dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Rahandusministeerium · 18. märts 2022
Viit
12.5-5/2629-1
Registreeritud
18. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Viljandi Haigla
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-5 Osaluste valitseja ja asutaja õiguste teostaja ning liikmeõiguste teostaja aruanded ja VVle esitatav koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-5/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎90004585_2021.bdoc342 KB
  • 📎E-kiri.pdf63 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla registrikood: 90004585 tänava/talu nimi, Pärna tee 3 maja ja korteri number: küla: Jämejala küla vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71024 telefon: +372 4352022 faks: +372 4352026 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.vmh.ee Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Tulemiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Netovara muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18 Lisa 5 Varud 19 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 20 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 21 Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad 22 Lisa 10 Kasutusrent 22 Lisa 11 Laenukohustised 23 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 24 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 26 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 16 Tööjõukulud 27 Lisa 17 Muud kulud 27 Lisa 18 Seotud osapooled 27 Aruande allkirjad 28 Vandeaudiitori aruanne 29 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustised. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab Viljandi Haigla erihoolekandeteenuseid, nagu: ebastabiilse remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne. 2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine. 3 SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud alljärgnevalt: Viljandi haigla pöörab suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks tähtsustame väga koolitus-, ja arendustegevust. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. 2021 strateegilised investeeringud ja arendused 1. Investeeringud  Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone Tervikum projekteerimine ja ehituse alustamine  Ebastabiilse remissiooniga erihoolekande ja kohtumäärusega erihoolekande hoonete ehitus Jämejalga  Jämejala detailplaneeringu uuendamine ja pargi korrastamine  Mobiilse diagnostika ja ennetuskabinettide hankimine  Haigla infosüsteemi asendamine 2. Teenuste areng  Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine  Kohtumäärusega erihoolekande teenusega alustamine Villjandi haiglas  Ambulatoorse eriarstiabi kliiniku ja diagnostikakeskuse eraldamine  Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse ja naistekliiniku loomise ettevalmistamine  Uue MRT seadme kasutuselevõtu ja teleradioloogia teenuste ettevalmistamine  Paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK teenus) arendamine koostöös Eesti haigekassaga. Lõppraporti valmimine.  Koduhaigla teenuse käivitamine ja arendamine  Teenuseosutajate vahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise platvormi (Teleskoop) ettevalmistamine üleriiklikuks rakendamiseks 4  Üle-maakondliku riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika  Iseseisva õenduse teenuste arendamine ambulatoorses ravis – lisaks olemasolevatele endokrinoloogia, psühhiaatria, uneravi uus eriala reumatoloogia õendus, long-covid õde.  Üle-Eestilised mobiilsed ennetusteenused: vaktsineerimisbuss, meestebuss, nahabuss  Raviteekond long-covid patsientidele  Eriõdede vastuvõttude piloteerimine koostöös Eesti haigekassaga  Kliiniliste assistentide rolli arendamine ja laiendamine  Loodud vaktsineerimise teenus – alustati eesliiniga, edasi elanikkond, eri paigad, tegevuskohad, mobiilne teenus 3. Koostöö arendamine  Osalemine ühisprojektis „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ ja selle uuendamise ettevalmistamisel  Osalemine rahvusvahelises parimate tervishoiupraktikate rakendamise projektis Jadecare  Tihe koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga  Connected Health klastri raames o e-tervishoiu koostööprojekt Norra klastritega o Kliinilise logopeedia sisuloome taastusraviks ning telelogopeedia piloteerimine ja valideerimine  Rahvusvaheline koostöökonverents “Kuidas elad, Marta?”  Koostöö perearstide, KOVide, kiirabi, töötukassa jt PAIK teenuse osutamisel ja arendamisel  PAIK pilootprojekti algatamine Saaremaal koostöös Kuressaare haiglaga  Eesti haigekassa rahastatud juhtprojekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ partner ja IT-lahenduse pakkuja  Diabeedipatsiendi teekonna kaardistamine koostöös perearstidega ning teekonna arendamine  Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” väljatöötamine koos Sotsiaalministeeriumiga  Valikaine “Aken tervishoidu” läbiviimine Viljandi Gümnaasiumis  Patsientide nõukoja töökoosolekute läbiviimine  Koostöö tihendamine igakuiste videosildade läbi Viljandi maakonna perearstidega  Mobiilsete kabinettide teenuste arendamine koostöös Eesti Vähiliiduga  E-tervise valitsemismudeli loomise töörühmas osalemine  Koostöö regionaalhaiglatega erinevate IT-lahenduste arendamisel ja kasutuselevõtmisel  Vaktsineerimispunktide avamine koostöös Viljandi linnavalitsusega Viljandi koolides  Koostööprojektid kogukonnaga o Maakonna tervisenõukogu ja turvalisuse nõukogu o Viljandi linnavalituse algatatud eakate liikumispäev o Ugala parim sõber 2021 5 4. Kvaliteedi tagamine  Ohujuhtumite registreerimise süsteemi käivitamise ettevalmistamine, sh töötajate koolitamine ja süsteemi kasutusele võtmine  Süstemaatiline ohujuhtumite arutelude läbiviimine ja järeltegevuste kokkuleppimine  Kvaliteediõe ametikoha loomine ja täitmine  Vaimse tervise teenuste osas turvalisuse tagamise tegevuskava koostamine  Koolituskeskuse tegevuste ja koolituskalendri laiendamine  Labori sertifitseerimist ettevalmistavad tegevused  Ülehaiglalise teenuskaartide süsteemi rakendamine uute teenuste arendamiseks  Teenustele vajalike tegevuslubade taotlemine  Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide loomine, olemasolevate ajakohastamine  Ravimahuplaanide süstemaatiline koostamine erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliinikus ja taastusravi kliinikus  Viljandi haigla hea tava käsiraamatu väljaandmine ja rakendamine  Haigla infosüsteemi asendamine  Tagasiside küsitluste läbiviimine patsientide ja perearstide seas  Patsientide kaebustega tegelemine ning vajadusel juhtumiarutelude läbiviimine ning järeltegevuste kokkuleppimine  Haiglasiseste protsesside tõhustamine, sh patsiendi liikumise teekondade ja raviteekondade kaardistamine  Sisekontrollide läbiviimine  Akuut- ja pikaraviosakonna enesehindamise läbivimine Ravitöö näitajate kokkuvõte 2021. aastat jätkusid Covid epideemiaga seatud mõjutused ravitegevusele. Mõju oli suurim 2. Covid laine (2021 kevad) ja 3. Covid laine ajal (hilissuvest kalendriaasta lõpuni). 2021 aastal omas Covid mõju peamiselt statsionaarse ravi mahtudele psühhiaatrias, kirurgias, sisemeditsiinis, taastusravis kui ka õendusabis. Covid mõju ambulatoorsele eriarstiabi osutamisele oli möödunud aastal tagasihoidlik ja realiseerus peamiselt haigestunud ja vastuvõtule mitte-ilmunud patsientide näol. 2021 liitusid Viljandi Haigla meeskonnaga mitmed kolleegid nii vaimse tervise kui somaatilise ravi sektorites. Juhtivatest ametikohtadest täideti siseosakonna vanemarsti ametikoht, millel alustas tööd dr. Mann Randaru. Jätkuvalt arendati haigla strateegilist suunda õdede iseseisvate vastuvõttude mahu kasvatamisele ja kliiniliste assistentide rakendamisele igapäevatöös. Juba aastaid rakendatud vaimse tervise õdede iseseisvatele vastuvõttudele, uneõe vastuvõtule, diabeediõe vastuvõtule lisandus reumaõe vastuvõtt ja long-covid teekonna raames covid õe vastuvõtt. Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana kui praktikabaasina on jätkuvalt tugev. Usaldusväärsus haigla lepingupartnerite hulgas on kõrge. 6 Ravitöö statistilised näitajad 2021. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 2021.a 6 271 (2020.a. 5 841) haiget. Ravi saanud patsientide arv suurenes võrreldes 2020. aastaga 430 isiku võrra. Voodipäevade arv oli kokku 160 690, mis on 3 658 päeva võrra rohkem kui 2020. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2020. aastal 20,3 päeva: • sisehaiguste erialal 7,6 päeva; • sünnitus erialal 2,3 päeva; • üldkirurgia erialal 7,5 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2021. aastal kokku 73 578, mis on 2020. aastaga võrreldes 9 919 visiidi võrra rohkem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2021. aastal 12 046 patsienti. Võrreldes 2020. aastaga vähenes EMO patsientide arv 121 võrra. Sundravi teenust osutati 2021. aastal 30 638 voodipäeva, mis on 1 620 voodipäeva vähem kui 2020. aastal. Mahtude vähenemine on eelkõige seostatav seoses kriisisituatsiooniga ajutiselt peatatud plaanilise päevakirurgia ning statsionaarse ravitööga. Raviteenuste sisu osas oli 2021. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. Kavandatavad investeeringud ja arendused 1. Raviteenuseid toetavate seadmete soetamine vastavalt investeeringute kavale.  Tervikumi hoone tehnoloogiahangete ettevalmistus 2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.  Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone Tervikum ehitus  Sundravi hoone rekonstueerimisprojekti käivitamine  Logistikakeskuse projekteerimine 3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud  Uute teenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel 7  IT-teenuste kaasajastamine Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT- võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes aspektis:  rahvastiku jätkuv vananemine Viljandi maakonnas,  rahvastiku vähenemine, kuigi vähenenud tempos,  rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu. Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. Üldise trendina liigub tervishoiuteenuste rahastamine tulemuspõhiseks. Eelnevast tulenevalt: on Viljandi haigla liikumas patsiendile lähemale, luues ja arendades vastavaid teenusgruppe, eelkõige ennetust. Näitena võib tuua PAIK projekti, kodu- ja mobiilsed teenused. Covid-19 pandeemia edasiseid mõjusid on hetke seisuga väga raske prognoosida, kuna see sõltub eelkõige epidemioloogilise olukorra muutustest. Ette on näha plaanilise ravi osalist peatamist ning suuremaid tööjõukulusid, täiendavaid kulusid meditsiinivahenditele, ravimitele ja isikukaitsevahenditele. Ei ole teada, millisel määral kompenseeritakse Eesti Haigekassa poolt sellest tulenevaid tulude vähenemisi või kulude suurenemisi. SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2021. aastal oli 994. SA Viljandi Haigla tulud ettevõtlusest 2021. aastal olid 33 806 520 eurot (2020. a vastav näitaja oli 28 306 070 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 19,4 %. Tegevuskulud olid 2021. aastal 33 953 316 eurot (2020.a vastav näitaja oli 28 234 680 eurot). Kulude kasv 20,3 %. Põhivara investeeringuid oli 2021. aastal summas 3 950 870 eurot (käibemaksuta, 2020. Aastal 5 067 398 eurot). 8 Juhtimist teostas sihtasutuses 2021.a I kvartalis 3-liikmeline juhatus, alates II kvartalist 2-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud. SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis: Finantssuhtarv Valem 2021 2020 Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised kohustised 3,5 8,3 kattekordaja Vahetu makse-valmiduse Raha / lühiajalised kohustised 2,3 4,9 kordaja Käibekapital Käibevara – lühiajalised kohustised milj 10,4 10,8 eurodes Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,14 0,06 Netovara / Varad 0,86 0,94 Omakapitali määr 9 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 9 539 112 7 309 637 2 Nõuded ja ettemaksed 4 342 594 4 293 958 3 Varud 735 006 668 688 5 Kokku käibevarad 14 616 712 12 272 283 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 0 94 000 7 Materiaalsed põhivarad 15 355 258 12 527 218 8 Immateriaalsed põhivarad 334 370 0 9 Kokku põhivarad 15 689 628 12 621 218 Kokku varad 30 306 340 24 893 501 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 52 354 