dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 15. märts 2022
Viit
1.1-10.1/2509-1
Registreeritud
15. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook, e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎1.1-10.12509-1 15.03.2022 Väljaminev kiri.asice1927 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 15.03.2022 nr 1.1-10.1/2509-1 [email protected] */ Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks määruse eelnõu „Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister /*Lisa(d): 1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kooskõlastustabel Katrin Solvak 611 3046 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigi kinnisvararegistri põhimääruse eelnõu kooskõlastustabel Kooskõlastaja Eelnõu viide Märkuse sisu RAM selgitus Tulemus (esialgne numeratsioon) Haridus- ja Eelnõu § 3 Seletuskirja lk-l 3 on sätte kohta märgitud, et Nõustume ettepanekuga, täiendame Arvestatud, Teadusministeerium plaanis on luua komisjon, mille eesmärgiks on seletuskirja. Nimetatud komisjon täidab selgitatud. andmeandjate võimalikult varajane kaasamine vastutava töötleja ülesandeid ja kaasab suuremate arendustööde kavandamisel. võimalusel ja vajadusel andmeandjaid. Komisjoni ülesandeks on näiteks ka riigi Nõustume ettepanekuga, et komisjoni kinnisvararegistri (edaspidi register) tegevusse tuleb kaasata ka hoonestatud strateegiliste eesmärkide seadmine, kinnisvara kompetentsi omavaid asutusi. arendustegevuse planeerimine, arendusvajaduste Töörühmi ja komisjone on võimalik luua läbivaatamine ja prioriteetide seadmine. Palume igal ajal ja vastavalt vajadusele, see ei ole seletuskirjas välja tuua, milliste asutuste käesoleva põhimääruse reguleerida. esindajad hakkavad kuuluma loodavasse komisjoni. Teeme ettepaneku, et komisjonis oleks esindatud ka hoonestatud kinnisvara osas kompetentsi omav asutus (näiteks Riigi Kinnisvara AS ja/või riigivara valitseja kelle kinnisvara portfell hõlmab suures mahus hoonestatud kinnisvara). Eelnõu § 7 lõige seletuskirja lk-l 3 on sätte kohta märgitud, et Nõustume sõnastuse ettepanekuga. RVS ja Arvestatud 1 riigivaraseaduse § 92 alusel võib Vabariigi põhimäärusega on antud võimalus volitada Valitsus määrata riigile kinnisvarateenuseid andmeandjaks ka teisi isikuid, sh võib osutava äriühingu (kinnisvarateenuse osutaja), volitada RKASi riigivara valitseja või kes on seaduse alusel ka registri andmeandjaks. volitatud asutuse nimel andmeid Praeguseks ei ole Vabariigi Valitsus sisestama. kinnisvarateenuse osutajat määranud. Seega hetkel saaks Riigi Kinnisvara AS olla andmeandjaks üksnes siis, kui Vabariigi Valitseja määraks Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvarateenuse osutajaks või kui Rahandusministeerium vastutava töötlejana sõlmiks vastava lepingu. Samas sõlmivad riigivara valitsejad ise haldusteenuse ja/või üürilepinguid Riigi Kinnisvara AS-ga ning valdav osa kinnisvara puudutavatest andmetest on Riigi Kinnisvara ASi käsutuses. Seega oleks mõistlik, kui teatud andmeid hakkaks registrisse sisestama Riigi Kinnisvara AS ning vastav volitus tuleks selleks otse riigivara valitsejaga sõlmitud lepingust. Seega teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 7 lõige 1 järgnevalt: „(1) Andmeandjad on tulenevalt riigivaraseaduse § 95 lõikest 6 riigivara valitsejad või nende volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja. Vastutav töötleja või riigivara valitseja võib volitada andmeandjaks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut või lepingu alusel eraõiguslikku juriidilist isikut selles kokkulepitud ulatuses.“ Eelnõu § 7 – saame muudatusest aru nii, et tahe on anda Arvestame. Kuna valitsemisalades on Arvestatud lõiked 3 ja 4 volitatud asutustele vahetu õigus ja kohustus välja kujunenud erinev praktika, tuleb sisestada andmeid registrisse kogu tema andmete sisestamise õiguste volitamiseks valdusesse antud kinnisvara ja seotud menetluste luua võimalikult paindlik lahendus, et kohta. Märgime, et Haridus- ja asutused ei peaks oma tööd ümber Teadusministeeriumil on volitatud asutusi väga korraldama. palju (valdavalt on tegemist koolidega) ning Seega on mõistlik jätkata praeguse töötajate oskused ja võimalused registrit praktikaga, kus riigivara valitseja otsustab, kasutada on erineval tasemel. Seetõttu soovib millised õigused volitatud asutustele Haridus- ja Teadusministeerium oma haldusalas registris antakse. Töökorraldus jääb iga jätkata seni kehtinud praktikat (kehtiva määruse riigivara valitseja enda otsustada. § 7 lõike 4 regulatsioon) ehk volitatud asutus kannab registrisse andmed tema valdusse antud kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta talle riigivara valitseja antud volituse piires. Samuti näeme siin vajadusena, et ka Riigi Kinnisvara AS kinnisvarateenuse osutajana hakkab vastavaid andmeid registrisse sisestama/saatma. Seega palume eelnõu § 7 lõiked 3 ja 4 üle vaadata ja täiendada. Eelnõu § 9 lõige seletuskirja lk-l 5 on sätte kohta selgitatud, et Täiendame seletuskirja. Riigivara Arvestatud 1 riigivara valitsemise kohta kantakse registrisse omandamisel, valitsemise üleandmisel varaobjekti valitsejaks või volitatud asutuseks teisele valitsejale või volitatud asutusele olemise aeg ja alusdokument, milleks on vara on valitsemise muutmise algusajaks üleandmise-vastuvõtmise akt. Palume menetluse lõpetamise aeg registris, kui täpsustada, mida on mõeldud varaobjekti registri varaobjektile registreeritakse ja valitsejaks või volitatud asutuseks olemise aja avalikustatakse valitseja ja volitatud all, kuna vara valitsemise aeg ei ole piiritletud. asutus. Alusdokument sõltub menetluse Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab iga vara liigist, valitsemise üleandmisel on selleks alusdokumendiks olla vaid vara üleandmise- vastavalt riigivaraseadusele vara vastuvõtmise akt, kui riik omandab vara ka maa üleandmise akt. riigi omandisse jätmise teel või notariaalse Vara valitsemise lõpukuupäev on vastava omandamislepingu alusel menetluse lõpetamise aeg registris, kui vara antakse üle või võõrandatakse. Eelnõu § 9 lõike viidatud punktide kohaselt kantakse riigi Nimetatud teenus on loodud maamaksu Selgitatud 4 punktid 13 ja kinnisvaraga seotud lepingute kohta registrisse infosüsteemile tulenevalt 14 andmed „maamaksu sisaldumine kasutustasus“ maamaksuseadusest. ja „kasutaja maamaksukohustus“. Seletuskirjas 8) Maamaksuseaduse par 10 lg 3 sätestab: on märgitud, kui „kasutaja maamaksukohustus“ Riigi omandis oleva kinnisasja on märgitud „jah“, siis saadetakse maamaksu kasutamiseks andmise korral maksab infosüsteemile info lepinguga kasutatava pinna maamaksu kinnisasja kasutamise õiguse ja kasutaja kohta ning maamaksu arve saanud isik, välja arvatud juhul, kui saadetakse edaspidi otse kasutajale. Palume kinnisasja kasutustasu kujundamisel on seletuskirjas välja tuua, kuidas toimub proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega maamaksu jaotus juhul, kui maamaksukohustus arvestatud maamaksu summaga või kui kasutajal on osaline, st osa maamaksust tasub kinnisasja kasutamise õigus tuleneb riik ning osa kasutaja. reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ja kasutamiseks andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti. Maamaksu infosüsteemile edastatakse koos kasutaja andmetega ka kasutusala pindala, millelt maamaksu arvestatakse. Erijuhud lahendab Maksu- ja Tolliamet koostöös KOVidega. Eelnõu § 9 lõige sättega reguleeritakse andmed, mis täidetakse Arvestame, võtame lõike 6 eelnõust välja. Arvestatud 6 riigi omandis oleva hoonestatud kinnisvara Kuna kinnisvara korrashoidu puudutavate kohta varaobjekti halduse lehel. Märgime, et dokumentide sisestamine RKVRi on riigi omandis olevat hoonestatud kinnisvara ebamõistlik koormus andmesisestajatele ja haldab üldiselt Riigi Kinnisvara AS. Seega on ka nende dokumentide haldamiseks on vastavad andmed vara haldamise kohta olemas enamasti olemas haldustarkvarad, siis Riigi Kinnisvara AS-i andmebaasides, kuhu loobume kohustusest selliste dokumentide riigivara valitsejatel enamasti juurdepääs RKVRi sisestamisest. RKVRi sisestamata puudub. Leiame, et antud andmete sisestamine jätmine ei tähenda seda, et neid registrisse saab olla kohustuslik vaid juhul, kui dokumente ei pea koostama, igal juhul vastavad andmed registrisse sisestab Riigi tuleb riigi kinnisvara haldamisel lähtuda Kinnisvara ASi haldur ise ja/või luuakse kinnisvara korrashoiu heast tavast ja seda registris andmevahetus Riigi Kinnisvara AS-i võidakse kontrollida. andmebaasidega. Selline täiendus on vajalik, et Võimalus korrashoiu dokumente hoida tagada parem ülevaade riigi kinnisvarast ja RKVRis jääb alles, sest see kinnisvaratehingutest ning toetada riigivara funktsionaalsus oli juba varem registris valitsejaid juhtimisotsuste tegemist. Samuti olemas. Need andmed on edaspidi toetaks see uue registri arendustööde eesmärke, töökorralduslikud andmed, mille mis on kirjeldatud seletuskiri lk-l 1. sisestamine ja haldamine registris on vabatahtlik. Eelnõu § 11 Juhime tähelepanu, et loetelust on puudu Võimalus saada RKASi süsteemist Selgitatud andmevahetus Riigi Kinnisvara ASi lepingu tasu andmeid on registrisse andmebaasidega, mille vajadusele oleme loodud. Samas ei ole RKASi viidanud ka käesoleva kooskõlastuskirja haldustarkvara riigi infosüsteemi punktides 2, 3 ja 6. Samuti toodi detsembris andmekogu ja andmeid ei vahetata üle X- 2021. a toimunud Rahandusministeeriumi tee. Samuti ei ole kohustust lepinguid korraldatud registrit tutvustaval infopäeval välja, liidestada, vaid selle võimaluse et teatud osa andmeid tuleb registrisse Riigi kasutamine on jäetud andmeandja Kinnisvara ASi andmebaasist üürikoodi otsustada. Seetõttu on selle sisestamisel. Seega peaks andmevahetus Riigi töökorraldusliku liidese kirjeldus Kinnisvara AS andmebaasidega kajastuma põhimäärusest teadlikult välja jäetud. eelnõu §-s 11 Keskkonnaministeeri Eelnõu § 2 Vastavalt eelnõu §-le 2 on registri pidamise Arvestame riigivaraseaduse paragrahvis Selgitatud um eesmärk saada ülevaade riigi kinnisvarast, 95 lõikes 1 toodud sõnastusega ja kinnisvaratehingutest ja hoonestatud kinnisvara sõnastame eesmärgi järgmiselt: Registri kasutamisest, avalikustada andmed ning eesmärk on saada ülevaade riigi omandis võimaldada riigivaraseaduse alusel läbi viia ja kasutuses oleva kinnisvara, menetlusi. Riigile omandatakse ja riigi vara kinnisvaratehingute ja hoonestatud võõrandatakse peale riigivaraseaduse ka kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse andmed ning võimaldada menetluste ja looduskaitseseaduse alusel. Samuti muutub läbiviimist. riigivara andmete koosseis maakorraldusseaduse Põhimääruses toodud sõnastus peab alusel menetluse läbiviimisel. Seega peaks lähtuma seadusest ja ei saa olla seadusega viidatud paragrahvis sätestatud eesmärk olema vastuolus. laiem. Ka riigivaraseaduse § 95 lõike 1 teises lauses sätestatakse laiemalt, et registri eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvara, kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada andmed ja võimaldada menetluste läbiviimist. Samuti palume muuta sõna „saada“ ning asendada see sõnaga „anda“, tähistamaks registri väljapoole suunatud andmete avalikustamise eesmärki. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 järgmiselt: „Registri pidamise eesmärk on anda ülevaade riigi kinnisvarast, kinnisvaratehingutest ja hoonestatud kinnisvara kasutamisest, avalikustada andmed ning võimaldada menetluste läbiviimist.“ Eelnõu § 11 Vastavalt MaaKatS § 9 lõikele 3 võib Nõus, arvestame märkusega ja täiendame Arvestatud lõiked 2 ja 3 katastripidaja vajaduse korral katastrisse kanda sõnastust. katastriüksuse kohta muid andmeid, sealhulgas katastriüksusel asuvate ehitiste andmed, ja moodustada andmebaase. MaaKatS § 3 lõige 5 sätestab mh, et katastripidamine reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tehniliselt on KATRI küll iseseisev teenus maakatastri infosüsteemis, kuid siiski ei ole ta eraldiseisev andmekogu AvTS mõistes. KATRI on maakatastri teenus. Meie hinnangul on KATRI loomise näol tegemist õiguslikult maakatastris kogutavate andmete koosseisu muutusega (lisatakse KATRI-sse kogutavad andmed) ja maakatastri kui infosüsteemi täiendamisega KATRI teenustega. Seega ei ole õige eristada eelnõu § 11 lõikes 2 ja 3 maakatastrit ja katastri riigivara ruumiandmete keskkonda. Õiguslikus mõttes saab RKVR kõik andmed katastrist. Tehnilises mõttes on tegemist katastri alamsüsteemiga ja vastavalt on loodud X-tee teenused andmete vahetuseks. Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud Nõustume, täiendame sõnastust. Arvestatud lõike 2 punktid maakatastrist saadavate andmete loetelus palume 4 ja 5 asendada tekstid „sihtotstarvete nimetused (kuni kolm sihtotstarvet)“ ja „sihtotstarvete protsendid“ sõnadega „katastriüksuse sihtotstarvete andmed“. Antud nimetus on üldisem ja annab võimaluse küsida maakatastrist kõik sihtotstarvete andmestiku, mida katastripidaja peab. Kui seadus muutub ja kohalikud omavalitsused saavad määrata maatükile rohkem kui kolm sihtotstarvet on ka RKVR-il võimalik rohkem andmeid saada. Ettepanekuga on tagatud, et katastrist saab RKVR nii maatüki sihtotstarvete nimetused ja protsendid ning seda just nii palju kui maatükile neid määratud on. Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõike 2 punktis 7 toodud Nõustume, täiendame eelnõu ja Arvestatid lõike 2 punkt 7 omandivormi osas anname teada, et tegemist ei seletuskirja sõnastust. ole maakatastri põhiandmestikuga. Tegemist on kinnistusraamatust tulevate omandi andmete tuletisega, mis on üldistatud põhitüüpidele – riigiomand, munitsipaalomand, eraomand, avalik-õiguslik omand (sellest loobutakse eeldatavalt katastri teenuste arenduse käigus), segaomand. Kuivõrd tegemist on teise registri andmete tuletisega, siis katastripidaja ei vastuta selle tuletise alusandmete ehk põhiandmekogu andmestiku õigsuse ega ajakohasuse eest. Tegemist on eelkõige statistika kogumiseks ja avalikustamiseks kasutatava väärtusega. Oma andmekogus õiguslike protsesside ülesehitamisel palume eeltooduga arvestada. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 11 lõiked 2 ja 3 koondada üheks lõikeks järgnevas sõnastuses: „(2) Maakatastrist saab register järgmised andmed: 1) katastritunnus; 2) katastriüksuse pindala; 3) katastriüksuse moodustamise aeg; 4) katastriüksuse sihtotstarvete andmed; 5) katastriüksuse maksustamishind; 6) katastriüksuse omandivorm; 7) katastriüksuse viimase muudatuse aeg; 8) katastriüksuse moodustamise viis; 9) katastriüksuse kõlvikuline koosseis; 10) riigile kuuluva katastriüksuse kattumine maa omadusi kirjeldavate nähtustega (ruumianalüüsi tulemused); 11) riigile kuuluva katastriüksuse seisukorda kirjeldavad andmed (välivaatluse tulemused); 12) riigile kuuluva katastriüksuse kasutustasu ja hariliku väärtuse andmed, kui hindamisaruande on koostanud Maa amet ; 13) riigile kuuluva katastriüksuse kasutusala ja hooldusala andmed.“. Lisaks on eelnõu seletuskirja leheküljel 2 kasutatud KATRI keskkonna kirjeldamiseks sõnastust „Katastri Riigivara Ruumiandmekogu“, mis on aga ebaõige. Palume muuta seletuskirja ja kasutada KATRI esmamainimisel sõnastust katastri riigivara keskkond või katastri riigivara ruumiandmekeskkond. Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab andmete loetelu, Nõustume, täiendame sõnastust. Arvestatud lõige 4 mida RKVR saab ehitisregistrist. Liidestumise Ehitisregistrist tuleb teenusega ehitise kvaliteedi tagamiseks oleks vajalik võtta aadressiobjekti identifikaator ADS_OID. ehitusregistrist ehitise aadressi identifikaator Sellest loetelust jäi välja, kuna eeldasime, aadressiandmete süsteemis. Selle identifikaatori et tegemist on aadressandmete süsteemi (ADR-ID) kaudu on võimalik teha andmete põhiandmetega. ristkontrolle ja tagada andmekvaliteet. Teine võimalus liidestumise kvaliteedi tagamiseks on lisada ehitise aadressiobjekti identifikaator ADS_OID. Vastav nõue tuleneb keskkonnaministri 16.06.2021 määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 4 lõike 4 punktist 2 ning sama paragrahvi lõike 5 punktist 2. Mõlemad identifikaatorid on ehitisregistris olemas. Eeltoodust tulenevalt palume lisada lõikesse täiendav punkt: „ehitise aadressi identifikaator aadressiandmete süsteemis“ või „ehitise identifikaator aadressiandmete süsteemis“. Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 5 punkt 5 sätestab, et RKVR Võtame info teadmiseks. Riigi Arvestatud lõige 5 punkt 5 saab kinnistusraamatust korteri numbri. kinnisvararegister ei võta Selgitame, et kinnistusraamatus ei ole kinnistusraamatust korteriomandi aadressi. korteriomandi esemeks oleva hoone osadel mitte Kinnistusraamatust saame korteri numbri, reaalselt kasutatav aadress (sh korteri number) mis ei ole seotud aadressiga ja on pigem vaid aadressiandmeid hoitakse tähistus plaanil. Pakutud sõnastus on kinnistusraamatus aadressiandmete seoste pigem eksitav, sest tegemist ei ole kaudu. Näiteks aadressi muudatuse korral aadresstekstiga. kinnistusraamatu registriosas korteri tähist ei muudeta, vaid muutub ainult aadressiandmete Kinnistusraamatu käsitluses kasutatakse seosinfo. Selle asjaoluga seoses lisati mõistet „Eriomandi number“. See ei ole korteriomandi- ja korteriühistu seadusesse § 7 üsna paljudel juhtudel reaalselt kasutatav lõige 21 . Samuti on täpsustatud vastavaid korteri number vaid on kunagi sätteid keskkonnaministri 16.06.2021 määruse kinnistamise ajal olnud „tähistus plaanil“ nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 1 ja seda infot aja jooksul ei muudeta. Küll punktis 5 ning § 8 lõikes 12. Eeltoodust aga muutuvad kinnitatud korteriomandite tulenevalt palume asendada tekst „korteri eriomandite tegelikud korteri numbrid number“ kahe eraldi punktiga: „korteriomandiga ADS-is. Kasutame eelnõus edaspidi seotud katastriüksuse aadressist ja eriomandi kinnistusraamatu mõistet. eseme numbrist moodustatud aadressitekst, kui korteriomandi esemele ei ole määratud seost ADS-i infosüsteemi koha-aadressiga“; „ADS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaatorid, kui korteriomandi esemele on määratud seos ADS-i infosüsteemi koha- aadressiga“. Lisaks eeltoodule võib kinnistusraamatust üle võtta ka tähistuse plaanil (see on tavaliselt kinnistamise hetkel kehtinud korteri number või muu eristav tähis hoone jaotuse plaanil). See on oluline juhul kui korteriomandi koosseisu ei kuulu adresseeritavaid hooneosi (nt on tegu parklakoha või panipaigaga). Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 6 sätestab andmete loetelu, Praegu kasutuses olev teenus isikute Selgitatud lõige 6 mida RKVR saab rahvastikuregistrist. Sättest aadresse ei väljasta ja selleks ei ole tuleneb, et rahvastikuregistrist saab RKVR vajadust. Tulevikus sellise vajaduse andmetena isikukoodi ning isiku ees- ja tekkimisel tuleb kasutusele võtta teine perekonnanime. Palume täpsustada, kas rahvastikuregistri teenus, mis nõuab rahvastikuregistrist isikute aadresse RKVR ei lisaarendust. kasuta. Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 7 sätestab andmete loetelu, Arvestame, täiendame eelnõus andmete Arvestatud lõige 7 mida RKVR saab äriregistrist. Vastavalt loetelu. keskkonnaministri 16.06.2021 määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 4 lõike 4 punktis 2 ning sama paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud nõuetele peab ADS-iga liidestumisel seostama oma andmekogu koha-aadressid ADS- i infosüsteemi koha-aadressi identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga. Palume täiendada § 11 lõiget 7 punktiga: „juriidilise isiku aadressi identifikaator aadressiandmete süsteemis“ Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõige 8 sätestab andmete loetelu, Arvestame, täiendame andmete loetelu. Arvestatud lõige 8 mida RKVR saab aadressiandmete süsteemist. Sellist andmevälja meil kasutajaliideses ei Vastavalt keskkonnaministri 16.06.2021 ole, aga teenusest on võimalik kätte saada. määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 4 lõike 4 punktile 3, peab ADS-iga liidestumisel tagama, et andmed oleksid ajakohased. Muudatussündmuse aja fikseerimine annab kindluse, et andmed on ajakohased ning seda on võimalik kontrollida. Palume täiendada § 11 lõiget 8 punktiga: „andmete viimase muudatuse aeg aadressiandmete süsteemis“ Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab, et registrikande Arvestame. Kande tegija isikukoodid on Arvestatud lõige 4 tegemise kohta salvestatakse RKVRis kande süsteemis registreeritud, kuid neid ei tegija nimi ja kande tegemise aeg. Kuivõrd näidata kasutajavaates välja. Vajadusel on Eestis leidub samanimelisi isikuid ning isiku isikukoodid kättesaadavad nimi võib ka elu jooksul muutuda, siis palume administreerimise moodulist. kaaluda § 12 lõike 4 täiendamist punktiga: Kasutajaliideses ei näe vajadust kannete „registrikande tegija isikukood“. juures isikukoodi välja näidata, kuna kasutajate arv on piiratud ja kõik kasutajad on isikukoodi alusel süsteemi registreeritud. Majandus- ja Eelnõu § 9 lg 5 § 9 lg 5 p2 hoone sisekliima tagamise andmed RKVR andmete sisu on erinev ja andmete Selgitatud kommunikatsioonimi p2 (sõltub andmete sisust), kogumise loogika ja koosseis tuleb üle nisteerium p 3 hoone energiaallikas, vanast RKVRist. p 4 energiatõhususe miinimumnõuete täitmise Edaspidistes arendustes analüüsime kohta - on ehitisregistris olemas. On võimalik võimalusi saada vajalikud andmed dubleerimist vältida. Ehitisregistrist. Vajalikud arendused teeme kooskõlas energiatõhususe direktiivi muudatustega. Eelnõu §11 lg 4 §11 lg 4 peamise kasutusotstarbe asemel/lisaks Analüüsime kasutusotstarvete teemat II Selgitatud võiks olla riigi kinnisvararegistril mõte küsida etapi arendustes ja arvestame võimalusel. kõiki kasutusotstarbeid - eeldusel et ei opereerita Edasiarendustes keskendutakse ainult monofunktsionaalsete hoonetega. hoonestatud kinnisvara juhtimiskavade Andmete struktuuri soovitus: EHR-i koodi ei andmetele. küsi riigi kinnisvararegister ehitisregistrist, vaid selle järgi saab ehitisregistrist andmed kätte ehk kood on pigem riigi kinnisvararegistri enda andmekoosseisus. Eelnõu §12 lg 4 §12 lg 4 märgite, et salvestate andmete muutja Täiendame eelnõud ja seletuskirja. Muutja Arvestatud ees- ja perekonnanime (näiteks Jaan Tamm). andmed on seotud isikukoodiga, aga seda Kindlasti on teie süsteemis kasutusel mõni ei kuvata alati kasutajavaates välja. tugevam identifitseerimisviis, põhimäärus võiks Vajadusel on isik tuvastatav isikukoodi sellega kooskõlas olla või märkida üldisemalt järgi. näiteks "muutja andmed salvestatakse nii, et isik on hiljem üheselt identifitseeritav". Üldine Eraldi ei peaks arvele võtma tasuta kasutusse Asjaõiguslepingute registreerimise Selgitatud antud piiratud asjaõiguste lepinguid, kuna need kohustus tuleb riigivaraseadusest ja seda on näha vara kinnistusraamatu andmete peal. ei