dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine Hindu küla Raima detailplaneeringu algataminse eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 22. märts 2022
Viit
15-3/2725-1
Registreeritud
22. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
21. aprill 2022

Failid

  • 📎arvamuse küsimine - Rahandusministeerium.asice11975 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

HIIUMAA VALLAVALITSUS EMMASTE OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] koopia: Urve Pill [email protected] 22.03.2022 nr 8-4.1/152 Arvamuse küsimine Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas Hindu külas asuval Raima kinnistul (registriosa nr 316433, katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks (8) krundiks, millest seitsmele hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nende sihtotstarve muudetakse 100% elamumaaks. Üks hoonestamata krunt asub Vanamõisa lahe hoiualal, millele hoonestust ei planeerita ja selle sihtotstarve jääb 100% maatulundusmaaks. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks üldplaneeringuga määratud juhtsihtotstarbe muutmise osas. Üldplaneeringus näidatud kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa muudetakse elamumaaks. Planeeringualana käsitletakse kogu kinnistut. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala hoonestatavad krundid jäävad Raima maaparandusehitisega alale. Alal asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km², millel kehtib ranna või kalda veekaitsevöönd. Planeeringuala piirneb kolmest küljest erakinnistutega, läänest merega. Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750063 Liivalauka eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Raima kinnistu asub osaliselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis, kuid Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni. Kinnistul asub muinsuskaitse objekt – II Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2. Vallavolikogu otsuse eelnõu kohaselt ei kaasne Rannaõue detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vaja algatada. Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 76 lg 2 alusel palub Emmaste Osavalla Valitsus Keskkonnaametilt arvamust Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise vallavolikogu otsuse eelnõu kohta. Lugupidamisega Vallamaja Telefon: 372 462 2444 92001 Emmaste Faks: 372 462 2440 reg nr 77000571 E–post: [email protected] A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101 Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Reha osavallavanem Lisa: Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise vallavolikogu otsuse eelnõu Pilvi Post maa- ja ehitusspetsialist [email protected], 462 2445 Vallamaja Telefon: 372 462 2444 92001 Emmaste Faks: 372 462 2440 reg nr 77000571 E–post: [email protected] A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101 Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus EELNÕU HIIUMAA VALLAV OLIKOGU OTS US Kärdla aprill 202 2 MACROBUTTON AcceptAllChangesShown [nr] Raim a detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Planeerimisseaduse § 4 lg-te 1 ja 2, § 9, § 10 lg 1, § 11, § 12, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, §127, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 , lg 2 ning lg-te 4- 8 , looduskaitseseaduse § 3 2 , maaparandusseaduse § 4, § 48, § 50, § 51, veeseaduse § 118 lg 1 ja lg 2 p 3 , § 119 p 5 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5, Hiiu maakonnaplaneeringu, Emmaste valla üldplaneeringu , Põllumajandus- ja Toiduameti ……… 2022 kirja nr … , Muinsuskaitsea meti ………… 202 2 kirja nr ………. , Rahandusministeeriumi ………..2022 kirja nr ………. , Keskkonnaameti ………… 202 2 kirja nr ……… , Päästeameti ………..2 02 2 kir ja nr ……… , Hiiumaa Vallavolikogu 19.04.2018 otsuse nr 54 „Planeerimisvaldkonna küsimuste lahendamise volitus“ ja esitatud taotluse alusel 1. Algatada detailplaneering Hiiumaa vallas Hindu külas asuval Raim a k innistu l ( registriosa nr 316433, katastritunnus 17501:00 3 :0 690 , pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeringuala na käsitletakse tervet kinnistut . 2. Kinnitada Raima kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1). 3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Emmaste Osavalla Valitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja, 462 2444) ja kehtestaja Hiiumaa Vallav olikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a, 463 6082). 4 . Jätta algatamata Hind u külas asuval Raim a k innistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest 21 . 03 .202 2 koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju. Täiendavad uuringud ei ole vajalikud. 5 . Järelevalvet planeeringu koostamise üle teostab Rahandusministeerium. 6 . Avaldada detailplaneeringu algatamise teade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul Hiiumaa valla veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes, 30 päeva jooksul ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla teadaandes. 7 . Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatami se st planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid. 8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise ots usega on võimalik tutvuda tööajal Emmaste O savalla Valitsuses (Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja) ja Hiiumaa valla veebilehel. 9. Ots us jõustub teatavakstegemisest. 