dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE)

Rahandusministeerium · 24. märts 2022
Viit
1.1-11/2790-1
Registreeritud
24. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Annike Riibe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. aprill 2022

Failid

  • 📎1-1-14-538-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_538_SE_kohta.asice220 KB
  • 📎22-00450-2.pdf2 KB
  • 📎Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE) kohta.pdf418 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Eelnöu eesmärk on vöimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitse alal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konser^eerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Eestis on 12 muinsuskaitseala ajaloolistes linnasudametes (Tallinnas, Valgas, Tartus, Pämus, Vörus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalusja Lihulas)ja samuti Rebalas. Käesoleva eelnöu seaduseks saamiset on vöimalik toetada nende muinsuskaitsealade väärtuslike ehitiste renoveerimist ning säilitadaja muuta kaunimaks meie ajaloolist linnapilti. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Käesoleva eelnöu paragrahviga l muudetakse Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 7 löike l punkti 7 ja sätestatakse, et reservfondi laekunud raha vöidakse kasutada toetuse andmiseks omaiidireformi käigus tagastatud ehitismälestise voi muinsuskaitse alal asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Nimetatud § 71g l p7 lisati uue Muinuskaitseseadusejöustumisel 2019-aja see nägi ette tagastatud ehitismälestiste renoveerimise toetamist. Natsionaliseeritud ehitised anti öigusjärgsetele omanikele tagasi väga halvas seisus. Muinsuskaitsealade puhui on tegemist ten-itoriaalkaitsega, initte niivörd objektipöhise kaitsega, mis tähendab, et kaitstakse ajaloolist linnaruumi ja seal olevaid väärtuslikke hooneid, ilma et need peaks olema tunnistatud ehitismälestisteks. Samas kehtivad muinsuskaitseala piires asuvate ehitiste renoveerimisel samad piirangud ja miljöönöuded, mis ehitismälestiste puhui, kuid muinsuskaitsealas asuva tagastatud ehitise omanik omandirefomii reservfondist eraldatavale toetusele kandideerida ei saa, kui ta ehitis ei ole tunnistatud kultuurimälestiseks. Eelnöu körvaldaks seesugust ebavördset kohtlemist soodustava olukorra ja vöimaldaks suuremal hulgal väärtuslike ajalooliste tagastatud ehitiste omanikel toetust taotleda. Seni on suurem osa omandireformi reservfondi toetusi eraldatud kogudustele, kellele on hulgaliselt tagastatud hooneid, mis on mälestised. 3. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mojud Käesoleva seaduse alusel on vöimalik eraldada reservfondist toetusi omandireformi käigus tagastatud ning muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldainiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Eestis on ca 5200 ehitismälestist, millest suur osa on eraomandis. Riik toetab ainelise kultuuripärandi säilitamist aastas ca 3,5 miljoni euroga, mis arvestades praeguseid ehitushindu ja mälestiste renoveerimise körgemat maksumust ei ole piisav. Ehituspärai-idi seisund pole oluliselt paranenud ja ligi veerandik mälestistest on halvas voi avariilises seisundis. Voimaldades omandireformi reservfondist eraldatavale toetusele kandideerida ka muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud ajalooliste ehitiste omanikel suurendame vöimalusi väärtusliku Eesti kultuuripärandi säilitamiseks, milline on pöhiseaduse kohaselt Eesti riigi esmane ulesanne. Tagastatud ehitised (elamud, kooli- ja vallamajad, pritsi- ja töllakuurid, körtsid jt) on ehitatud enne 1940.a ja vajavad riigi abi nende säilitamisel. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Käesoleval ajal eraldatakse aastas tagastatud ehitismälestiste renoveerimiseks omandireformi reservfondist l miljon eurot aastas ja seadusemuudatus ei eelda nende vahendite suurendamist. Kuna 2022.a eelarves vähenevää mälestistele eraldatavad toetusvahendid ligikaudu veerandiku vörra, on oluline leida paindlikke lisavöimalusi väärtusliku ehituspärandi säilitamiseks. 6. Seaduse koosköla Euroapa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks pole vaja rakendusakte kehtestada. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub tavalises korras. Algatab Isamaa fraktsioon 23.02.2022. a. ^.^ Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees EELNÖU Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seadus § l. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 7 löike l1 punkt 7 muudetakse ja sönastataksejärgmiselt: " 7) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise voi muinsuskaitse alal asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks." Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Isamaa fraktsioon 23.02.2022. a. ^^ Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees ^iigikogu Kantseleä Kuupäev ^{^JW. M)^ viit-/r/^_r^~ Vabariigi Valitsus .02.2022 nr 1-1/14-538/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 23. veebruaril algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Teie 26.02.2022 nr 2-5/22-00450; Riigikantselei RIIGIKOGU/22-0216/- [email protected] 2T Meie 22.03.2022 nr 1.1-11/2072-2 Arvamus erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE) kohta Austatud härra riigisekretär Eelnõuga soovitakse täiendada erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 7 lõike 11 punkti 7, sätestades, et omandireformi reservfondi laekunud raha võidakse kasutada toetuse andmiseks muinsuskaitse alal asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Kavandatav seadusemuudatus on põhimõtteliselt kooskõlas erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse üldiste eesmärkidega, milleks on üleminekureformide toetamiseks ja nende negatiivsete kõrval- ja järelmõjude leevendamiseks vajaliku rahalise baasi loomine, kuid erastamisprotsessi ja raha laekumise vaibumise tõttu ei saa me toetada reservfondi vahendite kasutamise sihtotstarvete laiendamist. Vastavalt seadusele suunatakse erastamisest laekuv raha eriotstarbelisse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi, mille kaudu seda kasutatakse peamiselt omandireformi läbiviimise ja sellega seotud kulude ja rahaliste kohustuste katteks. Reservfondi laekub raha üksnes maa erastamise järelmaksetest aastas kuni 6 miljonit eurot. Pikaajaliste järelmaksulepingute maksed laekuvad erastamisprotsessi vaibumise tõttu kahanevalt kuni aastateni 2060-2070. Hetkel on reservfondi kasutamata jääk umbes 35 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt laekub aastatel 2021–2039 täiendavalt 57 miljonit eurot, ent pärast seda langeb aastane laekumine alla 1 miljoni. Võttes arvesse raha laekumise vähenemist muutub uute konkureerivate vajaduste rahuldamine üha keerukamaks. Rahandusministeerium peab prioriteetseks ülesandeks omandireformis sundüürnikele toetusmeetme rakendamist, mis ootab otsuse tegemist ja selleks raha planeerimist. Esialgsete prognooside kohaselt ei ole omandireformi reservfondi vahendid sundüürnike küsimuse lahendamiseks piisavad. Esile on kerkinud ka teisi prioriteetseid ülesandeid, millest hetkel oluline üleriigilise toetusmeetme rakendamine elamumajanduse ümberkorraldamiseks kahaneva rahvastikuga piirkondades, mis on samuti üks abinõudest üleminekureformide negatiivsete järelmõjude leevendamiseks. Juba varasemalt on kokku lepitud, et ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks eraldatakse omandireformi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 reservfondist viie aasta jooksul miljon eurot aastas (2019-2023), praeguseks on selleks otstarbeks eraldatud 3 miljonit eurot ning eraldamata on veel 2 miljonit eurot. Käesoleva (538 SE) eelnõu seletuskirjas puudub lisaks ka seadusemuudatusega kaasnev finantsanalüüs ehk eeldatav rahaline vajadus. Arvestada tuleb, et valdav osa ehitisi tagastati 90.ndate keskel, mis tähendab, et aastate jooksul on olulised investeeringud tagastatud ehitistele tehtud. Vajadusi täpsustades on otstarbekas lahendada eelnõu küsimus Kultuuriministeeriumi valdkondlike prioriteetide kaudu. Eelöeldust tulenevalt ei toeta Rahandusministeerium Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise ettepanekut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Uku Hänni 6113439 [email protected] Annike Riibe 6113694 [email protected] 2 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 27.02.2022 / 1-1714-538; Riigikantselei / 27.02.2022 / 2-5/22-00450 Resolutsiooni teema: Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Kultuuriministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 17.03.2022 Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 10.03.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 24.3.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0216. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.02.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0216 - Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (538 SE) Riigihalduse ministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu majanduskomisjonile vastavalt valitsuse 24.3.2022 istungil otsustatule. Osapooled: Rahandusministeerium Tähtaeg: 04.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ecc5d7a-9f71-445c-80ee-3cc8c8ba0d91 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ecc5d7a-9f71-445c-80ee-3cc8c8ba0d91?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →