Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 15.03.2022 nr 1.1-10.1/2509-1
[email protected] */
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
esitamine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks määruse eelnõu „Riigi
kinnisvararegistri pidamise põhimäärus“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
/*Lisa(d):
1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
2. Seletuskiri
3. Kooskõlastustabel
Katrin Solvak 611 3046
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigi kinnisvararegistri põhimääruse eelnõu kooskõlastustabel
Kooskõlastaja Eelnõu viide Märkuse sisu RAM selgitus Tulemus
(esialgne
numeratsioon)
Haridus- ja Eelnõu § 3 Seletuskirja lk-l 3 on sätte kohta märgitud, et Nõustume ettepanekuga, täiendame Arvestatud,
Teadusministeerium plaanis on luua komisjon, mille eesmärgiks on seletuskirja. Nimetatud komisjon täidab selgitatud.
andmeandjate võimalikult varajane kaasamine vastutava töötleja ülesandeid ja kaasab
suuremate arendustööde kavandamisel. võimalusel ja vajadusel andmeandjaid.
Komisjoni ülesandeks on näiteks ka riigi Nõustume ettepanekuga, et komisjoni
kinnisvararegistri (edaspidi register) tegevusse tuleb kaasata ka hoonestatud
strateegiliste eesmärkide seadmine, kinnisvara kompetentsi omavaid asutusi.
arendustegevuse planeerimine, arendusvajaduste Töörühmi ja komisjone on võimalik luua
läbivaatamine ja prioriteetide seadmine. Palume igal ajal ja vastavalt vajadusele, see ei ole
seletuskirjas välja tuua, milliste asutuste käesoleva põhimääruse reguleerida.
esindajad hakkavad kuuluma loodavasse
komisjoni. Teeme ettepaneku, et komisjonis
oleks esindatud ka hoonestatud kinnisvara osas
kompetentsi omav asutus (näiteks Riigi
Kinnisvara AS ja/või riigivara valitseja kelle
kinnisvara portfell hõlmab suures mahus
hoonestatud kinnisvara).
Eelnõu § 7 lõige seletuskirja lk-l 3 on sätte kohta märgitud, et Nõustume sõnastuse ettepanekuga. RVS ja Arvestatud
1 riigivaraseaduse § 92 alusel võib Vabariigi põhimäärusega on antud võimalus volitada
Valitsus määrata riigile kinnisvarateenuseid andmeandjaks ka teisi isikuid, sh võib
osutava äriühingu (kinnisvarateenuse osutaja), volitada RKASi riigivara valitseja või
kes on seaduse alusel ka registri andmeandjaks. volitatud asutuse nimel andmeid
Praeguseks ei ole Vabariigi Valitsus sisestama.
kinnisvarateenuse osutajat määranud. Seega
hetkel saaks Riigi Kinnisvara AS olla
andmeandjaks üksnes siis, kui Vabariigi
Valitseja määraks Riigi Kinnisvara AS-i
kinnisvarateenuse osutajaks või kui
Rahandusministeerium vastutava töötlejana
sõlmiks vastava lepingu. Samas sõlmivad
riigivara valitsejad ise haldusteenuse ja/või
üürilepinguid Riigi Kinnisvara AS-ga ning
valdav osa kinnisvara puudutavatest andmetest
on Riigi Kinnisvara ASi käsutuses. Seega oleks
mõistlik, kui teatud andmeid hakkaks registrisse
sisestama Riigi Kinnisvara AS ning vastav
volitus tuleks selleks otse riigivara valitsejaga
sõlmitud lepingust. Seega teeme ettepaneku
sõnastada eelnõu § 7 lõige 1 järgnevalt: „(1)
Andmeandjad on tulenevalt riigivaraseaduse §
95 lõikest 6 riigivara valitsejad või nende
volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja.
Vastutav töötleja või riigivara valitseja võib
volitada andmeandjaks riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutust, avalik-õiguslikku
juriidilist isikut või lepingu alusel eraõiguslikku
juriidilist isikut selles kokkulepitud ulatuses.“
Eelnõu § 7 – saame muudatusest aru nii, et tahe on anda Arvestame. Kuna valitsemisalades on Arvestatud
lõiked 3 ja 4 volitatud asutustele vahetu õigus ja kohustus välja kujunenud erinev praktika, tuleb
sisestada andmeid registrisse kogu tema andmete sisestamise õiguste volitamiseks
valdusesse antud kinnisvara ja seotud menetluste luua võimalikult paindlik lahendus, et
kohta. Märgime, et Haridus- ja asutused ei peaks oma tööd ümber
Teadusministeeriumil on volitatud asutusi väga korraldama.
palju (valdavalt on tegemist koolidega) ning Seega on mõistlik jätkata praeguse
töötajate oskused ja võimalused registrit praktikaga, kus riigivara valitseja otsustab,
kasutada on erineval tasemel. Seetõttu soovib millised õigused volitatud asutustele
Haridus- ja Teadusministeerium oma haldusalas registris antakse. Töökorraldus jääb iga
jätkata seni kehtinud praktikat (kehtiva määruse riigivara valitseja enda otsustada.
§ 7 lõike 4 regulatsioon) ehk volitatud asutus
kannab registrisse andmed tema valdusse antud
kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta
talle riigivara valitseja antud volituse piires.
Samuti näeme siin vajadusena, et ka Riigi
Kinnisvara AS kinnisvarateenuse osutajana
hakkab vastavaid andmeid registrisse
sisestama/saatma. Seega palume eelnõu § 7
lõiked 3 ja 4 üle vaadata ja täiendada.
Eelnõu § 9 lõige seletuskirja lk-l 5 on sätte kohta selgitatud, et Täiendame seletuskirja. Riigivara Arvestatud
1 riigivara valitsemise kohta kantakse registrisse omandamisel, valitsemise üleandmisel
varaobjekti valitsejaks või volitatud asutuseks teisele valitsejale või volitatud asutusele
olemise aeg ja alusdokument, milleks on vara on valitsemise muutmise algusajaks
üleandmise-vastuvõtmise akt. Palume menetluse lõpetamise aeg registris, kui
täpsustada, mida on mõeldud varaobjekti registri varaobjektile registreeritakse ja
valitsejaks või volitatud asutuseks olemise aja avalikustatakse valitseja ja volitatud
all, kuna vara valitsemise aeg ei ole piiritletud. asutus. Alusdokument sõltub menetluse
Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab iga vara liigist, valitsemise üleandmisel on selleks
alusdokumendiks olla vaid vara üleandmise- vastavalt riigivaraseadusele vara
vastuvõtmise akt, kui riik omandab vara ka maa üleandmise akt.
riigi omandisse jätmise teel või notariaalse Vara valitsemise lõpukuupäev on vastava
omandamislepingu alusel menetluse lõpetamise aeg registris, kui
vara antakse üle või võõrandatakse.
Eelnõu § 9 lõike viidatud punktide kohaselt kantakse riigi Nimetatud teenus on loodud maamaksu Selgitatud
4 punktid 13 ja kinnisvaraga seotud lepingute kohta registrisse infosüsteemile tulenevalt
14 andmed „maamaksu sisaldumine kasutustasus“ maamaksuseadusest.
ja „kasutaja maamaksukohustus“. Seletuskirjas 8) Maamaksuseaduse par 10 lg 3 sätestab:
on märgitud, kui „kasutaja maamaksukohustus“ Riigi omandis oleva kinnisasja
on märgitud „jah“, siis saadetakse maamaksu kasutamiseks andmise korral maksab
infosüsteemile info lepinguga kasutatava pinna maamaksu kinnisasja kasutamise õiguse
ja kasutaja kohta ning maamaksu arve saanud isik, välja arvatud juhul, kui
saadetakse edaspidi otse kasutajale. Palume kinnisasja kasutustasu kujundamisel on
seletuskirjas välja tuua, kuidas toimub proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega
maamaksu jaotus juhul, kui maamaksukohustus arvestatud maamaksu summaga või kui
kasutajal on osaline, st osa maamaksust tasub kinnisasja kasutamise õigus tuleneb
riik ning osa kasutaja. reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse
seadmise lepingust ja kasutamiseks
andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Maamaksu infosüsteemile edastatakse
koos kasutaja andmetega ka kasutusala
pindala, millelt maamaksu arvestatakse.
Erijuhud lahendab Maksu- ja Tolliamet
koostöös KOVidega.
Eelnõu § 9 lõige sättega reguleeritakse andmed, mis täidetakse Arvestame, võtame lõike 6 eelnõust välja. Arvestatud
6 riigi omandis oleva hoonestatud kinnisvara Kuna kinnisvara korrashoidu puudutavate
kohta varaobjekti halduse lehel. Märgime, et dokumentide sisestamine RKVRi on
riigi omandis olevat hoonestatud kinnisvara ebamõistlik koormus andmesisestajatele ja
haldab üldiselt Riigi Kinnisvara AS. Seega on ka nende dokumentide haldamiseks on
vastavad andmed vara haldamise kohta olemas enamasti olemas haldustarkvarad, siis
Riigi Kinnisvara AS-i andmebaasides, kuhu loobume kohustusest selliste dokumentide
riigivara valitsejatel enamasti juurdepääs RKVRi sisestamisest. RKVRi sisestamata
puudub. Leiame, et antud andmete sisestamine jätmine ei tähenda seda, et neid
registrisse saab olla kohustuslik vaid juhul, kui dokumente ei pea koostama, igal juhul
vastavad andmed registrisse sisestab Riigi tuleb riigi kinnisvara haldamisel lähtuda
Kinnisvara ASi haldur ise ja/või luuakse kinnisvara korrashoiu heast tavast ja seda
registris andmevahetus Riigi Kinnisvara AS-i võidakse kontrollida.
andmebaasidega. Selline täiendus on vajalik, et Võimalus korrashoiu dokumente hoida
tagada parem ülevaade riigi kinnisvarast ja RKVRis jääb alles, sest see
kinnisvaratehingutest ning toetada riigivara funktsionaalsus oli juba varem registris
valitsejaid juhtimisotsuste tegemist. Samuti olemas. Need andmed on edaspidi
toetaks see uue registri arendustööde eesmärke, töökorralduslikud andmed, mille
mis on kirjeldatud seletuskiri lk-l 1. sisestamine ja haldamine registris on
vabatahtlik.
Eelnõu § 11 Juhime tähelepanu, et loetelust on puudu Võimalus saada RKASi süsteemist Selgitatud
andmevahetus Riigi Kinnisvara ASi lepingu tasu andmeid on registrisse
andmebaasidega, mille vajadusele oleme loodud. Samas ei ole RKASi
viidanud ka käesoleva kooskõlastuskirja haldustarkvara riigi infosüsteemi
punktides 2, 3 ja 6. Samuti toodi detsembris andmekogu ja andmeid ei vahetata üle X-
2021. a toimunud Rahandusministeeriumi tee. Samuti ei ole kohustust lepinguid
korraldatud registrit tutvustaval infopäeval välja, liidestada, vaid selle võimaluse
et teatud osa andmeid tuleb registrisse Riigi kasutamine on jäetud andmeandja
Kinnisvara ASi andmebaasist üürikoodi otsustada. Seetõttu on selle
sisestamisel. Seega peaks andmevahetus Riigi töökorraldusliku liidese kirjeldus
Kinnisvara AS andmebaasidega kajastuma põhimäärusest teadlikult välja jäetud.
eelnõu §-s 11
Keskkonnaministeeri Eelnõu § 2 Vastavalt eelnõu §-le 2 on registri pidamise Arvestame riigivaraseaduse paragrahvis Selgitatud
um eesmärk saada ülevaade riigi kinnisvarast, 95 lõikes 1 toodud sõnastusega ja
kinnisvaratehingutest ja hoonestatud kinnisvara sõnastame eesmärgi järgmiselt: Registri
kasutamisest, avalikustada andmed ning eesmärk on saada ülevaade riigi omandis
võimaldada riigivaraseaduse alusel läbi viia ja kasutuses oleva kinnisvara,
menetlusi. Riigile omandatakse ja riigi vara kinnisvaratehingute ja hoonestatud
võõrandatakse peale riigivaraseaduse ka kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse andmed ning võimaldada menetluste
ja looduskaitseseaduse alusel. Samuti muutub läbiviimist.
riigivara andmete koosseis maakorraldusseaduse Põhimääruses toodud sõnastus peab
alusel menetluse läbiviimisel. Seega peaks lähtuma seadusest ja ei saa olla seadusega
viidatud paragrahvis sätestatud eesmärk olema vastuolus.
laiem. Ka riigivaraseaduse § 95 lõike 1 teises
lauses sätestatakse laiemalt, et registri eesmärk
on saada ülevaade riigi kinnisvara,
kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara
kasutamise kohta, avalikustada andmed ja
võimaldada menetluste läbiviimist. Samuti
palume muuta sõna „saada“ ning asendada see
sõnaga „anda“, tähistamaks registri väljapoole
suunatud andmete avalikustamise eesmärki.
Teeme ettepaneku sõnastada § 2 järgmiselt:
„Registri pidamise eesmärk on anda ülevaade
riigi kinnisvarast, kinnisvaratehingutest ja
hoonestatud kinnisvara kasutamisest,
avalikustada andmed ning võimaldada
menetluste läbiviimist.“
Eelnõu § 11 Vastavalt MaaKatS § 9 lõikele 3 võib Nõus, arvestame märkusega ja täiendame Arvestatud
lõiked 2 ja 3 katastripidaja vajaduse korral katastrisse kanda sõnastust.
katastriüksuse kohta muid andmeid, sealhulgas
katastriüksusel asuvate ehitiste andmed, ja
moodustada andmebaase. MaaKatS § 3 lõige 5
sätestab mh, et katastripidamine reguleeritakse
katastriüksuse moodustamise korraga, mille
kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Tehniliselt on KATRI küll iseseisev
teenus maakatastri infosüsteemis, kuid siiski ei
ole ta eraldiseisev andmekogu AvTS mõistes.
KATRI on maakatastri teenus. Meie hinnangul
on KATRI loomise näol tegemist õiguslikult
maakatastris kogutavate andmete koosseisu
muutusega (lisatakse KATRI-sse kogutavad
andmed) ja maakatastri kui infosüsteemi
täiendamisega KATRI teenustega. Seega ei ole
õige eristada eelnõu § 11 lõikes 2 ja 3
maakatastrit ja katastri riigivara ruumiandmete
keskkonda. Õiguslikus mõttes saab RKVR kõik
andmed katastrist. Tehnilises mõttes on tegemist
katastri alamsüsteemiga ja vastavalt on loodud
X-tee teenused andmete vahetuseks.
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud Nõustume, täiendame sõnastust. Arvestatud
lõike 2 punktid maakatastrist saadavate andmete loetelus palume
4 ja 5 asendada tekstid „sihtotstarvete nimetused (kuni
kolm sihtotstarvet)“ ja „sihtotstarvete
protsendid“ sõnadega „katastriüksuse
sihtotstarvete andmed“. Antud nimetus on
üldisem ja annab võimaluse küsida maakatastrist
kõik sihtotstarvete andmestiku, mida
katastripidaja peab. Kui seadus muutub ja
kohalikud omavalitsused saavad määrata
maatükile rohkem kui kolm sihtotstarvet on ka
RKVR-il võimalik rohkem andmeid saada.
Ettepanekuga on tagatud, et katastrist saab
RKVR nii maatüki sihtotstarvete nimetused ja
protsendid ning seda just nii palju kui maatükile
neid määratud on.
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõike 2 punktis 7 toodud Nõustume, täiendame eelnõu ja Arvestatid
lõike 2 punkt 7 omandivormi osas anname teada, et tegemist ei seletuskirja sõnastust.
ole maakatastri põhiandmestikuga. Tegemist on
kinnistusraamatust tulevate omandi andmete
tuletisega, mis on üldistatud põhitüüpidele –
riigiomand, munitsipaalomand, eraomand,
avalik-õiguslik omand (sellest loobutakse
eeldatavalt katastri teenuste arenduse käigus),
segaomand. Kuivõrd tegemist on teise registri
andmete tuletisega, siis katastripidaja ei vastuta
selle tuletise alusandmete ehk põhiandmekogu
andmestiku õigsuse ega ajakohasuse eest.
Tegemist on eelkõige statistika kogumiseks ja
avalikustamiseks kasutatava väärtusega. Oma
andmekogus õiguslike protsesside ülesehitamisel
palume eeltooduga arvestada. Eeltoodust
tulenevalt teeme ettepaneku § 11 lõiked 2 ja 3
koondada üheks lõikeks järgnevas sõnastuses:
„(2) Maakatastrist saab register järgmised
andmed: 1) katastritunnus; 2) katastriüksuse
pindala; 3) katastriüksuse moodustamise aeg; 4)
katastriüksuse sihtotstarvete andmed; 5)
katastriüksuse maksustamishind; 6)
katastriüksuse omandivorm; 7) katastriüksuse
viimase muudatuse aeg; 8) katastriüksuse
moodustamise viis; 9) katastriüksuse kõlvikuline
koosseis; 10) riigile kuuluva katastriüksuse
kattumine maa omadusi kirjeldavate nähtustega
(ruumianalüüsi tulemused); 11) riigile kuuluva
katastriüksuse seisukorda kirjeldavad andmed
(välivaatluse tulemused); 12) riigile kuuluva
katastriüksuse kasutustasu ja hariliku väärtuse
andmed, kui hindamisaruande on koostanud
Maa amet ; 13) riigile kuuluva katastriüksuse
kasutusala ja hooldusala andmed.“. Lisaks on
eelnõu seletuskirja leheküljel 2 kasutatud
KATRI keskkonna kirjeldamiseks sõnastust
„Katastri Riigivara Ruumiandmekogu“, mis on
aga ebaõige. Palume muuta seletuskirja ja
kasutada KATRI esmamainimisel sõnastust
katastri riigivara keskkond või katastri riigivara
ruumiandmekeskkond.
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab andmete loetelu, Nõustume, täiendame sõnastust. Arvestatud
lõige 4 mida RKVR saab ehitisregistrist. Liidestumise Ehitisregistrist tuleb teenusega ehitise
kvaliteedi tagamiseks oleks vajalik võtta aadressiobjekti identifikaator ADS_OID.
ehitusregistrist ehitise aadressi identifikaator Sellest loetelust jäi välja, kuna eeldasime,
aadressiandmete süsteemis. Selle identifikaatori et tegemist on aadressandmete süsteemi
(ADR-ID) kaudu on võimalik teha andmete põhiandmetega.
ristkontrolle ja tagada andmekvaliteet. Teine
võimalus liidestumise kvaliteedi tagamiseks on
lisada ehitise aadressiobjekti identifikaator
ADS_OID. Vastav nõue tuleneb
keskkonnaministri 16.06.2021 määruse nr 32
„Aadressiandmete süsteem“ § 4 lõike 4 punktist
2 ning sama paragrahvi lõike 5 punktist 2.
Mõlemad identifikaatorid on ehitisregistris
olemas. Eeltoodust tulenevalt palume lisada
lõikesse täiendav punkt: „ehitise aadressi
identifikaator aadressiandmete süsteemis“ või
„ehitise identifikaator aadressiandmete
süsteemis“.
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 5 punkt 5 sätestab, et RKVR Võtame info teadmiseks. Riigi Arvestatud
lõige 5 punkt 5 saab kinnistusraamatust korteri numbri. kinnisvararegister ei võta
Selgitame, et kinnistusraamatus ei ole kinnistusraamatust korteriomandi aadressi.
korteriomandi esemeks oleva hoone osadel mitte Kinnistusraamatust saame korteri numbri,
reaalselt kasutatav aadress (sh korteri number) mis ei ole seotud aadressiga ja on pigem
vaid aadressiandmeid hoitakse tähistus plaanil. Pakutud sõnastus on
kinnistusraamatus aadressiandmete seoste pigem eksitav, sest tegemist ei ole
kaudu. Näiteks aadressi muudatuse korral aadresstekstiga.
kinnistusraamatu registriosas korteri tähist ei
muudeta, vaid muutub ainult aadressiandmete Kinnistusraamatu käsitluses kasutatakse
seosinfo. Selle asjaoluga seoses lisati mõistet „Eriomandi number“. See ei ole
korteriomandi- ja korteriühistu seadusesse § 7 üsna paljudel juhtudel reaalselt kasutatav
lõige 21 . Samuti on täpsustatud vastavaid korteri number vaid on kunagi
sätteid keskkonnaministri 16.06.2021 määruse kinnistamise ajal olnud „tähistus plaanil“
nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 1 ja seda infot aja jooksul ei muudeta. Küll
punktis 5 ning § 8 lõikes 12. Eeltoodust aga muutuvad kinnitatud korteriomandite
tulenevalt palume asendada tekst „korteri eriomandite tegelikud korteri numbrid
number“ kahe eraldi punktiga: „korteriomandiga ADS-is. Kasutame eelnõus edaspidi
seotud katastriüksuse aadressist ja eriomandi kinnistusraamatu mõistet.
eseme numbrist moodustatud aadressitekst, kui
korteriomandi esemele ei ole määratud seost
ADS-i infosüsteemi koha-aadressiga“; „ADS-i
infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti
identifikaatorid, kui korteriomandi esemele on
määratud seos ADS-i infosüsteemi koha-
aadressiga“. Lisaks eeltoodule võib
kinnistusraamatust üle võtta ka tähistuse plaanil
(see on tavaliselt kinnistamise hetkel kehtinud
korteri number või muu eristav tähis hoone
jaotuse plaanil). See on oluline juhul kui
korteriomandi koosseisu ei kuulu
adresseeritavaid hooneosi (nt on tegu parklakoha
või panipaigaga).
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 6 sätestab andmete loetelu, Praegu kasutuses olev teenus isikute Selgitatud
lõige 6 mida RKVR saab rahvastikuregistrist. Sättest aadresse ei väljasta ja selleks ei ole
tuleneb, et rahvastikuregistrist saab RKVR vajadust. Tulevikus sellise vajaduse
andmetena isikukoodi ning isiku ees- ja tekkimisel tuleb kasutusele võtta teine
perekonnanime. Palume täpsustada, kas rahvastikuregistri teenus, mis nõuab
rahvastikuregistrist isikute aadresse RKVR ei lisaarendust.
kasuta.
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 7 sätestab andmete loetelu, Arvestame, täiendame eelnõus andmete Arvestatud
lõige 7 mida RKVR saab äriregistrist. Vastavalt loetelu.
keskkonnaministri 16.06.2021 määruse nr 32
„Aadressiandmete süsteem“ § 4 lõike 4 punktis
2 ning sama paragrahvi lõike 5 punktis 2
sätestatud nõuetele peab ADS-iga liidestumisel
seostama oma andmekogu koha-aadressid ADS-
i infosüsteemi koha-aadressi identifikaatoriga
või aadressiobjekti identifikaatoriga. Palume
täiendada § 11 lõiget 7 punktiga: „juriidilise
isiku aadressi identifikaator aadressiandmete
süsteemis“
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 8 sätestab andmete loetelu, Arvestame, täiendame andmete loetelu. Arvestatud
lõige 8 mida RKVR saab aadressiandmete süsteemist. Sellist andmevälja meil kasutajaliideses ei
Vastavalt keskkonnaministri 16.06.2021 ole, aga teenusest on võimalik kätte saada.
määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 4
lõike 4 punktile 3, peab ADS-iga liidestumisel
tagama, et andmed oleksid ajakohased.
Muudatussündmuse aja fikseerimine annab
kindluse, et andmed on ajakohased ning seda on
võimalik kontrollida. Palume täiendada § 11
lõiget 8 punktiga: „andmete viimase muudatuse
aeg aadressiandmete süsteemis“
Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab, et registrikande Arvestame. Kande tegija isikukoodid on Arvestatud
lõige 4 tegemise kohta salvestatakse RKVRis kande süsteemis registreeritud, kuid neid ei
tegija nimi ja kande tegemise aeg. Kuivõrd näidata kasutajavaates välja. Vajadusel on
Eestis leidub samanimelisi isikuid ning isiku isikukoodid kättesaadavad
nimi võib ka elu jooksul muutuda, siis palume administreerimise moodulist.
kaaluda § 12 lõike 4 täiendamist punktiga: Kasutajaliideses ei näe vajadust kannete
„registrikande tegija isikukood“. juures isikukoodi välja näidata, kuna
kasutajate arv on piiratud ja kõik kasutajad
on isikukoodi alusel süsteemi
registreeritud.
Majandus- ja Eelnõu § 9 lg 5 § 9 lg 5 p2 hoone sisekliima tagamise andmed RKVR andmete sisu on erinev ja andmete Selgitatud
kommunikatsioonimi p2 (sõltub andmete sisust), kogumise loogika ja koosseis tuleb üle
nisteerium p 3 hoone energiaallikas, vanast RKVRist.
p 4 energiatõhususe miinimumnõuete täitmise Edaspidistes arendustes analüüsime
kohta - on ehitisregistris olemas. On võimalik võimalusi saada vajalikud andmed
dubleerimist vältida. Ehitisregistrist. Vajalikud arendused
teeme kooskõlas energiatõhususe
direktiivi muudatustega.
Eelnõu §11 lg 4 §11 lg 4 peamise kasutusotstarbe asemel/lisaks Analüüsime kasutusotstarvete teemat II Selgitatud
võiks olla riigi kinnisvararegistril mõte küsida etapi arendustes ja arvestame võimalusel.
kõiki kasutusotstarbeid - eeldusel et ei opereerita Edasiarendustes keskendutakse
ainult monofunktsionaalsete hoonetega. hoonestatud kinnisvara juhtimiskavade
Andmete struktuuri soovitus: EHR-i koodi ei andmetele.
küsi riigi kinnisvararegister ehitisregistrist, vaid
selle järgi saab ehitisregistrist andmed kätte ehk
kood on pigem riigi kinnisvararegistri enda
andmekoosseisus.
Eelnõu §12 lg 4 §12 lg 4 märgite, et salvestate andmete muutja Täiendame eelnõud ja seletuskirja. Muutja Arvestatud
ees- ja perekonnanime (näiteks Jaan Tamm). andmed on seotud isikukoodiga, aga seda
Kindlasti on teie süsteemis kasutusel mõni ei kuvata alati kasutajavaates välja.
tugevam identifitseerimisviis, põhimäärus võiks Vajadusel on isik tuvastatav isikukoodi
sellega kooskõlas olla või märkida üldisemalt järgi.
näiteks "muutja andmed salvestatakse nii, et isik
on hiljem üheselt identifitseeritav".
Üldine Eraldi ei peaks arvele võtma tasuta kasutusse Asjaõiguslepingute registreerimise Selgitatud
antud piiratud asjaõiguste lepinguid, kuna need kohustus tuleb riigivaraseadusest ja seda
on näha vara kinnistusraamatu andmete peal. ei ole võimalik muuta registri
põhimäärusega. Halduskoormuse
vähendamiseks on loodud lahendus, kus
kinnistusraamatu andmed saab
automaatselt üle kanda lepingu vormile,
mida saab vajadusel täiendada. Kasutaja
peab algatama menetluse ja valima
menetlusse objekti ja talle kuvatakse
objektiga seotud piiratud asjaõiguseid,
mille andmed saab saata lepingu vormile,
seejärel tuleb leping jõustada. Seega on
käsitsi vaja sisestada ainult minimaalne
andmekoosseis.
Välisministeerium Üldine Välisministeerium on pikema aja jooksul sellele Põhimõtteliselt nõustume, aga erand peaks Selgitatud
murekohale viidanud ja on jätkuvalt sellel tulema seadusest, põhimäärusega ei ole
seisukohal, et VM valitsemisalas välisriikides võimalik seadusega vastuolus olevat
sõlmitavate üürilepingute (sh pikemaks või erisust kehtestada. Kui vastav alus on
lühemaks ajaks välisesinduste töötajate olemas eriseaduses, siis ei ole kohustust
kasutusse antavate eluruumide kasutuslepingud) lepinguid avalikustada. Samuti tuleb
lisamine RKVRsse ei ole mõistlik ega lähtuda kinnistu asukohariigis kehtivast
põhjendatud. Selleks on mitmeid põhjuseid, sh: õigusest.
- julgeolekuriskid teenistujatele üüritava pinnaga
seotud andmete avalikustamisel, sh piiratud
töötlemisel;
- riive välisriigi üürileandja äri-
ja/või konkurentsihuvidega;
- avalikustamine ei ole kooskõlas asukohariigi
õiguse ja tavadega;
- avalikustamine on vastuolus üürileandja
huvidega ja viide EV õigusest tulenevale
andmete registreerimise ja avalikustamise
nõudele vähendab oluliselt üüritavate pindade
valikuvõimalusi ja suurendab sellekohaseid
kulusid;
- VM halduskoormuse märkimisväärne
suurenemine (sh RKVR korrektse kasutamise ja
andmete õigsuse tagamiseks esinduste kaupa).
Välisministeeriumil on välisriikides lähetatud
töötajaid hetkel 231, suuremale osale neist
rendime me asukohariigi kinnisvaraturult
eluruume. Rotatsioon on iga-aastane, seega on
eluruumid pidevas muutumises ja lisaks tuleb
teenistujal sageli eluruumi vahetada ka
lähetusperioodi jooksul.
Välisriigis sõlmitavate üürilepingute
menetlemisel peame arvestama nii asukohariigi
tavade kui ruumide omanike/kasutajate
huvidega. Eluruumide üürilepingud sõlmitakse
reeglina esinduste poolt arvestades asukohariigi
tavasid ja konkreetse omaniku huvisid.
Äriruumide üürimisel peame arvestama omanike
või kasutajate huvidega piirata lepinguga seotud
andmete avalikustamist.
VM on seisukohal, et välisriigis sõlmitavate
kasutuslepingute kandmine RKVRsse ja seeläbi
nende võimalik avalikustamine on vastuolus
diplomaatilise tavaga ja suurendab teenistujate
julgeolekuriske. Siinkohal selgitame, et ka
juurdepääsupiirangu kehtestamisel võib selline
kohustus riivata teise poole põhjendatud huvisid
lepingu mitte avalikustamise osas.
Riigivaraseadust (RVS)-i ei kohaldata riigivara
välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või
muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud
institutsiooni omandisse või kasutamiseks
andmisele ega vara välislepingu või muu
rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutamiseks
võtmisele (RVS § 2 lg 5). Sellised lepingud on
võrreldavad (samalaadsed) ka juhtudel, kui
sõlmime nt välisesinduse ruumide üürimiseks
lepingu välisriigi ettevõtja või füüsilise isikuga.
Arvestades RVS ja avaliku teabe seaduse
(AvTS) põhimõtteid, nõustub VM kandma VM
valitsemisel oleva kinnisvaraga seotud olulised
andmed RKVRsse, kuid sõltuvalt asukohariikide
eripärast ei ole võimalik kanda registrisse kõiki
RKVRs sätestatud põhiandmeid.
Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku sätestada
RKVR põhimääruses VM valitsemisalas
välisriigis sõlmitavate lepingute osas erisus. Me
ei paku käesoleva kirjaga konkreetse sätte
sõnastust, kuna teema vajab analüüsi RVS ja
AVTS raames, arvestades RAM seisukohti
riigivaraga seotud andmete haldamiseks.
Justiitsministeerium Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 sätestab andmete õigusliku Arvestame, jätame nimetatud sätted Arvestatud
tähenduse. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 eelnõust välja.
lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik
tähendus seadusega. See tähendab, et seadusest
tulenevalt on andmete kasutamisega seotud
õiguslikud tagajärjed (nt asjaõigusseaduse §-d
641 ja 642 ). Kui õiguslikku tähendust antud ei
ole, on tegemist informatiivsete andmetega.
Kuna õigusliku tähenduse saab andmetele anda
üksnes seadusega ning riigivaraseaduse (RVS) §
95 lõige 9 seda ka sätestab, siis puudub vajadus
eelnõu § 6 lõike 1 esimeses lauses korrata üle
andmete õiguslikku tähendust ja lõikes 2 korrata
üle andmete informatiivset tähendust. Eelnõu § 6
lõike 1 teise lausega ei tohiks ka reguleerida
registrisse kantavate andmete õigusliku
tähenduse saamise hetke. Kannete jõustumisega
seonduvat ei saa reguleerida seadusest
madalamalseisva õigusaktiga. Seega on
kavandatava § 6 lõike 1 teine lause vastuolus
AvTS § 436 lõikega 4. Palun nimetatud sätted
eelnõust välja jätta.
§ 7 lõige 3 Teeme ettepaneku, et eelnõu § 7 lõikes 3 võiks Arvestame, täiendame sõnastust lõikes 1, Arvestatud
olla riigivara valitsejal õigus volitada teist millest tulenevalt võib vastutav töötleja ja
asutust oma valitsemisele ja kasutamisele riigivara valitseja volitada teist asutust
kuuluva kinnisvara ja sellega seotud menetluste andmeid esitama.
kohta andmete registrisse kandmiseks. Selline
vajadus võib olla riigivara valitsejal
otstarbekusest lähtuvalt.
§ 8 lõike 1 Teeme eelnõu § 8 lõike 1 osas ettepaneku, et Lepingute registreerimata jätmine oleks Selgitatud
registrisse tuleks kanda üksnes need piiratud vastuolus riigivaraseadusega. RVS 95 (7)
asjaõigused, millega kaasneb tasu maksmine. sätestab, et andmeandja sisestab registri
Tasuta kasutamiseks antud piiratud asjaõigusi andmebaasi andmed kinnisasjaga seotud
seatakse riigi maadele nii palju, et kõikide nende lepingute kohta 10 tööpäeva jooksul pärast
lepingute sisestamine registrisse on lepingu sõlmimist või muutmist. Kui
ebamõistlikult suur töökoormus (aasta jooksul lepingu sõlmimisega kaasneb
mitmed sajad või rohkemgi). Piiratud kinnistusraamatu kanne, sisestab
asjaõigused on nähtavad ka kinnistusraamatust andmeandja andmed registri andmebaasi
tulevatest andmetest, selleks ei pea eraldi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse
lepingut sisestama. kinnistusraamatusse kandmisest arvates.
Samas oleme loonud tehnilise lahenduse,
mille käigus lepingute registreerimisel
eeltäidetakse andmeväljad
kinnistusraamatust saadud andmetega ja
andmeandjale on sisestatavate andmete
koosseis minimaalne. Andmeandjal tuleb
algatada menetlus, valida lepingu andmed
ja siduda need menetlusega ning lõpetada
menetlus. Muude andmete ja lepingu
failide lisamine on tasuta lepingute puhul
vabatahtlik.
Riigi Kinnisvara AS Üldine RKVR põhimääruses (edaspidi määrus)on Ei poolda määrusesse eraldi peatükina Selgitatud
kasutatud erinevaid termineid, mis vajaksid mõistete lisamist, aga arvestame ja
selgitust või mida võib mitmeti mõista, selgitame mõisteid seletuskirjas lahti iga
seetõttu teeme ettepaneku kaaluda 1.peatükk paragrahvi juures eraldi. Samuti selgitame
Üldsätted alla eraldi alajaotuse „Mõisted“ andmeväljade sisu registri
kasutusjuhendites.
lisamist.
Üldine Mõiste „riigi kinnisvara“ asemel võiks Selgitame, et mõiste „riigi kinnisvara“ Selgitatud
kasutada „riigi omandis ja kasutuses tähendus eelnõu mõttes on „riigi omandis
kinnisvara“. Kuigi ka RVS kasutab mõistet ja kasutuses olev kinnisvara“.
„riigi kinnisvara“, siis omandi ja kasutamise
puhul on andmed ja tegevused sageli
erinevad ja vastav eristamine teatud
olukorras suurendab määruse arusaadavust.
Üldine Määruse muutmise põhjused (andmebaasi Nõustume, täiendame seletuskirjas Arvestatud
vahetus, maareformiga seotud vajalikud määruse muutmise põhjuseid. Arenduse
muudatused, uus Maa-ameti kaardirakendus) käigus analüüsiti ja lihtsustati andmete
on arusaadav, ent muutmise korral oleks sisestamise protsessi ja andmevälju.
võinud üle vaadata andmete sisestamise ja
kasutamise protsessi lihtsustamise
võimalused, samuti olemasolevate
andmeväljade vajaduse ja tegeliku
kasutamise.
Üldine Riigi keskvalitsuse omandis ja kasutuses Andmeandjad on nimetatud Selgitatud
kinnisvara ülevaate ja andmehõive osas on riigivaraseaduses. Kuna määrus ei saa olla
teatud lüngad (SA-de, AÕJI jm üksuste info, vastuolus seadusega, siis sel määral
osa RKAS omandis olevast kinnisvarast andmeandjate laiendamist ei saa
jms). Määruse abil saaks varade omandi ja põhimäärusega reguleerida. Kuigi
tehniliselt ei ole takistusi ka SA-de, AÕJI-
kasutuse andmehõivet ja ülevaatlikkust de ja muude üksuste kaasamist registri
parandada, kuid määruse kavandatud andmeandjate hulka, tekib andmete
muudatused praegusel kujul sellele kaasa ei esitamise kohustus siiski seadusega.
aita.
Eelnõu § 2 1) täiendada selguse huvides väljendit „riigi Arvestame osaliselt. Registri kõige Selgitatud
kinnisvara“: „…riigi omandis ja kasutuses suuremad kasutajad on RMK, Maa-amet
kinnisvarast …“ ja seda läbivalt kogu ja Transpordiamet. Täiendame
määruses, kui omandit ja kasutust on vaja seletuskirja, kuid ei näe vajadust
väljenda koos. täpsustada eesmärki.
2) arvestades, et seletuskirja järgi on RKVR
suurimad kasutajad Transpordiamet ja
RMK, siis võiks olla eesmärkides selgemalt
sõnastatud ka maa ja infrastruktuuri
kinnisvara, mh rajatiste kajastamine.
Eelnõu § 3 RKVR vastutav ja volitatud töötleja Komisjoni moodustamine ei ole Selgitatud
Rahandusministeerium plaanib on luua põhimääruse reguleerimisalas.
komisjoni, mille eesmärgiks on Töörühmade ja komisjonide loomine
andmeandjate kaasamine suuremate toimub üldiste reeglite alusel. Kinnisvara
arendustööde kavandamisel, kuid tasuks nõukoda kaasatakse vajadusel olulisemate
kaaluda juba loodud riigi kinnisvara nõukoja strateegiliste küsimuste arutamisel.
kaasamist RKVR eelnõu seletuskirjas
toodud eesmärkide saavutamiseks eraldi
komisjoni loomise asemel.
Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et registri Täiendame seletuskirja. Põhiandmed on Selgitatud
pidamisel kasutatakse automatiseeritud käsitsi sisestatavad, sest neid ei ole
andmetöötlust, samas osa andmeid võimalik pärida ühegi teenusega teistest
sisestatakse käsitsi ja andmeväljade puhul andmekogudest.
pole määrusest arusaadav, mis on
automaatselt registrisse päritavad ja mis
käsitsi sisestavad.
Eelnõu § 6 1) seletuskirjas on märgitud, et andmete Andmetele antakse õiguslik tähendus Selgitatud
õigusliku tähendus on kooskõlas RVSiga, seadusega. Menetlustes sisestatavad
seega võiks määruse teksti tuua selguse töökorralduslikud andmed on vajalikud
huvides viite algallikale. menetlejatele ja neil ei ole sellist kaalu,
2) määruses on märgitud, et muudel registri mis tooks kaasa õiguslikke tagajärgi.
Seega ei ole kõigile andmetele vaja anda
andmetel on informatiivne ja statistiline õiguslikku tähendust.
tähendus.
Informatiivsus vähendab andmete kaalukust
ja võib eeldada, et andmete kvaliteet ei
parane. §14 juures võiks selles vaates
sätestada, et ebaõigete andmete esitamisel
või andmete mitteuuendamisel peaks
järgnema vastutus või selle olulisust peaks
rõhutama.
Eelnõu § 7 Eelnõu § 7 on märgitud, et vastutav töötleja Alus on piisav, et anda andmete Selgitatud
võib volitada andmeandjaks ka hanke- või sisestamise õigus vajadusel ja võimalusel
halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi RKASile. Registri edasiarendustes on
isikuid vastutava töötleja poolt ettenähtud plaanis arendada edasi ka liideseid RKASi
erinevate andmebaasidega. Takistuseks on
ulatuses. Kui sellisel alusel on võimalik ja osutunud, et RKAS ei ole liidestatud X-
kava anda volitus andmete käitlemiseks ka teega ja ei paku X-tee teenuseid. REST
Riigi kinnisvara ASile (RKAS), mis teenustega võivad asutuste vahel liikuda
suurendaks RKVRi andmehõivet ja ainult avalikud andmed.
lihtsustaks teiste kasutajate tegevusi ning
parandaks andmekvaliteeti, siis tuleks ette
näha ka võimalus automaatseks
andmepäringuks RKAS andmebaasidest.
RKASiga seotud andmemaht on nii
ulatuslik, et andmete käsitsi sisestamine või
ülekandmine oleks ebamõistlik ressursikulu.
Eelnõu § 8 1) kui lõige 1 sätestab kooskõlas RVSiga 1) Lepingu staatus „Ettevalmistamisel“ ei Selgitatud
andmete registrisse kandmise kohustuse 10 ole kuidagi seotud kohustusega sisestada
tööpäeva jooksul pärast omandi- või leping 10 tööpäeva jooksul. Leping on
kasutusõiguse tekkimist, kuid § 9 toob sisse sisestatud, kui tema seisund on „Kehtiv“.
2) täiendame seletuskirja, sellise lepingu
uue lepingu staatuse „ettevalmistamisel“,
liigiks, kus mõlemad osapooled on
siis mõeldud on ilmselt „hiljemalt“ 10 riigiasutused, on riigisisene kasutamise
tööpäeva jooksul sisestamist ja võiks nii ka kokkulepe.
sõnastada. 3) hoolduslepingute sisestamine RKVRi ei
2) kui lõige 3 p.3 nimetab menetlusena nii ole kohustuslik. Tegemist on võimalusega,
p.2 vara kasutusse võtmist kui p.3 vara mis loodi registrisse Maa-ameti ja RMK
kasutusse andmist, siis ei määrusest ega soovil hallata RKVRis hoonestamata
seletuskirjast selgu, kuidas kajastatakse maade hoolduslepinguid. Sellest
infot, kui mõlemad osapooled on riigiga võimalusest on huvitatud ka
seotud. Transpordiamet. Kindlasti ei saa olema
3) lõige 4 nimetab menetluste liigina kohustust registrisse sisestada erinevaid
hooldust ja selgitab, et see on menetlus, korrashoiu ja tehnohoolduse lepinguid, kui
haldajaks on RKAS.
mille käigus on registris võimalik menetleda
4) RVSis on 100 päeva perioodi kasutatud
hooldus- ja halduslepingute sõlmimist ja veidi teises kontekstis, aga paralleele võib
haldamist. Samas hoolduslepingu mõiste on luua.
väga lai, sisaldades tavakasutuses ka
erinevaid korrashoiu ja tehnohoolduse
lepinguid. Kui mõeldud on kõigi nende
sisestamist ja pidevat muutmist, siis tuleb
teadvustada, et see on väga ressursimahukas.
4) kui lõige 7 annab võimaluse mitte kanda
registrisse lühiajalise tähtajaga lepinguid,
mille tähtaeg on alla 3 kuu, siis RVSis on
kasutatud perioodi 100 päeva. Mõistlik oleks
kasutada sama perioodi.
Eelnõu § 9 1) lõikes 3 nimetatud „menetlusega seotud 1) Lepingu andmevormi all on mõeldud Selgitatud
lepingute andmed“ ei ole määruses võrdluse andmete sisestamise akent ja see ei too
alusel uus punkt, kuid seletuskirjas on kaasa mingeid vormilisi nõudeid
märgitud, et menetluse käigus saab lisaks lepingutele, ei RKASile ega
menetluse andmetele sisestada lepingute riigiastutustele.
2) Täiendame seletuskirja ja selgitame
andmed, mis kantakse automaatselt lepingu põhimenetleja sisu ja muutmise põhjust.
andmevormile üle. Kas see toob kaasa Muutmise põhjus on töökorralduslik.
vormilisi nõudeid riigi sisetehingutes Näiteks kui mõni menetleja lahkub töölt,
kasutatavatele lepingutele, sh võtab tema ülesanded üle teine isik.
üürilepingutele? 3) Lepingu staatuste kasutamise loogikat
2) lõikes 3 on uuendusena toodud menetluse on selgitatud registri kasutusjuhendis.
„põhimenetleja“ kui menetluse algatanud 4) Täpsustame kasutusjuhendis pinna
isik ning seda on menetluse käigus võimalik sisestamise loogikat.
muuta. Samas on jäänud selgitamata, mis 5) Selgitame lepingu tasu sisestamise
saab olla põhimenetleja muutmise põhjus ja loogikat kasutusjuhendis.
6) Lepingu muutmise kuupäev on
kas menetluse lõpus ja menetluse järgselt
muudatuse jõustumise kuupäev,
toob põhimenetleja roll ka edaspidiseks
täpsustame seletuskirjas ja
mingeid ülesandeid kaasa. kasutusjuhendis.
3) lõikes 4 on lisandunud andmed lepingu 7) tegemist on märkuste lahtriga
staatuse kohta - ettevalmistus, kehtiv, 8) Maamaksuseaduse par 10 lg 3 sätestab:
muutmisel, lõpetatud, samas pole selgitatud, Riigi omandis oleva kinnisasja
kasutamiseks andmise korral maksab
millal näiteks staatus „ettevalmistus“ ja maamaksu kinnisasja kasutamise õiguse
„muutmisel“ on vajalik kasutada. saanud isik, välja arvatud juhul, kui
4) lõikes 4 toodud „lepingu alusel kasutatava kinnisasja kasutustasu kujundamisel on
pinna suurus (kasutuslepingu puhul)“ vajaks proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega
selgitamist, mis pinda täpselt on silmas arvestatud maamaksu summaga või kui
kinnisasja kasutamise õigus tuleneb
peetud (kogu pind vs ainukasutuses pind reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse
vms), kuna RKVRis on pinna andmeid seadmise lepingust ja kasutamiseks
kajastatud ka muudel andmeväljadel; andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
5) lõikes 4 toodud „lepingu tasu“ vajaks 9) II etapi edasiarendustes on kavad
selgitust, mida näiteks kasutustasu all ehitiste andmete kogumise loogikat
täpsemalt mõeldud on ja mida see peaks täiendada, arvestame ka selle märkusega.
sisaldama, samuti mis perioodi tasu 10) Hoone seisukorra klassifikaator on
sisestamist on silmas peetud. administraatori poolt seadistatav ja
6) lõikes 4 toodud „lepingu muutmise kokkuleppel
kuupäev“ andmevälja eesmärk pole 11) hoone sisekliima tagamise andmeväli
arusaadav, kas või millised muudatused on vajalik hoonete energiatõhususe
miinimumnõuete täitmise aruande
tuleb kuupäevaga fikseerida ja kuidas
koostamiseks. Tegemist andmeväljaga,
kuupäev ja muudatuse sisu andmetes kokku kus on vaja valida jah/ei väärtus, kas
viiakse. hoone on sisekliima tagamisega või mitte.
7) lõikes 4 toodud „lepingu olulised 12) Praeguse loogika järgi on tegemist
muudatused“ vajaks selgitamist, mida siia küsitlusega, kus tuleb kasutajal täita hoone
välja tuua ja tekib küsimus, kas selline väli energiatõhususe miinimumnõuete täitmise
on vajalik, kui see pole struktureeritud erisused. Analüüsime edaspidi nende
sisuga. andmete saamist ehitisregistris, siiani ei
8) lõikes 4 lisandunud andmeväljade ole need andmed olnud EHR teenusest
„maamaksu sisaldumine kasutustasus“ ja kättesaadavad.
„kasutaja 13) riigivara pind on riigi omandis või
kasutuses olev pind ja andmete
maamaksukohustus“ eesmärk jääb
sisestamise loogika on selline, et need
arusaamatuks ja maamaksu arve saatmise andmed on osaliselt saadud teiste
selgitus tekitab segadust. Maamaksu andmeväljade pealt.
tasumine on vara omaniku kohustus ja 14) kasutuses olev pind on tegelikult
määruse seletuskirjas kirjendatud viisil kasutuses olev pind, andmeväli on loodud
kasutajale otse arve saatmisel jääb tuleviku vajadusi silmas pidades ja
arusaamatuks, kuidas omanik saab kindel kasutusjuhendis täpsustatakse selle
olla, kas maamaksu arve on saadetud ja täitmise reegleid. Esialgu ei ole see
tasutud. Lisaks võib kasutuslepingutes küll kohustuslik väli.
olla märge, et tasud sisaldavad 15) Andmeväli on loodud tulevikuvajadusi
silmas pidades. Arenduse II etapis
omanikukohustusi, sh maamaksu, aga tasu loodakse registrisse juhtimiskavad ja siis
konkreetne suurus ei ole välja toodud. tekib ka andmevälja automaatse täitmise
Selline küsimus tõusetub nii erasekrtoriga võimalus.
üürilepingute puhul kui ka Riigi Kinnisvara 16) Haldur on kontaktisik, kelle poole
riigi sisetehingutega üürilepingute puhul. saab registri kasutaja pöörduda. Halduri
Samuti ei selgu, kuidas on mõeldud andmete avaldamine ei ole kohustuslik,
maamaksu arveldamist multikasutajatega kuid on soovitatav.
kinnistute puhul. 17) Andmed on üle toodud vanast
9) lõikes 5 on toodud ehitiste andmete registrist. Riigi omandis olevate hoonete
sisestamise muudatuse puhul (enamik neist puhul, kui haldajaks ei ole RKAS, on
on ajas muutuvate andmed) jääb täitmine praegu kohustuslik, aga seda
kohustust ei täideta, kuna halduskoormus
murekohaks, kuidas muudatusega tagatakse
on niigi suur ja kasutajad ei pea seda
andmete kvaliteet ja ajakohasus. Kui ka seni vajalikuks.
on olnud andmete kvaliteet ja ajakohasus
kohati nõrk, siis muudatusega võib see
veelgi halveneda.
10) lõikes 5 märgitud „hoone seisukord“
sisu vajaks uuendamist. Praegu RKVRis
kasutuses olev valik (1 – lammutatud, 2 –
lammutamist vajav, 3 – remonti vajav, 4 –
rahuldav, 5 – hea) ei oma enam sisu ja
kinnisvara juhtimiskavade kooseisus
kasutame valikut (1 – väga hea, 2 – hea, 3 –
rahuldav, 4 – halb, 5 – mitterahuldav). Selle
andmevälja sisu vajaks kindlasti muutmist,
kuna praegu tuleb kinnisvara juhtimiskavade
raames teha andmetes pidevalt muudatusi,
mis kulutab asjatult ressurssi.
11) lõike 5 andmeväli „hoone sisekliima
tagamise andmed“ kas ja milline on selle
info kasutus?
12) lõike 5 andmeväli „ andmed hoone
energiatõhususe miinimumnõuete täitmise
kohta“ info peaks olema võimalik välja võtta
hoone energiamärgise kaudu ning selliselt
küsimine tundub olevat dubleeriv päring.
13) lõike 5 andmeväli „riigivara pind“ sisu
jääb arusaamatuks ning tekib küsimus, kas
sama infot ei saa kätte teisi andmevälju
kasutades
14) lõike 5 andmeväli „kasutuses olev pind“
sisu jääb arusaamatuks, millist pinda silmas
peetakse, kuna pinnaandmeid küsitakse
mitmes erinevas kohas.
15) lõikes 5 lisatud parameeter „kas hoone
on juhtimiskava objekt“ sisu jääb
arusaamatuks. RKVR andmed on kinnisvara
juhtimiskavade koosseisus
kinnisvaraülevaate koostamisel kõik
olulised. Kui silmas on peetud ainult
investeeringuvajadusega objektide
kajastamist, siis selleks täiendava
andmevälja lisamine ei oma suurt väärtust,
eriti kui andmekvaliteedi nõuetele määruses
rõhku ei panda.
16) lõikes 6 nimetatud „halduri“ sisestamise
osas pole arusaadav, keda halduri all on
silmas peetud ning kas ja milleks see väli
vajalik on.
17) lõikes 6 toodud andmeväljade (1)
korrashoiu strateegia; 2) majandamiskava;
3) tehnilise ülevaatuse akt; 4) ehitise
hooldusjuhend; 5) ehitise auditi aruanne)
osas ei selgu ei määrsest ega seletuskirjast
kes ja mis alusel neid koostab ning pole
viidet, mis õiguslikust alusest lähtuvalt
selliste dokumentide koostamine tuleneb
Eelnõu § 11 1) lõike 3 osas määruse seletuskiri märgib, 1) KATRI on Maakatastri Selgitatud
et KATRI kaardirakenduses kuvatakse kaardirakendus, millega RKVR
riigivara andmeid kaardil, kuid ei selgitata vahetab andmeid. KATRI
täpsemalt millised andmed ja mis vajaduse andmete koosseis on
põhjal antud kaardirakenduse läbi nähtavaks põhimääruses nimetatud.
Selgitused lisame
muudetakse. Seletuskirja lõpuosas märgitakse kasutusjuhenditesse ja pakume ka
küll, et avalikkusele tekib parem visuaalne KATRI koolitusi.
ülevaade riigivarast ja sellega teostatud 2) Ei ole kuidagi seotud
tehingutest kaardirakenduse KATRI kaudu andmeväljaga hoone seisukord.
ning et KATRI kaardil kuvatakse riigivara Tegemist on riigivara töötaja
liik ja riigivaraga seotud menetlused ja hinnanguga maaüksuse
lepingud, aga ka seal on tegemist väga suure seisukorrale, mis on ilmnenud
üldistusega väitega, mis ei anna konkreetsete kohapealse paikvaatluse
andmeväljade sisu kuvamise osas selgust tulemusel. Vajalik eelkõige Maa-
juurde ametile maatehingute
2) lõikes 3 andmeväli „riigivara seisukorda ettevalmistamisel.
3) Menetlejad saavad KATRI kaardil
kirjeldavad andmed (paikvaatluse
moodustada kasutus- ja
tulemused)“ jääb arusaamatuks kes ja mis hooldusalasid, mille andmed
pädevuse alusel ning mis klassifikaatori edastatakse teenusega RKVRi
järgi antud seisukorrahinnangu annab ja kasutus- ja hoolduslepingute
kuidas see andmeväli suhestub §9 lõikes 5 loomiseks. Tegemist on
p.1 toodud „hoone seisukord“ andmetega.
3) lõikes 3 andmeväli „KATRIs loodud hoonestamata maade
kasutusala ja hooldusala andmed“ osas ei menetlustega.
selgu, mis on kasutusala ja hooldusala sisu 4) Ehitise seisund on Ehitisregistri
ning kas või kuidas see on seotud RKVR klassifikaator.
teiste pinnaandmetega. 5) EHRi andmeid on ajakohastatud,
kasutusele on võetud uus EHR X-
4) lõikes 4 andmeväli „ehitise seisund“ osas
tee teenus ehr3. Jätkuarendustes
jääb selgusetuks kas või kuidas see on planeeritud keskenduda
andmeväli suhestub §9 lõikes 5 p.1 toodud detailsemalt hoonestatud
„hoone seisukord“ andmetega. kinnisvara andmetele ja siis
5) lõike 4 EHRist päritavate andmete osas vaatame üle ka EHRi uuemad
märgib määruse seletuskiri, et muudatusi võimalused.
pole, samas on EHR uuendatud viimaste 6) Energiamärgise aeg on
aastate jooksul, st peale praeguse RKVRi andmekoosseisus olemas ja seda
moodustamist, siis kas EHRi kuvatakse energiamärgisega koos
ajakohastamine on juba RKVRis varem registris välja.
kajastatud?
6) lõikes 4 on andmeväli „energiamärgise
klass“, aga puudub info märgise kehtivusaja
kohta
Eelnõu § 14 Eelnõu § 14 andmete parandamise korra Täname ettepaneku eest. Eelnõus oleme Selgitatud
osas ja andmekvaliteedi tagamiseks võiks lähtunud riigivaraseadusest. Vastavalt
lisada EHRi määrusega analoogsed nõuded: seadusele vastutab andmete õigsuse ja
§ 34. Registrisse kantud andmete õigsuse ajakohasuse eest andmeandja. Vastutava
tagamine töötleja kohustused on loetletud
(1) Andmeandja on kohustatud esitama põhimääruse paragrahvis 3.
registrile ainult õigeid ja täielikke andmeid.
Registrisse kantavate andmete õigsuse eest
vastutab andmete esitaja. Vastutav töötleja ei
ole kohustatud kontrollima esitatud andmete
sisulist õigsust.
(2) Vastutav töötleja tagab, et registris
avaldatud andmed vastavad andmeandja poolt
esitatud andmetele.
Ülaltoodu on mõeldud välistamaks
olukorda, et vastutav töötleja ei hakkaks
omavoliliselt andmeid muutma ja seejärel
teistelt kasutajatelt nõudma andmete
parandamist.
EELNÕU
Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 95 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse riigi kinnisvararegistri (edaspidi register) pidamist ning andmete
kogumist ja töötlemist.
(2) Registri ametlik lühend on RKVR ja ingliskeelne nimetus on State Real Property Register.
§ 2. Registri pidamise eesmärk
Registri pidamise eesmärk on saada ülevaade riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara
(edaspidi riigi kinnisvara), kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta,
avalikustada andmed ning võimaldada menetluste läbiviimist.
§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium, kelle ülesanneteks on:
1) registri pidamise korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) registri arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimine;
3) registri arendustööde juhtimine ning
4) järelevalve registri kasutamise ja andmete haldamise üle.
(2) Registri volitatud töötleja on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kelle
ülesanneteks on:
1) andmekogu majutamine;
2) andmete töötlemine vastutava töötleja määratud ulatuses ning
3) andmete kaitse ja turvalisuse tagamine.
§ 4. Registri andmete kaitse
(1) Registri vastutav ja volitatud töötleja tagavad registri andmete kaitse käideldavuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste
turvameetmetega.
(2) Registri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass K2T2S1.
2. peatükk
Registri pidamise kord ja andmete koosseis
§ 5. Registri pidamise viis
1
(1) Registri pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse
digitaalsel kujul.
(2) Registrisse kogutakse aktuaalsed andmed riigi kinnisvara kohta ja säilitatakse kannete
ajalugu.
§ 6. Andmeandjad
(1) Andmeandjad on tulenevalt riigivaraseaduse § 95 lõikest 6 riigivara valitsejad või nende
volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja. Vastutav töötleja ja riigivara valitseja võivad
volitada andmeandjaks ka teisi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke
juriidilisi isikuid või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid selles
kokku lepitud ulatuses.
(2) Andmeandja kannab registrisse §-s 8 nimetatud põhiandmed ja teeb päringu §-s 10
nimetatud andmete saamiseks teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest.
(3) Riigivara valitseja kannab registrisse andmed enda valitsemisele ja kasutamisele kuuluva
kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta ning riigivara valitseja ja volitatud asutuste
määramise kohta.
(4) Volitatud asutus kannab registrisse andmed tema valdusse antud kinnisvara ja sellega seotud
menetluste kohta talle riigivara valitseja antud volituse piires.
§ 7. Registri andmed ja menetlused
(1) Registrisse kantakse andmed riigi omandis või kasutuses olevate kinnisasjade, piiratud
asjaõiguste ja kasutuslepingute kohta (edaspidi kinnisvara objekt) kümne tööpäeva jooksul
pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist.
(2) Registrisse kantakse kinnisvara objektile määratud riigivara valitseja ja volitatud asutuse
andmed, riigivaraseaduse § 10 lõikest 1 tulenev valitsemise eesmärk ning andmed riigi
kinnisvara menetluste ja menetlustega seotud teadete ja dokumentide kohta.
(3) Registrisse kantakse andmed vähemalt järgmiste riigivaraseaduse alusel läbi viidavate
menetluste kohta:
1) vara omandamine;
2) vara kasutamiseks võtmine;
3) vara kasutamiseks andmine;
4) riigivara üleandmine teisele riigivara valitsejale või volitatud asutusele;
5) vara võõrandamine;
6) vara üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule;
7) riigivara valitsemise eesmärgi määramine;
8) kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamine;
9) vara arvelt mahakandmine.
(4) Registrisse võib kanda andmeid järgmiste menetluste kohta:
1) hooldus;
2) maakorraldus;
3) maareform.
2
(5) Registrisse kantakse kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teated tulenevalt
riigivaraseaduse § 96 lõikest 1.
(6) Registrisse võib kanda määruses nimetamata andmeid, teateid ja dokumente, kui see on
töökorralduslikult vajalik.
(7) Registrisse ei pea kandma andmeid tähtajaliste lepingute kohta, mille tähtaeg on lühem kui
kolm kuud.
§ 8. Registri põhiandmed
(1) Riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) valitseja määramise või muutmise alusdokument;
2) riigivara valitsejaks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev);
3) volitatud asutuse määramise või muutmise alusdokument;
4) volitatud asutuseks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev).
(2) Kinnisvara objekti kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) varaobjekti liik (omand, kasutusõigus või reformimata maa);
2) varaobjekti nimetus;
3) varaobjekti kinnisvararegistri kood;
4) varaobjekti valitseja;
5) riigivara valitsemise eesmärk;
6) volitatud asutus;
7) varaobjekti registris arvele võtmise aeg;
8) varaobjekti registriarhiivi kandmise aeg.
(3) Riigi kinnisvaraga seotud menetluste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) menetluse liik ja alamliik;
2) menetluse algatamise kuupäev;
3) menetluse peatamise või katkestamise kuupäev;
4) menetluse peatamise või katkestamise põhjus;
5) menetluse lõpetamise kuupäev;
6) menetlusega seotud teate liik, nimetus, saatmise kuupäev, vastamise tähtpäev ja teate sisu;
7) menetlusega seotud dokumendi liik, väljaandja ja kuupäev;
8) menetlusega seotud lepingute andmed;
9) menetluse seisund (ettevalmistus, töös, lõpetatud, peatatud või katkestatud);
10) põhimenetleja;
11) menetluse õiguslik alus.
(4) Riigi kinnisvaraga seotud lepingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) lepingu liik, alamliik ja menetlusviis;
2) lepingu sõlmimise kuupäev;
3) lepingu pooled (nimed ja registri- või isikukoodid);
4) lepingu alusel kasutatava pinna suurus (kasutuslepingu puhul);
5) lepingu tähtajalisus;
6) lepingu alguskuupäev;
7) lepingu lõppkuupäev;
8) lepingu tasu;
9) lepingu muutmise kuupäev;
10) lepingu olulised tingimused;
11) lepingu staatus (ettevalmistus, kehtiv, muutmisel või lõpetatud);
3
12) lepingu põhimenetleja;
13) maamaksu sisaldumine kasutustasus;
14) kasutaja maamaksukohustus kooskõlas maamaksuseadusega;
15) üüripinna suurus kokku;
16) üürniku ainukasutuses oleva üüripinna suurus;
17) üürnike ühiskasutuses oleva üüripinna suurus;
18) üüripinna sihtotstarve.
(5) Ehitise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) hoone ja rajatise kinnisvararegistri kood;
2) hoone ja rajatise ehitisregistri kood;
3) hoone seisukord;
4) hoone sisekliima tagamise andmed;
5) hoone energiaallikas;
6) andmed hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohta;
7) riigivara pind;
8) kasutuses olev pind;
9) vakantne pind;
10) kas hoone on kinnisvara juhtimiskava objekt;
11) hoone olemasolev korraldusmudel;
12) hoone kavandatav korraldusmudel.
§ 9. Kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid
Registrisse lisatakse vastava menetluse juurde järgmised registrikannete alusdokumendid:
1) riigivara valitseja või volitatud asutuse otsused;
2) Vabariigi Valitsuse korraldused;
3) lepingud, mille üheks pooleks on riigivara valitseja või volitatud asutus;
4) taotlus riigivara omandamiseks;
5) hindamisaruanne vara hariliku väärtuse kohta;
6) riigivara üleandmise ja mahakandmise akt;
7) muud kirjalikud kokkulepped ja dokumendid.
§ 10. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi infosüsteemi
andmevahetuskihi kaudu.
(2) Riigi maakatastrist saab register järgmised andmed:
1) katastritunnus;
2) katastriüksuse pindala;
3) katastriüksuse moodustamise aeg;
4) katastriüksuse sihtotstarvete andmed;
5) katastriüksuse maksustamishind;
6) katastriüksuse omandivorm;
7) katastriüksuse viimase muudatuse aeg;
8) katastriüksuse moodustamise viis;
9) katastriüksuse kõlvikuline koosseis;
10) riigile kuuluva katastriüksuse kattumine maa omadusi kirjeldavate nähtustega
(ruumianalüüsi tulemused);
11) riigile kuuluva katastriüksuse seisukorda kirjeldavad andmed (paikvaatluse tulemused);
4
12) riigile kuuluva katastriüksuse kasutustasu ja hariliku väärtuse andmed, kui hindamisaruande
on koostanud Maa-amet;
13) riigile kuuluva katastriüksuse kasutusala ja hooldusala andmed.
(3) Ehitisregistrist saab register ehitiste kohta järgmised andmed:
1) ehitise liik (hoone või rajatis);
2) ehitisregistri kood;
3) ehitise nimetus;
4) ehitise seisund;
5) ehitise aadress;
6) peamine kasutusotstarve;
7) energiamärgise klass;
8) suletud netopind;
9) köetav pind;
10) ehitisealune pind;
11) rajatise maht;
12) maapealse osa korruste arv;
13) maa-aluse osa korruste arv;
14) ehitise aadressiobjekti identifikaator aadressiandmete süsteemis.
(4) Kinnistusraamatust saab register järgmised andmed:
1) kinnistu number;
2) kinnistu liik;
3) kinnistamise kuupäev;
4) kinnistu koosseis;
5) eriomandi number;
6) korteriomandi pindala;
7) omaniku nimi;
8) omaniku registrikood;
9) omandiõiguse alguskuupäev;
10) omandiosale vastav mõttelise osa suurus;
11) koormatise või kitsenduse liik, kande kuupäev, väärtus, tähtaeg ja õigustatud isikud;
12) hüpoteegi kande kuupäev, väärtus ja õigustatud isikud.
(5) Rahvastikuregistrist saab register järgmised andmed:
1) isikukood;
2) isiku ees- ja perekonnanimi.
(6) Äriregistrist saab register järgmised andmed:
1) äriregistri kood;
2) juriidilise isiku nimi;
3) juriidilise isiku aadressi identifikaator aadressiandmete süsteemis;
4) juriidilise isiku õiguslik vorm.
(7) Aadressiandmete süsteemist saab register järgmised andmed:
1) aadressiobjekti liik;
2) objekti tunnus originaalregistris;
3) aadressi esinduspunkti koordinaadid;
4) aadressiobjekti ruumikuju andmed;
5) aadressi tasemed 1–8;
6) aadressiobjekti tunnus aadressiandmete süsteemis;
7) aadressiobjekti koha-aadress;
5
8) andmete viimase muudatuse aeg aadressiandmete süsteemis.
(8) Andmete vahetamist ja võrdlemist andmekogude vahel koordineerib registri vastutav
töötleja.
3. peatükk
Andmete registrisse kandmine
§ 11. Registrikannete tegemine ja andmete avaldamine
(1) Registrikande tegemisena käsitatakse registrisse andmete lisamist ja registris olevate
andmete muutmist või kustutamist.
(2) Õiguslikku tähendust omavad andmed ja muudatused neis avaldatakse registri veebilehel
pärast seda, kui riigivaraseaduse § 4 lõike 5 alusel määratud riigivara valitseja ülesandeid täitev
füüsiline isik (edaspidi riigivara valitseja ülesandeid täitev isik) on registrikande kinnitanud
(menetluse lõpetanud).
(3) Informatiivse tähendusega andmed avaldatakse registri veebilehel pärast seda, kui riigivara
valitseja ülesandeid täitev isik on need andmebaasi salvestanud.
(4) Registrikande tegemise kohta salvestatakse registris järgmised andmed:
1) registrikande tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) registrikande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
§ 12. Kasutajaõiguste andmine
(1) Kasutajaõigused registrikannete tegemiseks antakse ainult registreeritud ja autenditud
kasutajatele, kes esindavad andmeandjat.
(2) Registri vastutav töötleja annab riigivara valitseja ülesandeid täitvatele isikutele
kasutajaõigused lõikes 3 nimetatud kasutajaõiguste haldamiseks.
(3) Riigivara valitseja ülesandeid täitev isik annab kasutajaõigused:
1) riigivara valitseja nimel andmete sisestajatele ja registrikannete kinnitajatele;
2) nende riigiasutuste nimel andmete sisestajatele ja registrikannete kinnitajatele, kelle
valdusesse riigivara valitseja on andnud oma valitsemisel oleva vara.
(4) Kasutajaõigusi haldav isik on kohustatud andmete sisestaja kasutajaõigused lõpetama tema
töölt lahkumise päeval.
(5) Registri vastutav töötleja ja riigivara valitseja ülesandeid täitev isik võivad anda riigivara
valitseja taotlusel õigused registri piiratud juurdepääsuga teabe vaatlemiseks ilma andmete
muutmise õiguseta. Vaatleja õigused antakse kuni üheks aastaks.
§ 13. Ebaõigete andmete parandamine
(1) Kui andmeandja avastab, et registris on ebaõiged andmed ja need andmed on avalikustatud
registri veebilehel, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama
registrisse õiged andmed.
6
(2) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse
täpsustamiseks ja ettekirjutusi ebaõigete andmete parandamiseks.
§ 14. Andmetele juurdepääsu tagamine
(1) Registri andmetele tagatakse kooskõlas avaliku teabe seadusega ööpäevaringne tasuta
juurdepääs registri veebilehe kaudu.
(2) Registrisse kantud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele võimaldatakse
juurdepääs vastava asutuse esindajale ja õigustatud isikule kooskõlas avaliku teabe seadusega.
§ 15. Andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord
Andmetele võib juurdepääsu sulgeda üksnes vastutav töötleja seadusest või selle alusel antud
õigusaktist tuleneval põhjusel.
4. peatükk
Andmete säilitamine, järelevalve ja registri likvideerimine
§ 16. Andmete säilitamine
(1) Registri andmed kaotavad aktuaalsuse nende registrist väljaarvamise kande kinnitamisega.
Aktuaalsuse kaotanud andmeid säilitatakse alaliselt registri arhiivis digitaalsel kujul.
(2) Arhiivi kantakse andmed nende aktuaalsuse kaotamise päeval.
(3) Arhiivi kantud andmed on kättesaadavad päringu teel registri veebilehelt.
(4) Registri likvideerimisel määratakse andmete arhiivi üleandmine arhiiviseaduses sätestatud
korras.
§ 17. Registri likvideerimine
(1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus seaduse alusel.
(2) Registri likvideerimise korral otsustab Vabariigi Valitsus andmete teise registrisse või
riiklikku arhiivi üleandmise või nende kuulumise hävitamisele ja üleandmise või hävitamise
tähtaja. Registri likvideerimine toimub kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse
nõuetega.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrus nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja
selle pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
Kaja Kallas
Peaminister
7
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
8
Vabariigi Valitsuse määruse
„ Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine
ja selle pidamise põhimäärus“ asutati riigi kinnisvararegister ja kehtestati registri põhimäärus.
Riigi kinnisvararegister hakkas senisel kujul tööle 1. jaanuaril 2011. a. Kümne aasta jooksul on
tehtud registris väiksemaid edasiarendusi, kuid tulenevalt vajadusest uuendada vananenud
tehnilist platvormi, alustati 2020. aastal mahukamate arendustöödega. Arenduse tulemusel on
muudetud riigi kinnisvararegistri andmete koosseisu ja andmete esitamise põhimõtteid. Kuna
muudatused võrreldes kehtiva põhimäärusega on ulatuslikud, siis senine põhimäärus
tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus põhimäärus.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (e-post:
[email protected]) ja jurist Helje Päivil (e-post:
[email protected]). Eelnõu toimetas
keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist
õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel 611 3549).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 95 lõige 3 annab Vabariigi Valitsusele volitusnormi riigi
kinnisvararegistri (edaspidi RKVR) asutamiseks. RKVR-i asutamise eesmärk on saada ülevaade
riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast (edaspidi riigi kinnisvara) ja
kinnisvaratehingutest ning hoonestatud kinnisvara kasutamisest, samuti võimaldada läbi viia
riigivaraseadusest tulenevaid menetlusi. Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja
volitatud töötleja Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT). Registrisse
kogutakse andmed riigi kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste kohta teistest andmekogudest ja
luuakse keskkond riigivara valitsejate vaheliseks teabe vahetamiseks ja toimingute tegemiseks.
Andmeandjad on riigivara valitsejad ja volitatud asutused. Tulenevalt riigivaraseadusest on
õiguslik tähendus registris varale valitseja ja volitatud asutuse määramisel. Valitsejate ja
volitatud asutuste õigused ja kohustused vara suhtes jõustuvad registris menetluse lõpetamise
ja sellega seotud andmete avaldamise hetkest. Muudel registri andmetel on informatiivne ja
statistiline tähendus.
RKVR asutati Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi
kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). RKVR
alustas tööd 1. jaanuaril 2011. a. Samal ajal lõpetati endise riigivara registri tegevus ning
riigivara registris registreeritud kinnisvara andmed kanti üle uude RKVR-i. 2020. aastal alustati
RKVRi ulatuslike arendustöödega, mille peamine eesmärk oli uuendada registri tehnilist
platvormi.
Projekti eesmärgiks oli ka tõhustada riigi kinnisvara andmehõivet, et tagada veelgi parem
ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning toetada juhtimisotsuste tegemist.
Arenduse tulemusel on parandatud infosüsteemi kasutajamugavust, disaini ja arendatud uusi
funktsionaalsusi, vähendades seeläbi nii era- kui avaliku sektori halduskoormust.
Kasutuses oleva RKVRi näol on tegemist riigi kinnisvara kohta andmeid registreeriva
1
andmebaasiga. RKVRi registreeritakse riigivaraga seotud protsesside lõpptulemeid, kuid
protsesside läbi viimiseks ja nende haldamiseks puudus kaasaegne töökeskkond. RKVRi
arenduse tulemusena on loodud uus kaasaegne töökeskkond, mis koondab kogu riigi kinnisvara
puudutavat informatsiooni ning milles viiakse läbi riigivaraga seonduvaid menetlusi ning
hallatakse lepinguid. Arenduse käigus analüüsiti ja lihtsustati andmete sisestamise protsesse ja
andmevälju eesmärgiga koguda vaid vajalikke andmeid. Põhiandmete koosseis ei muutu, kuid
suureneb andmehõive teistest andmekogudest, eesmärgiga toetada protsesse ja parendada
aruandlust. Protsesside tulemusena tekkivad otsused ja lepingud avalikustatakse vastavalt
riigivaraseaduse nõuetele.
RKVRis registreeritud riigi kinnisvaral puudusid ruumiandmed ja puudus riigivaraga seotud
protsesside ning lepingute info kaardil kuvamise võimalus. Uue RKVRi arendusega
samaaegselt arendas Maa-amet välja Katastri Riigivara Ruumiandmekogu (edaspidi KATRI),
mille kaudu on loodud avalikkusele võimalus saada kaardil esitatud kujul ülevaade riigi
kinnisvaraga seotud protsesside ja lepingutega seotud ruumiandmetest.
Samuti tekib võimalus KATRI kaardiliidese kaudu teostada riigimaa kohta ruumianalüüse,
mille edasine menetlus toimub RKVRis. Selleks on RKVR ja KATRI arendatud omavahel
ühilduvateks süsteemideks, mis suhtlevad omavahel X-tee kaudu.
Selleks, et saada ühtne ülevaade katastriüksustest, mille osas ei ole veel maareformi lõpule
viidud ja millest suur osa on tulevane riigivara, kantakse uude RKVRi ka reformimata maa
staatuses olevad katastriüksused. Uude RKVRi on loodud selleks vara liik nimetusega
„reformimata maa“.
RKVR I etapi arenduse eesmärgid:
1) luua ühtne ja terviklik tehniline lahendus, millesse koondatakse kogu riigi kinnisvara
puudutav oluline informatsioon;
2) luua ühtne kasutajamugav keskkond riigivara protsesside läbi viimiseks;
3) luua ühtne dünaamiline ja kasutajamugav keskkond lepingute haldamiseks;
4) võimaldada tõhusam ja kasutajasõbralikum varade arvestus ja analüüside koostamine;
5) luua uued automaatsed andmeühendused andmete käsitsi sisestamise vältimiseks ning
andmete dubleerimise vähendamiseks;
6) luua eeldused riigi kinnisvara hetkeseisu ja asukoha visualiseerimiseks kaardil;
7) parandada avalikku aruandlust ja avaandmete baasil andmete visualiseerimist.
I etapi arenduse tulemusel loodi 2020.‒2021. aastal uus RKVR, kuhu migreeriti üle vana registri
andmed, et kasutajad saaksid uues registris sujuvalt jätkata pooleliolevate töödega. Üle toodi
ka varade ja tehingute ajalugu alates 2011. aastast.
Riigi kinnisvara andmehõive analüüs jaotab terviklahenduse tasemeteks, mida on võimalik
realiseerida eraldi projektidena: varade tase – I etapp; kinnisvaraüksuste ja
kinnisvarakeskkonna tase – II etapp. I etapi arendustööde tulemusel on valminud eraldiseisev
töötav lahendus ja on loodud eeldused II etapi töödega jätkamiseks, milles keskendutakse
rohkem hoonestatud kinnisvara juhtimisele. II etapi arenduse tulemusel pakub RKVR tuge
kinnisvara tegevuspõhise eelarvestamise protsessidele, võimaldab kinnisvara elukaare kulude
jälgimist ja tõhusat kinnisvarajuhtimist (juhtimiskavad, sihttasemed). Teises etapis luuakse
planeeritavate ja kasutatavate kinnisvaraüksuste moodul ning kinnisvarakeskkonna juhtimise
moodul juhtimiskavade koostamiseks ja sihttasemete määramiseks ning jälgimiseks.
Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala ja eesmärgi. Kehtiva määrusega võrreldes siin
muudatusi ei ole. RVS § 95 lõige 3 sätestab, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab
2
Vabariigi Valitsus. RKVR asutati 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi
kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“. Eelnõuga kehtestatakse uus
põhimäärus, registri asutamise alus ja pidamise eesmärk võrreldes varasemaga ei muutu.
Eelnõu § 2 sätestab registri pidamise eesmärgi. Registri pidamise eesmärk tuleneb RVSist.
Eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning hoonestatud
kinnisvara kasutamisest, samuti võimaldada riigivaraseaduse alusel läbi viia menetlusi.
Eelnõu § 3 sätestab RKVR vastutava ja volitatud töötleja ülesanded kooskõlas RVSi ja avaliku
teabe seadusega. Registri vastutav töötleja on määratud seadusega ja vastutava töötleja
ülesandeid on täitnud alates registri asutamisest Rahandusministeerium. Registri vastutava
töötleja ülesanneteks on registri pidamise korraldamine, registri haldamise ja arendamise
finantseerimine, arendustööde juhtimine ja järelevalve andmeandjate tegevuse ja andmete
kvaliteedi osas. Vastutav töötleja võib oma ülesannete täitmiseks moodustada töörühmasid ja
komisjone, kuhu kuuluvad suuremate andmeandjate esindajad. Plaanis on luua töörühm, mille
eesmärgiks on andmeandjate võimalikult varajane kaasamine suuremate arendustööde
kavandamisel ning RKVR strateegiliste eesmärkide seadmine, arendustegevuse planeerimine,
arendusvajaduste läbivaatamine ja prioriteetide seadmine. Suuremad andmeandjad registris on
Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet. Registri volitatud töötleja on
RMIT, kelle ülesandeks on andmekogu majutamine, andmete töötlemine vastutava töötleja
määratud ulatuses ning andmete kaitse ja turvalisuse tagamine.
Eelnõu § 4 käsitleb registri andmete kaitset. Registri andmete turbeaste on keskmine (M) ja
turvaklass K2T2S1. Andmete turbeaste ja turvaklass eelpool nimetatud arenduste tulemusel ei
muutu. Andmete kaitse ja turvalisuse tagamine on volitatud töötleja ülesanne, turbeaste ja
turvaklass on kooskõlastatud RMITi infoturbe juhiga.
Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab registri pidamise viisi, registri pidamisel kasutatakse
automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. Uuendatud RKVRis
on kasutusele võetud Tomcat rakendusserver ning varasema Oracle andmebaasi asemel
PostgreSQL vabavaraline andmebaas.
Lõige 2 ütleb, et registrisse kogutakse aktuaalsed andmed riigi kinnisvara kohta ja säilitatakse
kannete ajalugu. Registrikannete kohta säilitatakse kande tegija nimi, isikukood ja kande
tegemise aeg. Andmed kantakse registri arhiivi nende aktuaalsuse kaotamise hetkel, mis
fikseeritakse registrikandega, kui riigivara on võõrandatud, üle antud või maha kantud. Arhiivis
olevaid andmeid säilitatakse registri andmebaasis sarnaselt aktuaalsete andmetega, kuid arhiivi
tunnusega. Kasutajad saavad varade ja lepingute otsingutega otsida nii kehtivaid kui ka arhiivi
kantud andmeid.
Eelnõu § 6 täpsustab RVSis kehtestatud andmeandjate õigusi ja kohustusi. Lõige 1 nimetab, et
andmeandjad on riigivara valitsejad, nende volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja.
Peakasutaja õigused registris antakse riigivara valitseja esindajale. Riigivara valitseja esindajal
on omakorda õigus anda andmete sisestamise õigusi oma valitsemisala piires riigivara valitseja
kui ka volitatud asutuste töötajatele ja vajadusel ka asutusevälistele isikutele, kes on riigivara
valitseja poolt volitatud isikuteks. Riigivara valitsejad on nimetatud RVS § 4 lõikes 2:
Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei,
Riigikohus, Riigikantselei, ministeerium. Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud
juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus ning maareformi seaduses ja
selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet. Varem olid riigivara valitsejad ka
maavalitsused. Maavalitsuste likvideerimisega anti nende valitsemisel olevad varad üle Maa-
ameti valdusesse. RVS § 92 alusel võib Vabariigi Valitsus määrata riigile kinnisvarateenuseid
3
osutava äriühingu (kinnisvarateenuse osutaja), kes on seaduse alusel ka RKVR andmeandjaks.
Praeguseks ei ole Vabariigi Valitsus kinnisvarateenuse osutajat määranud.
Eelnõu kohaselt võivad vastutav töötleja ja riigivara valitseja oma valitsemisala piires volitada
andmeandjaks ka teisi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi
isikuid või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastutava töötleja
poolt ettenähtud ulatuses. Volitus antakse registris vastavate õiguste ja kasutajarollide
andmisega. Näiteks kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad võivad olla õigustatud isiku
rollis, kes saavad vajalikkuse väljaselgitamise menetluses esitada registri kaudu taotlusi ja
arvamusi tulenevalt RVS § 96.
Lõige 2 täpsustab, kuidas andmed RKVRi tekivad. Põhiandmed sisestatakse registrisse
andmeandja poolt. Teiste registrite andmete saamiseks sooritatakse kasutajaliidese kaudu
päring vastavasse andmekogusse.
Lõigetes 3‒4 täpsustatakse riigivara valitsejate ja volitatud asutuste andmete esitamise ulatust.
Riigivara valitseja kannab registrisse andmed oma valitsemisele ja kasutamisele kuuluva
kinnisvara ja menetluste kohta ning riigivara valitseja ja volitatud asutuste määramise kohta.
Kui valitseja on registris varale määranud volitatud asutuse, siis nimetatud volitatud asutus
kannab registrisse temaga seotud vara ja menetluste andmed. Varasemalt olid RKVRis
menetlused ainult riigivara valitseja põhised, uuendatud RKVRis on võimalik menetlusi
algatada ja läbi viia ka volitatud asutuste põhiselt.
Eelnõu § 7 nimetab registrisse kantavad andmed ja registri menetlused.
Lõige 1 sätestab kooskõlas RVSiga andmete registrisse kandmise kohustuse 10 tööpäeva
jooksul pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist.
Lõige 2 sätestab, et registrisse kantakse registri põhiandmed: valitseja, volitatud asutus,
riigivara valitsemise eesmärk ja andmed menetluste kohta.
Lõige 3 nimetab menetluste liigid, mida on kohustuslik registris kajastada. Võrreldes
varasemaga on ühe menetlusliigi alla viidud valitseja muutmine ja volitatud asutuse muutmine,
uue menetluse nimi on riigivara üleandmine. Riigivara valitseja ja volitatud asutuse muutmine
on viidud selle menetluse alamliikideks. Registris on eraldi menetlusliikidena kajastatud
riigivara kasutamiseks võtmine ja kasutamiseks andmine. Mõlemal juhul tekib menetluse
tulemusena kasutusleping, kus riik on vastavalt kas võtja või andja pool. Erisus on riigiasutuste
vaheline kokkulepe, kus mõlemad pooled on riigiasutused. Sel juhul on menetluse liigiks
kasutamiseks andmine ja alamliigiks riigisisene kasutamise kokkulepe.
Lõige 4 nimetab menetluste liigid, mida on võimalik registris täiendavalt kajastada, tegemist
on uute protsessidega, mis lisandusid arenduse tulemusel. Hooldus – on menetlus, mille käigus
on registris võimalik menetleda hooldus- ja halduslepingute sõlmimist ja haldamist. See
menetlus loodi eelkõige seoses Maa-ameti vajadusega hallata arvukaid hoonestamata maa
hooldamisega seotud lepinguid ning see ei kohusta teisi valitsejaid sisestama RKVRi hooldus-
ja halduslepinguid, kui nende lepingute haldamiseks on loodud muud võimalused.
Maakorraldus – see menetlus toetab kinnistute jagamise, liitmise jt maakorraldustoimingute
läbiviimist.
Maareform – on uus menetlus maareformi tegevuste registreerimiseks seoses sellega, et uue
vara liigina on RKVRis registreeritud ka reformimata maaüksused.
4
Lõige 5 sätestab kohustuse avaldada registris kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise
teated tulenevalt riigivaraseaduse § 96 lõikest 1. Teated avaldatakse registri avalehel.
Lõige 6 sätestab, et registrisse võib kanda ka töökorralduslikult vajalikke andmeid, teateid ja
dokumente, mis ei ole käesolevas määruses nimetatud ja mille sisestamine registrisse on
vabatahtlik. Praktikas kantakse registri varade ja menetluste juurde erinevat liiki dokumente,
mis annavad lisainfot tehingute ja tegevuste ajaloo kohta ja mida on vajalik menetluste ja
varadega seotult säilitada. Lisandunud on ka menetluse detailandmete plokk, kuhu vastavalt
menetluse liigile võib sisestada töökorralduslikult vajalikku infot, mis on näha ainult
menetlejatele. Uuendused lihtsustavad menetluste läbiviimist, sest andmeid kogutakse ühes
kohas ja ühtlasi tekib võimalus töövoogude paremaks haldamiseks.
Lõige 7 on üle toodud kehtivast põhimäärusest ja see annab võimaluse mitte kanda registrisse
lühiajalise tähtajaga lepinguid, mille tähtaeg on alla 3 kuu. Selliste ajutiste lepingute
registreerimine oleks ebamõistlik halduskoormus.
Eelnõu § 8 on toodud registri põhiandmete loetelu. Põhiandmed on RKVR unikaalsed andmed,
mida ei kogu ükski teine andmekogu. Registri põhiandmete koosseis palju ei muutu, küll aga
on muudatusi andmete kogumise põhimõtetes, eesmärgiga muuta andmete kogumine
andmeandja jaoks lihtsamaks.
Lõikes 1 on nimetatud riigivara valitseja ja volitatud asutuse andmed. Riigivara valitsemise
kohta kantakse registrisse varaobjekti valitsejaks või volitatud asutuseks olemise aeg (algus- ja
lõppkuupäev) ja alusdokument, milleks on tulenevalt RVSist vastav vara üleandmise-
vastuvõtmise akt.
Lõikes 2 on toodud kinnisvara objekti kohta kogutavate andmete loetelu. Võrreldes varasemaga
on muudetud varaobjekti liike.
Uued varaobjekti liigid on: omand, kasutusõigus ja reformimata maa. Varasemad liigid:
renditud, hoonestusõigus ja servituut on viidud liigi kasutusõigus koosseisu, sest need kõik on
sisult kasutusõigused. Vara liigina lisandub reformimata maa, mis on alates 2020. aastast
registreeritud ka maakatastris. Varade ja lepingute kodeerimise süsteem registris ei muutu.
Lõikes 3 on toodud menetluse andmete loetelu. Uuendusena registreeritakse registris menetluse
põhimenetleja. Põhimenetleja on registreeritud kasutaja, kes haldab menetlust ja sisestab
andmeid. Automaatselt on põhimenetleja menetluse algatanud isik ning seda on menetluse
käigus võimalik muuta, juhul kui töökorraldus muutub või isik lahkub töölt. Selliselt on igal
menetlusel vastutaja ja temaga seotud menetlusi on lihtsam leida ja hallata. Põhimenetlejale
kuvatakse töölaual temaga seotud menetluste ja lepingute teateid. Menetluse käigus saab lisaks
menetluse andmetele sisestada lepingute andmed, mis kantakse automaatselt lepingu
andmevormile üle.
Lõikes 4 on kinnisvaraga seotud lepingute andmete loetelu. Lepingu osas on lisandunud
andmed lepingu staatuse kohta - ettevalmistus, kehtiv, muutmisel, lõpetatud. Staatused
võimaldavad registrist kiirelt leida lepingud, mis on kehtivad, muutmisel või lõpetatud.
Uuendusena registreeritakse ka igale lepingule põhimenetleja ehk lepingu eest vastutaja.
Lisandunud on andmeväljad „maamaksu sisaldumine kasutustasus“ ja „kasutaja
maamaksukohustus“ Andmed on vajalikud maamaksuseaduse paragrahvi 10 lõikest 3 tuleneva
kohustuse täitmiseks. Riigi omandis oleva kinnisasja kasutamiseks andmise korral maksab
maamaksu kinnisasja kasutamise õiguse saanud isik, välja arvatud juhul, kui kinnisasja
kasutustasu kujundamisel on proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega arvestatud maamaksu
5
summaga või kui kinnisasja kasutamise õigus tuleneb reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse
seadmise lepingust ja kasutamiseks andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
RKVR on loonud maamaksu infosüsteemile teenuse maamaksu arvestuse tõhustamiseks. Kui
„kasutaja maamaksukohustus“ on märgitud „jah“, siis saadetakse maamaksu infosüsteemile
info lepinguga kasutatava pinna ja kasutaja kohta ning maamaksu arve saadetakse edaspidi
üldjuhul otse kasutajale.
Uuendatud registris ei ole vaja täita lepingu teenuste nimekirja, tasu arvestamise detailandmeid
ja muude tingimuste andmeploki andmeid.
Jätkuvalt on vaja registreerida lepingu põhiandmed: osapooled, tähtajad ja kasutava pinna ning
tasu andmed. Andmete sisu täpsustatakse registri kasutusjuhendites.
Lõikes 5 on toodud ehitiste andmete loetelu, mis sisestatakse andmeandja poolt varaobjekti
koosseisus olevate hoonete kohta. Varasemalt sisestati need andmed üks kord aastas hiljemalt
jaanuari lõpuks korraldusmudeli menetluse kaudu. Uues registris korraldusmudeli menetlust ei
ole, andmed tuleb sisestada hoone arvele võtmisel ja muuta ainult sel juhul, kui tegelikult on
toimunud muudatusi, näiteks kui lõpeb leping või muutub kasutatav pind. Korraldusmudeli
andmeid muudetakse ainult siis, kui planeeritakse muudatusi. Olemasolev ja kavandatav
korraldusmudel on RKVR sisene klassifikaator, mis annab infot, kes on hoone omanik, kasutaja
ja haldaja. Täpsemalt on erinevate korraldusmudelite sisu selgitatud kasutusjuhendis, mis on
leitav registri infoportaalist. Uuendusena tuleb märkida ära, kas hoone on kinnisvara
juhtimiskava objekt. Juhtimiskava objektidest moodustatakse aruanne iga-aastaste
juhtimiskavade koostamiseks eelarveprotsessis.
Eelnõu § 9 loetleb kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid ning nimetab dokumendi
liigid, mis on vaja registrisse lisada menetluse juurde registrikande alusdokumendiks. Nendeks
on üldjuhul Vabariigi Valitsuse korraldused, riigivara valitseja või volitatud asutuse otsused.
Kui RVSist ei tulene kohustust Vabariigi Valitsuse nõusoleku või riigivara valitseja otsuse
vormistamiseks, siis võivad tehingu alusdokumendiks olla ka lepingud, aktid või muud
kirjalikud kokkulepped. Alusdokument sisestatakse registrisse, et oleks võimalik tõendada
registrikande seaduslikkust.
Eelnõu § 10 nimetab andmed, mis salvestatakse RKVRi andmevahetuse teel teiste
andmekogudega.
Lõige 1 sätestab, et andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi
infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu, kasutatakse X-tee teenuseid. RKVR saab andmeid
seitsmest erinevast andmekogust ning pakub oma andmeid teistele andmekogudele kuue X-tee
teenusega. Uues RKVRis on lisaks arendatud uus kasutuslepingu andmete teenus maamaksu
süsteemi jaoks.
Lõikes 2 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab maakatastrist. Kasutades maakatastri
teenuste uusi võimalusi, võtame maakatastrist võrreldes varasemaga lisaks ka maa
omandivormi, moodustamise viisi ja katastriüksuse kõlvikulise koosseisu ning
maksustamishinna andmed.
Lisaks on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab katastri riigivara ruumiandmete
keskkonnast KATRI. Tegemist on uue riigivara kaardirakendusega, mille arendas Maa-amet
maakatastri juurde paralleelselt RKVR arendustega. KATRIs kuvatakse riigivara andmeid
kaardil ja samuti on võimalik kaardirakenduses moodustada kasutusalasid ja kirjeldada
paikvaatluse andmeid. Andmevahetuseks on loodud mõlemapoolsed X-tee teenused, millega
edastatakse KATRI kaardile RKVR varaobjektide andmed ning hindamise ja paikvaatluste
vajadused. KATRI tagastab RKVRi kaardianalüüside andmed riigimaa kattumisest maa
6
omadusi kirjeldavate nähtustega. Sellisteks nähtusteks on näiteks kitsendusi põhjustavad
objektid, planeeringud ja PRIA andmed. Samuti saab RKVR KATRIst paikvaatluse tulemused,
Maa-ameti koostatud hindamisaruanded ning kasutus- ja hooldusalade pindalad.
Lõikes 3 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab ehitisregistrist. Ehitisregistrist võetakse
andmed hoonete ja rajatiste kohta, andmekoosseisus muudatusi ei ole.
Lõige 4 nimetab andmed, mida RKVR saab kinnistusraamatust. Selles osas ei ole muudatusi
võrreldes varasemaga.
Lõikes 5 on toodud rahvastikuregistrist saadavate andmete loetelu. Rahvastikuregistrist
võetakse isikukoodi alusel isiku nimi, muid andmeid RKVR ei kasuta. RKVRis registreeritakse
kahte tüüpi füüsiliste isikute andmed: registreeritud kasutajad ja lepingupooled. Nime
uuendatakse automaatselt, kui see rahvastikuregistris muutub.
Lõikes 6 on toodud äriregistrist saadavate andmete loetelu. Äriregistrist saab RKVR äriregistri
koodi alusel juriidilise isiku nime, aadressi ja õigusliku vormi. Ka juriidilisi isikuid on RKVRis
kahte tüüpi: vara haldavad organisatsioonid, kelle pädevus RKVRis on vastavalt kas valitseja
või volitatud asutus ja lepingupooleks olevad isikud.
Lõikes 7 on toodud aadressiandmete süsteemist saadavate andmete loetelu. Siin muudatusi
võrreldes kehtivaga ei ole.
Lõige 8 sätestab, et andmete vahetamist ja võrdlemist andmekogude vahel koordineerib registri
vastutav töötleja. Vastutav töötleja teeb taotlusi X-tee teenuste avamiseks ja uuendamiseks.
Andmeid saadakse kord ööpäevas ja andmeuuendusrobotid väljastavad kasutajatele teavitusi,
kui andmed on uuendatud või kui andmed on muutunud ja andmete korrastamiseks on vaja
kasutajapoolsest sekkumist.
Eelnõu § 11 registrikannete tegemine ja andmete avaldamine, selgitab kuidas andmed
registrisse tekivad.
Lõige 1 selgitab, mis on registrikanne. Registrikande tegemisena käsitatakse registrisse
andmete lisamist ja registris olevate andmete muutmist või kustutamist.
Lõiked 2 ja 3 täpsustavad, millal andmed avaldatakse. Õigusliku tähendusega andmed
avaldatakse peale seda, kui kannete kinnitaja õigustega isik on registrikande kinnitanud, mis
RKVRis tähendab menetluse lõpetamist. Informatiivse tähendusega andmed avaldatakse pärast
seda, kui riigivara valitseja või volitatud asutaja õigustega registripidaja on sisestatud andmed
salvestanud.
Lõige 4: registrikannete kohta salvestatakse registris registrikande tegija nimi, isikukood ja
kande tegemise aeg.
Eelnõu § 12 selgitab RKVRi kasutajaõiguste andmise korda. Kasutajaõigused registrikannete
tegemiseks antakse andmeandja esindajale. Registri vastutav töötleja annab õiguse andmeandja
esindajale (peakasutajale), kes saab omakorda õiguse lisada oma valitsemisala piires uusi
kasutajaid ja anda neile registripidaja, kinnitaja ja vaatleja rolle. Varasemalt andis registri
vastutav töötleja õigused ka kannete kinnitajatele ja vaatlejatele. Uues RKVRis saab
peakasutaja õiguse oma valitsemisala kinnitajaid ja vaatlejaid ise määrata. Vaatleja rolli saab
isik, kellel on õigus näha vastava asutuse piiratud juurdepääsuga teavet ilma andmete
muutmisõiguseta. Kasutusõigusi haldav isik ehk peakasutaja vastutab oma valitsemisala eest ja
7
on kohustatud peatama õigused, kui isik lahkub töölt ja ei esinda enam andmeandjat.
Eelnõu § 13 selgitab ebaõigete andmete parandamise korda. Andmete parandamine on
andmeandja vastutusel, ta on viivitamatult kohustatud vea parandama. Juhul, kui süsteem ei
võimalda viga parandada andmeandjal, tuleb pöörduda kasutajatoe poole, kes korraldab
koostöös volitatud töötlejaga andmete korrastamise. Registri vastutaval töötlejal on õigus teha
andmeandjatele järelepärimisi ja ettekirjutusi eesmärgiga andmed parandada.
Eelnõu § 14 selgitab andmetele juurdepääsu tagamise korda. Registri veebilehe kaudu
tagatakse andmetele ööpäevaringne tasuta juurdepääs. Plaanilistest ja erakorralistest
katkestustest teatab vastutav töötleja registri veebilehel, avaldades teate piisava ajavaruga.
Registri piiratud juurdepääsuga teabele ja asutusesiseseks kasutamiseks märgitud
dokumentidele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega.
Eelnõu § 15 sätestab andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja korra. Juurdepääsu võib
sulgeda üksnes vastutav töötleja, kui selleks on seaduslik alus.
Eelnõu § 16 selgitab andmete arhiveerimise ja säilitamise korda. Registris eristatakse
aktuaalseid andmeid ja arhiivi kantud andmeid. Arhiveeritakse andmed riigivara registris
väljaarvamise menetluse lõpetamisel, sellisteks menetlusteks on näiteks vara võõrandamine,
üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule, kasutamiseks võtmise lepingu lõpetamine.
Arhiveeritud andmed on registrist leitavad aktuaalsete andmetega samade päringute kaudu.
Otsingus tuleb märkida, kas otsitakse kehtivaid andmeid või arhiivi andmeid. Põhiandmeid
säilitatakse alaliselt. Logimise andmeid säilitatakse vähemalt 7 aastat. Registri likvideerimisel
otsustatakse andmete riigiarhiivi üleandmine.
Eelnõu § 17 sätestab, et registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus. Ühtlasi otsustatakse
likvideerimisel registri andmete teise registrisse või riigiarhiivi üleandmine või andmete
hävitamise kord.
Eelnõu § 18 „Rakendussätted“ käsitleb kehtiva põhimääruse kehtetuks tunnistamist
samaaegselt uue põhimääruse jõustamisega. Uus põhimäärus jõustub üldises korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatuse eesmärk on viia põhimäärus kookõlla registris teostatud arendustega, tagades
seeläbi põhimääruse korrektsuse ja loogilisuse. Põhimääruse sihtgrupiks on eelkõige
riigivaraseaduses nimetatud riigivara valitsejad ja nende allasutused, kes on seaduse ja
põhimääruse alusel kohustatud registrisse andmeid sisestama.
RKVR I etapi arenduste peamine eesmärk on viia RKVR kaasaegsele tehnilisele platvormile,
muuta andmete sisestamist kasutajatele mugavamaks ja arendada uusi teenuseid, mis toetaksid
riigivara tehingute menetlemist, arvestades kasutajate vajadusega.
Ülevaade peamistest muudatustest:
1) RKVRi andmed on migreeritud uude süsteemi, kasutajad saavad oma pooleliolevat tööd
sujuvalt jätkata.
8
2) Registreeritud kasutajatele on loodud isiklik töölaud, kus nad saavad hallata toiminguid
ja teavitusi.
3) On loodud paremad võimalused registrist andmete otsimiseks ja aruandluse saamiseks,
sh täiendati avaandmete aruandeid.
4) On loodud uued varade ja menetluste kasutajavaated.
5) On loodud uus, paindlik lepingute haldamise moodul, sealhulgas on võimalik
registreerida haldus- ja hoolduslepinguid.
6) On tekitatud ülevaade reformimata maaüksustest ja maareformi tegevustest.
7) Register toetab senisest tõhusamalt ka maakorraldustegevusi, loodud on uus
menetlusliik - maakorraldus.
8) Register on ühendatud Maa-ameti riigivara kaardirakendusega (KATRI),
katastriüksusele klikates on võimalik näha riigivara andmeid kaardil.
9) Menetlejatel on võimalik KATRI kaudu luua lepingute juurde kasutusalasid, tellida
hindamisi, paikvaatlusi ja teostada ruumianalüüse. Analüüside lehel saab kiire ülevaate
kinnistuga seotud kitsendustest, huvidest, planeeringutest ja PRIA andmetest.
10) Menetlejatel on võimalik lisada registrisse menetluste, lepingute ja varade juurde
dokumente ja fotosid. RKVRis on võimalik DHX liidese kaudu võtta vastu dokumente
asutuste dokumendiregistri (esialgu teostati pilootprojektina ühendus Maa-ameti
DHSiga, edaspidi saab liidestada ka teiste asutuste DHSid). Asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud dokumentidele on võimalik piirata juurdepääsu.
Uue RKVR rakendamine avaldab olulist mõju Maa-ametile, kuna uude RKVRi on üle toodud
riigi maareservi ja reformimata maade haldamise funktsionaalusus, mis võimaldab Maa-ametil
sulgeda vananenud süsteemid RRM (reformimata maad) ja KAB (kasutuslepingud) ja jätkata
tegevust RKVRis. See võimaldab hoida kokku vananenud süsteemide haldus- ja
arenduskulusid.
Avalikkusele tekib parem visuaalne ülevaade riigivarast ja sellega teostatud tehingutest
eelkõige riigivara kaardirakenduse KATRI kaudu. KATRI kaardil kuvatakse riigivara liik ja
riigivaraga seotud menetlused ja lepingud. RKVRist saab sujuvalt liikuda KATRI kaardile ja
sealt tagasi RKVRi vaatama detailandmeid.
Kokkuvõtteks on muudatuste mõju positiivne andmekvaliteedile ja andmesisestajate
halduskoormusele. Registri aruandlus võimaldab tõhusamat andmeanalüüsi. Avalikkusele tekib
parem visuaalne ülevaade riigivara andmetest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva põhimääruse eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud registriarendustele on
rahastatud EL struktuurifondidest ja Rahandusministeeriumi IT arenduste eelarvest.
Põhimääruse rakendamiseks on vaja korraldada koolitused registri kasutajatele ja koostada uue
funktsionaalsuse selgitamiseks kasutusjuhendid. Registri kasutajate juhendamise ja
koolitamisega tegeleb registri vastutava töötleja ülesandeid täitev isik Rahandusministeeriumi
riigivara osakonnas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
9
Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, põhiseaduslikele institutsioonidele ja
Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Haridus- ja Teadusministeerium,
Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkustega, RKAS esitas arvamuse. Märkustega arvestamise tabel on
lisatud.
10