10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallav olikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Anu Pielberg volikogu esimees Hiiumaa Vallav olikogu ….. 0 4 .202 2 ots use nr …. Lisa 1 Hiiumaa vallas Hind u külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 0 8 . 03 .202 2 ) 1.2 Hiiu maakonnaplaneering 1.3 Emmaste valla üldplaneering 1.4 Põllumajandus- ja Toiduameti ………… 202 2 kir i nr ………… 1.5 Rahandusministeeriumi ……….. 202 2 kir i nr ……….. 1.6 Keskkonnaameti ………… 202 2 kiri nr ……….. 1.7 Muinsuskaitse ameti ……… 202 2 kir i nr …………. 1. 8 Päästeameti ………2 02 2 kiri nr ………….. 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Planeeringualana mõistetakse Raim a k innistut tervikuna (joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus 17501:00 3 :0 690 Sihtotstarve maatulundusmaa 100% Jagamise tulemusena moodustata va te k runtid e pindala d: 1 – 1,2 ha Planeeritava te k runtid e sihtotstar b e d 1 maatulundusmaa 100% krunt; 7 elamumaa 100% krunti Kinnistusraamatu registriosa nr 3164 33 Planeeritav Raima k innistu on hoonestamata . Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem (väljavõte Maa-ameti ortofotolt ) Joonis 2 Raima kinnistu jagamise tulemusena moodustatav ad krundid, millest krun dile 1 ei planeerita hoonestust, kruntidele 2-8 planeeritakse elamumaa krundid suurusega 1-1,2 ha. Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Raim a k innistu detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal . Kinnistul asub muinsuskaitse objekt – II Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2 (joonis 4) . Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru -Hindu- Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala hoonestatavad krundid jää vad Raima maaparandusehitisega alale (joonis 3 ). Alal asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km² , millel kehtib ranna või kalda veekaitsevöönd. Planeeringuala piirneb kol m est küljest erakinnistutega , läänest merega . Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste- Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1 7500 63 Liivalauka eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Joonis 3 Planeeringuala asub Raima maaparandusalal (väljavõte Maa-ameti ortofotolt ) Planeeringuala ala asub Hind u külas, kus antud piirkond on hoonestamata . Põhjapoolsetel n aaberkinnistutel on moodustatud elamukrundid . U ue seitsme (7) krun di moodustamine laiendab perspektiivset elamuala , millega ei rikuta mere vaadet ega üldist miljööd. Seitse hoonestatavat krunti on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Raima kinnistu asub osaliselt V anamõisa lahe hoiualal (joonis 5) , mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku V anamõisa loodus- ja linnualana. Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt on hoiuala piir iks Raima kinnistut läbiv tee. Kinnistu edalanurgas asub hoiualas ca 9 00 m², edasi kulgeb hoiuala piir mööda Liivalauka teed. Vanamõisa lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart ( Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ) . Samuti leidub Raima kinnistul III kaitsekategooria taimeliikide kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ), hall käpp ( Orchis militaris ), rohekas käokeel ( Platanthera chlorantha ) ja harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ) kasvukoht . Ku igi perspektiivsed hoonestusalad jäävad suures ulatuses väljapoole V anamõisa lahe hoiuala, siis kavandatav tegevus võib vähesel määral kahjustada hoiuala kaitse-eesmärkideks olevaid kooslusi ja kaitsealuseid liike. Kuid, kui ehitustegevuse aega valida, on võimalik kahjustusi vähendada või vältida. Raima kinnistu asub osaliselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 4 ). Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Kuna Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni (joonis 6 ), siis planeeritavad hoonestusalad jäävad väljapoole ehituskeeluvööndit ja koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on selles osas üldplaneeringuga kooskõlas . D etailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muu tmiseks üldplaneeringuga määratud juhtsihtotstarbe muutmise osas - ü ldplaneeringus näidatud kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa otstarve muudetakse elamumaa otstarbe ks. Üldplaneeringu järgi asuvad perspektiivsed hoonestusalad ca 50% ulatuses pere- ja ridaelamumaal ning 50% ulatuses kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaal (joonis 6). Kinnistu jagamise tulemusena muudetakse maa sihtotstarve seitsmel (7) hoonestataval krundil 100% elamumaaks. Krundi nr 1, mis jääb Väinamere hoiualale, sihtotstarve jääb 100% maatulundusmaaks, kuhu hoonestust ei planeerita (joonis 2). Joonis 4 Planeeringuala Maa-ameti kitsenduste kaardil koos ehituskeeluvööndi , hoiuala piiri ja muinsuskaitsealuse objekti ga Joonis 5 Planeeringuala asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine k aheksa ks (8) iseseisvaks krundi ks, millest seitsme le (7) hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine , vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas . 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheksak s (8) iseseisvaks k rundi ks, millest üks jääb hoonestamata krundiks ja seits m ele planeeritakse hoonestus. 4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratakse perspektiivsetel hoonestusaladel hoonestusala ja ehitusõigus seitsmel krundi l ühele elamule ja kuni nelja le abihoonele koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Hoonestusalad paigutada Liivalauka teest sisemaa poole. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • ühele hoonestatavale krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kuni 4 abihoonet • hoonestuse korruselisus: elamul kuni 2, abihoonetel kuni 1; ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul kuni 8 m, abihoonetel kuni 6 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga Joonis 6 Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust koos vähendatud ehituskeeluvööndi piiriga ja kinnitatud juhtotstarvetega 4.4. Liikluskorralduse määramine Juurdepääs hoonestatavatele krun tide le lahendada avalikult kasutatava lt 1750063 Liivalauka eratee lt . Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. Vajadusel määrata servituutide asukohad. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritava te l krun tide l ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhis t e tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Emmaste Osavalla Valitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning sea da tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine aprill 202 2 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt mai 202 2 – oktoober 2022 Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine november-detsember 2022 Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega jaanuar – veebrua r 202 3 Detailplaneeringu vastuvõtmine vallav olikogu poolt ning avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu korraldamine märts - august 202 3 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse september 202 3 Rahandusministeeriumi poolt planeeringu heakskiitmine oktoober-november 2023 Planeeringu kehtestamine vallav olikogu poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid detsembe r 202 3 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • s eletuskiri • j oonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, side, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • r uumiline illustratsioon ( visualiseering , mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • l isad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated). • üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek . 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu koostamise ko rralda ja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala l olemasolevate või sinna kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostamise ko rralda ja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Emmaste Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeameti Lääne Päästekeskus • Põllumajandus- ja Toiduamet • Keskkonnaamet • Muinsuskaitse amet Planeeringu menetlusse kaasatakse Rahandusministeerium , Elektrilevi OÜ , piirinaabrid . Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallav olikogu le vastuvõtmiseks digitaalselt (. pdf ja . dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris. Digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga saata e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja. 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallav olikogu poolt tuleb esitada Emmaste Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Kui detailplaneeringusse tehakse muudatusi, mis muudavad planeeringu põhilahendust, korratakse osaliselt detailplaneeringu menetlust. Menetluse kordamise vajadust tuleb hinnata ka detailplaneeringu osalisel kehtestamisel. Lähteseisukohad koostas: Pilvi Post, 462 2445 [email protected] Hiiumaa Vallav olikogu ….. 0 4 .202 2 ots use nr …. Lisa 2 EELHINNANG Hiiumaa vallas Hind u külas asuva Raima katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Emmaste 21 . 03 .202 2 1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele planeerit akse H iiumaa vallas Hindu külas asuva Raim a k innistu (katastritunnus 17501:003:0 690 , pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) jagada k aheksa ks (8) krundi ks, millest seitsme le hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega , lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nende sihtotstarve muudetakse 100% elamumaaks. Üks hoonestamata krunt asub V anamõisa lahe hoiualal (joonis 5 ) , millele hoonestust ei planeerita ja s elle sihtotstarve jääb 100% maatulundusmaaks. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks üldplaneeringuga määratud juhtsihtotstarbe muutmise osas . Ü ldplaneeringus näidatud kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa muudetakse elamumaaks. Planeeringualana käsitletakse kogu kinnistut. Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal . Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru -Hindu- Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala hoonestatavad krundid jäävad Raima maaparandusehitisega alale (joonis 3). Alal asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km² , millel kehtib ranna või kalda veekaitsevöönd . Planeeringuala piirneb kolmest küljest erakinnistutega, läänest merega. Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste- Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750063 Liivalauka eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Planeeringuala asub Hindu külas, kus antud piirkond on hoonestamata. Põhjapoolsetel n aaberkinnistutel on moodustatud elamukrundid. S eitsme (7) uue krundi moodustamine laiendab perspektiivset elamuala, millega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd. Raima kinnistu asub osaliselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 5 ) , kuid Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni (joonis 6) . 2. Eelhinnangu õiguslik alus Vastavalt planeerimisseaduse § 1 42 lõikele 6 tuleb üld planeeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 3. Eelhinnang 3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime . Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru - Hindu - T ohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala jääb Raima maaparandusehitisega alale (joonis 3). Planeeringuala piirneb kolmest küljest erakinnistutega, läänest merega. Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste- Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750063 Liivalauka eratee kaudu. Planeeringuala ala asub Hindu külas, kus antud piirkond on hoonestamata. Põhjapoolsetel n aaberkinnistutel on moodustatud elamukrundid. S eitsme (7) krundi moodustamine laiendab perspektiivset elamuala , millega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd. Hoonestatavad krun d i d on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Kõlvikuliselt koosseisult moodustab Raima kinnistust looduslik rohumaa 3,70 ha, metsamaa 3,46 ha, muu maa 2,23 ha. Seitsme le hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus elamu le ja kuni nelja le abihoone le . Raim a kinnistu asub osaliselt V anamõisa lahe hoiualal (joonis 5) , mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku V anamõisa lahe loodus- ja linnualana. Hoiuala piiriks on Vabariigi Valitsuse 0 8.0 9 .200 5 määruse nr 233 lisa „V anamõisa lahe hoiuala “ kohaselt Raima kinnistut läbiv tee. Kinnistu edalanurgas asub hoiualas ca 9 00 m², edasi kulgeb hoiuala piir mööda Liivalauka teed. Vanamõisa lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart ( Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ) . Samuti leidub Raima kinnistul III kaitsekategooria taimeliikide kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ), hall käpp ( Orchis militaris ), rohekas käokeel ( Platanthera chlorantha ) ja harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ) kasvukoht . Kuigi perspektiivsed hoonestusalad jäävad suures ulatuses väljapoole V anamõisa lahe hoiuala, siis kavandatav tegevus võib vähesel määral kahjustada hoiuala kaitse-eesmärkideks olevaid kooslusi ja kaitsealuseid liike. Kuid, kui ehitustegevuse aega valida ja hoonestusalasid loodusesse sobitada , on võimalik kahjustusi vähendada või vältida. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Emmaste valla üldplaneeringuga on Raim a kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni. Planeeritavad hoonestusalad jäävad väljapoole ehituskeeluvööndit. Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine. Kinnistul asub muinsuskaitse objekt – II Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2 (joonis 4) . Tegemist on kaitstud põ h javeega alaga. 3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning piirkonna teised tegevused. Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade alusel on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Raim a kinnistu jagamise tulemusena tekkiva te le seitsme le hoonestata vale k rundi le hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamule ja kuni nelja le abihoonele . V anamõisa lahe hoiualal asuvale krundile hoonestust ei planeerita . Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse püstitada uued eluhooned, mis ei erine tavapärastest eluhoonetest. Lähipiirkon d on hoonestamata, kuid naaberkinnistutel on moodustatud elamukrundid , mis on veel hoonestamata . Seitsme lisa elamukrundi moodusta mine mõjuta b vähesel määral väljakujunenud keskkonda. Planeeringuga muudetakse hoonestatavate kruntide sihtotstarve 100% elamumaaks. Planeeringuga muudeta kse valla üldplaneeringut. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks juhtsihtotstarbe muutmise osas – üldplaneeringu ga määra tud kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa otstarve muudetakse elamumaa sihtotstarbe ks. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad seitsm e majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. 3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Seitsm e u ue elamukrundi moodusta mine suurendab vähesel määral, kuid mitte oluliselt , vee, pinnase ega õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgus e , soojus e , kiirgus e, lõhna ega jäätmete teket. Eeldatavalt tekivad seitsm e majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Suureneb jäätmete hulk, kuid kui neid vastavalt seadusele käidelda, siis ei kaasne ohtu keskkonnale. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid see on ajutine. Edaspidine uu t e elamu te ekspluateerimine mürataset ei suurenda. 3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne . E hitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. 3.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele. Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal (joonis 5), mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja linnualana. Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt on hoiuala piiriks Raima kinnistut läbiv tee. Kinnistu edalanurgas asub hoiualas ca 900 m², edasi kulgeb hoiuala piir mööda Liivalauka teed. Vanamõisa lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: piilpart ( Anas crecca ), hallhani e roohani ( Anser anser ), kivirullija ( Arenaria interpres ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ). Samuti leidub Raima kinnistul III kaitsekategooria taimeliikide kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ), hall käpp ( Orchis militaris ), rohekas käokeel ( Platanthera chlorantha ) ja harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ) kasvukoht. Kui ehitusaeg valitakse väljaspool lindude pesitsusaega, siis moodustatava te elamukrun tide eeldatav mõju hoiualale on väike või puudub. Kui planeeritava tegevuse tulemusena säilitatakse rannal asuvad looduskooslused, piiratakse inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju , suunatakse asustus arvestades ranna eripära ja tagatakse seal vaba liikumine ning juurdepääs, siis planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ranna kaitse-eesmärkidele ega hoiualale. Piirkonna lähiümbrus on hoonestamata . Kinnistul asub muinsuskaitse objekt – II Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2. Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. Kui ehitustööde käigus teostatavate tööde tegemisel järgitakse seadustest tulenevaid nõudeid, ei ole kavandatav tegevus olulise mõjuga. K ui ehitustegevuse aega ja hoonestusalade kohti valida, on võimalik kahjustusi vähendada või vältida. 3.6. Kavandatava tegevuse ga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus , toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav maastikupildi muutus erineb kehtiva üldplaneeringu omast . Kavandatav ad elamukrun did vasta vad üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi (1,0 ha) nõudele. Planeeringuga muudetakse valla üldplaneeringut. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks juhtsihtotstarbe muutmise osas – üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa otstarve muudetakse elamumaa sihtotstarbeks. Seitsm e hoonestusala (elamu + kuni 4 abihoonet) moodustamise tagajärjel tekkiv võimalik mõju loodusele ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Ehitustegevus ei häiri naabreid, sest lähimad naabrid asuvad ca 300 m kaugusel. Piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 3.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus. Planeeritav ala asub Hiiumaa vallas Hind u külas, kus antud piirkond on hoonestamata . Lähimad naabrid asuvad ca 300 m kaugusel. Planeeritava tegevuse tagajärjel ei saa ei elanike elu häiritud ega ole seatud ohtu nende tervis. Jäätmemajandust korraldatakse vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei esine tavapärasest. 4. Järeldus Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik . Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelhinnangu koostas: maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post 462 2445, [email protected] Seletuskiri vallavalitsuse korralduse „ Raim a detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneering u algatamiseks Hiiumaa vallas Hindu külas asuval Raima kinnistul (registriosa nr 316433, katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks (8) krundiks, millest seitsmele hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nende sihtotstarve muudetakse 100% elamumaaks. Üks hoonestamata krunt asub Vanamõisa lahe hoiualal, millele hoonestust ei planeerita ja selle sihtotstarve jääb 100% maatulundusmaaks. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks üldplaneeringuga määratud juhtsihtotstarbe muutmise osas. Üldplaneeringus näidatud kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa muudetakse elamumaaks. Planeeringualana käsitletakse kogu kinnistut. Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal . Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru -Hindu- Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Raima kinnistu asub osaliselt Väinamere hoiualal. Planeeringuala hoonestatavad krundid jäävad Raima maaparandusehitisega alale. Alal asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km², millel kehtib ranna või kalda veekaitsevöönd. Planeeringuala piirneb kolmest küljest erakinnistutega, läänest merega. Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste- Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750063 Liivalauka eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Planeeringuala asub Hindu külas, kus antud piirkond on hoonestamata. Põhjapoolsetel naaberkinnistutel on moodustatud elamukrundid. Seitsme (7) uue krundi moodustamine laiendab perspektiivset elamuala, millega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd. Raima kinnistu asub osaliselt Väinamere ranna või kalda ehituskeeluvööndis, kuid Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni. Kinnistul asub muinsuskaitse objekt – II Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2. 21 . 03 .202 2 Raim a detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju . D etailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja oht inimese tervisele ning keskkonnale on eeldatavalt väike. Mõju eelarvele puudub. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.03.2022 13:38 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 8-4.1/152 Arvamuse küsimine Hindu küla Raima detailplaneeringu algataminse eelnõu kohta Tere Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja &quot;Arvamuse küsimine Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta&quot; (lisatud manuses). LugupidamisegaHeli Üksiksekretär462 2444
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →