Riigikantselei
[email protected] Meie 15.03.2022 nr 1.1-10.1/2517-1
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti
majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): Eelnõu
Seletuskiri
Seletuskirja lisa: märkuste ja ettepanekute tabel
Külli Siim 611 3129
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
10.03.2022
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja
sellega piirneva rannikuala, samuti
majandusvööndi teemaplaneeringu
kehtestamine
Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13
lõikega 2.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eesti mereala planeeringu koostamisest
Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti
2030+“ kehtestamine“1 kehtestati üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (edaspidi ÜRP).
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 13 lõike 2 kohaselt võib koostada üleriigilise
planeeringu teemaplaneeringu merealade ja nendega piirneva rannikuala, samuti
majandusvööndi planeerimiseks ja teemaplaneeringuga lahendatavad ülesanded on toodud
PlanS § 14 lõikes 2. Käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat ÜRP-i.2
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a korraldusega nr 157 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala
ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“3 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega
piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu (edaspidi Eesti mereala
planeering) koostamine.
Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringu4 ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu5
lahendustega. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad Eesti mereala planeeringu
kehtestamisega kehtima.6
1
RT III, 06.09.2012,1
2
Täpsustustest on antud ülevaade planeeringu seletuskirjas ptk 5.17, kättesaadav Rahandusministeeriumi
kodulehel: https://www.fin.ee/media/4765/download
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/330052017003
4
kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114
5
kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152
6
Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 4.4
1
Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/89/EL7, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mis mh
sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021.
Nimetatud direktiivis seatakse mereala planeerimise raamistik, et edendada merealade
majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku
kasutamist. Direktiivis toodu kohaselt on merealade planeerimise peamiseks eesmärgiks
toetada energeetikasektorite, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku
arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle
vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele.
2. Mõjude hindamisest
Vastavalt PlanS § 13 lõikele 4 on üleriigilise planeeringu, sh ka selle teemaplaneeringuks oleva
Eesti mereala planeeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)
kohustuslik.
Tuginedes PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 viidi lisaks KSH-le läbi planeeringu elluviimisega
kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude laiapõhjaline hindamine. Koostati üks ühine mõjude hindamise aruanne8,
milles on käsitletud nii eelnimetatud mõjud kui ka mõjud looduskeskkonnale, kus muuhulgas
esitati mõjuhindamise metoodika, mis annab ülevaate mõjude hindamise metoodikatest,
lähenemise põhimõtetest ja kasutatud juhendmaterjalidest (vt täpsemalt aruande peatükk 2).
Mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse
kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist
planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad,
programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba,
ehitusluba jms). Strateegilistele planeerimisdokumentidele viiakse läbi KSH, tegevuslubadele
keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH).Otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav KSH
hindab mõjusid lähtudes strateegilise tasandi planeeringu täpsusastmest ja peab andma
raamistiku edasiste hindamiste jaoks ja jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks
küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil ehk KMH
raames. KSH ja KMH on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste
keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate tegevuste
keskkonnamõjude hindamise.
Eesti mereala planeeringu koostamise käigus on läbi viidud mitmeid täiendavaid analüüse ja
uuringuid9 mis koondavad erinevates teemades Eesti mereala tervikpildi. Lisaks kasutati Eesti
mereruumi planeerimise käigus keskkonnamõjude hindamiseks innovaatilist tööriista
PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/planwise4blue), mis hindab planeeritud inimtegevuste
kumulatiivset mõju erinevatele loodusväärtustele. Näiteks on välja selgitatud lindude jaoks
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0089&from=EN; (ELT L 257,
28.08.2014, lk 135–145)
8
https://www.fin.ee/media/4733/download
9
vt ka https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering#mereala-planeeringu-
2
sensitiivsed alad, lindude ja nahkhiirte jaoks olulised rändekoridorid ning viiger- ja hallhüljeste
merekasutusmustrid ja võtmeelupaigad. Samuti on analüüsitud mõju kaladele, tagamaks
kalavarude säilimine ja vältimaks kalarännete blokeerimist. Sealhulgas aastatel 2022–2024
viiakse Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi planeeringu jätkutegevusena eksperimentaalne
uuring, mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate
müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti
rannikumeres. Saadav teave on aluseks tegevuslubade andmise otsustamise, järgnevate
tegevuste kavandamisel ja mõjude hindamisel. Eesti mereala planeeringu koostamisel on
hinnatud ka kavandatavate tegevuste kumulatiivset mõju, mis aitab kaasa erinevate tegevuste
paralleelsele tõrgeteta toimimisele ja hoiab ära sellest looduskeskkonnale tekkida võiva
negatiivse mõju.
Eesti mereala planeeringus määrati tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride
põhimõttelised asukohad ning mõjude hindamise raames hinnati nendega seotud mõjusid, sh
pakuti kaablitele välja keskkonnakaitseliselt sobilikumad asukohad. KSH käigus hinnati
kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid, sh kaablikoridoride omavahelist koostoimet kui ka
koostoimet tuulikuparkide ja maismaaga. Merekaablite seosed maismaaga on võetud arvesse,
kuna mereplaneeringuga kavandatav mõjutab merekaablite kaldaga ühendamise tõttu ka
maismaad.
Läbi on viidud Natura 2000 hindamine, sh asjakohane hindamine. Eesti mereala planeeringu
keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi vastava pädevusega ekspertide osalusel läbi
Natura 2000 hindamine, sh asjakohane hindamine vältimaks ebasoodsat mõju võrgustiku alade
kaitse-eesmärkidele. Eesti mereala planeeringualal asuvad, kas täielikult või osaliselt merealale
jäävad Natura 2000 võrgustiku alad. Eesti mereala planeeringu väljatöötamisel ja
mõjuhindamise koostamisel rakendati kõiki keskkonnakaitse põhimõtteid, sh vältimis- ja
ettevaatuspõhimõtet, millest lähtuvalt välistati juba strateegilisel tasandil uute
merekasustusviiside, nagu tuuleenergeetika arendusalad ja kalakasvandused, puhul kattuvus
Natura 2000 võrgustiku aladega (sh Natura 2000 aladega samades piirides kattuvate
siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide merekaitsealadega).
Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi läbi tuulikute
visuaalse ja maastiku mõju hindamine leevendamaks elluviimise etapis tuulikute ehitamisega
kaasnevat visuaalset muutust, mida Eesti õigusaktid otseselt ette ei näe ning selle kohta
puuduvad ka normid ja standardid. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide nt
Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele
sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu.
Mõjude hindamisel viidi läbi ka tervisemõjude hindamine, kuna mereala on samuti oluline
väärtus inimese tervise ja heaolu seisukohast. Kuna tuuleparkide alad on planeeritud maismaast
ja püsiasustusega saartest vähemalt 6 meremiili (~11.1 km) kaugusele, siis see vähendab väga
suurel määral müra, sh infraheli levikut rannikuni. Küll sõltub infraheli jõudmine ja selle
kuulmine nii tuule suunast kui tugevusest. Kuna tuul ja lainetus tekitab ka ise infraheli, siis võib
selle eristamine tuuleparkide mürast olla enamikel juhtudel ebareaalne. Hetkel ei ole teada
3
uuringuid, mis oleks näidanud meres paiknevate tuuleparkide mürast tulenevaid tervisemõjusid.
Eesti mereala planeeringu lahendus on välja töötatud selliselt, et minimeeritud oleksid otsesed
tuuleparkide mõjud inimese tervisele ja selleks on vajalikud tingimused tegevusloa etapile
määratud. Täpsema ülevaate ja viited erialakirjandusele tervisemõjude osas annab mõjude
hindamise ptk 4.5 (lk 188-189).
Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi ka ametlik piiriülene
keskkonnamõjude strateegiline hindamine kooskõlas ka Läänemereregiooni soovitustega10.
Piiriülese protsessi viis läbi Keskkonnaministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga.
Protsessist osavõtmiseks anti võimalus kõigile Läänemereregiooni riikidele. Piiriülese
keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus esitatud ettepanekuid arvestati materjalide
välja töötamisel, arutati läbi erinevatel kohtumistel, täpsema ülevaate sellest annab mõjude
hindamise ptk 4.9 (lk 230–232).
Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel võeti muuhulgas arvesse
kohtupraktikat, sh Riigikohtu 8. augusti 2018. a otsust nr 3-16-1472, millega tühistati Hiiu
maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tuuleenergia tootmise alade osas
(täpsemalt vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 2), ehk esiteks on järgitud nn
reastamise põhimõtet, mille kohaselt otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab
andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames
hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil.
Selleks on Eesti mereala planeeringuga seatud selged suunised ja tingimused, millega tuleb
arvestada tegevuste järgmistes etappides (eelkõige hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel),
mh vastab Eesti mereala planeering küsimusele, kas, kuhu ja millistel tingimustel saab
meretuuleparke rajada ja seab selleks põhjaliku raamistiku uuringuteks ja muudeks olulisteks
jätkutegevusteks, mis on eelduseks järgnevate otsuste langetamisel. Teiseks on Eesti mereala
planeeringu mõjude hindamine toimunud planeeringulahenduse väljatöötamisega käsikäes, st
KSH on mänginud aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte pole piirdunud
planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärgi korrigeerimise ja
leevendusmeetmete väljapakkumisega. Lisaks erinevate tingimuste ja suuniste väljatöötamisel
keskkonnakaalutluste arvestamisega seotud sisendile on planeeringus toodud tuuleenergeetika
tootmiseks sobilike alade kaablikoridoridele võimalikud alternatiivsed asukohad, millega
kaasnevaid mõjusid on hinnatud. Kolmandaks sisaldab KSH aruanne põhjendatult nõutavat
teavet, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid.
10
Helcom-VASAB MSP töögrupi poolt välja töötatud soovitused piiriülese protsessi läbiviimiseks:
https://vasab.org/wp-content/uploads/2018/06/Guidelines_transboundary_consulations_public_participation_24-
25Feb2016-1.pdf
4
3. Eesti mereala planeeringu ülesehitus
Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui
majandusvööndit (vt joonis 1). Maismaad käsitletakse mereala planeeringus funktsionaalsete,
nö meri-maismaa seoste kaudu (vt Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.16)11.
Joonis 1. Eesti mereala planeeringulahendus on koostatud kogu Eesti merealale (nii
territoriaalmerele kui ka majandusvööndile), v.a varasemalt planeeritud ja kehtima jäävad Hiiu
ja Pärnu maakonnaga piirnevad merealad.
Eesti mereala planeering koosneb seletuskirjast, sh selles toodud teemajoonistest. Eesti mereala
planeeringu juurde kuuluvad lisad, sh elluviimise tegevuskava, mõjude hindamise aruanne jm,
mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel.
Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 1 on toodud sissejuhatus ja ptk-s 2 Eesti mereala
planeeringu koostamise lähtekohad. Ptk-s 3 tuuakse välja Eesti mereala kasutuse
tulevikusuundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2
punktiga 1). Ptk-s 5 on välja toodud erinevate merekasutuste lõikes alateemadena
planeeringulahendus (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktidega 2–9). Eesti mereala planeering
annab igas teemavaldkonnas suuniseid (soovituslikud juhtnöörid) ja seab tingimusi
(kohustuslik järgida).
11
Meri-maismaa seoste all on silmas peetud tegevusi, mida tehakse kas merel või maismaal, kuid mis toetavad
vastavalt maismaal või merel toimuvaid tegevusi.
5
Eesti mereala planeeringu elluviimise tagamiseks antakse üldisi suuniseid maismaa
planeerimiseks riigi eriplaneeringute, kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringute ning
detailplaneeringute koostamiseks, samuti merekasutusega seotud otsuste langetamiseks.
PlanS § 3 lõike 4 kohaselt võib planeeringu lisaks olla planeeringu elluviimise tegevuskava,
millest lähtuvalt on Eesti mereala planeeringu lisana koostatud planeeringu elluviimise
tegevuskava. Tegevuskavas toodud tegevused on kaardistatud ja heaks kiidetud asjaomaste
elluviimise eest vastutavate osapoolte poolt. See katab kõiki peamisi tegevusvaldkondi, millest
planeeringu eesmärkide saavutamine sõltub ja mis on asjaomaste partneritega kokku lepitud.
Tegevuskava alusel jälgitakse Eesti mereala planeeringu eesmärkide poole liikumist
tegevussuundade ja üksiktegevuste tasandil. PlanS § 25 lg 1 näeb ette Rahandusministeeriumi
kohustuse vaadata üleriigiline planeering koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie
aasta tagant ja esitada Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu
jooksul ülevaatamisest arvates. Tegevuskava aitab seirata Eesti mereala planeeringu elluviimist
ja teha asjakohaseid ülevaateid Vabariigi Valitsusele ning järeldusi Eesti mereala planeeringu
aja- ja asjakohasuse kohta.
4. Eesti mereala planeeringu koostamise menetluse käik
PlanS-st tulenevalt peavad planeeringut koostama selleks vastavaid teadmisi ja oskusi omavad
isikud (PlanS § 6 lõige 1). Eesti mereala planeeringu koostamises osalesid erinevate
ekspertteadmistega isikud12, samuti ministeeriumite ja ametite 13esindajatest koosnev juhtrühm
ning huvigrupid.14 Eesti mereala planeeringulahenduse erinevates etappides korraldati
teemakoosolekuid, et lisaks ametlikele avalikustamistele saada huvigruppidelt vahetut
tagasisidet ja leida parimad lahendused. Kogu koostamis- ja kaasamisprotsess (sh piiriülene)
on detailselt välja toodud planeeringu lisas 315.
Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi kolm avalikku väljapanekut, millele järgnesid
avalikud arutelud: lähteseisukohtade etapis16 (avalik väljapanek 12.04.–14.05.2018; arutelud 5
kohas perioodil 30.05–12.06.2018), eelnõu ehk eskiislahenduse etapis17 (avalik väljapanek
23.04.–23.05.2019; arutelud 5 kohas perioodil 11.06.–20.06.2019), täiendavalt põhilahenduse
12
Nt planeerijad, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ekspert,
geoinformaatika spetsialistid, merekeskkonna ekspert, kalandusekspert, majanduslike mõjude hindamise ekspert,
energeetika ekspert, tervise mõjude ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert, meretranspordi eksperdid ja erinevad
liigieksperdid.
13
Juhtrühma kuulusid Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Transpordiameti,
Muinsuskaitseameti, Politsei ja piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Maa-
ameti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.
14
Nt vesiviljeluse arendajad, tuuleenergeetika arendajad, keskkonnaorganisatsioonid, puhkemajandusega
tegelevad organisatsioonid, mereäärsed kohalikud omavalitsused, erinevad liigispetsialistid jt.
15
https://fin.ee/media/4877/download
16
https://www.fin.ee/media/4729/download
17
https://www.fin.ee/media/4736/download
6
etapis18 (avalik väljapanek 17.02.–18.03.2020; arutelud 3 kohas perioodil 17.08.–19.08.2020).
Lisaks avalikustati planeering Rahandusministeeriumi veebilehel: paralleelselt
19 20
kooskõlastamise etapiga (perioodil 18.05.–18.06.2021) ja lõpplahenduse etapis (perioodil
8.11.–8.12.2021). PlanS kohaselt tuleb üleriigilise planeeringu koostamise käigus viia läbi üks
avalik väljapanek (PlanS § 19) ja avalik arutelu (PlanS § 20) ning vahetult enne kehtestamist
tuleb planeering avalikustada planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (PlanS § 23). Seega
viidi koostöö ja kaasamine läbi oluliselt põhjalikumalt, kui PlanS nõuded ette näevad.
Eesti mereala planeeringu menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste
ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt (nt erialaliitudelt,
arendajatelt, isikutelt, kes avaldasid soovi menetluses osaleda jt) ja eelpool viidatud asutustelt.
Kooskõlas PlanS-s sätestatud avalikkuse ja kaasamise põhimõttega ja lähtudes PlanS § 15
lõikes 5 toodust, on kogu protsessi vältel Eesti mereala planeeringuga seotud asja- ja ajakohased
materjalid (sh taustainfo) avalikustatud nii Rahandusministeeriumi veebilehel kui ka mereala
portaalis. Mereala portaal loodi Eesti mereala planeeringu menetluse ajaks, mis tagas kogu
protsessi vältel võimaluse igal ajahetkel värskeima info operatiivse avaldamise. Nt anti portaali
kaudu operatiivselt teada protsessi hetkeseisust, avaldati planeeringuga seotud video ja
kaardimaterjali.
Lisaks on Eesti mereala planeeringu koostamise ajal tutvustatud lahendust mitmel korral
Riigikogu keskkonna- ja majanduskomisjonidele, kõigile merepiiri omavatele kohalikele
omavalitsustele, erinevatel seminaridel ja valdkondlikel konverentsidel ning EL Komisjoni
poolt Merestrateegia raamdirektiiviga21 seonduvate teemade arutamiseks moodustatud
mereplaneerimise töörühma kohtumistel, Läänemere mereplaneerimise töörühma kohtumistel,
rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Protsessi on kajastatud ja lahendust selgitatud
jooksvalt erinevates valdkondlikes väljaannetes (nt Eesti Loodus, TööstusEST, üleriigilised ja
maakonnalehed) ning laiemalt meedias (nt ERR jm tele- ja raadiojaamade vahendusel).
Eesti mereala planeeringulahenduse koostamisel lähtuti keskkonnakaalutlustest ja parimast
olemasolevast teadmisest.22 Parima teadmise kaasamise tagas planeeringu koostajate
laiapõhjaline ekspertgrupp23, koostöö teiste riikide, ametkondade ja huvigruppidega24 ning
planeeringu tasandile kohased täiendavad uuringud25.
18
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/msp_pohilahenduse_ettepanek
ute_koondtabel.pdf
19
https://www.fin.ee/media/4751/download
20
https://www.fin.ee/media/4880/download
21
https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv
22
Lähenemine põhineb EL direktiivil nr 2014/89/EL, millega kehtestati mereruumi planeerimise raamistik.
23
Planeeringu koostamise meeskonna ülevaade on leitav Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.fin.ee/media/4766/download
24
Koostöö ja kaasamise ülevaade kajastatud planeeringu lisas nr 3, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi
kodulehel: https://www.fin.ee/media/4730/download
25
Uuringute nimekiri on kättesaadav planeeringu lisas nr 5, nimekiri ja uuringud ise on kättesaadavad
Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/mereala-planeering#mereala-planeeringu-
7
II KAALUTLUSED
1. Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk
Eesti mereala planeering on riiklik strateegiline arengudokument. PlanS § 13 lõike 3 kohaselt
on üleriigilise planeeringu eesmärk riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine. Eesti mereala planeering ÜRP teemaplaneeringuna suunab Eesti mereala
kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate
merekasutuste ruumilisele arengule.
Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutuste
koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt
järgmiseks 15 aastaks26, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse
ning edendada kestlikku meremajandust. Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks
üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest
arengudokumentidest. Kuna eesmärgiks on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline
tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on vastavalt antud dokumendi osas ettenähtule selle üldistusaste
suhteliselt suur – keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik,
millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda. Eesti mereala
planeeringuga seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele
otsustele.
Näiteks saab Eesti mereala planeering olema aluseks hoonestuslubade andmiseks.
Veeseaduse27 (edaspidi VeeS) § 217 lõikest 1 tuleneb, et avaliku veekogu piiritletud osa
koormamiseks veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud
kaldaga (tuulepargid, kalakasvatussumbad jm), on vajalik taotleda hoonestusluba. VeeS § 223
lõike 1 punkti 3 kohaselt keeldutakse hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa
tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga. Seega tuleb peale Eesti mereala planeeringu
kehtestamist hoonestuslubade andmise otsustamisel sellest lähtuda ehk antav hoonestusluba
peab vastama Eesti mereala planeeringus toodud tingimustele. Erisuse sellest sätestab
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille § 25 lõike 1 kohaselt enne
1. juulit 2015. a esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal
kehtinud õigusaktide kohaselt.
Kuna kehtiv VeeS näeb ette, et hoonestusloa menetluse algatamisest keeldutakse mh juhul, kui
taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud (VeeS § 221
lõike 2 punkt 2), ei ole Eesti mereala planeeringu koostamise algatamisest alates üldjuhul
hoonestusloa taotluste menetlust algatatud. Erandid on tehtud siiski väiksemate ja kergemini
eemaldatavate ehitiste puhul (nt merekaablid), mille osas sätestab erisuse VeeS § 221 lõige 3,
26
15 aastat on võetud ajaliseks perspektiiviks, kuna mahukamate tegevuste arendusperiood on orienteeruvalt 10
aastat. Sarnane on olnud ka Euroopa riikide kogemus mereala planeeringute elluviimisest (nt Saksamaal ja
Belgias). Samuti on ajalise perspektiivi juures arvestatud, et PlanS § 25 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil
kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist
(kooskõlas PlanS § 25) ning selle aja ja asjakohasust.
27
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 430 SE viiakse hoonestuslube puudutav regulatsioon üle
ehitusseadustikku
8
mis näeb ette, et selliste ehitiste puhul võib menetluse siiski algatada, kui hoonestusloa taotleja
on nõus, et hoonestusluba antakse tähtajaga üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Eesti
mereala planeeringu kehtestamine loob võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks
kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste puhul.
Kuna mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse
reeglid valdavalt välja kujunenud, keskendub Eesti mereala planeering enam mereala
kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Uued kasutusvaldkonnad on vesiviljelus ja
energiatootmine, nende osas seab Eesti mereala planeering suunised ja tingimused ning
määratleb tuuleenergeetika tootmiseks ruumiliselt võimalikud arendusalad. Eri
merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks antakse suuniseid kõikidele valdkondadele.
Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud mitmete strateegiate ja arengukavadega,
sh „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“28, „Eesti 2035“29,
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“30, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“31,
Läänemere strateegiast32, Merestrateegia raamdirektiivist33 jm. Mitmete kasutusvaldkondade
puhul mereala planeering põhimõtteliselt siduvaid ruumilisi asukohti ette ei näe. Neis
kasutusvaldkondades (nt meretransport jne) on olemas piisav õiguslik regulatsioon
(Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREGs), meresõiduohutuse seadus
jm), samuti on merekasutuse praktika juba välja kujunenud. Planeeringu rakendamise järel
säilib mereruumis nende kasutusvaldkondade puhul olemasolev olukord. Eeltoodu on
kooskõlas PlanS §-s 12 nimetatud teabe piisavuse põhimõttega, mille lõike 1 kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist
arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning
teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.
Mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt seab planeering tingimused, mis tagavad erinevate
tegevuste kavandamisel elupaikade ja elustikuga (sh merepõhja elupaikade ja elustikuga)
arvestamise ja välistavad neile ebasoodsa mõju tekkimise. Hetkel on tehtud Eesti
Mereinstituudi poolt ettepanekud (väljaspool planeerimisprotsessi) kahe majandusvööndi
merekaitseala moodustamiseks, kuid nende ettepanekute menetlemine toimub väljaspool
planeerimisprotsessi looduskaitseseaduse alusel. Lisaks on seatud tingimused, mis tagavad
kalastiku jaoks tundlike alade (rändealade, potentsiaalsete koelmualade ja merekalade
noorjärkudele oluliste alade) säilimise. Näiteks on uuskasutuse arendamine välistatud madalas
rannikumeres, mis on kalastiku jaoks tundlikud alad. Samuti on välistatud ebasoodne mõju
maastikele. Seda ennekõike erinevate looduskomponentide, mis on maastiku osaks, kaitseks
seatud tingimuste kaudu.
28
https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030
29
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
30
https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050
31
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
32
https://vm.ee/et/euroopa-liidu-laanemere-strateegia-lms
33
https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv
9
Läbiviidud Natura asjakohase hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringu
koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude
avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades
planeeringuga seatud tingimusi ning mõjuhindamises ette nähtud keskkonnameetmeid
tegevusloa tasandiks (vt pikemalt planeeringu mõjude hindamise aruanne, peatükk 4.3). Seega
ei kaasne mereala planeeringu nõuetekohase elluviimisega Natura 2000 aladele kaitse-
eesmärkidele ebasoodsat mõju.
2. Riigi huvi uute merekasutusviiside kasutuselevõtmisest
2.1. Vesiviljelus34
Eesti mereala planeeringulahenduse kohaselt saab vesiviljelust arendada kogu Eesti merealal,
v.a selleks välistatud alad (laevateed, kalastiku jaoks tundlikud alad, varjumisalad,
kaadamisalad, ankrualad; vt planeeringu seletuskirjas skeem 5.3.1.1. ptk) arvestades
planeeringus toodud suuniseid ning tingimusi. Suunised ja tingimused koos nende seadmise
põhjendustega on toodud planeeringu seletuskirjas (lk 23–24). Kuna meres kasvatatavate
kalade, merevetikate ja karpide kasvueelistused on võrdlemisi erinevad ning tehnoloogiad
selles valdkonnas kiiresti arenevad, siis on määratud alad, kus arendustegevus on selgelt
välistatud. Selline lähenemine annab piisavalt paindlikkust soosides selles valdkonnas
innovatsiooni, kuid samal ajal kaitstes sätestatud tingimustega piisavalt merekeskkonda ja
arvestades teiste merekasutuste ruumiliste vajadustega.
Vesiviljelus ehk kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikate) kasvatus on üks kiiremini
kasvavaid sinimajanduse sektoreid maailmas35. Eesti vesiviljeluse sektori peamised
tegevusvaldkonnad on kaubakala kasvatamine, kasvatamine looduslikesse veekogudesse
taasasustamiseks, vähikasvatus ning arengufaasis on vetika- ja karbikasvatus. Karpide ja
vetikate kasvatamisega töönduslikult Eestis veel ei tegeleta, kuid mitmeid katsetusi selles vallas
on läbi viidud.36 Valdav osa vesiviljelustoodangust, milleks on vikerforell, saadakse hetkel veel
maismaal paiknevatest kasvandustest. Tulevikus on säästva merevesiviljeluse arendamise
strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000
tonni juurdekasvuni aastas.37 Seega soodustab vesiviljeluse arendamine merealal Eesti
majanduse kasvu ja on seega oluline riigi arengu ja heaolu vaatest tervikuna.
2.2. Tuuleenergeetika38
Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab
energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. „Kliimapoliitika põhialused
34
Vt lahendust täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.3
35
FAO 2018 http://www.fao.org/3/i9540en/I9540EN.pdf
36
https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf
37
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf
38
Vt lahenduse kujunemist ja suuniseid-tingimusi täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.6
10
aastani 2050“ seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk-järgult suureneva kasutuselevõtu
lõpptarbimise kõigis sektorites. Lisaks suunab EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika
liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja
energiatõhusust. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri
laskmise eest Euroopas39. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks
jõuda 42 %-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest (~50 % energia
lõpptarbimisest).
2020. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest 22%
(toodang 2,84 TWh)40. Arvestades Eesti elektritootmises toimunud kiireid muutuseid on
iseäranis suur vajadus uue taastuvenergia järele just elektritootmise sektoris. 2030. aastaks peab
taastuvelektri osatähtsus suurenema ligi kaks korda ehk siis 40%-ni41. 2050. aastaks on Eesti
võtnud eesmärgi minna üle kliimaneutraalsele energia tootmisele42. Suurima
kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks
aastaks 2030 neljakordistuma. Tuuleenergia arendamine (nii maismaal kui ka merel) on
kulutõhus lahendus taastuvelektri tootmiseks Eestis (kasutustegur43 vahemikus 30…40%
maismaal ning 45...55% merel).
Varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti elektrisüsteem investeeringuid uutesse
tootmisvõimsustesse – tootmisvõimsused ja nende asukoha otsustab elektriturg, kuid
tõenäoliselt on tuleviku elektrisüsteemi tootmisressursid maismaa- ja meretuulepargid,
päikeseenergia, akud, pumphüdroelektrijaamad ja rohegaasi võimekusega gaasielektrijaamad.
Seega on pikaajalise varustuskindluse tagamiseks vajalik tagada konkurentsivõimeline
investeerimiskeskkond madala süsiniku heitmega tootmisvõimsuste rajamiseks
Tuuleenergeetika kasutuselevõtt merealadel suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet ja
uue tegevusvaldkonnana tooks täiendavat väärtust erinevatesse valdkondadesse (uued oskused,
tehnoloogilised arengud, jmt). 1000 MW suurune tuulepark tähendaks hinnanguliselt üle 2
miljardi euro suurust investeeringut Eesti majandusse ja looks 70 kuni 100 otsest pikaajalist
töökohta (lisaks tuhandeid ajutisi töökohti).
Võrreldes maismaatuuleparkidega on meretuuleparkidel väiksem otsene mõju elukeskkonnale.
Vaatamata riigikaitseliste piirangute leevendamisele lähiaastatel riigi maismaa osas on Eestis
hulk kõrge tuulepotentsiaaliga alasid, millede puhul kehtivad jätkuvalt kas riigikaitselised,
looduskaitselised, asustusest, taristu paiknemisest, maapõue jm asjaoludest tulenevalt
ulatuslikud piirangud. Merealale tuulenergeetika arenduseks sobivate alade leidmine on
seetõttu vajalik.
39
https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3
40
https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares
41
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
42
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
43
Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas.
11
Eesti mereala planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad (koos
innovatsiooniala ja reservaladega kogupindalaga ligi 1700 km2), suunised ja tingimused.
Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade väljaselgitamisel lähtuti
gravitatsioonivundamendil põhinevast tehnoloogiast, mis praeguse hetke teadmise järgi on
Eesti jääoludele sobivaim. Tuuleenergeetika alad on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt
teadaolevad looduskaitselised, riigikaitselised piirangud, vajalikud lennu- ja laevateed jpm)
koosmõjus44. Esmalt määrati tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad
lähtudes tuuleenergia potentsiaalist, vee sügavusest, kaugusest lähimale kõrgepinge alajaamale,
jää esinemise tõenäosusest ja laine kõrgusest, seejärel välistati looduskaitsealad, samuti
visuaalne puhverala rannajoonest 11 km. Tulenevalt alade suurusest ja riigikaitselistest huvidest
välistati tuuleenergeetika arendamine Eesti mereala põhjaosas. Järelejäänud aladel on lähtutud
riigikaitselistest vajadustest ja tingimustega sätestatud riigikaitse töövõime tagamise kohustus.
Arendusaladest arvati välja ka lindude ja nahkhiirte olulisemad rändekoridorid, lindude
peatumisalad ja hüljestele olulisemad merealad. Samuti välistati meretranspordi seisukohast
olulisemad veeliikluskoridorid ja alad, mis on vajalikud lennuliikluse ohutuse tagamiseks.
Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise kaalutlusprotsessi on täpsemalt
kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.3 (lk 37–46).
Eesti mereala planeering määrab ka põhimõttelised kaablikoridoride asukohad kavandatavate
tuuleparkide ühendamiseks maismaa ülekandevõrguga (vt planeeringu seletuskirja peatükk
5.6.6, lk 55–59). Kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtade määramine on vajalik
strateegilisel tasandil mõjude hindamiseks, et veenduda planeeringu elluviidavuses. Maismaale
kaablite rajamiseks on määratud ühenduste loomise eelduseks olevad suunised. Eesti mereala
planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus tekkis veendumus, et tuuleparkidest
lähtuvate merekaablite ühendamine maismaaga on põhimõtteliselt võimalik (vt planeeringu
mõjude hindamise aruande peatükki 4.3), samuti on seatud suuniseid tutvustatud protsessis
asjaomastele kohalikele omavalitsustele.
Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade määramisel on sellega kaasnevaid mõjusid
hinnatud planeeringule omase ja vajaliku täpsusega. Eesti mereala planeeringule omase kõrge
üldistusastme ja määramatuse konkretiseerimiseks (riigi nägemus sellest, millist lahendust
põhimõtteliselt võimalikuks peab) on planeeringus määratletud tuuleenergeetika arendamise
lähtekohad (vt ka planeeringu seletuskiri peatükki 5.6.3), mis on aluseks võetud
tuuleenergeetika arendusalade ja nende realiseerimise mõjude hindamisel. Lähtekohtasid saab
käsitleda ka kui planeeringu elluviimise maksimumstsenaariumit.
Kuigi üldiselt on teadlased hetkel olnud seisukohal45, et tuulikute töömüra võib kalu häirida
ainult tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole,
siis ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil läbi
viia täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige
räim) koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise osas. Nagu eespool
44
Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 5.6.3
45
Vt täpsemalt mõjude hindamise aruannet lk 60-66
12
nimetatud, siis täiendavalt viiakse aastatel 2022–2024 Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi
eksperimentaalne (Läänemere regioonis esmakordne taoline) uuring (planeeringu tegevuskava
punkt 3.1), mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate
müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti
rannikumeres. Kui mürauuringu käigus selgub, et müra mõju räimede rändele puudub, siis võib
lähtuda sellest tulemusest. Kui mürauuringu käigus selgub, et müra takistab kalade rännet, on
edasised detailsemad uuringud vajalikud, et kaardistada kalade rändekoridorid. Kui uuringu
tulemusel selgub, et kalade rändele avaldub oluline ebasoodne mõju, mida ei õnnestu
leevendada, tuleb kavandatava tegevuse mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et
ebasoodsat mõju ei kaasneks või tegevusest loobuda.
Tuulenergeetika alade määramisel lähtuti sellest, et nii vee- kui ka maismaalinnustikule olulised
massrändekoridorid ning veelinnustikule olulised peatumis-, toitumis- ja puhkealad on vabad
(ei teki barjääriefekti). Samuti on vabad teadaolevad nahkhiirte massrände koridorid ning
viiger- ja hallhülge peatumis-, toitumis-, poegimis- ja puhkealad. Samuti on seatud tingimused
(tegevusloa etapis täiendav uurimiskohustus), mis tagavad tuuleparkide kavandamisel
linnustiku, nahkhiirte ja hüljestega arvestamise.
Eesti mereala planeerimismenetluse tulemusel kujunes veendumus, et määratletud alad, sh
tuuleenergeetika arendusalad on sobivad ja vastavad riigi huvidele. Sealhulgas kujunes
veendumus, et paremad alternatiivid, sh võimalike tuuleenergia arendusalade
kindlaksmääramiseks, puuduvad. Näiteks kaaluti erinevaid tuuleenergeetika arendusalade ja
nende kaablite asukoha alternatiive, sh alade asukoha valikul võeti arvesse ka
keskkonnakaalutlusi (vt planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.3 ja planeeringu mõjude
hindamise aruande peatükki 4.3).
Keskkonnaministeerium kui valdkonna eest vastutava ministeerium on andnud seisukoha, et
tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne mõju maastikule, milleks, arvestades Euroopa
Nõukogu maastikukonventsiooni, saab pidada ka mereala, mis omakorda on
keskkonnaelemendiks sarnaselt maale, pinnasele, veele, välisõhule, kliimale ja looduslikule
mitmekesisusele. Seega on ka tuulikute visuaalse mõju näol tegemist ühe keskkonnamõjuga
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL mõistes. Samuti saab seda käsitleda
PlanS kohase asjakohase sotsiaalse mõjuna46. Tuulikute visuaalne mõju avaldub eelkõige
Saaremaa läänerannikul, kus tuuleenergeetika arendusala (ala nr 2) paikneb Vilsandi
rahvuspargist Sõrve sääre tipuni. Lähima võimaliku tuuliku kauguseks Saaremaa
läänerannikust on 6 meremiili (ligi 11,1 km). Liivi lahes avaldavad tuulikud enim visuaalset
mõju Ruhnu saarele (kaugus ligi 11 km), samuti on tuulikupargid nähtavad Lätist Kolka
neemelt (lähima võimaliku tuuliku asukoht alal 1 ligi 21 km). Meretuuleparkide
nähtavuskaugus on umbes 50 km rannikust (selge ilmaga ligikaudu 200 m tipukõrgusega tuulik
inimsilmale maksimaalselt nähtav). Rannikust kaugemale pole nimetatud kohtades võimalik
46
Rahandusministeerium. 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks ptk 6. Selles juhendmaterjalis toodud
asjakohaste mõjude hindamise õiguslik raamistik ja hindamise põhimõtted kehtivad ka mereala planeeringu kui
üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu asjakohaste mõjude hindamise kohta.
13
meretuuleparkide arendusalasid kavandada. Eesti meri läheb kiiresti sügavaks, mistõttu
kaugemal aladel pole tuuleparkide rajamine majanduslikult otstarbekas ja Eesti klimaatilistes
oludes hetkel teadaolevaid tehnoloogiaid arvestades tehnoloogiliselt võimalik. Seega pole
võimalik tuulikutest tulenevat visuaalset muutust täielikult vältida nende kaugemale merealale
kavandamisega ning mõne km võrra kaugemale nihutamine ei anna omakorda visuaalsete
mõjude kontekstis efekti. Lisaks jäävad Saaremaast läände olulised rahvusvahelised
meretranspordikoridorid, mistõttu nö ruumi alade veelgi lääne poole nihutamiseks ei ole.
Eesti mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel on keskendutud visuaalse muutuse
leevendamise võimalustele (vt seletuskirja ptk 5.6.5 ja mõjude hindamise ptk 4.4.1.6.2), mh
nähtud ette, et tuulikuid ei paigutata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 6
meremiili (11,1 km; kaugust arvestatakse lähimast tuulikust) ning mitme tuulepargi samaaegsel
kavandamisel tuleb hinnata tuuleparkide visuaalset koosmõju. Samuti tuleb visuaalseid mõjusid
täpsemalt hinnata hoonestusloa staadiumis. Suunised ja tingimused visuaalsete mõjude
leevendamiseks töötati välja koostöös maastikuarhitektide, sh visuaalsete mõjude hindamise
eksperdiga47. Eesti mereala planeeringu on Keskkonnaministeerium, kes on keskkonnamõju
strateegilise hindamise valdkonna eest vastutav ministeerium, kooskõlastanud märkusteta.
Eesti mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka
täpsematest uuringutest ja analüüsidest, mis on ette nähtud planeeringu tingimustena) ega
täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Nii on ka Eesti mereala
planeeringumaterjalide avalikustamisel läbivalt esitatud ettepanekud48, et tuuleenergeetika
arendusaladel visualiseeritaks tegevusloa menetluses kavandatavad tuulikud, kuid see pole
võimalik, kuna üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks
sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute
täpsed asukohad. Eeldatavasti arenevad ka vastavad tehnoloogiad Eesti mereala planeeringu
kehtivuse perioodil.
Samuti erinevad rannikult vaated merealale suuresti sõltuvalt konkreetse rannikuala
konfiguratsioonist ja pargiala paiknemisest lähtuvalt. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes
planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses
detailsemale tasandile tingimuste ja suuniste andmine mõjude leevendamiseks.
Tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades asjaolu, et tuulikud saavad
olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning
põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Mõjude hindamisel
esitati mõjutatava keskkonna kirjeldus, planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja meetmed
mõjude leevendamiseks ja vältimiseks tegevusloa etapis (vt aruande peatükk 4). Mõju
hindamise aruandes on jõutud läbivalt järeldusele, et kui rakendatakse väljapakutud lähenemisi
ja leevendusmeetmeid, siis planeeringu elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ei kaasne. Eesti
47
https://www.fin.ee/media/4766/download
48
Visualisatsioonide teemaga seotud ettepanekuid on esitanud Sunly Wind OÜ, Saaremaa valla, Muhu valla,
Ruhnu valla, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ, Energiaühistu
MTÜ, MTÜ Sõrvemaa Arengu Ühing, eraisikud
14
mereala planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 olev tabel annab ülevaate mõjude hindamise
käigus tehtud olulisematest ettepanekutest ja nendega arvestamisest planeeringus.
Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse
asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning
kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid rajada. Seejuures on kohustus
hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid, analüüsida ja rakendada leevendusmeetmeid ning
tuulikuid ka visualiseerida. Hindamine peab toimuma planeeringus ette antud raamistiku baasil,
sh hindamise peab läbi viima vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali49 või
samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav. Juhendmaterjal annab mh
soovitused visualiseeringute esitlemiseks, modelleerimiseks.
3. Reservalade moodustamise põhjendatus
Kogu Eesti traalpüügialadest kattuvad 4,3% planeeritud tuuleenergeetika aladega. Eesti
traalpüügist moodustas aastatel 2017–2019 kattuvatelt aladelt püütud kogus alla 10% aastas.
Planeerimisprotsessi käigus (2020. a augustis planeeringulahenduse avalikustamise käigus)
tõusetus traalpüüdjate vastuseis Eesti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika
arendamiseks sobivatele aladele, kuna tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kattuvad
osaliselt oluliste traalpüügialadega. Tuuleenergeetika alast nr 1 kattub traalpüügiga 92% ning
tuuleenergeetika alast nr 2 kattub traalpüügiga 17%. Kokku tuuleenergeetika alade lõikes on
kattuvus traalpüügiga 39%. Juhul, kui kattuvatel aladel ei ole edaspidi tuuleenergeetika
arendamise tõttu võimalik traalpüüki läbi viia, on sellel piirkondlikult siiski kalandussektorile
oluline mõju.
Maaeluministeerium tõi pärast traalpüüdjate vastuseisu tõusetumist 5. jaanuari 2021. a kirjas nr
6.2-15/2691-1 välja järgmist: juhul, kui seni kasutuses olnud traalpüügialad väheneks,
suureneks traalpüügiks alles jäävate alade koormus ning võib prognoosida saakide vähenemist.
Probleem võib teravaim olla Liivi lahes, kus kalapüüki on juba praegu erinevate meetmetega
oluliselt piiratud. Koosmõjus Pärnu mereala planeeringus ning Läti mereala planeeringus
kavandatud tuuleenergeetika alade realiseerimisega vähenevad alad, kus traalpüük saab
toimuda, veelgi. Väljakujunenud traalpüügi alade vähenemisel tuleb ettevõtetel asuda leidma
alternatiivseid püügipiirkondi, mille nihkumisel sadamatest kaugemale suureneb aja- ja
kütusekulu, väheneb püügipäevade arv ning halveneb kala kvaliteet. Samuti võib väheneda seni
lossimiseks kasutatud sadamates maale toodava kala kogus, osa seni kasutatud kalasadamaid
võivad kaotada oma funktsiooni. See omakorda mõjutab negatiivselt sadamate piirkonnas
olevaid kalatöötlemise ettevõtteid ja seega ka kalapüügi- ja kalatöötlemissektori sissetulekuid.
Traalpüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi
hooaeg kestab jaanuar–aprill ning september–detsember) ja mida viljelevad kohalikud
kalapüügiettevõtted. Sektori majandusliku edu toel on tehtud investeeringuid sadamavõrku,
49
Vt täpsemalt „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“ , AB Artes Terrae OÜ, 2020. https://www.fin.ee/media/4718/download
15
kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jm. Nt on ettevõtteid, kelle püük kavandatavatelt
tuuleenergeetika aladelt moodustab kogu nende aasta väljapüügist üle 15%. Vaadeldes eraldi
Liivi lahte, siis seal on kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt väljapüügi osakaal suurem,
moodustades 2019. aastal keskmiselt 35%, kusjuures kõigil ettevõtetel jäi see üle 20% ja ühel
ettevõttel ka 50%.
Samas teisalt rõhutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 8. mai 2020. a kirjaga nr
17-2/2020/3011, et saavutamaks 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline,
et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Tuuleenergeetika alade määramisel võeti aluseks
esmalt tuuleenergeetika seisukohast sobivad tingimused ning alasid täpsustati kasutades
välistusmetoodikat, mis tähendab, et arvestati mitmete teiste valdkondade vajadustega (nt
välistati kattuvus kaitsealuste loodusväärtuste, sh Natura aladega, tiheda laevaliikluse
piirkondadega, tuulikute rajamine lähemale, kui 11,1 km rannikust, riigikaitselised alad jpm).
Kui võtta arvesse ainult tuuleenergeetika arendamise jaoks sobilikke tingimusi oli
potentsiaalseid alasid kokku ~5800 km2, kuid peale välistusmetoodika (sh vajalike
ettevaatuspõhimõtete) kasutamist on hetkel tuuleenergeetika alasid kokku ligi 1700 km2. Eesti
mereala planeeringulahenduses on välja toodud, et allesjäänud tuuleenergeetika alad
realiseeruvad kuni 70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate
meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis läbi viidavate täpsustavate
uuringute tulemustest, kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka
reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi
ning tarbijate jaoks parima hinna. Intensiivsemate traalpüügialade täielik väljalõikamine
tuuleenergeetika aladest muudaks järelejäänud alade suuruse tõttu selle arendamise
majanduslikult ebaotstarbekaks. Silmas tuleb pidada, et meretuuleparkide arendustsükkel on
pikk, (ligi 10+ aastat koos vajalike uuringutega) mille ajal on võimalik traalpüügiga jätkata
endises mahus. Kokkuvõttes oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et
2020. aasta augusti seisuga Eesti mereala planeeringulahenduses määratud alasid ei tohiks
vähendada.
Hindamaks, kas traalpüügi jätkumine tuulikute vahel on võimalik, viis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium septembris 2020. a Rahandusministeeriumi koostatud info
baasil läbi tuuleenergeetika sektori arendajate küsitluse parkide tehnilise info täpsustamiseks.
Küsitluse tulemusel selgus, et traalpüügi lubamine tuulikute vahel on teoreetiliselt
põhimõtteliselt küll võimalik, kuid eeldab väga suuri investeeringuid (nt kaablite katmise näol).
Traalpüüdjate sektori esindajate hinnangul ei ole selline lahendus võimalik, kätkeb endas
mitmeid riske ning vajaks otsustamiseks põhjalikumat analüüsi. Rahvusvahelises praktikas ei
ole samuti konkreetseid näiteid, kus aktiivne traalpüük on lubatud tuulepargis, kuna traalpüügi
lubamine tuulepargis võib kujutada ohtu kaablitele merepõhjas jms.
Traalpüügi ja tuuleenergeetika mõlema puhul on tegemist Eesti riigi jaoks olulise riikliku
huviga majandusvaldkonnaga50. Lahenduse leidmiseks tehti täiendavat koostööd nii
50
Olulise riiklik huvi olemasolu tuuleparkide arendamisel kinnitab ka Riigikohtu 26.05.2021 lahend asjas 3-17-
2013
16
traalpüügisektori esindajate kui ka tuuleenergeetika arendajate huvigrupi esindajatega. Mõlema
valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud
võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatult
erinevaid huve arvestava Eesti mereala planeeringulahenduse menetluse jätkamiseks ja
arvestades eeltoodud asjaolusid, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Maaeluministeeriumi poolt väljatoodud argumente, on Vabariigi Valitsus otsustanud Eesti
mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata kuni
2027. aastani mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need
alad, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Reservalade määratlemisel
lähtuti konkreetsetest andmetest, st viimase 3 aasta (2018–2020) traalpüügi andmetest,
markeerides traalitõmmete koordinaatide järgi nende koondumiskohad ja arvestati
tuuleenergeetika jaoks minimaalset ala suurust (90 km2), mille arendamine on majanduslikult
otstarbekas.
Reservalade moodustamine tähendab, et kuni 2026. aastani reservalasid tuuleparkide
arendamiseks läbi tegevusloa menetluste kasutusse ei anta, need jäävad senisel viisil
kasutatavateks. Pärast 2026. aastat hinnatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ning Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ameti eestvedamisel, kas ja millises mahus on reservalade
kasutuselevõtt vajalik kliimaeesmärkide täitmiseks (vt täpsemalt seatud tingimusi Eesti mereala
planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.5). Nimetatud aega (ligi 4 aastat) saab pidada piisavaks selleks,
et teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel viia läbi menetlusprotsessid ja uuringud
hindamaks, kas nendel aladel on võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Samuti
haakub see PlanS § 25 lõikega 1, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie
aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist
(kooskõlas PlanS § 25) ning selle aja ja asjakohasust. Reservalade kasutuselevõtu vajaduse
hindamisel antakse olemasoleva olukorra ülevaade Vabariigi Valitsusele. Olemasoleva
olukorra analüüsimisel lähtutakse mh nt hoonestuslubade, läbiviidud uuringute ja
keskkonnamõju hindamiste seisust, riiklikest kliima- ja energeetika eesmärkidest,
majanduslikest mõjudest, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile jms asjakohastest
olulistest asjaoludest. Eesti mereala planeeringulahendus on nii Maaeluministeeriumi kui ka
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt märkusteta kooskõlastatud.
Kompenseerimaks tuuleparkidest tulenevaid häiringuid vahetult mõjutatud isikutele, sh
traalpüügiga tegelevatele ettevõtjatele, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja
töötanud kohaliku kasu regulatsiooni51. Viidatud eelnõu kohaselt hakatakse tuuleparkidest
mõjutatud omavalitsustele traalpüüdjatele kompenseerima tuuleparkidest põhjustatud tegevuse
piiranguid juhul, kui tuuleparkide tegevus põhjustab otseselt saagi vähenemist.
Tuuleenergeetika alade, sh reservalade määramise aluseks on eeltoodud põhjendused, samuti
on see koosõlas ka PlanS § 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega mis
näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve,
51
Energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu
väljatöötamiskavatsus on läbinud kooskõlastusringi (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7038a4e-
4d3d-4a4d-a4af-fecdb2511e94)
17
sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Nimetatud põhimõte aitab
tagada mh planeeringu elluviidavuse. Huvide tasakaalustamine ei tähenda automaatselt
ettepanekuga arvestamist – ettepanekuga võidakse arvestada, samas võidakse leida hoopis muu
lahendus, mida ongi antud juhul tehtud. Nii tuuleenergeetika kui ka traalpüügi puhul on
tegemist riigi jaoks olulise majandusharuga. Käesoleval juhul on otsustamisel lähtutud nii
kalanduse ruumilistest prioriteetidest aga samuti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning
suundumustest. Seega toimub Eesti mereala planeeringulahenduse kaudu riigi jaoks olulise
huvi – tuulenergeetika arendamine ja traalpüük - tasakaalustamine.
Kokkuvõtteks
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas
perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning
edendada meremajandust. Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva kasutuse
reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega
kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. Planeeringu koostamise ja
kehtestamisega on Eesti täitnud eelnimetatud Direktiivist tuleneva nõude. Kõikide erinevate
merekasutuste mereruumi mahutamiseks määrati planeeringuga kindlaks, millistes
piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Planeeringuga seatavad
suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. See toob
tänase üksikotsustel põhineva praktika muutuse, kuna peale mereala planeeringu kehtestamist
on olemas nii üldpõhimõtted, kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi ruumiliselt
kavandada saab. Järgmises etapis, tegevusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel
selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja
parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud alade sees on võimalik erinevaid
objekte rajada. Arvestades, et planeeringu koostamisel, sh mõjude hidamisel on lähtutud nn
reastamise põhimõttest, annab planeering raamistiku edasisteks tegevusteks. Seetõttu seatakse
planeeringuga suunised ja tingimused, millest tuleb lähtuda järgnevates etappides (eelkõige
hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel). Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud ja
hinnatud erinevate tegevuste koosmõju, mis loob alused merealal paralleelselt toimuvate
tegevustele, sh taastuvenergia kasutusvõimaluste laiendamisele tulevikus.
III OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2
otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Kehtestada Eesti mereala planeering.
2. Rahandusministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja Eesti mereala
planeering koos kõigi lisadega, sh selle elluviimise tegevuskavaga oma veebilehel.
18
3. Rahandusministeeriumil korraldada Eesti mereala planeeringu kehtestamisest teavitamine
vastavalt PlanS § 24 lõigetes 2–4 sätestatule. Riigikantseleil korraldada PlanS § 24 lõikes 3
sätestatud teavitamine Vabariigi Valitsuse veebilehel.
IV VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Eesti mereala planeering
19
10.03.2022
Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega
piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu
seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1 Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse üleriigilise planeeringu teemaplaneering
mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks (edaspidi Eesti
mereala planeering). Eesti mereala planeeringu kehtestamise aluseks on planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 24 lõige 1 ja kehtestamine on kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna
nõunikud Külli Siim (tel. 6113129, e-post
[email protected]) ja Eleri Kautlenbach (tel.
6113228, e-post
[email protected]) ning planeeringute osakonnajuhataja asetäitja Triin
Lepland (tel. 452 0521, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
(tel: 611 3549, e-post
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on Eesti mereala planeeringu kehtestamine. Eesti mereala planeerimise
eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtete pikas perspektiivis, et
panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada
meremajandust. Eesti mereala planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja
millistel tingimustel saab tegevusi ellu viia. Eesti mereala planeeringulahendus kajastab Eesti
merealal erinevaid kasutusi koos, tuues ära mereala kasutuse tulevikusuundumused, visiooni,
ruumilise arengu ja kooskasutuse põhimõtted ning valdkondade kaupa antakse suuniseid ja
seatakse tingimusi.
3. EELNÕU SISU
Eelnõu I osas antakse ülevaade eelnõu olulisematest asjaoludest, sh selgitades mereala
planeeringu olemust, antakse ülevaade planeeringu koostamisel läbiviidud mõjude hindamisest,
1
tutvustatakse planeeringu ülesehitust, samuti antakse ülevaade planeerigu koostamise
menetluse käigust. Ühtlasi esitatakse kaalutlused, millest lähtutakse mereala planeeringu
kehtestamisel. Eelnõu II osas on toodud peamised kaalutlused, millest eelnõu koostamisel
lähtuti. Selgitatud on planeeringu kehtestamise eesmärki ja tuuakse välja riigi huvid uute
merekasutuse viiside osas, milleks on eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Samuti tuuakse
välja kaalutlused, mis olid aluseks reservalade moodustamisel.
Eesti mereala planeering on olemuselt riiklik strateegiline arengudokument, millega seatavad
suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. Kuna mitme
traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid
valdavalt välja kujunenud, keskendub Eesti mereala planeering enam mereala kooskasutusele
ja uutele merekasutusviisidele. Eesti mereala planeeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest
õigusaktidest ja valdkondlikest arengudokumentidest ning mereala planeering on nendega
kooskõlas.
Kuna Eesti mereala planeering on aluseks ka hoonestuslubade andmisele, mille alused
sisalduvad veeseaduses, on eelnõus kajastatud menetlust ja seoseid lähtudes kehtivast
veeseadusest. Küll on hetkel on Riigikogu menetluses ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 SE, millega viiakse kogu hoonestuslubasid
sisalduv regulatsioon veeseadusest üle ehitusseadustikku. Samuti täiendatakse hoonestusloa
menetlust puudutavat regulatsiooni, mh sätestatakse hoonestusloa menetluse alustamiseks
tähtaeg, nähakse ette, et kui hoonestusloa omaja ei ole 5 aasta jooksul hoonestusloaga kaetud
alale ehitusluba saanud, siis tunnistatakse hoonestusluba kehtetuks, jm.
3.1 Eesti mereala planeeringu elluviimine
Eesti mereala planeeringu elluviimiseks on koostatud planeeringu elluviimise tegevuskava, mis
on planeeringu lisaks.
Analoogne tegevuskava on koostatud kehtivale üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“1 , et
oleksid kokkulepitud sammud jätkutegevusteks ning kajastada tegevuste eest
vastutajad/partnerid ja tähtajad.
Tegevuskavas on tehtud ettepanek moodustada Eesti mereala planeeringu elluviimise töörühm,
mis koosneb valdkondade eest vastutavate ministeeriumite ja ametite esindajatest. Eesmärk ei
ole praeguseks hetkeks moodustatud töörühmade tööd dubleerida, vaid hõlbustada Eesti
mereala planeeringu elluviimist ja edendada erinevate planeeringus toodud valdkondade
koostööd (sh töörühmade vahel). Elluviimise töörühm saab kokku vajaduspõhiselt eeldatavasti
kord aastas ja seirab elluviimise tegevuskava täitmist ning vajadusel arutatakse valdkondade
üleseid teemasid, mis seonduvad mereplaneeringu elluviimisega. Tegevus panustab jooksvalt
ka planeeringu asja-ja ajakohasuse hindamisse.
1
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/yrp_uuendatud_tegevuskava_1
30820.pdf
2
4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Direktiiv 2014/89/EL sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada mereala planeeringud
hiljemalt märtsiks 2021 ning esitab rea miinimumnõudeid, mida planeeringute koostamisel
järgida tuleb. Eestis on kehtiv mereala planeering olemas Pärnu mereala, mis on kehtestatud
Pärnu maavanema 17. aprilli 2017. a korraldusega nr 1-1/17/152. Samuti on kehtiv planeering
juba olemas Hiiu merealal, mis on kehtestatud Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldusega
nr 1-1/2016/114 (osaliselt tühistatud Riigikohtu 08.08.2018 otsusega asjas 3-16-1472).
Direktiivis 2014/89/EL toodud tähtaeg on tänaseks hetkeks ületatud, kuid Euroopa Komisjoni
mereplaneerimist koordineeriva töörühma esindajaid on protsessi pikenemisest pidevalt
teavitatud ja selgitatud pikenemise põhjuseid. Euroopa Komisjoni poolt ei ole
Rahandusministeeriumile ametlikke ettekirjutisi tähtaja ületusest tehtud. Euroopa Komisjon on
väljendanud oma rahulolu Eestis läbiviidud planeerimisprotsessi ja planeeringu sisulise
poolega.
Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud ÜRO mereõiguse konventsioonist (UNCLOS) kui ka
bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja mitmest Euroopa Liidu õigusaktist (eelkõige
merestrateegia raamdirektiivist ja Lääneremere strateegiast) tuleneva läbiva põhimõttega,
milleks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine.
Eesti mereala planeering aitab täita eesmärke, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse
energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230). Direktiivi 2018/2002 peamiseks
eesmärgiks on aastaks 2030 taastuvenergia osakaalu märkimisväärne suurendamine
energiatootmises. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks
kliimaneutraalsuse. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri
laskmise eest Euroopas. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja
kliimapoliitika suunamas liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama
taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Planeeringuga on leitud alad, mis on sobivad
tuuleenergeetika arendamiseks, mistõttu tekib selge alus tuuleparkide arendamiseks ja
taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks
Eestis tervikuna. Samuti on Euroopa Liit andnud suuniseid sinimajanduse arendamiseks2, mille
üks osa on ka vesiviljelus. Planeeringuga määratakse tingimused ehk raamistik, mille alusel on
võimalik vesiviljelust Eesti merealal arendada. See panustab mh ka rohepöörde eesmärgi
saavutamisse: muuta toidusüsteem kestlikuks.
4. KORRALDUSE MÕJUD
Eesti mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulisemad mõjud on järgmised.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52012DC0494
3
1. Aitab kaasa Eestis kliimaeesmärkide täitmisele. Riiklikus energia- ja
kliimakavas (https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_e
e.pdf) on planeeritud jõuda 2030. aastaks 42 %-lise taastuvenergia osakaaluni energia
summaarsest lõpptarbimisest. 2019. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri
summaarsest lõpptarbimisest 22 % (toodang 2,15 TWh)3. Arvestades Eesti elektritootmises
toimunud kiireid muutuseid on iseäranis suur vajadus uue taastuvenergia järele just
elektritootmise sektoris. Läbi tuuleenergia arendamiseks sobivate alade leidmise loob
planeering senisest selgemad alused taastuvenergia tootmiseks merealal.
2. On suunatud mereala tõhusa ja kestliku kasutuse tagamisele. Nii näiteks määrab Eesti
mereala planeering kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab Eesti merealal
tegevusi ellu viia. Eesti mereala planeeringu koostamisel on hinnatud kavandatavate tegevuste
kumulatiivset mõju, mis aitab kaasa erinevate tegevuste paralleelsele tõrgeteta toimimisele ja
hoiab ära sellest looduskeskkonnale tekkida võiva negatiivse mõju.
3. Loob selged alused Eesti mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii
ministeeriumitele kui ametitele ning suunab ka ettevõtjate, investorite, kohaliku omavalitsuse
üksuste ja ranniku kogukondade tegevust. Eesti mereala planeeringuga tuleb arvestada
planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning
riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste strateegiliste arengudokumentide koostamisel.
4. Soodustab uusi merekasutusi ja ennetab võimalikke merekasutamisel tekkida võivaid
konflikte. Planeeringu elluviimine võimaldab vältida merekasutuse ebasoovitavaid arenguid,
leevendada survet sotsiaalmajanduslikule ja looduskeskkonnale ning säilitada piirkondlikke
erisusi (nii kultuuriruumi kui majandus- ja ettevõtluskeskkonna osas).
5. Soodustab sinimajanduse arengut andes erinevatele valdkondadele selge raamistiku, kuidas
tegevusi ruumiliselt kavandada saab. Sinimajandus, ka sinine majanduskasv ehk blue growth
on jätkusuutlik meremajandus, mis hõlmab kõiki merega seotud valdkondi: turismi,
taastuvenergeetikat, vesiviljelust, kalandust, biotehnoloogiat, merepõhja maavarade kasutamist
jms.
Eesti mereala planeeringu puudumine võib seevastu tuua kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid.
Riigi poolse teadliku arengu suunamise puudumisel pole võimalik läbimõeldult ja parimal
võimalikul viisil edendada kooskasutust, sh toimuks uuskasutuste nagu näiteks
tuuleenergeetika ja vesiviljeluse kavandamine üksikuid ehitisi kavandavate riigi
eriplaneeringutega, mis oleks võrreldes Eesti mereala planeeringuga ebapraktiline ja liialt
ajakulukas. Arvestades PlanS § 27 lõikes 4 sätestatut, ei ole aga riigi eriplaneeringu koostamine
merealal kohustuslik juhul, kui vastaval merealal on kehtestatud riigi eriplaneeringu objektiks
olevat ehitist käsitlev teemaplaneering.
3
https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares
4
Eesti mereala planeering ei mõjuta Pärnu ja Hiiu merealal toimuvaid tegevusi, kuna nende osas
on juba kehtestatud vastavad maakonnaplaneeringud, millest seal toimuvate tegevuste puhul
lähtuda tuleb (vt planeeringu seletuskirja ptk 4.4).
5. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eesti mereala planeeringu menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste
ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Eelnõu
saadeti kooskõlastamiseks ka eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Osade esitatud
ettepanekutega on eelnõu koostamisel ka arvestatud ja eelnõu sellest lähtuvalt täiendatud.
Märkuste ja ettepanekute arvestamise tabel on lisatud seletuskirja lisana.
5
Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti
mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi
teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
Märkuste ja ettepanekute tabel
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused
/Mitte-
arvestatud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1. Majandus- ja Arvestatud Kehtestamise korralduse eelnõud on
Kommunikatsiooniministeerium vastavalt ettepanekule täiendatud.
kooskõlastab Vabariigi Valitsuse
korralduse „Üleriigilise planeeringu
Eesti mereala ja sellega piirneva
rannikuala, samuti majandusvööndi
teemaplaneeringu kehtestamine“
järgmise sisendiga arvestamisel.
Palume täiendada eelnõu II peatükki
„Kaalutlused“ punkti 2.2 pärast
sissejuhatavat lõiku järgmiselt:
„2020. aastal moodustas taastuvelektri
osatähtsus elektri summaarsest
lõpptarbimisest 22% (toodang 2,84
TWh)1. Arvestades Eesti
elektritootmises toimunud kiireid
muutuseid on iseäranis suur vajadus uue
taastuvenergia järele just elektritootmise
sektoris. 2030. aastaks peab
taastuvelektri osatähtsus suurenema ligi
kaks korda ehk siis 40%-ni2. 2050.
aastaks on Eesti võtnud eesmärgi minna
üle kliimaneutraalsele energia
tootmisele3. Suurima
kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia,
mille toodang peaks nimetatud eesmärgi
saavutamiseks aastaks 2030
neljakordistuma. Tuuleenergia
arendamine on kulutõhus lahendus
taastuvelektri tootmiseks Eestis
1
(kasutustegur4 vahemikus 30…40%
maismaal ning 45...55% merel).
Varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti
elektrisüsteem investeeringuid uutesse
tootmisvõimsustesse –
tootmisvõimsused ja nende asukoha
otsustab elektriturg, kuid tõenäoliselt on
tuleviku elektrisüsteemi
tootmisressursid maismaa- ja
meretuulepargid, päikeseenergia, akud,
pumphüdroelektrijaamad ja rohegaasi
võimekusega gaasielektrijaamad. Seega
on pikaajalise varustuskindluse
tagamiseks vajalik tagada
konkurentsivõimeline
investeerimiskeskkond madala süsiniku
heitmega tootmisvõimsuste
rajamiseks.“.
Muuhulgas märgime, et tänaseks
Riigikogus I lugemise läbinud
ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(430 SE) on koostoimes mereala
planeeringuga loamenetluste ehk
mereala planeeringu elluviimisel üheks
aluseks. Seega on oluline neid kahte
menetlusprotsessi võimalikult palju
omavahel sünkroonida.
Keskkonnaministeerium
1. Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse Arvestatud Kehtestamise korralduse eelnõud on
korralduse „Üleriigilise planeeringu märkuste alusel täiendatud.
Eesti merealal ja sellega piirneva
rannikuala, samuti majandusvööndi Vastuseks punktis 3 toodud küsimusele
teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu, märgime järgmist. Planeeringulahenduse
kuid palume eelnõud täiendada koostamisel oleme arvestanud 15.a
perspektiivis tehnoloogiliselt standardseid
järgnevalt:
lahendusi, mis meie oludesse sobivad.
1. Korralduse lk 12 on toodud, et „… Planeeringu elluviimise ajaraames ei ole
tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne alust eeldada, et ujuvvundamentidega
mõju maastikule, milleks, arvestades tuulikupargid muutuvad tavalahenduseks,
Euroopa maastikukonventsiooni…“. hetkel alles asutakse esimesi lahendusi
katsetama. Samuti on Eesti
Märgime, et tegemist on Euroopa
majandusvööndis ujuvvundamentide
Nõukogu dokumendiga;
kasutamine praeguste teadmiste ja
2. Korralduse lk 12, kus räägitakse tehniliste lahenduste juures riskantsem,
meretuuleparkide nähtavuskaugusest, kui Rootsi majandusvööndis seetõttu, et
2
palume lisada tuuliku kõrgus, millisel Eesti merealal on merejää ja triivivate
juhul on see nähtav kuni 50 km jäälaamade teke suurem (sh. tulenevalt
kaugusele; valdavatest tuule suundadest), mis
omakorda ettevaatusprintsiibist lähtuvalt
3. Samuti palume täiendavalt selgitada, ei toeta antud perioodil
millistel põhjustel ei ole tuuleparkide ujuvvundamentidega tuuleenergeetika
rajamine kaugemale valitud alades arendusalade mahukamat planeerimist.
võimalik. Keskkonnaministeeriumi Eesti majandusvöönd on väga ulatuslikul
andmetel on nt Rootsi kavandamas määral hõivatud rahvusvahelise laevatee
meretuuleparki oma ja veeliikluskoridoridega, mille tõttu ei ole
majandusvööndisse, kus veesügavus on võimalik tuuleenergeetika alasid veel
keskmiselt 100 m. Kavandatud park jääb kaugemale ja sügavamale nihutada.
Eesti majandusvööndist ca 20 km
Uute nö erijuhtumite katsetuseks on
kaugusele;
planeeringus ette nähtud tuuleenergeetika
4. Korralduse lk 13 on toodud, et „… innovatsiooniala, mis on taotluslikult
Seega pole võimalik tuulikutest planeeritud sügavasse mereala piirkonda,
tulenevat visuaalset muutust vältida kus teiste merekasutuste huvidega
kattuvuste võimalused on väiksemad või
nende kaugemale merealale
puuduvad. Kokkuvõttes tuuleenergeetika
kavandamisega...“. Palume täiendada
arendamiseks sobivad alad on erineva
lauset lisades, et tuulikute visuaalset sügavusega ja Eesti mereala planeering ei
muutust ei ole võimalik täielikult vältida välista ka sügavamatel aladel arendusi, sh
nende kaugemale merealale uute innovaatiliste lahenduste katsetusi.
kavandamisega;
5. Korralduse lk 13 on toodud, et
„…Mõjude hindamisel esitati
mõjutatava keskkonna kirjeldus,
planeeringu elluviimisega kaasnevad
mõjud ja meetmed mõjude
leevendamiseks ja vältimiseks (vt
aruande peatükk 4)…“. Palume
täiendada lauset lisades, et planeeringu
elluviimisega kaasnevad mõjud ja
meetmed mõjude leevendamiseks ja
vältimiseks selguvad hoonestusloa
etapis;
6. Korralduse lk 14, kus räägitakse
kohustusest hinnata maastikumõjusid ja
visuaalseid mõjusid, palume lisada
vajadus analüüsida ja rakendada
leevendusmeetmeid lisaks tuulikute
visualiseerimisele.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. Eesti Linnade ja Valdade Liit tutvunud Mitte- Esmalt juhime tähelepanu, et Eesti
eelnõuga ning lähtudes meile laekunud arvestatud Linnade ja Valdade Liit on
tagasisidest, kooskõlastab esitatud planeeringulahenduse kooskõlastanud
3
eelnõu koos alljärgneva täiendava 27.10.2021 oma kirjaga nr 5-2/158-2.
ettepanekuga. Planeeringulahendus ei ole pärast ELVL-i
poolt kooskõlastamist muutunud.
Eesti mereala planeering määrab
tuuleenergeetika arendamiseks sobivad Viitate kehtivale Pärnu maakonnaga
alad, lähtudes tuuleenergia piirneva mereala planeeringule ning
potentsiaalist, vee sügavusest, kaugusest Häädemeeste valla ettepanekule selle
lähimale kõrgepinge alajaamale, jää kohta. Käesolevalt oli tegemist Eesti
esinemise tõenäosusest ja laine mereala planeeringu kehtestamise
kõrgusest, samuti visuaalsest puhverala korralduse eelnõu kooskõlastamise
rannajoonest mis eelnõus on märgitud 11 protsessiga, mis Pärnu mereala ei puuduta.
km. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et Pärnu maakonnaga piirnev mereala
planeering jääb kehtima pärast Eesti
lähima võimaliku tuuliku kauguseks
mereala planeeringu kehtestamist.
Saaremaa läänerannikust on 11,1 km
ning Liivi lahes avaldavad tuulikud enim Eesti mereala planeeringus on
visuaalset mõju Ruhnu saarele, samas on tuuleenergeetika arendamiseks sobivad
märgitud, et meretuuleparkide alad planeeritud 6 meremiili (ca 11,1 km)
nähtavuskaugus (selge ilmaga kaugusele rannikust. Viitame, et
inimsilmale maksimaalselt nähtav) on Rahandusministeerium koostöös
umbes 50 km rannikust. Samuti on MKMiga tellis 2020. aastal uuringu:
eelnõus märgitud, et Eesti mereala „Meretuulikuparkide arendamise
planeering ei mõjuta Pärnu ja Hiiu edendamiseks visuaalse mõju hindamise
merealal toimuvaid tegevusi, kuna nende metoodiliste soovituste juhendmaterjal“,
osas on juba kehtestatud vastavad kus on leitud, et 300 m kõrguste tuulikute
maakonnaplaneeringud. Kahuks peame kohaliku suurima mõjuga alaks saab
lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km
märkima, et Pärnu maakonnaga piirneva
ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on
mereala maakonnaplaneeringu nähtavad orienteeruvalt 50 km ulatuses).
kooskõlastamisel jättis Pärnu Seega tuuleelektrijaama nihutamisel
Maavalitsus tookord omavalitsuste rannikust 15 km kaugusele ei kaasneks
ettepanekud visuaalsest puhveralast visuaalsest seisukohast oodatud tulemust,
(Häädemeeste valla ettepanek oli kuna suurima mõjuga ala ulatuks ikkagi
määrata puhverala kauguseks rannikule.
rannajoonest 15 km) arvestamata.
Oleme küsinud Teie ettepaneku osas
Eeltoodule tuginedes ning lähtudes, et seisukohta ka MKM-ilt, kes on selgitanud
mereala planeerimisel peaks tuginema tuuleenergeetika arendamiseks sobilike
ning arvestama mandri osas kohalike alade ja ranniku vahelise kauguse
omavalitsute arenguliste eesmärkidega määramisega seonduvaid asjaolusid
teeme ettepaneku kaaluda planeeringus põhjalikult Rahandusministeeriumile
märgitud 11 kilomeetri visuaalse saadetud vastuskirjas 04.03.2022 nr 1.10-
puhverala muutmist, suurendades seda 17/2022/1255-2. Samuti on selgitused
vähemalt 15 kilomeetrini. ettepaneku mitte arvestamise põhjuste
kohta RaM vastuskirjas.
4