11 Võlad ja ettemaksed 4 187 432 1 426 358 12 Kokku lühiajalised kohustised 4 187 432 1 478 712 Kokku kohustised 4 187 432 1 478 712 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 20 047 557 14 685 836 Aruandeaasta tulem 2 704 119 5 361 721 Kokku netovara 26 118 908 23 414 789 Kokku kohustised ja netovara 30 306 340 24 893 501 10 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 843 189 5 278 447 13 Tulu ettevõtlusest 33 806 520 28 306 070 14 Muud tulud 1 233 873 Kokku tulud 36 650 942 33 585 390 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -7 101 543 -5 549 038 15 Tööjõukulud -24 421 744 -20 258 960 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -819 441 -709 110 7,8,9 Muud kulud -1 610 588 -1 717 572 17 Kokku kulud -33 953 316 -28 234 680 Põhitegevuse tulem 2 697 626 5 350 710 Intressitulud 6 493 11 338 Intressikulud 0 -327 Aruandeaasta tulem 2 704 119 5 361 721 11 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 2 697 626 5 350 710 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 819 441 709 110 7,8,9 Muud korrigeerimised -2 071 734 -4 288 473 Kokku korrigeerimised -1 252 293 -3 579 363 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -334 242 -170 802 Varude muutus -66 318 -346 036 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 894 306 -1 118 Kokku rahavood põhitegevusest 1 939 079 1 253 391 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 775 548 -6 584 295 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 3 111 805 4 017 485 13 toetustest Laekunud intressid 6 493 11 338 Kokku rahavood investeerimistegevusest 342 750 -2 555 472 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -52 354 -156 810 11 Makstud intressid 0 -327 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -52 354 -157 137 Kokku rahavood 2 229 475 -1 459 218 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 309 637 8 768 855 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 229 475 -1 459 218 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 539 112 7 309 637 12 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 3 367 232 14 685 836 18 053 068 Aruandeaasta tulem 0 5 361 721 5 361 721 31.12.2020 3 367 232 20 047 557 23 414 789 Aruandeaasta tulem 0 2 704 119 2 704 119 31.12.2021 3 367 232 22 751 676 26 118 908 13 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Viljandi Haigla ( edaspidi sihtasutus) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend (Üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Põhitegevuse rahavoogud on koostatud kaudsel meetodil ja investeeringu rahavood otsesel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Vajadusel teostatakse varude allahindlust ja mahakandmist. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni kuni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. SA Viljandi Haigla, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise 14 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval materiaalsete põhivarade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude ilmnemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 17-50 Meditsiinitehnika 5-7 Transpordivahendid 5 Arvutid ja arvutisüsteemid 5 Muud materiaalsed põhivarad 5 Rendid Asutus kui rentnik. Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. SA Viljandi Haigla kui rendileandja: SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vajaminevate teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile). Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud. Kinnisvarainvesteeringuna oli kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis (hoone lammutati 2019 aastal) ja kinnistu aadressil Jakobsoni 2B Viljandis, mis olid kaetud tähtajatute rendilepingutega. Rendilepingud lõppesid aprillis-mais 2021. Rentnikuks ei olnud ükski avaliku sektori üksus. Mõlemad hooned klassifitseeriti ümber põhivarade koosseisu. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida SA maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. SA juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata SA-le olulise täiendava maksusumma. Annetused ja toetused Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei 15 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul. Tulud Tulu kaupade/teenuste müügist kajastatakse saadud ja saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st). Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Viljandi Haigla sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sündmused pärast aruandekuupäeva Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised. Rahastajatega on aruande kuupäeva järgselt sõlmitud 2022. aastaks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lepingud, mis tagavad valdava osa sihtasutuse tuludest ja kindlustavad tegevuse jätkuvuse. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Raha kassas 2 225 5 108 Raha pangakontol 9 536 887 7 304 529 Kokku raha 9 539 112 7 309 637 16 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 739 540 2 739 540 4 Ostjatelt laekumata 2 740 457 2 740 457 arved Ebatõenäoliselt -917 -917 laekuvad nõuded Muud nõuded 230 922 230 922 Viitlaekumised 230 922 230 922 Ettemaksed 38 657 38 657 Tulevaste perioodide 33 512 33 512 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Saamata põhivara 1 330 025 1 330 025 13 sihtfinantseerimine Saamata seadusandlusest 191 191 tulenevad toetused Töö- ja puhkusetasu 341 341 ettemaksed Kohtuotsuse alusel välja 2 918 2 918 mõistetud nõuded Kokku nõuded ja 4 342 594 4 342 594 ettemaksed 17 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 210 502 2 210 502 4 Ostjatelt laekumata 2 211 514 2 211 514 arved Ebatõenäoliselt -1 012 -1 012 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 7 7 6 tagasinõuded Muud nõuded 443 428 443 428 Viitlaekumised 443 428 443 428 Ettemaksed 23 799 23 799 Tulevaste perioodide 18 654 18 654 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Saamata põhivara 1 615 631 1 615 631 13 sihtfinantseerimine Saamata seadusandlusest 83 83 tulenevad toetused Töö- ja puhkusetasu 508 508 ettemaksed Kokku nõuded ja 4 293 958 4 293 958 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 2 740 457 2 211 514 3 Nõuded ostjate vastu 2 740 457 2 211 514 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -917 -1 012 Kokku nõuded ostjate vastu 2 739 540 2 210 502 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 012 -1 573 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 218 729 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -481 -323 Lootusetuks tunnistatud nõuded 358 155 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -917 -1 012 Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2021 seisuga summas 3 746 eurot (2020.aasta vastav näitaja 2 004 eurot). 18 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 734 423 668 105 Strateegilised varud 583 583 Kokku varud 735 006 668 688 Varude allahindlus ja mahakandmine 4 170 710 2021.aastal kanti maha varusid apteegilaost, majanduslaost ja toidulaost kokku summas 4170 € (2020.aastal apteegilaost ravimeid ja uroloogia tarvikuid summas 710 €). Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 4 750 0 41 018 Üksikisiku tulumaks 336 416 0 248 543 Erisoodustuse tulumaks 879 0 275 Sotsiaalmaks 599 487 0 466 828 Kohustuslik kogumispension 20 554 0 21 464 Töötuskindlustusmaksed 39 764 0 31 322 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 987 7 957 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 002 837 7 810 407 Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "Võlad ja ettemaksed". 19 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2019 Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000 Akumuleeritud kulum 0 -28 200 -28 200 Jääkmaksumus 47 000 159 800 206 800 Amortisatsioonikulu 0 -112 800 -112 800 31.12.2020 Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000 Akumuleeritud kulum 0 -141 000 -141 000 Jääkmaksumus 47 000 47 000 94 000 Amortisatsioonikulu 0 -47 000 -47 000 Ümberliigitamised -47 000 0 -47 000 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 0 Jääkmaksumus 0 0 0 2021 2020 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 1 267 6 558 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 1 320 4 573 Haigla soetas 2016. aastal kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas ja 2019. aastal kinnistu Jakobsoni 2B Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Kinnistud võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 hinnati kinnistu Turu 6 väärtuse languse tõttu alla vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna mõlemad hooned lähevad uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistutest maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale Turu 6 hoone 36 kuuga ja Jakobsoni 2B hoone 20 kuu jooksul. Turu 6 hoone lammutati ning kanti maha 2019. aastal- vastav kanne tehtud ka ehitusregistris. Jakobsoni 2B hoone netopind oli kaetud üürilepingutega tähtajaga kuni 15.04.2021, mida ei kasutanud haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks. 2021. aastal lõpetati Jakobsoni 2B hoonega seoses kõik üürilepingud ning hoone on lammutusvalmiduses. Ehituse ajaks on hoone antud koos ehitusplatsiga ehitaja Fund Ehitus OÜ käsutusse. 2021.aastal amortiseeriti Jakobsoni 2B hoone nullini ning mõlemate kinnistute maa väärtus liigitati ümber maa koosseisu. Jakobsoni 2B kinnistu hoone soetusmaksumus ja kulum klassifitseeriti ümber ehitiste koosseisu kuni selle lammutamiseni. 20 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja projektid seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 172 9 894 223 521 446 157 707 3 344 189 4 023 342 384 520 1 618 194 0 1 618 194 15 921 451 Akumuleeritud kulum 0 -4 354 650 -429 081 -148 703 -2 569 945 -3 147 729 -362 942 0 0 0 -7 865 321 Jääkmaksumus 1 172 5 539 573 92 365 9 004 774 244 875 613 21 578 1 618 194 0 1 618 194 8 056 130 Ostud ja parendused 0 57 281 45 334 8 698 244 817 298 849 20 378 4 627 871 63 019 4 690 890 5 067 398 Uute ehitiste ost, uusehitus, 57 281 4 627 871 0 4 627 871 4 685 152 parendused Muud ostud ja parendused 45 334 8 698 244 817 298 849 20 378 0 63 019 63 019 382 246 Amortisatsioonikulu 0 -329 114 -31 502 -4 713 -220 527 -256 742 -10 454 0 0 -596 310 Ümberliigitamised 0 4 313 519 0 0 0 0 0 -4 313 519 0 -4 313 519 0 Ümberliigitamised 0 4 313 519 0 0 0 0 0 -4 313 519 0 -4 313 519 0 lõpetamata projektidest 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 172 14 265 023 566 780 166 405 3 471 489 4 204 674 404 898 1 932 546 63 019 1 995 565 20 871 332 Akumuleeritud kulum 0 -4 683 764 -460 583 -153 416 -2 672 955 -3 286 954 -373 396 0 0 0 -8 344 114 Jääkmaksumus 1 172 9 581 259 106 197 12 989 798 534 917 720 31 502 1 932 546 63 019 1 995 565 12 527 218 Ostud ja parendused 1 800 98 298 10 992 80 243 210 061 301 296 12 219 3 132 754 0 3 132 754 3 546 367 Maa ja varem kasutusel 1 800 63 200 0 0 0 65 000 olnud ehitiste ost Uute ehitiste ost, uusehitus, 35 098 3 132 754 0 3 132 754 3 167 852 parendused Muud ostud ja parendused 10 992 80 243 210 061 301 296 12 219 0 0 0 313 515 Amortisatsioonikulu 0 -461 675 -40 746 -16 222 -235 272 -292 240 -11 412 0 0 0 -765 327 Ümberliigitamised 47 000 0 31 509 0 31 510 63 019 0 0 -63 019 -63 019 47 000 Ümberliigitamised 0 0 31 509 0 31 510 63 019 0 0 -63 019 -63 019 0 ettemaksetest Ümberliigitamised 47 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 47 000 kinnisvarainvesteeringutega 31.12.2021 Soetusmaksumus 49 972 14 551 321 609 281 246 648 3 707 429 4 563 358 410 598 5 065 300 0 5 065 300 24 640 549 Akumuleeritud kulum 0 -5 333 439 -501 329 -169 638 -2 902 596 -3 573 563 -378 289 0 0 0 -9 285 291 Jääkmaksumus 49 972 9 217 882 107 952 77 010 804 833 989 795 32 309 5 065 300 0 5 065 300 15 355 258 2021. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumuses 12 150 eurot jääkmaksumusega 0 eurot (2020. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumusega 117 517 eurot jääkmaksumusega 0 eurot). 21 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Ostud ja parendused 341 484 341 484 Amortisatsioonikulu -7 114 -7 114 31.12.2021 Soetusmaksumus 341 484 341 484 Akumuleeritud kulum -7 114 -7 114 Jääkmaksumus 334 370 334 370 2021.aasta 05. novembril läks haigla üle uuele meditsiiniinfosüsteemile eHL. Selle migratsiooni- ja juurutustööd on võetud arvele immateriaalse varana ja amortiseeritakse lepingu perioodi jooksul. Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2021 2020 Lisa nr Kasutusrenditulu 25 081 27 951 14 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr 12 kuu jooksul 7 100 8 967 1-5 aasta jooksul 3 196 156 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 0 47 000 Muud varad 43 291 30 617 Kokku 43 291 77 617 Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus. Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele. Enamus lepinguid on tähtajatud - vastavalt võlaõigusseadusele lõpetatavad 3 kuulise etteteatamisajaga. Jakobsoni 2B hoones 22 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne lõpetati rendilepingud aprillis-mais 2021. Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Lisa nr Kasutusrendikulu 198 093 121 288 15 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr 12 kuu jooksul 55 134 46 111 1-5 aasta jooksul 157 242 66 227 Üle 5 aasta 0 10 573 Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete, patsientide vastuvõtuks ruumide renti kui ka ühekordseid rendilepinguid. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud kehtivusajaga kuni 2027.aastani. Lisa 11 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5%+ 6 kuu 52 354 52 354 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 52 354 52 354 kokku Laenukohustised kokku 52 354 52 354 Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. 2021. aastal lõppesid kõik laenukohustised. 23 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 970 193 2 970 193 Võlad töövõtjatele 212 383 212 383 Maksuvõlad 1 002 837 1 002 837 6 Saadud ettemaksed 2 019 2 019 Muud saadud ettemaksed 2 019 2 019 Kokku võlad ja ettemaksed 4 187 432 4 187 432 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 473 672 473 672 Võlad töövõtjatele 141 337 141 337 Maksuvõlad 810 407 810 407 6 Saadud ettemaksed 942 942 Muud saadud ettemaksed 942 942 Kokku võlad ja ettemaksed 1 426 358 1 426 358 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Erihoolekandetaristu 357 269 0 2 907 028 3 746 012 1 196 253 0 3 reorganiseerimine Viljandi maakondlik 0 0 1 110 457 1 529 835 419 378 0 3 haigla ja tervisekeskus Kokku sihtfinantseerimine 357 269 0 4 017 485 5 275 847 1 615 631 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver 0 0 2 600 2 600 0 0 annetuskampaania Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 600 2 600 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 357 269 0 4 020 085 5 278 447 1 615 631 0 tasud, annetused ja toetused 24 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Erihoolekandetaristu 1 196 253 0 1 231 735 35 482 0 0 reorganiseerimine Viljandi maakondlik 419 378 0 1 829 444 2 723 875 1 313 809 0 3 haigla ja tervisekeskus Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja 0 0 47 826 64 042 16 216 0 3 käsitlussüsteemi väljaarendamine Kokku sihtfinantseerimine 1 615 631 0 3 109 005 2 823 399 1 330 025 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver 0 0 2 800 2 800 0 0 annetuskampaania Terviseamet 0 0 16 990 16 990 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 19 790 19 790 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 1 615 631 0 3 128 795 2 843 189 1 330 025 0 tasud, annetused ja toetused Erihoolekandetaristu reorganiseerimisega alustati 2018.aastal, mida finantseeriti Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2018. aasta IV kvartalis algas hoonete projekteerimine, 2019.aastal jätkus projekteerimine ja ehituse töövõtuleping sõlmiti 09.septembril 2019. 2020. aastal jätkus ehitustegevus ja ka kõik kolm hoonet said kasutusload. Projekti käigus rajati erihooldusteenuse osutamiseks kolm peremaja kokku 90 kliendile. 2021. aastal sisustati mööbliga viimane kolmest majast. Uue maakondliku haigla ja tervisekeskuse projekteerimist Viljandi kesklinna alustati projekteerimislepingu sõlmimisega 10.06.2019. 2020.aastal toimus paralleelselt projekteerimine ja ettevalmistused ehitustööde ja omanikujärelevalve riigihanke väljakuulutamiseks. Ehitushankesse läks 2021. aasta alguses. Projekti finantseeritakse 75 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja abikõlbulik periood on kuni 31.12.2023. Hoones on ette nähtud tööruumid ka 15-le perearstile. Projekti maksumus on 59,3 miljonit eurot, ehitushanke võitis Fund Ehitus OÜ. Hetkel on uus haiglahoone/tervisekeskus ehitusstaadiumis. Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamise projekt panustab kohtupsühhiaatria ja sundravi tõenduspõhistesse sekkumistesse. Projekti tulemusena luuakse psühhiaatrilisel sundravil viibivatele inimestele valdkondade ülesed kogukonna teenused. Projekti abikõlbulik periood on kuni 31.12.2023 ja tegevus algas 2021. aasta alguses. 25 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Eesti Haigekassa 19 452 728 16 026 905 EV Sotsiaalministeerium-sundraviteenus 6 439 838 5 993 581 Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 1 578 219 869 299 Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus 35 632 32 118 Perearstide ja raviasutuste teenused 811 378 685 677 Asutuste ja omavalitsuste teenused 469 807 424 212 Tulud mitte-tervishoiuteenustest 173 208 206 439 Patsientide omaosalus 1 666 546 1 378 617 Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 25 081 27 951 10 Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 3 205 633 2 719 623 Lõpetamata ravijuhud -51 550 -58 352 Kokku tulu ettevõtlusest 33 806 520 28 306 070 Sihtasutuse tuludest ligi 99% on maksuvaba käibena tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid 1% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus). Maksustatava käibe osakaal on vähenenud - 2020.aastal oli 2,4%. Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent 198 093 121 288 Energia 698 602 474 919 Elektrienergia 333 763 176 373 Soojusenergia 315 298 267 720 Kütus 49 541 30 826 Veevarustusteenused 52 895 43 506 Mitmesugused bürookulud 120 934 96 624 Uurimis- ja arengukulud 83 143 168 060 Lähetuskulud 12 482 7 156 Koolituskulud 118 221 73 697 Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 1 410 095 1 417 574 Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja 4 364 284 3 109 732 teenuste soetamise kulud Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning 42 794 36 482 nende hooldus kulud Kokku mitmesugused tegevuskulud 7 101 543 5 549 038 26 Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 18 393 530 15 281 852 Sotsiaalmaksud 5 986 045 4 941 523 Töötajate erisoodustused 22 170 18 054 Erisoodustuse maksud 19 999 17 531 Kokku tööjõukulud 24 421 744 20 258 960 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 994 929 Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2021 2020 Riigilõivud 1 679 1 127 Maamaks 570 548 Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 066 3 744 Käibemaks 1 599 365 1 708 980 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 737 169 Muud 4 171 3 004 Kokku muud kulud 1 610 588 1 717 572 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 206 551 210 255 Tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil ei olnud. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine Sihtasutusele 45 750 eurot (juhatuse esimehele 6 ja juhatuse liikmele 3 kuutasu ulatuses) ning konkurentsikeelust kinnipidamise eest täiendavat tasu 60 000 eurot (6 kuutasu ulatuses). 27 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Viljandi Haigla SA nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Viljandi Haigla SA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Sergei Tšistjakov Vandeaudiitori number: 481 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62 Lõõtsa tn 6, Tallinn, Harju maakond, 11415 17.03.2022 Saatja: SA Viljandi Haigla <[email protected]> Saadetud: 18.03.2022 10:05 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Majandusaasta aruanne TereEdastan SA Viljandi Haigla majandusaasta aruande.Lugupidamisega-- Merike AaremaaSA Viljandi Haiglasekretärtel 434 3043e-post [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel