Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium Meie: 17.03.2022 nr 1.4-3/229
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri
määruste muutmine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, M_EN_16_03.docx
2. Määruse eelnõu seletuskiri, M_SK_16_03.docx
Laura Freivald
[email protected], 625 6297
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
3690454 1189245 EELNÕU 1 6 . 0 3 . 20 2 2 0 0 EELNÕU 1 6 . 0 3 . 20 2 2 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr … Maaeluministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 5 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel. § 1 . Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine Maaeluministri 15. mai 2017. a määrus t nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 4 lõig e t 1 täiendatakse punktidega 8 – 1 1 järgmises sõnastuses: , ,8) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete transpordiks mõeldud elektri-, gaasi- ja hübriidmootoriga termo - või külmutusseadmega N 2 - ja N 3 -kategooria mootorsõiduki ostmise ja kapitalirendi kulu; 9 ) punktis 8 nimetatud mootorsõiduki ostmise või rentimise korral kalapüügi- ja vesiviljelustoodete transpordiks mõeldud termo - või külmutusseadmega O 2 -, O 3 - ja O 4 -kategooria haagise ostmise ja kapitalirendi kulu; 10) gaasi- ja elektrimootoriga tõstuk i ning elektrili se kahveltõstuki ostmise ja kapitalirendi kulu ; 1 1 ) päikese energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava sellise seadme ostmise , kapitalirendi ja paigaldamise kulu, mille võimsus ei ületa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehi tise taotlemisele eelne nud kahe aasta keskmist elektri tarbimist.’ ’ ; 2 ) paragrahvi 5 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: ,, 11) sõiduki , välja a r vatud § 4 lõike 1 punkti de s 8 – 10 nimetatud sõiduk i või tõstuki ostmise ja kapitali rendi kulu ; ’’ ; 3 ) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ,,11) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehitise elektri tarbimisteatis taotlemisele eelne nud kahe aasta kohta , kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 1 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks . ’’; 4 ) paragrahvi 8 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ tegevuste ’’ tekstiosa ga „või päikese energiaallikast elektri energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtu kaudu ’’ . § 2. Maaeluministri 31. mai 2018. a määrus e nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus’’ muutmine Maaeluministri 31. mai 2018. a määrus t nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus’’ muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) p äikese energiaallikast elektri energia tootmiseks kasutatava seadme ostmise , kapitalirendi ja paigaldamise kulu on abikõlblik ilma energiaauditit tegemata.’’; 2 ) paragrahvi 9 lõi get 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ E elnimetatud nõuet ei kohaldata juhul , kui toetust taotletakse päikese energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava seadme ost miseks, kapitalirendiks või paigaldamiseks . ’’ ; 3) paragrahv i 9 lõi k e 7 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „ 9) vesiviljelusettevõtte taotlemisele eelnenud kahe aasta keskmise energiatarbimise kohta ja paigaldatava taastuvast energiaallikast elektri energia tootmiseks kasutatava seadme võimsuse kohta, kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks . ’’ . § 3. Maaeluministri 18. jaanuari 2022. a määruse nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 ’’ meetmete ja tegevuste liigid ’’ muutmine Maaeluministri 18. jaanuari 2022. a määrust nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 ’’ meetmete ja tegevuste liigid ’’ täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus . ’’ . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
4129405 132368 KAVAND 1 6 .0 3 .202 2 0 0 KAVAND 1 6 .0 3 .202 2 SELETUSKIRI maaeluministri määrus e „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS ) § 5 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel . Määruse eelnõuga muudetakse järgmiseid „ Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 ” (edaspidi rakenduskava ) meetme määruseid: m aaeluministri 15. mai 2017. a määrus nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus “ (edaspidi määrus nr 41 ) ; maaeluministri 31. mai 2018. a määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ (edaspidi määrus nr 35 ) ; maaeluministri 18. jaanuari 2022. a määrus nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetmete ja tegevuste liigid“ (edaspidi määrus nr 4 ) . Eelnõu ga tehtavad muudatused puuduta vad Keskkonnaministeeriumit, Maaeluministeeriumit , Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA ) , kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ga tegelevaid ettevõt jaid ( kokku 104 ) ning vesiviljelustoodete tootmiseks tegevusluba omavaid ettevõt jaid (kokku 4 8 ) . Eelnõu muudatused toetavad ettevõt jate müügitulu suurenemise soodustamise kaudu ,, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ (PÕKA 2030) eesmärgi täitmist, mis puudutab k al andus- ja vesiviljelussektor i jätkusuutlik k ust ja konkurentsivõimet . M äärus e nr 41 muu datustega täiendatakse abikõlblike kulude loetelu, mis võimaldab toetada Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut energia- ja keskkonnasäästlikumatele transpordivahenditele , mis võimaldab sektoril lisaks töötlemisele muuta keskkonnasäästlikumaks tarneahelas ka logistika, millega tooted tarbijateni jõuavad . M ääruse nr 35 muu datustega täiendatakse samuti abikõlblike kulude loetelu. Lisaks muudetakse taotlejale taastuva energiaallika päikese energia tootmiseks kasutatava seadme toetuse taotlemi ne lihtsamaks. Samuti muudet akse eelnõuga määrust nr 4 , täiendades 2022. aastal toetatavate meetmete nimekirja v esiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus ega . Eelnõu valmistasid ette Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialis tid Laura Freivald (tel 625 6297
[email protected] ) ja Ketter Kärp (tel 625 6115,
[email protected]) Eelnõu juriidilise ekspertiisi te gi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Karina Torop (tel 625 65 20 ,
[email protected] ) ning eelnõu keeletoimetaja on Laura Ojava HYPERLINK "mailto:" (tel 625 6523,
[email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § -s 1 muudetakse m aaeluministri 15. mai 2017. a määrust nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus “ . Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktidega 8–11 , millega lisatakse abikõlblike kulude hulka kalapüügi- ja vesiviljelustoodete transpordiks mõeldud elektri- gaasi- ja hübriidmootoriga termo - või külmutusseadmega varustatud mootorsõiduki ostmise ja kapitalirendi kulu . Kusjuures abikõlblik on vaid antud eesmärgil ka s utatav N 2 - ja N 3 -kategooria mootor sõiduk i ostmise ja kapitalirendi kulu ning nimetatud mootorsõiduki ostmise või kapitali ren di korral ka termo - või külmutusseadmega varustatud O 2 -, O 3 - ja O 4 -kategooria haagise ostmise ja kapitalirendi kulu . Eraldi haagise ostmise või kapitalirendi kulu on mitteabikõlblik. Lisaks on võimalik taotleda toetust gaasi- ja elektrimootoriga tõstuki ning elektrilise rokla ehk kahveltõstuki ostmise ks ja kapitalirendi ks. Samuti lisatakse abikõlblike kulude loetellu ka päikese energiaallikast elektri energia tootmiseks kasutatava seadme soetamis e, kapitalirendi ja paigaldamise kulu , kusjuures selleks ei ole eelnõu kohaselt vaja teha energiaauditi t . Toetuse taotlemisel peab arvestama, et termo - või külmutussea dmega haagise ostmise ja kapitalirendi kulu on abikõlblik üksnes siis, kui samaaegselt soetatakse ka mootorsõiduk, millega termo - või külmutusseadmega haagis t vedada saab. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a m äärus e nr 42 ,, Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ lisa 5 jaotise A punkti 2 kohaselt on N-kategooria (veoauto) sõidukid vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid . N 2 - kategooria sõiduk iks loetakse sõidukit , mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t ja N 3 - kategooria sõiduk iks , mille täismass on üle 12 t. Poolhaagise või kesktelghaagise veoks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks veduki tühimass, millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt vedukile ülekantavale suurimale staatilisele vertikaalsele koormusele vastav mass ning vajadusel ka veduki enda koorma suurim mass. Sama määruse jaotise punkti 5 alusele nimetatakse O- kategooria sõidukeid haagis teks. O 2 - kategooria sõiduk on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t. O 3 - kategooria sõiduk on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa10 t. O 4 - kategooria sõiduk on haagis, mille täismass on üle 10 t. Kõigi abikõlblike transpordivahendite puhul on oluline ressursi- ja energ iasäästlikkus ehk toetatakse gaasi- , elektri - ja hübriidmootoriga mootorsõiduk ite , mille varustuse hulka kuulub termo - või külmutusseade , ostmise ja kapitalirendi kulu . Euroopa Ko misjon avaldas 14. juulil 2021. aastal uue Euroopa Liidu kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetaja ga „Eesmärk 55“ (inglise keeles: Fit For 55 ): Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavuta mine teel kliimaneutraalsuseni. Nimetatud paketi üldeesmärk on sisustada Euroopa Liidu üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte. Roheleppe paketi ,,Eesmärk 55 “ raames kavandatavad s õiduautode ja kaubikute rangemad CO 2 heite normid on üks tegevus toetamaks liikmesriikide jõupingutusi riiklike eesmärkide saavutamiseks, ergutades samal ajal kalapüügi- ja vesiviljelus sektoris uuenduslike tehniliste lahenduste kasutuselevõttu. Antud muudatus aitab kaasa kalapüügi- ja vesiviljelus toodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate struktuurse le ülemineku le energia- ja ressursisäästlikuma te le transpordivahenditele . Samuti lisandub eelnõu jõustumisel võimalus taotleda toetust p äikese energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava seadme soetamise ks , kapitalirendi ks ja paigaldamise ks ilma eelneva energiaauditita . Küll aga tuleb selle tegevuse abikõlblikkuse osas arvestada, et abikõlblik on vaid see osa kulust, mis ei ületa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehi tise taotlemisele eelnenud kahe aasta keskmist elektritarbimist . Päikese energiaallika ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu abikõlblikkust hinnatakse taotlemisele eelnenud kahe aasta keskmise elektri tarbimisteatise alusel. Selle muuda t u s e jõustumisega luuakse võimalus kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtjatel keskenduda juba turul pakutavatele taastuvate le energiaallikate le nagu seda on päikesepaneelid . Lisaks, võttes arvesse jär sult tõusnud energiahindasid, luuakse eelnõu muudatustega võimalused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele võtta kasutusele soodsamate energiakandjatega seadmeid. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 punkti 11 . Kehtivas määruses on antud meetme puhul mitteabikõlblik igasugune sõiduki soetamise ja rendi kulu. Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 1 täiendusest on võimalik toetada käesoleva meetme § 4 lõike 1 punktides 8 – 10 nimetatud mootor sõiduki või tõstuki ostmise ja kapitalirendi kulu . Liiklusseaduse § 2 punkti 40 mõistes nimetatakse mootorsõiduk iks mootori jõul liikuv at sõiduk it , välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur , pisimopeed , robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis . Eelnõu § 1 punktiga 3 t äiendatakse määruse § 7 lõiget 4 punktiga 11, millega täpsustakse § 4 lõike 1 punktis 1 1 nimetatud tegevust. Kui tegemist on § 4 lõike 1 punkti 1 1 mõistes päikese energia a llika st elektrienergia tootmiseks kasutatava seadme ostmise , kapitalirendi või paigaldamise kuluga tuleb taotlejal esitada PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu elektri tarbimisteatis taotlemisele eelnenud kahe aasta keskmise tarbimise kohta . Näiteks kui t arbimisteatis on väljavõte tarbimiskoha viimase kolme aasta andmetest , siis arvesse võetakse siiski vaid taotlemisele eelnenud kahe aasta elektrienergia tarbimist . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 1 tehtud muudatusest määruse § 8 lõike 6 punkti 2 sõnastust . Uue sõnastuse kohaselt on taotlejal võimalik saada üks hindepunkt , k ui tegevus on esitatud energiaauditi aruandes või kui panustatakse tootmises päikese energiaallikast elektrienergia üleminekule seadme kasutusele võtu kaudu . Tänu sellele muudatusele ei teki olukorda, kus hindamisel diskrimineeritaks taotlejaid, kelle investeeringud ei nõua energia auditi läbi viimist. Eelnõu §- s 2 muudetakse maaeluministri 31. mai 2018. a määrus t nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse ke skkonnamõju vähendamise toetus“ . Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse määruse § 4 lõi kega 3 1 , milles täpsustatakse kulu abikõlblikkuse tingimusi . Päikese energiaallika st elektri energia tootmiseks kasutatava seadme ostmise , kapitalirendi ja paigaldamise kulu on abikõlblik ilma e ne rgiaauditit tegemata . Päikese energiaallikast elektri energia tootmiseks kasutatava seadme ost mise , kapitalirendi ja paigaldamise kulu abikõlblikkust hinnatakse viimase kahe aasta elektri tarbimisteatise alusel. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse määruse § 9 lõi get 5 , millega täpsustatakse § 4 lõikes 3 1 nimetatud tegevust. Kui tegemist on § 4 lõike 3 1 mõistes päikese energiaallika ost mise, kapitalirendi või paigaldamise kuluga , on võimalik esitada taotlejal elektri tarbimisteatis viimase kahe aasta elektri tarbimise kohta. Näiteks kui t arbimisteatis on väljavõte tarbimiskoha viimase kolme aasta andmetest , vaadatakse viimase kahe aasta elektrienergia tarbimist . E nergiahindade kiire tõus tingib vajaduse kiirendada investeeringute tegemist tootmisüksustes päikese energiaallikale üleminekuks, et vähendada tootmisprotsessis kulutusi elektrienergiale . Seetõttu o n päikese energiaallikale ülemineku taotlemisel kaotatud energiaauditi läbi viimise nõue. Muude taastuvenergia allikate puhul jääb energiaauditi tegemise nõue kehtima, milles audiitorid toovad välja tootmisüksuse enda energiatarbimise vajadust arvestava seadme võimsuse, mille ulatuses on toetatav tegevus abikõlblik. Eelnõu § 2 punkti s 3 täiendatakse määruse § 9 lõike 7 punkti 9 selliselt, et edaspidiselt arvestatakse taotluse menetlemisel taotleja energiakulu taotlemisele eelnenud kahe aasta kohta , milleks saab esitada elektri tarbimisteatis e , kui toetust taotletakse v esiviljelusettevõtte üleminekut taastuvale energiaallikale . Eelnõu § -s 3 muudetakse maaeluministri 18 . jaanuari 2022. a määrust nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 “ meetmete ja tegevuste liigid“ Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 4 . Määrust täiendatakse punktiga 7 , millega lisa takse toetatavate meetmete nimekirja uu s meede „ V esiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus “. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) . 4. Määruse mõjud Eelnõu ga muudetavate m äärus t e jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene. Kuna tegemist on õigusakti de muutmisega, siis muudatuste jõustumisega seoses jääb PRIA töökoormus samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste menetlemisel . Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ja selle kaudu ka maa- ja rannapiirkondade arengule . Eelnõu § 1 mõjud Määrus e muutmise eelnõu jõustumine annab kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele võimaluse taotleda toetust energia- ja ressursi sääst likumate transpordivahendite soetamise ks ja kapitali rendiks . Selline meede võimaldab sektori s läbi viia struktuurset muutust, millega liigutakse järjest enam keskkonnasäästlike energia lahenduste kasutamise suunas. Lisaks on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevates e ttevõtetes varem tehtud energia- j a ressursikasutuse auditid välja toonud võimalused ressursimahukuse vähendamiseks, mis aitab muu ta ettevõtte toimimise kulutõhusamaks . E elnõu ga tehtava te muudatus t e ga avalda takse positiivset mõju keskkonnale, sest väiksema koguse CO₂ heitgaaside õhkupaiskumise l väheneb transpordist tingit ud keskkonnakoormus. Ettevõtjatel tekib võimalus hakata kasutama säästvamaid energiatooteid ning k eskkonnasäästlikumate ning soodsamate energialahenduste kasutuselevõtt avaldab mõningast positiivset mõju ka majandusele. Põllumajandus- ja Toiduameti andmebaasi andmetel tegutseb Eestis kokku 104 erinevat kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevat ettevõtet , neist ettevõtetest asuvad Harjumaal 20 , Pärnumaal 18 ja T artumaal 14 (ehk 50%) . Vaid Lääne-Virumaal ja Valgamaal ei ole ühtegi teavitatud kalakäitlemis e ettevõtet. Teistes maakondades jääb samalaadsete ettevõtete arv 1 ja 9 vahele ( Jõgevamaal 9 , Ida-Virumaal 8, Läänemaal 5 , Hiiumaal 5 , Viljandimaal 5 , Põlvamaal 4 , Järvamaal 2 , Võrumaal 2 ja Raplamaal 1 ) . Võttes arvesse seda, et enamik kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtteid asuvad maapiirkondades, siis kaasneb tänu eelnõu määrusena rakendamisega positiivne mõju regionaalsele ettevõtlusele ka väljaspool Harjumaad. Seoses Euroopa Liidu roheleppe paketi ga „Eesmärk 55“ on teinud Euroopa Komisjon ettepaneku sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normid ülevaatamiseks . Ettepanekuga kehtestatakse 2030. aastaks suuremad kogu E uroopa Li itu hõlmavad heitkoguste vähendamise eesmärgid ja seatakse 2035. aastaks uus 100% -i eesmärk. Praktikas tähendab see, et alates 2035. aastast ei ole sisepõlemismootoriga sõiduautosid ega kaubikuid enam võimalik E uroopa Liidu turule lasta. Sõiduautode ja kaubikute kavandatavate rangemate CO 2 heite normide eesmärk on toetada liikmesriike jõupingutuste jagamise määruse kohaste suurendatud riiklikke eesmärkide saavutamisel, ergutades samal ajal kõnealuses sektoris uuenduslike tehniliste lahenduste kasutuselevõttu. Ajas on hakanud kasvama t arbija te huvi , kuidas on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. 1 Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel on suurema osa oma toodangumahust suunanud ekspor dile , mistõttu on oluline nii kodu- kui ka välisturu jaoks minimaalne keskkonna jalajälg kogu tarneahela s . Määruse muudatustega on võimalik toetada Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut tarneahelas energia- ja keskkonnasäästli kmaks. Samuti sisaldab pakett „Eesmärk 55“ ettepanekut taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta, millega tahetakse suurendada praegust Euroopa Liidu 2030. aasta eesmärki, mis on taastuvate energiaallikate vähemalt 32% asemel 40% osakaalu saavutamine kogu energiaallikate jaotuses. 40 % taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest aastaks 2030 tähendab, et suurem osa CO 2 heite vähendamise protsessist tuleb ellu viia 15 aasta jooksul (aastatel 2030–2045). Kuigi direktiiviga kehtestatakse kaugeleulatuvate eesmärkide seadmise kaudu pikaajaline strateegia, peaks käima taastuvenergia kasutuselevõtt ja eesmärkide täitmine käsi käes. Lühiaja lises perspektiivis on asjakohane keskenduda juba väljatöötatud taastuvate energiaallikate le nagu on päikesepaneelid . Eelnõu muudatuste jõustumisega on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitle jatel võimalik taotleda käesoleval EMKF-i perioodil toetust auditivabalt taastuva energiaallikate soetamiseks , kapitalirendiks ja paigaldamiseks , mis aitab juba praegu tootmises liikuda taastuvenergia kasutamise suunas . Lisaks, võttes arvesse järk-järgult tõusvaid energiahindasid, luuakse eelnõu muudatustega võimalused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate le ettevõtjatele võtta kasutusele soodsamate energiakandjate ga seadmeid . Eelnõu § 2 mõjud Eelnõus tehtava muudatuste eesmärk on võimaldada vesiviljeluse sektori ettevõtjatel teha energiasäästlikemaid investeeringuid. Eesti vesiviljeluse moodustavad kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, vähikasvatus ja kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks . Lisandunud on neljas tegevusvaldkond: vetika- ja karbikasvatus. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel tegeles 20 20 . aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 4 8 tegevusloaga ettevõtjat , kellest 2 4 kasvatas kala ja 24 jõevähki. Mõned ettevõtjad tegelevad mitme vesiviljelusliigi kasvatamisega. Enamik Eesti vesiviljelustoodangust tuleb maismaal paiknevatest kasvandustest ning meres kalakasvatamine on näitamas huviliste osas kasvutrendi. Euroopa Komisjon esitas 14. juulil 2021 . aastal ettepanekud osana seadusandlike ettepanekute paketist „Eesmärk 55“. Paketi eesmärk on viia ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik kooskõlla ELi uue ambitsioonika 2030. aasta kliimaeesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % ning aidata tal saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Antud p akett „Eesmärk 55“ sisaldab ettepanekut taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta. Ettepanekuga tahetakse suurendada praegust ELi tasandi eesmärki, mis on taastuvate energiaallikate vähemalt 32% osakaalu saavutamine 2030. aastaks kogu energiaallikate jaotuses, vähemalt 40%- le . Päikesepaneelid on selleks kõige lihtsaim ja kindlaim valik hakata tootma ise 100% puhast energiat ja hoida kokku elektrikuludelt. Eelnõu muudatus aitab kaasa vesiviljelussektoril muutuda energia- ja keskkonnasäästli kmaks. Lisaks aitab hetke ühiskonnas, kus tõusevad energiahinnad kiiresti soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Eelnõu § 3 mõjud E elnõu jõustumine annab vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele võimaluse 2022. aastal taotleda toetust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetmest „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ tegevusteks, mis on seotud nii energiat säästvate investeeringute tegemise kui ka negatiivse keskkonnamõju vähendamisega. 5. Määruse rakendamise ga seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud E elnõu ga tehtavad muudatused puudutavad varasemalt välja töötatud toetusmeetmeid, seega ei kaasne sellega täiendavaid menetlus protsessi ega IT-arendustegevusi puudutavaid kulusid. Määruse rakendamisega seotud kulutused on planeeritud riigieelarvesse. Meetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus “ rakendamiseks on EMKF-i rakendamise perioodil aastaks 2022 on planeeritud 6 529 140 eurot, millest 75% ehk 4 896 855 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 1 632 285 eurot Eesti Vabariigi eelarvest. Meetme „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ rakendamiseks on EMKF-i rakendamise perioodil aastaks 2022 on planeeritud 650 000 millest 75% ehk 455 000 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 195 00 0 eurot Eesti Vabariigi eelarvest. EMKF seirekomisjoni istungil 9. märtsil 2022. a otsustati EMKF 2014-2020 Eesti rakenduskava muuta, mille kohaselt lisandub rahalisi vahendeid meetmete ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ ja „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ eelarvesse. Muudatused EMKF Eesti rakenduskavas jõustuvad pärast Euroopa Komisjoni poolset heakskiitu, mille kohaselt on m eetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus “ eelarvesse plaanitud pärast Eesti rakenduskava muutmist 4 465 747 eurot ehk kokku on meetme eeldatavaks planeeritud eelarveks 6 529 140 eur ot . Meetmesse „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus “ suunatakse pärast EMKF Eesti rakenduskava muutmist täiendavalt 650 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning saadetakse arvamuse esitamiseks Transpordiametile, PRIA - le , kalapüügi- ja ves iviljelus sektori tootjaorganisatsioonidele , vesiviljelussektori esindusorganisatsioonidele ning Eesti Kalalii dule .
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-0313 - Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/343be346-d72a-4def-98e7-2f2488258d81
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/343be346-d72a-4def-98e7-2f2488258d81?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main