Enel Liin Teie: 03.02.2022 nr 7-1/2022/1-1
Räpina Vallavalitsus
Meie: 22.03.2022 nr 4.1-5/2954-11
Räpina Vallavalitsuse teade valla üldplaneeringu vastuvõtmise, avaliku väljapaneku ja
avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude kohta
Austatud proua Liin
Räpina Vallavalitsus teavitas Räpina Vallavolikogu otsusest, millega võeti vastu valla
üldplaneering ja tunnistati nõuetele vastavaks selle keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruanne. Räpina valla üldplaneering on suunatud avalikule väljapanekule ning selle
kohta on antud võimalus avaldada arvamust.
Maaeluministeerium esitas 23.08.2021 kirjaga nr 4.1-5/2954-8 valla üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu kohta arvamused ja ettepanekud, mis eelkõige tulenesid väärtuslikku
põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud
põhimõtetest. Nende kohta on antud Räpina Vallavalitsuse vastused dokumendis
„Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõude kooskõlastamise ja
arvamuse andmise etapis esitatud kirjalikud arvamused ja Räpina valla seisukohad“ (edaspidi
selles kirjas vastuste tabel).
Maaeluministeerium, vaadanud veelkordselt läbi Räpina valla üldplaneeringut käsitlevad
dokumendid ning süüvinud vastuste tabelis toodud Räpina Vallavalitsuse seisukohtadele,
märgib järgmist:
1) oma 23.08.2021 kirjas väljendasime seisukohta, et Maaeluministeeriumi tuleks käsitleda
planeerimisseaduse § 76 lõike 1 kohaselt valitsusasutusena, kellele esitatakse üldplaneering
kooskõlastamiseks. Vastuste tabelis ei ole antud sellele seisukohale vastust ning seetõttu
eeldame, et Räpina Vallavalitsus käsitleb üldplaneeringu puhul Maaeluministeeriumi
valitsusasutusena, kes üldplaneeringu kooskõlastab. Maaeluministeerium ei ole Räpina valla
üldplaneeringut seni kooskõlastanud;
2) üldplaneeringu seletuskirja jaotises 6.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on endiselt
märgitud, et väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht ei ole üldplaneeringuga kehtestatav,
vaid informatiivne. Osundasime oma 23.08.2021 kirjas planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis
14 sätestatule, mille kohaselt tuleb üldplaneeringuga väärtuslikud põllumajandusmaad määrata.
Võtame vastuste tabelis vallavalitsuse poolt selle kohta antud vastuse teadmiseks, kuid
Maaeluministeerium jääb senisele seisukohale, et kooskõlas planeerimisseaduse
§ 75 lõike 1 punktiga 14 tuleb üldplaneeringuga väärtuslikud põllumajandusmaad määrata.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Oleme ka jätkuvalt seisukohal, et jaotises 6.5 väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud
kaitse- ja kasutustingimused on veenvad ja nende kaudu saaks neid maid reaalselt kaitsta, kuid
meie arvates saavad need rakenduda üksnes üldplaneeringuga kindlaks määratud väärtuslike
põllumajandusmaade kohta. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste
hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Üldplaneering on pikaajaline strateegiline dokument ning
selle rakendamine eeldab üheselt mõistetavust ja arusaadavust pika aja kestel. Kui väärtuslikud
põllumajandusmaad aga ei ole määratud, siis võivad üldplaneeringus ette nähtud tingimused ja
kitsendused rakenduda eri aegadel eri ametnike poolt menetletuna erinevalt või halvemal puhul
ei pruugigi need rakenduda. Sellise lähenemisega ei ole võimalik nõustuda;
3) Maaeluministeerium nõustub ka üldplaneeringu koostajate poolt algatatud põhimõttega, et
uuringute alusel võib väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht tulevikus muutuda. Märgime,
et nii seaduse eelnõuga kui ka Räpina üldplaneeringuga on seatud samuti rida tingimusi, mis
lubavad väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist – seletuskirja jaotises 6.5 on väärtusliku
põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusena märgitud, et väärtuslikule
põllumajandusmaale võib ehitada ja/või püstitada erineva kasutusotstarbega uusi ehitisi (elamut
koos abihoonetega, ühiskondlikku hoonet äri- ja tootmishoonet, loomapidamishoonet või muud
põllumajandusehitist, puhkemajanduslikku hoonet, teid jne). See tähendab, et ka sellisel juhul,
kui väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmatakse ehitamisega, kaardikiht muutub. Samamoodi
võivad muutuda ja ilmselt muutuvadki tulevikus ka teised üldplaneeringuga kehtestatavad
kaardikihid;
4) oma 23.08.2021 kirjas märkisime, et KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike
põllumajandusmaadega seonduvat üldse käsitletud. Sellest tulenevalt väljendasime seisukohta,
et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajandusmaaks
mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksikasjalikult põhjuseid ja
huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles väärtusliku põllumajandusmaa
säilitamise avaliku huvi. See annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse
ja kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel on minimeeritud.
Räpina Vallavolikogu poolt vastu võetud KSH aruandes ei ole väärtuslike
põllumajandusmaadega seotud temaatikat jätkuvalt käsitletud. Ka vastuste tabelis ei ole antud
selle kohta selgitusi. Kahjuks tuleb tõdeda, et Räpina valla üldplaneeringu KSH aruanne on seni
ainuke, kus väärtusliku põllumajandusmaaga seotud mõjusid ei ole analüüsitud.
KSH hindaja on KSH aruande tabelis 2.1.1. „Üldplaneeringu (ÜP) vastavus Eesti
keskkonnastrateegia eesmärkidele“ kinnitanud, et keskkonnasõbraliku mulla kasutamise
eesmärgiga arvestatakse kaudselt läbi väärtuslike põllumajandusmaade ja põhimõtete ning
tabelis 2.2.1 „Üldplaneeringu vastavus Põlva maakonnaplaneeringu ruumilise arengu
suundadele ja põhimõtetele“ märkinud, et üldplaneering väärtustab väärtuslikke
põllumajandusmaid. Millised on aga väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete mõjud
olukorras, kus väärtuslikke põllumajandusmaid ei määratagi ning kus nii öelda informatiivsena
kajastatud põllumajandusmaadest on välja jäetud sadu hektareid väärtuslikke
põllumajandusmaid (sellekohane täpsem analüüs on toodud meie 23.08.2021 kirjas), tuleks
analüüsida ja hinnata KSH aruandes;
5) seletuskirja jaotises 6.9.4 „Taastuvenergia“ on märgitud, et päikesepaneelide paigaldamisel
hajaasustusega alal tuleb lähtuda nõudest, et väärtuslikul maastikul, rohelises võrgustikus,
väärtuslikul põllumajandusmaal ja metsamaal võib päikesepargi rajada olemasolevate hoonete
(oma majapidamise, tootmiskompleksi, korter- ja ridaelamu või avaliku hoone tarbeks hoone
õuemaal ning tootmisterritooriumil) päikeseenergiaga varustamiseks.
2 (3)
Märgime, et nii seaduse eelnõus kui ka üldplaneeringu jaotises 6.5 on märgitud, et väärtuslik
põllumajandusmaa on haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvik. See tähendab, et
väärtuslikul põllumajandusmaal ei saa olla hooneid. Palume selles osas ülalnimetatud sõnastust
korrigeerida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
3 (3)