MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
registrikood: 90004585
tänava/talu nimi, Pärna tee 3
maja ja korteri number:
küla: Jämejala küla
vald: Viljandi vald
maakond: Viljandi maakond
postisihtnumber: 71024
telefon: +372 4352022
faks: +372 4352026
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.vmh.ee
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Tulemiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Netovara muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18
Lisa 5 Varud 19
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 20
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 21
Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad 22
Lisa 10 Kasutusrent 22
Lisa 11 Laenukohustised 23
Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 24
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 24
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 26
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 26
Lisa 16 Tööjõukulud 27
Lisa 17 Muud kulud 27
Lisa 18 Seotud osapooled 27
Aruande allkirjad 28
Vandeaudiitori aruanne 29
2
TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid
Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise
tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks
meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle
sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi
maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja
kohustised.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks
eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset
ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus
osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja
kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja
narkorehabilitatsioon. Samuti osutab Viljandi Haigla erihoolekandeteenuseid, nagu: ebastabiilse
remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne.
2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas
teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas.
Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele,
samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja
erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus.
Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav
arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma
terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele.
Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine.
3
SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud
alljärgnevalt:
Viljandi haigla pöörab suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat
tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele.
Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on
tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks tähtsustame väga koolitus-, ja arendustegevust.
Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle
maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate
inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi.
2021 strateegilised investeeringud ja arendused
1. Investeeringud
Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone Tervikum projekteerimine ja ehituse alustamine
Ebastabiilse remissiooniga erihoolekande ja kohtumäärusega erihoolekande hoonete
ehitus Jämejalga
Jämejala detailplaneeringu uuendamine ja pargi korrastamine
Mobiilse diagnostika ja ennetuskabinettide hankimine
Haigla infosüsteemi asendamine
2. Teenuste areng
Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine
Kohtumäärusega erihoolekande teenusega alustamine Villjandi haiglas
Ambulatoorse eriarstiabi kliiniku ja diagnostikakeskuse eraldamine
Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse ja naistekliiniku loomise ettevalmistamine
Uue MRT seadme kasutuselevõtu ja teleradioloogia teenuste ettevalmistamine
Paikkondliku tervishoiu ja sotsiaaltöö integratsiooni ja ravi järjepidevuse teenuse (PAIK
teenus) arendamine koostöös Eesti haigekassaga. Lõppraporti valmimine.
Koduhaigla teenuse käivitamine ja arendamine
Teenuseosutajate vahelise elektroonse raviplaanide vaaturi ja terviseinfo vahetamise
platvormi (Teleskoop) ettevalmistamine üleriiklikuks rakendamiseks
4
Üle-maakondliku riskipatsiendi mudeli loomise ettevalmistused ja analüütika
Iseseisva õenduse teenuste arendamine ambulatoorses ravis – lisaks olemasolevatele
endokrinoloogia, psühhiaatria, uneravi uus eriala reumatoloogia õendus, long-covid õde.
Üle-Eestilised mobiilsed ennetusteenused: vaktsineerimisbuss, meestebuss, nahabuss
Raviteekond long-covid patsientidele
Eriõdede vastuvõttude piloteerimine koostöös Eesti haigekassaga
Kliiniliste assistentide rolli arendamine ja laiendamine
Loodud vaktsineerimise teenus – alustati eesliiniga, edasi elanikkond, eri paigad,
tegevuskohad, mobiilne teenus
3. Koostöö arendamine
Osalemine ühisprojektis „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“ ja selle uuendamise ettevalmistamisel
Osalemine rahvusvahelises parimate tervishoiupraktikate rakendamise projektis Jadecare
Tihe koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga
Connected Health klastri raames
o e-tervishoiu koostööprojekt Norra klastritega
o Kliinilise logopeedia sisuloome taastusraviks ning telelogopeedia piloteerimine ja
valideerimine
Rahvusvaheline koostöökonverents “Kuidas elad, Marta?”
Koostöö perearstide, KOVide, kiirabi, töötukassa jt PAIK teenuse osutamisel ja
arendamisel
PAIK pilootprojekti algatamine Saaremaal koostöös Kuressaare haiglaga
Eesti haigekassa rahastatud juhtprojekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja
inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ partner ja IT-lahenduse pakkuja
Diabeedipatsiendi teekonna kaardistamine koostöös perearstidega ning teekonna
arendamine
Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames
krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi
väljaarendamine” väljatöötamine koos Sotsiaalministeeriumiga
Valikaine “Aken tervishoidu” läbiviimine Viljandi Gümnaasiumis
Patsientide nõukoja töökoosolekute läbiviimine
Koostöö tihendamine igakuiste videosildade läbi Viljandi maakonna perearstidega
Mobiilsete kabinettide teenuste arendamine koostöös Eesti Vähiliiduga
E-tervise valitsemismudeli loomise töörühmas osalemine
Koostöö regionaalhaiglatega erinevate IT-lahenduste arendamisel ja kasutuselevõtmisel
Vaktsineerimispunktide avamine koostöös Viljandi linnavalitsusega Viljandi koolides
Koostööprojektid kogukonnaga
o Maakonna tervisenõukogu ja turvalisuse nõukogu
o Viljandi linnavalituse algatatud eakate liikumispäev
o Ugala parim sõber 2021
5
4. Kvaliteedi tagamine
Ohujuhtumite registreerimise süsteemi käivitamise ettevalmistamine, sh töötajate
koolitamine ja süsteemi kasutusele võtmine
Süstemaatiline ohujuhtumite arutelude läbiviimine ja järeltegevuste kokkuleppimine
Kvaliteediõe ametikoha loomine ja täitmine
Vaimse tervise teenuste osas turvalisuse tagamise tegevuskava koostamine
Koolituskeskuse tegevuste ja koolituskalendri laiendamine
Labori sertifitseerimist ettevalmistavad tegevused
Ülehaiglalise teenuskaartide süsteemi rakendamine uute teenuste arendamiseks
Teenustele vajalike tegevuslubade taotlemine
Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide loomine, olemasolevate ajakohastamine
Ravimahuplaanide süstemaatiline koostamine erakorralise meditsiini ja sisehaiguste
kliinikus ja taastusravi kliinikus
Viljandi haigla hea tava käsiraamatu väljaandmine ja rakendamine
Haigla infosüsteemi asendamine
Tagasiside küsitluste läbiviimine patsientide ja perearstide seas
Patsientide kaebustega tegelemine ning vajadusel juhtumiarutelude läbiviimine ning
järeltegevuste kokkuleppimine
Haiglasiseste protsesside tõhustamine, sh patsiendi liikumise teekondade ja
raviteekondade kaardistamine
Sisekontrollide läbiviimine
Akuut- ja pikaraviosakonna enesehindamise läbivimine
Ravitöö näitajate kokkuvõte
2021. aastat jätkusid Covid epideemiaga seatud mõjutused ravitegevusele. Mõju oli suurim 2. Covid
laine (2021 kevad) ja 3. Covid laine ajal (hilissuvest kalendriaasta lõpuni). 2021 aastal omas Covid
mõju peamiselt statsionaarse ravi mahtudele psühhiaatrias, kirurgias, sisemeditsiinis, taastusravis kui
ka õendusabis. Covid mõju ambulatoorsele eriarstiabi osutamisele oli möödunud aastal tagasihoidlik
ja realiseerus peamiselt haigestunud ja vastuvõtule mitte-ilmunud patsientide näol.
2021 liitusid Viljandi Haigla meeskonnaga mitmed kolleegid nii vaimse tervise kui somaatilise ravi
sektorites. Juhtivatest ametikohtadest täideti siseosakonna vanemarsti ametikoht, millel alustas tööd
dr. Mann Randaru. Jätkuvalt arendati haigla strateegilist suunda õdede iseseisvate vastuvõttude
mahu kasvatamisele ja kliiniliste assistentide rakendamisele igapäevatöös. Juba aastaid rakendatud
vaimse tervise õdede iseseisvatele vastuvõttudele, uneõe vastuvõtule, diabeediõe vastuvõtule
lisandus reumaõe vastuvõtt ja long-covid teekonna raames covid õe vastuvõtt.
Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana kui praktikabaasina on jätkuvalt tugev. Usaldusväärsus
haigla lepingupartnerite hulgas on kõrge.
6
Ravitöö statistilised näitajad
2021. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta.
Statsionaarselt ja päevaravis raviti 2021.a 6 271 (2020.a. 5 841) haiget. Ravi saanud patsientide arv
suurenes võrreldes 2020. aastaga 430 isiku võrra.
Voodipäevade arv oli kokku 160 690, mis on 3 658 päeva võrra rohkem kui 2020. aastal.
Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2020. aastal 20,3 päeva:
• sisehaiguste erialal 7,6 päeva;
• sünnitus erialal 2,3 päeva;
• üldkirurgia erialal 7,5 päeva.
Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb
teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis
ning nende osakaalu suurenemine jätkub.
Ambulatoorseid visiite tehti 2021. aastal kokku 73 578, mis on 2020. aastaga võrreldes 9 919 visiidi
võrra rohkem.
Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2021. aastal 12 046 patsienti. Võrreldes 2020. aastaga
vähenes EMO patsientide arv 121 võrra.
Sundravi teenust osutati 2021. aastal 30 638 voodipäeva, mis on 1 620 voodipäeva vähem kui 2020.
aastal.
Mahtude vähenemine on eelkõige seostatav seoses kriisisituatsiooniga ajutiselt peatatud plaanilise
päevakirurgia ning statsionaarse ravitööga.
Raviteenuste sisu osas oli 2021. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud.
Kavandatavad investeeringud ja arendused
1. Raviteenuseid toetavate seadmete soetamine vastavalt investeeringute kavale.
Tervikumi hoone tehnoloogiahangete ettevalmistus
2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.
Viljandi haigla ja tervisekeskuse hoone Tervikum ehitus
Sundravi hoone rekonstueerimisprojekti käivitamine
Logistikakeskuse projekteerimine
3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud
Uute teenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel
7
IT-teenuste kaasajastamine
Tegevuskeskkonna üldine areng
Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT-
võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata
kahes aspektis:
rahvastiku jätkuv vananemine Viljandi maakonnas,
rahvastiku vähenemine, kuigi vähenenud tempos,
rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu.
Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks
erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt
poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. Üldise trendina
liigub tervishoiuteenuste rahastamine tulemuspõhiseks.
Eelnevast tulenevalt: on Viljandi haigla liikumas patsiendile lähemale, luues ja arendades vastavaid
teenusgruppe, eelkõige ennetust. Näitena võib tuua PAIK projekti, kodu- ja mobiilsed teenused.
Covid-19 pandeemia edasiseid mõjusid on hetke seisuga väga raske prognoosida, kuna see sõltub
eelkõige epidemioloogilise olukorra muutustest. Ette on näha plaanilise ravi osalist peatamist ning
suuremaid tööjõukulusid, täiendavaid kulusid meditsiinivahenditele, ravimitele ja
isikukaitsevahenditele. Ei ole teada, millisel määral kompenseeritakse Eesti Haigekassa poolt sellest
tulenevaid tulude vähenemisi või kulude suurenemisi.
SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad
Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2021. aastal oli 994.
SA Viljandi Haigla tulud ettevõtlusest 2021. aastal olid 33 806 520 eurot (2020. a vastav näitaja oli 28
306 070 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 19,4 %.
Tegevuskulud olid 2021. aastal 33 953 316 eurot (2020.a vastav näitaja oli 28 234 680 eurot). Kulude
kasv 20,3 %.
Põhivara investeeringuid oli 2021. aastal summas 3 950 870 eurot (käibemaksuta, 2020. Aastal 5 067
398 eurot).
8
Juhtimist teostas sihtasutuses 2021.a I kvartalis 3-liikmeline juhatus, alates II kvartalist 2-liikmeline
juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu,
auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga,
juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud.
SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud
Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise
metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis:
Finantssuhtarv Valem 2021 2020
Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud
Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised kohustised 3,5 8,3
kattekordaja
Vahetu makse-valmiduse Raha / lühiajalised kohustised 2,3 4,9
kordaja
Käibekapital Käibevara – lühiajalised kohustised milj 10,4 10,8
eurodes
Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud
Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,14 0,06
Netovara / Varad 0,86 0,94
Omakapitali määr
9
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 9 539 112 7 309 637 2
Nõuded ja ettemaksed 4 342 594 4 293 958 3
Varud 735 006 668 688 5
Kokku käibevarad 14 616 712 12 272 283
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 0 94 000 7
Materiaalsed põhivarad 15 355 258 12 527 218 8
Immateriaalsed põhivarad 334 370 0 9
Kokku põhivarad 15 689 628 12 621 218
Kokku varad 30 306 340 24 893 501
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 0 52 354 11
Võlad ja ettemaksed 4 187 432 1 426 358 12
Kokku lühiajalised kohustised 4 187 432 1 478 712
Kokku kohustised 4 187 432 1 478 712
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 20 047 557 14 685 836
Aruandeaasta tulem 2 704 119 5 361 721
Kokku netovara 26 118 908 23 414 789
Kokku kohustised ja netovara 30 306 340 24 893 501
10
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 2 843 189 5 278 447 13
Tulu ettevõtlusest 33 806 520 28 306 070 14
Muud tulud 1 233 873
Kokku tulud 36 650 942 33 585 390
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -7 101 543 -5 549 038 15
Tööjõukulud -24 421 744 -20 258 960 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -819 441 -709 110 7,8,9
Muud kulud -1 610 588 -1 717 572 17
Kokku kulud -33 953 316 -28 234 680
Põhitegevuse tulem 2 697 626 5 350 710
Intressitulud 6 493 11 338
Intressikulud 0 -327
Aruandeaasta tulem 2 704 119 5 361 721
11
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 2 697 626 5 350 710
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 819 441 709 110 7,8,9
Muud korrigeerimised -2 071 734 -4 288 473
Kokku korrigeerimised -1 252 293 -3 579 363
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -334 242 -170 802
Varude muutus -66 318 -346 036 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 894 306 -1 118
Kokku rahavood põhitegevusest 1 939 079 1 253 391
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-2 775 548 -6 584 295
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
3 111 805 4 017 485 13
toetustest
Laekunud intressid 6 493 11 338
Kokku rahavood investeerimistegevusest 342 750 -2 555 472
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -52 354 -156 810 11
Makstud intressid 0 -327
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -52 354 -157 137
Kokku rahavood 2 229 475 -1 459 218
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 309 637 8 768 855
Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 229 475 -1 459 218
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 539 112 7 309 637
12
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2019 3 367 232 14 685 836 18 053 068
Aruandeaasta tulem 0 5 361 721 5 361 721
31.12.2020 3 367 232 20 047 557 23 414 789
Aruandeaasta tulem 0 2 704 119 2 704 119
31.12.2021 3 367 232 22 751 676 26 118 908
13
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Viljandi Haigla ( edaspidi sihtasutus) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses,
mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend (Üldeeskiri) ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt
tegutsev.
Raha
Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Põhitegevuse rahavoogud
on koostatud kaudsel meetodil ja investeeringu rahavood otsesel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest
summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud
ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel
meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina
aruandeperioodi tulemiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Vajadusel teostatakse varude allahindlust ja mahakandmist.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku
sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori
üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum
ja võimalikud allahindlused). Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000
euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni kuni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
SA Viljandi Haigla, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade
väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise
14
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval materiaalsete põhivarade
puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude ilmnemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust
ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku
varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse
aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav
väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on
tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani,
mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 17-50
Meditsiinitehnika 5-7
Transpordivahendid 5
Arvutid ja arvutisüsteemid 5
Muud materiaalsed põhivarad 5
Rendid
Asutus kui rentnik.
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes
toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja
tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
SA Viljandi Haigla kui rendileandja:
SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vajaminevate teenustega
(prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile).
Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud.
Kinnisvarainvesteeringuna oli kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis (hoone lammutati 2019 aastal) ja kinnistu aadressil Jakobsoni 2B
Viljandis, mis olid kaetud tähtajatute rendilepingutega. Rendilepingud lõppesid aprillis-mais 2021. Rentnikuks ei olnud ükski avaliku sektori
üksus.
Mõlemad hooned klassifitseeriti ümber põhivarade koosseisu.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende
soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena.
Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud
tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Maksuhalduril on õigus kontrollida SA maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel
määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. SA juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur
määrata SA-le olulise täiendava maksusumma.
Annetused ja toetused
Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
15
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulu kaupade/teenuste müügist kajastatakse saadud ja saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja
soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu
ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Kulud
Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele.
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud.
Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on:
1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa,
elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või
oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st).
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Viljandi Haigla
sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist
on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab
aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes.
Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.
Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aruandeperioodi bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad
on olulised.
Rahastajatega on aruande kuupäeva järgselt sõlmitud 2022. aastaks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lepingud, mis tagavad valdava
osa sihtasutuse tuludest ja kindlustavad tegevuse jätkuvuse.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Raha kassas 2 225 5 108
Raha pangakontol 9 536 887 7 304 529
Kokku raha 9 539 112 7 309 637
16
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 739 540 2 739 540 4
Ostjatelt laekumata
2 740 457 2 740 457
arved
Ebatõenäoliselt
-917 -917
laekuvad nõuded
Muud nõuded 230 922 230 922
Viitlaekumised 230 922 230 922
Ettemaksed 38 657 38 657
Tulevaste perioodide
33 512 33 512
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Saamata põhivara
1 330 025 1 330 025 13
sihtfinantseerimine
Saamata seadusandlusest
191 191
tulenevad toetused
Töö- ja puhkusetasu
341 341
ettemaksed
Kohtuotsuse alusel välja
2 918 2 918
mõistetud nõuded
Kokku nõuded ja
4 342 594 4 342 594
ettemaksed
17
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 210 502 2 210 502 4
Ostjatelt laekumata
2 211 514 2 211 514
arved
Ebatõenäoliselt
-1 012 -1 012
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
7 7 6
tagasinõuded
Muud nõuded 443 428 443 428
Viitlaekumised 443 428 443 428
Ettemaksed 23 799 23 799
Tulevaste perioodide
18 654 18 654
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Saamata põhivara
1 615 631 1 615 631 13
sihtfinantseerimine
Saamata seadusandlusest
83 83
tulenevad toetused
Töö- ja puhkusetasu
508 508
ettemaksed
Kokku nõuded ja
4 293 958 4 293 958
ettemaksed
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 2 740 457 2 211 514 3
Nõuded ostjate vastu 2 740 457 2 211 514
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -917 -1 012
Kokku nõuded ostjate vastu 2 739 540 2 210 502
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 012 -1 573
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 218 729
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -481 -323
Lootusetuks tunnistatud nõuded 358 155
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -917 -1 012
Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2021 seisuga summas 3 746 eurot (2020.aasta vastav näitaja 2 004 eurot).
18
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 734 423 668 105
Strateegilised varud 583 583
Kokku varud 735 006 668 688
Varude allahindlus ja mahakandmine 4 170 710
2021.aastal kanti maha varusid apteegilaost, majanduslaost ja toidulaost kokku summas 4170 € (2020.aastal apteegilaost ravimeid ja
uroloogia tarvikuid summas 710 €).
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 4 750 0 41 018
Üksikisiku tulumaks 336 416 0 248 543
Erisoodustuse tulumaks 879 0 275
Sotsiaalmaks 599 487 0 466 828
Kohustuslik kogumispension 20 554 0 21 464
Töötuskindlustusmaksed 39 764 0 31 322
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 987 7 957
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 002 837 7 810 407
Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "Võlad ja ettemaksed".
19
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2019
Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000
Akumuleeritud kulum 0 -28 200 -28 200
Jääkmaksumus 47 000 159 800 206 800
Amortisatsioonikulu 0 -112 800 -112 800
31.12.2020
Soetusmaksumus 47 000 188 000 235 000
Akumuleeritud kulum 0 -141 000 -141 000
Jääkmaksumus 47 000 47 000 94 000
Amortisatsioonikulu 0 -47 000 -47 000
Ümberliigitamised -47 000 0 -47 000
31.12.2021
Soetusmaksumus 0 0 0
Akumuleeritud kulum 0 0 0
Jääkmaksumus 0 0 0
2021 2020
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 1 267 6 558
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 1 320 4 573
Haigla soetas 2016. aastal kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas ja 2019. aastal kinnistu Jakobsoni 2B Viljandi linnas eesmärgiga suurendada
planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Kinnistud võeti arvele
soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 hinnati kinnistu Turu 6 väärtuse languse tõttu alla vastavalt Uus Maa
Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna mõlemad hooned lähevad uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel
lammutamisele, eraldati kinnistutest maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale Turu 6 hoone 36 kuuga
ja Jakobsoni 2B hoone 20 kuu jooksul. Turu 6 hoone lammutati ning kanti maha 2019. aastal- vastav kanne tehtud ka ehitusregistris.
Jakobsoni 2B hoone netopind oli kaetud üürilepingutega tähtajaga kuni 15.04.2021, mida ei kasutanud haigla ega ka teised
riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks.
2021. aastal lõpetati Jakobsoni 2B hoonega seoses kõik üürilepingud ning hoone on lammutusvalmiduses. Ehituse ajaks on hoone antud koos
ehitusplatsiga ehitaja Fund Ehitus OÜ käsutusse.
2021.aastal amortiseeriti Jakobsoni 2B hoone nullini ning mõlemate kinnistute maa väärtus liigitati ümber maa koosseisu. Jakobsoni 2B
kinnistu hoone soetusmaksumus ja kulum klassifitseeriti ümber ehitiste koosseisu kuni selle lammutamiseni.
20
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed
arvutisüsteemid
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2019
Soetusmaksumus 1 172 9 894 223 521 446 157 707 3 344 189 4 023 342 384 520 1 618 194 0 1 618 194 15 921 451
Akumuleeritud kulum 0 -4 354 650 -429 081 -148 703 -2 569 945 -3 147 729 -362 942 0 0 0 -7 865 321
Jääkmaksumus 1 172 5 539 573 92 365 9 004 774 244 875 613 21 578 1 618 194 0 1 618 194 8 056 130
Ostud ja parendused 0 57 281 45 334 8 698 244 817 298 849 20 378 4 627 871 63 019 4 690 890 5 067 398
Uute ehitiste ost, uusehitus,
57 281 4 627 871 0 4 627 871 4 685 152
parendused
Muud ostud ja parendused 45 334 8 698 244 817 298 849 20 378 0 63 019 63 019 382 246
Amortisatsioonikulu 0 -329 114 -31 502 -4 713 -220 527 -256 742 -10 454 0 0 -596 310
Ümberliigitamised 0 4 313 519 0 0 0 0 0 -4 313 519 0 -4 313 519 0
Ümberliigitamised
0 4 313 519 0 0 0 0 0 -4 313 519 0 -4 313 519 0
lõpetamata projektidest
31.12.2020
Soetusmaksumus 1 172 14 265 023 566 780 166 405 3 471 489 4 204 674 404 898 1 932 546 63 019 1 995 565 20 871 332
Akumuleeritud kulum 0 -4 683 764 -460 583 -153 416 -2 672 955 -3 286 954 -373 396 0 0 0 -8 344 114
Jääkmaksumus 1 172 9 581 259 106 197 12 989 798 534 917 720 31 502 1 932 546 63 019 1 995 565 12 527 218
Ostud ja parendused 1 800 98 298 10 992 80 243 210 061 301 296 12 219 3 132 754 0 3 132 754 3 546 367
Maa ja varem kasutusel
1 800 63 200 0 0 0 65 000
olnud ehitiste ost
Uute ehitiste ost, uusehitus,
35 098 3 132 754 0 3 132 754 3 167 852
parendused
Muud ostud ja parendused 10 992 80 243 210 061 301 296 12 219 0 0 0 313 515
Amortisatsioonikulu 0 -461 675 -40 746 -16 222 -235 272 -292 240 -11 412 0 0 0 -765 327
Ümberliigitamised 47 000 0 31 509 0 31 510 63 019 0 0 -63 019 -63 019 47 000
Ümberliigitamised
0 0 31 509 0 31 510 63 019 0 0 -63 019 -63 019 0
ettemaksetest
Ümberliigitamised
47 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 47 000
kinnisvarainvesteeringutega
31.12.2021
Soetusmaksumus 49 972 14 551 321 609 281 246 648 3 707 429 4 563 358 410 598 5 065 300 0 5 065 300 24 640 549
Akumuleeritud kulum 0 -5 333 439 -501 329 -169 638 -2 902 596 -3 573 563 -378 289 0 0 0 -9 285 291
Jääkmaksumus 49 972 9 217 882 107 952 77 010 804 833 989 795 32 309 5 065 300 0 5 065 300 15 355 258
2021. aastal kanti maha põhivara soetusmaksumuses 12 150 eurot jääkmaksumusega 0 eurot (2020. aastal kanti maha
põhivara soetusmaksumusega 117 517 eurot jääkmaksumusega 0 eurot).
21
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
Ostud ja parendused 341 484 341 484
Amortisatsioonikulu -7 114 -7 114
31.12.2021
Soetusmaksumus 341 484 341 484
Akumuleeritud kulum -7 114 -7 114
Jääkmaksumus 334 370 334 370
2021.aasta 05. novembril läks haigla üle uuele meditsiiniinfosüsteemile eHL. Selle migratsiooni- ja juurutustööd on võetud arvele
immateriaalse varana ja amortiseeritakse lepingu perioodi jooksul.
Lisa 10 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2021 2020 Lisa nr
Kasutusrenditulu 25 081 27 951 14
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
12 kuu jooksul 7 100 8 967
1-5 aasta jooksul 3 196 156
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Kinnisvarainvesteeringud 0 47 000
Muud varad 43 291 30 617
Kokku 43 291 77 617
Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus.
Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele.
Enamus lepinguid on tähtajatud - vastavalt võlaõigusseadusele lõpetatavad 3 kuulise etteteatamisajaga. Jakobsoni 2B hoones
22
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
lõpetati rendilepingud aprillis-mais 2021.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020 Lisa nr
Kasutusrendikulu 198 093 121 288 15
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
12 kuu jooksul 55 134 46 111
1-5 aasta jooksul 157 242 66 227
Üle 5 aasta 0 10 573
Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete, patsientide vastuvõtuks ruumide renti kui ka
ühekordseid rendilepinguid. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud kehtivusajaga kuni 2027.aastani.
Lisa 11 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5%+ 6 kuu
52 354 52 354 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
52 354 52 354
kokku
Laenukohustised kokku 52 354 52 354
Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.
2021. aastal lõppesid kõik laenukohustised.
23
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 2 970 193 2 970 193
Võlad töövõtjatele 212 383 212 383
Maksuvõlad 1 002 837 1 002 837 6
Saadud ettemaksed 2 019 2 019
Muud saadud ettemaksed 2 019 2 019
Kokku võlad ja ettemaksed 4 187 432 4 187 432
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 473 672 473 672
Võlad töövõtjatele 141 337 141 337
Maksuvõlad 810 407 810 407 6
Saadud ettemaksed 942 942
Muud saadud ettemaksed 942 942
Kokku võlad ja ettemaksed 1 426 358 1 426 358
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Erihoolekandetaristu
357 269 0 2 907 028 3 746 012 1 196 253 0 3
reorganiseerimine
Viljandi maakondlik
0 0 1 110 457 1 529 835 419 378 0 3
haigla ja tervisekeskus
Kokku
sihtfinantseerimine
357 269 0 4 017 485 5 275 847 1 615 631 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver
0 0 2 600 2 600 0 0
annetuskampaania
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 2 600 2 600 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
357 269 0 4 020 085 5 278 447 1 615 631 0
tasud, annetused ja
toetused
24
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Erihoolekandetaristu
1 196 253 0 1 231 735 35 482 0 0
reorganiseerimine
Viljandi maakondlik
419 378 0 1 829 444 2 723 875 1 313 809 0 3
haigla ja tervisekeskus
Krooniliste vaimse
tervise probleemidega
patsientide hindamise ja 0 0 47 826 64 042 16 216 0 3
käsitlussüsteemi
väljaarendamine
Kokku
sihtfinantseerimine
1 615 631 0 3 109 005 2 823 399 1 330 025 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver
0 0 2 800 2 800 0 0
annetuskampaania
Terviseamet 0 0 16 990 16 990 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 19 790 19 790 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
1 615 631 0 3 128 795 2 843 189 1 330 025 0
tasud, annetused ja
toetused
Erihoolekandetaristu reorganiseerimisega alustati 2018.aastal, mida finantseeriti Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2018. aasta IV
kvartalis algas hoonete projekteerimine, 2019.aastal jätkus projekteerimine ja ehituse töövõtuleping sõlmiti 09.septembril 2019. 2020.
aastal jätkus ehitustegevus ja ka kõik kolm hoonet said kasutusload. Projekti käigus rajati erihooldusteenuse osutamiseks kolm peremaja kokku
90 kliendile. 2021. aastal sisustati mööbliga viimane kolmest majast.
Uue maakondliku haigla ja tervisekeskuse projekteerimist Viljandi kesklinna alustati projekteerimislepingu sõlmimisega 10.06.2019. 2020.aastal
toimus paralleelselt projekteerimine ja ettevalmistused ehitustööde ja omanikujärelevalve riigihanke väljakuulutamiseks. Ehitushankesse läks
2021. aasta alguses.
Projekti finantseeritakse 75 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja abikõlbulik periood on kuni 31.12.2023.
Hoones on ette nähtud tööruumid ka 15-le perearstile.
Projekti maksumus on 59,3 miljonit eurot, ehitushanke võitis Fund Ehitus OÜ. Hetkel on uus haiglahoone/tervisekeskus ehitusstaadiumis.
Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamise projekt panustab kohtupsühhiaatria ja
sundravi tõenduspõhistesse sekkumistesse. Projekti tulemusena luuakse psühhiaatrilisel sundravil viibivatele inimestele valdkondade ülesed
kogukonna teenused. Projekti abikõlbulik periood on kuni 31.12.2023 ja tegevus algas 2021. aasta alguses.
25
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Eesti Haigekassa 19 452 728 16 026 905
EV Sotsiaalministeerium-sundraviteenus 6 439 838 5 993 581
Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 1 578 219 869 299
Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus 35 632 32 118
Perearstide ja raviasutuste teenused 811 378 685 677
Asutuste ja omavalitsuste teenused 469 807 424 212
Tulud mitte-tervishoiuteenustest 173 208 206 439
Patsientide omaosalus 1 666 546 1 378 617
Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 25 081 27 951 10
Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 3 205 633 2 719 623
Lõpetamata ravijuhud -51 550 -58 352
Kokku tulu ettevõtlusest 33 806 520 28 306 070
Sihtasutuse tuludest ligi 99% on maksuvaba käibena tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid
1% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus). Maksustatava käibe
osakaal on vähenenud - 2020.aastal oli 2,4%.
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020
Üür ja rent 198 093 121 288
Energia 698 602 474 919
Elektrienergia 333 763 176 373
Soojusenergia 315 298 267 720
Kütus 49 541 30 826
Veevarustusteenused 52 895 43 506
Mitmesugused bürookulud 120 934 96 624
Uurimis- ja arengukulud 83 143 168 060
Lähetuskulud 12 482 7 156
Koolituskulud 118 221 73 697
Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 1 410 095 1 417 574
Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja
4 364 284 3 109 732
teenuste soetamise kulud
Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning
42 794 36 482
nende hooldus kulud
Kokku mitmesugused tegevuskulud 7 101 543 5 549 038
26
Sihtasutus Viljandi Haigla 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 18 393 530 15 281 852
Sotsiaalmaksud 5 986 045 4 941 523
Töötajate erisoodustused 22 170 18 054
Erisoodustuse maksud 19 999 17 531
Kokku tööjõukulud 24 421 744 20 258 960
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 994 929
Lisa 17 Muud kulud
(eurodes)
2021 2020
Riigilõivud 1 679 1 127
Maamaks 570 548
Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 066 3 744
Käibemaks 1 599 365 1 708 980
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 737 169
Muud 4 171 3 004
Kokku muud kulud 1 610 588 1 717 572
Lisa 18 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 206 551 210 255
Tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, aruandeperioodil ja
võrreldaval perioodil ei olnud.
Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise
maksmine Sihtasutusele 45 750 eurot (juhatuse esimehele 6 ja juhatuse liikmele 3 kuutasu ulatuses) ning konkurentsikeelust kinnipidamise eest
täiendavat tasu 60 000 eurot (6 kuutasu ulatuses).
27
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Viljandi Haigla SA nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Viljandi Haigla SA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara
muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie
arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega
seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses
sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud
info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Sergei Tšistjakov
Vandeaudiitori number: 481
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62
Lõõtsa tn 6, Tallinn, Harju maakond, 11415
17.03.2022
Saatja: SA Viljandi Haigla <
[email protected]>
Saadetud: 18.03.2022 10:05
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: Majandusaasta aruanne
TereEdastan SA Viljandi Haigla majandusaasta aruande.Lugupidamisega--
Merike AaremaaSA Viljandi Haiglasekretärtel 434 3043e-post
[email protected]