ole võimalik muuta registri põhimäärusega. Halduskoormuse vähendamiseks on loodud lahendus, kus kinnistusraamatu andmed saab automaatselt üle kanda lepingu vormile, mida saab vajadusel täiendada. Kasutaja peab algatama menetluse ja valima menetlusse objekti ja talle kuvatakse objektiga seotud piiratud asjaõiguseid, mille andmed saab saata lepingu vormile, seejärel tuleb leping jõustada. Seega on käsitsi vaja sisestada ainult minimaalne andmekoosseis. Välisministeerium Üldine Välisministeerium on pikema aja jooksul sellele Põhimõtteliselt nõustume, aga erand peaks Selgitatud murekohale viidanud ja on jätkuvalt sellel tulema seadusest, põhimäärusega ei ole seisukohal, et VM valitsemisalas välisriikides võimalik seadusega vastuolus olevat sõlmitavate üürilepingute (sh pikemaks või erisust kehtestada. Kui vastav alus on lühemaks ajaks välisesinduste töötajate olemas eriseaduses, siis ei ole kohustust kasutusse antavate eluruumide kasutuslepingud) lepinguid avalikustada. Samuti tuleb lisamine RKVRsse ei ole mõistlik ega lähtuda kinnistu asukohariigis kehtivast põhjendatud. Selleks on mitmeid põhjuseid, sh: õigusest. - julgeolekuriskid teenistujatele üüritava pinnaga seotud andmete avalikustamisel, sh piiratud töötlemisel; - riive välisriigi üürileandja äri- ja/või konkurentsihuvidega; - avalikustamine ei ole kooskõlas asukohariigi õiguse ja tavadega; - avalikustamine on vastuolus üürileandja huvidega ja viide EV õigusest tulenevale andmete registreerimise ja avalikustamise nõudele vähendab oluliselt üüritavate pindade valikuvõimalusi ja suurendab sellekohaseid kulusid; - VM halduskoormuse märkimisväärne suurenemine (sh RKVR korrektse kasutamise ja andmete õigsuse tagamiseks esinduste kaupa). Välisministeeriumil on välisriikides lähetatud töötajaid hetkel 231, suuremale osale neist rendime me asukohariigi kinnisvaraturult eluruume. Rotatsioon on iga-aastane, seega on eluruumid pidevas muutumises ja lisaks tuleb teenistujal sageli eluruumi vahetada ka lähetusperioodi jooksul. Välisriigis sõlmitavate üürilepingute menetlemisel peame arvestama nii asukohariigi tavade kui ruumide omanike/kasutajate huvidega. Eluruumide üürilepingud sõlmitakse reeglina esinduste poolt arvestades asukohariigi tavasid ja konkreetse omaniku huvisid. Äriruumide üürimisel peame arvestama omanike või kasutajate huvidega piirata lepinguga seotud andmete avalikustamist. VM on seisukohal, et välisriigis sõlmitavate kasutuslepingute kandmine RKVRsse ja seeläbi nende võimalik avalikustamine on vastuolus diplomaatilise tavaga ja suurendab teenistujate julgeolekuriske. Siinkohal selgitame, et ka juurdepääsupiirangu kehtestamisel võib selline kohustus riivata teise poole põhjendatud huvisid lepingu mitte avalikustamise osas. Riigivaraseadust (RVS)-i ei kohaldata riigivara välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni omandisse või kasutamiseks andmisele ega vara välislepingu või muu rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutamiseks võtmisele (RVS § 2 lg 5). Sellised lepingud on võrreldavad (samalaadsed) ka juhtudel, kui sõlmime nt välisesinduse ruumide üürimiseks lepingu välisriigi ettevõtja või füüsilise isikuga. Arvestades RVS ja avaliku teabe seaduse (AvTS) põhimõtteid, nõustub VM kandma VM valitsemisel oleva kinnisvaraga seotud olulised andmed RKVRsse, kuid sõltuvalt asukohariikide eripärast ei ole võimalik kanda registrisse kõiki RKVRs sätestatud põhiandmeid. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku sätestada RKVR põhimääruses VM valitsemisalas välisriigis sõlmitavate lepingute osas erisus. Me ei paku käesoleva kirjaga konkreetse sätte sõnastust, kuna teema vajab analüüsi RVS ja AVTS raames, arvestades RAM seisukohti riigivaraga seotud andmete haldamiseks. Justiitsministeerium Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 sätestab andmete õigusliku Arvestame, jätame nimetatud sätted Arvestatud tähenduse. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 eelnõust välja. lõike 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega. See tähendab, et seadusest tulenevalt on andmete kasutamisega seotud õiguslikud tagajärjed (nt asjaõigusseaduse §-d 641 ja 642 ). Kui õiguslikku tähendust antud ei ole, on tegemist informatiivsete andmetega. Kuna õigusliku tähenduse saab andmetele anda üksnes seadusega ning riigivaraseaduse (RVS) § 95 lõige 9 seda ka sätestab, siis puudub vajadus eelnõu § 6 lõike 1 esimeses lauses korrata üle andmete õiguslikku tähendust ja lõikes 2 korrata üle andmete informatiivset tähendust. Eelnõu § 6 lõike 1 teise lausega ei tohiks ka reguleerida registrisse kantavate andmete õigusliku tähenduse saamise hetke. Kannete jõustumisega seonduvat ei saa reguleerida seadusest madalamalseisva õigusaktiga. Seega on kavandatava § 6 lõike 1 teine lause vastuolus AvTS § 436 lõikega 4. Palun nimetatud sätted eelnõust välja jätta. § 7 lõige 3 Teeme ettepaneku, et eelnõu § 7 lõikes 3 võiks Arvestame, täiendame sõnastust lõikes 1, Arvestatud olla riigivara valitsejal õigus volitada teist millest tulenevalt võib vastutav töötleja ja asutust oma valitsemisele ja kasutamisele riigivara valitseja volitada teist asutust kuuluva kinnisvara ja sellega seotud menetluste andmeid esitama. kohta andmete registrisse kandmiseks. Selline vajadus võib olla riigivara valitsejal otstarbekusest lähtuvalt. § 8 lõike 1 Teeme eelnõu § 8 lõike 1 osas ettepaneku, et Lepingute registreerimata jätmine oleks Selgitatud registrisse tuleks kanda üksnes need piiratud vastuolus riigivaraseadusega. RVS 95 (7) asjaõigused, millega kaasneb tasu maksmine. sätestab, et andmeandja sisestab registri Tasuta kasutamiseks antud piiratud asjaõigusi andmebaasi andmed kinnisasjaga seotud seatakse riigi maadele nii palju, et kõikide nende lepingute kohta 10 tööpäeva jooksul pärast lepingute sisestamine registrisse on lepingu sõlmimist või muutmist. Kui ebamõistlikult suur töökoormus (aasta jooksul lepingu sõlmimisega kaasneb mitmed sajad või rohkemgi). Piiratud kinnistusraamatu kanne, sisestab asjaõigused on nähtavad ka kinnistusraamatust andmeandja andmed registri andmebaasi tulevatest andmetest, selleks ei pea eraldi 10 tööpäeva jooksul asjaõiguse lepingut sisestama. kinnistusraamatusse kandmisest arvates. Samas oleme loonud tehnilise lahenduse, mille käigus lepingute registreerimisel eeltäidetakse andmeväljad kinnistusraamatust saadud andmetega ja andmeandjale on sisestatavate andmete koosseis minimaalne. Andmeandjal tuleb algatada menetlus, valida lepingu andmed ja siduda need menetlusega ning lõpetada menetlus. Muude andmete ja lepingu failide lisamine on tasuta lepingute puhul vabatahtlik. Riigi Kinnisvara AS Üldine RKVR põhimääruses (edaspidi määrus)on Ei poolda määrusesse eraldi peatükina Selgitatud kasutatud erinevaid termineid, mis vajaksid mõistete lisamist, aga arvestame ja selgitust või mida võib mitmeti mõista, selgitame mõisteid seletuskirjas lahti iga seetõttu teeme ettepaneku kaaluda 1.peatükk paragrahvi juures eraldi. Samuti selgitame Üldsätted alla eraldi alajaotuse „Mõisted“ andmeväljade sisu registri kasutusjuhendites. lisamist. Üldine Mõiste „riigi kinnisvara“ asemel võiks Selgitame, et mõiste „riigi kinnisvara“ Selgitatud kasutada „riigi omandis ja kasutuses tähendus eelnõu mõttes on „riigi omandis kinnisvara“. Kuigi ka RVS kasutab mõistet ja kasutuses olev kinnisvara“. „riigi kinnisvara“, siis omandi ja kasutamise puhul on andmed ja tegevused sageli erinevad ja vastav eristamine teatud olukorras suurendab määruse arusaadavust. Üldine Määruse muutmise põhjused (andmebaasi Nõustume, täiendame seletuskirjas Arvestatud vahetus, maareformiga seotud vajalikud määruse muutmise põhjuseid. Arenduse muudatused, uus Maa-ameti kaardirakendus) käigus analüüsiti ja lihtsustati andmete on arusaadav, ent muutmise korral oleks sisestamise protsessi ja andmevälju. võinud üle vaadata andmete sisestamise ja kasutamise protsessi lihtsustamise võimalused, samuti olemasolevate andmeväljade vajaduse ja tegeliku kasutamise. Üldine Riigi keskvalitsuse omandis ja kasutuses Andmeandjad on nimetatud Selgitatud kinnisvara ülevaate ja andmehõive osas on riigivaraseaduses. Kuna määrus ei saa olla teatud lüngad (SA-de, AÕJI jm üksuste info, vastuolus seadusega, siis sel määral osa RKAS omandis olevast kinnisvarast andmeandjate laiendamist ei saa jms). Määruse abil saaks varade omandi ja põhimäärusega reguleerida. Kuigi tehniliselt ei ole takistusi ka SA-de, AÕJI- kasutuse andmehõivet ja ülevaatlikkust de ja muude üksuste kaasamist registri parandada, kuid määruse kavandatud andmeandjate hulka, tekib andmete muudatused praegusel kujul sellele kaasa ei esitamise kohustus siiski seadusega. aita. Eelnõu § 2 1) täiendada selguse huvides väljendit „riigi Arvestame osaliselt. Registri kõige Selgitatud kinnisvara“: „…riigi omandis ja kasutuses suuremad kasutajad on RMK, Maa-amet kinnisvarast …“ ja seda läbivalt kogu ja Transpordiamet. Täiendame määruses, kui omandit ja kasutust on vaja seletuskirja, kuid ei näe vajadust väljenda koos. täpsustada eesmärki. 2) arvestades, et seletuskirja järgi on RKVR suurimad kasutajad Transpordiamet ja RMK, siis võiks olla eesmärkides selgemalt sõnastatud ka maa ja infrastruktuuri kinnisvara, mh rajatiste kajastamine. Eelnõu § 3 RKVR vastutav ja volitatud töötleja Komisjoni moodustamine ei ole Selgitatud Rahandusministeerium plaanib on luua põhimääruse reguleerimisalas. komisjoni, mille eesmärgiks on Töörühmade ja komisjonide loomine andmeandjate kaasamine suuremate toimub üldiste reeglite alusel. Kinnisvara arendustööde kavandamisel, kuid tasuks nõukoda kaasatakse vajadusel olulisemate kaaluda juba loodud riigi kinnisvara nõukoja strateegiliste küsimuste arutamisel. kaasamist RKVR eelnõu seletuskirjas toodud eesmärkide saavutamiseks eraldi komisjoni loomise asemel. Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et registri Täiendame seletuskirja. Põhiandmed on Selgitatud pidamisel kasutatakse automatiseeritud käsitsi sisestatavad, sest neid ei ole andmetöötlust, samas osa andmeid võimalik pärida ühegi teenusega teistest sisestatakse käsitsi ja andmeväljade puhul andmekogudest. pole määrusest arusaadav, mis on automaatselt registrisse päritavad ja mis käsitsi sisestavad. Eelnõu § 6 1) seletuskirjas on märgitud, et andmete Andmetele antakse õiguslik tähendus Selgitatud õigusliku tähendus on kooskõlas RVSiga, seadusega. Menetlustes sisestatavad seega võiks määruse teksti tuua selguse töökorralduslikud andmed on vajalikud huvides viite algallikale. menetlejatele ja neil ei ole sellist kaalu, 2) määruses on märgitud, et muudel registri mis tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kõigile andmetele vaja anda andmetel on informatiivne ja statistiline õiguslikku tähendust. tähendus. Informatiivsus vähendab andmete kaalukust ja võib eeldada, et andmete kvaliteet ei parane. §14 juures võiks selles vaates sätestada, et ebaõigete andmete esitamisel või andmete mitteuuendamisel peaks järgnema vastutus või selle olulisust peaks rõhutama. Eelnõu § 7 Eelnõu § 7 on märgitud, et vastutav töötleja Alus on piisav, et anda andmete Selgitatud võib volitada andmeandjaks ka hanke- või sisestamise õigus vajadusel ja võimalusel halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi RKASile. Registri edasiarendustes on isikuid vastutava töötleja poolt ettenähtud plaanis arendada edasi ka liideseid RKASi erinevate andmebaasidega. Takistuseks on ulatuses. Kui sellisel alusel on võimalik ja osutunud, et RKAS ei ole liidestatud X- kava anda volitus andmete käitlemiseks ka teega ja ei paku X-tee teenuseid. REST Riigi kinnisvara ASile (RKAS), mis teenustega võivad asutuste vahel liikuda suurendaks RKVRi andmehõivet ja ainult avalikud andmed. lihtsustaks teiste kasutajate tegevusi ning parandaks andmekvaliteeti, siis tuleks ette näha ka võimalus automaatseks andmepäringuks RKAS andmebaasidest. RKASiga seotud andmemaht on nii ulatuslik, et andmete käsitsi sisestamine või ülekandmine oleks ebamõistlik ressursikulu. Eelnõu § 8 1) kui lõige 1 sätestab kooskõlas RVSiga 1) Lepingu staatus „Ettevalmistamisel“ ei Selgitatud andmete registrisse kandmise kohustuse 10 ole kuidagi seotud kohustusega sisestada tööpäeva jooksul pärast omandi- või leping 10 tööpäeva jooksul. Leping on kasutusõiguse tekkimist, kuid § 9 toob sisse sisestatud, kui tema seisund on „Kehtiv“. 2) täiendame seletuskirja, sellise lepingu uue lepingu staatuse „ettevalmistamisel“, liigiks, kus mõlemad osapooled on siis mõeldud on ilmselt „hiljemalt“ 10 riigiasutused, on riigisisene kasutamise tööpäeva jooksul sisestamist ja võiks nii ka kokkulepe. sõnastada. 3) hoolduslepingute sisestamine RKVRi ei 2) kui lõige 3 p.3 nimetab menetlusena nii ole kohustuslik. Tegemist on võimalusega, p.2 vara kasutusse võtmist kui p.3 vara mis loodi registrisse Maa-ameti ja RMK kasutusse andmist, siis ei määrusest ega soovil hallata RKVRis hoonestamata seletuskirjast selgu, kuidas kajastatakse maade hoolduslepinguid. Sellest infot, kui mõlemad osapooled on riigiga võimalusest on huvitatud ka seotud. Transpordiamet. Kindlasti ei saa olema 3) lõige 4 nimetab menetluste liigina kohustust registrisse sisestada erinevaid hooldust ja selgitab, et see on menetlus, korrashoiu ja tehnohoolduse lepinguid, kui haldajaks on RKAS. mille käigus on registris võimalik menetleda 4) RVSis on 100 päeva perioodi kasutatud hooldus- ja halduslepingute sõlmimist ja veidi teises kontekstis, aga paralleele võib haldamist. Samas hoolduslepingu mõiste on luua. väga lai, sisaldades tavakasutuses ka erinevaid korrashoiu ja tehnohoolduse lepinguid. Kui mõeldud on kõigi nende sisestamist ja pidevat muutmist, siis tuleb teadvustada, et see on väga ressursimahukas. 4) kui lõige 7 annab võimaluse mitte kanda registrisse lühiajalise tähtajaga lepinguid, mille tähtaeg on alla 3 kuu, siis RVSis on kasutatud perioodi 100 päeva. Mõistlik oleks kasutada sama perioodi. Eelnõu § 9 1) lõikes 3 nimetatud „menetlusega seotud 1) Lepingu andmevormi all on mõeldud Selgitatud lepingute andmed“ ei ole määruses võrdluse andmete sisestamise akent ja see ei too alusel uus punkt, kuid seletuskirjas on kaasa mingeid vormilisi nõudeid märgitud, et menetluse käigus saab lisaks lepingutele, ei RKASile ega menetluse andmetele sisestada lepingute riigiastutustele. 2) Täiendame seletuskirja ja selgitame andmed, mis kantakse automaatselt lepingu põhimenetleja sisu ja muutmise põhjust. andmevormile üle. Kas see toob kaasa Muutmise põhjus on töökorralduslik. vormilisi nõudeid riigi sisetehingutes Näiteks kui mõni menetleja lahkub töölt, kasutatavatele lepingutele, sh võtab tema ülesanded üle teine isik. üürilepingutele? 3) Lepingu staatuste kasutamise loogikat 2) lõikes 3 on uuendusena toodud menetluse on selgitatud registri kasutusjuhendis. „põhimenetleja“ kui menetluse algatanud 4) Täpsustame kasutusjuhendis pinna isik ning seda on menetluse käigus võimalik sisestamise loogikat. muuta. Samas on jäänud selgitamata, mis 5) Selgitame lepingu tasu sisestamise saab olla põhimenetleja muutmise põhjus ja loogikat kasutusjuhendis. 6) Lepingu muutmise kuupäev on kas menetluse lõpus ja menetluse järgselt muudatuse jõustumise kuupäev, toob põhimenetleja roll ka edaspidiseks täpsustame seletuskirjas ja mingeid ülesandeid kaasa. kasutusjuhendis. 3) lõikes 4 on lisandunud andmed lepingu 7) tegemist on märkuste lahtriga staatuse kohta - ettevalmistus, kehtiv, 8) Maamaksuseaduse par 10 lg 3 sätestab: muutmisel, lõpetatud, samas pole selgitatud, Riigi omandis oleva kinnisasja kasutamiseks andmise korral maksab millal näiteks staatus „ettevalmistus“ ja maamaksu kinnisasja kasutamise õiguse „muutmisel“ on vajalik kasutada. saanud isik, välja arvatud juhul, kui 4) lõikes 4 toodud „lepingu alusel kasutatava kinnisasja kasutustasu kujundamisel on pinna suurus (kasutuslepingu puhul)“ vajaks proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega selgitamist, mis pinda täpselt on silmas arvestatud maamaksu summaga või kui kinnisasja kasutamise õigus tuleneb peetud (kogu pind vs ainukasutuses pind reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse vms), kuna RKVRis on pinna andmeid seadmise lepingust ja kasutamiseks kajastatud ka muudel andmeväljadel; andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti. 5) lõikes 4 toodud „lepingu tasu“ vajaks 9) II etapi edasiarendustes on kavad selgitust, mida näiteks kasutustasu all ehitiste andmete kogumise loogikat täpsemalt mõeldud on ja mida see peaks täiendada, arvestame ka selle märkusega. sisaldama, samuti mis perioodi tasu 10) Hoone seisukorra klassifikaator on sisestamist on silmas peetud. administraatori poolt seadistatav ja 6) lõikes 4 toodud „lepingu muutmise kokkuleppel kuupäev“ andmevälja eesmärk pole 11) hoone sisekliima tagamise andmeväli arusaadav, kas või millised muudatused on vajalik hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise aruande tuleb kuupäevaga fikseerida ja kuidas koostamiseks. Tegemist andmeväljaga, kuupäev ja muudatuse sisu andmetes kokku kus on vaja valida jah/ei väärtus, kas viiakse. hoone on sisekliima tagamisega või mitte. 7) lõikes 4 toodud „lepingu olulised 12) Praeguse loogika järgi on tegemist muudatused“ vajaks selgitamist, mida siia küsitlusega, kus tuleb kasutajal täita hoone välja tuua ja tekib küsimus, kas selline väli energiatõhususe miinimumnõuete täitmise on vajalik, kui see pole struktureeritud erisused. Analüüsime edaspidi nende sisuga. andmete saamist ehitisregistris, siiani ei 8) lõikes 4 lisandunud andmeväljade ole need andmed olnud EHR teenusest „maamaksu sisaldumine kasutustasus“ ja kättesaadavad. „kasutaja 13) riigivara pind on riigi omandis või kasutuses olev pind ja andmete maamaksukohustus“ eesmärk jääb sisestamise loogika on selline, et need arusaamatuks ja maamaksu arve saatmise andmed on osaliselt saadud teiste selgitus tekitab segadust. Maamaksu andmeväljade pealt. tasumine on vara omaniku kohustus ja 14) kasutuses olev pind on tegelikult määruse seletuskirjas kirjendatud viisil kasutuses olev pind, andmeväli on loodud kasutajale otse arve saatmisel jääb tuleviku vajadusi silmas pidades ja arusaamatuks, kuidas omanik saab kindel kasutusjuhendis täpsustatakse selle olla, kas maamaksu arve on saadetud ja täitmise reegleid. Esialgu ei ole see tasutud. Lisaks võib kasutuslepingutes küll kohustuslik väli. olla märge, et tasud sisaldavad 15) Andmeväli on loodud tulevikuvajadusi silmas pidades. Arenduse II etapis omanikukohustusi, sh maamaksu, aga tasu loodakse registrisse juhtimiskavad ja siis konkreetne suurus ei ole välja toodud. tekib ka andmevälja automaatse täitmise Selline küsimus tõusetub nii erasekrtoriga võimalus. üürilepingute puhul kui ka Riigi Kinnisvara 16) Haldur on kontaktisik, kelle poole riigi sisetehingutega üürilepingute puhul. saab registri kasutaja pöörduda. Halduri Samuti ei selgu, kuidas on mõeldud andmete avaldamine ei ole kohustuslik, maamaksu arveldamist multikasutajatega kuid on soovitatav. kinnistute puhul. 17) Andmed on üle toodud vanast 9) lõikes 5 on toodud ehitiste andmete registrist. Riigi omandis olevate hoonete sisestamise muudatuse puhul (enamik neist puhul, kui haldajaks ei ole RKAS, on on ajas muutuvate andmed) jääb täitmine praegu kohustuslik, aga seda kohustust ei täideta, kuna halduskoormus murekohaks, kuidas muudatusega tagatakse on niigi suur ja kasutajad ei pea seda andmete kvaliteet ja ajakohasus. Kui ka seni vajalikuks. on olnud andmete kvaliteet ja ajakohasus kohati nõrk, siis muudatusega võib see veelgi halveneda. 10) lõikes 5 märgitud „hoone seisukord“ sisu vajaks uuendamist. Praegu RKVRis kasutuses olev valik (1 – lammutatud, 2 – lammutamist vajav, 3 – remonti vajav, 4 – rahuldav, 5 – hea) ei oma enam sisu ja kinnisvara juhtimiskavade kooseisus kasutame valikut (1 – väga hea, 2 – hea, 3 – rahuldav, 4 – halb, 5 – mitterahuldav). Selle andmevälja sisu vajaks kindlasti muutmist, kuna praegu tuleb kinnisvara juhtimiskavade raames teha andmetes pidevalt muudatusi, mis kulutab asjatult ressurssi. 11) lõike 5 andmeväli „hoone sisekliima tagamise andmed“ kas ja milline on selle info kasutus? 12) lõike 5 andmeväli „ andmed hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohta“ info peaks olema võimalik välja võtta hoone energiamärgise kaudu ning selliselt küsimine tundub olevat dubleeriv päring. 13) lõike 5 andmeväli „riigivara pind“ sisu jääb arusaamatuks ning tekib küsimus, kas sama infot ei saa kätte teisi andmevälju kasutades 14) lõike 5 andmeväli „kasutuses olev pind“ sisu jääb arusaamatuks, millist pinda silmas peetakse, kuna pinnaandmeid küsitakse mitmes erinevas kohas. 15) lõikes 5 lisatud parameeter „kas hoone on juhtimiskava objekt“ sisu jääb arusaamatuks. RKVR andmed on kinnisvara juhtimiskavade koosseisus kinnisvaraülevaate koostamisel kõik olulised. Kui silmas on peetud ainult investeeringuvajadusega objektide kajastamist, siis selleks täiendava andmevälja lisamine ei oma suurt väärtust, eriti kui andmekvaliteedi nõuetele määruses rõhku ei panda. 16) lõikes 6 nimetatud „halduri“ sisestamise osas pole arusaadav, keda halduri all on silmas peetud ning kas ja milleks see väli vajalik on. 17) lõikes 6 toodud andmeväljade (1) korrashoiu strateegia; 2) majandamiskava; 3) tehnilise ülevaatuse akt; 4) ehitise hooldusjuhend; 5) ehitise auditi aruanne) osas ei selgu ei määrsest ega seletuskirjast kes ja mis alusel neid koostab ning pole viidet, mis õiguslikust alusest lähtuvalt selliste dokumentide koostamine tuleneb Eelnõu § 11 1) lõike 3 osas määruse seletuskiri märgib, 1) KATRI on Maakatastri Selgitatud et KATRI kaardirakenduses kuvatakse kaardirakendus, millega RKVR riigivara andmeid kaardil, kuid ei selgitata vahetab andmeid. KATRI täpsemalt millised andmed ja mis vajaduse andmete koosseis on põhjal antud kaardirakenduse läbi nähtavaks põhimääruses nimetatud. Selgitused lisame muudetakse. Seletuskirja lõpuosas märgitakse kasutusjuhenditesse ja pakume ka küll, et avalikkusele tekib parem visuaalne KATRI koolitusi. ülevaade riigivarast ja sellega teostatud 2) Ei ole kuidagi seotud tehingutest kaardirakenduse KATRI kaudu andmeväljaga hoone seisukord. ning et KATRI kaardil kuvatakse riigivara Tegemist on riigivara töötaja liik ja riigivaraga seotud menetlused ja hinnanguga maaüksuse lepingud, aga ka seal on tegemist väga suure seisukorrale, mis on ilmnenud üldistusega väitega, mis ei anna konkreetsete kohapealse paikvaatluse andmeväljade sisu kuvamise osas selgust tulemusel. Vajalik eelkõige Maa- juurde ametile maatehingute 2) lõikes 3 andmeväli „riigivara seisukorda ettevalmistamisel. 3) Menetlejad saavad KATRI kaardil kirjeldavad andmed (paikvaatluse moodustada kasutus- ja tulemused)“ jääb arusaamatuks kes ja mis hooldusalasid, mille andmed pädevuse alusel ning mis klassifikaatori edastatakse teenusega RKVRi järgi antud seisukorrahinnangu annab ja kasutus- ja hoolduslepingute kuidas see andmeväli suhestub §9 lõikes 5 loomiseks. Tegemist on p.1 toodud „hoone seisukord“ andmetega. 3) lõikes 3 andmeväli „KATRIs loodud hoonestamata maade kasutusala ja hooldusala andmed“ osas ei menetlustega. selgu, mis on kasutusala ja hooldusala sisu 4) Ehitise seisund on Ehitisregistri ning kas või kuidas see on seotud RKVR klassifikaator. teiste pinnaandmetega. 5) EHRi andmeid on ajakohastatud, kasutusele on võetud uus EHR X- 4) lõikes 4 andmeväli „ehitise seisund“ osas tee teenus ehr3. Jätkuarendustes jääb selgusetuks kas või kuidas see on planeeritud keskenduda andmeväli suhestub §9 lõikes 5 p.1 toodud detailsemalt hoonestatud „hoone seisukord“ andmetega. kinnisvara andmetele ja siis 5) lõike 4 EHRist päritavate andmete osas vaatame üle ka EHRi uuemad märgib määruse seletuskiri, et muudatusi võimalused. pole, samas on EHR uuendatud viimaste 6) Energiamärgise aeg on aastate jooksul, st peale praeguse RKVRi andmekoosseisus olemas ja seda moodustamist, siis kas EHRi kuvatakse energiamärgisega koos ajakohastamine on juba RKVRis varem registris välja. kajastatud? 6) lõikes 4 on andmeväli „energiamärgise klass“, aga puudub info märgise kehtivusaja kohta Eelnõu § 14 Eelnõu § 14 andmete parandamise korra Täname ettepaneku eest. Eelnõus oleme Selgitatud osas ja andmekvaliteedi tagamiseks võiks lähtunud riigivaraseadusest. Vastavalt lisada EHRi määrusega analoogsed nõuded: seadusele vastutab andmete õigsuse ja § 34. Registrisse kantud andmete õigsuse ajakohasuse eest andmeandja. Vastutava tagamine töötleja kohustused on loetletud (1) Andmeandja on kohustatud esitama põhimääruse paragrahvis 3. registrile ainult õigeid ja täielikke andmeid. Registrisse kantavate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust. (2) Vastutav töötleja tagab, et registris avaldatud andmed vastavad andmeandja poolt esitatud andmetele. Ülaltoodu on mõeldud välistamaks olukorda, et vastutav töötleja ei hakkaks omavoliliselt andmeid muutma ja seejärel teistelt kasutajatelt nõudma andmete parandamist. EELNÕU Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 95 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse riigi kinnisvararegistri (edaspidi register) pidamist ning andmete kogumist ja töötlemist. (2) Registri ametlik lühend on RKVR ja ingliskeelne nimetus on State Real Property Register. § 2. Registri pidamise eesmärk Registri pidamise eesmärk on saada ülevaade riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara (edaspidi riigi kinnisvara), kinnisvaratehingute ja hoonestatud kinnisvara kasutamise kohta, avalikustada andmed ning võimaldada menetluste läbiviimist. § 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium, kelle ülesanneteks on: 1) registri pidamise korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) registri arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimine; 3) registri arendustööde juhtimine ning 4) järelevalve registri kasutamise ja andmete haldamise üle. (2) Registri volitatud töötleja on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, kelle ülesanneteks on: 1) andmekogu majutamine; 2) andmete töötlemine vastutava töötleja määratud ulatuses ning 3) andmete kaitse ja turvalisuse tagamine. § 4. Registri andmete kaitse (1) Registri vastutav ja volitatud töötleja tagavad registri andmete kaitse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmetega. (2) Registri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass K2T2S1. 2. peatükk Registri pidamise kord ja andmete koosseis § 5. Registri pidamise viis 1 (1) Registri pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. (2) Registrisse kogutakse aktuaalsed andmed riigi kinnisvara kohta ja säilitatakse kannete ajalugu. § 6. Andmeandjad (1) Andmeandjad on tulenevalt riigivaraseaduse § 95 lõikest 6 riigivara valitsejad või nende volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja. Vastutav töötleja ja riigivara valitseja võivad volitada andmeandjaks ka teisi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid selles kokku lepitud ulatuses. (2) Andmeandja kannab registrisse §-s 8 nimetatud põhiandmed ja teeb päringu §-s 10 nimetatud andmete saamiseks teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. (3) Riigivara valitseja kannab registrisse andmed enda valitsemisele ja kasutamisele kuuluva kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta ning riigivara valitseja ja volitatud asutuste määramise kohta. (4) Volitatud asutus kannab registrisse andmed tema valdusse antud kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta talle riigivara valitseja antud volituse piires. § 7. Registri andmed ja menetlused (1) Registrisse kantakse andmed riigi omandis või kasutuses olevate kinnisasjade, piiratud asjaõiguste ja kasutuslepingute kohta (edaspidi kinnisvara objekt) kümne tööpäeva jooksul pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist. (2) Registrisse kantakse kinnisvara objektile määratud riigivara valitseja ja volitatud asutuse andmed, riigivaraseaduse § 10 lõikest 1 tulenev valitsemise eesmärk ning andmed riigi kinnisvara menetluste ja menetlustega seotud teadete ja dokumentide kohta. (3) Registrisse kantakse andmed vähemalt järgmiste riigivaraseaduse alusel läbi viidavate menetluste kohta: 1) vara omandamine; 2) vara kasutamiseks võtmine; 3) vara kasutamiseks andmine; 4) riigivara üleandmine teisele riigivara valitsejale või volitatud asutusele; 5) vara võõrandamine; 6) vara üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule; 7) riigivara valitsemise eesmärgi määramine; 8) kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamine; 9) vara arvelt mahakandmine. (4) Registrisse võib kanda andmeid järgmiste menetluste kohta: 1) hooldus; 2) maakorraldus; 3) maareform. 2 (5) Registrisse kantakse kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teated tulenevalt riigivaraseaduse § 96 lõikest 1. (6) Registrisse võib kanda määruses nimetamata andmeid, teateid ja dokumente, kui see on töökorralduslikult vajalik. (7) Registrisse ei pea kandma andmeid tähtajaliste lepingute kohta, mille tähtaeg on lühem kui kolm kuud. § 8. Registri põhiandmed (1) Riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) valitseja määramise või muutmise alusdokument; 2) riigivara valitsejaks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev); 3) volitatud asutuse määramise või muutmise alusdokument; 4) volitatud asutuseks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev). (2) Kinnisvara objekti kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) varaobjekti liik (omand, kasutusõigus või reformimata maa); 2) varaobjekti nimetus; 3) varaobjekti kinnisvararegistri kood; 4) varaobjekti valitseja; 5) riigivara valitsemise eesmärk; 6) volitatud asutus; 7) varaobjekti registris arvele võtmise aeg; 8) varaobjekti registriarhiivi kandmise aeg. (3) Riigi kinnisvaraga seotud menetluste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) menetluse liik ja alamliik; 2) menetluse algatamise kuupäev; 3) menetluse peatamise või katkestamise kuupäev; 4) menetluse peatamise või katkestamise põhjus; 5) menetluse lõpetamise kuupäev; 6) menetlusega seotud teate liik, nimetus, saatmise kuupäev, vastamise tähtpäev ja teate sisu; 7) menetlusega seotud dokumendi liik, väljaandja ja kuupäev; 8) menetlusega seotud lepingute andmed; 9) menetluse seisund (ettevalmistus, töös, lõpetatud, peatatud või katkestatud); 10) põhimenetleja; 11) menetluse õiguslik alus. (4) Riigi kinnisvaraga seotud lepingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lepingu liik, alamliik ja menetlusviis; 2) lepingu sõlmimise kuupäev; 3) lepingu pooled (nimed ja registri- või isikukoodid); 4) lepingu alusel kasutatava pinna suurus (kasutuslepingu puhul); 5) lepingu tähtajalisus; 6) lepingu alguskuupäev; 7) lepingu lõppkuupäev; 8) lepingu tasu; 9) lepingu muutmise kuupäev; 10) lepingu olulised tingimused; 11) lepingu staatus (ettevalmistus, kehtiv, muutmisel või lõpetatud); 3 12) lepingu põhimenetleja; 13) maamaksu sisaldumine kasutustasus; 14) kasutaja maamaksukohustus kooskõlas maamaksuseadusega; 15) üüripinna suurus kokku; 16) üürniku ainukasutuses oleva üüripinna suurus; 17) üürnike ühiskasutuses oleva üüripinna suurus; 18) üüripinna sihtotstarve. (5) Ehitise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) hoone ja rajatise kinnisvararegistri kood; 2) hoone ja rajatise ehitisregistri kood; 3) hoone seisukord; 4) hoone sisekliima tagamise andmed; 5) hoone energiaallikas; 6) andmed hoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohta; 7) riigivara pind; 8) kasutuses olev pind; 9) vakantne pind; 10) kas hoone on kinnisvara juhtimiskava objekt; 11) hoone olemasolev korraldusmudel; 12) hoone kavandatav korraldusmudel. § 9. Kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid Registrisse lisatakse vastava menetluse juurde järgmised registrikannete alusdokumendid: 1) riigivara valitseja või volitatud asutuse otsused; 2) Vabariigi Valitsuse korraldused; 3) lepingud, mille üheks pooleks on riigivara valitseja või volitatud asutus; 4) taotlus riigivara omandamiseks; 5) hindamisaruanne vara hariliku väärtuse kohta; 6) riigivara üleandmise ja mahakandmise akt; 7) muud kirjalikud kokkulepped ja dokumendid. § 10. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. (2) Riigi maakatastrist saab register järgmised andmed: 1) katastritunnus; 2) katastriüksuse pindala; 3) katastriüksuse moodustamise aeg; 4) katastriüksuse sihtotstarvete andmed; 5) katastriüksuse maksustamishind; 6) katastriüksuse omandivorm; 7) katastriüksuse viimase muudatuse aeg; 8) katastriüksuse moodustamise viis; 9) katastriüksuse kõlvikuline koosseis; 10) riigile kuuluva katastriüksuse kattumine maa omadusi kirjeldavate nähtustega (ruumianalüüsi tulemused); 11) riigile kuuluva katastriüksuse seisukorda kirjeldavad andmed (paikvaatluse tulemused); 4 12) riigile kuuluva katastriüksuse kasutustasu ja hariliku väärtuse andmed, kui hindamisaruande on koostanud Maa-amet; 13) riigile kuuluva katastriüksuse kasutusala ja hooldusala andmed. (3) Ehitisregistrist saab register ehitiste kohta järgmised andmed: 1) ehitise liik (hoone või rajatis); 2) ehitisregistri kood; 3) ehitise nimetus; 4) ehitise seisund; 5) ehitise aadress; 6) peamine kasutusotstarve; 7) energiamärgise klass; 8) suletud netopind; 9) köetav pind; 10) ehitisealune pind; 11) rajatise maht; 12) maapealse osa korruste arv; 13) maa-aluse osa korruste arv; 14) ehitise aadressiobjekti identifikaator aadressiandmete süsteemis. (4) Kinnistusraamatust saab register järgmised andmed: 1) kinnistu number; 2) kinnistu liik; 3) kinnistamise kuupäev; 4) kinnistu koosseis; 5) eriomandi number; 6) korteriomandi pindala; 7) omaniku nimi; 8) omaniku registrikood; 9) omandiõiguse alguskuupäev; 10) omandiosale vastav mõttelise osa suurus; 11) koormatise või kitsenduse liik, kande kuupäev, väärtus, tähtaeg ja õigustatud isikud; 12) hüpoteegi kande kuupäev, väärtus ja õigustatud isikud. (5) Rahvastikuregistrist saab register järgmised andmed: 1) isikukood; 2) isiku ees- ja perekonnanimi. (6) Äriregistrist saab register järgmised andmed: 1) äriregistri kood; 2) juriidilise isiku nimi; 3) juriidilise isiku aadressi identifikaator aadressiandmete süsteemis; 4) juriidilise isiku õiguslik vorm. (7) Aadressiandmete süsteemist saab register järgmised andmed: 1) aadressiobjekti liik; 2) objekti tunnus originaalregistris; 3) aadressi esinduspunkti koordinaadid; 4) aadressiobjekti ruumikuju andmed; 5) aadressi tasemed 1–8; 6) aadressiobjekti tunnus aadressiandmete süsteemis; 7) aadressiobjekti koha-aadress; 5 8) andmete viimase muudatuse aeg aadressiandmete süsteemis. (8) Andmete vahetamist ja võrdlemist andmekogude vahel koordineerib registri vastutav töötleja. 3. peatükk Andmete registrisse kandmine § 11. Registrikannete tegemine ja andmete avaldamine (1) Registrikande tegemisena käsitatakse registrisse andmete lisamist ja registris olevate andmete muutmist või kustutamist. (2) Õiguslikku tähendust omavad andmed ja muudatused neis avaldatakse registri veebilehel pärast seda, kui riigivaraseaduse § 4 lõike 5 alusel määratud riigivara valitseja ülesandeid täitev füüsiline isik (edaspidi riigivara valitseja ülesandeid täitev isik) on registrikande kinnitanud (menetluse lõpetanud). (3) Informatiivse tähendusega andmed avaldatakse registri veebilehel pärast seda, kui riigivara valitseja ülesandeid täitev isik on need andmebaasi salvestanud. (4) Registrikande tegemise kohta salvestatakse registris järgmised andmed: 1) registrikande tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) registrikande tegemise kuupäev ja kellaaeg. § 12. Kasutajaõiguste andmine (1) Kasutajaõigused registrikannete tegemiseks antakse ainult registreeritud ja autenditud kasutajatele, kes esindavad andmeandjat. (2) Registri vastutav töötleja annab riigivara valitseja ülesandeid täitvatele isikutele kasutajaõigused lõikes 3 nimetatud kasutajaõiguste haldamiseks. (3) Riigivara valitseja ülesandeid täitev isik annab kasutajaõigused: 1) riigivara valitseja nimel andmete sisestajatele ja registrikannete kinnitajatele; 2) nende riigiasutuste nimel andmete sisestajatele ja registrikannete kinnitajatele, kelle valdusesse riigivara valitseja on andnud oma valitsemisel oleva vara. (4) Kasutajaõigusi haldav isik on kohustatud andmete sisestaja kasutajaõigused lõpetama tema töölt lahkumise päeval. (5) Registri vastutav töötleja ja riigivara valitseja ülesandeid täitev isik võivad anda riigivara valitseja taotlusel õigused registri piiratud juurdepääsuga teabe vaatlemiseks ilma andmete muutmise õiguseta. Vaatleja õigused antakse kuni üheks aastaks. § 13. Ebaõigete andmete parandamine (1) Kui andmeandja avastab, et registris on ebaõiged andmed ja need andmed on avalikustatud registri veebilehel, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama registrisse õiged andmed. 6 (2) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja ettekirjutusi ebaõigete andmete parandamiseks. § 14. Andmetele juurdepääsu tagamine (1) Registri andmetele tagatakse kooskõlas avaliku teabe seadusega ööpäevaringne tasuta juurdepääs registri veebilehe kaudu. (2) Registrisse kantud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele võimaldatakse juurdepääs vastava asutuse esindajale ja õigustatud isikule kooskõlas avaliku teabe seadusega. § 15. Andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord Andmetele võib juurdepääsu sulgeda üksnes vastutav töötleja seadusest või selle alusel antud õigusaktist tuleneval põhjusel. 4. peatükk Andmete säilitamine, järelevalve ja registri likvideerimine § 16. Andmete säilitamine (1) Registri andmed kaotavad aktuaalsuse nende registrist väljaarvamise kande kinnitamisega. Aktuaalsuse kaotanud andmeid säilitatakse alaliselt registri arhiivis digitaalsel kujul. (2) Arhiivi kantakse andmed nende aktuaalsuse kaotamise päeval. (3) Arhiivi kantud andmed on kättesaadavad päringu teel registri veebilehelt. (4) Registri likvideerimisel määratakse andmete arhiivi üleandmine arhiiviseaduses sätestatud korras. § 17. Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus seaduse alusel. (2) Registri likvideerimise korral otsustab Vabariigi Valitsus andmete teise registrisse või riiklikku arhiivi üleandmise või nende kuulumise hävitamisele ja üleandmise või hävitamise tähtaja. Registri likvideerimine toimub kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega. 5. peatükk Rakendussätted § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrus nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister 7 Jaak Aab Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär 8 Vabariigi Valitsuse määruse „ Riigi kinnisvararegistri pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ asutati riigi kinnisvararegister ja kehtestati registri põhimäärus. Riigi kinnisvararegister hakkas senisel kujul tööle 1. jaanuaril 2011. a. Kümne aasta jooksul on tehtud registris väiksemaid edasiarendusi, kuid tulenevalt vajadusest uuendada vananenud tehnilist platvormi, alustati 2020. aastal mahukamate arendustöödega. Arenduse tulemusel on muudetud riigi kinnisvararegistri andmete koosseisu ja andmete esitamise põhimõtteid. Kuna muudatused võrreldes kehtiva põhimäärusega on ulatuslikud, siis senine põhimäärus tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus põhimäärus. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist Katrin Solvak (e-post: [email protected]) ja jurist Helje Päivil (e-post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 95 lõige 3 annab Vabariigi Valitsusele volitusnormi riigi kinnisvararegistri (edaspidi RKVR) asutamiseks. RKVR-i asutamise eesmärk on saada ülevaade riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast (edaspidi riigi kinnisvara) ja kinnisvaratehingutest ning hoonestatud kinnisvara kasutamisest, samuti võimaldada läbi viia riigivaraseadusest tulenevaid menetlusi. Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötleja Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT). Registrisse kogutakse andmed riigi kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste kohta teistest andmekogudest ja luuakse keskkond riigivara valitsejate vaheliseks teabe vahetamiseks ja toimingute tegemiseks. Andmeandjad on riigivara valitsejad ja volitatud asutused. Tulenevalt riigivaraseadusest on õiguslik tähendus registris varale valitseja ja volitatud asutuse määramisel. Valitsejate ja volitatud asutuste õigused ja kohustused vara suhtes jõustuvad registris menetluse lõpetamise ja sellega seotud andmete avaldamise hetkest. Muudel registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. RKVR asutati Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). RKVR alustas tööd 1. jaanuaril 2011. a. Samal ajal lõpetati endise riigivara registri tegevus ning riigivara registris registreeritud kinnisvara andmed kanti üle uude RKVR-i. 2020. aastal alustati RKVRi ulatuslike arendustöödega, mille peamine eesmärk oli uuendada registri tehnilist platvormi. Projekti eesmärgiks oli ka tõhustada riigi kinnisvara andmehõivet, et tagada veelgi parem ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning toetada juhtimisotsuste tegemist. Arenduse tulemusel on parandatud infosüsteemi kasutajamugavust, disaini ja arendatud uusi funktsionaalsusi, vähendades seeläbi nii era- kui avaliku sektori halduskoormust. Kasutuses oleva RKVRi näol on tegemist riigi kinnisvara kohta andmeid registreeriva 1 andmebaasiga. RKVRi registreeritakse riigivaraga seotud protsesside lõpptulemeid, kuid protsesside läbi viimiseks ja nende haldamiseks puudus kaasaegne töökeskkond. RKVRi arenduse tulemusena on loodud uus kaasaegne töökeskkond, mis koondab kogu riigi kinnisvara puudutavat informatsiooni ning milles viiakse läbi riigivaraga seonduvaid menetlusi ning hallatakse lepinguid. Arenduse käigus analüüsiti ja lihtsustati andmete sisestamise protsesse ja andmevälju eesmärgiga koguda vaid vajalikke andmeid. Põhiandmete koosseis ei muutu, kuid suureneb andmehõive teistest andmekogudest, eesmärgiga toetada protsesse ja parendada aruandlust. Protsesside tulemusena tekkivad otsused ja lepingud avalikustatakse vastavalt riigivaraseaduse nõuetele. RKVRis registreeritud riigi kinnisvaral puudusid ruumiandmed ja puudus riigivaraga seotud protsesside ning lepingute info kaardil kuvamise võimalus. Uue RKVRi arendusega samaaegselt arendas Maa-amet välja Katastri Riigivara Ruumiandmekogu (edaspidi KATRI), mille kaudu on loodud avalikkusele võimalus saada kaardil esitatud kujul ülevaade riigi kinnisvaraga seotud protsesside ja lepingutega seotud ruumiandmetest. Samuti tekib võimalus KATRI kaardiliidese kaudu teostada riigimaa kohta ruumianalüüse, mille edasine menetlus toimub RKVRis. Selleks on RKVR ja KATRI arendatud omavahel ühilduvateks süsteemideks, mis suhtlevad omavahel X-tee kaudu. Selleks, et saada ühtne ülevaade katastriüksustest, mille osas ei ole veel maareformi lõpule viidud ja millest suur osa on tulevane riigivara, kantakse uude RKVRi ka reformimata maa staatuses olevad katastriüksused. Uude RKVRi on loodud selleks vara liik nimetusega „reformimata maa“. RKVR I etapi arenduse eesmärgid: 1) luua ühtne ja terviklik tehniline lahendus, millesse koondatakse kogu riigi kinnisvara puudutav oluline informatsioon; 2) luua ühtne kasutajamugav keskkond riigivara protsesside läbi viimiseks; 3) luua ühtne dünaamiline ja kasutajamugav keskkond lepingute haldamiseks; 4) võimaldada tõhusam ja kasutajasõbralikum varade arvestus ja analüüside koostamine; 5) luua uued automaatsed andmeühendused andmete käsitsi sisestamise vältimiseks ning andmete dubleerimise vähendamiseks; 6) luua eeldused riigi kinnisvara hetkeseisu ja asukoha visualiseerimiseks kaardil; 7) parandada avalikku aruandlust ja avaandmete baasil andmete visualiseerimist. I etapi arenduse tulemusel loodi 2020.‒2021. aastal uus RKVR, kuhu migreeriti üle vana registri andmed, et kasutajad saaksid uues registris sujuvalt jätkata pooleliolevate töödega. Üle toodi ka varade ja tehingute ajalugu alates 2011. aastast. Riigi kinnisvara andmehõive analüüs jaotab terviklahenduse tasemeteks, mida on võimalik realiseerida eraldi projektidena: varade tase – I etapp; kinnisvaraüksuste ja kinnisvarakeskkonna tase – II etapp. I etapi arendustööde tulemusel on valminud eraldiseisev töötav lahendus ja on loodud eeldused II etapi töödega jätkamiseks, milles keskendutakse rohkem hoonestatud kinnisvara juhtimisele. II etapi arenduse tulemusel pakub RKVR tuge kinnisvara tegevuspõhise eelarvestamise protsessidele, võimaldab kinnisvara elukaare kulude jälgimist ja tõhusat kinnisvarajuhtimist (juhtimiskavad, sihttasemed). Teises etapis luuakse planeeritavate ja kasutatavate kinnisvaraüksuste moodul ning kinnisvarakeskkonna juhtimise moodul juhtimiskavade koostamiseks ja sihttasemete määramiseks ning jälgimiseks. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala ja eesmärgi. Kehtiva määrusega võrreldes siin muudatusi ei ole. RVS § 95 lõige 3 sätestab, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab 2 Vabariigi Valitsus. RKVR asutati 16. detsembri 2010. a määrusega nr 178 „Riigi kinnisvararegistri asutamine ja selle pidamise põhimäärus“. Eelnõuga kehtestatakse uus põhimäärus, registri asutamise alus ja pidamise eesmärk võrreldes varasemaga ei muutu. Eelnõu § 2 sätestab registri pidamise eesmärgi. Registri pidamise eesmärk tuleneb RVSist. Eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvarast ja kinnisvaratehingutest ning hoonestatud kinnisvara kasutamisest, samuti võimaldada riigivaraseaduse alusel läbi viia menetlusi. Eelnõu § 3 sätestab RKVR vastutava ja volitatud töötleja ülesanded kooskõlas RVSi ja avaliku teabe seadusega. Registri vastutav töötleja on määratud seadusega ja vastutava töötleja ülesandeid on täitnud alates registri asutamisest Rahandusministeerium. Registri vastutava töötleja ülesanneteks on registri pidamise korraldamine, registri haldamise ja arendamise finantseerimine, arendustööde juhtimine ja järelevalve andmeandjate tegevuse ja andmete kvaliteedi osas. Vastutav töötleja võib oma ülesannete täitmiseks moodustada töörühmasid ja komisjone, kuhu kuuluvad suuremate andmeandjate esindajad. Plaanis on luua töörühm, mille eesmärgiks on andmeandjate võimalikult varajane kaasamine suuremate arendustööde kavandamisel ning RKVR strateegiliste eesmärkide seadmine, arendustegevuse planeerimine, arendusvajaduste läbivaatamine ja prioriteetide seadmine. Suuremad andmeandjad registris on Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet. Registri volitatud töötleja on RMIT, kelle ülesandeks on andmekogu majutamine, andmete töötlemine vastutava töötleja määratud ulatuses ning andmete kaitse ja turvalisuse tagamine. Eelnõu § 4 käsitleb registri andmete kaitset. Registri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass K2T2S1. Andmete turbeaste ja turvaklass eelpool nimetatud arenduste tulemusel ei muutu. Andmete kaitse ja turvalisuse tagamine on volitatud töötleja ülesanne, turbeaste ja turvaklass on kooskõlastatud RMITi infoturbe juhiga. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab registri pidamise viisi, registri pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. Uuendatud RKVRis on kasutusele võetud Tomcat rakendusserver ning varasema Oracle andmebaasi asemel PostgreSQL vabavaraline andmebaas. Lõige 2 ütleb, et registrisse kogutakse aktuaalsed andmed riigi kinnisvara kohta ja säilitatakse kannete ajalugu. Registrikannete kohta säilitatakse kande tegija nimi, isikukood ja kande tegemise aeg. Andmed kantakse registri arhiivi nende aktuaalsuse kaotamise hetkel, mis fikseeritakse registrikandega, kui riigivara on võõrandatud, üle antud või maha kantud. Arhiivis olevaid andmeid säilitatakse registri andmebaasis sarnaselt aktuaalsete andmetega, kuid arhiivi tunnusega. Kasutajad saavad varade ja lepingute otsingutega otsida nii kehtivaid kui ka arhiivi kantud andmeid. Eelnõu § 6 täpsustab RVSis kehtestatud andmeandjate õigusi ja kohustusi. Lõige 1 nimetab, et andmeandjad on riigivara valitsejad, nende volitatud isikud ja kinnisvarateenuse osutaja. Peakasutaja õigused registris antakse riigivara valitseja esindajale. Riigivara valitseja esindajal on omakorda õigus anda andmete sisestamise õigusi oma valitsemisala piires riigivara valitseja kui ka volitatud asutuste töötajatele ja vajadusel ka asutusevälistele isikutele, kes on riigivara valitseja poolt volitatud isikuteks. Riigivara valitsejad on nimetatud RVS § 4 lõikes 2: Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei, ministeerium. Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus ning maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet. Varem olid riigivara valitsejad ka maavalitsused. Maavalitsuste likvideerimisega anti nende valitsemisel olevad varad üle Maa- ameti valdusesse. RVS § 92 alusel võib Vabariigi Valitsus määrata riigile kinnisvarateenuseid 3 osutava äriühingu (kinnisvarateenuse osutaja), kes on seaduse alusel ka RKVR andmeandjaks. Praeguseks ei ole Vabariigi Valitsus kinnisvarateenuse osutajat määranud. Eelnõu kohaselt võivad vastutav töötleja ja riigivara valitseja oma valitsemisala piires volitada andmeandjaks ka teisi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Volitus antakse registris vastavate õiguste ja kasutajarollide andmisega. Näiteks kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad võivad olla õigustatud isiku rollis, kes saavad vajalikkuse väljaselgitamise menetluses esitada registri kaudu taotlusi ja arvamusi tulenevalt RVS § 96. Lõige 2 täpsustab, kuidas andmed RKVRi tekivad. Põhiandmed sisestatakse registrisse andmeandja poolt. Teiste registrite andmete saamiseks sooritatakse kasutajaliidese kaudu päring vastavasse andmekogusse. Lõigetes 3‒4 täpsustatakse riigivara valitsejate ja volitatud asutuste andmete esitamise ulatust. Riigivara valitseja kannab registrisse andmed oma valitsemisele ja kasutamisele kuuluva kinnisvara ja menetluste kohta ning riigivara valitseja ja volitatud asutuste määramise kohta. Kui valitseja on registris varale määranud volitatud asutuse, siis nimetatud volitatud asutus kannab registrisse temaga seotud vara ja menetluste andmed. Varasemalt olid RKVRis menetlused ainult riigivara valitseja põhised, uuendatud RKVRis on võimalik menetlusi algatada ja läbi viia ka volitatud asutuste põhiselt. Eelnõu § 7 nimetab registrisse kantavad andmed ja registri menetlused. Lõige 1 sätestab kooskõlas RVSiga andmete registrisse kandmise kohustuse 10 tööpäeva jooksul pärast omandi- või kasutusõiguse tekkimist. Lõige 2 sätestab, et registrisse kantakse registri põhiandmed: valitseja, volitatud asutus, riigivara valitsemise eesmärk ja andmed menetluste kohta. Lõige 3 nimetab menetluste liigid, mida on kohustuslik registris kajastada. Võrreldes varasemaga on ühe menetlusliigi alla viidud valitseja muutmine ja volitatud asutuse muutmine, uue menetluse nimi on riigivara üleandmine. Riigivara valitseja ja volitatud asutuse muutmine on viidud selle menetluse alamliikideks. Registris on eraldi menetlusliikidena kajastatud riigivara kasutamiseks võtmine ja kasutamiseks andmine. Mõlemal juhul tekib menetluse tulemusena kasutusleping, kus riik on vastavalt kas võtja või andja pool. Erisus on riigiasutuste vaheline kokkulepe, kus mõlemad pooled on riigiasutused. Sel juhul on menetluse liigiks kasutamiseks andmine ja alamliigiks riigisisene kasutamise kokkulepe. Lõige 4 nimetab menetluste liigid, mida on võimalik registris täiendavalt kajastada, tegemist on uute protsessidega, mis lisandusid arenduse tulemusel. Hooldus – on menetlus, mille käigus on registris võimalik menetleda hooldus- ja halduslepingute sõlmimist ja haldamist. See menetlus loodi eelkõige seoses Maa-ameti vajadusega hallata arvukaid hoonestamata maa hooldamisega seotud lepinguid ning see ei kohusta teisi valitsejaid sisestama RKVRi hooldus- ja halduslepinguid, kui nende lepingute haldamiseks on loodud muud võimalused. Maakorraldus – see menetlus toetab kinnistute jagamise, liitmise jt maakorraldustoimingute läbiviimist. Maareform – on uus menetlus maareformi tegevuste registreerimiseks seoses sellega, et uue vara liigina on RKVRis registreeritud ka reformimata maaüksused. 4 Lõige 5 sätestab kohustuse avaldada registris kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise teated tulenevalt riigivaraseaduse § 96 lõikest 1. Teated avaldatakse registri avalehel. Lõige 6 sätestab, et registrisse võib kanda ka töökorralduslikult vajalikke andmeid, teateid ja dokumente, mis ei ole käesolevas määruses nimetatud ja mille sisestamine registrisse on vabatahtlik. Praktikas kantakse registri varade ja menetluste juurde erinevat liiki dokumente, mis annavad lisainfot tehingute ja tegevuste ajaloo kohta ja mida on vajalik menetluste ja varadega seotult säilitada. Lisandunud on ka menetluse detailandmete plokk, kuhu vastavalt menetluse liigile võib sisestada töökorralduslikult vajalikku infot, mis on näha ainult menetlejatele. Uuendused lihtsustavad menetluste läbiviimist, sest andmeid kogutakse ühes kohas ja ühtlasi tekib võimalus töövoogude paremaks haldamiseks. Lõige 7 on üle toodud kehtivast põhimäärusest ja see annab võimaluse mitte kanda registrisse lühiajalise tähtajaga lepinguid, mille tähtaeg on alla 3 kuu. Selliste ajutiste lepingute registreerimine oleks ebamõistlik halduskoormus. Eelnõu § 8 on toodud registri põhiandmete loetelu. Põhiandmed on RKVR unikaalsed andmed, mida ei kogu ükski teine andmekogu. Registri põhiandmete koosseis palju ei muutu, küll aga on muudatusi andmete kogumise põhimõtetes, eesmärgiga muuta andmete kogumine andmeandja jaoks lihtsamaks. Lõikes 1 on nimetatud riigivara valitseja ja volitatud asutuse andmed. Riigivara valitsemise kohta kantakse registrisse varaobjekti valitsejaks või volitatud asutuseks olemise aeg (algus- ja lõppkuupäev) ja alusdokument, milleks on tulenevalt RVSist vastav vara üleandmise- vastuvõtmise akt. Lõikes 2 on toodud kinnisvara objekti kohta kogutavate andmete loetelu. Võrreldes varasemaga on muudetud varaobjekti liike. Uued varaobjekti liigid on: omand, kasutusõigus ja reformimata maa. Varasemad liigid: renditud, hoonestusõigus ja servituut on viidud liigi kasutusõigus koosseisu, sest need kõik on sisult kasutusõigused. Vara liigina lisandub reformimata maa, mis on alates 2020. aastast registreeritud ka maakatastris. Varade ja lepingute kodeerimise süsteem registris ei muutu. Lõikes 3 on toodud menetluse andmete loetelu. Uuendusena registreeritakse registris menetluse põhimenetleja. Põhimenetleja on registreeritud kasutaja, kes haldab menetlust ja sisestab andmeid. Automaatselt on põhimenetleja menetluse algatanud isik ning seda on menetluse käigus võimalik muuta, juhul kui töökorraldus muutub või isik lahkub töölt. Selliselt on igal menetlusel vastutaja ja temaga seotud menetlusi on lihtsam leida ja hallata. Põhimenetlejale kuvatakse töölaual temaga seotud menetluste ja lepingute teateid. Menetluse käigus saab lisaks menetluse andmetele sisestada lepingute andmed, mis kantakse automaatselt lepingu andmevormile üle. Lõikes 4 on kinnisvaraga seotud lepingute andmete loetelu. Lepingu osas on lisandunud andmed lepingu staatuse kohta - ettevalmistus, kehtiv, muutmisel, lõpetatud. Staatused võimaldavad registrist kiirelt leida lepingud, mis on kehtivad, muutmisel või lõpetatud. Uuendusena registreeritakse ka igale lepingule põhimenetleja ehk lepingu eest vastutaja. Lisandunud on andmeväljad „maamaksu sisaldumine kasutustasus“ ja „kasutaja maamaksukohustus“ Andmed on vajalikud maamaksuseaduse paragrahvi 10 lõikest 3 tuleneva kohustuse täitmiseks. Riigi omandis oleva kinnisasja kasutamiseks andmise korral maksab maamaksu kinnisasja kasutamise õiguse saanud isik, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasutustasu kujundamisel on proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega arvestatud maamaksu 5 summaga või kui kinnisasja kasutamise õigus tuleneb reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ja kasutamiseks andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti. RKVR on loonud maamaksu infosüsteemile teenuse maamaksu arvestuse tõhustamiseks. Kui „kasutaja maamaksukohustus“ on märgitud „jah“, siis saadetakse maamaksu infosüsteemile info lepinguga kasutatava pinna ja kasutaja kohta ning maamaksu arve saadetakse edaspidi üldjuhul otse kasutajale. Uuendatud registris ei ole vaja täita lepingu teenuste nimekirja, tasu arvestamise detailandmeid ja muude tingimuste andmeploki andmeid. Jätkuvalt on vaja registreerida lepingu põhiandmed: osapooled, tähtajad ja kasutava pinna ning tasu andmed. Andmete sisu täpsustatakse registri kasutusjuhendites. Lõikes 5 on toodud ehitiste andmete loetelu, mis sisestatakse andmeandja poolt varaobjekti koosseisus olevate hoonete kohta. Varasemalt sisestati need andmed üks kord aastas hiljemalt jaanuari lõpuks korraldusmudeli menetluse kaudu. Uues registris korraldusmudeli menetlust ei ole, andmed tuleb sisestada hoone arvele võtmisel ja muuta ainult sel juhul, kui tegelikult on toimunud muudatusi, näiteks kui lõpeb leping või muutub kasutatav pind. Korraldusmudeli andmeid muudetakse ainult siis, kui planeeritakse muudatusi. Olemasolev ja kavandatav korraldusmudel on RKVR sisene klassifikaator, mis annab infot, kes on hoone omanik, kasutaja ja haldaja. Täpsemalt on