vastav taristu teenindab korraga suuremat arvu
elektrituulikuid, kuna taristu rajamisele kuluv ressurss ja maahõive
on põhimõtteliselt sama suur sõltumata sellest, kas tegemist on näi-
teks kahe või kümne tuulikuga. Elektrituulikute arv, mida on võima-
lik erinevatele perspektiivsetele tuuleenergeetika aladele rajada, sõl-
tub samas ala pindalast (mida suurem on ala, seda rohkem elektri-
tuulikuid sellele rajada on võimalik). Seega võimaldaks perspektiivse
tuuleenergeetika ala laiendamine Linnumäe kinnistule rajada sellele
konkreetsele alale elektrituulikuid säästlikumal viisil.
Windpower palub seega Viru-Nigula üldplaneeringus laien-
dada perspektiivset tuuleenergeetika ala Iila küla lääneosas
selliselt, et see hõlmaks vähemalt osaliselt ka Linnumäe kin-
nistut.
Eelnõu Advokaadibüroo Walless kliendiks on Windpower OÜ (registrikood Teeme koostööd Keskkonnaameti jt ame-
12019950, edaspidi Windpower). Windpoweri huviks on asuda tulevi- tiasutustega tuuleenergia tootmiseks põhi-
17.02.2021
kus tootma tuuleenergiat talle kuuluval kinnistul aadressiga Linnu- mõtteliselt sobivate alade täpsustamiseks.
mäe kinnistu, Iila küla, Viru-Nigula vald (katastritunnus
Alade valikul on lähtutud objektiivsetest
90202:002:006, edaspidi Linnumäe kinnistu). Arendusplaani teemal
kriteeriumitest (sh kaugus kaitsealustest
on Windpower esindajad ka varasemalt suhelnud Viru-Nigula Valla-
liikidest, elu- või ühiskondlikust hoonest,
valitsusega (osaledes mh Viru-Nigula valla uue üldplaneeringu eel-
puhkealadest, kalmistutest jne).
nõu avalikul arutelul 10. veebruaril 2021).
Kaardirakendusse on lisatud võimalikud
Koostatava valla üldplaneeringu eelnõu käsitleb põhjalikult tuu-
laiendamise tsoonid.
leenergeetika tootmist, nähes ette nii tootmiseks välistatud alad kui
tingimused, mida tuleb järgida aladel, mis selleks põhimõtteliselt so-
bivad. Üldplaneeringu eelnõu kaardil „Taristu“ on märgitud ära konk-
reetsed alad, mida loetakse tuuleenergia tootmise jaoks perspektiivi-
kaks.
147 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Linnumäe kinnistu jääb üldplaneeringu eelnõu osaks oleva kaardi
„Taristu“ kohaselt ühe perspektiivse tuuleenergeetika ala kõrvale.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt võiks tuulegeneraatoreid püstitada
Uraku kinnistule (katastritunnus 90202:002:0048) ja Kivinuka kin-
nistule (katastritunnus 90202:002:0123).
Käesolevaga teeb Windpower ettepaneku laiendada eelnimetatud
perspektiivset tuuleenergeetika ala Iila küla lääneosas selliselt, et
see hõlmaks vähemalt osaliselt ka Linnumäe kinnistut.
Windpower mõistab, et kinnistu käsitlemine perspektiivse tuuleener-
geetika alana üldplaneeringus ei tähenda veel elektrituulikute raja-
mise tingimusteta lubamist. Vastavalt üldplaneeringu eelnõule tuleks
tuulikute rajamiseks täiendavalt koostada detailplaneering ning viia
läbi erinevaid uuringuid.
Samas peavad üldplaneeringus seatavad maakasutuse tingimused
olema proportsionaalsed. Olukorras, kus Windpoweri poolt elektri-
tuulikute rajamine Linnumäe kinnistule ei ole ettenähtavalt välistatud
ning samas oleks kooskõlas säästliku maakasutuse põhimõttega, on
kohane jätta üldplaneeringuga võimalus kaaluda ala sobivust tuu-
leenergeetika arendamiseks järgmistes menetlustes, eelkõige de-
tailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu algatamise järel on
võimalik selgitada kas ja milliste parameetritega elektrituulikuid on
võimalik Linnumäe kinnistule püstitada ning kuidas neid tuleks erine-
vatest huvidest lähtuvalt täpsemalt paigutada.
Windpower palub käesolevas kirjas väljendatud ettepanekuga võima-
lusel arvestada juba enne üldplaneeringu vastuvõtmist. Kui see ei
peaks mingil põhjusel võimalik olema, on õiguspärane ka planeerin-
gulahenduse täpsustamine enne planeeringu vastuvõtmisele järgne-
vat avalikku väljapanekut.
Soovi korral on Windpower valmis oma ettepanekut ning sellega
seonduvaid asjaolusid täiendavalt selgitama Teile sobivas vormis.
148 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
41 Utilitas OÜ Arvamuse Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud Viru-Nigula valla Ettepanekuga ei arvestata. Kuna õigusakti-
esitamine üldplaneeringu eelnõule. dega on sätestatud piirväärtused ka infra-
helile elamutes ja ühiskondlikes hoonetes,
Üldplaneeringu ptk 5.2.8.1 Taastuvenergeetika on toodud tingimus,
siis on asjakohane see välja tuua. Ka Ter-
et kui soovitakse rajada tuulikud 500 m – 750 m kaugusel elu- või
e-kiri 07.12.2021 viseamet on KSH aruande eelnõu üle vaa-
ühiskondlikust hoonest, peab tagama, et müra ei ületaks lubatud
danud ja kooskõlastamisega vastava tingi-
normtasemeid või infraheli lubatud piirväärtusi.
muse asjakohaseks lugenud. Saarde valla
Juhime tähelepanu, et tuginedes uuringute andmetele on tuulikute detailplaneeringute KSH aruande eelnõule
poolt tekitatav infraheli (sagedus alla 20 Hz) nii madala sageduse me üldplaneeringus tugineda ei saa, kuna
ning tugevusega, mida inimkõrv ei kuule. Samasugusele järeldusele viidatud mõjuhindamine on teostatud konk-
on jõudnud ka Saarde valla tuulikuparkide P14, P15 ja P16 reetsele tuulepargile konkreetses asuko-
detailplaneeringute keskkonnamõju hindamise aruandes, mis on has. Erinevate tuuleparkidega kaasnevad
vastu võetud 20.01.2020 ning detailplaneeringud kehtestatud mõjud võivad olla erinevad. N agu on too-
15.04.2020. Nimetatud KSH aruandes väidetakse järgmist: „Tuulikute dud ka ÜP KSH aruandes, siis sõltu b tuule-
tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid kõige pargi mõju kavandatavate tuulikute arvust,
keerulisemad aparaadid ja andmetöötlusprogrammid suudavad seda parameetritest, paigutusest, tehnilistest
registreerida ja ei ole reaalne, et inimesed tunnetaksid seda, samuti lahendustest, kaasnevast taristust jms. ÜP-
puudub risk inimese tervisele ja seda ka all seistes.“ Ning veel: ga konkreetseid tuuleparke ei kavandata.
„Tuulikutele lähimatel elamualadel ca 300-500 m kaugusel tuulikust
puudub oht inimese tervisele ning küsimus infraheli eksisteerimisest
tuulikuparkide alal on pigem teoreetilist laadi, kuna ka tuulikute
puudumise korral esineks looduses sarnase tugevusega, kuid
inimesele tajumatu infraheli.“
Peame oluliseks, et tähelepanu pöörataks reaalsetele tuulikute poolt
põhjustatud negatiivsetele mõjudele ning keskendutakse nende ära
hoidmisele/leevendamisele, mitte ei tekitata inimestele valehirme ja
ootusi. Seega palume eemaldada ÜP tekstis nõue tagada „infraheli
lubatud piirväärtused“ ning asendada see madalsagedusliku müra
(sagedus vahemikus 10-200 Hz) hindamise/modelleerimise
nõudega, mida saab edukalt teha tuulikute mõjude hindamisel kõige
laialdasemalt kasutusel oleva tarkvaraga WindPro. Samuti on Eesti
seadusandluses kehtestatud soovituslikud helirõhutasemed
madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja
magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal
149 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
vastavalt Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
ÜP peatükis 5.2.8.1 Tingimused tuuleenergia tootmiseks on kirjas, et Täpsustame ÜP seletuskirjas kõrge loodus-
„üldjuhul vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid. liku väärtusega taimkattega alade olemust.
Juhul, kui raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb õigusaktide Kõrge loodusliku väärtusega taimkattega
kohaselt läbi viia keskkonnamõju hindamine.“ Mida on silmas peetud aladeks on Natura 2000 elupaigatüübid,
„kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alade puhul?“ EELIS vääriselupaigad, looduslikus seisundis
andmetel jääb Viru-Nigula ÜP kavandatavatesse tuulealadesse nii III sood, loodusliku taimkattega rannikualad,
kaitsekategooria taimede leiukohti, vääriselupaiku, niitusid kui ka poollooduslikud kooslused (niidud), samuti
Natura 2000 elupaigatüüpe. Kuivõrd nimetatud tingimuse teine lause suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III ka-
räägib metsa raadamisest, kas siis peetakse hoopis silmas kõrge tegooria taimeliikide kasvukohad.
loodusliku väärtusega metsamaid?
Tunnustame Viru-Nigula valda, et olete üldplaneeringuga leidnud
mitmeid asukohti tuuleenergeetika arendamiseks ja aidanud seega
omalt poolt oluliselt kaasa taastuvenergia arengule Eestis.
OÜ Utilitas soovib Viru-Nigula vallale energiatootmise küsimustes olla
hea ja usaldusväärne partner ning loodame, et arvestate meie
ettepanekutega, mis aitavad kaasa taastuvenergeetika arendamisele
Viru-Nigula vallas.
e-kiri 02.03.2022 Koostamisel ÜP seletuskirja teksti ja joonistele tuleks kanda kehtivate Ettepanekuga on arvestatud - Kivihunniku
(detail)planeeringute ja ehituslubade alusel kõik olemasolevad ja Reinu katastriüksustele DP-ga kavanda-
tuulealad, sh rajamisel olevad tuulepargid (nagu Kivihunniku ja Reinu tava tuulepargi osas on ÜP lahendust juba
kinnistute tulepark). täiendatud.
ÜP seletuskirjas ei ole vaja ühe konkreetse
Koostamisel ÜP seletuskirjas peaks selguse ja terviklikkuse huvides
arenduse pärast tingimuste reguleerimisel se-
esitama teabe, et DP tuulegeneraatorite võimsusele, margile ega davõrd täpseks minna ning välja tuua täienda-
tüübile piiranguid ei sea ning KMH tulemusena peeti mõistlikult vat teavet selles osas, mis puudutab tuu-
realiseeritavaks põhilahenduseks kahe 2,5 MW võimsusega liku(te) võimsuse perspektiivset suurendamist.
tuulegeneraatori rajamist. Täiendavalt tuleks koostamisel ÜP DP koostamise vajalikkus ja mõjude hindamise
seletuskirjas märkida, et nimetatud tuulegeneraatorite võimsuse vajalikkus tulenevad õigusaktidest.
suurendamine ei ole DP muutmine ning uue täiendava
150 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
detailplaneeringu koostamine ei ole selleks vajalik. Juhul, kui võimsus
ületab 2,5 MW ühe tuulegeneraatori kohta, tuleb läbi viia täiendav
müra modelleerimine.
42 Riigi Kinnis- Arvamuse Tutvusime Viru - Nigula üldplaneeringuga ning teeme ettepaneku Selgitame veelkord, et kuna Toolse tee 15
vara AS esitamine Toolse tee 15 ( Kunda linn, Viru-Nigula vald,Lääne-Viru maakond) hooneid kasutatakse osaliselt sihtotstarbe-
kinnistu osas. Hetkel kasutab hooneid Politsei – ja Piirivalveamet. kohaselt ka tulevikus, siis on maa -alale
Näeme, et Politsei– ja Piirivalveamet kasutab osaliselt hooneid ka tu- juba määratud ärimaa juhtotstarve, kus on
08.11.2021 nr levikus. Kuna täna ei ole veel pikema vaate plaanid selgunud, siis võimalik segafunktsioonid – elamumaa,
AET-12/2021-289 leiame, et kinnistu juhtfunktsioon võiks olla mitme funktsiooniga ala ühiskondlike ehitiste maa jne.
või perspektiivse elamuarenduse ala.
Eelnõu, e-kiri Riigi Kinnisvaral on Viru-Nigula vallas 5 kinnistut. Ettepanekud on 4 Nõus ettepanekutega.
kinnist osas:
13.03.2021 Kuna Toolse tee 15 hooneid kasutatakse
• Toolse tee 15, Kunda linn. Hetkel kasutab hooneid Politsei – ja Pii- osaliselt sihtotstarbekohaselt ka tulevikus,
rivalveamet. Näeme, et PPA kasutab osaliselt hooneid ka tulevikus. siis muudetud ärimaa juhtotstarbeks, kus
Kuna täna ei ole veel pikema vaate plaanid selgunud, siis leiame, et kõrvalotstarvetena on võimalik nt nii ela-
kinnistu juhtfunktsioon võiks olla mitme funktsiooniga ala või pers- mumaa kui ka ühiskondlike ehitiste maa.
pektiivse elamuarenduse ala.
Mahu külas asuvatele maaüksustele mää-
• Koolisauna, Ametikooli ja Roo kinnistud (Mahu küla). Palume antud ratud elamumaa juhtotstarve.
kinnistutele lubada ka elamute rajamine (või olemasolevate hoonete
renoveerimist elamuteks). Antud kinnistu piirneb suvilate ja elamu-
tega, seega antud kinnistutele elamu või suvila rajamine on sobilik ja
aitab amortiseerunuid hooneid uuesti kasutusele võtta.
43 Andres Järv Koostamise ajal Minu esialgsed tähelepanekud seostuvad eelkõige Aseriaru ja Kalvi 1) Võtame teadmiseks.
e-kirjaga küladega, kuna sealt on minu esivanemad pärit ja rekonstrueerime
laekunud seal talumaja, mida suvekoduna peame.
ettepanek, Täpsustatud jaanuar 2022:
1) Aseri valla vanas planeeringus oli Aseri klindi pealne maastik Ase-
22.07.2020
riaru külas määratud tuulepargile. Mul on hea meel, et eskiisis on 1) Üldplaneeringusse on kehtivast detailp-
see nimetatud väärtusliku maastikuna, mida ta minu hinnangul kaht- laneeringust (kehtestatud Aseri Vallavoli-
lemata on. Tuulikute kontsentratsioon Aseriaru külas on hetkel piisav kogu 27.04.2005 otsusega nr 171) üle
võetud Aseriaru külasse Kivihunniku ja
151 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja minu hinnangul ei tohiks uusi alasid neile eraldada, mis on ka es- Reinu maaüksustele kavandatud detailpla-
kiisis hetkel nii kajastatud. neeringu ala, mida käsitletakse kui tuu-
leenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
sobivat ala.
2) Kaalume kauni vaatega koha näitamist
2) Aseri klindi ja paemurru kohta ei leidnud üldplaneeringus sõnagi. koos avaliku juurdepääsu tagamise vaja-
Ometi on tegemist kauni kaitseala ja loodusobjektiga, mille potent- dusega.
siaali puhkealana hetkel ei kasutata. Klindi kõrgus on 52 m (vrdl Tü-
risalu 30 m, Ontika 54-56 m) ja sealt avanevaid vaateid käivad ini-
mesed ikka autodega aeg-ajalt nautimas, kuigi tegemist tundub ole-
vat hästi hoitud saladusega. Paraku on klindil olev tee amortiseeru-
nud, Aseriaru küla keskusest klindile viivad ajaloolised teed on rohtu
kasvanud või põllumaana üles küntud. Samuti on täiesti võimalik
võtta ette matk Aseri savikarjääri äärest mööda mereäärt kuni Ase-
riaru rannaribani, mis pakub väga kauneid vaateid klindile ja merele.
Paradoksaalne, et kui Ontika on üle Eesti tuntud, siis Aseri klinti
unustatakse isegi üldplaneeringus mainida :) Klindil olev tee pakub
vähemalt kauneid vaateid ja ka matkaraja potentsiaal on seal minu
meelest väga kõrge. Samuti on klindil metallist trepp, mis on alles
jäänud NL piirivalvest ja võimaldab kaunist laskumist läbi kaitse all
oleva pangametsa. Seda võiks loodusturismi ja kohalike rannaligi-
pääsu vaatest samuti säilitada ja parandada.
3) Kalvi mõisaansamblit, kui Viru-Nigula valla ühte arhitektuuripärlit, 3) Kalvi mõis on kantud kinnismälestisena
pole samuti mainitud. Tegemist on küll eraomandiga ja ligipääs par- riiklike kultuuriväärtuste hulka, millega on
gile puudub, aga kas vallal mingit visiooni selle alaga seoses ei peaks tagatud selle väärtuste säilimine. Üldpla-
olema? neeringuga täiendavaid maakasutus- ja
ehitustingimusi eraomandile ei ole kavan-
datud. Kalvi mõisa kui väärtusliku objek-
tiga tuleb arvestada teiste tegevuste ka-
vandamisel piirkonnas.
152 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
44 Allar Aron Koostamise ajal 1) Kunda kehtivas planeeringus on mitmed tänavate pikendused 1) Arvestatud. Kunda Koidu tn ja Aia tn pi-
e-kirjaga (Koidu, Aia), et elanikud jõuaksid paremini kodudeni. Uues planee- kendused kuuluvad munitsipaalomandisse.
laekunud ringus neid ei näinud. Mõlemad on üldplaneeringusse kantud
ettepanek, perspektiivsete sõiduteedena.
Ettepanek need pikendused jätta. Juhul kui Aia tänava pikendus olu-
30.08.2020
liselt tõstab liikluskoormust kooli juures, siis kavandada alternatiivne
trass, näiteks Tähe tn pikendus linna sissesõidu ringteeni.
2) Joonis 4 (taristu) on toodud sadamad. Kundas ja Aseris on ainult 2) Arvestatud. Taristu joonist on täienda-
kaubasadama tähis. Planeeringus peab olema valla suuremates asu- tud, sh on sadama ja lautrikohtade teema
lates ka väikesadam ja väiksemates kohtades lautrikoht (näiteks all kajastatud, kaubasadam, väikesadam,
Kalvis olemas). lautrikoht, veemotosõidukite ala ja navi-
gatsioonimärgid.
3) Piirkondlikud ehitustingimused tabel 1 (p 3.4 lk 17). Kas kõik tin- 3) Piirkondlikud ehitustingimused on esita-
gimused on nii täpselt vajalikud? Näiteks aia kõrgus Kundas ja Ase- tud vaid eluhoonetele ning on vajalikud
ris. Juhul kui keegi tahab ehitada 4 kordse kortermaja või 3 kordse ehitustegevuse reguleerimiseks. Eluhoone
elumaja, siis see on uue planeeringuga keelatud. Aga näiteks Ojakü- max korruselisust Kunda linnas suurenda-
las oleks see lubatud. sime 5-ni. Teie poolt näitena käsitletud
Ojakülas (mis jääb hajaasustusse), on lu-
Arusaadavad on näiteks tabel 3 (lk 35) miljööväärtuslike alade nõu-
batud vaid üksikelamute rajamine ning
ded.
hoone kõrguse puhul tuleb lähtuda piir-
Ettepanek kitsendavad tingimused üle vaadata. kondlikust tavast.
4) Militaarpärandi (punkt 4.1.4 lk 34) loetelus ei paista väärtuslikke 4) Militaarpärandi objektid üle vaadatud.
objekte (Aseri osas ei oska hinnangut anda). Kas nõukogude päran- Üldplaneering ei käsitle militaarpärandina
dit sellisel kujul on vaja väärtustada? Pigem on need ohtlikud ja nt Kutsala (Kanguristi) seniitraketibaasi.
peab lammutama.
Ettepanek vaadata veelkord militaarpärand kriitilise pilguga üle.
5) Üleujutusalana määratletakse Kunda vanemates üldplaneeringus
5) Klindialuse maa-ala määramiseks
ka suurt osa klindialust maa-ala – näiteks Sadama tn (vastavalt 10
üleujutusalana ei näinud hetkel vajadust.
ja 50 aasta tõenäosusega).
Ettepanek vaadata üleujutusala ulatust (lk 45) ja võrrelda varase-
mate planeeringutega.
153 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6) Tallinn-Narva maantee asukoht (p 5.1 lk 48 ja joonis 4) peab toe- 6) Tallinn – Narva mnt asukoht (sh nelja-
tama tulevikumaanteed, kus on võimalik sõita vähemalt 120 km/h, realiseks ehitamine) sõltub edasistest riigi
sarnaselt Tallinn-Tartu uue lõiguga. Tänane trass seda ei võimalda. otsustest. Meie üldplaneeringus on see
hetkel märgitud maakonnaplaneeringust
7) Lisada kõrge radooniga piirkonda ka Kunda, kus on varasematel
tulenevalt oluliselt muudetava teelõiguna.
mõõtmistel saadud kõrged näitajad (p 6.4 lk 64).
7) Arvestatud. Kunda on kõrge radooniga
8) Ettepanek näha planeeringus ette uusi perspektiivseid elamu- ja
piirkondade hulka lisatud.
tootmismaid.
8) Ettepanek vajab täpsustamist. Üldpla-
9) Uute elamumaadena eelkõige määratleda rannikuäärt – valla ilu-
neeringuga on ette nähtud võimalused
samates kohtades, et väärtustada valda hea elukeskkonnana. Vältida
tootmisalade laienemiseks ning atraktiiv-
kaldale ehitamist ja rannajoone sulgemist.
semates piirkondades (nt mereäärsetel
Tootmismaad planeerida kohtadesse, kus elamumaad/kaitsealad on aladel Mahu-Letipea piirkonnas) elamua-
kaugemal ja seeläbi häiring väiksem. renduse soodustamiseks.
10) Kunda rannas on lääne pool jõge skuutrite sõiduala, selles kohas 9) Mahu-Letipea piirkonnas on atraktiivse
on tehtud kaldtee merre (lautrikoht?). Surfareid ja jette koos sinna elu- ja puhkekeskkonna arendamiseks
lasta on ohtlik. Surfiala Kunda rannas asendada pigem Kunda lahe määratud elamu maa-ala juhtotstarve ning
idakaldal Letipea poolse alaga, kus surfarid käivad. on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vä-
hendamiseks. Uusi tootmismaid elamute
11) Ettepanek maade sihtotstarve läbi vaadata - elamumaad Kundas
vahetusse lähedusse ÜP-ga kavandatud ei
on muutunud ärimaaks Ehitajate, Võidu tänaval. Lontova tee ja Sa-
ole.
dama tn elamute ala ei ole osaliselt määratletud, hetkel valge lai-
guna. 10) Arvestatud. Kunda ranna läänepoolne
ala jääb vaid veemotosõidukite alaks. Sur-
12) Täpsustavad küsimused:
farite ala on määratud Kunda lahe idakal-
- XX saj. Arhitektuuripärandina (lk 33) on nimetaud hooned 1870- dale.
1991. Kas siin on vajalik mainida muinsuskaitse hooned eraldi näit.
11) Maa juhtotstarbeid osaliselt korrigee-
Kunda muuseum?
ritud. Selgitame, et ÜP-ga määratud maa-
- Üldplaneeringus joonisel 4 on toodud ka kõik 4 paisu Kunda jõel. kasutuse juhtotstarbed ei vasta üks-ühele
Kas need on planeeritud sellisel kujul jääma? P 4.2.5. lk 43 tekst jä- maatüki olemasolevatele maa sihtotstar-
tab alles kõik võimalused. Keskkonnaametist on väga raske paisude vetele, vaid näitavad enamasti piirkonna
säilimisele kooskõlastust saada. valdavat maakasutuse juhtfunktsiooni. Nt
on elamumaa juhtotstarbega aladel luba-
- Kuidas toimub seadustes planeeringuga maa sihtotstarbe muutus?
tud äritegevus ning ärimaa juhtotstarbega
Kas saadetakse omanikele ka vastav teade?
154 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
- Matkarada (laudtee) randa Kronkskaldalt otseselt planeeringus ei aladel lubatud elamud jms kõrvalkasutu-
ole. Kas on vaja see lisada, kui on plaan see teoks teha? sed, mis ei takista põhifunktsiooni täit-
mist.
12) Vastused küsimustele:
- Lk 33 muinsuskaitse hoonete eraldi mai-
nimine ei ole vajalik.
- KOV võib jääda paisude suhtes eriarva-
musele.
- Üldplaneeringuga määratakse maa juht -
otstarve, mis ei too endaga kaasa kohus-
tust olemasoleva sihtotstarbe muutmiseks.
- Perspektiivne ühendustee Kronkskaldalt
Kunda randa lisatud kaardile.
45 Ott Penek Eelnõu 1) Mis maa on keskuse maa-ala ja mille alusel see on valitud? 1) Keskuse maa-alad on määratud Kunda
parandamise ajal linna ning Aseri ja Viru-Nigula alevike kes-
e-kirjaga kustes, kus on tegemist multifunktsio-
laekunud naalse piirkonnaga, kus on lubatud ja soo-
ettepanek dustatud erinevate maakasutuse funkt-
23.03.2021 sioonide koostoimimine (vt ÜP seletuskiri
ptk 3.5.9).
2) Puhke ja looduslik maa-ala on koos, selguse mõttes oleks vaja 2) Puhke ja looduslik maa-ala jaguneb ka-
eraldi. heks alaliigiks: P1 ja P2. P1 alad on ette
nähtud säilitada looduslikuna ning P2 alad
on ette nähtud puhkamiseks ja virgestu-
seks.
3) Aseri karjääri osas on esialgset ÜP la-
3) Millisena jääb P2 Aseri karjäär kaardile? Mäeeraldise kihil karjäär
hendust muudetud. Lähiperspektiivis on
näidatud.
tegemist mäetööstusmaaga ning rohevõr-
Rohevõrgustiku ala katab Aseri savikarjääri? gustiku piire on korrigeeritud.
155 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4) See maa läheb tõenäoliselt RMK-le, kel-
4) Meremetsa KÜ vaja riigil saada munitsipaalomandisse, võimalik lega on võimalik leping sõlmida tee ja
ranna koht (endine Seili rand). Sealt ka matka- ja suusarada Musta parkla ehitamiseks. KOV-il teoreetiliselt
metsa (Aseri maastikukaitseala 2), Seal peaks olema tee ja parkla võimalik saada vaid teekoridor + parkla
koht. ala.
5) Mõlemad aiandusühistud on määratle-
5) Aiandusühistud on tiheasustusalast väljas, kas see tähendab, et tud kui perspektiivsed reoveekogumisalad.
sinna ei tule vee ja kanalisatsioonitrasse?
6) Kõikide teede käsitlemine eraldiseisva
6) Kas teede maa-alad ei peaks olema tähistatud liikluse maa-alana? maakasutusena muudaks ÜP joonised väga
Momendil ainult Tallinn-Narva maantee. kirjuks. Sõiduteed on kajastatud sõidu-
teede kaardikihil mitte eraldi maakasutu-
sena. Transpordimaa sihtotstarve on luba-
tud kõikide maakasutuse juhtotstarvete
korral. Tallinn-Narva mnt-d kui oluliselt
muudetavat teelõiku on oluline kajastada
liikluse maa-alana, et anda indikatsioon
tulevase maakasutuse osas.
7) Aseri tiigi äärse supelranna maa-ala
asukoht on ligikaudne. Tiigi ümbrusesse
7) Aseri tiigi kontuur tuleks välja joonistada ja supelranna ala peaks
on määratud puhke- ja looduslik maa-ala
laiendama vasakule.
P2, kuhu saab supluskoht/puhkeala laie-
neda.
8) Tiheasustusala piiri on korrigeeritud.
Piir määratakse ÜP täpsusastmes.
8) Metsa 4 KÜ võiks tiheasustusala olla mööda krundi piiri, sarnaseid
kohti esineb veel kaardil.
9) Aseri aleviku piiresse.
156 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
9) Kaardil on Aseri aleviku piir endine, kas see jääb nii või ÜP järgi
muutub, kas Koolimetsa elamurajoon jääb Aseri või Kõrtsialuse koo-
seisu? 10) Mõttenoppe käigus saadud ideed/ette-
panekud käivad ÜP koostamise protsessiga
lõpuni kaasas, kuna tegemist on ÜP koos-
10) Mõttenoppe ettepanekute (pind) tulevad välja suured punased tamise töövahendiga.
alad Kõrtsialuse külas, mis on eraomandis. Punkt asub eramaal. See
on eksitav info, kas neid on enam vaja kuvada?
11) Aseri-Kalvi matkarada lisatud ÜP joo-
nisele, lisaks tähistatud kauni vaatega
koht. ÜP täpsusastmes vaateplatvormi ra-
11) Mõttenope: Aseri Kalvi matkarada koos trepi ja vaateplatvormi
jamist ei käsitleta.
rajamisega – kas on arvestatud planeeringus?
12) Kaalume leppemärkide tähistuse
muutmist. Andmed koos koordinaatidega
12) Kinnismälestiste märgid kaardil väga väikesed, ei suuda nendele pärinevad Muinsuskaitseametist.
pihta saada, et infot lugeda. Kinnismälestis kihil on Aseri Tsemendi-
vabriku korsten, see on drenaažtorude tsehhi korsten, ehitatud kusa-
gil 1975. a paiku.
13) Kalvi kaldapealne lisatud kauni vaa-
tega kohtade hulka.
13) Kauni vaatega kohad – Kalvi kaldapealne peaks olema märgitud.
14) Supluskohtade leppemärke täienda-
tud. Kalvi rannas näidatud olemasolev
14) Perspektiivne supluskoht – tuleks märgiga näidata lisaks Kalvi supluskoht, Aseri tiigi ääres perspektiivne
rand, Aseri tiik ja „Seili“ rand. Puhkekoht näidatud Kalvi kalda alune, supluskoht.
sama võiks olla Mustmetsa endine liivakarjäär.
15) Avalik juurdepääs on oluline ka Pääs-
teametile koos veevõtukohtadega. Jäävad
samale kihile.
15) Avalik juurdepääs ja juurdepääs tuletõrje veevõtukohale tekitab
segadust, võiksid olla eraldi kihid, avalik juurdepääs on elanikule olu-
line.
16) Koolimetsa kinnistu uus elamurajoon
jääb persp reoveekogumisala kaardikihile .
157 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Oja tn 3 jääb nii olemasolevasse kui ka
16) Reovee kogumisalal puudub Koolimetsa kinnistu uus elamurajoon persp reoveekogumisalasse.
ja Oja tn 3.
17) Matkarada on kaardile lisatud.
17) Olemas mööda põhjarannikut Metsa matkarada, tähistus looduses
olemas, võiks kaardile kanda.
Info https://metsamatkarada.maaturism.ee/#scroll-sections
Rahvusvaheline E-rada. Edaspidi Rannikurada.
46 Mari Viik Arvamuse Valla üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju Selgitame, et üldplaneeringuga on määra-
esitamine strateegilise hindamise( KSH) kokkuvõttes pole Mahu küla Kaasiku tud antud maaüksusele elamu maakasu-
kinnistule kavandatava turismindusega seonduva äriettevõtte ( kin- tuse juhtotstarve ning vähendatud ka eh i-
E-kiri 05.11.2021
nistu katastritunnus 90301:001:00551 ) ja seda teendindava teega tuskeeluvööndit elamuehituse võimalda-
kaasnevaid mõjusid käsitletud. Äriettevõtet teenindava tee käsitlus mise eesmärgil. Maakatastris oleva ärimaa
puudub ka nii kavandatavas üldplaneeringus kui ka 2017.a. kehtesta- sihtotstarbe muutmise automaatset ko-
tud detailplaneeringus. hustust see endaga kaasa ei too, kuid uue
hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada
Eeldan, et põhjuseks on asjaolu, et nimetatud kinnistu osas on ehitus-
üldplaneeringus elamumaale seatud tingi-
keeluvööndi vähendamine tehtud juba 2007.a. Tsiteerin Üldplanee-
mustega.
ringu Lisa 6 0fd39e3c-7303-4f79-b827-c4568300a406 (viru-ni-
Olemasoleva maakasutuse mittesihtotstar-
gula.ee) – “Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud” ettepane-
belisest kasutusest tulenevaid probleeme
kut nr 5“ Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Mahu külas üldplanee-
ei ole võimalik üldplaneeringuga lahen-
ringuga kavandatava elamumaa juhtotstarbega maa-alal ehituskee-
dada.
luvööndi vähendamiseks (vt joonis 5) kuni mereäärse kohaliku täht-
susega sõiduteeni järgmistel katastriüksustel: 90301:001:0052,
90301:001:0053, 90301:001:0054 ja 90301:001:0055 viide 1 ( viide
1 Ehituskeeluvööndit on vähendatud 2007. a kehtestatud Viru-Nigula
valla üldplaneeringuga ) .
Samast dokumendist võib lugeda ka : “Vallal on sadama piirkonnas
pooleli mitmeid projekte, üheks neist on Mahu sadama käivitamine
väikesadamana. Juba lõpetatud projektidega renoveeriti külaseltsi
158 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
hoone, rajati spordi- ja laste mänguväljak. Ideede teostumisel tekivad
funktsionaalselt seotud ja ühtse maakasutusega alad, eristuvad sel-
gelt ühiskondliku sihtotstarvetega objektide ala, sh puhkealad,
millest üle Unukse-Mahu mnt olev maa jääks elamusihtotstar-
bega alaks .
Ka 2017.a. Kaasiku kinnistule koostatud detailplaneeringus on rõhu-
tatud , et tegu on välja kujunenud elamurajooniga , kuid sellest
hoolimata on kavandatud /planeeritud äriettevõte elamurajooni
lõppu ehk viimase krundina/kinnistuna ( 90301:001:0055 v.t
lisa 1 ) .
Ehk siis - kujunenud on vastuolu!
Juhin siinjuures tähelepanu, et kavandatatvat äriettevõtet teenindav
tee puudutab/ mõjutab vähemalt 9-t elamumaa kinnstut , kus juba
käesolevalt , vähemalt 2-l kinnistul, elavad ka püsielanikud ja suve-
kuudel lisandub ka suurpere paljude lastega. Tee kulgeb kitsas kori-
doris majade vahelt ja rannikul sisuliselt mööda kallasrada.
Kuna äriettevõtet teenidnav tee läbib erinevaid kinnistuid k.a. minule
kuuluvat Kuldneri kinnistut ( mis on suures osas märgala koos ses-
soonse üleujutusega ning eeldab ilmselt enne teeehitust ka maapa-
randuslikku käsitlust ), siis pean siiski oluliseks hinnata ka :
1) nii äriettevõtte mõjusid keskkonnale ühtsete ja kaasaegsete kritee-
riumite kohaselt kui ka selle otstarbekust elamurajoonis (juba praegu
oleme me poepaiga naabritena hädas hommikuni kakerdavate, räus-
kavate ja aia najal kusevate hiliste peolistega ning erinevalt puhkaja-
test, tuleb ju päriselanikel järgmisel päeval ka tööle minna jne )
2) ettevõtlust teenindava teega kaasnevaid mõjusid nii keskkonnale
kui elanikele.
AVALIKUL ARUTELUL ESITATUD ETTEPANEKUD
159 / 160
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
47 Koit Oras Eelnõu avalik 1) Ettepanek: rajada kavandatava Aseri kaubasadama asemel alale 1) Aseri kaubasadama arendamine on
arutelu puhkeala. Viru-Nigula valla ja Lääne-Viru maakonna
strateegiline eesmärk. Sadama arendami-
11.02.2021
sel kohalikule kogukonnale kaasnevate ne-
gatiivsete mõjude leevendamiseks on
üldplaneeringus ette nähtud kompromissid
(nt avalikult kasutatav väikesadam Aseri
kaubasadamas, jalg- ja jalgrattatee Aseri
aleviku keskusest tingimusliku suplusko-
hani).
2) Lautrikoht on ette nähtud Aseri kauba-
2) Ettepanek: Näha ette Aseri aleviku praegustes piirides lautrikoht.
sadama territooriumile.
48 Aseri elanikud Eelnõu avalik Ettepanek: Aseri asustusüksuse piire ei tohiks muuta. Kaalume Aseri asustusüksuse piiride mitte
arutelu muutmist.
11.02.2021
49 Raivo Hein- Volikogus Ettepanek: Üldplaneeringust välja jätta sellise sõnastusega Viru-Ni- Korrigeerime ÜP seletuskirja ning jätame
mets ettepanekute gula vee- ja kanalisatsiooni arengukava muutmine, sest arengukava välja sõnastuse seletuskirjas lk 58: „Ole-
menetlemise muutmine on volikogu pädevuses ja seda ei ole kordagi arutatud masolev Vasta küla reoveekogumisala ar-
käigus tehtud üheski komisjonis. Küsimus on Vasta külla vee- ja kanalisatsioon vatakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga
ettepanek, mida trassi rajamine. Täna on trass välja ehitatud kuni töökojani (Lemari kaetavate alade hulgast välja, kuna piir-
komisjonid ja taha). Sealt koolini on 1 km, mis tänapäeval ei ole mingi vahemaa. konnas on väga vähe potentsiaalseid liit u-
volikogu toetasid Sellele lõigule jäävad mitmed elamumaad. Vasta külas on mitmel jaid ning see pole majanduslikult otstarbe-
veeprobleemid. Samuti on koolil läbi aastate vee kvaliteediga prob- kas.“
leeme olnud. Vahetult enne kooli on sotsiaalmaja, kus puudub vesi Üldplaneeringuga on Viru-Nigula alevikust
kui ka kanalisatsioon. kuni Vasta koolini kavandatud perspek-
tiivne elamuehituse maa-ala. Sellisel juhul
Leian, et kool peab olema tulevikus ühendatud Viru-Nigula vee- ja
on reoveekogumisala sinna alles jätmine
kanalisatsiooni süsteemiga.
põhjendatud.
Kuupäev: 07.03.2022
160 / 160