erinevate korraldusmudelite sisu selgitatud kasutusjuhendis, mis on leitav registri infoportaalist. Uuendusena tuleb märkida ära, kas hoone on kinnisvara juhtimiskava objekt. Juhtimiskava objektidest moodustatakse aruanne iga-aastaste juhtimiskavade koostamiseks eelarveprotsessis. Eelnõu § 9 loetleb kannete alusdokumendid ja menetlusdokumendid ning nimetab dokumendi liigid, mis on vaja registrisse lisada menetluse juurde registrikande alusdokumendiks. Nendeks on üldjuhul Vabariigi Valitsuse korraldused, riigivara valitseja või volitatud asutuse otsused. Kui RVSist ei tulene kohustust Vabariigi Valitsuse nõusoleku või riigivara valitseja otsuse vormistamiseks, siis võivad tehingu alusdokumendiks olla ka lepingud, aktid või muud kirjalikud kokkulepped. Alusdokument sisestatakse registrisse, et oleks võimalik tõendada registrikande seaduslikkust. Eelnõu § 10 nimetab andmed, mis salvestatakse RKVRi andmevahetuse teel teiste andmekogudega. Lõige 1 sätestab, et andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu, kasutatakse X-tee teenuseid. RKVR saab andmeid seitsmest erinevast andmekogust ning pakub oma andmeid teistele andmekogudele kuue X-tee teenusega. Uues RKVRis on lisaks arendatud uus kasutuslepingu andmete teenus maamaksu süsteemi jaoks. Lõikes 2 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab maakatastrist. Kasutades maakatastri teenuste uusi võimalusi, võtame maakatastrist võrreldes varasemaga lisaks ka maa omandivormi, moodustamise viisi ja katastriüksuse kõlvikulise koosseisu ning maksustamishinna andmed. Lisaks on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab katastri riigivara ruumiandmete keskkonnast KATRI. Tegemist on uue riigivara kaardirakendusega, mille arendas Maa-amet maakatastri juurde paralleelselt RKVR arendustega. KATRIs kuvatakse riigivara andmeid kaardil ja samuti on võimalik kaardirakenduses moodustada kasutusalasid ja kirjeldada paikvaatluse andmeid. Andmevahetuseks on loodud mõlemapoolsed X-tee teenused, millega edastatakse KATRI kaardile RKVR varaobjektide andmed ning hindamise ja paikvaatluste vajadused. KATRI tagastab RKVRi kaardianalüüside andmed riigimaa kattumisest maa 6 omadusi kirjeldavate nähtustega. Sellisteks nähtusteks on näiteks kitsendusi põhjustavad objektid, planeeringud ja PRIA andmed. Samuti saab RKVR KATRIst paikvaatluse tulemused, Maa-ameti koostatud hindamisaruanded ning kasutus- ja hooldusalade pindalad. Lõikes 3 on toodud andmete loetelu, mida RKVR saab ehitisregistrist. Ehitisregistrist võetakse andmed hoonete ja rajatiste kohta, andmekoosseisus muudatusi ei ole. Lõige 4 nimetab andmed, mida RKVR saab kinnistusraamatust. Selles osas ei ole muudatusi võrreldes varasemaga. Lõikes 5 on toodud rahvastikuregistrist saadavate andmete loetelu. Rahvastikuregistrist võetakse isikukoodi alusel isiku nimi, muid andmeid RKVR ei kasuta. RKVRis registreeritakse kahte tüüpi füüsiliste isikute andmed: registreeritud kasutajad ja lepingupooled. Nime uuendatakse automaatselt, kui see rahvastikuregistris muutub. Lõikes 6 on toodud äriregistrist saadavate andmete loetelu. Äriregistrist saab RKVR äriregistri koodi alusel juriidilise isiku nime, aadressi ja õigusliku vormi. Ka juriidilisi isikuid on RKVRis kahte tüüpi: vara haldavad organisatsioonid, kelle pädevus RKVRis on vastavalt kas valitseja või volitatud asutus ja lepingupooleks olevad isikud. Lõikes 7 on toodud aadressiandmete süsteemist saadavate andmete loetelu. Siin muudatusi võrreldes kehtivaga ei ole. Lõige 8 sätestab, et andmete vahetamist ja võrdlemist andmekogude vahel koordineerib registri vastutav töötleja. Vastutav töötleja teeb taotlusi X-tee teenuste avamiseks ja uuendamiseks. Andmeid saadakse kord ööpäevas ja andmeuuendusrobotid väljastavad kasutajatele teavitusi, kui andmed on uuendatud või kui andmed on muutunud ja andmete korrastamiseks on vaja kasutajapoolsest sekkumist. Eelnõu § 11 registrikannete tegemine ja andmete avaldamine, selgitab kuidas andmed registrisse tekivad. Lõige 1 selgitab, mis on registrikanne. Registrikande tegemisena käsitatakse registrisse andmete lisamist ja registris olevate andmete muutmist või kustutamist. Lõiked 2 ja 3 täpsustavad, millal andmed avaldatakse. Õigusliku tähendusega andmed avaldatakse peale seda, kui kannete kinnitaja õigustega isik on registrikande kinnitanud, mis RKVRis tähendab menetluse lõpetamist. Informatiivse tähendusega andmed avaldatakse pärast seda, kui riigivara valitseja või volitatud asutaja õigustega registripidaja on sisestatud andmed salvestanud. Lõige 4: registrikannete kohta salvestatakse registris registrikande tegija nimi, isikukood ja kande tegemise aeg. Eelnõu § 12 selgitab RKVRi kasutajaõiguste andmise korda. Kasutajaõigused registrikannete tegemiseks antakse andmeandja esindajale. Registri vastutav töötleja annab õiguse andmeandja esindajale (peakasutajale), kes saab omakorda õiguse lisada oma valitsemisala piires uusi kasutajaid ja anda neile registripidaja, kinnitaja ja vaatleja rolle. Varasemalt andis registri vastutav töötleja õigused ka kannete kinnitajatele ja vaatlejatele. Uues RKVRis saab peakasutaja õiguse oma valitsemisala kinnitajaid ja vaatlejaid ise määrata. Vaatleja rolli saab isik, kellel on õigus näha vastava asutuse piiratud juurdepääsuga teavet ilma andmete muutmisõiguseta. Kasutusõigusi haldav isik ehk peakasutaja vastutab oma valitsemisala eest ja 7 on kohustatud peatama õigused, kui isik lahkub töölt ja ei esinda enam andmeandjat. Eelnõu § 13 selgitab ebaõigete andmete parandamise korda. Andmete parandamine on andmeandja vastutusel, ta on viivitamatult kohustatud vea parandama. Juhul, kui süsteem ei võimalda viga parandada andmeandjal, tuleb pöörduda kasutajatoe poole, kes korraldab koostöös volitatud töötlejaga andmete korrastamise. Registri vastutaval töötlejal on õigus teha andmeandjatele järelepärimisi ja ettekirjutusi eesmärgiga andmed parandada. Eelnõu § 14 selgitab andmetele juurdepääsu tagamise korda. Registri veebilehe kaudu tagatakse andmetele ööpäevaringne tasuta juurdepääs. Plaanilistest ja erakorralistest katkestustest teatab vastutav töötleja registri veebilehel, avaldades teate piisava ajavaruga. Registri piiratud juurdepääsuga teabele ja asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumentidele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega. Eelnõu § 15 sätestab andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja korra. Juurdepääsu võib sulgeda üksnes vastutav töötleja, kui selleks on seaduslik alus. Eelnõu § 16 selgitab andmete arhiveerimise ja säilitamise korda. Registris eristatakse aktuaalseid andmeid ja arhiivi kantud andmeid. Arhiveeritakse andmed riigivara registris väljaarvamise menetluse lõpetamisel, sellisteks menetlusteks on näiteks vara võõrandamine, üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule, kasutamiseks võtmise lepingu lõpetamine. Arhiveeritud andmed on registrist leitavad aktuaalsete andmetega samade päringute kaudu. Otsingus tuleb märkida, kas otsitakse kehtivaid andmeid või arhiivi andmeid. Põhiandmeid säilitatakse alaliselt. Logimise andmeid säilitatakse vähemalt 7 aastat. Registri likvideerimisel otsustatakse andmete riigiarhiivi üleandmine. Eelnõu § 17 sätestab, et registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus. Ühtlasi otsustatakse likvideerimisel registri andmete teise registrisse või riigiarhiivi üleandmine või andmete hävitamise kord. Eelnõu § 18 „Rakendussätted“ käsitleb kehtiva põhimääruse kehtetuks tunnistamist samaaegselt uue põhimääruse jõustamisega. Uus põhimäärus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuse eesmärk on viia põhimäärus kookõlla registris teostatud arendustega, tagades seeläbi põhimääruse korrektsuse ja loogilisuse. Põhimääruse sihtgrupiks on eelkõige riigivaraseaduses nimetatud riigivara valitsejad ja nende allasutused, kes on seaduse ja põhimääruse alusel kohustatud registrisse andmeid sisestama. RKVR I etapi arenduste peamine eesmärk on viia RKVR kaasaegsele tehnilisele platvormile, muuta andmete sisestamist kasutajatele mugavamaks ja arendada uusi teenuseid, mis toetaksid riigivara tehingute menetlemist, arvestades kasutajate vajadusega. Ülevaade peamistest muudatustest: 1) RKVRi andmed on migreeritud uude süsteemi, kasutajad saavad oma pooleliolevat tööd sujuvalt jätkata. 8 2) Registreeritud kasutajatele on loodud isiklik töölaud, kus nad saavad hallata toiminguid ja teavitusi. 3) On loodud paremad võimalused registrist andmete otsimiseks ja aruandluse saamiseks, sh täiendati avaandmete aruandeid. 4) On loodud uued varade ja menetluste kasutajavaated. 5) On loodud uus, paindlik lepingute haldamise moodul, sealhulgas on võimalik registreerida haldus- ja hoolduslepinguid. 6) On tekitatud ülevaade reformimata maaüksustest ja maareformi tegevustest. 7) Register toetab senisest tõhusamalt ka maakorraldustegevusi, loodud on uus menetlusliik - maakorraldus. 8) Register on ühendatud Maa-ameti riigivara kaardirakendusega (KATRI), katastriüksusele klikates on võimalik näha riigivara andmeid kaardil. 9) Menetlejatel on võimalik KATRI kaudu luua lepingute juurde kasutusalasid, tellida hindamisi, paikvaatlusi ja teostada ruumianalüüse. Analüüside lehel saab kiire ülevaate kinnistuga seotud kitsendustest, huvidest, planeeringutest ja PRIA andmetest. 10) Menetlejatel on võimalik lisada registrisse menetluste, lepingute ja varade juurde dokumente ja fotosid. RKVRis on võimalik DHX liidese kaudu võtta vastu dokumente asutuste dokumendiregistri (esialgu teostati pilootprojektina ühendus Maa-ameti DHSiga, edaspidi saab liidestada ka teiste asutuste DHSid). Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele on võimalik piirata juurdepääsu. Uue RKVR rakendamine avaldab olulist mõju Maa-ametile, kuna uude RKVRi on üle toodud riigi maareservi ja reformimata maade haldamise funktsionaalusus, mis võimaldab Maa-ametil sulgeda vananenud süsteemid RRM (reformimata maad) ja KAB (kasutuslepingud) ja jätkata tegevust RKVRis. See võimaldab hoida kokku vananenud süsteemide haldus- ja arenduskulusid. Avalikkusele tekib parem visuaalne ülevaade riigivarast ja sellega teostatud tehingutest eelkõige riigivara kaardirakenduse KATRI kaudu. KATRI kaardil kuvatakse riigivara liik ja riigivaraga seotud menetlused ja lepingud. RKVRist saab sujuvalt liikuda KATRI kaardile ja sealt tagasi RKVRi vaatama detailandmeid. Kokkuvõtteks on muudatuste mõju positiivne andmekvaliteedile ja andmesisestajate halduskoormusele. Registri aruandlus võimaldab tõhusamat andmeanalüüsi. Avalikkusele tekib parem visuaalne ülevaade riigivara andmetest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva põhimääruse eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud registriarendustele on rahastatud EL struktuurifondidest ja Rahandusministeeriumi IT arenduste eelarvest. Põhimääruse rakendamiseks on vaja korraldada koolitused registri kasutajatele ja koostada uue funktsionaalsuse selgitamiseks kasutusjuhendid. Registri kasutajate juhendamise ja koolitamisega tegeleb registri vastutava töötleja ülesandeid täitev isik Rahandusministeeriumi riigivara osakonnas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 9 Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, põhiseaduslikele institutsioonidele ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, RKAS esitas arvamuse. Märkustega arvestamise tabel on lisatud. 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel